Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.5 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 695 7168367 7130261 2026-06-06T13:39:22Z Mona 355 /* R */ 7168367 wikitext text/x-wiki '''Teatrilavastajate loend''' loetleb [[teater|teatri]][[lavastaja]]id, sealhulgas [[koreograaf]]e, [[muusikalavastaja]]id ja [[kuuldemäng]]ulavastajaid. Filmilavastajad on loetletud [[filmirežissööride loend]]is. {{tähed}} ==A== *[[Per Aabel]] *[[Loore Aaslav-Kaasik]] *[[Katri Aaslav-Tepandi]] *[[Vaso Abašidze]] *[[Daniele Abbado]] *[[George Abbott]] *[[Shuhrat Abbosov]] *[[Kjeld Abell]] *[[Karl Ader]] *[[Raivo Adlas]] *[[Eduard Agu]] *[[Mait Agu]] *[[Rein Agur]] *[[Dajan Ahmet]] *[[Rudolf Allabert]] *[[Jaak Allik]] *[[Theodor Altermann]] *[[Kaarli Aluoja]] *[[Andrei Anissimov]] *[[Rednar Annus]] *[[Robert Annus]] *[[David Auburn]] *[[Pierre Audi]] *[[Erki Aule]] *[[Marit Moum Aune]] *[[Alan Ayckbourn]] ==B== *[[Aggio Bachmann]] *[[Christopher B. Balme]] *[[Eino Baskin]] *[[Roman Baskin]] *[[Ingmar Bergman]] *[[Lydia Bock]] *[[Saskia Boddeke]] *[[Andrei Borissov (lavastaja)|Andrei Borissov]] *[[Bertolt Brecht]] *[[Peter Brook]] ==D== *[[Lev Dodin]] *[[Ben Drui]] *[[Andres Dvinjaninov]] ==E== *[[Ivo Eensalu]] *[[Johan Elm]] ==F== *[[Sergei Fedotov]] *[[Dario Fo]] *[[Brian Friel]] ==G== *[[Guntis Gailītis]] *[[Jevgeni Gaitšuk]] *[[Hilda Gleser]] *[[Dmõtro Gnatjuk]] *[[Irena Górska-Damięcka]] *[[Spiridon Grigorjev]] *[[Juri Grigorovitš]] *[[Jevgeni Griškovets]] *[[Jerzy Grotowski]] ==H== *[[Kadi Haamer]] *[[Tiiu Haamer]] *[[Leopold Hansen]] *[[Gerd Michael Henneberg]] *[[Imbi Herm]] *[[Evald Hermaküla]] *[[Alvis Hermanis]] *[[Toomas Hussar]] ==I== *[[Kaarel Ird]] == J == *[[Adeele Jaago]] *[[Laura Jaanhold]] *[[Erich Jaansoo]] *[[Peeter Jalakas]] *[[Mait Joorits]] *[[Jaanika Juhanson]] *[[Karl Jungholz]] *[[Ingmar Jõela]] *[[Veiko Jürisson]] *[[Auri Jürna]] ==K== *[[Epp Kaidu]] *[[Aksel Kallas]] *[[Hanno Kalmet]] *[[Leo Kalmet]] *[[Madis Kalmet]] *[[Toomas Kalmet]] *[[Mart Kampus]] *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]] *[[Jüri Karindi]] *[[Merle Karusoo]] *[[Margus Kasterpalu]] *[[Aleksei Kazantsev]] *[[Enn Keerd]] *[[Vahur Keller]] *[[Ago-Endrik Kerge]] *[[Karl Kichlefeldt]] *[[Gunnar Kilgas]] *[[Kaarel Kilvet]] *[[Tõnis Kipper]] *[[Vallo Kirs]] *[[Mladen Kiselov]] *[[Kati Kivitar]] *[[Jaan Kolberg]] *[[Eva Koldits]] *[[Mart Koldits]] *[[Kalju Komissarov]] *[[Hanno Kompus]] *[[Janika Koppel]] *[[Karl Koppelmaa]] *[[Svetlana Krassman]] *[[Allan Kress]] *[[Grigori Kromanov]] *[[Kalev Kudu]] *[[Heino Kulvere]] *[[Neeme Kuningas]] *[[Kalle Kurg]] *[[Igor Kvaša]] *[[Adolf Käis]] ==L== *[[Aare Laanemets]] *[[Edvin Laine]] *[[Rein Laos]] *[[Ants Lauter]] *[[Uno Leies]] *[[Eduard Lemmiste]] *[[Urmas Lennuk]] *[[Tõnu Lensment]] *[[Andres Lepik]] *[[Mait Lepik]] *[[Rudolf Lipp]] *[[Juri Ljubimov]] *[[Jüri Lumiste]] *[[Valter Luts]] *[[Toomas Lõhmuste]] *[[August Lääne]] *[[Karin Lätti]] *[[Agu Lüüdik]] ==M== *[[Georg Malvius]] *[[Theodor Maripuu]] *[[Leo Martin]] *[[Sam Mendes]] *[[Mai Mering]] *[[Vassili Mestnikov]] *[[Elise Metsanurk]] *[[Jaan Metua]] *[[Juri Mihhaljov]] *[[Mikk Mikiver]] *[[Arne Mikk]] *[[Anthony Minghella]] *[[Kertu Moppel]] *[[Mai Murdmaa]] *[[Mari Murdvee]] *[[Ain Mäeots]] *[[Paul Mäeots]] *[[Arvi Mägi]] ==N== *[[Aarne Neeme]] *[[Eero Neemre]] *[[Vladimir Nemirovitš-Dantšenko]] *[[Eili Neuhaus]] *[[Katrin Nielsen]] *[[Juri Nikulin]] *[[Andres Noormets]] *[[Lars Norén]] *[[Ingo Normet]] *[[Egon Nuter]] *[[Elmo Nüganen]] ==O== *[[Madis Ojamaa]] *[[Tiit Ojasoo]] *[[Rein Olmaru]] *[[Kalju Orro]] *[[Kuno Otsus]] ==P== *[[Talvo Pabut]] *[[Rein Pakk]] *[[Vilja Palm]] *[[Tiit Palu]] *[[Voldemar Panso]] *[[Anatoli Papanov]] *[[Priit Pedajas]] *[[Lennart Peep]] *[[Aleksandr Pepeljajev]] *[[Luk Perceval]] *[[Lembit Peterson]] *[[Maria Peterson]] *[[Dmitri Petrenko]] *[[Gérard Philipe]] *[[Mart Piirimees]] *[[Paul Pinna]] *[[Boriss Pokrovski]] *[[Sergei Potapov]] *[[Gediminas Pranckūnas]] *[[Jaak Prints]] *[[Ain Prosa]] *[[Ellu Puudist]] *[[Vahur-Paul Põldma]] *[[Priit Põldroos]] *[[Ivar Põllu]] *[[Elina Pähklimägi]] ==R== *[[Kaarin Raid]] *[[Mirko Rajas]] *[[Ringo Ramul]] *[[Priit Ratas]] *[[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] *[[Tiina Rebane]] *[[Leino Rei]] *[[Max Reinhardt]] *[[Riina Reinik]] *[[Helen Rekkor]] *[[Tony Richardson]] *[[Jan Ritsema]] *[[Jaanus Rohumaa]] *[[Rein Rooväli]] *[[Vello Rummo]] *[[Karin Ruus]] ==S== *[[Üllar Saaremäe]] *[[Toomas Saarepera]] *[[Viljo Saldre]] *[[Heidi Sarapuu]] *[[Rainer Sarnet]] *[[Margaret Sarv]] *[[Aleks Sats]] *[[Jaan Saul]] *[[Ain Saviauk]] *[[Oskar Seliaru]] *[[Ene-Liis Semper]] *[[Paul Sepp]] *[[Ināra Slucka]] *[[Valter Soosõrv]] *[[Eero Spriit]] *[[Konstantin Stanislavski]] *[[Alpo Suhonen]] *[[Toomas Suuman]] *[[Alfred Sällik]] *[[Andres Särev]] *[[Kaarel Söödör]] *[[Kulno Süvalep]] ==Š== *[[Adolf Šapiro]] ==Z== *[[Peter Zadek]] ==T== *[[Oleg Tabakov]] *[[Tarmo Tagamets]] *[[Jullo Talpsepp]] *[[Peeter Tammearu]] *[[Ilmar Tammur]] *[[Ruslan Tarahhovski]] *[[Margo Teder]] *[[Kristi Teemusk]] *[[Aleksander Teetsov]] *[[Jan Teevet]] *[[Willem Thal]] *[[Eduard Tinn]] *[[Tamur Tohver]] *[[Aare Toikka]] *[[Eduard Toman]] *[[Irina Tomingas]] *[[Jaan Tooming]] *[[Hendrik Toompere juunior]] *[[Enn Toona]] *[[Reeda Toots]] *[[Heino Torga]] *[[Adolf Traks]] *[[Raivo Trass]] *[[Taago Tubin]] *[[Lo Tui]] *[[Margus Tuuling]] *[[Jaan Tätte]] *[[Eduard Türk]] *[[Anne Türnpu]] ==U== *[[Ingrid Ulst]] *[[Mati Unt]] *[[Jaan Urvet]] *[[Eino Uuli]] *[[Uku Uusberg]] ==V== *[[Helmut Vaag]] *[[Arvo Vabamäe]] *[[Urmas Vadi]] *[[Anatoli Vassiljev]] *[[Ferdinand Veike]] *[[Anne Velt]] *[[Johannes Veski]] *[[Jevgeni Vesnik]] *[[Ülo Vihma]] *[[Ingomar Vihmar]] *[[Kaili Viidas]] *[[Piret Viisimaa]] *[[Ülo Vilimaa]] *[[Erna Villmer]] *[[Peeter Volkonski]] *[[Udo Väljaots]] ==W== *[[August Wiera]] *[[Asta Willmann]] *[[Stein Winge]] ==Õ== *[[Veiko Õunpuu]] ==Ä== *[[Xəlil Əbcəlilev]] ==X== *[[Xu Xingzhi]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Teatri loendid]] [[Kategooria:Teatrilavastajad| ]] 65f9mji8hm5ebwr3nx602rlqlsu52tw 0 1314 7168487 7164854 2026-06-06T20:12:00Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7168487 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Medieval Orthodox priest's liturgical robe in Moscow.jpg|pisi|[[Keskaeg]]ne [[svastika]]ga õigeusu kiriku [[preester|preestri]] [[Kirikutekstiilid#Vaimulike riietus|liturgiline riietus]], Venemaa]] '''Õigeusk''' ehk '''ida-ortodoksia''' on [[idakristlus]]e haru ning üks kristluse suuremaid ajaloolisi traditsioone [[katoliiklus]]e ja [[protestantism]]i kõrval. Tänapäeval on selle peamine institutsionaalne kandja [[Õigeusu kirik]], mis koosneb kanoonilises osaduses olevatest autokefaalsetest ja autonoomsetest kohalikest kirikutest. Õigeusu traditsiooni keskmes on [[Nikaia usutunnistus|Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]], esimese seitsme [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] õpetuslikud määratlused, piiskoplik kirikukord, liturgiline järjepidevus ning [[Pühakiri|Pühakirja]] ja püha pärimuse koosmõju.<ref name="Meyendorff">{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=Byzantine Theology: Historical Trends and Doctrinal Themes|aasta=1974|kirjastus=Fordham University Press|koht=New York}}</ref><ref name="Pelikan2">{{Raamatuviide|autor=Jaroslav Pelikan|pealkiri=The Spirit of Eastern Christendom (600–1700)|aasta=1974|kirjastus=University of Chicago Press|koht=Chicago}}</ref> Õigeusklikud nimetavad oma kirikut apostlikuks, katoolseks ja õigeusklikuks kirikuks ning peavad selle õpetust algkiriku usu järjepidevaks jätkuks. Ajaloolises uurimuses käsitletakse tänapäevast õigeusu traditsiooni siiski järk-järgult kujunenud idakristliku kirikliku, liturgilise ja teoloogilise vormina, mille põhitunnused hakkasid kujunema hilisantiigis ja hilisemal Bütsantsi perioodil: kristoloogiliste vaidluste, oikumeeniliste kirikukogude, kloostrikultuuri, liturgia arengu, ikoonitüli ja ida-lääne kirikliku eraldumise käigus ning pärast seda.<ref name="Louth">{{Raamatuviide|autor=Andrew Louth|pealkiri=Greek East and Latin West: The Church AD 681–1071|aasta=2007|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref><ref name="Chadwick">{{Raamatuviide|autor=Henry Chadwick|pealkiri=East and West: The Making of a Rift in the Church|aasta=2003|kirjastus=Oxford University Press|koht=Oxford}}</ref> Mõistet „õigeusk” tuleb eristada üldisemast mõistest „ortodoksia”, mis tähendab õiget õpetust või õigeusklikkust laiemas tähenduses. Samuti ei ole Ida-Õigeusu kirik sama mis [[vanad idakirikud|orientaalsed õigeusu kirikud]] ehk vanad idakirikud, mis eraldusid keisririigi kiriklikust osadusest pärast 451. aastal toimunud [[Kalchedoni kirikukogu|Kalchedoni kirikukogu]]. == Mõiste ja ulatus == Sõna „õigeusk” vastab kreekakeelsele sõnale ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb sõnadest ''orthos'' (ὀρθός, „õige”, „sirge”) ja ''doxa'' (δόξα, „arvamus”, „õpetus”, „austus”, „ülistus”). Kristlikus kasutuses hakkas see esialgu tähistama õiget õpetust vastandina hereesia(te)le, kuid hiljem kinnistus see eriti idakristliku kiriku enesenimetusena. Pärast [[Suur kirikulõhe|1054. aasta lahknemist]] nimetasid nii Rooma kui Kreeka kirikud endid nii katoolseteks (universaalseteks) kui õigeusklikeks (ortodoksseteks) kirikuteks. Katoolsuse ja õigeusu tiitleid taotlesid nii armeenlased kui vanad idakirikud ja Assüüria õigeusklik kirik.<ref name="McGuckin">{{Raamatuviide|autor=John Anthony McGuckin|pealkiri=The Orthodox Church: An Introduction to its History, Doctrine, and Spiritual Culture|aasta=2008|kirjastus=Wiley-Blackwell|koht=Malden}}</ref> Eesti keeles kasutatakse sõnu „õigeusk”, „õigeusklik” ja „ortodoks” enamasti Ida-Õigeusu kiriku ja selle liikmete kohta. Teoloogiliselt laiemas tähenduses võib „ortodoksia” tähistada ka mistahes kiriku või õpetustraditsiooni normatiivset, õigeks peetud õpetust. == Ajalooline kujunemine == Õigeusu tõlgenduses iseenda pärimusest, nagu teistestki kristlikes traditsioonides, ulatub kiriku järjepidevus apostlite ja algkirikuni. Ajalooliselt kujunes idakristluse eripärane kuju Rooma riigi idaosas, kus [[Koinee|kreeka keel]], hellenistlik kultuur ja [[Hellenistlik filosoofia|filosoofia]], keiserlik kirikupoliitika, kirikukogude institutsioon ning [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] kasvav tähtsus mõjutasid tugevalt idakristliku õpetuse, liturgia ja kirikliku halduse arengut.. Varakristlikud keskused nagu [[Jeruusalemm]], [[Antiookia]], [[Aleksandria]], [[Rooma]] ja hiljem [[Konstantinoopol]] mängisid tähtsat rolli nii kirikliku autoriteedi kui ka õpetuslike vaidluste kujunemisel.<ref name="Meyendorff" /> Õigeusu dogmaatiline alus seostub eriti esimese seitsme oikumeenilise kirikukoguga aastatel 325–787. Nendel kirikukogudel määratleti õpetus [[Kolmainsus]]est, Kristuse jumalikust ja inimlikust loomusest, [[Jumalasünnitaja]] tiitlist ning lõpuks ka pühapiltide austamise nõutust anateemide ähvardusel. Seetõttu ei käsitle ajalooline uurimus tänapäevast õigeusu õpetuslikku ja liturgilist süsteemi lihtsalt muutumatu apostliku vormina, vaid hilisantiigis ja Bütsantsi perioodil kujunenud traditsioonina, mille normatiivne kuju sõnastati järk-järgult kirikukogude, liturgia, kloostrikultuuri ja teoloogiliste vaidluste kaudu.<ref name="Pelikan2" /> Bütsantsi perioodil kujunesid välja mitmed õigeusu traditsioonile iseloomulikud jooned: [[jumalik liturgia]], kloostrikultuuri tugev mõju, [[hesühhasm]], pühakute ja reliikviate austamine, kirikukalendri rütm, liturgiline laul, ikoonide kasutamine ning sakramentaalse elu keskne roll. Need arengud ei toimunud ühekordselt ega samal kujul ühel kindlal ajajärgul, vaid said eri etappidel kirikliku ja teoloogilise sõnastuse ning põhjenduse. Eriti oluline kujunemisetapp (pärast Palamase [[Essentsi-energia eristus (Palamase)|essentsi-energiate eristust]] 14. sajandil) oli [[Ikonoklasm Bütsantsis|tüli ikoonide üle 8.–9. sajandil]]. Kristlik kunst oli olemas juba varasematel sajanditel, kuid piltide kultuslik austamine – kummardamine, suudlemine, lampide süütamine ja palve pildi ees – sai alguse hilisantiigil ja arenes kultuslikuks varakeskajal, saades dogmaatilise kaitse [[Nikaia II kirikukogu]]l 787. aastal.<ref name="PriceNicaea">{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref><ref name="BrubakerHaldon">{{Raamatuviide|autor=Leslie Brubaker; John Haldon|pealkiri=Byzantium in the Iconoclast Era, c. 680–850: A History|aasta=2011|kirjastus=Cambridge University Press|koht=Cambridge}}</ref> === Nikaia II kirikukogu ja patristiliste allikate kasutamine === [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]] poolt kokku kutsutud [[Nikaia II kirikukogu]] ei piirdunud kristlike piltide lubamisega, vaid muutis piltide kultusliku austamise õige usu juurde kuuluvaks normiks. Kirikukogu otsuse järgi tuli Kristuse, Jumalasünnitaja, inglite ja pühakute kujutisi asetada kirikutesse, pühadele esemetele, rõivastele, seintele, tahvlitele, majadesse ja tänavatele; neile tuli osutada tervitust ja „austuse kummardust”, süüdata nende ees tulesid ning suitsutada viirukit. Kirikukogu eristas piltidele osutatavat austust Jumalale kuuluva ''latreia''{{'}}st ehk Jumalale kuuluvast teenimisest, kuid sidus pildi austamise otseselt kujutatud isikuga: "au, mida osutatakse kujutisele, läheb üle algkujule".<ref name="PriceNicaea">{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref> Kirikukogu ei olnud neutraalne arutelu ikonoklasmi ja pildiaustuse vahel. Selleks ajaks oli otsus ikonoklasm hukka mõista juba tehtud ning kirikukogule lubati osalema üksnes endised ikonoklastid, kes palusid andeksandmist. Seetõttu ei kaalutud Nikaia II kirikukogul ikonoklastlikku seisukohta kui võimalikku õigeusu seisukohta, vaid käsitleti seda hereesiana, mille vastu tuli taastada piltide austamine.<ref name="PriceNicaea" /> Nikaia II kirikukogu keskne eristus ''proskynēsis''{{'}}e ja ''latreia'' vahel oli allikaliselt problemaatiline. Kreeka ''proskynēsis'' võis tähendada nii ühiskondlikku žesti austuse avaldamiseks kui ka religioosset kummardamist, kuid [[Septuaginta]] pildikeeldudes kasutatakse just sellele sõnale vastavat tegusõna kujude ees kummardamise keelamiseks: "sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida" (''οὐ προσκυνήσεις αὐτοῖς οὐδὲ μὴ λατρεύσῃς αὐτοῖς''; 2Ms 20:5; 5Ms 5:9). Seega ei keelanud kasutatav piibellik tekst ainult Jumalale kuuluva ''latreia'' osutamist kujudele, vaid ka nende ees toimuvat ''proskynēsis''{{'}}t. Seega ei olnud Nikaia II kirikukogu vaidlus puhtterminoloogiline, vaid puudutas otseselt seda, kas Septuagintas kujude suhtes keelatud ''proskynēsis'' võis kristlike pühapiltide puhul saada kohustuslikuks kultuslikuks toiminguks. Nikaia II kirikukogu muutis keelava mõiste pühapiltide puhul mitte ainult jaatavaks, vaid kaasnevate anateemidega nõutud usupraktikaks. Seega [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]] [[Nikaia II kirikukogu|kirikukogu]] kinnitas pühapiltidele osutatava rituaalse austuse.<ref name="PriceNicaea" /> Nikaia II ikonofiilide leeri üks tähtsamaid argumente varasemast ajast oli [[Basileios Suur]]e kirjutistest võetud lause: „au, mida osutatakse kujutisele, läheb üle algkujule”. Basileios kasutas seda väidet enda tekstis Kolmainsuse õpetuse kontekstis: Poeg on Isa „kuju” ning Poja austamine ei lahuta austust Isast. Ikonofiilide kasutatud tekst ei rääkinud ikoonidest, pühapiltidest ega käsitsi tehtud religioossete kujutiste austamisest. Nikaia II rakendas Basileiose trinitaarse argumendi uude konteksti, kasutades seda valmistatud pühapiltide kultusliku austamise õigustamiseks.<ref name="PriceNicaea" /> Ikonofiilide, eriti [[Johannes Damaskusest|Johannes Damaskuse]], piltide kultusliku kasutamise apologeetika rakendas kristianiseeritud uusplatonismi kategooriaid, mille taustal olid [[Iamblichos]]e arusaam materiaalse vahendavast rollist, [[Proklos]]e ja Ateena Akadeemia osaluse- ja algkujuõpetus. Platonistliku filosoofia laiaulatuslik vahendamine kristlikku mõttemaailma tuli [[Pseudo-Dionysios Areopagita|Pseudo-Dionysiose]] hierarhilises sümboliteoloogias. Selle mõttemudeli järgi võis nähtav ja materiaalne kujutis toimida kõrgema tegelikkuse märgi ja vahendajana. Johannes rakendas selle ikoonidele, väites, et pildile osutatav austus suundub kujutatud algkujule ega jää kujutise juurde.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ken Parry|pealkiri=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|aasta=1996|kirjastus=Brill|koht=Leiden}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Gerhart B. Ladner|pealkiri=The Concept of the Image in the Greek Fathers and the Byzantine Iconoclastic Controversy|väljaanne=Dumbarton Oaks Papers|aasta=1953|number=7|leheküljed=1–34}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ken Parry|pealkiri=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|aasta=1996|kirjastus=Brill|koht=Leiden}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Barber|pealkiri=Figure and Likeness: On the Limits of Representation in Byzantine Iconoclasm|aasta=2002|kirjastus=Princeton University Press|koht=Princeton}}</ref> Nikaia II kirikukogu ja ikonofiilide argumentatsiooni eesmärk ei olnud luua järjekindlat pilditeoloogiat, vaid tõestada (enda leeri jaoks ning vastaste kummutamiseks), et kujutised väärivad kultuslikku austust. Seetõttu jäi lahendamata teoloogiline pinge kujutisele antava madalama austuse ja algkujule kanduva sama austuse vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool|leheküljed=44–49}}</ref> Allikakriitiliselt oli Nikaia II pildiaustuse patristiline põhjendus nõrk. Kirikukogu väitis, et pildid ja nende austamine kuulusid kiriku pärimusse algusest peale, kuid ei tsiteerinud ühtki pildiaustust toetavat teksti apostlikust ega apostlitele järgnenud ajast. Isegi autorite puhul 4.–5. sajandist, mida Bütsantsi kirik pidas kirikuisade „kuldajaks”, ei leidunud ühtki selget kohta, kus mõni tunnustatud kirikuisa oleks pühapiltide kultusliku austamise heaks kiitnud. Kasutatud tekstid näitasid parimal juhul, et kirikutes või kristlikel esemetel võis leiduda religioosseid kujutisi, kuid need ei tõestanud piltide ees kummardamist, nende suudlemist, lampide süütamist ega palvet pildi ees.<ref name="PriceNicaea" /> Seda puudujääki täitsid osaliselt ebaautentsed või eksitavalt kasutatud tekstid. Nikaia II aktides esitati [[Athanasios|Athanasiosele]] omistatud jutustus Berytuse Kristuse kujutisest, mis olevat läbistamisel verd jooksnud ja imesid teinud, kuid teos ei ole Athanasiose oma. Samuti kasutati Basileiosele omistatud kirja keiser Julianusele, milles väidetakse, et pühakute kujutiste austamine pärineb apostlitelt ja et neid kujutisi leidub kõigis kirikutes, kuigi kiri oli võltsing. Kirikuloolane ja emeriitprofessor R. Price on toonud välja, et 8. sajandi ikonofiilid püüdsid esitada hiljem kujunenud pildiaustust apostliku ja patristilise pärimusena ning erapooletud ajaloolased oleksid hinnanud ikonoklastide seisukohta ajalooliselt korrektsena, kuid kummagi leeri versioon polnud siiski täiesti probleemivaba.<ref name="PriceNicaea" /> Nikaia II pildikaitse põhines seega mitte varakristliku pildiaustuse selgel tõendusmaterjalil, vaid 8. sajandi vaidluse käigus kujunenud teoloogilisel ümbertõlgendusel. === Varakristlikud autorid piltide kultuslikust kasutusest === Säilinud 2.–5. sajandi kristlik kirjandus ei anna tunnistust piltide kultuslikust kasutamisest. Kui varakristlikud autorid räägivad piltidest, kujudest, piltide ees palvetamisest või üleüldse jumaliku kohalolu sidumisest valmistatud kujutisega, on nende hoiak, küll varieeruva intensiivsusega, tõrjuv. See kriitika oli suunatud kristliku usu kaitsmise eesmärgil paganlike etteheidete ning ebajumalateenistuse vastu, kuid selle argumentatsioon ei piirdunud ainult paganlike vaadetega jumalate teenimisest: korduvalt rõhutati, et Jumalat ei saa valmistatud kujuga esindada ega nähtava materiaalse objekti kaudu kultuslikult teenida.<ref name="Kitzinger">{{Ajakirjaviide|autor=Ernst Kitzinger|pealkiri=The Cult of Images in the Age before Iconoclasm|ajakiri=Dumbarton Oaks Papers|aasta=1954|köide=8|leheküljed=83–150|doi=10.2307/1291064}}</ref> [[Justinus Märter]] kirjutas, et kristlased ei austa inimeste valmistatud ja pühamutesse asetatud jumalakujusid, sest need on elutud ega kujuta Jumala palet. [[Theophilos Antiookiast]] nimetas paganlikke puust ja kivist kujusid inimkäte tööks ning seostas neid ebajumalate ja deemonitega. [[Tatianus]] rõhutas, et Jumal on nähtamatu ega mahu inimliku kunsti piiresse. [[Athenagoras]] käsitles jumalakujusid hilise inimliku leiutisena ning seletas neile omistatud väge deemonliku eksitusena. [[Klemens Aleksandriast]] ründas kujude ja piltide kultuslikku austamist, nimetades kujusid elutuks mateeriaks, kuid lubas samas mittekultuslikke kristlikke sümboleid pitsersõrmustel. Varakristlik vastuseis oli suunatud kultuslike talituste ja käsituste pihta, mitte iga võimaliku kujutise vastu.<ref name="JustinApology">{{Raamatuviide|autor=Justin Märter|pealkiri=Esimene apoloogia|lehekülg=9}}</ref><ref name="TheophilusAutol">{{Raamatuviide|autor=Theophilos Antiookiast|pealkiri=Ad Autolycum|lehekülg=I.1; I.10–11}}</ref><ref name="TatianOratio">{{Raamatuviide|autor=Tatianus|pealkiri=Oratio ad Graecos|lehekülg=4; 34}}</ref><ref name="AthenagorasLegatio">{{Raamatuviide|autor=Athenagoras|pealkiri=Legatio pro Christianis|lehekülg=17}}</ref><ref name="ClementProtr">{{Raamatuviide|autor=Klemens Aleksandriast|pealkiri=Protreptikos; Paedagogus|lehekülg=Protr. 1.3; 4.2; 4.5–6; 4.17–18; Paed. III.11}}</ref> [[Irenaeus]] kirjeldas Kristuse ja filosoofide kujutiste austamist seoses Carpocratese järgijate hereetiliste praktikatega. [[Tertullianus]] pidas kujude valmistamist ebajumalateenistuse allikaks. [[Minucius Felix]] rõhutas dialoogis ''Octavianus'', et kristlastel ei ole templeid, altareid ega kultuskujusid, ning küsis, millise pildi võiks inimene Jumalast valmistada, kui inimene ise on Jumala kuju. [[Origenes]] ei lükanud ümber paganast oponendi Celsuse etteheidet, et kristlased ei talu templeid, altareid ega pilte, vaid põhjendas kristlikku vastuseisu sellistele kultuslikele vahenditele spirituaalse teenistusega, mis on suunatud tõelisele Jumalale, kes on ise vaim.<ref name="IrenaeusAH">{{Raamatuviide|autor=Irenaeus|pealkiri=Adversus haereses|lehekülg=I.25.6}}</ref><ref name="TertullianIdol">{{Raamatuviide|autor=Tertullianus|pealkiri=De idololatria|lehekülg=3–4}}</ref><ref name="MinuciusOctavius">{{Raamatuviide|autor=Minucius Felix|pealkiri=Octavius|lehekülg=10; 32}}</ref><ref name="OrigenCelsum">{{Raamatuviide|autor=Origenes|pealkiri=Contra Celsum|lehekülg=VII.64–65; VIII.17}}</ref> 4. sajandi alguses keelas kohalik [[Elvira kirikukogu]] oma 36. kaanonis pildid kiriku seintel, põhjendades seda sellega, et seda, mida austatakse, ei tuleks seintele maalida. [[Eusebios Kaisareast]] lükkas Constantiale omistatud kirjas tagasi soovi saada pilti Kristusest ning küsis, kuidas saaks Kristuse kirkust kujutada surnud värvide ja varjudega. [[Epiphanios Salamisest]] kirjeldas 4. sajandi lõpul, kuidas ta rebis kirikust maha Kristuse või pühaku kujutisega eesriide, sest pidas inimkujutise riputamist Kristuse kirikusse pühakirjale vastukäivaks. Säilinud kirjalike allikate alusel on ilmne, et varajases kirikus ei esinenud varakeskaegset piltide kultuslikku kasutust, mis sai normatiivse dogmaatilise kaitse alles 8. sajandi ikoonitülis ja [[Nikaia II kirikukogu]]l.<ref name="Elvira36">{{Raamatuviide|autor=Elvira kirikukogu|pealkiri=Kaanonid|lehekülg=36}}</ref><ref name="EusebiusConstantia">{{Raamatuviide|autor=Eusebios Kaisareast|pealkiri=Kiri Constantiale|lehekülg=}}</ref><ref name="EpiphaniusJerome51">{{Raamatuviide|autor=Epiphanios Salamisest|pealkiri=Kiri Jeruusalemma Johannesele, säilinud Hieronymuse kirjana 51|lehekülg=9}}</ref><ref name="PriceNicaea">{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref> Varakristliku pildimaterjali tõlgendamisel eristatakse akadeemias dekoratiivseid/didaktilisi ja sümboolseid kujutisi piltide kultuslikust austamisest. Näiteks 3. sajandi [[Dura-Europos|Dura-Europos’e]] kristliku hoone seinamaalingud näitavad, et kristlikus ruumis võis esineda piibellikke kujutisi, kuid need ei tõenda hilisemat kultuslikku praktikat, mille juurde kuulus pildi ees kummardamine, pildi suudlemine, lampide süütamine ja palve pildi ees.<ref name="Peppard">{{Raamatuviide|autor=Michael Peppard|pealkiri=The World's Oldest Church: Bible, Art, and Ritual at Dura-Europos, Syria|aasta=2016|kirjastus=Yale University Press|koht=New Haven}}</ref> === Ida- ja läänekristluse lahku kasvamine === Ida ja lääne kiriklik eraldumine ei alanud 1054. aastal, vaid kujunes korduvate kriiside kaudu. Juba hilisantiigis tekkisid Rooma ja Konstantinoopoli vahel ajutised osaduskatkestused, mille põhjused olid korraga õpetuslikud, kirikuõiguslikud ja poliitilised. Need ei loonud veel püsivat ida-lääne skismat, kuid näitasid, et Rooma piiskopi autoriteedi, keisrivõimu kirikupoliitika ja ida patriarhaatide omavahelise positsiooni küsimused olid muutunud korduvaks pingekohaks.<ref name="Chadwick" /><ref name="Louth">{{Raamatuviide|autor=Andrew Louth|pealkiri=Greek East and Latin West: The Church AD 681–1071|aasta=2007|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref> Esimene suur pikem katkestus oli [[Akakiose skisma]] aastatel 484–519. Selle taustaks oli keiser [[Zeno|Zenoni]] ''Henotikon'', millega püüti lepitada [[Kalchedoni kirikukogu]] vastaseid ja pooldajaid, kuid mis Rooma hinnangul ähmastas Chalcedoni õpetust. Paavst Felix III ekskommunikeeris Konstantinoopoli patriarhi Akakiose. Konstantinoopolis eemaldati paavsti nimi [[Diptühhon|diptühhidest]]. Skisma lõppes 519. aastal [[Hormisdase vormeli]] vastuvõtmisega, kuid jättis selge jälje Rooma ja Konstantinoopoli autoriteedivaidlusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=Imperial Unity and Christian Divisions: The Church 450–680 A.D.|aasta=1989|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref><ref name="Chadwick" /> 7. sajandil pingestas suhteid [[monoteletism]]i vaidlus. Rooma Lateraani sinod 649. aastal mõistis monoteletismi hukka, kuid keiser [[Constans II]] lasi paavst [[Martinus I|Martinus I]] vahistada ja pagendada. Kuigi see kriis ei kujunenud samasuguseks tõsiseks skismaks nagu Akakiose tüli, süvendas see lääne umbusku keiserliku kirikupoliitika vastu ning näitas, kui erinevalt mõisteti [[Rooma|Roomas]] ja [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] kirikliku autoriteedi piire.<ref>{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Lateran Synod of 649|aasta=2014|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref> 8. sajandil tekitas uusi pingeid [[Bütsantsi ikonoklasm|ikonoklasm]]. Rooma paavstid ei nõustunud Bütsansis parasjagu valitsevate ikonoklastiliste keisritega ([[Gregorius I|Gregorius Suur]] oli pooldanud didaktilist kasutust, mitte kultuslikku) ning suhted Konstantinoopoliga halvenesid. Samal ajal nõrgenes Bütsantsi poliitiline mõju Itaalias ja paavstlus hakkas üha enam toetuma tõusvale [[Frangi riik|frankide riigile]]. Nii põimusid õpetuslikud vaidlused poliitilise ümberorienteerumisega, mis eraldas ladinakeelset läänekirikut ja kreekakeelset idakirikut veelgi enam.<ref name="Louth" /> Kõige tähtsam 1054. aastale eelnenud ajutine ida-lääne skisma oli [[Photiuse skisma]] 9. sajandil. Tüli puhkes Konstantinoopoli patriarh Ignatiose tagandamise, [[Photios I|Photiose]] ametisse seadmise, paavst [[Nicolaus I]] sekkumise ja [[Bulgaaria]] kirikliku jurisdiktsiooni pärast. Rooma mõistis Photiose hukka ning Konstantinoopolis omakorda mõisteti hukka paavsti sekkumine ning esmakordselt ka lääne ''filioque''-kasutus. Filioque tüli seisnes asjaolus, et esialgses [[Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus|Nikaia(-Konstantinoopoli)]] usutunnistuses polnud [[Püha Vaim|Püha Vaimu]] lähtumise osas öeldud, et Vaim lähtuks ka Pojast (peale Isa), kuid lääs, [[Karl Suur|Karl Suure]] ja tema vaimulike eestvedamisel, võttis omaks ''filioque'' klausli usutunnistuses just sel moel, kus Vaim lähtub Isast ja Pojast, kuid viimast pidas idakirik vastuvõetamatuks muudatuseks.Osadus taastati hiljem, kuid vaidlus tõi esile need teemad, mis muutusid hiljem püsiva lõhe keskseteks aspektideks: Rooma esmasus, Konstantinoopoli patriarhi õigused, Balkani juridiktsioon ja ajaloolise usutunnistuse muutmine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Francis Dvornik|pealkiri=The Photian Schism: History and Legend|aasta=1948|kirjastus=Cambridge University Press|koht=Cambridge}}</ref><ref name="Chadwick" /> 10. ja 11. sajandil ei olnud ida ja lääne osadus veel üheselt katkenud, kuid suhted olid ebastabiilsed. Rooma ja Konstantinoopoli [[Diptühhon|diptühhide]], paavstliku jurisdiktsiooni, [[Lõuna-Itaalia]] kirikliku kuuluvuse, ladina ja kreeka liturgiliste tavade ning ''filioque'' üle kogunenud vaidlused lõid olukorra, milles 1054. aasta vastastikused ekskommunikatsioonid ei olnud ootamatu algus, vaid pika lahku kasvamise avalik kulminatsioon.<ref name="Chadwick" /><ref name="Louth" /> Ida- ja läänekristluse eraldumine oli seega pikaajaline protsess. 1054. aasta vastastikused ekskommunikatsioonid olid küll erakordne pöördepunkt, kuid mitte lõhenemise algus ega selle lõplik seletus. Eraldumise taga olid keelelised, poliitilised, liturgilised, halduslikud ja õpetuslikud pinged. Probleeme tekitas filioque-lisandi levik lääne usutunnistuslikus kasutuses, eriti Hispaania ja [[Karl Suur|Karl Suure]] ajal [[Frangid|frankide]] kiriklikus kontekstis. Rooma liturgias kinnistus lisand alles 11. sajandil, kuid ''filioque'' muutus tüliküsimuse järjepidevaks keskmeks hiljem.<ref name="Chadwick" /><ref name="Papadakis">{{Raamatuviide|autor=Aristeides Papadakis; John Meyendorff|pealkiri=The Christian East and the Rise of the Papacy: The Church AD 1071–1453|aasta=1994|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref> == Õpetuslik alus == Õigeusu õpetuse normatiivseks aluseks on [[Pühakiri]], [[Nikaia usutunnistus|Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]], esimese seitsme [[Oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] õpetuslikud määratlused ning kiriku liturgilises ja askeetlikus elus säilinud püha pärimus. Õigeusu teoloogias ei käsitata Pühakirja ja pärimust kahe teineteisest sõltumatu autoriteedina, vaid Pühakirja mõistetakse kiriku usus, liturgias ja õpetustraditsioonis vastu võetud ning tõlgendatud tekstina.<ref name="Meyendorff">{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=Byzantine Theology: Historical Trends and Doctrinal Themes|aasta=1974|kirjastus=Fordham University Press|koht=New York}}</ref><ref name="McGuckin">{{Raamatuviide|autor=John Anthony McGuckin|pealkiri=The Orthodox Church: An Introduction to its History, Doctrine, and Spiritual Culture|aasta=2008|kirjastus=Wiley-Blackwell|koht=Malden}}</ref> Õigeusu õpetuslik enesemõistmine rõhutab järjepidevust apostliku kirikuga. Ajalooliselt on see järjepidevus väljendunud eeskätt piiskoplikus kirikukorras, usutunnistuslikus õpetuses, liturgilises praktikas ning kirikukogude kaudu sõnastatud dogmades. Seetõttu ei ole õigeusu õpetuse kujunemine mõistetav üksnes apostliku alguse väitena, vaid ka mitme sajandi jooksul toimunud õpetuslike vaidluste ja kirikukoguliste määratluste kaudu. === Pühakiri ja püha pärimus === Õigeusu kirikus on Pühakiri kiriku õpetuse keskne tunnistus Jumala ilmutusest, Kristusest ja päästeloost. Samal ajal rõhutatakse, et Pühakirja kaanon, lugemine ja tõlgendamine kuuluvad kiriku pärimuse sisse. Pärimus ei tähenda ainult vanade kommete kogumit, vaid kiriku usulist järjepidevust: usutunnistust, liturgiat, kirikukogude otsuseid, kirikuisade õpetust, kanoonilist korda ja pühakute elu eeskuju.<ref name="Ware">{{Raamatuviide|autor=Kallistos Ware|pealkiri=The Orthodox Church|aasta=1997|kirjastus=Penguin Books|koht=London}}</ref> Õigeusu traditsioonis on eriline kaal [[kirikuisad]]el, kuid nende autoriteeti ei mõisteta üksikute autorite eksimatuse, vaid kiriku õpetusliku konsensuse kaudu. Patristiline pärand on õigeusu teoloogia jaoks normatiivne eeskätt seal, kus see väljendab hiljem aktsepteeritud väiteid, mitte iga ajaloolise autori iga väite tasandil.<ref name="Florovsky">{{Raamatuviide|autor=Georges Florovsky|pealkiri=Bible, Church, Tradition: An Eastern Orthodox View|aasta=1972|kirjastus=Nordland Publishing Company|koht=Belmont}}</ref> === Usutunnistus ja oikumeenilised kirikukogud === Õigeusu kirik kasutab liturgias Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust, mis kujunes 4. sajandi kolmainuõpetuslike vaidluste käigus. Usutunnistus kinnitab usu ühte Jumalasse, Isa, Poja ja Püha Vaimu jumalikkusse, Poja lihakssaamisse, ristisurma ja ülestõusmisse ning kiriku, ristimise ja tulevase ülestõusmise tõelisusse. Esimesed seitse oikumeenilist kirikukogu on õigeusu traditsioonis erilise autoriteediga. Nikaia I kirikukogu 325. aastal sõnastas Poja jumalikkuse õpetuse vastu arianismi; Konstantinoopoli I kirikukogu 381. aastal kinnitas Püha Vaimu jumalikkust; Efesose kirikukogu 431. aastal kinnitas Jeesuse jumalikkuse küsimuste raames Maarja nimetuse [[Jumalasünnitaja]]na (kr k ''Theotokos''); [[Kalchedoni kirikukogu|Kalchedoni]] kirikukogu 451. aastal määratles Kristuse ühe isiku kahes loomuses; hilisemad kirikukogud täpsustasid kristoloogiat, õpetust tahtest ja lõpuks ikoonide austamise nõutust.<ref name="Pelikan">{{Raamatuviide|autor=Jaroslav Pelikan|pealkiri=The Spirit of Eastern Christendom (600–1700)|aasta=1974|kirjastus=University of Chicago Press|koht=Chicago}}</ref> === Kolmainsus ja kristoloogia === Õigeusu õpetus tunnistab ühte Jumalat kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim. Isa mõistetakse jumalikkuse algpõhjusena, Poeg on Isast igavesti sündinud ning Püha Vaim lähtub Isast. Just sellepärast on õigeusu traditsioonis olnud oluline vastuseis läänekirikus kasutusele võetud ''[[filioque]]''-lisandile, mille järgi Püha Vaim lähtub „Isast ja Pojast”. Õigeusu kriitika ei puudutanud ainult sõnastust, vaid ka kiriklikku autoriteeti: lääne kirik oli lisanud sõna üldkiriklikku usutunnistusse ilma oikumeenilise kirikukogu otsuseta.<ref name="Chadwick">{{Raamatuviide|autor=Henry Chadwick|pealkiri=East and West: The Making of a Rift in the Church|aasta=2003|kirjastus=Oxford University Press|koht=Oxford}}</ref> Kristoloogias järgib õigeusk Chalcedoni kirikukogu määratlust, mille järgi Jeesus Kristus on üks isik kahes loomuses, tõeline Jumal ja tõeline inimene. Õigeusu lunastusõpetuses on keskne Kristuse lihakssaamine, surm ja ülestõusmine: Kristus võtab inimloomuse omaks, võidab patu ja surma ning avab inimesele osaduse Jumala elus. === Lunastus ja jumalikustumine === Õigeusu teoloogias kirjeldatakse päästet sageli kui [[jumalikustumine|jumalikustumist]] ehk ''theosis'''t. Selle all ei mõelda inimese muutumist Jumalaks olemuse poolest, vaid osasaamist Jumala armust ja elust. Pääste ei ole seega ainult süüst vabastamine, vaid inimese tervendamine, uuendamine ja osadus Jumalaga Kristuses Püha Vaimu läbi.<ref name="Lossky">{{Raamatuviide|autor=Vladimir Lossky|pealkiri=The Mystical Theology of the Eastern Church|aasta=1957|kirjastus=James Clarke|koht=London}}</ref> Jumalikustumise õpetus tugineb varakristlikule ja patristilisele traditsioonile, kuid sai erilise teoloogilise kuju Bütsantsi teoloogias. 14. sajandil seostus see eriti [[Gregorius Palamas]]e õpetusega Jumala olemuse ja energiate eristusest. Palamase järgi jääb Jumala olemus loodud olendile kättesaamatuks, kuid inimene saab tõeliselt osa Jumala tegutsemisest ehk energiatest. See õpetus kinnitati Bütsantsi kirikukogudel 14. sajandil ning kujunes hilisemas õigeusu teoloogias üheks olulisemaks tunnuseks.<ref name="MeyendorffPalamas">{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=A Study of Gregory Palamas|aasta=1964|kirjastus=Faith Press|koht=London}}</ref> === Kirikukäsitus === Õigeusu kirikukäsituses on kirik Kristuse ihu, mille elu väljendub eriti armulaualises osaduses. Kohalik kirik koguneb piiskopi ümber, kuid ükski piiskop ei ole kogu kiriku absoluutne maine pea. Õigeusu kirikukord on piiskoplik ja sinodaalne: piiskopid juhivad kirikut koos kirikukogudes ning autokefaalsed kirikud on üksteisega kanoonilises osaduses. Konstantinoopoli patriarhil on õigeusu maailmas traditsiooniline auesikoht (n-ö võrdseim võrdsete seas), kuid mitte sama liiki jurisdiktsiooniline ülemvõim, mida roomakatoliku õpetus omistab Rooma paavstile. See erinevus kirikliku esmasuse mõistmises oli üks ida- ja läänekristluse pikaajalise eraldumise keskseid põhjusi.<ref name="Papadakis">{{Raamatuviide|autor=Aristeides Papadakis; John Meyendorff|pealkiri=The Christian East and the Rise of the Papacy: The Church AD 1071–1453|aasta=1994|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref> == Liturgia ja müsteeriumid == Õigeusu kiriklik elu on tugevalt liturgiline. Jumalateenistus ei ole õigeusu enesemõistmises ainult usulise sõnumi esitamine, vaid kiriku osalemine Kristuse surma, ülestõusmise ja tulevase kuningriigi tegelikkuses. Seetõttu on liturgia, kirikukalender, paastud, pühad, ikoonid, laul ja sakramentaalne elu õigeusu identiteedi keskmes. Õigeusu traditsioonis kasutatakse sakramentide kohta sageli sõna [[salasus]] või „müsteerium”. Tänapäeval on üldlevinud seitsme müsteeriumi loetelu: ristimine, salvimine, armulaud, piht, pühitsemine, laulatus ja haige õlitamine. See seitsmene loetelu kinnistus õigeusu katekismustes eriti kesk- ja varauusajal, kuid õigeusu liturgiline mõtlemine ei piirdu rangelt ainult seitsme talitusega; kiriku kogu elu mõistetakse sakramentaalse osadusena Jumala armus.<ref name="Ware" /><ref name="Meyendorff" /> === Jumalik liturgia ja armulaud === Õigeusu jumalateenistuse keskmes on [[jumalik liturgia]], mille kõige levinum vorm on [[Johannes Kuldsuu liturgia]]. Teatud päevadel kasutatakse ka [[Basileios Suure liturgia]]t. Liturgia keskne sündmus on [[armulaud]], milles leib ja vein võetakse vastu Kristuse ihu ja verena. Õigeusu õpetuses ei seletata armulaua saladust tavaliselt ladina skolastika mõistestikus, vaid rõhutatakse, et Püha Vaimu appikutsumise ehk epikleesi ja kogu euharistliku palve kaudu osaleb kirik Kristuse ohvris ja ülestõusnud elus. Armulaud on õigeusu kirikliku osaduse kese. Üldjuhul saavad sellest osa võtta ainult õigeusu kiriku liikmed, sest armulaud väljendab ühist usku, kiriklikku osadust ja sakramentaalset ühtsust. === Ristimine ja salvimine === Õigeusu kirikus liidetakse inimene kirikuga ristimise ja salvimise kaudu. Ristimine toimub traditsiooniliselt kolmekordse vettekastmisega Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Kohe pärast ristimist toimub salvimine püha salviga, mida mõistetakse Püha Vaimu anni andmisena. Erinevalt läänekiriku tavalisest praktikast antakse õigeusu kirikus ka väikelastele pärast ristimist ja salvimist armulauda. Ristimine tähendab õigeusu õpetuses osalemist Kristuse surmas ja ülestõusmises, pattude andeksandmist ning uue elu algust kirikus. Salvimine täiendab ristimist, kinnitades ristitu osadust Püha Vaimu annis ja kiriku elus. === Piht ja vaimulik juhatus === [[Piht]] ehk patukahetsuse müsteerium on õigeusu kirikus seotud pattude tunnistamise, meeleparanduse ja vaimuliku juhatusega. Piht toimub tavaliselt preestri juuresolekul, kes kuulutab Jumala andeksandmist ning annab vajaduse korral vaimulikku nõu. Pihi eesmärk ei ole ainult juriidiline süüst vabastamine, vaid inimese vaimulik tervenemine ja tagasipöördumine kiriklikku osadusse. Õigeusu askeetlikus traditsioonis on tähtis roll pihiisal või vaimulikul juhendajal. See tava arenes eriti kloostrielus, kuid mõjutas laiemalt ka ilmikute vagadust. === Pühitsemine === Pühitsemise müsteeriumis seatakse inimene kiriklikku ametisse. Õigeusu kirikus on kolm põhilist vaimulikku astet: diakon, preester ja piiskop. Piiskopil on õpetuslik, liturgiline ja kanooniline vastutus kohaliku kiriku eest; preester teenib kogudust piiskopi volitusel; diakon osaleb liturgias ja teenib kogudust abistavas ametis. Õigeusu kirik rõhutab apostlikku suktsessiooni ehk piiskoppide järjepidevat pühitsemisjärge apostlitest alates. Ajalooliselt ei tähenda see ainult käte pealepanemise katkematut rida, vaid ka järjepidevust kiriku usus, liturgias ja kanoonilises osaduses. === Laulatus === Õigeusu laulatuses mõistetakse abielu mehe ja naise kiriklikult õnnistatud liiduna. Talitus koosneb traditsiooniliselt kihlumise ja kroonimise osast. Kroonimine väljendab abielu kui ühise elu, vastastikuse eneseandmise ja kristliku kutsumuse algust. Laulatuses viidatakse abielu piibellikule alusele, eriti mehe ja naise saamisele „üheks lihaks” ([[1. Moosese raamat|1Ms]] 2:24; [[Matteuse evangeelium|Mt]] 19:5; [[Pauluse kiri efeslastele|Ef]] 5:31). === Haige õlitamine === Haige õlitamise müsteerium põhineb [[Jaakobuse kiri|Jaakobuse kirja]] üleskutsel kutsuda haige juurde koguduse vanemad, et nad palvetaksid tema eest ja võidaksid teda õliga Issanda nimel (Jk 5:14–15). Õigeusu kirikus mõistetakse seda talitust palvena inimese tervenemise, pattude andeksandmise ja vaimuliku kinnitamise eest. See ei ole ainult surijate talitus, vaid seda võidakse kasutada ka haiguse, nõrkuse või vaimuliku koorma korral. == Vaimulik praktika == Õigeusu vaimulik praktika on tihedalt seotud liturgia, paastu, palve, pihi, kirikukalendri ja kloostritraditsiooniga. Õigeusu vagaduses ei eristata õpetust ja vaimulikku elu rangelt teineteisest: dogma on suunatud kiriklikule ja askeetlikule elule ning vaimulik elu omakorda kujundab teoloogilist keelt. === Palve ja Jeesuspalve === Õigeusu traditsioonis on tähtsal kohal isiklik ja koguduslik palve. Eriti tuntud on [[Jeesuspalve]]: „Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.” Jeesuspalve seostub meeleparanduse, tähelepanu, südamevalve ja lakkamatu palve ideaaliga. See praktika kujunes eriti kloostrites ning sai hiljem laiemalt tuntuks hesühhastliku vaimulikkuse kaudu. === Hesühhasm ja Palamase teoloogia === [[Hesühhasm]] on õigeusu askeetlik ja palveline traditsioon, mille keskmes on sisemine vaikus, meeleparandus ja Jumala poole pöördunud tähelepanu. Kuigi selle juured ulatuvad hilisantiigi kloostrieluni, sai hesühhasm erilise teoloogilise tähtsuse alles 14. sajandi Bütsantsis. Vaidluses [[Barlaam Kalaabriast|Barlaamiga]] kaitses Gregorius Palamas Athose munkade palvepraktikat ning õpetust Jumala armu kogemuslikkusest. Palamase õpetus Jumala olemuse ja energiate eristusest kinnitati 14. sajandi Konstantinoopoli kirikukogudel. Hilisemas õigeusu enesemõistmises on Palamase teoloogial olnud suur tähtsus, kuid see kuulub õigeusu õpetusliku ajaloo hilisemasse Bütsantsi etappi, mitte apostliku ajastu otsesesse institutsionaalsesse vormi.<ref name="MeyendorffPalamas" /> === Kloostrielu === Kloostrielu on õigeusu traditsiooni üks mõjukamaid osi. Munklus kujunes välja hilisantiigi Egiptuses, Palestiinas, Süürias ja Väike-Aasias ning mõjutas sügavalt Bütsantsi kiriklikku ja liturgilist kultuuri. Õigeusu kirikus on kloostrid olnud tähtsad liturgia, vaimuliku juhendamise, käsikirjakultuuri, teoloogilise vaidluse ja rahvapärase vagaduse kandjad. Eriti mõjukaks kujunes [[Athos]]e mägi, mis sai keskajal üheks õigeusu munkluse keskuseks. Athose traditsioonil oli oluline roll nii [[Hesühhasm|hesühhasmi]] kui ka hilisema õigeusu vaimulikkuse kujunemisel. == Õigeusk Eestis == Arvatakse, et 10.–13. sajandil elas Eesti alal väike, kuid kasvav kristlik vähemus. Rannikul ja Lääne-Eestis oli tunda läänekiriku ja Ida-Eestis idakiriku mõju. Mõnede ajaloolaste hinnangul jõudsid [[Photios I|Konstantinoopoli püha Fotiuse]] saadetud misjonärid ka eesti hõimudeni. [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal [[Tartu]] ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.")<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E)</ref> ja kiriku. Väike osa kagu-eestlastest ([[setud]]) jäi [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ja hiljem [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] alla ning pöördusid järk-järgult õigeusku.<ref>Mattias Palli. A brief history of the orthodox church of Estonia. http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm</ref><ref>Liina Eek. Sissejuhatus: õigeusk Eestis ning kogumikust "Mitut usku Eesti IV". – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 8.</ref> Suurem eestlaste õigeusku minek toimus aga aastatel 1845–1848 [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] ajal.<ref>http://www.eoc.ee/static/files/078/igeusu_kiriku_kalender_2013.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Õigeusu ajalugu Eestis käsitleb ka Eestist pärit [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] teos "[[Õigeusk Eestimaal]]" (vene keeles "Православие в Эстонии", Moskva 1999). ==Vaata ka== *[[Õigeusu kirik]] *[[Õigeusu pühakute loend]] *[[Ortodoksia]] *[[Eesti õigeusu koguduste loend]] *[[Patriarh]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Õigeusk| ]] [[Kategooria:Kristlus]] 4u5fycx3zv6830po1g9zwax0jcxuhgz 0 2795 7168508 7117958 2026-06-06T21:04:01Z Kuriuss 38125 7168508 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid}} {{Kunstnik | nimi = Konrad Mägi | pilt = Konrad Mägi.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Konrad Mägi (1914) | sünniaeg = 1. november 1878 | sünnikoht = [[Hellenurme mõis]], [[Eesti]] | surmaaeg = 15. august 1925 (46-aastaselt) | surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = maal, joonistamine | kunsti õppinud = | kunstivool = [[ekspressionism]] | tuntud teoseid = "Madonna" (1923–1924) | patroonid = | mõjutatud = | mõjutanud = }} '''Konrad Vilhelm Mägi''' ([[1. november]] [[1878]] – [[15. august]] [[1925]]) oli üks esimesi [[Modernistlik kunst|modernistlikke]] maalikunstnikke [[Eesti]]s ja [[Põhjamaad]]es. Tema looming keskendus nägemuslikele maastikumaalidele. Kuigi tema loomeaeg kestis vaid 16 aastat, jõudis ta selle ajaga luua umbes 400 maali.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Epner |eesnimi=Eero |pealkiri=Konrad Mägi. Seninägemata maalid |kirjastus=Konrad Mägi Sihtasutus |aasta=2023 |isbn=9789916419793 |lehekülg=44-45 |keel=eesti}}</ref> Mäe teoseid on eksponeeritud ka välismaal. Näiteks olid tema teosed 2017. aastal Rooma Galleria Nazionale d'Arte Modernas, 2018. aastal Pariisi [[Orsay muuseum|Orsay muuseumi]] näitusel "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis", 2021. aastal [[Espoo]] EMMA muuseumis, 2022. aastal [[Lillehammer|Lillehammeri]] kunstimuuseumis<ref name=":1" />, 2026. aastal Londonis [[Dulwichi galerii]]s.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Jonathan |kuupäev=2026-03-23 |pealkiri=Konrad Mägi review – these bland, blobby paintings are expressionism without expression |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2026/mar/23/konrad-magi-review-dulwich-picture-gallery-london-mr-blobby |vaadatud=2026-03-24 |issn=0261-3077}}</ref> Konrad Mäe loomingut iseloomustab jõuline ja impulsiivne värvikasutus ning panteistlik looduskäsitlus, mis muudavad ta eriliseks [[20. sajand]]i esimese poole Euroopa [[Modernistlik kunst|modernismi]] kontekstis. Ta töötas mitmel pool Euroopas: [[Taani]]s, [[Norra]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ning kodumaal, näiteks [[Saaremaa]]l ja [[Lõuna-Eesti]]s. Tema loomingut saab periodiseerida vastavalt neile paikadele. 1920. ja 1930. aastatel mõjutas Mägi kunst märkimisväärselt [[Eesti maalikunst]]i. Kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sattus tema looming hukkamõistu alla, tema teoseid eemaldati näitustelt ning osa kirjavahetust ja teoseid hävitati. Mäe looming oli keelatud kuni 1950. aastate teise pooleni. Pärast poliitilise olukorra leevenemist alustati tema loomingu taasavastamisega, mida tähistasid mitmed retrospektiivnäitused.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Epner |eesnimi=Eero |pealkiri=Konrad Mägi |kuupäev=2017 |kirjastus=OÜ Sperare |isbn=978-9949-9965-0-6 |koht=Tallinn |lehekülg=313 |keel=eesti}}</ref> Ehkki Mägi elas suurema osa elust linnas, keskendus tema looming peamiselt maastikuvaadetele. Tema maalitud maastikud on inimtühjad ja pakuvad vaatajale irratsionaalseid, müstilisi, metafüüsilisi ning religioosseid kogemusi. Mäe loomingut inspireerisid eksistentsiaalsed pinged ja igatsus teistsuguste võimalike maailmade järele. Nooruses osales ta revolutsioonilises tegevuses, kuid loobus hiljem poliitikast, keskendudes vaid kunstile. Ta on öelnud: "Õnn ei ole meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks. Meie jaoks on kunst ainus pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, võib leida rahu." Lisaks maastikumaalidele lõi Mägi ka portreesid ja natüürmorte. Ta oli esimese Eesti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|kunstikõrgkooli Pallas]] esimene direktor. Mäe tervis oli kogu tema loometee vältel kehv, kuid probleemid süvenesid 1920. aastatel. Ta suri 46-aastaselt. Üle poole tema loomingust on tänapäevani kadunud.<ref name=":1" /> == Elukäik == === Lapsepõlv === Konrad Mägi sündis 1878. aastal [[Lõuna-Eesti]]s. Tema isa, keskmiselt jõukas mõisavalitseja Andres Mägi, osales 19. sajandi teise poole [[Ärkamisaeg|rahvuslikus ärkamisliikumises]]. Kunstniku ema Leena Mäe kohta on teada väga vähe. Konrad oli pere noorim laps: tal oli neli vanemat venda ja üks vanem õde, kuid üks vendadest suri noorelt.<ref name=":1" /> Mingil ajal halvenes Andres Mäe vaimne tervis, mis tõi kaasa sagedase töökohtade vahetamise ja lõpuks perekonna lagunemise. Kui Konrad oli 11-aastane, kolis ta koos ema ja õega Tartusse. Lapsepõlve veetis poiss Elva lähistel [[Uderna]]s, mis oli tuntud raudteeliini ja suurte põlislaante poolest. 1890. aasta sügisel alustas Konrad õpinguid Tartus apostlik-õigeusu kiriku kolmeklassilises algkoolis, kuid katkestas need juba paari kuu pärast. Mõni aasta hiljem astus ta Tartu linnakooli, ent ka see jäi lõpetamata. Noormees asus tööle [[Tisler|tislerisellina]] mööblivabrikus, sellest perioodist on säilinud ka mõned tema mööblikavandid.<ref name=":1" /> === Teekond kunstini === 19. sajandi lõpus oli Eestis [[kujutav kunst]] peamiselt [[Baltisakslased|baltisaksa]] ringkondade pärusmaa. Talurahvas oli võimaluste puuduse tõttu kunstist enamasti võõrdunud. Samas hakkasid rahvusliku ärkamise ajastul levima mitmesugused kultuurilised tegevused ja tärkas huvi kunsti vastu. Konrad Mägi tegeles koos sõpradega [[kehakultuur]]i, aga ka [[Teatrikunst|teatri]], [[kirjandus]]e, [[filosoofia]] ja [[Klassikaline muusika|klassikalise muusikaga]].<ref name=":1" /> 1897. aastast töötas Mägi [[Bandelieri mööblitehas|Bandelieri mööblitehases]], kus ta meisterdas keerukaid [[rosett]]e ja [[voluut]]e. Tehase omanikud pidasid tähtsaks toodangu kõrget kvaliteeti ja pakkusid töötajatele võimalust end kutsealaselt arendada. Nii suunati Mägi koos teiste töötajatega [[Rudolf von zur Mühlen]]i joonistuskursustele, kus ta õppis nii [[perspektiiv]]i kui ka tehnilist joonistamist. On tõenäoline, et just seal puutus ta esimest korda kokku [[maalikunst]]iga. === Reisid === [[Pilt:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|pisi|"[[Maastik punase pilvega]]" (1913–1914). [[Eesti Kunstimuuseum]]i maalikogu]] ==== Peterburi ==== Konrad Mägi sõitis [[Peterburi]] 1903. aasta jaanuaris ja asus õppima [[Stieglitzi kunstikool]]is [[skulptuur]]i [[Amandus Adamson]]i juhendamisel. Õpingud kulgesid edukalt ning ta tutvus seal teiste Eesti kunstnike, nagu [[Nikolai Triik|Nikolai Triigiga]]. Siiski ei rahuldanud Mäge tehnitsistlik ja formaalne õhkkond koolis, mistõttu hakkas ta õppetööd järjest enam kõrvale jätma. Koolis suleti ka skulptuuriosakond, mis suunas Mäge rohkem muuseume külastama. Teda inspireerisid eelkõige [[Mihhail Vrubel|Mihhail Vrubeli]] ja [[Nikolai Roerich|Nikolai Roerichi]] looming.<ref name=":1" /> [[1905. aasta revolutsioon]]is osales ka Mägi. Ta korraldas provokatsioone kirikutes, aitas peita revolutsionääride relvi ning tegi koostööd poliitiliste väljaannetega, joonistades neile [[satiir]]ilisi, sümbolistlikke illustratsioone. Stieglitzi kunstikoolis osales ta õpilasstreigis ja keeldus õppimast "tagurlikus koolis", mille tõttu ta eksmatrikuleeriti. Pärast seda õppis Mägi lühikest aega Jakob Goldblatti [[ateljee]]s ja andis kunstitunde, kuid lahkus 1906. aasta aprillis Peterburist, et alustada uusi kunstilisi otsinguid.<ref name=":1" /> ==== Ahvenamaa ja Helsingi ==== [[Fail:Konrad Mägi maal "Ahvenamaa motiiv".jpg|pisi|"Ahvenamaa motiiv", 1906, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon]] 1906. aasta suvel viibis Mägi koos sõpradega [[Ahvenamaa saarestik|Ahvenamaal]]. Loominguline keskkond ja loodus avaldasid talle sügavat muljet ning inspireerisid teda maalima. See kogemus kujunes tema kunstilise teekonna alguseks. Teadaolevalt on säilinud ainult üks Ahvenamaal valminud teos. Säilinud teoses on väga vähe jooni, mis peegeldavad hilisemat Konrad Mäe loomingut. Mäel õnnestus lõpuks järjepidevalt töötada, loodus inspireeris teda ja selline rütm – linnas elamine, looduses maalimine – jäi talle iseloomulikuks kogu eluks. 1906. aasta septembris sõitis Mägi [[Helsingi]]sse, kus õppis lühikest aega [[Ateneum|Ateneumi joonistuskoolis]]. Ta hakkas andma eratunde Anni ja August Vesantole, kellest said tema sõbrad ja toetajad. Anni Vesanto müüs oma tubakapoes Mäe akvarelle, kuigi kunstnik suuremat tulu sellest ei saanud. Peamiselt teenis Mägi elatist rahvalaulude käsitsi ümberkirjutamisega, kuni oli kogunud piisavalt raha, et 1907. aasta augustis [[Pariis]]i sõita.<ref name=":1" /> ==== Pariis ==== Mäe esimene Pariisi periood algas 1907. aasta septembris ja kestis kuni 1908. aasta kevadeni. Ta elas algul [[Jaan Koort]]i juures, hiljem La Ruche'i kunstnike koloonias. Mägi õppis sõltumatutes akadeemiates, nagu [[Académie Colarossi]] ja [[Académie de la Grande Chaumière]]. Ta külastas näitusi, kuid modernistlikud teosed jätsid talle sageli segase mulje. Rahapuudus takistas teda maalimast, kuigi võimalik, et ta siiski töötas, kuid need teosed on kaduma läinud. 1908. aasta kevadel kohtus Mägi taas Nikolai Triigiga, kes julgustas teda suveks [[Norra]]sse sõitma.<ref name=":1" /> ==== Norra ==== 1908. aasta augustis jõudis Mägi Norrasse, kus ta hakkas tõsisemalt maalima. Norra loodus inspireeris teda looma [[etüüd]]e, mille kaudu ta lihvis oma tehnilisi oskusi ja arendas stiili. Siiski jäi ta kaheks aastaks Norrasse, kuna rahanappus ei võimaldanud Pariisi naasta. Tema Norras loodud teosed, mida eksponeeriti ka Eestis [[Noor-Eesti]] näitusel 1910. aastal, pälvisid kodumaal tähelepanu. Mäe maastikud sisaldavad nii realistlikke panoraamvaateid kui ka sümbolistlikke ja abstraktseid peaaegu hallutsinatoorseid loodustõlgendusi.<gallery> Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|"Norra maastik", 1908–1910, õli papil, Eesti Kunstimuuseum Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|"Norra maastik (Talvemaastik)", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|"Norra tütarlapse portree", 1908–1910, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|"Norra maastik männiga", 1908–1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|"Norra maastik", 1909, õli papil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|"Norra maastik. Soomaastik", 1909-1910, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|"Norra maastik", 1909, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum </gallery> ==== Tagasi Pariisis ja Saaremaal ==== 1910. aastal naasis Mägi Pariisi, kus veetis suve [[Normandia]]s, jätkates maalimist. Kuigi tema teosed jõudsid Sõltumatute Salongi näitusele, süvenes kunstniku depressioon. 1912. aasta kevadel otsustas ta Pariisist lahkuda ja Eestisse tagasi pöörduda. Eestis asus Mägi elama õe juurde Tartusse ning hakkas elatist teenima portreetellimustega. Samal ajal töötas ta ka vabade teemade kallal, eelistades eriti muust rahvusest modelle. 1913. aastal suundus ta [[Saaremaa]]le, kus halvenev tervis ja looduslik keskkond mõjutasid tema loomingut. Saaremaal loodud maalides kasutas ta väikeseid värvitäppe, mis andsid teostele pigem abstraktse kui realistliku ilme.<ref name=":1" /> Mägi maalis peamiselt [[Vilsandi]]l, kus ta töötas kiiresti ja põhiliselt ühe koha peal. Tema pintslikiri on tihedam ja intensiivsem kui Norras, maalid koosnevad väikestest värvitäppidest, mis jätab pigem [[Abstraktsionism|abstraktse]] kui [[Realism (kunst)|realistliku]] mulje. See oli esimene kord, kui Eesti maastikku kujutati moodsa kunsti vahenditega.{{lisa viide}} Siiani ei ole täpselt teada, mitu teost Mägi Saaremaa ainetel maalis. <gallery> Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|"Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|"Saaremaa motiiv", 1913, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Mererand Saaremaal.jpg|"Mererand Saaremaal", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|"Vilsandi maastik", 1913-1914, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|"Maastik päikesega", 1913-1914, õli papil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Saaremaa etüüd.jpg|"Saaremaa etüüd", 1913-1914, õli papil, Enn Kunila kunstikollektsioon Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|"Merikapsad", 1913-1914, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum </gallery><gallery> Fail:Teel Viljandist Tartusse, Konrad Mägi, EKM j 12161 M 4139.jpg|"Teel Viljandist Tartusse", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|"Meditatsioon", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|"Võrumaa maastik. Valgjärv", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|"Kasaritsa maastik", 1916-1917, õli lõuendil, Viljandi Muuseum </gallery> ==== Itaalia ja hilisem looming ==== 1921. aastal sõitis Mägi [[Itaalia]]sse, kus tema maalidesse ilmusid [[Arhitektuur|linnaarhitektuuri]] elemendid. Ta kujutas linnu sageli illusoorsetena, keskendudes taevale, veele ja kauguses paistvatele detailidele. [[Rooma]]s ja [[Veneetsia]]s maalis ta vähe konkreetseid linnamotiive, kuid tema looming peegeldas uusi visuaalseid ja emotsionaalseid impulsse, mis jäid olulisteks tema karjääri lõpuni.<gallery> Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|"Capri maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|"Napoli motiiv", 1922-1923, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Konrad Mägi - Pargimotiiv fontääniga. Rooma.jpg|"Pargimotiiv fontääniga", 1922-1923, õli lõuendil, erakogu Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|"Itaalia maastik", 1922-1923, õli lõuendil, Enn Kunila kunstikollektsioon </gallery> === Viimased eluaastad === Pärast Tartusse naasmist jätkas Mägi õpetajatööd, juhendades natüürmortide ja maastike maalimist. 1920. aastate keskpaigas hakkas kunstniku tervis pöördumatult halvenema. Ta põdes elu jooksul maohaavandeid, [[gastriit]]i, [[reuma]]t ja [[tuberkuloos]]i. 1924. aastal viibis ta Saksamaal sanatooriumis, kus suutis kahe kuu jooksul vaid paar päeva jalul olla. Aasta hiljem naasis ta Eestisse ja teda hakati ravima sisehaiguste kliinikus, kuid tema tervis halvenes jätkuvalt. Mai lõpus viidi Mägi vaimuhaiglasse, kus ta enam ei paranenud. Ta suri 46-aastaselt 15. augustil 1925 kell 13.20. <gallery> Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|"Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|"Saadjärve maastik", 1923-1924, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum </gallery> == Portreed == Mägi lõi elu jooksul mitmeid portreesid, eriti naistest. Tema [[portree]]d valmisid sageli tellimustöödena ning kujutasid peamiselt Eesti kodanlust või sõpru. Mäe portreed on tuntud dekoratiivse stiili ja iluideaali otsimise poolest, kujutades modelle sageli suurte silmade ja kahvatu nahaga. Mägi armastas maalida ka teistest rahvustest ja kultuuridest inimesi, näiteks [[Mustlased|romasid]], [[Juudid|juute]], [[Poolakad|poolakaid]] ja [[Sakslased|sakslasi]]. <gallery> Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|"Alide Asmuse portree", 1912-1913, õli lõuendil, Tartu Kunstimuuseum Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|"Juuditar", 1915-1916, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Portrait of Marie Reisik.jpg|"Marie Reisiku portree", süsi, pastell, paber, Eesti Kunstimuuseum Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|"Naise portree", 1916-1917, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseum Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|"Alvine Käppa portree", 1919, Enn Kunila kunstikollektsioon </gallery> == Konrad Mäe välisnäitused == Mäe teoseid on eksponeeritud mitmes Euroopa muuseumis. Esimene rahvusvaheline näitus toimus juba 1910. aastal [[Oslo]]s Blomqvisti galeriis. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõppu hakati tema teoseid taas laialdasemalt tutvustama. Näitused toimusid Roomas, [[Torino|Torinos]], [[Espoo]]s, [[Lillehammer]]is ja [[Kopenhaagen]]is ning tema teoseid on eksponeeritud ka Pariisis ja [[Firenze]]s. == Kadunud ja leitud teosed == Konrad Mäe loomepärandi täpne suurus pole teada, kuna kunstnik ei pidanud oma teoste üle korrapärast arvestust. Kindlalt on dokumenteeritud 290 maali, millest osa on teada vaid mustvalgete reproduktsioonidena. Paljud kadunud teosed on avastatud tänu [[Kunstiajaloolane|kunstiajaloolase]] [[Maie Raitar]]i (1944–2008) pühendunud tööle. Kahjuks on tema hoolikalt koostatud arhiiv nüüdseks samuti kadunud. Eksperdid oletavad, et Mägi võis luua kokku umbes 400 teost. Pärast tema surma leiti korterist 88 maali, 60 akvarelli, 16 värvilist joonistust ja 242 visandit, mis annavad aimu tema loomeprotsessi ulatusest ja mitmekesisusest.<ref name=":0" /> Mitmed Mäe teosed on kadunud või hävinud. Elu viimastel aastatel hävitas osa oma teoseid Mägi ise ning käskis [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Pallase]] töötajatel neid lahustiga puhastada. Samuti hävisid mitmed teosed Teise maailmasõja ajal, eriti 1941. aasta juuli pommitamistes Tartus. Kuigi suurem osa [[Tartu Kunstimuuseum]]i kogudest jäi pommitamistest alles, said mitmed Mäe maalid vigastada. Osa tema teoseid võis hävida ka [[Eesti Kunstimuuseum]]i põlengus.{{Lisa viide}} Mäe teoseid leidub tänapäeval üle maailma. 2018. aastal loodud Konrad Mägi Sihtasutus on võtnud kunstniku kaduma läinud maalide otsimise oma missiooniks ning leidnudki umbes 40 uut maali. Neid teoseid eksponeeriti näitusel "Konrad Mägi. Seninägemata maalid" (13.10.2023–07.01.2024) [[Eesti Rahva Muuseum]]is. 2018. aastal loodi Konrad Mägi Sihtasutus on andnud välja Konrad Mäe eluloo, maalide albumi koos kommentaaridega, eluloolise graafilise romaani (autor [[Joonas Sildre]]), korraldanud või aidanud korraldada Mäe näitusi välismaal ja Eestis, loonud [[dokumentaalfilm]]e, otsinud ja leidnud kadunud teoseid, tähistanud maastikul Mäe maalimispaiku ja nii edasi. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad ettevõtja ja kunstikollektsionäär [[Enn Kunila]] (nõukogu esimees), Eesti Kunstimuuseumi direktor [[Sirje Helme]] ja Kultuuriministeeriumi nõunik [[Maria-Kristiina Soomre]]. == Konrad Mäe kirjad == Mäe kirju ja postkaarte sõpradele ja kaasteelistele on säilitatud [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is, Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Osa kirju on taastatud ja kättesaadavad veebilehel konradmagi.ee. Ehkki paljud kirjad on säilinud ainult osaliselt, annavad need väärtusliku ülevaate Mäe mõtetest ja loomingulisest elust. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Uderna kool]]i lähedal on paiknenud{{millal}} Konrad Mäe monument.{{lisa viide}} Tartus seisab Konrad Mäe mälestustahvel tema kunagisel kodumajal [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 8. 2021. aastal korraldas Tartu linnavalitsus konkursi hoone lähistele monumendi püstitamiseks, kuid konkurss ei õnnestunud. <gallery> Pilt:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|"Maastik majadega. Norra", 1908–1910 Pilt:Saaremaa etüüd.jpg|"Saaremaa. Etüüd", 1914 Pilt:Maastik roosade põldudega.jpg|"Maastik roosade põldudega", 1915–1916 Pilt:Otepää kirik.jpg|"[[Otepää kirik]]", 1918–1920 Pilt:Konrad Mägi maal "Otepää maastik".jpg|"Otepää maastik", 1918–1920 Pilt:KONRAD MÄGI 1922-1923 Veneetsia.jpg|"Veneetsia", 1922–1923 Pilt:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|"[[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]]", 1922–1923 Pilt:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|"Itaalia maastik", 1922–1923 Pilt:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|"Naise portree", 1923–1924 </gallery> == Filmid == * "Põhjamaine vaatenurk Konrad Mägi loomingule", režissöör [[Marianne Kõrver]] (tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2022) * "Kunst on ainuke pääsetee", režissöör Marianne Kõver(tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2020) * "Konrad Mägi", režissöör Jekaterina Abramova (tootja Konrad Mägi Sihtasutus, 2018) == Vaata ka == * [[Konrad Mäe preemia]] * [[Konrad Mägi Ateljee]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://konradmagi.ee Konrad Mägi Sihtasutuse koduleht] * [https://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=468 Konrad Mäe looming EKM Digikogus] * {{ISIK|2182}} * Dagne Hanschmidt. [http://www.postimees.ee/?id=54657 Konrad Mäe maal lõi oksjonil portreede hinnarekordi] Postimees, 4. detsember 2008 * [https://www.err.ee/484446/konrad-magi-maal-sai-londoni-kunstiraamatu-kaanemaaliks Konrad Mägi maal sai Londoni kunstiraamatu kaanemaaliks] ERR, 18. detsember 2008 * Mihkel Kärmas. [https://kultuur.err.ee/1609193347/pealtnagija-uleskutse-peale-tuli-paevavalgele-ule-40-konrad-magi-kadunud-teose "Pealtnägija" üleskutse peale tuli päevavalgele üle 40 Konrad Mägi kadunud teose] ERR Kultuur, 13. detsember 2023 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Mägi, Konrad}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud (1919–1940)]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Vana-Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1925]] srn05f10tdzz3bthfwe1zmjp1c464hw 0 5113 7168364 6952312 2026-06-06T13:34:46Z Mona 355 /* Sündinud */ 7168364 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1928. aasta''' ('''MCMXXVIII''') oli 20. sajandi 28. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * ... === Veebruar === *[[11. veebruar]] – [[Šveits]]is [[Sankt Moritz]]is algasid [[1928. aasta taliolümpiamängud|II taliolümpiamängud]]. === Märts === * ... === Aprill === * ... === Mai === *[[17. mai]] – [[Holland]]is [[Amsterdam]]is algasid [[1928. aasta suveolümpiamängud|IX kaasaegsed suveolümpiamängud]]. === Juuni === * [[9. juuni]] – [[Charles Kingsford-Smith]] ja [[Charles Ulm]] lendasid esimestena maailmas üle [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]]. === Juuli === * [[6. juuli]] – [[New York|New Yorgis]] esilinastus 57-minutine [[helifilm]], krimidraama "Lights of New York" ("New Yorgi tuled"). === August === * ... === September === * ... === Oktoober === * [[12. oktoober]] – [[Boston]]i lastehaiglas kasutati esimest korda "[[raudkops]]u". * [[15. oktoober]] – [[Saksamaa]] [[dirižaabel]] (õhulaev) [[Graf Zeppelin (õhulaev)|Graf Zeppelin]] tegi esimese kommertslennu üle [[Atlandi ookean]]i, maandudes [[USA]] [[New Jersey]] osariigis Lakehursti linnas. === November === * ... === Detsember === * ... == Sündmused [[Eesti]]s == {{Vaata|1928. aasta Eestis}} *[[1. jaanuar]] – toimus [[1928. aasta Eesti rahareform|1928. aasta rahareform]]. [[Eesti mark|Markade]]-pennide asemel hakkasid kehtima [[Eesti kroon|kroonid-sendid]]. *[[6. jaanuar]] – [[Riia]]s toimus [[Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühing]]u võrkpallimeeskonna ja sealse, eelmise aasta mitteametlikuks maailmameistriks tulnud meeskonna JKSi vahel matš, mille võitis Tartu 2:0<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref>. * [[29. jaanuar]] – lõppesid [[Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises]]. Mitmevõistluses võitis [[Christfried Burmeister]]<ref name="ESBL"/>. * [[5. veebruar]] – [[Eesti Spordi Keskliit]] kinnitas [[Amsterdami olümpiamängud|Amsterdami olümpiaks]] ettevalmistuse [[eelarve]] (238 000 [[Eesti mark|marka]]) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile<ref name="ESBL"/>. *[[13. veebruar]] – [[1928. aasta taliolümpiamängud|Sankt Moritzi taliolümpiamängud]]: sel päeval võistlesid kiiruisutajad [[Christfried Burmeister]] ja [[Aleksander Mitt]]. Kahe mehe parim koht oli 15<ref name="ESBL"/>. *[[14. veebruar]] – [[1928. aasta taliolümpiamängud|Sankt Moritzi taliolümpiamängud]]: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka [[13. veebruar]]) kiiruisutajad [[Christfried Burmeister]] ja [[Aleksander Mitt]]. Kahe mehe parim koht oli 19<ref name="ESBL"/>. *[[16. veebruar]] – liikluseks avati [[Lelle-Papiniidu-Pärnu raudteeliin|Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[19. veebruar]] – [[Tallinn]]as avati [[Eesti]] esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid. *[[24. veebruar]] – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[25. veebruar]] – [[Helsingi]]s peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi [[Aleksander Mitt]] 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale<ref name="ESBL"/>. *[[28. veebruar]] – Tallinnas asutati [[jalgpalliselts Estonia]]<ref name="ESBL"/>. *[[29. veebruar]] – valitsuse otsusel müüdi Eestis [[tuletikk]]ude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[12. märts]] – Tallinnas lõppesid [[1928. aasta Eesti jääpurjetamisvõistlused|esimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused]]. Need kestsid kaks päeva ja need võitis [[Erik Holst]]<ref name="ESBL"/>. * [[2. aprill]] – [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] esimeheks sai kindral [[Johan Laidoner]]<ref name="ESBL"/>. *[[18. aprill]] – asutati [[Välis-Eesti Ühing]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[27. aprill]] – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 [[sõiduauto|sõidu]]- ja 8 [[veoauto]]t<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[7. mai]] – asutati [[Pärnumaa Spordiliit]]<ref name="ESBL"/>. * [[15. mai]] – Viljandis asutati [[Sakala (spordiselts)|spordiselts Sakala]]<ref name="ESBL"/>. *[[18. mai]] – [[Tallinna tehnikum]]is kaitses [[diplomitöö]] [[Johanna Tammison]], kellest sai Eesti esimene nais[[insener]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[25. mai]] – Riigikogu võttis vastu "[[Raudteevõrgu arendamise seadus]]e"<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[2. juuni]] – Ohvitseride Keskkogu ruumides valiti [[väeosaülemate aukohus|väeosaülemate aukohtu]] esimene koosseis. * [[3. juuni]] – Tallinnas toimusid [[Eesti meistrivõistlused maratonis]], kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimees [[Karl Laas]]<ref name="ESBL"/>. * [[10. juuni]] – avati [[Otepää Vabadussõja mälestussammas]]. * [[17. juuni]] – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12<ref name="ESBL"/>. *[[26. juuni]] – Tallinnas avati [[rootsi kunst|rootsi nüüdiskunsti]] ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[27. juuni]] – Tartus avati kuningas [[Gustav Adolf II ausammas]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[30. juuni]] – Tallinnas toimus 2. juulini kestnud [[IX üldlaulupidu]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[7. juuli]] – esimest korda toimus [[Suurjooks ümber Viljandi järve|jooks ümber Viljandi järve]]<ref name="ESBL"/>. * [[8. juuli]] – asutati [[Eesti Jahtklubide Liit]]<ref name="ESBL"/>. *[[12. juuli]] – Nõukogude jäälõhkuja [[Krassin]] (selle kapten oli eestlane [[Karl Jõgi]]) päästis [[Teravmäed|Teravmägede]] lähedal [[Umberto Nobile]] ekspeditsiooni ellujäänud<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[31. august]] – Tartus asutati [[Eesti Maanaiste Keskselts]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[31. august]] – [[Haapsalu]]s asutati Läänemaa spordiselts [[Läänela]]<ref name="ESBL"/>. *[[1. september]] – [[Eesti]] laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad. *[[8. september]] – [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatris]] esietendus esimese algupärase eesti ooperina [[Evald Aav]]a "[[Vikerlased]]". *[[9. september|9.]]–[[10. september]] – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress. * [[15. september]] – tegevust alustas [[Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut]]<ref name="ESBL"/>. *[[14. oktoober]] – [[Tõrva]]s avati [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]]. * [[26. oktoober]] – [[Timotheus Grünthal]] valiti [[riigikohtunik]]uks. *Novembris ilmus [[August Gailit]]i romaan "[[Toomas Nipernaadi]]"<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[6. detsember]] – [[Jaan Jaago]] tuli [[München]]is elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[14. detsember]] – [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]]s kukkus kokku äsja valminud [[Kärevere sild|sild]] üle [[Emajõgi|Emajõe]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1928}} * [[1. jaanuar]] – [[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja * [[18. jaanuar]] – [[Aleksandr Gomelski]], vene korvpallitreener *[[24. jaanuar]] – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog ja kirjanik *24. jaanuar – [[Vladimir Nikolajev (treener)|Vladimir Nikolajev]], Eesti võrkpallitreener * [[8. veebruar]] – [[Vjatšeslav Tihhonov]], Nõukogude Liidu filminäitleja * [[15. veebruar]] – [[Eno Raud]], eesti kirjanik * [[22. veebruar]] – [[Ingrid Wigernæs]], norra murdmaasuusataja * [[24. veebruar]] – [[Michael Harrington]], USA demokraatlik sotsialist * [[31. märts]] – [[Gordie Howe]], kanada hokimängija * [[7. aprill]] – [[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, – produtsent ja -stsenarist * [[20. aprill]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmilavastaja * [[23. aprill]] – [[Shirley Temple]] (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik * [[10. mai]] – [[Arnold Rüütel]], eesti poliitik * [[24. mai]] – [[William Trevor]], iiri kirjanik * [[2. juuni]] – [[Stig Claesson]], rootsi kirjanik ja kunstnik * [[5. juuni]] – [[Tony Richardson]], Briti teatri- ja filmirežissöör * [[15. juuni]] – [[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja * [[13. juuli]] – [[Ellen Niit]], eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija * [[28. juuli]] – [[Vive Tolli]], eesti graafik * [[6. august]] – [[Andy Warhol]], USA kunstnik * [[21. august]] – [[Chris Brasher]], Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik * [[3. september]] – [[Ion Druță]], Moldova kirjanik * [[9. oktoober]] – [[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja * [[18. november]] – [[Sheila Jordan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja * [[22. november]] – [[Uno Aava]], eesti rallisõitja * [[23. november]] – [[Kalmer Tennosaar]], eesti laulja * [[12. detsember]] – [[Tšõngõz Aitmatov]], kirgiisi kirjanik * [[31. detsember]] – [[Veijo Meri]], soome kirjanik == Surnud == {{vaata|Surnud 1928}} * [[6. jaanuar]] – [[Alvin Kraenzlein]], USA kergejõustiklane * [[16. jaanuar]] – [[Bernhard III (Sachsen-Meiningen)|Bernhard III]], endine Sachsen-Meiningeni hertsog * [[28. jaanuar]] – [[Vicente Blasco Ibáñez]], hispaania kirjanik * [[24. märts]] – [[Mindaugas II]], Leedu kuningas 1918. aastal * [[25. aprill]] – [[Peter von Wrangell]], üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas * [[18. juuni]] – [[Roald Amundsen]], [[Norra]] polaaruurija * [[9. august]] – [[Friedrich II (Baden)|Friedrich II]], endine Badeni suurhertsog * [[12. august]] – [[Leoš Janáček]], tšehhi helilooja * [[16. oktoober]] – [[Sally von Kügelgen]], baltisaksa maalikunstnik * [[21. november]] – [[Heinrich XXVII]], Reußi noorema liini vürst == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Owen Willans Richardson]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Charles Jules Henri Nicolle]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Sigrid Undset]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – auhinda ei antud välja == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 218–220</ref>}} [[Kategooria:1928| 1928]] s6g8bo6c0465zx56fs4pyo77iyh4hle 0 7230 7168448 7146849 2026-06-06T18:12:33Z ~2026-32486-73 230720 7168448 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:4. 1561 Norden Estland accepterer SE's overherredømme.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561]] [[File:Livland1560-85.gif|pisi|[[Liivi sõda|Liivi sõja tulemusel valduste muutumised]]]] [[File:5. 1595 Norden Sverige udvider grænserne i Estland og Finland.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1595]] [[File:6. Sverige erobrer Ingria og Kexholm i 1617 og Letland i 1629.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1617/1629 koos [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]i ning [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]ga]] [[Pilt:Swedish Empire 1658.jpg|pisi|Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal]] '''Rootsi aeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], mille kestel oluline osa praegusest [[Eesti]] territooriumist kuulus [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]]. Tinglikult kestis Rootsi aeg [[1561]]–[[1710]]; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks [[Liivi sõda]], mille lõppedes jäi [[Põhja-Eesti]] ehk [[Eestimaa]] Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. ''[[De facto]]'' peetakse selleks aastat [[1710]], kui kogu Eesti langes [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] ülemvõimu alla, ''[[de iure]]'' aastat [[1721]], mil sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]] loetakse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka [[Rootsi-Poola aeg|Rootsi-Poola ajaks]]{{lisa viide}}, kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]) [[Poola aeg|Rzcezpospolita võim]], [[Saaremaa]] kuulus aga Taani kuninga võimu alla. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]: *1560–1568 [[Erik XIV]] *1568–1592 [[Johan III]] *1592–1599 [[Zygmunt III Waza|Sigismund III Vasa]], ka Poola kuningas 1587–1632 [[Zygmunt III Waza]] * 1599–1604 Rootsi riigihoidja [[Karl IX|Karl]] *[[1604]]–[[1611]] [[Karl IX]] *[[1611]]–[[1632]] [[Gustav II Adolf]] *1632–[[1654]] [[Kristiina]] *1654–[[1660]] [[Karl X Gustav]] *1660–[[1697]] [[Karl XI]] *1697–[[1718]] [[Karl XII]] [[Rzeczpospolita]] valitseja, [[Poola kuningas]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[suurvürst]]: *[[1587]]–[[1632]] [[Zygmunt III Waza]] *1632–[[1648]] [[Władysław IV Waza]] *1648–[[1668]] [[Jan II Kazimierz]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani asehaldurid Saaremaal#Taani aeg|asehalduri]] [[Taani valdused Eestis|võim Saaremaal kehtis kuni]] [[1645]]. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud [[Brömsebro rahuleping]]uga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada [[Feodalism|feoda]]alse [[lään]]ikorra likvideerimist<ref name=":0">[[Aleksander Loit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015</ref>, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtusüsteem]]i ümberkorraldamist ja uue [[Rootsi aeg#Kubermangud|haldusjaotus]]e väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis [[Balti erikord|Balti erikorra]] osana osaliselt isegi kuni [[19. sajand]]i lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga lühikest aega, Rootsi kuninga [[Karl XI]] valitsemise ajal kuni [[1680|1695.–1697]]. aasta [[suur nälg|suure näljani]]. [[Mõisate reduktsioon]], [[riigitalupoeg]]ade [[pärisorjus]]est vabastamine, [[talurahvakool]]id ja [[rahvavalgustus]] tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. == Rootsi aja kriitiline käsitlus ja „hea Rootsi aja“ müüt == Mõiste „hea Rootsi aeg“ tähistab Eesti kultuurimälus ja varasemas ajalookirjutuses Rootsi võimu perioodi Eesti- ja Liivimaal (umbes 1561–1710) kui suhteliselt soodsat aega<ref>Raun, Toivo U. ''Eesti ajalugu''. Tallinn, 2001, lk 78–80.</ref> Kaasaegses historiograafias käsitletakse seda mõistet ekslikult valdavalt hilisema idealiseeriva konstruktsioonina, mis ei kajasta Eesti põhirahvastiku – talurahva – tegelikku sotsiaalset ja majanduslikku olukorda<ref>[[Ralph Tuchtenhagen|Tuchtenhagen, Ralph]]. ''Baltische Geschichte''. München, 2005, lk 112–115.</ref>. === Mõiste kujunemine ja ideoloogiline taust === Väljend „hea Rootsi aeg“ ei olnud kasutusel Rootsi võimu ajal. See kujunes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, eriti rahvusliku ärkamise perioodil<ref>[[Heldur Palli|Palli, Heldur]]. ''Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1795''. Tallinn, 1996, lk 34.</ref>. Mõiste levikut soodustasid: * baltisaksa ja luteri vaimulike ajalookäsitlused<ref>[[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. ''Luterlik kirik ja rahvas Eestis Rootsi ajal''. Tartu, 1930, lk 22–25.</ref>, * Vene keisririigi poliitika suhtes kriitiline võrdlus, * soov näha Rootsi aega osana „Lääne“ õigus- ja kultuuriruumist. Selline käsitlus keskendus eeskätt riiklikele institutsioonidele (nt koolikorraldus, seadusandlus), jättes kõrvale asjaolu, et Eesti põlisrahvas oli kogu perioodi vältel poliitilise otsustusõiguseta allutatud seisuses<ref>[[Toivo Ülo Raun|Raun, Toivo]] U., lk 80–81.</ref>. === Talurahva olukord Rootsi võimu all === Rootsi ajal viidi keskvõimu poolt läbi mitmeid talupoegade olukorda leevendavaid reforme. Liivimaal anti 1630.a. maaseadusega talupoegadele õigus grupiviisil oma pärishärra (ja mitte ainult mõisavalitseja peale nagu ekslikult väidab Marten Seppel Eesti ajaloo III köites) peale kohtus kaevata. 1680-tel aastatel läbi viidud mõisate riigistamisega kuulutati riigitalupoegade pärisorjuslik seisund lõppenuks. == Eesti alade ametlik minek Rootsi valdusse == Pärast [[Liivimaa sõda|Liivi sõda]] olid [[Eesti]] alad jaotatud [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. *[[1561]]. aastal läksid lepingu alusel Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] ning [[Tallinn]]. *[[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile. *[[1629]]. aastal [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. *[[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. *[[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e. [[Poola aeg Lõuna-Eestis]] – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Rootsi aeg Põhja-Eestis]] – [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa Taani riigi osana]]. == Rootsi aja algus == Rootsi aeg Põhja-Eestis algas kui 1561. aastal läksid lepinguga (per pacta) Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning Tallinn<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref> ning 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ning kuningas [[Johan III]] teostas 1584. aastal [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]] liitmise ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkonnaks]] ning ühise aadlikorporatsiooni [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] moodustamise. Aastal [[1629]] sõlmiti [[Preisimaa]]l [[Altmargi]] külas (praegu [[Stary Targ]] Poola Vabariigis) [[vaherahu]] ([[Altmargi vaherahu]]), millega [[Poola]] loovutas kõik [[Väina jõgi|Väina]] jõest ülespoole jäävad [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] alad [[Rootsi]]le. [[Saaremaa]] oli veel esialgu [[Taani]] valduses. Aastail [[1643]]–[[1645]] peeti [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel [[Torstensoni sõda]], mille tulemusena kaotaja loovutas [[Brömsebro rahu]]ga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise [[Vana-Liivimaa]] eestlaste maa läinud Rootsi riigile. == Rootsi kuningriigi valitsusalad == {{Provints |nimi = [[Läänemereprovintsid]] |nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Östersjöprovinserna | nimi2_latin = |nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Baltiska provinserna | nimi3_latin = |pindala = |elanikke = |keskuse_nimetus = Keskus |keskuse_nimi = [[Riia]] |asendikaardi_pilt = Sw BalticPr 17cen.jpg|| asendikaardi_pilt_laius = 250px| asendikaardi_pilt_seletus = Rootsi krooni Idaprovintsid }} [[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal]] Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks: *Eestimaa provints (1673. aastast kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l; *eraldiseisva osana linnana, [[Tallinn]]a linn; *[[Liivimaa kindralkubermang]]; *[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]); *[[Saaremaa provints]]. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. ==Idaprovintside valitsemine== Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allunud Eestimaa Liivimaa ja Ingerimaa kuberner/[[kindralkuberner]], kes elasid vastavalt Tallinnas, [[Toompea]]l ja [[Riia]]s, [[Riia loss]]is ning [[Nyen]]is/[[Narva]]s: *aastatel 1561–1674 Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]; *aastatel 1617–1629 [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner ja aastatel 1629–1643 Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner *aastatel 1621–1629 [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kubernerid]] ja aastatel 1629–1710 [[Liivimaa kindralkuberner]] *aastatel 1642–1681 [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] ja aastatel 1681–1687 Ingerimaa kuberner ja 1687–1703 Ingerimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] kinnitatud [[Axel Oxenstierna]] Rootsi "valitsemiskorraldusele" (''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|Rootsi kuningriik, [[Rootsi dominioonid]] ja Rootsi krooni Idaprovintsid]] Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|sõjaga]] liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist]] Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Rootsi Ingeri|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään|Käkisalmi provintsidest]] ühise kindralkuberneri valitsusala ja 10.12.1629 instruktsiooniga pandi ametisse [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Liivimaa ja [[Karjala]] kindralkuberner. Temale allusid Liivimaa ja [[Ingerimaa kuberner]]id ja 6 asehalduskonda eesotsas [[asehaldur]]itega (Riia, [[Koknese]], Tartu, Narva, [[Nöteborg]], [[Käkisalmi]]). Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile – sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] – Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Rootsi kuningriigis oli keskajal kaks [[haldussüsteem]]i [[Maakond|maakon]]nad ja [[linnuselään]]id. Maakond oli aadli omavalitsuse ning osalt ka kohturingkond, linnuseläänid hõlmasid Rootsi riigile kuulunud läänistamata alasid. Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest [[Katoliku kirik Eestis|katoliikliku kiriku]] ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see [[lääniasehaldur]]ite juhitavateks [[linnuselään]]ideks, need omakorda [[riigimõis]]ateks, mida juhtisid [[mõisafoogt]]id. [[Gustav II Adolf]]i valitsemisajal (1611–1632) moodustati{{lisa viide}} [[kohtukond]]ade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, kuninganna [[Kristiina]] (1626–1689) [[Kuninganna Kristiina eestkostevalitsus]]e juhi [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel viidi läbi Rootsi [[Riigihaldus|riigihaldus]]e ja [[haldusreform]], mille käigus rajati uus valitsussüsteem, kus valitsemine põhines viie [[Kolleegium|kolleegium]]i. [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id<ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12</ref>. Rootsi aja lõpus, [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i ajal [[1690]]. aastal moodustati [[Liivimaa kindralkubermang]]us kaks majandus[[distrikt]]i: Eesti<ref>[[Tartumaa]]l: [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Tartu kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Torma kihelkond|Torma]]–[[Lohusuu kihelkond|Lohusuu]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]-[[Laatre mõis|Laatre]], [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]]; [[Võrumaa]]l: [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]]; [[Pärnumaa]]l: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Vändra kihelkond|Vändra]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jaagupi]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Tori kihelkond|Tori]]; [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Väike-Jaani]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Tarvastu kihelkond]]</ref><ref>[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001239?page=,1 Erster Theil, Der ehstnische District]</ref> ja Läti<ref>Stryk, Leonhard von: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb11887853?page=4,5 Zweiter Teil, Der lettische Distrikt]</ref> majandusdistrikt. [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade kohtualluvuse piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Cēsis|Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. == Rüütelkonnad == Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja [[linnavalitsus]]ed. [[Eestimaa rüütelkond|Eesti]]- ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]], mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Saksa keelel oli varauusajal Rootsis [[lingua franca]] staatus, seda räägiti Rootsi kuninga [[Õukond|õukon]]nas ja kasutas laialdaselt ka Rootsi võimueliit. Mitmekeelsel Rootsi keskvõimul ei tekkinud tõsisemaid takistusi läbikäimises saksa eliidiga [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsid]]e haldamisel. [[Kubermangukantselei]]d kopeerisid kuningliku [[kantselei]] ülesehitust Rootsis ja suhtlesid nii saksa kui ka rootsi keeles, Rootsi [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteemi osana Eestis]] asutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tus toimus töö samuti kahes keeles. Halduses ning suhetes linnade ja rüütelkondadega kujunes välja üldine (aga siiski sagedaste eranditega) tava, et Stockholmi läkitused olid enamasti rootsi keeles, Läänemere provintside omad saksa keeles<ref>[[Aivar Põldvee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36975 Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal]. [[Keel ja Kirjandus]], 2024, nr 7</ref><ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], 2023, 173 lk</ref>. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa [[aadel|aadliseisusest]] maavaldajaid, pidasid kohalikku [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna]] [[aadlimatrikkel|aadlimatriklit]], kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos [[maapäev (rüütelkond)|maapäev]]adel (''Landtag''), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] 12 (Saaremaal 6) [[maanõunik]]ku (''Landrat''), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]]. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. ===Baltisakslased ja Rootsi aadelkond=== [[File:Gustav II Adolfs bibel 1618 - portrait of Gustav II Adolf.jpg|pisi|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]], valitsejatiitliga: ''Suecorum, Gothorum, Wandalorum Rex, Magnus Dux Finlandia, Dux Estonia ac Carelia, Ingriae Dominus'' ja [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstkonna]], Põhja-Soome, Lõuna-Soome, [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]], Karjala, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Narva, [[Tavastehus]], [[Käkisalmi lään|Käkisalmi]], [[Uusimaa lään|Nyland]], [[Pohjanmaa (ajalooline maakond)|Ostrbotnia]], [[Ahvenamaa saarestik|Åland]], [[Savo|Savolax]], [[Lapimaa lään|Lapimaa]], [[Medelpadi maakond|Medelpad]], [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]], [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]], [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]], [[Ölandi maakond|Öland]], [[Dalsland]], [[Värmland]], [[Närke]], [[Hälsingland]], [[Dalarna maakond|Dalarna]], [[Västmanland]], [[Södermanland]], [[Östergötland]], [[Småland]], [[Västergötland]], [[Uppland]]i vapid]] Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja [[aadel#Leedu aadel|Leedu päritolu]] [[aadlik]]ele, Liivimaa vallutamise järel aga [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused ([[staarostimõis]]ad) Rootsi kõrgaadlile. Eestimaa aadlikele (Arbutnoth, [[Baranoff]], Berndes, Cobron, [[Delwig|Dellwig]], [[Vegesack|Fegesack]], Gilthrist, Golawitz, [[Grotthuss|Grothusen]], Grull, Guthrie, [[Hastfer]], Jordan, [[Krüdener]], Kubich, Lewold, [[Lode]], [[Metztacken|Metstake]], [[Nasackin|Nasakin]], [[von der Pahlen]], Plather, Plagman, Reckenberg, [[Rehbinder]], Schrapfer, Sekler, Schultz, Stilken, Wittenberg, [[Wrangell|Wrangel]] ja [[Wrede]]) doneeriti [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõ]]dade ajal sõjaliste teenete eest maid ja valdusi Rootsi kuningriigi Soome aladel<ref>[[Arvi Korhonen]], Baltlaste läänid ja donatsioonid Soomes XVII sajandi alul", [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 52</ref>. Rootsi kuningate nobiliteerimispoliitikaga läbi tõsteti [[Aadeldamine|aadliseisusse]] [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|rootsi rüütelkonda kandmata]] ja osaliselt naturaliseeriti ka [[Rootsi rüütelkond]]a suur hulk mitteaadlikke sõjaväelasi, [[Raad|ra]]eliikmeid (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku [[Aadliseisus|aadliseis]]undi) ja madalamaid ning riigiametnikke ja suguvõsasid<ref name=":0" />, näiteks: [[Albedyll]], [[Anrep]], [[Baggehufwudt]], [[Bellingshausen]], [[Bock (Lahmuse)|Bock]], [[Broemsen]], [[Budberg]], [[Dellingshausen]], [[Drenteln]], [[Dücker]], [[Fischbach]], [[Fock]], [[Gersdorff]], [[Grotenhielm]], [[Helmersen]], [[Igelström]], [[Kaulbars]], [[Klugen]], [[Krusenstern]], [[Lantingshausen]], [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]], [[Lode]], [[Löschern von Herzfeld]], [[Löwenstern]], [[Löwenwolde]], [[Manderstjerna]], [[Mellin]], [[Mohrenschildt]], [[Müller (Kunda)|Müller]], [[Osten-Sacken]], [[Patkul]], [[Pohlmann]], [[Ramm]], [[Raß]], [[Reutern]], [[Riesenkampff]], [[Rosen (valge)]], [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]], [[Rüdinger]], [[Schulmann]], [[Schwengelm]], [[Silberarm]], [[Silfverharnisk]], [[Smitten]], [[Staël von Holstein]], [[Straelborn]], [[Taube]] jt) {{vaata|Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|Rootsi rüütelkond}}, ''[[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|Introdutseerimata aadel]]'' Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemereprovintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, oli [[Stenbock]]id. {{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]'' == Läänikorra likvideerimine == Põhja-Eesti [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] ning hiljem ka Järva- ja Läänemaa poolt Rootsi kuningale truudusvande andmist, võeti Rootsi krooni valdusteks [[Liivimaa ordu]] ja piiskopilinnused koos juurdekuuluvate kinnistutega ning valdused, mis kuulusid aadlikele, kes lahkusid riigist samal ajal kui Poola sõjavägi. Eestimaal algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki neid valdusi ise hallata, nii et näiteks [[Axel Oxenstierna]] sai Liivimaal [[Cēsis]]e ja [[Valmiera]], mis Poola ajal kuulus [[Võnnu piiskop]]ile. [[Gustav Brahe]] sai [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni lossi]] (1586), [[Hermann Wrangell vanem]] sai [[Toolse ordulinnus|Toolse]] (ca 1600), [[Jakob De la Gardie|Jacob De la Gardie]] sai [[Viljandi ajalugu|Viljandi]] (1624) ja [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] (1628), [[Thomas von Ramm|Thomas Ramm]] sai [[Padise linnus|Padise]] (1628), [[Åke Henriksson Tott]] sai [[Lihula linnus|Lihula]] (1629), [[Lennart Torstenson]] sai [[Paide ajalugu|Paide]] (1636) ja [[Hans von Fersen]] (1669), [[Reinhold von Brederode]] (1618) ja von [[Tiesenhausen]]ite (1669) perekond [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] linna<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2001/01/0/5 TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections.], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)</ref>, [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] sai [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere]] (1646), õuenõunik Christop (Kristoffer) Ludvig [[Rasch]] [[Valga (Liivimaa)|Valga linna]] koos [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Karula mõis (Karula)|Karula]], [[Kaagjärve mõis|Kaagjärve]] ja mitme teise mõisaga. Rootsi krooni poolt, 1681. aastal [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]]a otsuse alusel teostatud [[mõisate reduktsioon]]iga kehtestas Rootsi valitsus ka keskaegse läänikorra likvideerimise, mis tõi endaga kaasa maa[[valdus]]e põhjaliku ümberjaotuse ja maavaldamise uued vormid. Reduktsiooniga rootsiaegsed läänistused tagastati Rootsi riigile. Läänikorra likvideerimine tähendas aga ka aadlikest mõisnike ühiskondliku positsiooni ümberkujundamist [[feodaal]]suhetes kuningavõimuga ja alluvate talupoegadega<ref name=":0" />. == Kohtud ja korrakaitse== {{vaata|Eesti kohtusüsteem}} Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu [[Adrakohus|adrakohtunikud]], Liivimaal [[Sillakohus|sillakohtunikud]]. Nende ülesandeks oli pagenud [[talupoeg]]ade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal [[Meeskohus|meeskohtud]] ja Liivimaal [[Maakohus|maakohtud]], mis arutasid [[talupoeg]]ade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Tallinna õuekohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud [[Tartu õuekohus]] ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist [[Liivimaa Õuekohus]], kus arutati raskemaid kuritegusid ja [[Aadel|aadlike]] kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]], kes [[suverään]]ina oli ka viimane [[kohtuinstants]]. == Taristuareng == [[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]] Postiliiklust Eestimaal korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629–1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Postiveokord oli täielikult Rootsi riigi teenistuses, erateenuseid ei osutatud. Postisüsteem vormus lõplikult 1631. aastaks, kui kehtestati postiveokord, et Tallinnast lähtuvalt Tartu, Pärnu ja Narva suunas minevail teedel kehtestati [[postijaam]]asüsteem. {{vaata|postimaantee|Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Tartu postimaantee}} == Rahvastik == Maa oli pikkade sõdade tagajärjel harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa [[linn]]u, [[alev]]eid, [[linnus]]eid, [[mõis]]aid ja [[küla]]sid olid ahervaremetes. [[1620]] elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. [[1630]]. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. [[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem [[Venemaa|vene]] talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid [[Soome|soomlased]], kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka [[Põltsamaa]] ja [[Tartu]] ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks – Rootsimaal ei olnud talupojad [[pärisorjus]]es ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[Läti|lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedukad|leedulasi]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]] ning isegi [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]]. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõja]] sündmused ja [[1656]].–[[1658]]. aasta [[katk]]. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid [[1695]]. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. == Luterlik kirik == {{Vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik}}, ''[[Tallinna piiskopid]]'' Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga [[1561]]. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba [[16. veebruar]]il [[1593]]. aastal ja seda positsiooni tugevdati [[1595]]. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. [[Läänemereprovintsid]]e usu- ja kirikuelu integreerimine [[Rootsi riigikirik|Rootsi]] riigikirikusse toimus kiriku administratiivse korralduse reformimise kaudu ning selle vastavusse viimisega Rootsi riigikiriku normide ja korraldusega. Eriti oluline oli [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]e kehtestamine Eesti- ja Liivimaal, mis oli ainuke üldine Rootsi seadus, mis kehtestati ka Läänemereprovintsides<ref>[[Sirje Krikk de Mateo]], Eesti kultuurilisest integreerimisest Põhjalasse. [[Forseliuse Sõnumid]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6acd93a4-a789-4190-bd32-7bc4c7757303/content 2000, nr 7], lk 45 [[B. G. Forseliuse Selts|B. Forseliuse selts]]</ref>. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt [[luterlus]]e põhitõdesid tutvustama. [[Kirik (pühakoda)|Kirikutes]] ja [[kabel]]ites hakati pidama [[eesti keel|eestikeelseid]] [[jumalateenistus]]i. Kirikute juures hakati talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama [[köster|köstrid]] ([[kirikuõpetaja]]te abilised). [[Kirjaoskus|Lugemisoskus]] hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi [[haridus]] oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, [[rahvakirjandus]]e väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendend]]il [[Johann Fischer]]il. Juba [[1641]]. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese [[Eestikeelsete aabitsate loend|eestikeelse aabitsa]] väljaandmise kohta. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. [[1645]]. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis [[katekismus]]e- ja [[aabits]]aõpetuse nõue. Igas [[kihelkond|kihelkonnas]] tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada [[köstrimaa]]. Hakati ka [[vaimulik kirjandus|vaimulikku kirjandust]] eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja [[põhjaeesti keel]]es. Alustati [[Piibel|piibli]] tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles [[1739]]. aastal. == Haridus ja kultuur == {{vaata|Eesti haridus}} === Tartu ülikool === [[Eesti haridus]]e edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner [[Johan Skytte]], kes oli Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]] kasvataja ja hiljem [[Uppsala ülikool]]i [[kantsler]]. Tänu temale loodi [[1630]]. aastal [[Tartu Akadeemiline Gümnaasium]]. [[1631]]. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. [[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]], millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. {{vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}} === Rahvakoolid === [[Talupoeg]]ade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada [[rahvakool]]ide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid [[1655]]. aastal, et igas [[kihelkond|kihelkonnas]] peab olema ametis [[koolmeister]]. [[1675]] nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et [[kogudus]]te juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta [[Harjumaa]]l pärinevad [[1680]]. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles [[1686]]. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. {{vaata|kihelkonnakool|Forseliuse seminar}} [[Haridus]]e andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas [[evangeelne|evangeelsesse]] usku, sest [[luterlus]]e põhimõtete järgi pidi iga [[kogudus]]eliige olema ise suuteline [[pühakiri|pühakirja]] ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast [[õpetajate seminar]]i loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. [[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel]] Harjumaalt, Rootsi [[pastor]]i perest pärit [[Bengt Gottfried Forselius]]el rajas [[1684]]. aastal Tartu lähedale [[Piiskopimõis]]a ([[Papimõis]]a) kuninga nõusolekul õpetajate [[Forseliuse seminar|seminar]]i. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said [[koolmeister|koolmeistrid]] ja [[köster|köstrid]]. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt [[rehetuba|rehetoas]]. Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema [[17. sajand]]i lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja-Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687/1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Forseliuse rajatud koolis oli tähtsal kohal õpetaja seletus ja õpilaste iseseisev lugemine. Esikohale seati huvi äratamine õpetuse vastu. Et lugema õppimine toimus Forseliuse uuendatud, lihtsustatud meetodil ja tema koostatud aabitsa järgi, saadi lugemine selgeks mõne kuuga esimese õppeaasta jooksul. Aabitsas oli ka [[araabia numbrid|araabia]] ja [[rooma numbrid|Rooma numbreid]], mistõttu hakati varsti pisut [[matemaatika]]tki õpetama. Põhiliselt tehti seda juhul, kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid. Vanemate soovi korral õpetati ka kirjutamist. Koolide kõrval oli lugemisoskuse omandamisel oluline ka [[koduõpetus]]. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3–4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast [[mardipäev]]a või [[kolmekuningapäev]]a, lõpetati aprillis [[jüripäev]]a paiku. === Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus=== Juba [[Gustav II Adolf]]i päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. [[1637]]. aastal koostas [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja [[Heinrich Stahl]] esimese eesti keele [[grammatika]] reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises [[saksa keel]]e reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel [[soome keel]]e eeskujul [[foneetiline kirjaviis|foneetilist kirjaviisi]], kuid see lükati vanameelsete [[pastor]]ite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka [[piiblikonverents]]idel [[1686]]. ja [[1687]]. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. [[1693]]. aastal avaldas [[Johann Hornung]] ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult [[vana kirjaviis]]i nime all, kehtisid [[19. sajand]]i keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud [[piibel]] eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi ([[põhjaeesti kirjakeel]] vs [[lõunaeesti kirjakeel]]) osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. [[1686]]. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne [[Uus Testament]], mille tõlkisid ja toimetasid [[Kambja]] pastor [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]] ja tema poeg [[Adrian Virginius]] ja mis oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne [[juhuluule]]. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti [[ajakirjandus]]e algus. [[1675]]. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne [[nädalaleht]] [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. == Rootsi-Vene sõda 1656–1661 == [[Pilt:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|pisi|Karl X Gustav]] [[Rootsi kuningas]] [[Karl X Gustav]] alustas [[1655]]. aastal sõjakäiku [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Venemaaga sõdiva]] [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] vastu, millega hõivas [[Kuramaa]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]] ja suure osa [[Poola]]st. Sellega oli [[Läänemeri]] muutunud Rootsi sisemereks. {{vaata|Rootsi-Poola sõda}} ehk ''[[Uputus (Poola)|Uputus]]'' 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all ulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja [[Ingerimaa]] ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar [[1656]]. aasta suve hakul [[Ingeri sõda]]. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad [[Nöteborg]]i ja [[Nyen]]i. Vene vägede peajõud hõivasid juulis-augustis [[Dünaburg]]i ja [[Kokenhusen]]i, aga augusti lõpus hakkasid Liivimaa pealinna [[Riia piiramine (1656)|Riiat piiram]]a. Suurimaks võiduks jäi [[Tartu]] vallutamine 1656. aasta oktoobris, Vene vägede kätte langes ka [[Vastseliina linnus]]. Sõja ajal hävisid Võrumaal [[Kirumpää linnus]] ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim [[Valga lahing]] [[8. juuni]]l [[1657]]. Vene väed ei suutnud Riiat vallutada, kuid sõjategevus jätkus veel Põhja-Eestis, 1658. aasta alguses hõivasid Vene väed [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t. [[1658]]. aasta lõpus sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]. {{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}} Kui Rootsi lõpetas sõja Poolaga [[Oliwa rahu]]ga ning Venemaal tekkis reaalne sõjaoht Poolaga, sõlmis Venemaa [[1661]]. aastal Rootsiga [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Kärde mõis]]as lõplik rahu ([[Kärde rahu]]), millega tuli venelastel loobuda oma 1656.–1658. aasta vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning taastada endised [[Rootsi dominioonid|Rootsi valduste]] piirid. Rootsi kuningriik oli saavutanud [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma ajaloo suurima võimsuse]]. == Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal == Rahuajal paiknesid Rootsi garnisonid peamiselt Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, hiljem ka Kuressaares, Eestisse asusid peamiselt Rootsi ja Soome väeüksused, [[Karl XI]] poolt läbi viidud riigikaitse reformid seadsid Rootsi ja Soome provintsides maavägede osas sisse maapalgalised sõdurid ja rügemendid (''indelningsverket''). Riigikaitsereform ei puudutanud, välja arvatud ühe ratsarügemendi osas, Eesti-, Ingeri- ega Liivimaad. Eesti-, Ingeri- ja Liivimaal asus tavaliselt neli Soome või Rootsi jalaväerügementi ja üks ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides teenis Karl XI korraldusel värvatud üksustes suurel arvul hiljuti [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] vallutatud [[Skåne maakond|Skåne]]st pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks.17. sajandi viimasel veerandil vähenesid rootsi ja soome päritolu üksused oluliselt, asemele moodustati värvatud väeosi. Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust [[1701]]. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel: kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. {{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)}} == Mõisate reduktsioon == {{Vaata|Mõisate reduktsioon}} [[Pilt:Karl XI staty i Karlskrona.jpg|pisi|Karl XI ausammas [[Karlskrona]]s]] [[1660]]. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane [[Karl XI]], kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja [[riigikassa]], alustas Karl XI [[1680]]. aastal [[Balti provints]]ides ([[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]]) oma eelkäijate poolt eraomandusse antud riigimaade tagasivõtmist, [[mõisamaa]]de riigistamist – [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i, kuna mõisaomanikest [[aadlik]]ud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad [[riigimõis]]ad olid vahetanud omanikku. 1686.–1688. aastal koostati [[Eestimaa reduktsioonikomisjon]]i käsul mõisate inventuuriaktid ja [[vakuraamat]]ud. Rootsi riigi ja kohaliku [[baltisakslased|sakslastest]] aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. [[1700]]. aastal seoses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algusega katkestas [[Karl XII]] mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. [[1694]]. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete [[haridus]]- ja [[Kirik (institutsioon)|kirikuolude]] parandamiseks.Alguse said ulatuslikud kohtuprotsessid talupoegade ja mõisnike vahel kus talupoegade kaebused ulatusid kuningani välja. Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi. Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus ja teine Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II ajal. ==Pärisorjuse likvideerimise algus== [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale '''[[riigimõis]]ate talupoegade''' senise staatuse muutmiseks, kuulutades riigimõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast [[pärisorjus]]est priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik [[Mõisate reduktsioon|redutseerinud]] 5/6 maadest [[Läänemereprovintsid|Liivi- ja 1/2 Eestimaal]]<ref name="O0EzQ" />. Karl XI poolt [[21. august]]il [[1691]] kinnitatud instruktsioon kuninglikele tulundusasehaldureile Liivimaal pidas ka muu seas silmas järelevalvet talupoegade kaitse teostamise järgi [[asehaldur]]ite kaudu, ja [[21. märts]]il [[1696]] kinnitatud [[tulundusreglement]] määras kindlaks riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu, andamite maksmisel ja [[teoorjus]]e õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust [[Liivimaa kindralkuberner#Rootsi aeg 1621–1710|Liivimaa kindralkuberner]]ist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele peale enam makse, kui määratud [[vakuraamat]]us, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse [[rakmepäev]]a eest pidi rentnik maksma kaks [[hõbetaaler|hõbetaalrit]], iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 [[öör]]i. Ka keelati rentnikel [[kodukariõigus|talupoegi (peremehi) karistada]], kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla<ref name="6014i" />. Karl XI tegi kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]ile ülesandeks koostada ja saata projekt kodukariõiguse kohta [[aadlimõis]]ates, mille Dahlberg ka teostas, kuid energilise ja teovõimelise Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane [[Karl XII]] arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või muul viisil teha korraldusi [[eraomand]]i puhul. Ta andis kindralkubernerile käsu teha muudatuste projekt rüütelkonnale [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud [[Põhjasõda]] muutis olukorda põhjalikult. == Talupoegade kohustused == Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti [[teoorjus]]. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast nii nagu see oli olnud ka ordu ajal. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad [[loonusrent|loonusrendina]] andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka [[riigimaks]]e. [[1632]]. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja [[1645]]. aastal fikseeris [[Eestimaa kuberner]] [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustav Oxenstierna]] uuendatud maakorraldus [[sunnismaisus]]e Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut: sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka [[ihunuhtlus]]t. Ka see oli vana orduaegne tava. [[1639]]. aasta seaduse ja 1671. aasta [[maapolitsei]] korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. {{vaata|Liivimaa talurahvarahutused (1638–1639)}} 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn [[Suur Rootsi kataster]]. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. [[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju talvel surnud inimeste laipu. Kõige vähem lootust olid [[orb]]udel ja [[vanur]]itel. Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. See tundub liialdusena. 1701.–1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. == Rootsi kalender == {{vaata|Rootsi kalender}} ==Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp== {{Vaata|Põhjasõda}} ''ja [[Põhjasõda Eesti alal]]'' == Kronoloogia 1600–1700 == [[Pilt:Livonia sive Liefland.jpg|300px|pisi|Eesti ja Läti ala kaart (u 1630)]] *[[1595]]. aasta [[5. mai]] – [[Täyssinä rahu]], Rootsi loovutas [[Ingerimaa]] Venemaale. *[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda]] ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is. *[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l<ref name="shbif" /> *[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. [[Eesti rahvaarv]] oli vähenenud 100 000 inimeseni.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 76</ref> Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse. *[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s. *[[1629]]. aasta [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile. *[[1630]] – avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu akadeemiline gümnaasium]]). *1630 – [[1630. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1631]] – asutati [[Tallinna gümnaasium]], praegune [[Gustav Adolfi gümnaasium]], mis on Eesti vanim [[keskkool]]. *[[1631]] – Tartus asutati esimene [[trükikoda]] Eestis. *[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]). *[[1634]] – Liivimaa konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. *[[1636]] – peeti [[Haapsalu]]s [[nõiaprotsess]]. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati [[Kastinina]]l elavat naist [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib [[must kass|mustaks kassiks]] moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Aastatest [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. *[[1637]] – valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika. *1638 – [[1638. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1641]] – anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. *[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]] *[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis. *[[1656]] – Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. *[[1656]]–[[1661]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõda]], mis lõppes [[Kärde rahu]]ga. *[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile. *[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks. *[[1661]] – [[Kärde rahu]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel. *[[1671]] – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Claes Tott]]i politseikorralduse). *[[1675]] – [[ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. *[[1679]] – [[Soomerootslased|soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahvakool]]ivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis [[Saksamaa]]l ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele [[häälimisõpetus]]e, st silpide kaupa lugema õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva [[kõnekeel]], mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|[[Nicolas de Fer]]i koostatud kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal]] [[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|300px|Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ([[1705]])]] *[[1680]] – suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid. *[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Forseliuse seminar]]. *[[1686]]–[[1687]] – [[piiblikonverents]]id [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. *[[1686]] – ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. *[[1687]] – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine. *[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s). * [[1693]] – [[Johann Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani. * [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni [[1697]]. aastani. *[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000. *[[1695]]–[[1697]] – [[Suur näljahäda Eestis|suur nälg]] Eestis, suri 70 000 – 75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. *[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult [[Kihelkonna]]le võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe [[adramaa]] (5–6 ha) põldu. *[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t. *[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu. [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit Narva lahingus]] *[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil. *[[1700]]. aasta [[12. veebruar]] – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini [[Riia]]t. *[[1700]]. aasta [[19. august]] – Venemaa kuulutas Rootsile sõja. *[[1700]]. aasta [[22. september]] – Vene väed jõudsid [[Narva]] alla. *[[1700]]. aasta [[4. november]] – Tallinnas maabus [[Karl XII]] koos vägedega. *[[1700]]. aasta [[19. november]] – Rootsi väed Karl XII juhtimisel lõid venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. ==Vaata ka== *[[Rootsi suurvõimu ajastu]] *R. Ajastu uuringute [[Eesti ajaloolaste loend|Eesti ajaloolas]]i ja publikatsioone: [[Hendrik Sepp]], [[Arnold Soom]], [[Otto Liiv]], [[Juhan Vasar]], [[Evald Blumfeldt]], [[Elina Öpik]], [[Enn Küng]], [[Helmut Piirimäe]], [[Margus Laidre]], [[Ilmar Tammisto]], [[Aleksander Loit]], [[Ülle Tarkiainen]], [[Aivar Põldvee]], [[Andres Adamson]], [[Kalle Kroon]], [[Marten Seppel]], [[Raimo Raag]] jt ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="O0EzQ">[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 16 (1996)</ref> <ref name="6014i">[[Hendrik Sepp]], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15265 Talupoegade kaitse Rootsi aja lõpul, eriti Liivimaal.], Ajalooline Ajakiri, 1929 nr 4</ref> <ref name="shbif">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v.|authorlink=Alexander von Richter|year=1858|publisher=Nicolai Kymmel|location= Riga|isbn=|pages=|url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ&printsec=titlepage&source=gbs_summary_r&cad=0#PRA1-PA1,M1}} *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630]. ''Estland och. Livland''. Stockholm 1922 *Eesti rahva ajalugu 4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda. Tartu: Loodus, 1932; Tallinn, 1997, 354 lk, ISBN 9985909836 *[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a."]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961 *Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. 212 lk. Tartu: [[Eesti Ajalooarhiiv]], 1998, [[Eesti Ajalooarhiivi toimetised]] nr 3 (10), ISBN ISBN 9985-858-10-7 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng, 424 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 12 (19), ISBN 9985-858-47-6 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. III. Koostanud Enn Küng, 534 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2009, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 17 (24), ISBN 978-9985-858-66-0 *[[Ülle Tarkiainen]], [[Kari Tarkiainen]]. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2014, ISBN: 9789985332498, 456 lk *[[Aleksander Loit]]. [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015 *[[Margus Laidre]], Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661. Argo, 2015. 912 lk, ISBN 978-9949-527-54-0 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar%20Tammisto%20magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine]. Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2017 *[[Ragnar Nurk]], [https://www.academia.edu/107548965/Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_v%C3%B5imu_all_1561_1710_kindluslinnades Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561-1710 kindluslinnades], 2019, Eesti linnaehituse ajalugu 1 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://dspace.ut.ee/items/db2fbdbf-541c-47ff-bb3c-16d3310012e7 Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680]. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 55. Tartu, 2023 {{commonskat|Estonia under Swedish rule}} == Välislingid == *[http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=1 Eesti ajalugu 1558–1710. Rootsi aeg] *[http://narva.ut.ee/estica/est/ajalugu/rootsiaeg.html Rootsi aeg] *[http://www.ut.ee/SOPL/04s/kursused/BaltiVP3loeng.htm Balti riikide ajaloo lühiülevaade] *[http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Vana.html Mälestusi vanast ajast] *[http://www.ngonet.ee/eltt/ajalugu/ajalugu5.html Kirikulugu] *[http://haridus.opleht.ee/2003/4/4/1.shtml Luterlik kirikukorraldus] *[http://www.ng.edu.ee/~kool/noarootsi.html Noarootsi] *[http://www.viljandimaa.ee/VMA/ajalugu/piirid/rootsi.htm Viljandi] *[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?X=10863 Haapsalu] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis| ]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:16. sajand Eestis]] [[Kategooria:17. sajand Eestis]] [[Kategooria:18. sajand Eestis]] 9eqf33zn2vy964h2j8swm073ext7t1e 7168449 7168448 2026-06-06T18:14:18Z ~2026-32486-73 230720 7168449 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:4. 1561 Norden Estland accepterer SE's overherredømme.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561]] [[File:Livland1560-85.gif|pisi|[[Liivi sõda|Liivi sõja tulemusel valduste muutumised]]]] [[File:5. 1595 Norden Sverige udvider grænserne i Estland og Finland.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1595]] [[File:6. Sverige erobrer Ingria og Kexholm i 1617 og Letland i 1629.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1617/1629 koos [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]i ning [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]ga]] [[Pilt:Swedish Empire 1658.jpg|pisi|Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal]] '''Rootsi aeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], mille kestel oluline osa praegusest [[Eesti]] territooriumist kuulus [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]]. Tinglikult kestis Rootsi aeg [[1561]]–[[1710]]; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks [[Liivi sõda]], mille lõppedes jäi [[Põhja-Eesti]] ehk [[Eestimaa]] Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. ''[[De facto]]'' peetakse selleks aastat [[1710]], kui kogu Eesti langes [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] ülemvõimu alla, ''[[de iure]]'' aastat [[1721]], mil sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]] loetakse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka [[Rootsi-Poola aeg|Rootsi-Poola ajaks]]{{lisa viide}}, kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]) [[Poola aeg|Rzcezpospolita võim]], [[Saaremaa]] kuulus aga Taani kuninga võimu alla. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]: *1560–1568 [[Erik XIV]] *1568–1592 [[Johan III]] *1592–1599 [[Zygmunt III Waza|Sigismund III Vasa]], ka Poola kuningas 1587–1632 [[Zygmunt III Waza]] * 1599–1604 Rootsi riigihoidja [[Karl IX|Karl]] *[[1604]]–[[1611]] [[Karl IX]] *[[1611]]–[[1632]] [[Gustav II Adolf]] *1632–[[1654]] [[Kristiina]] *1654–[[1660]] [[Karl X Gustav]] *1660–[[1697]] [[Karl XI]] *1697–[[1718]] [[Karl XII]] [[Rzeczpospolita]] valitseja, [[Poola kuningas]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[suurvürst]]: *[[1587]]–[[1632]] [[Zygmunt III Waza]] *1632–[[1648]] [[Władysław IV Waza]] *1648–[[1668]] [[Jan II Kazimierz]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani asehaldurid Saaremaal#Taani aeg|asehalduri]] [[Taani valdused Eestis|võim Saaremaal kehtis kuni]] [[1645]]. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud [[Brömsebro rahuleping]]uga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada [[Feodalism|feoda]]alse [[lään]]ikorra likvideerimist<ref name=":0">[[Aleksander Loit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015</ref>, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtusüsteem]]i ümberkorraldamist ja uue [[Rootsi aeg#Kubermangud|haldusjaotus]]e väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis [[Balti erikord|Balti erikorra]] osana osaliselt isegi kuni [[19. sajand]]i lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga lühikest aega, Rootsi kuninga [[Karl XI]] valitsemise ajal kuni [[1680|1695.–1697]]. aasta [[suur nälg|suure näljani]]. [[Mõisate reduktsioon]], [[riigitalupoeg]]ade [[pärisorjus]]est vabastamine, [[talurahvakool]]id ja [[rahvavalgustus]] tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. === Mõiste kujunemine ja ideoloogiline taust === Väljend „hea Rootsi aeg“ ei olnud kasutusel Rootsi võimu ajal. See kujunes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, eriti rahvusliku ärkamise perioodil<ref>[[Heldur Palli|Palli, Heldur]]. ''Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1795''. Tallinn, 1996, lk 34.</ref>. Mõiste levikut soodustasid: * baltisaksa ja luteri vaimulike ajalookäsitlused<ref>[[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. ''Luterlik kirik ja rahvas Eestis Rootsi ajal''. Tartu, 1930, lk 22–25.</ref>, * Vene keisririigi poliitika suhtes kriitiline võrdlus, * soov näha Rootsi aega osana „Lääne“ õigus- ja kultuuriruumist. Selline käsitlus keskendus eeskätt riiklikele institutsioonidele (nt koolikorraldus, seadusandlus), jättes kõrvale asjaolu, et Eesti põlisrahvas oli kogu perioodi vältel poliitilise otsustusõiguseta allutatud seisuses<ref>[[Toivo Ülo Raun|Raun, Toivo]] U., lk 80–81.</ref>. === Talurahva olukord Rootsi võimu all === Rootsi ajal viidi keskvõimu poolt läbi mitmeid talupoegade olukorda leevendavaid reforme. Liivimaal anti 1630.a. maaseadusega talupoegadele õigus grupiviisil oma pärishärra (ja mitte ainult mõisavalitseja peale nagu ekslikult väidab Marten Seppel Eesti ajaloo III köites) peale kohtus kaevata. 1680-tel aastatel läbi viidud mõisate riigistamisega kuulutati riigitalupoegade pärisorjuslik seisund lõppenuks. == Eesti alade ametlik minek Rootsi valdusse == Pärast [[Liivimaa sõda|Liivi sõda]] olid [[Eesti]] alad jaotatud [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. *[[1561]]. aastal läksid lepingu alusel Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] ning [[Tallinn]]. *[[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile. *[[1629]]. aastal [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. *[[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. *[[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e. [[Poola aeg Lõuna-Eestis]] – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Rootsi aeg Põhja-Eestis]] – [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa Taani riigi osana]]. == Rootsi aja algus == Rootsi aeg Põhja-Eestis algas kui 1561. aastal läksid lepinguga (per pacta) Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning Tallinn<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref> ning 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ning kuningas [[Johan III]] teostas 1584. aastal [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]] liitmise ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkonnaks]] ning ühise aadlikorporatsiooni [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] moodustamise. Aastal [[1629]] sõlmiti [[Preisimaa]]l [[Altmargi]] külas (praegu [[Stary Targ]] Poola Vabariigis) [[vaherahu]] ([[Altmargi vaherahu]]), millega [[Poola]] loovutas kõik [[Väina jõgi|Väina]] jõest ülespoole jäävad [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] alad [[Rootsi]]le. [[Saaremaa]] oli veel esialgu [[Taani]] valduses. Aastail [[1643]]–[[1645]] peeti [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel [[Torstensoni sõda]], mille tulemusena kaotaja loovutas [[Brömsebro rahu]]ga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise [[Vana-Liivimaa]] eestlaste maa läinud Rootsi riigile. == Rootsi kuningriigi valitsusalad == {{Provints |nimi = [[Läänemereprovintsid]] |nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Östersjöprovinserna | nimi2_latin = |nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Baltiska provinserna | nimi3_latin = |pindala = |elanikke = |keskuse_nimetus = Keskus |keskuse_nimi = [[Riia]] |asendikaardi_pilt = Sw BalticPr 17cen.jpg|| asendikaardi_pilt_laius = 250px| asendikaardi_pilt_seletus = Rootsi krooni Idaprovintsid }} [[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal]] Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks: *Eestimaa provints (1673. aastast kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l; *eraldiseisva osana linnana, [[Tallinn]]a linn; *[[Liivimaa kindralkubermang]]; *[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]); *[[Saaremaa provints]]. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. ==Idaprovintside valitsemine== Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allunud Eestimaa Liivimaa ja Ingerimaa kuberner/[[kindralkuberner]], kes elasid vastavalt Tallinnas, [[Toompea]]l ja [[Riia]]s, [[Riia loss]]is ning [[Nyen]]is/[[Narva]]s: *aastatel 1561–1674 Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]; *aastatel 1617–1629 [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner ja aastatel 1629–1643 Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner *aastatel 1621–1629 [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kubernerid]] ja aastatel 1629–1710 [[Liivimaa kindralkuberner]] *aastatel 1642–1681 [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] ja aastatel 1681–1687 Ingerimaa kuberner ja 1687–1703 Ingerimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] kinnitatud [[Axel Oxenstierna]] Rootsi "valitsemiskorraldusele" (''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|Rootsi kuningriik, [[Rootsi dominioonid]] ja Rootsi krooni Idaprovintsid]] Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|sõjaga]] liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist]] Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Rootsi Ingeri|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään|Käkisalmi provintsidest]] ühise kindralkuberneri valitsusala ja 10.12.1629 instruktsiooniga pandi ametisse [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Liivimaa ja [[Karjala]] kindralkuberner. Temale allusid Liivimaa ja [[Ingerimaa kuberner]]id ja 6 asehalduskonda eesotsas [[asehaldur]]itega (Riia, [[Koknese]], Tartu, Narva, [[Nöteborg]], [[Käkisalmi]]). Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile – sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] – Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Rootsi kuningriigis oli keskajal kaks [[haldussüsteem]]i [[Maakond|maakon]]nad ja [[linnuselään]]id. Maakond oli aadli omavalitsuse ning osalt ka kohturingkond, linnuseläänid hõlmasid Rootsi riigile kuulunud läänistamata alasid. Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest [[Katoliku kirik Eestis|katoliikliku kiriku]] ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see [[lääniasehaldur]]ite juhitavateks [[linnuselään]]ideks, need omakorda [[riigimõis]]ateks, mida juhtisid [[mõisafoogt]]id. [[Gustav II Adolf]]i valitsemisajal (1611–1632) moodustati{{lisa viide}} [[kohtukond]]ade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, kuninganna [[Kristiina]] (1626–1689) [[Kuninganna Kristiina eestkostevalitsus]]e juhi [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel viidi läbi Rootsi [[Riigihaldus|riigihaldus]]e ja [[haldusreform]], mille käigus rajati uus valitsussüsteem, kus valitsemine põhines viie [[Kolleegium|kolleegium]]i. [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id<ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12</ref>. Rootsi aja lõpus, [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i ajal [[1690]]. aastal moodustati [[Liivimaa kindralkubermang]]us kaks majandus[[distrikt]]i: Eesti<ref>[[Tartumaa]]l: [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Tartu kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Torma kihelkond|Torma]]–[[Lohusuu kihelkond|Lohusuu]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]-[[Laatre mõis|Laatre]], [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]]; [[Võrumaa]]l: [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]]; [[Pärnumaa]]l: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Vändra kihelkond|Vändra]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jaagupi]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Tori kihelkond|Tori]]; [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Väike-Jaani]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Tarvastu kihelkond]]</ref><ref>[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001239?page=,1 Erster Theil, Der ehstnische District]</ref> ja Läti<ref>Stryk, Leonhard von: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb11887853?page=4,5 Zweiter Teil, Der lettische Distrikt]</ref> majandusdistrikt. [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade kohtualluvuse piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Cēsis|Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. == Rüütelkonnad == Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja [[linnavalitsus]]ed. [[Eestimaa rüütelkond|Eesti]]- ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]], mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Saksa keelel oli varauusajal Rootsis [[lingua franca]] staatus, seda räägiti Rootsi kuninga [[Õukond|õukon]]nas ja kasutas laialdaselt ka Rootsi võimueliit. Mitmekeelsel Rootsi keskvõimul ei tekkinud tõsisemaid takistusi läbikäimises saksa eliidiga [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsid]]e haldamisel. [[Kubermangukantselei]]d kopeerisid kuningliku [[kantselei]] ülesehitust Rootsis ja suhtlesid nii saksa kui ka rootsi keeles, Rootsi [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteemi osana Eestis]] asutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tus toimus töö samuti kahes keeles. Halduses ning suhetes linnade ja rüütelkondadega kujunes välja üldine (aga siiski sagedaste eranditega) tava, et Stockholmi läkitused olid enamasti rootsi keeles, Läänemere provintside omad saksa keeles<ref>[[Aivar Põldvee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36975 Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal]. [[Keel ja Kirjandus]], 2024, nr 7</ref><ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], 2023, 173 lk</ref>. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa [[aadel|aadliseisusest]] maavaldajaid, pidasid kohalikku [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna]] [[aadlimatrikkel|aadlimatriklit]], kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos [[maapäev (rüütelkond)|maapäev]]adel (''Landtag''), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] 12 (Saaremaal 6) [[maanõunik]]ku (''Landrat''), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]]. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. ===Baltisakslased ja Rootsi aadelkond=== [[File:Gustav II Adolfs bibel 1618 - portrait of Gustav II Adolf.jpg|pisi|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]], valitsejatiitliga: ''Suecorum, Gothorum, Wandalorum Rex, Magnus Dux Finlandia, Dux Estonia ac Carelia, Ingriae Dominus'' ja [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstkonna]], Põhja-Soome, Lõuna-Soome, [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]], Karjala, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Narva, [[Tavastehus]], [[Käkisalmi lään|Käkisalmi]], [[Uusimaa lään|Nyland]], [[Pohjanmaa (ajalooline maakond)|Ostrbotnia]], [[Ahvenamaa saarestik|Åland]], [[Savo|Savolax]], [[Lapimaa lään|Lapimaa]], [[Medelpadi maakond|Medelpad]], [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]], [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]], [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]], [[Ölandi maakond|Öland]], [[Dalsland]], [[Värmland]], [[Närke]], [[Hälsingland]], [[Dalarna maakond|Dalarna]], [[Västmanland]], [[Södermanland]], [[Östergötland]], [[Småland]], [[Västergötland]], [[Uppland]]i vapid]] Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja [[aadel#Leedu aadel|Leedu päritolu]] [[aadlik]]ele, Liivimaa vallutamise järel aga [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused ([[staarostimõis]]ad) Rootsi kõrgaadlile. Eestimaa aadlikele (Arbutnoth, [[Baranoff]], Berndes, Cobron, [[Delwig|Dellwig]], [[Vegesack|Fegesack]], Gilthrist, Golawitz, [[Grotthuss|Grothusen]], Grull, Guthrie, [[Hastfer]], Jordan, [[Krüdener]], Kubich, Lewold, [[Lode]], [[Metztacken|Metstake]], [[Nasackin|Nasakin]], [[von der Pahlen]], Plather, Plagman, Reckenberg, [[Rehbinder]], Schrapfer, Sekler, Schultz, Stilken, Wittenberg, [[Wrangell|Wrangel]] ja [[Wrede]]) doneeriti [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõ]]dade ajal sõjaliste teenete eest maid ja valdusi Rootsi kuningriigi Soome aladel<ref>[[Arvi Korhonen]], Baltlaste läänid ja donatsioonid Soomes XVII sajandi alul", [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 52</ref>. Rootsi kuningate nobiliteerimispoliitikaga läbi tõsteti [[Aadeldamine|aadliseisusse]] [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|rootsi rüütelkonda kandmata]] ja osaliselt naturaliseeriti ka [[Rootsi rüütelkond]]a suur hulk mitteaadlikke sõjaväelasi, [[Raad|ra]]eliikmeid (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku [[Aadliseisus|aadliseis]]undi) ja madalamaid ning riigiametnikke ja suguvõsasid<ref name=":0" />, näiteks: [[Albedyll]], [[Anrep]], [[Baggehufwudt]], [[Bellingshausen]], [[Bock (Lahmuse)|Bock]], [[Broemsen]], [[Budberg]], [[Dellingshausen]], [[Drenteln]], [[Dücker]], [[Fischbach]], [[Fock]], [[Gersdorff]], [[Grotenhielm]], [[Helmersen]], [[Igelström]], [[Kaulbars]], [[Klugen]], [[Krusenstern]], [[Lantingshausen]], [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]], [[Lode]], [[Löschern von Herzfeld]], [[Löwenstern]], [[Löwenwolde]], [[Manderstjerna]], [[Mellin]], [[Mohrenschildt]], [[Müller (Kunda)|Müller]], [[Osten-Sacken]], [[Patkul]], [[Pohlmann]], [[Ramm]], [[Raß]], [[Reutern]], [[Riesenkampff]], [[Rosen (valge)]], [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]], [[Rüdinger]], [[Schulmann]], [[Schwengelm]], [[Silberarm]], [[Silfverharnisk]], [[Smitten]], [[Staël von Holstein]], [[Straelborn]], [[Taube]] jt) {{vaata|Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|Rootsi rüütelkond}}, ''[[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|Introdutseerimata aadel]]'' Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemereprovintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, oli [[Stenbock]]id. {{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]'' == Läänikorra likvideerimine == Põhja-Eesti [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] ning hiljem ka Järva- ja Läänemaa poolt Rootsi kuningale truudusvande andmist, võeti Rootsi krooni valdusteks [[Liivimaa ordu]] ja piiskopilinnused koos juurdekuuluvate kinnistutega ning valdused, mis kuulusid aadlikele, kes lahkusid riigist samal ajal kui Poola sõjavägi. Eestimaal algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki neid valdusi ise hallata, nii et näiteks [[Axel Oxenstierna]] sai Liivimaal [[Cēsis]]e ja [[Valmiera]], mis Poola ajal kuulus [[Võnnu piiskop]]ile. [[Gustav Brahe]] sai [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni lossi]] (1586), [[Hermann Wrangell vanem]] sai [[Toolse ordulinnus|Toolse]] (ca 1600), [[Jakob De la Gardie|Jacob De la Gardie]] sai [[Viljandi ajalugu|Viljandi]] (1624) ja [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] (1628), [[Thomas von Ramm|Thomas Ramm]] sai [[Padise linnus|Padise]] (1628), [[Åke Henriksson Tott]] sai [[Lihula linnus|Lihula]] (1629), [[Lennart Torstenson]] sai [[Paide ajalugu|Paide]] (1636) ja [[Hans von Fersen]] (1669), [[Reinhold von Brederode]] (1618) ja von [[Tiesenhausen]]ite (1669) perekond [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] linna<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2001/01/0/5 TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections.], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)</ref>, [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] sai [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere]] (1646), õuenõunik Christop (Kristoffer) Ludvig [[Rasch]] [[Valga (Liivimaa)|Valga linna]] koos [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Karula mõis (Karula)|Karula]], [[Kaagjärve mõis|Kaagjärve]] ja mitme teise mõisaga. Rootsi krooni poolt, 1681. aastal [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]]a otsuse alusel teostatud [[mõisate reduktsioon]]iga kehtestas Rootsi valitsus ka keskaegse läänikorra likvideerimise, mis tõi endaga kaasa maa[[valdus]]e põhjaliku ümberjaotuse ja maavaldamise uued vormid. Reduktsiooniga rootsiaegsed läänistused tagastati Rootsi riigile. Läänikorra likvideerimine tähendas aga ka aadlikest mõisnike ühiskondliku positsiooni ümberkujundamist [[feodaal]]suhetes kuningavõimuga ja alluvate talupoegadega<ref name=":0" />. == Kohtud ja korrakaitse== {{vaata|Eesti kohtusüsteem}} Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu [[Adrakohus|adrakohtunikud]], Liivimaal [[Sillakohus|sillakohtunikud]]. Nende ülesandeks oli pagenud [[talupoeg]]ade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal [[Meeskohus|meeskohtud]] ja Liivimaal [[Maakohus|maakohtud]], mis arutasid [[talupoeg]]ade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Tallinna õuekohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud [[Tartu õuekohus]] ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist [[Liivimaa Õuekohus]], kus arutati raskemaid kuritegusid ja [[Aadel|aadlike]] kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]], kes [[suverään]]ina oli ka viimane [[kohtuinstants]]. == Taristuareng == [[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]] Postiliiklust Eestimaal korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629–1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Postiveokord oli täielikult Rootsi riigi teenistuses, erateenuseid ei osutatud. Postisüsteem vormus lõplikult 1631. aastaks, kui kehtestati postiveokord, et Tallinnast lähtuvalt Tartu, Pärnu ja Narva suunas minevail teedel kehtestati [[postijaam]]asüsteem. {{vaata|postimaantee|Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Tartu postimaantee}} == Rahvastik == Maa oli pikkade sõdade tagajärjel harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa [[linn]]u, [[alev]]eid, [[linnus]]eid, [[mõis]]aid ja [[küla]]sid olid ahervaremetes. [[1620]] elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. [[1630]]. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. [[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem [[Venemaa|vene]] talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid [[Soome|soomlased]], kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka [[Põltsamaa]] ja [[Tartu]] ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks – Rootsimaal ei olnud talupojad [[pärisorjus]]es ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[Läti|lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedukad|leedulasi]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]] ning isegi [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]]. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõja]] sündmused ja [[1656]].–[[1658]]. aasta [[katk]]. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid [[1695]]. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. == Luterlik kirik == {{Vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik}}, ''[[Tallinna piiskopid]]'' Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga [[1561]]. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba [[16. veebruar]]il [[1593]]. aastal ja seda positsiooni tugevdati [[1595]]. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. [[Läänemereprovintsid]]e usu- ja kirikuelu integreerimine [[Rootsi riigikirik|Rootsi]] riigikirikusse toimus kiriku administratiivse korralduse reformimise kaudu ning selle vastavusse viimisega Rootsi riigikiriku normide ja korraldusega. Eriti oluline oli [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]e kehtestamine Eesti- ja Liivimaal, mis oli ainuke üldine Rootsi seadus, mis kehtestati ka Läänemereprovintsides<ref>[[Sirje Krikk de Mateo]], Eesti kultuurilisest integreerimisest Põhjalasse. [[Forseliuse Sõnumid]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6acd93a4-a789-4190-bd32-7bc4c7757303/content 2000, nr 7], lk 45 [[B. G. Forseliuse Selts|B. Forseliuse selts]]</ref>. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt [[luterlus]]e põhitõdesid tutvustama. [[Kirik (pühakoda)|Kirikutes]] ja [[kabel]]ites hakati pidama [[eesti keel|eestikeelseid]] [[jumalateenistus]]i. Kirikute juures hakati talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama [[köster|köstrid]] ([[kirikuõpetaja]]te abilised). [[Kirjaoskus|Lugemisoskus]] hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi [[haridus]] oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, [[rahvakirjandus]]e väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendend]]il [[Johann Fischer]]il. Juba [[1641]]. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese [[Eestikeelsete aabitsate loend|eestikeelse aabitsa]] väljaandmise kohta. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. [[1645]]. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis [[katekismus]]e- ja [[aabits]]aõpetuse nõue. Igas [[kihelkond|kihelkonnas]] tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada [[köstrimaa]]. Hakati ka [[vaimulik kirjandus|vaimulikku kirjandust]] eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja [[põhjaeesti keel]]es. Alustati [[Piibel|piibli]] tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles [[1739]]. aastal. == Haridus ja kultuur == {{vaata|Eesti haridus}} === Tartu ülikool === [[Eesti haridus]]e edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner [[Johan Skytte]], kes oli Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]] kasvataja ja hiljem [[Uppsala ülikool]]i [[kantsler]]. Tänu temale loodi [[1630]]. aastal [[Tartu Akadeemiline Gümnaasium]]. [[1631]]. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. [[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]], millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. {{vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}} === Rahvakoolid === [[Talupoeg]]ade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada [[rahvakool]]ide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid [[1655]]. aastal, et igas [[kihelkond|kihelkonnas]] peab olema ametis [[koolmeister]]. [[1675]] nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et [[kogudus]]te juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta [[Harjumaa]]l pärinevad [[1680]]. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles [[1686]]. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. {{vaata|kihelkonnakool|Forseliuse seminar}} [[Haridus]]e andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas [[evangeelne|evangeelsesse]] usku, sest [[luterlus]]e põhimõtete järgi pidi iga [[kogudus]]eliige olema ise suuteline [[pühakiri|pühakirja]] ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast [[õpetajate seminar]]i loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. [[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel]] Harjumaalt, Rootsi [[pastor]]i perest pärit [[Bengt Gottfried Forselius]]el rajas [[1684]]. aastal Tartu lähedale [[Piiskopimõis]]a ([[Papimõis]]a) kuninga nõusolekul õpetajate [[Forseliuse seminar|seminar]]i. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said [[koolmeister|koolmeistrid]] ja [[köster|köstrid]]. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt [[rehetuba|rehetoas]]. Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema [[17. sajand]]i lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja-Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687/1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Forseliuse rajatud koolis oli tähtsal kohal õpetaja seletus ja õpilaste iseseisev lugemine. Esikohale seati huvi äratamine õpetuse vastu. Et lugema õppimine toimus Forseliuse uuendatud, lihtsustatud meetodil ja tema koostatud aabitsa järgi, saadi lugemine selgeks mõne kuuga esimese õppeaasta jooksul. Aabitsas oli ka [[araabia numbrid|araabia]] ja [[rooma numbrid|Rooma numbreid]], mistõttu hakati varsti pisut [[matemaatika]]tki õpetama. Põhiliselt tehti seda juhul, kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid. Vanemate soovi korral õpetati ka kirjutamist. Koolide kõrval oli lugemisoskuse omandamisel oluline ka [[koduõpetus]]. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3–4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast [[mardipäev]]a või [[kolmekuningapäev]]a, lõpetati aprillis [[jüripäev]]a paiku. === Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus=== Juba [[Gustav II Adolf]]i päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. [[1637]]. aastal koostas [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja [[Heinrich Stahl]] esimese eesti keele [[grammatika]] reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises [[saksa keel]]e reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel [[soome keel]]e eeskujul [[foneetiline kirjaviis|foneetilist kirjaviisi]], kuid see lükati vanameelsete [[pastor]]ite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka [[piiblikonverents]]idel [[1686]]. ja [[1687]]. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. [[1693]]. aastal avaldas [[Johann Hornung]] ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult [[vana kirjaviis]]i nime all, kehtisid [[19. sajand]]i keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud [[piibel]] eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi ([[põhjaeesti kirjakeel]] vs [[lõunaeesti kirjakeel]]) osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. [[1686]]. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne [[Uus Testament]], mille tõlkisid ja toimetasid [[Kambja]] pastor [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]] ja tema poeg [[Adrian Virginius]] ja mis oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne [[juhuluule]]. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti [[ajakirjandus]]e algus. [[1675]]. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne [[nädalaleht]] [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. == Rootsi-Vene sõda 1656–1661 == [[Pilt:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|pisi|Karl X Gustav]] [[Rootsi kuningas]] [[Karl X Gustav]] alustas [[1655]]. aastal sõjakäiku [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Venemaaga sõdiva]] [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] vastu, millega hõivas [[Kuramaa]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]] ja suure osa [[Poola]]st. Sellega oli [[Läänemeri]] muutunud Rootsi sisemereks. {{vaata|Rootsi-Poola sõda}} ehk ''[[Uputus (Poola)|Uputus]]'' 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all ulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja [[Ingerimaa]] ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar [[1656]]. aasta suve hakul [[Ingeri sõda]]. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad [[Nöteborg]]i ja [[Nyen]]i. Vene vägede peajõud hõivasid juulis-augustis [[Dünaburg]]i ja [[Kokenhusen]]i, aga augusti lõpus hakkasid Liivimaa pealinna [[Riia piiramine (1656)|Riiat piiram]]a. Suurimaks võiduks jäi [[Tartu]] vallutamine 1656. aasta oktoobris, Vene vägede kätte langes ka [[Vastseliina linnus]]. Sõja ajal hävisid Võrumaal [[Kirumpää linnus]] ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim [[Valga lahing]] [[8. juuni]]l [[1657]]. Vene väed ei suutnud Riiat vallutada, kuid sõjategevus jätkus veel Põhja-Eestis, 1658. aasta alguses hõivasid Vene väed [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t. [[1658]]. aasta lõpus sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]. {{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}} Kui Rootsi lõpetas sõja Poolaga [[Oliwa rahu]]ga ning Venemaal tekkis reaalne sõjaoht Poolaga, sõlmis Venemaa [[1661]]. aastal Rootsiga [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Kärde mõis]]as lõplik rahu ([[Kärde rahu]]), millega tuli venelastel loobuda oma 1656.–1658. aasta vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning taastada endised [[Rootsi dominioonid|Rootsi valduste]] piirid. Rootsi kuningriik oli saavutanud [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma ajaloo suurima võimsuse]]. == Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal == Rahuajal paiknesid Rootsi garnisonid peamiselt Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, hiljem ka Kuressaares, Eestisse asusid peamiselt Rootsi ja Soome väeüksused, [[Karl XI]] poolt läbi viidud riigikaitse reformid seadsid Rootsi ja Soome provintsides maavägede osas sisse maapalgalised sõdurid ja rügemendid (''indelningsverket''). Riigikaitsereform ei puudutanud, välja arvatud ühe ratsarügemendi osas, Eesti-, Ingeri- ega Liivimaad. Eesti-, Ingeri- ja Liivimaal asus tavaliselt neli Soome või Rootsi jalaväerügementi ja üks ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides teenis Karl XI korraldusel värvatud üksustes suurel arvul hiljuti [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] vallutatud [[Skåne maakond|Skåne]]st pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks.17. sajandi viimasel veerandil vähenesid rootsi ja soome päritolu üksused oluliselt, asemele moodustati värvatud väeosi. Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust [[1701]]. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel: kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. {{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)}} == Mõisate reduktsioon == {{Vaata|Mõisate reduktsioon}} [[Pilt:Karl XI staty i Karlskrona.jpg|pisi|Karl XI ausammas [[Karlskrona]]s]] [[1660]]. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane [[Karl XI]], kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja [[riigikassa]], alustas Karl XI [[1680]]. aastal [[Balti provints]]ides ([[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]]) oma eelkäijate poolt eraomandusse antud riigimaade tagasivõtmist, [[mõisamaa]]de riigistamist – [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i, kuna mõisaomanikest [[aadlik]]ud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad [[riigimõis]]ad olid vahetanud omanikku. 1686.–1688. aastal koostati [[Eestimaa reduktsioonikomisjon]]i käsul mõisate inventuuriaktid ja [[vakuraamat]]ud. Rootsi riigi ja kohaliku [[baltisakslased|sakslastest]] aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. [[1700]]. aastal seoses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algusega katkestas [[Karl XII]] mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. [[1694]]. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete [[haridus]]- ja [[Kirik (institutsioon)|kirikuolude]] parandamiseks.Alguse said ulatuslikud kohtuprotsessid talupoegade ja mõisnike vahel kus talupoegade kaebused ulatusid kuningani välja. Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi. Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus ja teine Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II ajal. ==Pärisorjuse likvideerimise algus== [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale '''[[riigimõis]]ate talupoegade''' senise staatuse muutmiseks, kuulutades riigimõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast [[pärisorjus]]est priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik [[Mõisate reduktsioon|redutseerinud]] 5/6 maadest [[Läänemereprovintsid|Liivi- ja 1/2 Eestimaal]]<ref name="O0EzQ" />. Karl XI poolt [[21. august]]il [[1691]] kinnitatud instruktsioon kuninglikele tulundusasehaldureile Liivimaal pidas ka muu seas silmas järelevalvet talupoegade kaitse teostamise järgi [[asehaldur]]ite kaudu, ja [[21. märts]]il [[1696]] kinnitatud [[tulundusreglement]] määras kindlaks riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu, andamite maksmisel ja [[teoorjus]]e õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust [[Liivimaa kindralkuberner#Rootsi aeg 1621–1710|Liivimaa kindralkuberner]]ist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele peale enam makse, kui määratud [[vakuraamat]]us, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse [[rakmepäev]]a eest pidi rentnik maksma kaks [[hõbetaaler|hõbetaalrit]], iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 [[öör]]i. Ka keelati rentnikel [[kodukariõigus|talupoegi (peremehi) karistada]], kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla<ref name="6014i" />. Karl XI tegi kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]ile ülesandeks koostada ja saata projekt kodukariõiguse kohta [[aadlimõis]]ates, mille Dahlberg ka teostas, kuid energilise ja teovõimelise Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane [[Karl XII]] arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või muul viisil teha korraldusi [[eraomand]]i puhul. Ta andis kindralkubernerile käsu teha muudatuste projekt rüütelkonnale [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud [[Põhjasõda]] muutis olukorda põhjalikult. == Talupoegade kohustused == Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti [[teoorjus]]. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast nii nagu see oli olnud ka ordu ajal. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad [[loonusrent|loonusrendina]] andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka [[riigimaks]]e. [[1632]]. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja [[1645]]. aastal fikseeris [[Eestimaa kuberner]] [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustav Oxenstierna]] uuendatud maakorraldus [[sunnismaisus]]e Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut: sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka [[ihunuhtlus]]t. Ka see oli vana orduaegne tava. [[1639]]. aasta seaduse ja 1671. aasta [[maapolitsei]] korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. {{vaata|Liivimaa talurahvarahutused (1638–1639)}} 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn [[Suur Rootsi kataster]]. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. [[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju talvel surnud inimeste laipu. Kõige vähem lootust olid [[orb]]udel ja [[vanur]]itel. Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. See tundub liialdusena. 1701.–1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. == Rootsi kalender == {{vaata|Rootsi kalender}} ==Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp== {{Vaata|Põhjasõda}} ''ja [[Põhjasõda Eesti alal]]'' == Kronoloogia 1600–1700 == [[Pilt:Livonia sive Liefland.jpg|300px|pisi|Eesti ja Läti ala kaart (u 1630)]] *[[1595]]. aasta [[5. mai]] – [[Täyssinä rahu]], Rootsi loovutas [[Ingerimaa]] Venemaale. *[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda]] ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is. *[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l<ref name="shbif" /> *[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. [[Eesti rahvaarv]] oli vähenenud 100 000 inimeseni.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 76</ref> Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse. *[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s. *[[1629]]. aasta [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile. *[[1630]] – avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu akadeemiline gümnaasium]]). *1630 – [[1630. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1631]] – asutati [[Tallinna gümnaasium]], praegune [[Gustav Adolfi gümnaasium]], mis on Eesti vanim [[keskkool]]. *[[1631]] – Tartus asutati esimene [[trükikoda]] Eestis. *[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]). *[[1634]] – Liivimaa konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. *[[1636]] – peeti [[Haapsalu]]s [[nõiaprotsess]]. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati [[Kastinina]]l elavat naist [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib [[must kass|mustaks kassiks]] moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Aastatest [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. *[[1637]] – valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika. *1638 – [[1638. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1641]] – anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. *[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]] *[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis. *[[1656]] – Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. *[[1656]]–[[1661]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõda]], mis lõppes [[Kärde rahu]]ga. *[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile. *[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks. *[[1661]] – [[Kärde rahu]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel. *[[1671]] – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Claes Tott]]i politseikorralduse). *[[1675]] – [[ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. *[[1679]] – [[Soomerootslased|soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahvakool]]ivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis [[Saksamaa]]l ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele [[häälimisõpetus]]e, st silpide kaupa lugema õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva [[kõnekeel]], mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|[[Nicolas de Fer]]i koostatud kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal]] [[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|300px|Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ([[1705]])]] *[[1680]] – suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid. *[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Forseliuse seminar]]. *[[1686]]–[[1687]] – [[piiblikonverents]]id [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. *[[1686]] – ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. *[[1687]] – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine. *[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s). * [[1693]] – [[Johann Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani. * [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni [[1697]]. aastani. *[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000. *[[1695]]–[[1697]] – [[Suur näljahäda Eestis|suur nälg]] Eestis, suri 70 000 – 75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. *[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult [[Kihelkonna]]le võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe [[adramaa]] (5–6 ha) põldu. *[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t. *[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu. [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit Narva lahingus]] *[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil. *[[1700]]. aasta [[12. veebruar]] – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini [[Riia]]t. *[[1700]]. aasta [[19. august]] – Venemaa kuulutas Rootsile sõja. *[[1700]]. aasta [[22. september]] – Vene väed jõudsid [[Narva]] alla. *[[1700]]. aasta [[4. november]] – Tallinnas maabus [[Karl XII]] koos vägedega. *[[1700]]. aasta [[19. november]] – Rootsi väed Karl XII juhtimisel lõid venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. ==Vaata ka== *[[Rootsi suurvõimu ajastu]] *R. Ajastu uuringute [[Eesti ajaloolaste loend|Eesti ajaloolas]]i ja publikatsioone: [[Hendrik Sepp]], [[Arnold Soom]], [[Otto Liiv]], [[Juhan Vasar]], [[Evald Blumfeldt]], [[Elina Öpik]], [[Enn Küng]], [[Helmut Piirimäe]], [[Margus Laidre]], [[Ilmar Tammisto]], [[Aleksander Loit]], [[Ülle Tarkiainen]], [[Aivar Põldvee]], [[Andres Adamson]], [[Kalle Kroon]], [[Marten Seppel]], [[Raimo Raag]] jt ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="O0EzQ">[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 16 (1996)</ref> <ref name="6014i">[[Hendrik Sepp]], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15265 Talupoegade kaitse Rootsi aja lõpul, eriti Liivimaal.], Ajalooline Ajakiri, 1929 nr 4</ref> <ref name="shbif">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v.|authorlink=Alexander von Richter|year=1858|publisher=Nicolai Kymmel|location= Riga|isbn=|pages=|url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ&printsec=titlepage&source=gbs_summary_r&cad=0#PRA1-PA1,M1}} *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630]. ''Estland och. Livland''. Stockholm 1922 *Eesti rahva ajalugu 4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda. Tartu: Loodus, 1932; Tallinn, 1997, 354 lk, ISBN 9985909836 *[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a."]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961 *Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. 212 lk. Tartu: [[Eesti Ajalooarhiiv]], 1998, [[Eesti Ajalooarhiivi toimetised]] nr 3 (10), ISBN ISBN 9985-858-10-7 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng, 424 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 12 (19), ISBN 9985-858-47-6 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. III. Koostanud Enn Küng, 534 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2009, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 17 (24), ISBN 978-9985-858-66-0 *[[Ülle Tarkiainen]], [[Kari Tarkiainen]]. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2014, ISBN: 9789985332498, 456 lk *[[Aleksander Loit]]. [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015 *[[Margus Laidre]], Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661. Argo, 2015. 912 lk, ISBN 978-9949-527-54-0 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar%20Tammisto%20magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine]. Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2017 *[[Ragnar Nurk]], [https://www.academia.edu/107548965/Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_v%C3%B5imu_all_1561_1710_kindluslinnades Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561-1710 kindluslinnades], 2019, Eesti linnaehituse ajalugu 1 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://dspace.ut.ee/items/db2fbdbf-541c-47ff-bb3c-16d3310012e7 Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680]. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 55. Tartu, 2023 {{commonskat|Estonia under Swedish rule}} == Välislingid == *[http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=1 Eesti ajalugu 1558–1710. Rootsi aeg] *[http://narva.ut.ee/estica/est/ajalugu/rootsiaeg.html Rootsi aeg] *[http://www.ut.ee/SOPL/04s/kursused/BaltiVP3loeng.htm Balti riikide ajaloo lühiülevaade] *[http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Vana.html Mälestusi vanast ajast] *[http://www.ngonet.ee/eltt/ajalugu/ajalugu5.html Kirikulugu] *[http://haridus.opleht.ee/2003/4/4/1.shtml Luterlik kirikukorraldus] *[http://www.ng.edu.ee/~kool/noarootsi.html Noarootsi] *[http://www.viljandimaa.ee/VMA/ajalugu/piirid/rootsi.htm Viljandi] *[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?X=10863 Haapsalu] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis| ]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:16. sajand Eestis]] [[Kategooria:17. sajand Eestis]] [[Kategooria:18. sajand Eestis]] fmn5zqr0fz2rxw2vx84nzzzlssqy2r1 7168451 7168449 2026-06-06T18:25:43Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-32486-73|~2026-32486-73]] ([[User talk:~2026-32486-73|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 7146849 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:4. 1561 Norden Estland accepterer SE's overherredømme.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561]] [[File:Livland1560-85.gif|pisi|[[Liivi sõda|Liivi sõja tulemusel valduste muutumised]]]] [[File:5. 1595 Norden Sverige udvider grænserne i Estland og Finland.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1595]] [[File:6. Sverige erobrer Ingria og Kexholm i 1617 og Letland i 1629.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1617/1629 koos [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]i ning [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]ga]] [[Pilt:Swedish Empire 1658.jpg|pisi|Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal]] '''Rootsi aeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], mille kestel oluline osa praegusest [[Eesti]] territooriumist kuulus [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]]. Tinglikult kestis Rootsi aeg [[1561]]–[[1710]]; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks [[Liivi sõda]], mille lõppedes jäi [[Põhja-Eesti]] ehk [[Eestimaa]] Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. ''[[De facto]]'' peetakse selleks aastat [[1710]], kui kogu Eesti langes [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] ülemvõimu alla, ''[[de iure]]'' aastat [[1721]], mil sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]] loetakse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka [[Rootsi-Poola aeg|Rootsi-Poola ajaks]]{{lisa viide}}, kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]) [[Poola aeg|Rzcezpospolita võim]], [[Saaremaa]] kuulus aga Taani kuninga võimu alla. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]: *1560–1568 [[Erik XIV]] *1568–1592 [[Johan III]] *1592–1599 [[Zygmunt III Waza|Sigismund III Vasa]], ka Poola kuningas 1587–1632 [[Zygmunt III Waza]] * 1599–1604 Rootsi riigihoidja [[Karl IX|Karl]] *[[1604]]–[[1611]] [[Karl IX]] *[[1611]]–[[1632]] [[Gustav II Adolf]] *1632–[[1654]] [[Kristiina]] *1654–[[1660]] [[Karl X Gustav]] *1660–[[1697]] [[Karl XI]] *1697–[[1718]] [[Karl XII]] [[Rzeczpospolita]] valitseja, [[Poola kuningas]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[suurvürst]]: *[[1587]]–[[1632]] [[Zygmunt III Waza]] *1632–[[1648]] [[Władysław IV Waza]] *1648–[[1668]] [[Jan II Kazimierz]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani asehaldurid Saaremaal#Taani aeg|asehalduri]] [[Taani valdused Eestis|võim Saaremaal kehtis kuni]] [[1645]]. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud [[Brömsebro rahuleping]]uga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada [[Feodalism|feoda]]alse [[lään]]ikorra likvideerimist<ref name=":0">[[Aleksander Loit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015</ref>, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtusüsteem]]i ümberkorraldamist ja uue [[Rootsi aeg#Kubermangud|haldusjaotus]]e väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis [[Balti erikord|Balti erikorra]] osana osaliselt isegi kuni [[19. sajand]]i lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga lühikest aega, Rootsi kuninga [[Karl XI]] valitsemise ajal kuni [[1680|1695.–1697]]. aasta [[suur nälg|suure näljani]]. [[Mõisate reduktsioon]], [[riigitalupoeg]]ade [[pärisorjus]]est vabastamine, [[talurahvakool]]id ja [[rahvavalgustus]] tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. == Rootsi aja kriitiline käsitlus ja „hea Rootsi aja“ müüt == Mõiste „hea Rootsi aeg“ tähistab Eesti kultuurimälus ja varasemas ajalookirjutuses Rootsi võimu perioodi Eesti- ja Liivimaal (umbes 1561–1710) kui suhteliselt soodsat aega<ref>Raun, Toivo U. ''Eesti ajalugu''. Tallinn, 2001, lk 78–80.</ref> Kaasaegses historiograafias käsitletakse seda mõistet valdavalt hilisema idealiseeriva konstruktsioonina, mis ei kajasta Eesti põhirahvastiku – talurahva – tegelikku sotsiaalset ja majanduslikku olukorda<ref>[[Ralph Tuchtenhagen|Tuchtenhagen, Ralph]]. ''Baltische Geschichte''. München, 2005, lk 112–115.</ref>. === Mõiste kujunemine ja ideoloogiline taust === Väljend „hea Rootsi aeg“ ei olnud kasutusel Rootsi võimu ajal. See kujunes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, eriti rahvusliku ärkamise perioodil<ref>[[Heldur Palli|Palli, Heldur]]. ''Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1795''. Tallinn, 1996, lk 34.</ref>. Mõiste levikut soodustasid: * baltisaksa ja luteri vaimulike ajalookäsitlused<ref>[[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. ''Luterlik kirik ja rahvas Eestis Rootsi ajal''. Tartu, 1930, lk 22–25.</ref>, * Vene keisririigi poliitika suhtes kriitiline võrdlus, * soov näha Rootsi aega osana „Lääne“ õigus- ja kultuuriruumist. Selline käsitlus keskendus eeskätt riiklikele institutsioonidele (nt koolikorraldus, seadusandlus), jättes kõrvale asjaolu, et Eesti põlisrahvas oli kogu perioodi vältel poliitilise otsustusõiguseta allutatud seisuses<ref>[[Toivo Ülo Raun|Raun, Toivo]] U., lk 80–81.</ref>. === Talurahva olukord Rootsi võimu all === Rootsi ajal pärisorjust Eesti- ja Liivimaal ei kaotatud ega leevendatud<ref>Tuchtenhagen, lk 114.</ref>. Vastupidi, 17. sajandi jooksul: * talurahva õiguslik sõltuvus mõisatest süvenes, * teokoormised kasvasid, * liikumisvabadus oli piiratud, * talupoegi käsitleti mõisamajanduse tööjõuna, mitte Rootsi riigi subjektidena. Rootsi keskvõimu reformipoliitika (sealhulgas reduktsioon) oli suunatud eeskätt riigi ja aadli vaheliste suhete korrastamisele, mitte talurahva olukorra parandamisele<ref>Palli, lk 36–38.</ref>. === Suur näljahäda ja koloniaalne majanduspoliitika === Aastatel 1695–1697 tabas Eestit suur näljahäda, mille käigus hukkus hinnanguliselt 15–20% elanikkonnast<ref>Plath, Ulrike. ''Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen''. Wiesbaden, 2011, lk 59–61.</ref>. Allikad näitavad, et: * vilja väljavedu jätkus ka nälja tipphetkedel, * riiklikud sekkumismeetmed olid hilinenud ja ebapiisavad, * provintsi elanikkonna ellujäämine ei olnud Rootsi majanduspoliitika keskne eesmärk<ref>Raun, lk 82–83.</ref>. Mitmed ajaloolased on rõhutanud, et Rootsi riik käsitles Eesti- ja Liivimaad ressursiperifeeriana, mille majanduslik toodang allutati metropoli vajadustele<ref>Tuchtenhagen, lk 115.</ref>. === Asustus-, haldus- ja koloniseerimispoliitika === Rootsi võimu ajal viidi läbi mitmeid halduslikke ja demograafilisi ümberkorraldusi: * rajati Rootsi asundusi, eriti rannikualadel ja saartel, * toimus kohaliku halduskorralduse ümberkujundamine, * kasutusele võeti Rootsi õigus- ja maksusüsteem<ref>Kõpp, lk 23–24.</ref>. Need protsessid ei lähtunud kohaliku põlisrahvastiku huvidest, vaid Rootsi riigi strateegilistest ja sõjalis-majanduslikest vajadustest. Eesti elanikkond ei osalenud nende otsuste kujundamises ning oli objektiks, mitte subjektiks, mis asetab Rootsi aja samasse võõrvõimu raamistikku kui [[Saksa ordu]] ja [[Venemaa Keisririik|Vene keisririi]]gi perioodid<ref>Plath, lk 62.</ref>. === Historiograafiline hinnang === Kaasaegne Eesti ja rahvusvaheline historiograafia käsitleb „hea Rootsi aja“ mõistet valdavalt probleemse ja eksitavana<ref>Tuchtenhagen, lk 116.</ref>. Kuigi Rootsi aeg tõi kaasa institutsionaalseid muudatusi (nt haridus- ja halduskorraldus), ei tähendanud see Eesti põhirahvastiku jaoks: * poliitilist osalust, * sotsiaalset õiglust, * majanduslikku heaolu. Seetõttu on üha enam levinud käsitlus, mille kohaselt Rootsi aeg kujutas endast järjekordset võõrvõimu perioodi, mille mõju eestlastele oli pikaajaliselt kahjulik ning mille positiivne kuvand on kujunenud hilisema ideoloogilise ja kultuurilise tõlgenduse tulemusel<ref>Raun, lk 83.</ref>. [[Pilt:17cenBaltic.jpg|pisi|Rootsi Idaprovintsid Läänemere idaosas ja [[Rzeczpospolita]]le jäänud valdused Liivimaal ja vasallriik [[Kuramaa]]l]] == Eesti alade ametlik minek Rootsi valdusse == Pärast [[Liivimaa sõda|Liivi sõda]] olid [[Eesti]] alad jaotatud [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. *[[1561]]. aastal alistusid Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] ning [[Tallinn]]. *[[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile. *[[1629]]. aastal [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. *[[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. *[[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e. [[Poola aeg Lõuna-Eestis]] – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Rootsi aeg Põhja-Eestis]] – [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa Taani riigi osana]]. == Rootsi aja algus == Rootsi aeg Põhja-Eestis algas kui 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning Tallinn<ref>[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011</ref> ning 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ning kuningas [[Johan III]] teostas 1584. aastal [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]] liitmise ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkonnaks]] ning ühise aadlikorporatsiooni [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] moodustamise. Aastal [[1629]] sõlmiti [[Preisimaa]]l [[Altmargi]] külas (praegu [[Stary Targ]] Poola Vabariigis) [[vaherahu]] ([[Altmargi vaherahu]]), millega [[Poola]] loovutas kõik [[Väina jõgi|Väina]] jõest ülespoole jäävad [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] alad [[Rootsi]]le. [[Saaremaa]] oli veel esialgu [[Taani]] valduses. Aastail [[1643]]–[[1645]] peeti [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel [[Torstensoni sõda]], mille tulemusena kaotaja loovutas [[Brömsebro rahu]]ga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise [[Vana-Liivimaa]] eestlaste maa läinud Rootsi riigile. == Rootsi kuningriigi valitsusalad == {{Provints |nimi = [[Läänemereprovintsid]] |nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Östersjöprovinserna | nimi2_latin = |nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Baltiska provinserna | nimi3_latin = |pindala = |elanikke = |keskuse_nimetus = Keskus |keskuse_nimi = [[Riia]] |asendikaardi_pilt = Sw BalticPr 17cen.jpg|| asendikaardi_pilt_laius = 250px| asendikaardi_pilt_seletus = Rootsi krooni Idaprovintsid }} [[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal]] Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks: *Eestimaa provints (1673. aastast kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l; *eraldiseisva osana linnana, [[Tallinn]]a linn; *[[Liivimaa kindralkubermang]]; *[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]); *[[Saaremaa provints]]. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. ==Idaprovintside valitsemine== Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allunud Eestimaa Liivimaa ja Ingerimaa kuberner/[[kindralkuberner]], kes elasid vastavalt Tallinnas, [[Toompea]]l ja [[Riia]]s, [[Riia loss]]is ning [[Nyen]]is/[[Narva]]s: *aastatel 1561–1674 Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]; *aastatel 1617–1629 [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner ja aastatel 1629–1643 Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner *aastatel 1621–1629 [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kubernerid]] ja aastatel 1629–1710 [[Liivimaa kindralkuberner]] *aastatel 1642–1681 [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] ja aastatel 1681–1687 Ingerimaa kuberner ja 1687–1703 Ingerimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] kinnitatud [[Axel Oxenstierna]] Rootsi "valitsemiskorraldusele" (''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|Rootsi kuningriik, [[Rootsi dominioonid]] ja Rootsi krooni Idaprovintsid]] Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|sõjaga]] liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist]] Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Rootsi Ingeri|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään|Käkisalmi provintsidest]] ühise kindralkuberneri valitsusala ja 10.12.1629 instruktsiooniga pandi ametisse [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Liivimaa ja [[Karjala]] kindralkuberner. Temale allusid Liivimaa ja [[Ingerimaa kuberner]]id ja 6 asehalduskonda eesotsas [[asehaldur]]itega (Riia, [[Koknese]], Tartu, Narva, [[Nöteborg]], [[Käkisalmi]]). Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile – sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] – Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Rootsi kuningriigis oli keskajal kaks [[haldussüsteem]]i [[Maakond|maakon]]nad ja [[linnuselään]]id. Maakond oli aadli omavalitsuse ning osalt ka kohturingkond, linnuseläänid hõlmasid Rootsi riigile kuulunud läänistamata alasid. Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest [[Katoliku kirik Eestis|katoliikliku kiriku]] ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see [[lääniasehaldur]]ite juhitavateks [[linnuselään]]ideks, need omakorda [[riigimõis]]ateks, mida juhtisid [[mõisafoogt]]id. [[Gustav II Adolf]]i valitsemisajal (1611–1632) moodustati{{lisa viide}} [[kohtukond]]ade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, kuninganna [[Kristiina]] (1626–1689) [[Kuninganna Kristiina eestkostevalitsus]]e juhi [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel viidi läbi Rootsi [[Riigihaldus|riigihaldus]]e ja [[haldusreform]], mille käigus rajati uus valitsussüsteem, kus valitsemine põhines viie [[Kolleegium|kolleegium]]i. [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id<ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12</ref>. Rootsi aja lõpus, [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i ajal [[1690]]. aastal moodustati [[Liivimaa kindralkubermang]]us kaks majandus[[distrikt]]i: Eesti<ref>[[Tartumaa]]l: [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Tartu kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Torma kihelkond|Torma]]–[[Lohusuu kihelkond|Lohusuu]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]-[[Laatre mõis|Laatre]], [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]]; [[Võrumaa]]l: [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]]; [[Pärnumaa]]l: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Vändra kihelkond|Vändra]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jaagupi]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Tori kihelkond|Tori]]; [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Väike-Jaani]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Tarvastu kihelkond]]</ref><ref>[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001239?page=,1 Erster Theil, Der ehstnische District]</ref> ja Läti<ref>Stryk, Leonhard von: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb11887853?page=4,5 Zweiter Teil, Der lettische Distrikt]</ref> majandusdistrikt. [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade kohtualluvuse piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Cēsis|Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. == Rüütelkonnad == Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja [[linnavalitsus]]ed. [[Eestimaa rüütelkond|Eesti]]- ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]], mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Saksa keelel oli varauusajal Rootsis [[lingua franca]] staatus, seda räägiti Rootsi kuninga [[Õukond|õukon]]nas ja kasutas laialdaselt ka Rootsi võimueliit. Mitmekeelsel Rootsi keskvõimul ei tekkinud tõsisemaid takistusi läbikäimises saksa eliidiga [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsid]]e haldamisel. [[Kubermangukantselei]]d kopeerisid kuningliku [[kantselei]] ülesehitust Rootsis ja suhtlesid nii saksa kui ka rootsi keeles, Rootsi [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteemi osana Eestis]] asutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tus toimus töö samuti kahes keeles. Halduses ning suhetes linnade ja rüütelkondadega kujunes välja üldine (aga siiski sagedaste eranditega) tava, et Stockholmi läkitused olid enamasti rootsi keeles, Läänemere provintside omad saksa keeles<ref>[[Aivar Põldvee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36975 Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal]. [[Keel ja Kirjandus]], 2024, nr 7</ref><ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], 2023, 173 lk</ref>. Rüütelkonnad koondasid Liivimaa [[aadel|aadliseisusest]] maavaldajaid, pidasid kohalikku [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna]] [[aadlimatrikkel|aadlimatriklit]], kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos [[maapäev (rüütelkond)|maapäev]]adel (''Landtag''), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] 12 (Saaremaal 6) [[maanõunik]]ku (''Landrat''), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]]. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. ===Baltisakslased ja Rootsi aadelkond=== [[File:Gustav II Adolfs bibel 1618 - portrait of Gustav II Adolf.jpg|pisi|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]], valitsejatiitliga: ''Suecorum, Gothorum, Wandalorum Rex, Magnus Dux Finlandia, Dux Estonia ac Carelia, Ingriae Dominus'' ja [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstkonna]], Põhja-Soome, Lõuna-Soome, [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]], Karjala, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Narva, [[Tavastehus]], [[Käkisalmi lään|Käkisalmi]], [[Uusimaa lään|Nyland]], [[Pohjanmaa (ajalooline maakond)|Ostrbotnia]], [[Ahvenamaa saarestik|Åland]], [[Savo|Savolax]], [[Lapimaa lään|Lapimaa]], [[Medelpadi maakond|Medelpad]], [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]], [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]], [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]], [[Ölandi maakond|Öland]], [[Dalsland]], [[Värmland]], [[Närke]], [[Hälsingland]], [[Dalarna maakond|Dalarna]], [[Västmanland]], [[Södermanland]], [[Östergötland]], [[Småland]], [[Västergötland]], [[Uppland]]i vapid]] Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja [[aadel#Leedu aadel|Leedu päritolu]] [[aadlik]]ele, Liivimaa vallutamise järel aga [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused ([[staarostimõis]]ad) Rootsi kõrgaadlile. Eestimaa aadlikele (Arbutnoth, [[Baranoff]], Berndes, Cobron, [[Delwig|Dellwig]], [[Vegesack|Fegesack]], Gilthrist, Golawitz, [[Grotthuss|Grothusen]], Grull, Guthrie, [[Hastfer]], Jordan, [[Krüdener]], Kubich, Lewold, [[Lode]], [[Metztacken|Metstake]], [[Nasackin|Nasakin]], [[von der Pahlen]], Plather, Plagman, Reckenberg, [[Rehbinder]], Schrapfer, Sekler, Schultz, Stilken, Wittenberg, [[Wrangell|Wrangel]] ja [[Wrede]]) doneeriti [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõ]]dade ajal sõjaliste teenete eest maid ja valdusi Rootsi kuningriigi Soome aladel<ref>[[Arvi Korhonen]], Baltlaste läänid ja donatsioonid Soomes XVII sajandi alul", [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 52</ref>. Rootsi kuningate nobiliteerimispoliitikaga läbi tõsteti [[Aadeldamine|aadliseisusse]] [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|rootsi rüütelkonda kandmata]] ja osaliselt naturaliseeriti ka [[Rootsi rüütelkond]]a suur hulk mitteaadlikke sõjaväelasi, [[Raad|ra]]eliikmeid (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku [[Aadliseisus|aadliseis]]undi) ja madalamaid ning riigiametnikke ja suguvõsasid<ref name=":0" />, näiteks: [[Albedyll]], [[Anrep]], [[Baggehufwudt]], [[Bellingshausen]], [[Bock (Lahmuse)|Bock]], [[Broemsen]], [[Budberg]], [[Dellingshausen]], [[Drenteln]], [[Dücker]], [[Fischbach]], [[Fock]], [[Gersdorff]], [[Grotenhielm]], [[Helmersen]], [[Igelström]], [[Kaulbars]], [[Klugen]], [[Krusenstern]], [[Lantingshausen]], [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]], [[Lode]], [[Löschern von Herzfeld]], [[Löwenstern]], [[Löwenwolde]], [[Manderstjerna]], [[Mellin]], [[Mohrenschildt]], [[Müller (Kunda)|Müller]], [[Osten-Sacken]], [[Patkul]], [[Pohlmann]], [[Ramm]], [[Raß]], [[Reutern]], [[Riesenkampff]], [[Rosen (valge)]], [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]], [[Rüdinger]], [[Schulmann]], [[Schwengelm]], [[Silberarm]], [[Silfverharnisk]], [[Smitten]], [[Staël von Holstein]], [[Straelborn]], [[Taube]] jt) {{vaata|Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|Rootsi rüütelkond}}, ''[[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|Introdutseerimata aadel]]'' Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemereprovintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, oli [[Stenbock]]id. {{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]'' == Läänikorra likvideerimine == Põhja-Eesti [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] ning hiljem ka Järva- ja Läänemaa poolt Rootsi kuningale truudusvande andmist, võeti Rootsi krooni valdusteks [[Liivimaa ordu]] ja piiskopilinnused koos juurdekuuluvate kinnistutega ning valdused, mis kuulusid aadlikele, kes lahkusid riigist samal ajal kui Poola sõjavägi. Eestimaal algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki neid valdusi ise hallata, nii et näiteks [[Axel Oxenstierna]] sai Liivimaal [[Cēsis]]e ja [[Valmiera]], mis Poola ajal kuulus [[Võnnu piiskop]]ile. [[Gustav Brahe]] sai [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni lossi]] (1586), [[Hermann Wrangell vanem]] sai [[Toolse ordulinnus|Toolse]] (ca 1600), [[Jakob De la Gardie|Jacob De la Gardie]] sai [[Viljandi ajalugu|Viljandi]] (1624) ja [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] (1628), [[Thomas von Ramm|Thomas Ramm]] sai [[Padise linnus|Padise]] (1628), [[Åke Henriksson Tott]] sai [[Lihula linnus|Lihula]] (1629), [[Lennart Torstenson]] sai [[Paide ajalugu|Paide]] (1636) ja [[Hans von Fersen]] (1669), [[Reinhold von Brederode]] (1618) ja von [[Tiesenhausen]]ite (1669) perekond [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] linna<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2001/01/0/5 TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections.], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)</ref>, [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] sai [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere]] (1646), õuenõunik Christop (Kristoffer) Ludvig [[Rasch]] [[Valga (Liivimaa)|Valga linna]] koos [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Karula mõis (Karula)|Karula]], [[Kaagjärve mõis|Kaagjärve]] ja mitme teise mõisaga. Rootsi krooni poolt, 1681. aastal [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]]a otsuse alusel teostatud [[mõisate reduktsioon]]iga kehtestas Rootsi valitsus ka keskaegse läänikorra likvideerimise, mis tõi endaga kaasa maa[[valdus]]e põhjaliku ümberjaotuse ja maavaldamise uued vormid. Reduktsiooniga rootsiaegsed läänistused tagastati Rootsi riigile. Läänikorra likvideerimine tähendas aga ka aadlikest mõisnike ühiskondliku positsiooni ümberkujundamist [[feodaal]]suhetes kuningavõimuga ja alluvate talupoegadega<ref name=":0" />. == Kohtud ja korrakaitse== {{vaata|Eesti kohtusüsteem}} Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu [[Adrakohus|adrakohtunikud]], Liivimaal [[Sillakohus|sillakohtunikud]]. Nende ülesandeks oli pagenud [[talupoeg]]ade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal [[Meeskohus|meeskohtud]] ja Liivimaal [[Maakohus|maakohtud]], mis arutasid [[talupoeg]]ade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal [[Eestimaa Ülemmaakohus]] Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud [[Tartu õuekohus]] ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist [[Liivimaa Õuekohus]], kus arutati raskemaid kuritegusid ja [[Aadel|aadlike]] kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]], kes [[suverään]]ina oli ka viimane [[kohtuinstants]]. == Taristuareng == [[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]] Postiliiklust Eestimaal korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629–1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Postiveokord oli täielikult Rootsi riigi teenistuses, erateenuseid ei osutatud. Postisüsteem vormus lõplikult 1631. aastaks, kui kehtestati postiveokord, et Tallinnast lähtuvalt Tartu, Pärnu ja Narva suunas minevail teedel kehtestati [[postijaam]]asüsteem. {{vaata|postimaantee|Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Tartu postimaantee}} == Rahvastik == Maa oli pikkade sõdade tagajärjel harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa [[linn]]u, [[alev]]eid, [[linnus]]eid, [[mõis]]aid ja [[küla]]sid olid ahervaremetes. [[1620]] elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. [[1630]]. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. [[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem [[Venemaa|vene]] talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid [[Soome|soomlased]], kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka [[Põltsamaa]] ja [[Tartu]] ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks – Rootsimaal ei olnud talupojad [[pärisorjus]]es ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[Läti|lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedukad|leedulasi]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]] ning isegi [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]]. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõja]] sündmused ja [[1656]].–[[1658]]. aasta [[katk]]. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid [[1695]]. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. == Luterlik kirik == {{Vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik}}, ''[[Tallinna piiskopid]]'' Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga [[1561]]. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba [[16. veebruar]]il [[1593]]. aastal ja seda positsiooni tugevdati [[1595]]. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. [[Läänemereprovintsid]]e usu- ja kirikuelu integreerimine [[Rootsi riigikirik|Rootsi]] riigikirikusse toimus kiriku administratiivse korralduse reformimise kaudu ning selle vastavusse viimisega Rootsi riigikiriku normide ja korraldusega. Eriti oluline oli [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]e kehtestamine Eesti- ja Liivimaal, mis oli ainuke üldine Rootsi seadus, mis kehtestati ka Läänemereprovintsides<ref>[[Sirje Krikk de Mateo]], Eesti kultuurilisest integreerimisest Põhjalasse. [[Forseliuse Sõnumid]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6acd93a4-a789-4190-bd32-7bc4c7757303/content 2000, nr 7], lk 45 [[B. G. Forseliuse Selts|B. Forseliuse selts]]</ref>. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt [[luterlus]]e põhitõdesid tutvustama. [[Kirik (pühakoda)|Kirikutes]] ja [[kabel]]ites hakati pidama [[eesti keel|eestikeelseid]] [[jumalateenistus]]i. Kirikute juures hakati talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama [[köster|köstrid]] ([[kirikuõpetaja]]te abilised). [[Kirjaoskus|Lugemisoskus]] hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi [[haridus]] oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, [[rahvakirjandus]]e väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendend]]il [[Johann Fischer]]il. Juba [[1641]]. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese [[Eestikeelsete aabitsate loend|eestikeelse aabitsa]] väljaandmise kohta. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. [[1645]]. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis [[katekismus]]e- ja [[aabits]]aõpetuse nõue. Igas [[kihelkond|kihelkonnas]] tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada [[köstrimaa]]. Hakati ka [[vaimulik kirjandus|vaimulikku kirjandust]] eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja [[põhjaeesti keel]]es. Alustati [[Piibel|piibli]] tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles [[1739]]. aastal. == Haridus ja kultuur == {{vaata|Eesti haridus}} === Tartu ülikool === [[Eesti haridus]]e edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner [[Johan Skytte]], kes oli Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]] kasvataja ja hiljem [[Uppsala ülikool]]i [[kantsler]]. Tänu temale loodi [[1630]]. aastal [[Tartu Akadeemiline Gümnaasium]]. [[1631]]. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. [[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]], millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. {{vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}} === Rahvakoolid === [[Talupoeg]]ade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada [[rahvakool]]ide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid [[1655]]. aastal, et igas [[kihelkond|kihelkonnas]] peab olema ametis [[koolmeister]]. [[1675]] nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et [[kogudus]]te juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta [[Harjumaa]]l pärinevad [[1680]]. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles [[1686]]. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. {{vaata|kihelkonnakool|Forseliuse seminar}} [[Haridus]]e andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas [[evangeelne|evangeelsesse]] usku, sest [[luterlus]]e põhimõtete järgi pidi iga [[kogudus]]eliige olema ise suuteline [[pühakiri|pühakirja]] ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast [[õpetajate seminar]]i loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. [[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel]] Harjumaalt, Rootsi [[pastor]]i perest pärit [[Bengt Gottfried Forselius]]el rajas [[1684]]. aastal Tartu lähedale [[Piiskopimõis]]a ([[Papimõis]]a) kuninga nõusolekul õpetajate [[Forseliuse seminar|seminar]]i. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said [[koolmeister|koolmeistrid]] ja [[köster|köstrid]]. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt [[rehetuba|rehetoas]]. Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema [[17. sajand]]i lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja-Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687/1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Forseliuse rajatud koolis oli tähtsal kohal õpetaja seletus ja õpilaste iseseisev lugemine. Esikohale seati huvi äratamine õpetuse vastu. Et lugema õppimine toimus Forseliuse uuendatud, lihtsustatud meetodil ja tema koostatud aabitsa järgi, saadi lugemine selgeks mõne kuuga esimese õppeaasta jooksul. Aabitsas oli ka [[araabia numbrid|araabia]] ja [[rooma numbrid|Rooma numbreid]], mistõttu hakati varsti pisut [[matemaatika]]tki õpetama. Põhiliselt tehti seda juhul, kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid. Vanemate soovi korral õpetati ka kirjutamist. Koolide kõrval oli lugemisoskuse omandamisel oluline ka [[koduõpetus]]. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3–4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast [[mardipäev]]a või [[kolmekuningapäev]]a, lõpetati aprillis [[jüripäev]]a paiku. === Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus=== Juba [[Gustav II Adolf]]i päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. [[1637]]. aastal koostas [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja [[Heinrich Stahl]] esimese eesti keele [[grammatika]] reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises [[saksa keel]]e reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel [[soome keel]]e eeskujul [[foneetiline kirjaviis|foneetilist kirjaviisi]], kuid see lükati vanameelsete [[pastor]]ite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka [[piiblikonverents]]idel [[1686]]. ja [[1687]]. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. [[1693]]. aastal avaldas [[Johann Hornung]] ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult [[vana kirjaviis]]i nime all, kehtisid [[19. sajand]]i keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud [[piibel]] eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi ([[põhjaeesti kirjakeel]] vs [[lõunaeesti kirjakeel]]) osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. [[1686]]. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne [[Uus Testament]], mille tõlkisid ja toimetasid [[Kambja]] pastor [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]] ja tema poeg [[Adrian Virginius]] ja mis oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne [[juhuluule]]. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti [[ajakirjandus]]e algus. [[1675]]. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne [[nädalaleht]] [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. == Rootsi-Vene sõda 1656–1661 == [[Pilt:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|pisi|Karl X Gustav]] [[Rootsi kuningas]] [[Karl X Gustav]] alustas [[1655]]. aastal sõjakäiku [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Venemaaga sõdiva]] [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] vastu, millega hõivas [[Kuramaa]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]] ja suure osa [[Poola]]st. Sellega oli [[Läänemeri]] muutunud Rootsi sisemereks. {{vaata|Rootsi-Poola sõda}} ehk ''[[Uputus (Poola)|Uputus]]'' 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all ulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja [[Ingerimaa]] ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar [[1656]]. aasta suve hakul [[Ingeri sõda]]. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad [[Nöteborg]]i ja [[Nyen]]i. Vene vägede peajõud hõivasid juulis-augustis [[Dünaburg]]i ja [[Kokenhusen]]i, aga augusti lõpus hakkasid Liivimaa pealinna [[Riia piiramine (1656)|Riiat piiram]]a. Suurimaks võiduks jäi [[Tartu]] vallutamine 1656. aasta oktoobris, Vene vägede kätte langes ka [[Vastseliina linnus]]. Sõja ajal hävisid Võrumaal [[Kirumpää linnus]] ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim [[Valga lahing]] [[8. juuni]]l [[1657]]. Vene väed ei suutnud Riiat vallutada, kuid sõjategevus jätkus veel Põhja-Eestis, 1658. aasta alguses hõivasid Vene väed [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t. [[1658]]. aasta lõpus sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]. {{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}} Kui Rootsi lõpetas sõja Poolaga [[Oliwa rahu]]ga ning Venemaal tekkis reaalne sõjaoht Poolaga, sõlmis Venemaa [[1661]]. aastal Rootsiga [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Kärde mõis]]as lõplik rahu ([[Kärde rahu]]), millega tuli venelastel loobuda oma 1656.–1658. aasta vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning taastada endised [[Rootsi dominioonid|Rootsi valduste]] piirid. Rootsi kuningriik oli saavutanud [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma ajaloo suurima võimsuse]]. == Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal == Rahuajal paiknesid Rootsi garnisonid peamiselt Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, hiljem ka Kuressaares, Eestisse asusid peamiselt värvatud Rootsi ja Soome väeüksused, [[Karl XI]] poolt läbi viidud riigikaitse reformid seadsid Rootsi ja Soome provintsides maavägede osas sisse maapaigalised sõdurid ja rügemendid (''indelningsverket''). Riigikaitsereform ei puudutanud, välja arvatud ühe ratsarügemendi osas, Eesti-, Ingeri- ega Liivimaad, sest neis Rootsi riigi osades ei olnud praktiliselt vabu talupoegi ning [[Läänemere maad]]e mõisnikud ei olnud huvitatud selle süsteemi rakendamisest majanduslikel ega poliitilistel põhjustel. Eesti-, Ingeri- ja Liivimaal asus tavaliselt neli Soome või Rootsi jalaväerügementi ja üks ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides teenis Karl XI korraldusel värvatud üksustes suurel arvul hiljuti [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] vallutatud [[Skåne maakond|Skåne]]st pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks. Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust [[1701]]. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel: kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. {{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)}} == Mõisate reduktsioon == {{Vaata|Mõisate reduktsioon}} [[Pilt:Karl XI staty i Karlskrona.jpg|pisi|Karl XI ausammas [[Karlskrona]]s]] [[1660]]. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane [[Karl XI]], kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja [[riigikassa]], alustas Karl XI [[1680]]. aastal [[Balti provints]]ides ([[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]]) oma eelkäijate poolt eraomandusse antud riigimaade tagasivõtmist, [[mõisamaa]]de riigistamist – [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i, kuna mõisaomanikest [[aadlik]]ud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad [[riigimõis]]ad olid vahetanud omanikku. 1686.–1688. aastal koostati [[Eestimaa reduktsioonikomisjon]]i käsul mõisate inventuuriaktid ja [[vakuraamat]]ud. Rootsi riigi ja kohaliku [[baltisakslased|sakslastest]] aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. [[1700]]. aastal seoses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algusega katkestas [[Karl XII]] mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. [[1694]]. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete [[haridus]]- ja [[Kirik (institutsioon)|kirikuolude]] parandamiseks. Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi. Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus ja teine Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II ajal. ==Pärisorjuse likvideerimise algus== [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale '''[[riigimõis]]ate talupoegade''' senise staatuse muutmiseks, kuulutades riigimõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast [[pärisorjus]]est priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik [[Mõisate reduktsioon|redutseerinud]] 5/6 maadest [[Läänemereprovintsid|Liivi- ja 1/2 Eestimaal]]<ref name="O0EzQ" />. Karl XI poolt [[21. august]]il [[1691]] kinnitatud instruktsioon kuninglikele tulundusasehaldureile Liivimaal pidas ka muu seas silmas järelevalvet talupoegade kaitse teostamise järgi [[asehaldur]]ite kaudu, ja [[21. märts]]il [[1696]] kinnitatud [[tulundusreglement]] määras kindlaks riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu, andamite maksmisel ja [[teoorjus]]e õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust [[Liivimaa kindralkuberner#Rootsi aeg 1621–1710|Liivimaa kindralkuberner]]ist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele peale enam makse, kui määratud [[vakuraamat]]us, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse [[rakmepäev]]a eest pidi rentnik maksma kaks [[hõbetaaler|hõbetaalrit]], iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 [[öör]]i. Ka keelati rentnikel [[kodukariõigus|talupoegi (peremehi) karistada]], kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla<ref name="6014i" />. Karl XI tegi kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]ile ülesandeks koostada ja saata projekt kodukariõiguse kohta [[aadlimõis]]ates, mille Dahlberg ka teostas, kuid energilise ja teovõimelise Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane [[Karl XII]] arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või muul viisil teha korraldusi [[eraomand]]i puhul. Ta andis kindralkubernerile käsu teha muudatuste projekt rüütelkonnale [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud [[Põhjasõda]] muutis olukorda põhjalikult. == Talupoegade kohustused == Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti [[teoorjus]]. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse [[vakuraamat]]ud. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad [[loonusrent|loonusrendina]] andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka [[riigimaks]]e. [[1632]]. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja [[1645]]. aastal fikseeris [[Eestimaa kuberner]] [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustav Oxenstierna]] uuendatud maakorraldus [[sunnismaisus]]e Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut: sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka [[ihunuhtlus]]t. Ka see oli vana orduaegne tava. [[1639]]. aasta seaduse ja 1671. aasta [[maapolitsei]] korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. {{vaata|Liivimaa talurahvarahutused (1638–1639)}} 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn [[Suur Rootsi kataster]]. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. == Katk == Lisaks sõjakoledustele hakkas levima [[katk]], mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel [[1665]]–[[1690]] ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi [[Gustav II Adolf]]i poolt [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu ülikool]]is ([[Academia Gustaviana]]s). == Suur nälg == {{vaata|Suur nälg}} Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim [[näljahäda]] oli Eestis aastail [[1695]]–[[1697]]. Saagi[[ikaldus]]i, mis aga tõsisemaid näljahädade mõõtmeid ei võtnud oli ka aastatel: 1629–1631, 1641–1642, 1684–1685, 1691, 1709–1710<ref>[[Marten Seppel]]. Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS, [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]], Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 38</ref> [[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju talvel surnud inimeste laipu. Kõige vähem lootust olid [[orb]]udel ja [[vanur]]itel. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. 1696. aastal oli linnades veel piisavad toiduvarud, kuid neid ei jagatud välja. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevusüritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus. Levisid [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]]. Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. See tundub liialdusena. 1701.–1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. == Rootsi kalender == {{vaata|Rootsi kalender}} ==Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp== {{Vaata|Põhjasõda}} ''ja [[Põhjasõda Eesti alal]]'' == Kronoloogia 1600–1700 == [[Pilt:Livonia sive Liefland.jpg|300px|pisi|Eesti ja Läti ala kaart (u 1630)]] *[[1595]]. aasta [[5. mai]] – [[Täyssinä rahu]], Rootsi loovutas [[Ingerimaa]] Venemaale. *[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda]] ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is. *[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l<ref name="shbif" /> *[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. [[Eesti rahvaarv]] oli vähenenud 100 000 inimeseni.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 76</ref> Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse. *[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s. *[[1629]]. aasta [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile. *[[1630]] – avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu akadeemiline gümnaasium]]). *1630 – [[1630. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1631]] – asutati [[Tallinna gümnaasium]], praegune [[Gustav Adolfi gümnaasium]], mis on Eesti vanim [[keskkool]]. *[[1631]] – Tartus asutati esimene [[trükikoda]] Eestis. *[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]). *[[1634]] – Liivimaa konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. *[[1636]] – peeti [[Haapsalu]]s [[nõiaprotsess]]. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati [[Kastinina]]l elavat naist [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib [[must kass|mustaks kassiks]] moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Aastatest [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. *[[1637]] – valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika. *1638 – [[1638. aasta Liivimaa maarevisjon]] *[[1641]] – anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. *[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]] *[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis. *[[1656]] – Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st. *[[1656]]–[[1661]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõda]], mis lõppes [[Kärde rahu]]ga. *[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile. *[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks. *[[1661]] – [[Kärde rahu]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel. *[[1671]] – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Claes Tott]]i politseikorralduse). *[[1675]] – [[ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]]. *[[1679]] – [[Soomerootslased|soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahvakool]]ivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis [[Saksamaa]]l ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele [[häälimisõpetus]]e, st silpide kaupa lugema õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva [[kõnekeel]], mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. [[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|[[Nicolas de Fer]]i koostatud kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal]] [[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|300px|Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ([[1705]])]] *[[1680]] – suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid. *[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Forseliuse seminar]]. *[[1686]]–[[1687]] – [[piiblikonverents]]id [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. *[[1686]] – ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. *[[1687]] – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine. *[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s). * [[1693]] – [[Johann Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani. * [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni [[1697]]. aastani. *[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000. *[[1695]]–[[1697]] – [[Suur näljahäda Eestis|suur nälg]] Eestis, suri 70 000 – 75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust. *[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult [[Kihelkonna]]le võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe [[adramaa]] (5–6 ha) põldu. *[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t. *[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu. [[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit Narva lahingus]] *[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil. *[[1700]]. aasta [[12. veebruar]] – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini [[Riia]]t. *[[1700]]. aasta [[19. august]] – Venemaa kuulutas Rootsile sõja. *[[1700]]. aasta [[22. september]] – Vene väed jõudsid [[Narva]] alla. *[[1700]]. aasta [[4. november]] – Tallinnas maabus [[Karl XII]] koos vägedega. *[[1700]]. aasta [[19. november]] – Rootsi väed Karl XII juhtimisel lõid venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. ==Vaata ka== *[[Rootsi suurvõimu ajastu]] *R. Ajastu uuringute [[Eesti ajaloolaste loend|Eesti ajaloolas]]i ja publikatsioone: [[Hendrik Sepp]], [[Arnold Soom]], [[Otto Liiv]], [[Juhan Vasar]], [[Evald Blumfeldt]], [[Elina Öpik]], [[Enn Küng]], [[Helmut Piirimäe]], [[Margus Laidre]], [[Ilmar Tammisto]], [[Aleksander Loit]], [[Ülle Tarkiainen]], [[Aivar Põldvee]], [[Andres Adamson]], [[Kalle Kroon]], [[Marten Seppel]], [[Raimo Raag]] jt ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="O0EzQ">[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 16 (1996)</ref> <ref name="6014i">[[Hendrik Sepp]], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15265 Talupoegade kaitse Rootsi aja lõpul, eriti Liivimaal.], Ajalooline Ajakiri, 1929 nr 4</ref> <ref name="shbif">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v.|authorlink=Alexander von Richter|year=1858|publisher=Nicolai Kymmel|location= Riga|isbn=|pages=|url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ&printsec=titlepage&source=gbs_summary_r&cad=0#PRA1-PA1,M1}} *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630]. ''Estland och. Livland''. Stockholm 1922 *Eesti rahva ajalugu 4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda. Tartu: Loodus, 1932; Tallinn, 1997, 354 lk, ISBN 9985909836 *[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a."]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961 *Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. 212 lk. Tartu: [[Eesti Ajalooarhiiv]], 1998, [[Eesti Ajalooarhiivi toimetised]] nr 3 (10), ISBN ISBN 9985-858-10-7 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng, 424 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 12 (19), ISBN 9985-858-47-6 *Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. III. Koostanud Enn Küng, 534 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2009, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 17 (24), ISBN 978-9985-858-66-0 *[[Ülle Tarkiainen]], [[Kari Tarkiainen]]. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2014, ISBN: 9789985332498, 456 lk *[[Aleksander Loit]]. [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015 *[[Margus Laidre]], Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661. Argo, 2015. 912 lk, ISBN 978-9949-527-54-0 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar%20Tammisto%20magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine]. Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2017 *[[Ragnar Nurk]], [https://www.academia.edu/107548965/Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_v%C3%B5imu_all_1561_1710_kindluslinnades Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561-1710 kindluslinnades], 2019, Eesti linnaehituse ajalugu 1 *[[Ilmar Tammisto]]. [https://dspace.ut.ee/items/db2fbdbf-541c-47ff-bb3c-16d3310012e7 Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680]. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 55. Tartu, 2023 {{commonskat|Estonia under Swedish rule}} == Välislingid == *[http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=1 Eesti ajalugu 1558–1710. Rootsi aeg] *[http://narva.ut.ee/estica/est/ajalugu/rootsiaeg.html Rootsi aeg] *[http://www.ut.ee/SOPL/04s/kursused/BaltiVP3loeng.htm Balti riikide ajaloo lühiülevaade] *[http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Vana.html Mälestusi vanast ajast] *[http://www.ngonet.ee/eltt/ajalugu/ajalugu5.html Kirikulugu] *[http://haridus.opleht.ee/2003/4/4/1.shtml Luterlik kirikukorraldus] *[http://www.ng.edu.ee/~kool/noarootsi.html Noarootsi] *[http://www.viljandimaa.ee/VMA/ajalugu/piirid/rootsi.htm Viljandi] *[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?X=10863 Haapsalu] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis| ]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:16. sajand Eestis]] [[Kategooria:17. sajand Eestis]] [[Kategooria:18. sajand Eestis]] he75nbxcjr5t287sigu0k9sr6ok0sy2 0 10005 7168424 6263262 2026-06-06T15:30:02Z ~2026-33538-41 231120 7168424 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib mõõtühikust; muude kasutuste kohta vaata lehekülge [[Bait (täpsustus)]].}} '''Bait''' (tähis B) on [[arvuti]]tes kasutatav [[info]]ühik, mis sisaldab 8 järjestikust [[bitt]]i. Bait on kõige levinum [[andmehulk |infohulga]], [[mälumaht |mälumahu]] ja salvestusmahu mõõtühik.0@9 == Eesliited == Suuremate ühikute tähistamiseks lisatakse sõnale bait eesliiteid. MtyuiopzoonkKasutusel on mitu erinevat süsteemi, mistõttu esineb tihti segadust nende kasutamise pärast. [[Informaatika]]s ja [[digitaalelektroonika |digitaaltehnikas]] kasutatakse eesliiteid kilo-, mega-, giga- jne, mis tähistavad [[kahendsüsteem|binaarset]] (kahendsüsteemil põhinevat) kordsust, s.t väiksemast ühikust 2¹⁰ = 1024 korda suuremat ühikut: * 1 '''kB''' ('''kilobait''') = 1024 (2¹⁰) baiti. * 1 '''MB''' ('''megabait''') = 1024 kB = 1 048 576 baiti. * 1 '''GB''' ('''gigabait''') = 1024 MB = 1 073 741 824 baiti. * 1 '''TB''' ('''terabait''') = 1024 GB = 1 099 511 627 776 baiti. * 1 '''PB''' ('''petabait''') = 1024 TB = 1 125 899 906 842 624 baiti. * 1 '''EB''' ('''eksabait''') = 1024 PB = 1 152 921 504 606 846 976 baiti. * 1 '''ZB''' ('''zetabait''') = 1024 EB = 1 180 591 620 717 411 303 424 baiti. * 1 '''YB''' ('''jotabait''') = 1024 ZB = 1 208 925 819 614 629 174 706 176 baiti. [[Andmehulk |Andmehulga]] ja [[Mahutavus (andmekandja) |andmemahutavuse]] tuletatud ühikutes väljendab eesliide sageli [[Ühikute detsimaaleesliited|detsimaalset kordsust]] (nagu [[SI]] kordühikutes), nt 1 kilobait = 1000 baiti, 1 megabait = 1000 kilobaiti, 1 gigabait = 1000 megabaiti, 1 terabait = 1000 gigabaiti. Detsimaalne tähendus on eesliidetel paljude mälumahtude väljendamisel: [[arvuti]] [[muutmälu|töömälu]] ja salvestusmälu ([[kõvaketas]], [[SSD]]), [[mälupulk]], [[mälukaart]], [[Optiline andmekandja |optiline andmekandja]] ([[CD]], [[DVD]], [[Blu-ray Disc]]), [[fail]]i suurus. Eesliidete tähenduse täpsustamiseks võeti 1999. aastal [[IEC]] [[IEC 60027|60027]] standardiga binaarse tähendusega kilo-, mega-, giga-, tera- jne asemel kasutusele eesliited kibi-, mebi-, gibi- jne: 1 kibibait (kiB) = 1024 baiti, 1 mebibait (MiB) = 1024 kilobaiti, 1 gibibait (GiB) = 1024 mebibaiti, 1 tebibait (TiB) = 1024 gibibaiti. Binaarsed eesliited ei ole siiski laialdast kasutust leidnud. Mida suuremates ühikutes andmemahtu väljendatakse, seda suurem on arvuline erinevus detsimaal- ja binaareesliidetega ühikute vahel. Näiteks 100 kilobaiti (kB) = 97,7 kibibaiti (kiB), aga 100 gigabaiti (GB) = 93,1 gibibaiti (GiB) jne. Inimese mälumahuks on arvatud ligikaudu üks petabait.<ref>[http://novaator.err.ee/v/psyyhika/80cb64d4-7b20-40f8-be6c-51834f901254/inimese-malumaht-on-arvatust-palju-hiiglaslikum Inimese mälumaht on arvatust palju hiiglaslikum] ERR Novaator, 24. jaanuar 2016</ref> == Ajalugu == Nimetust ''byte'' kasutas esimesena [[Werner Buchholz]] 1965. aastal arvuti [[IBM 7030 Stretch]] projekteerimisel, et tähistada väikseimat [[mäluaadress |adresseeritavat]] ja seega korraga edastatavat andmehulka, mis koosnes siis kuuest bitist. Seda arvu suurendati veel sama projekti käigus kaheksa bitini, arvatavasti sellepärast, et kaheksat saab esitada kahe astmena: 2³ = 8. Andmeüksusele nimetuse valikul lähtuti sõnast ''bite'' ([[inglise keel]]es hammustatud tükk, amps). Seda aga hakati kirjutama kujul ''byte'', et see eristuks paremini sõnast ''bit''. Trükis ilmus termin ''byte'' esimest korda 1959. aastal.<ref>{{raamatuviide|autor=Blaauw G. A., Brooks F. P., Buchholz W. |pealkiri=Processing Data in Bits and Pieces |kirjastus=[[IRE Transactions on Electronic Computers]] |aasta=June 1959 |lehekülg=121}}</ref>. Alates 1970. aastatest muutus 8-bitine bait faktiliselt standardiks ning ka [[infosõna|masinasõna]] pikkus arvutites kordseks 8 bitiga. ==Vaata ka== *[[bitt]] *[[informatsiooniteooria]] *[[mahutavus (andmekandja)]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Andmetüübid]] 976yn855oh0ni1cyqkkvc2ktw1663us 0 10276 7168391 7166766 2026-06-06T14:28:24Z Mona 355 /* C */ 7168391 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] jsbn0fj6vfzymi2q9r7lezdqn5wumnp 7168422 7168391 2026-06-06T15:27:05Z Velirand 67997 /* F */ 7168422 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] pvxs8gv8a6j9wjqj64y60ocp25hfhk2 0 10802 7168567 6647761 2026-06-07T03:59:13Z ~2026-33574-52 231158 /* Mängijad */ 7168567 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = Confederação Brasileira de Futebol | liit_asutatud = 1914 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Tite]] | abitreener = | kapten = [[Thiago Silva]] | rekordinternatsionaal = [[Cafu]] | rekord_mänge = 142 | parim väravakütt = [[Pelé]] | parim_väravaid = 77 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = oktoober 2022 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = september 1993 | FIFA madalaim koht = 22. | FIFA madalaima aeg = juuni 1993 |muster_la1=_bra20H|muster_b1=_bra20H|muster_ra1=_bra20H|muster_sh1=_bra20h |muster_so1=_bra20h |vasakkäsi1=FFCC00 |kere1=FFCC00 |paremkäsi1=FFCC00 |püksid1=0000BB |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_bra20A |muster_b2=_bra20A|muster_ra2=_bra20A|muster_sh2=_bra19aw |muster_so2=_nikeyellow | vasakkäsi2=0000BB |kere2=0000BB |paremkäsi2=0000BB |püksid2=FFFFFF |sokid2=0000FF | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of Argentina (civil).svg|23px]] [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia 3:0 | esimene koht- ja aeg = [[Buenos Aires]], 20. september 2014 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia – {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua]] 14:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Mexico]], 17. oktoober 1975 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 6:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Viña del Mar]], [[Tšiili]], 18. september 1920<br/>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 7:1<br/>[[Belo Horizonte]], [[Brasiilia]], 8. juuli 2014 | MM-ile kvalifitseerunud = 20 (kõigil) | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = Võitja: [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]], [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]], [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] ja [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Brasiilia jalgpallikoondis''' on [[Brasiilia]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Brasiilia koondist haldab [[Brasiilia jalgpalli konföderatsioon]] ja riik on [[FIFA]] liige aastast [[1923]]. Brasiilia koondis on viiekordne [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameister]]. ==Ajalugu== Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad [[Rio de Janeiro]]s ja [[São Paulo]]s. Esimene ametlik maavõistlus peeti 1914. aastal [[Buenos Aires]]es [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]ga. Lõuna-Ameerika meistrivõistlustest võtab Brasiilia osa 1916. aastast. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]]. aastast, kui toimusid esimesed tiitlivõistlused, kus koondis kukkus juba esimeses voorus konkurentsist välja. Sama kordus ka [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]. aastal, vaatamata selliste staaride nagu [[Leônidas da Silva]] ja [[Artur Friedenreich]]i osavõtule. [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]. aasta MM-il andis Brasiilia esimest korda märku tulevase hiilguse võimalikkusest. Poolfinaalis tuli alla vanduda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. Brasiilia koondise kuldajastuks võib nimetada aastaid 1950–1970, kui tuldi kolm korda maailmameistriks. [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]. aastal jäi Brasiilia finaalis alla [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]le. [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]]. aastal [[Šveits]]is jõudis koondis veerandfinaali, kus kaotas [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]le. [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]]. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga [[Garrincha]], [[Vavá]], [[Mário Zagallo]] ja [[Pelé]] purustati finaalis [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] tulemusega 5:2. [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]. aastal [[Tšiili]]s tuli peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti maailmameistriks, alistades finaalis 3:2 [[Tšehhoslovakkia]]. [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]. aastal [[Inglismaa]]l võistles Brasiilia uuenenud koosseisus ja langes juba esimeses voorus välja. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]. aastal [[Mehhiko]]s tuli Brasiilia kolmandat korda maailmameistriks ja sai õiguse jätta [[Jules Rimet' karikas]] alatiseks endale. 1970. aastate meeskonda peetakse kõigi aegade parimaks. Kaitseliin eesotsas [[Carlos Alberto Torres|Carlos Alberto]]ga polnud eriti edukas, kuid koondise deviis "Kõik ründesse!" oli väga resultatiivne. Rünnakul säras Pelé, keda toetasid [[Jairzinho]], [[Rivelinho]] ja [[Tostão]]. Pärast 1970. aastat tõusis Brasiilia uuesti vanale heale tasemele alles 24 aastat hiljem, kui [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]. aastal võideti MM-tiitel. Enne seda oli parimaks tulemuseks [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]. aasta MM, kui finaalis kaotati [[Zico]], [[Sócrates]]e, [[Leovegildo Lins da Gama Júnior|Júnior]]i ja [[Falcão]] osalusel [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]. aasta MM-il oli Brasiilia kindel favoriit. Meeskond jõudis välja finaali, kus tuli aga 0:3 alla vanduda [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]]. Edukamaks osutus [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]. aasta, kui brasiillased tulid viiendat korda maailmameistriks, saades finaalis 2:0 jagu [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaast]]. Mõlemad väravad lõi [[Ronaldo]] (67 min ja 79 min). Järgmisel [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-il]] kaotati veerandfinaalis Prantsusmaale 0:1 ja [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-il]] kaotati veerandfinaalis Hollandile 2:1. [[12. august]]il [[2009]] toimus Brasiilia jalgpallikoondise ametlik maavõistlusmäng [[Eesti jalgpallikoondis]]ega<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=76623 "Eesti jalgpallikoondis kohtub Tallinnas Brasiiliaga"], PM Online 1. veebruar 2009</ref>, mis lõppes Brasiilia 1:0 võiduga. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta MM]] peeti Brasiilias ja seal loodeti jalgpallikoondise võitu kodupubliku ees. Brasiilia kaotas aga poolfinaalis Saksamaale väga suurelt (1:7). ==Brasiilia rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=39| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |Alagrupiturniir |6. |2 |1 |0 |1 |5 |2 |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |14. |1 |0 |0 |1 |1 |3 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''5''' |'''3''' |'''1''' |'''1''' |'''14''' |'''11''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Silver |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''6''' |'''4''' |'''1''' |'''1''' |'''22''' |'''6''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |5. |3 |1 |1 |1 |8 |5 |4 |4 |0 |0 |8 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''16''' |'''4''' |2 |1 |1 |0 |2 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |4 |6 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''6''' |'''0''' |'''0''' |'''19''' |'''7''' |6 |6 |0 |0 |23 |2 |-bgcolor=LemonChiffon |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''2''' |'''2''' |'''6''' |'''4''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''7''' |'''4''' |'''3''' |'''0''' |'''10''' |'''3''' |6 |4 |2 |0 |17 |1 |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |5. |5 |4 |0 |1 |15 |6 |4 |4 |0 |0 |11 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |1 |0 |10 |1 |4 |2 |2 |0 |6 |2 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |3 |0 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |13 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''2''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |8 |5 |2 |1 |20 |4 |-bgcolor=Silver |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''4''' |'''1''' |'''2''' |'''14''' |'''10''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''18''' |'''4''' |18 |9 |3 |6 |31 |17 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |2 |18 |9 |7 |2 |35 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |9 |4 |18 |9 |7 |2 |33 |11 |- |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |colspan=8|Korraldajariik |– |– |– |– |– |– |- |- |'''Kokku''' |'''Viis meistritiitlit''' |'''20/20''' |'''97''' |'''67''' |'''15''' |'''15''' |'''210''' |'''88''' |'''90''' |'''54''' |'''25''' |'''11''' |'''190''' |'''59''' |- |} ==Mängijad== ''Seisuga 14. juuni 2019'' {{nat fs g start|background=red|color=white}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Alisson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|10|2}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Miranda (jalgpallur)|Miranda]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1984|9|7}}|mänge=57|väravaid=3|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Marquinhos]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1994|5|14}}|mänge=36|väravaid=1|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Casemiro]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|2|23}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Filipe Luís]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1985|8|9}}|mänge=40|väravaid=2|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[David Neres]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|3|3}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[AFC Ajax|Ajax]]|klubirah=NED}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Arthur Melo|Arthur]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|8|12}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Jesus]]||vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|4|3}}|mänge=29|väravaid=16|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Willian]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1988|8|9}}|mänge=65|väravaid=8|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=11|pos=PK|nimi=[[Philippe Coutinho]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|6|12}}|mänge=49|väravaid=14|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Alex Sandro]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|1|26}}|mänge=15|väravaid=1|klubi=[[Juventus F.C.|Juventus]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=13|pos=KA|nimi=[[Dani Alves]]|other=[[Captain (association football)|captain]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1983|5|6}}|mänge=109|väravaid=7|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Éder Militão]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1998|1|18}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[FC Porto|Porto]]|klubirah=POR}} {{nat fs g player|nr=15|pos=PK|nimi=[[Allan Marques Loureiro|Allan]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|1|8}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=16|pos=VV|nimi=[[Cássio Ramos|Cássio]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1987|6|6}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Fernandinho]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1985|5|4}}|mänge=51|väravaid=2|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=PK|nimi=[[Lucas Paquetá]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|8|27}}|mänge=5|väravaid=1|klubi=[[A.C. Milan|Milan]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Everton Soares|Everton]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|3|22}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Roberto Firmino]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|10|2}}|mänge=32|väravaid=10|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Richarlison]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|5|10}}|mänge=10|väravaid=5|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Fagner Conserva Lemos|Fagner]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1989|6|11}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Ederson Moraes|Ederson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1993|8|17}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background=#FBEC5D}} ==Saavutused== ===[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]=== * [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] pronksmedal * [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] hõbemedal * [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] '''maailmameister''' * [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] '''maailmameister''' * [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]''' maailmameister''' * [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] pronksmedal * [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] '''maailmameister''' * [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] hõbemedal * [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] '''maailmameister''' ===[[Copa América|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]=== *Lõuna-Ameerika meister 1919, 1922, 1949, [[1989. aasta Copa América|1989]], [[1997. aasta Copa América|1997]], [[1999. aasta Copa América|1999]], [[2004. aasta Copa América|2004]], [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2019. aasta Copa América|2019]]. ==Mängud Eesti koondise vastu== {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[12. august]] [[2009]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |sõprusmäng |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Brasiilia 0:1 (0:1) |43. [[Luís Fabiano]] |} ==Vaata ka== *[[Brasiilia jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Brasiilia|Brasiilia jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.cbf.com.br/ Koduleht] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/brazila.htm Brasiilia kõik mängud alates aastast 1914] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/national.htm Brasiilia rahvuskoondise koosseisud 1906 – (portugali ja inglise keeles)] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpall]] 0svh4ituwjyzxwian11v32jflqi870c 7168568 7168567 2026-06-07T04:01:19Z ~2026-33574-52 231158 /* Mängijad */ 7168568 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = Confederação Brasileira de Futebol | liit_asutatud = 1914 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Tite]] | abitreener = | kapten = [[Thiago Silva]] | rekordinternatsionaal = [[Cafu]] | rekord_mänge = 142 | parim väravakütt = [[Pelé]] | parim_väravaid = 77 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = oktoober 2022 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = september 1993 | FIFA madalaim koht = 22. | FIFA madalaima aeg = juuni 1993 |muster_la1=_bra20H|muster_b1=_bra20H|muster_ra1=_bra20H|muster_sh1=_bra20h |muster_so1=_bra20h |vasakkäsi1=FFCC00 |kere1=FFCC00 |paremkäsi1=FFCC00 |püksid1=0000BB |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_bra20A |muster_b2=_bra20A|muster_ra2=_bra20A|muster_sh2=_bra19aw |muster_so2=_nikeyellow | vasakkäsi2=0000BB |kere2=0000BB |paremkäsi2=0000BB |püksid2=FFFFFF |sokid2=0000FF | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of Argentina (civil).svg|23px]] [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia 3:0 | esimene koht- ja aeg = [[Buenos Aires]], 20. september 2014 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia – {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua]] 14:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Mexico]], 17. oktoober 1975 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 6:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Viña del Mar]], [[Tšiili]], 18. september 1920<br/>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 7:1<br/>[[Belo Horizonte]], [[Brasiilia]], 8. juuli 2014 | MM-ile kvalifitseerunud = 20 (kõigil) | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = Võitja: [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]], [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]], [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] ja [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Brasiilia jalgpallikoondis''' on [[Brasiilia]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Brasiilia koondist haldab [[Brasiilia jalgpalli konföderatsioon]] ja riik on [[FIFA]] liige aastast [[1923]]. Brasiilia koondis on viiekordne [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameister]]. ==Ajalugu== Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad [[Rio de Janeiro]]s ja [[São Paulo]]s. Esimene ametlik maavõistlus peeti 1914. aastal [[Buenos Aires]]es [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]ga. Lõuna-Ameerika meistrivõistlustest võtab Brasiilia osa 1916. aastast. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]]. aastast, kui toimusid esimesed tiitlivõistlused, kus koondis kukkus juba esimeses voorus konkurentsist välja. Sama kordus ka [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]. aastal, vaatamata selliste staaride nagu [[Leônidas da Silva]] ja [[Artur Friedenreich]]i osavõtule. [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]. aasta MM-il andis Brasiilia esimest korda märku tulevase hiilguse võimalikkusest. Poolfinaalis tuli alla vanduda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. Brasiilia koondise kuldajastuks võib nimetada aastaid 1950–1970, kui tuldi kolm korda maailmameistriks. [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]. aastal jäi Brasiilia finaalis alla [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]le. [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]]. aastal [[Šveits]]is jõudis koondis veerandfinaali, kus kaotas [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]le. [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]]. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga [[Garrincha]], [[Vavá]], [[Mário Zagallo]] ja [[Pelé]] purustati finaalis [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] tulemusega 5:2. [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]. aastal [[Tšiili]]s tuli peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti maailmameistriks, alistades finaalis 3:2 [[Tšehhoslovakkia]]. [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]. aastal [[Inglismaa]]l võistles Brasiilia uuenenud koosseisus ja langes juba esimeses voorus välja. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]. aastal [[Mehhiko]]s tuli Brasiilia kolmandat korda maailmameistriks ja sai õiguse jätta [[Jules Rimet' karikas]] alatiseks endale. 1970. aastate meeskonda peetakse kõigi aegade parimaks. Kaitseliin eesotsas [[Carlos Alberto Torres|Carlos Alberto]]ga polnud eriti edukas, kuid koondise deviis "Kõik ründesse!" oli väga resultatiivne. Rünnakul säras Pelé, keda toetasid [[Jairzinho]], [[Rivelinho]] ja [[Tostão]]. Pärast 1970. aastat tõusis Brasiilia uuesti vanale heale tasemele alles 24 aastat hiljem, kui [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]. aastal võideti MM-tiitel. Enne seda oli parimaks tulemuseks [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]. aasta MM, kui finaalis kaotati [[Zico]], [[Sócrates]]e, [[Leovegildo Lins da Gama Júnior|Júnior]]i ja [[Falcão]] osalusel [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]. aasta MM-il oli Brasiilia kindel favoriit. Meeskond jõudis välja finaali, kus tuli aga 0:3 alla vanduda [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]]. Edukamaks osutus [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]. aasta, kui brasiillased tulid viiendat korda maailmameistriks, saades finaalis 2:0 jagu [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaast]]. Mõlemad väravad lõi [[Ronaldo]] (67 min ja 79 min). Järgmisel [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-il]] kaotati veerandfinaalis Prantsusmaale 0:1 ja [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-il]] kaotati veerandfinaalis Hollandile 2:1. [[12. august]]il [[2009]] toimus Brasiilia jalgpallikoondise ametlik maavõistlusmäng [[Eesti jalgpallikoondis]]ega<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=76623 "Eesti jalgpallikoondis kohtub Tallinnas Brasiiliaga"], PM Online 1. veebruar 2009</ref>, mis lõppes Brasiilia 1:0 võiduga. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta MM]] peeti Brasiilias ja seal loodeti jalgpallikoondise võitu kodupubliku ees. Brasiilia kaotas aga poolfinaalis Saksamaale väga suurelt (1:7). ==Brasiilia rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=39| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |Alagrupiturniir |6. |2 |1 |0 |1 |5 |2 |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |14. |1 |0 |0 |1 |1 |3 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''5''' |'''3''' |'''1''' |'''1''' |'''14''' |'''11''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Silver |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''6''' |'''4''' |'''1''' |'''1''' |'''22''' |'''6''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |5. |3 |1 |1 |1 |8 |5 |4 |4 |0 |0 |8 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''16''' |'''4''' |2 |1 |1 |0 |2 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |4 |6 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''6''' |'''0''' |'''0''' |'''19''' |'''7''' |6 |6 |0 |0 |23 |2 |-bgcolor=LemonChiffon |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''2''' |'''2''' |'''6''' |'''4''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''7''' |'''4''' |'''3''' |'''0''' |'''10''' |'''3''' |6 |4 |2 |0 |17 |1 |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |5. |5 |4 |0 |1 |15 |6 |4 |4 |0 |0 |11 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |1 |0 |10 |1 |4 |2 |2 |0 |6 |2 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |3 |0 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |13 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''2''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |8 |5 |2 |1 |20 |4 |-bgcolor=Silver |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''4''' |'''1''' |'''2''' |'''14''' |'''10''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''18''' |'''4''' |18 |9 |3 |6 |31 |17 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |2 |18 |9 |7 |2 |35 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |9 |4 |18 |9 |7 |2 |33 |11 |- |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |colspan=8|Korraldajariik |– |– |– |– |– |– |- |- |'''Kokku''' |'''Viis meistritiitlit''' |'''20/20''' |'''97''' |'''67''' |'''15''' |'''15''' |'''210''' |'''88''' |'''90''' |'''54''' |'''25''' |'''11''' |'''190''' |'''59''' |- |} ==Mängijad== ''Seisuga 14. juuni 2019'' {{nat fs g start|background=red|color=white}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Alisson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|10|2}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Miranda (jalgpallur)|Miranda]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1984|9|7}}|mänge=57|väravaid=3|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Marquinhos]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1994|5|14}}|mänge=36|väravaid=1|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Casemiro]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|2|23}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[David Neres]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|3|3}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[AFC Ajax|Ajax]]|klubirah=NED}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Arthur Melo|Arthur]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|8|12}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Jesus]]||vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|4|3}}|mänge=29|väravaid=16|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Éder Militão]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1998|1|18}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[FC Porto|Porto]]|klubirah=POR}} {{nat fs g player|nr=15|pos=PK|nimi=[[Allan Marques Loureiro|Allan]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|1|8}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=16|pos=VV|nimi=[[Cássio Ramos|Cássio]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1987|6|6}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Fernandinho]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1985|5|4}}|mänge=51|väravaid=2|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=PK|nimi=[[Lucas Paquetá]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|8|27}}|mänge=5|väravaid=1|klubi=[[A.C. Milan|Milan]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Everton Soares|Everton]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|3|22}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Roberto Firmino]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|10|2}}|mänge=32|väravaid=10|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Richarlison]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|5|10}}|mänge=10|väravaid=5|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Fagner Conserva Lemos|Fagner]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1989|6|11}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Ederson Moraes|Ederson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1993|8|17}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background=#FBEC5D}} ==Saavutused== ===[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]=== * [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] pronksmedal * [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] hõbemedal * [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] '''maailmameister''' * [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] '''maailmameister''' * [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]''' maailmameister''' * [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] pronksmedal * [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] '''maailmameister''' * [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] hõbemedal * [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] '''maailmameister''' ===[[Copa América|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]=== *Lõuna-Ameerika meister 1919, 1922, 1949, [[1989. aasta Copa América|1989]], [[1997. aasta Copa América|1997]], [[1999. aasta Copa América|1999]], [[2004. aasta Copa América|2004]], [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2019. aasta Copa América|2019]]. ==Mängud Eesti koondise vastu== {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[12. august]] [[2009]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |sõprusmäng |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Brasiilia 0:1 (0:1) |43. [[Luís Fabiano]] |} ==Vaata ka== *[[Brasiilia jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Brasiilia|Brasiilia jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.cbf.com.br/ Koduleht] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/brazila.htm Brasiilia kõik mängud alates aastast 1914] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/national.htm Brasiilia rahvuskoondise koosseisud 1906 – (portugali ja inglise keeles)] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpall]] my1ja96zlgtqvcps4konsqc7eajnubb 7168569 7168568 2026-06-07T04:02:03Z ~2026-33574-52 231158 /* Mängijad */ 7168569 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = Confederação Brasileira de Futebol | liit_asutatud = 1914 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = [[Tite]] | abitreener = | kapten = [[Thiago Silva]] | rekordinternatsionaal = [[Cafu]] | rekord_mänge = 142 | parim väravakütt = [[Pelé]] | parim_väravaid = 77 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = oktoober 2022 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = september 1993 | FIFA madalaim koht = 22. | FIFA madalaima aeg = juuni 1993 |muster_la1=_bra20H|muster_b1=_bra20H|muster_ra1=_bra20H|muster_sh1=_bra20h |muster_so1=_bra20h |vasakkäsi1=FFCC00 |kere1=FFCC00 |paremkäsi1=FFCC00 |püksid1=0000BB |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_bra20A |muster_b2=_bra20A|muster_ra2=_bra20A|muster_sh2=_bra19aw |muster_so2=_nikeyellow | vasakkäsi2=0000BB |kere2=0000BB |paremkäsi2=0000BB |püksid2=FFFFFF |sokid2=0000FF | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of Argentina (civil).svg|23px]] [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia 3:0 | esimene koht- ja aeg = [[Buenos Aires]], 20. september 2014 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia – {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua]] 14:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Mexico]], 17. oktoober 1975 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 6:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Viña del Mar]], [[Tšiili]], 18. september 1920<br/>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 7:1<br/>[[Belo Horizonte]], [[Brasiilia]], 8. juuli 2014 | MM-ile kvalifitseerunud = 20 (kõigil) | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = Võitja: [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]], [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]], [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] ja [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Brasiilia jalgpallikoondis''' on [[Brasiilia]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Brasiilia koondist haldab [[Brasiilia jalgpalli konföderatsioon]] ja riik on [[FIFA]] liige aastast [[1923]]. Brasiilia koondis on viiekordne [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameister]]. ==Ajalugu== Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad [[Rio de Janeiro]]s ja [[São Paulo]]s. Esimene ametlik maavõistlus peeti 1914. aastal [[Buenos Aires]]es [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]ga. Lõuna-Ameerika meistrivõistlustest võtab Brasiilia osa 1916. aastast. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]]. aastast, kui toimusid esimesed tiitlivõistlused, kus koondis kukkus juba esimeses voorus konkurentsist välja. Sama kordus ka [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]. aastal, vaatamata selliste staaride nagu [[Leônidas da Silva]] ja [[Artur Friedenreich]]i osavõtule. [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]. aasta MM-il andis Brasiilia esimest korda märku tulevase hiilguse võimalikkusest. Poolfinaalis tuli alla vanduda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. Brasiilia koondise kuldajastuks võib nimetada aastaid 1950–1970, kui tuldi kolm korda maailmameistriks. [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]. aastal jäi Brasiilia finaalis alla [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]le. [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]]. aastal [[Šveits]]is jõudis koondis veerandfinaali, kus kaotas [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]le. [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]]. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga [[Garrincha]], [[Vavá]], [[Mário Zagallo]] ja [[Pelé]] purustati finaalis [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] tulemusega 5:2. [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]. aastal [[Tšiili]]s tuli peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti maailmameistriks, alistades finaalis 3:2 [[Tšehhoslovakkia]]. [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]. aastal [[Inglismaa]]l võistles Brasiilia uuenenud koosseisus ja langes juba esimeses voorus välja. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]. aastal [[Mehhiko]]s tuli Brasiilia kolmandat korda maailmameistriks ja sai õiguse jätta [[Jules Rimet' karikas]] alatiseks endale. 1970. aastate meeskonda peetakse kõigi aegade parimaks. Kaitseliin eesotsas [[Carlos Alberto Torres|Carlos Alberto]]ga polnud eriti edukas, kuid koondise deviis "Kõik ründesse!" oli väga resultatiivne. Rünnakul säras Pelé, keda toetasid [[Jairzinho]], [[Rivelinho]] ja [[Tostão]]. Pärast 1970. aastat tõusis Brasiilia uuesti vanale heale tasemele alles 24 aastat hiljem, kui [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]. aastal võideti MM-tiitel. Enne seda oli parimaks tulemuseks [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]. aasta MM, kui finaalis kaotati [[Zico]], [[Sócrates]]e, [[Leovegildo Lins da Gama Júnior|Júnior]]i ja [[Falcão]] osalusel [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]. aasta MM-il oli Brasiilia kindel favoriit. Meeskond jõudis välja finaali, kus tuli aga 0:3 alla vanduda [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]]. Edukamaks osutus [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]. aasta, kui brasiillased tulid viiendat korda maailmameistriks, saades finaalis 2:0 jagu [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaast]]. Mõlemad väravad lõi [[Ronaldo]] (67 min ja 79 min). Järgmisel [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-il]] kaotati veerandfinaalis Prantsusmaale 0:1 ja [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-il]] kaotati veerandfinaalis Hollandile 2:1. [[12. august]]il [[2009]] toimus Brasiilia jalgpallikoondise ametlik maavõistlusmäng [[Eesti jalgpallikoondis]]ega<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=76623 "Eesti jalgpallikoondis kohtub Tallinnas Brasiiliaga"], PM Online 1. veebruar 2009</ref>, mis lõppes Brasiilia 1:0 võiduga. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta MM]] peeti Brasiilias ja seal loodeti jalgpallikoondise võitu kodupubliku ees. Brasiilia kaotas aga poolfinaalis Saksamaale väga suurelt (1:7). ==Brasiilia rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=39| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |Alagrupiturniir |6. |2 |1 |0 |1 |5 |2 |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |14. |1 |0 |0 |1 |1 |3 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''5''' |'''3''' |'''1''' |'''1''' |'''14''' |'''11''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Silver |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''6''' |'''4''' |'''1''' |'''1''' |'''22''' |'''6''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |5. |3 |1 |1 |1 |8 |5 |4 |4 |0 |0 |8 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''16''' |'''4''' |2 |1 |1 |0 |2 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |4 |6 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''6''' |'''0''' |'''0''' |'''19''' |'''7''' |6 |6 |0 |0 |23 |2 |-bgcolor=LemonChiffon |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''2''' |'''2''' |'''6''' |'''4''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''7''' |'''4''' |'''3''' |'''0''' |'''10''' |'''3''' |6 |4 |2 |0 |17 |1 |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |5. |5 |4 |0 |1 |15 |6 |4 |4 |0 |0 |11 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |1 |0 |10 |1 |4 |2 |2 |0 |6 |2 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |3 |0 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |13 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''2''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |8 |5 |2 |1 |20 |4 |-bgcolor=Silver |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''4''' |'''1''' |'''2''' |'''14''' |'''10''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''18''' |'''4''' |18 |9 |3 |6 |31 |17 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |2 |18 |9 |7 |2 |35 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |9 |4 |18 |9 |7 |2 |33 |11 |- |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |colspan=8|Korraldajariik |– |– |– |– |– |– |- |- |'''Kokku''' |'''Viis meistritiitlit''' |'''20/20''' |'''97''' |'''67''' |'''15''' |'''15''' |'''210''' |'''88''' |'''90''' |'''54''' |'''25''' |'''11''' |'''190''' |'''59''' |- |} ==Mängijad== ''Seisuga 14. juuni 2019'' {{nat fs g start|background=red|color=white}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Alisson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|10|2}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Miranda (jalgpallur)|Miranda]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1984|9|7}}|mänge=57|väravaid=3|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Marquinhos]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1994|5|14}}|mänge=36|väravaid=1|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Casemiro]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|2|23}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[David Neres]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|3|3}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[AFC Ajax|Ajax]]|klubirah=NED}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Arthur Melo|Arthur]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|8|12}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Jesus]]||vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|4|3}}|mänge=29|väravaid=16|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Éder Militão]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1998|1|18}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[FC Porto|Porto]]|klubirah=POR}} {{nat fs g player|nr=15|pos=PK|nimi=[[Allan Marques Loureiro|Allan]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|1|8}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=16|pos=VV|nimi=[[Cássio Ramos|Cássio]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1987|6|6}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Fernandinho]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1985|5|4}}|mänge=51|väravaid=2|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=PK|nimi=[[Lucas Paquetá]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|8|27}}|mänge=5|väravaid=1|klubi=[[A.C. Milan|Milan]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Everton Soares|Everton]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|3|22}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Richarlison]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|5|10}}|mänge=10|väravaid=5|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Fagner Conserva Lemos|Fagner]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1989|6|11}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Ederson Moraes|Ederson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1993|8|17}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background=#FBEC5D}} ==Saavutused== ===[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]=== * [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] pronksmedal * [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] hõbemedal * [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] '''maailmameister''' * [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] '''maailmameister''' * [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]''' maailmameister''' * [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] pronksmedal * [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] '''maailmameister''' * [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] hõbemedal * [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] '''maailmameister''' ===[[Copa América|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]=== *Lõuna-Ameerika meister 1919, 1922, 1949, [[1989. aasta Copa América|1989]], [[1997. aasta Copa América|1997]], [[1999. aasta Copa América|1999]], [[2004. aasta Copa América|2004]], [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2019. aasta Copa América|2019]]. ==Mängud Eesti koondise vastu== {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[12. august]] [[2009]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |sõprusmäng |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Brasiilia 0:1 (0:1) |43. [[Luís Fabiano]] |} ==Vaata ka== *[[Brasiilia jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Brasiilia|Brasiilia jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.cbf.com.br/ Koduleht] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/brazila.htm Brasiilia kõik mängud alates aastast 1914] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/national.htm Brasiilia rahvuskoondise koosseisud 1906 – (portugali ja inglise keeles)] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpall]] 6yzeo9r6yiwwrjthgwccy6s5szuc8qf 7168570 7168569 2026-06-07T04:02:28Z ~2026-33574-52 231158 7168570 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = Confederação Brasileira de Futebol | liit_asutatud = 1914 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] | peatreener = | abitreener = | kapten = | rekordinternatsionaal = [[Cafu]] | rekord_mänge = 142 | parim väravakütt = [[Pelé]] | parim_väravaid = 77 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 1. | FIFA edetabeli aeg = oktoober 2022 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = september 1993 | FIFA madalaim koht = 22. | FIFA madalaima aeg = juuni 1993 |muster_la1=_bra20H|muster_b1=_bra20H|muster_ra1=_bra20H|muster_sh1=_bra20h |muster_so1=_bra20h |vasakkäsi1=FFCC00 |kere1=FFCC00 |paremkäsi1=FFCC00 |püksid1=0000BB |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_bra20A |muster_b2=_bra20A|muster_ra2=_bra20A|muster_sh2=_bra19aw |muster_so2=_nikeyellow | vasakkäsi2=0000BB |kere2=0000BB |paremkäsi2=0000BB |püksid2=FFFFFF |sokid2=0000FF | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of Argentina (civil).svg|23px]] [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia 3:0 | esimene koht- ja aeg = [[Buenos Aires]], 20. september 2014 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Brasiilia – {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua]] 14:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Mexico]], 17. oktoober 1975 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 6:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Viña del Mar]], [[Tšiili]], 18. september 1920<br/>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 7:1<br/>[[Belo Horizonte]], [[Brasiilia]], 8. juuli 2014 | MM-ile kvalifitseerunud = 20 (kõigil) | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = Võitja: [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]], [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]], [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] ja [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Brasiilia jalgpallikoondis''' on [[Brasiilia]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Brasiilia koondist haldab [[Brasiilia jalgpalli konföderatsioon]] ja riik on [[FIFA]] liige aastast [[1923]]. Brasiilia koondis on viiekordne [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameister]]. ==Ajalugu== Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad [[Rio de Janeiro]]s ja [[São Paulo]]s. Esimene ametlik maavõistlus peeti 1914. aastal [[Buenos Aires]]es [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]ga. Lõuna-Ameerika meistrivõistlustest võtab Brasiilia osa 1916. aastast. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]]. aastast, kui toimusid esimesed tiitlivõistlused, kus koondis kukkus juba esimeses voorus konkurentsist välja. Sama kordus ka [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]. aastal, vaatamata selliste staaride nagu [[Leônidas da Silva]] ja [[Artur Friedenreich]]i osavõtule. [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]. aasta MM-il andis Brasiilia esimest korda märku tulevase hiilguse võimalikkusest. Poolfinaalis tuli alla vanduda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. Brasiilia koondise kuldajastuks võib nimetada aastaid 1950–1970, kui tuldi kolm korda maailmameistriks. [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]. aastal jäi Brasiilia finaalis alla [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]le. [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]]. aastal [[Šveits]]is jõudis koondis veerandfinaali, kus kaotas [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]]le. [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]]. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga [[Garrincha]], [[Vavá]], [[Mário Zagallo]] ja [[Pelé]] purustati finaalis [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] tulemusega 5:2. [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]. aastal [[Tšiili]]s tuli peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti maailmameistriks, alistades finaalis 3:2 [[Tšehhoslovakkia]]. [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]. aastal [[Inglismaa]]l võistles Brasiilia uuenenud koosseisus ja langes juba esimeses voorus välja. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]. aastal [[Mehhiko]]s tuli Brasiilia kolmandat korda maailmameistriks ja sai õiguse jätta [[Jules Rimet' karikas]] alatiseks endale. 1970. aastate meeskonda peetakse kõigi aegade parimaks. Kaitseliin eesotsas [[Carlos Alberto Torres|Carlos Alberto]]ga polnud eriti edukas, kuid koondise deviis "Kõik ründesse!" oli väga resultatiivne. Rünnakul säras Pelé, keda toetasid [[Jairzinho]], [[Rivelinho]] ja [[Tostão]]. Pärast 1970. aastat tõusis Brasiilia uuesti vanale heale tasemele alles 24 aastat hiljem, kui [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]. aastal võideti MM-tiitel. Enne seda oli parimaks tulemuseks [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]. aasta MM, kui finaalis kaotati [[Zico]], [[Sócrates]]e, [[Leovegildo Lins da Gama Júnior|Júnior]]i ja [[Falcão]] osalusel [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]]. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]. aasta MM-il oli Brasiilia kindel favoriit. Meeskond jõudis välja finaali, kus tuli aga 0:3 alla vanduda [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]]. Edukamaks osutus [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]. aasta, kui brasiillased tulid viiendat korda maailmameistriks, saades finaalis 2:0 jagu [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaast]]. Mõlemad väravad lõi [[Ronaldo]] (67 min ja 79 min). Järgmisel [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-il]] kaotati veerandfinaalis Prantsusmaale 0:1 ja [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-il]] kaotati veerandfinaalis Hollandile 2:1. [[12. august]]il [[2009]] toimus Brasiilia jalgpallikoondise ametlik maavõistlusmäng [[Eesti jalgpallikoondis]]ega<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=76623 "Eesti jalgpallikoondis kohtub Tallinnas Brasiiliaga"], PM Online 1. veebruar 2009</ref>, mis lõppes Brasiilia 1:0 võiduga. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta MM]] peeti Brasiilias ja seal loodeti jalgpallikoondise võitu kodupubliku ees. Brasiilia kaotas aga poolfinaalis Saksamaale väga suurelt (1:7). ==Brasiilia rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Saavutused maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=39| !colspan=6|MMi valikturniir |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |Alagrupiturniir |6. |2 |1 |0 |1 |5 |2 |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |1. voor |14. |1 |0 |0 |1 |1 |3 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''5''' |'''3''' |'''1''' |'''1''' |'''14''' |'''11''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Silver |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''6''' |'''4''' |'''1''' |'''1''' |'''22''' |'''6''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |5. |3 |1 |1 |1 |8 |5 |4 |4 |0 |0 |8 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''16''' |'''4''' |2 |1 |1 |0 |2 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''14''' |'''5''' |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |4 |6 |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''6''' |'''0''' |'''0''' |'''19''' |'''7''' |6 |6 |0 |0 |23 |2 |-bgcolor=LemonChiffon |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''2''' |'''2''' |'''6''' |'''4''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''7''' |'''4''' |'''3''' |'''0''' |'''10''' |'''3''' |6 |4 |2 |0 |17 |1 |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |2. voor |5. |5 |4 |0 |1 |15 |6 |4 |4 |0 |0 |11 |2 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |1 |0 |10 |1 |4 |2 |2 |0 |6 |2 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |3 |0 |1 |4 |2 |4 |3 |1 |0 |13 |1 |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''5''' |'''2''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |8 |5 |2 |1 |20 |4 |-bgcolor=Silver |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |'''2. koht''' |'''2.''' |'''7''' |'''4''' |'''1''' |'''2''' |'''14''' |'''10''' |– |– |– |– |– |– |-bgcolor=Gold |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''7''' |'''7''' |'''0''' |'''0''' |'''18''' |'''4''' |18 |9 |3 |6 |31 |17 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |5. |5 |4 |0 |1 |10 |2 |18 |9 |7 |2 |35 |17 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Veerandfinaal |6. |5 |3 |1 |1 |9 |4 |18 |9 |7 |2 |33 |11 |- |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |colspan=8|Korraldajariik |– |– |– |– |– |– |- |- |'''Kokku''' |'''Viis meistritiitlit''' |'''20/20''' |'''97''' |'''67''' |'''15''' |'''15''' |'''210''' |'''88''' |'''90''' |'''54''' |'''25''' |'''11''' |'''190''' |'''59''' |- |} ==Mängijad== ''Seisuga 14. juuni 2019'' {{nat fs g start|background=red|color=white}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Alisson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|10|2}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Miranda (jalgpallur)|Miranda]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1984|9|7}}|mänge=57|väravaid=3|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Marquinhos]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1994|5|14}}|mänge=36|väravaid=1|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Casemiro]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1992|2|23}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[David Neres]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|3|3}}|mänge=3|väravaid=1|klubi=[[AFC Ajax|Ajax]]|klubirah=NED}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Arthur Melo|Arthur]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|8|12}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Jesus]]||vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|4|3}}|mänge=29|väravaid=16|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Éder Militão]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1998|1|18}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[FC Porto|Porto]]|klubirah=POR}} {{nat fs g player|nr=15|pos=PK|nimi=[[Allan Marques Loureiro|Allan]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1991|1|8}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=16|pos=VV|nimi=[[Cássio Ramos|Cássio]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1987|6|6}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Fernandinho]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1985|5|4}}|mänge=51|väravaid=2|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=PK|nimi=[[Lucas Paquetá]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|8|27}}|mänge=5|väravaid=1|klubi=[[A.C. Milan|Milan]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Everton Soares|Everton]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1996|3|22}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Richarlison]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1997|5|10}}|mänge=10|väravaid=5|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Fagner Conserva Lemos|Fagner]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1989|6|11}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]|klubirah=BRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Ederson Moraes|Ederson]]|vanus={{Sünniaeg ja vanus2|2019|6|14|df=yes|1993|8|17}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background=#FBEC5D}} ==Saavutused== ===[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]=== * [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] pronksmedal * [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] hõbemedal * [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] '''maailmameister''' * [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] '''maailmameister''' * [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]''' maailmameister''' * [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] pronksmedal * [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] '''maailmameister''' * [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] hõbemedal * [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] '''maailmameister''' ===[[Copa América|Lõuna-Ameerika meistrivõistlused]]=== *Lõuna-Ameerika meister 1919, 1922, 1949, [[1989. aasta Copa América|1989]], [[1997. aasta Copa América|1997]], [[1999. aasta Copa América|1999]], [[2004. aasta Copa América|2004]], [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2019. aasta Copa América|2019]]. ==Mängud Eesti koondise vastu== {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[12. august]] [[2009]] |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |sõprusmäng |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Brasiilia 0:1 (0:1) |43. [[Luís Fabiano]] |} ==Vaata ka== *[[Brasiilia jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Brasiilia jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Brasiilia|Brasiilia jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.cbf.com.br/ Koduleht] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/brazila.htm Brasiilia kõik mängud alates aastast 1914] *[http://paginas.terra.com.br/esporte/rsssfbrasil/sel/national.htm Brasiilia rahvuskoondise koosseisud 1906 – (portugali ja inglise keeles)] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpall]] n1p20r4bh30arh1fwqzxcdxsze2w7kq 0 11706 7168404 7110101 2026-06-06T14:50:12Z Amherst99 15496 /* */ 7168404 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bauska | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bauska | nimi1_latin = | pilt = 3 Bauskas-pils-9apr04.jpg | pildiallkiri = [[Bauska ordulinnus|Bauska loss]] | lipp = Bauska flag.svg | lipu_link = [[Bauska lipp]] | vapp = Lv-Bauska city coa.png | vapi_link = [[Bauska vapp]] | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaardi_pilt_laius = }} '''Bauska''' ([[saksa keel]]es ''Marienland'' või ''Bauske'', [[poola keel]]es ''Bowsk'', <ref>http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_I/343</ref> [[jidiši keel]]es בויסק, ''Bojsk'') on linn [[Läti]]s [[Zemgale]]s, [[Bauska piirkond|Bauska piirkonna]] keskus. Bauska kohal saab [[Mūsa jõgi|Mūsa]] ja [[Mēmele jõgi|Mēmele]] ühinemisel alguse [[Lielupe|Lielupe jõgi]]. Linnas asub [[Bauska linnus]]. Iga aasta juulis toimub seal keskaegse muusika festival. ==Ajalugu== Bauska asub [[semgalid|semgalite]] [[upmale maakond|Upmale maakonna]] aladel. Bauskas asus [[Liivimaa ordu]] [[Bauska ordulinnus]], mis rajati [[XV sajand]]il. Aastal [[1445]] asustas [[Heidenreich Vincke von Overberg]] Bauska ümbruskonda ligi 3000 sõjakäigult [[Novgorod]]i vastu kaasa toodud [[vadjalased|vadjalast]], kellest kasvas hiljem välja [[kreevinid|kreevinite]] rahvarühm. Linnus oli [[Bauska foogt]]ide residentsiks. Aastal [[1561]] sai linnusest [[Gotthard Kettler]]i residents ning üks [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] keskustest. Bauska sai linnaõigused [[1609]]. aastal. Aastal [[1640]] oli linnas 1500 elanikku, neist kolmandik olid [[lätlased]]. Hilisemal ajal asusid Bauskasse elama ka [[juudid]]. Aastal [[1897]] oli linnas 6544 elanikku, neist lätlasi 45,6%, juute oli 2745 ehk siis 42,0%, ja [[sakslased|sakslasi]] 536 ehk siis 8,2%. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Bauska aastal [[1944]] mõnda aega rindelinn. Lahingutegevuse käigus hävis kolmandik Bauska vanalinnast. Elanikke oli 2004. aastal 10 945. <gallery> Pilt:Bauskas rātsnams. Town hall of Bauska. December, 2011.jpg|Bauska raekoda Pilt:Bauska, Rīgas iela - panoramio (3).jpg|Riia tänav Pilt:Tautas nams-bibliotēka. Library. August, 2009 - panoramio.jpg|Rahvamaja ja raamatukogu hoone </gallery> {{commonskat}} {{commonskat|Bauska Castle|Bauska loss}} {{brClear}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} *[http://www.bauska.lv/ Bauska linna koduleht] (''läti keeles'') *[http://time.is/map/Bauska Linna kaart] {{Läti linnad}} {{Bauska piirkond}} [[Kategooria:Läti linnad]] [[Kategooria:Bauska piirkond]] 0pcwu3qaw2np598kjmfp9vj4ff8o77q 0 13407 7168528 6921494 2026-06-06T21:43:40Z Evlper 104506 /* Kunst */ 7168528 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{allikad}} '''Sumer''' ('''[[Sinear]]''', [[Piibel|Piiblis]] '''Sinearimaa'''; [[sumeri keel]]es ''ki-en-gi'' või ''ki-en-gir'' 'tsiviliseeritud isandate koht'; [[akadi keel]]es ''šumerum'' 'kultuurmaa') oli [[Mesopotaamia]] kaguosa (hilisema [[Babüloonia]] ning [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i suudme vahelise ala) nimi [[sumerid|sumerite]] asumisest sinna (hiljemalt [[3500 eKr]]) kuni [[Babüloonia]] ajani (pärast [[2000 eKr|2000. aastat eKr]]). Sumer asus praeguse [[Iraak|Iraagi]] kaguosas. [[Pilt:Cities of Sumer (en).svg|pisi|240px|Sumer]] {{Sisukord paremale}} Sumerid rajasid umbes [[3500 eKr]] [[autohtoonsus|autohtoonse]] [[kõrgkultuur]]i looduslikult ebasoodsale alale, mis tuli vaevaliselt ümber kujundada. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumeri [[kiilkiri]], mis oli olemas juba [[3500 eKr]] (teistel andmetel [[3100 eKr]]), on võib-olla vanim [[Kiri (keeleteadus)|kiri]]. Arvatavasti on Sumerist pärit ka [[ratas]] ja [[tellis]]ed. Sumeri kultuuripärandit kandsid edasi [[Assüüria]] ja [[Babüloonia]]. Täpsemalt vaata [[Sumeri ajalugu]]. == Maa, rahvas ja keel == [[Sumerid]] said praegu tuntud nime [[akadlased|akadlastelt]]. Sumerid ise nimetasid end ''sag-gi-ga'' 'musta peaga inimesed' ning oma maad ''ki-en-gi'' 'tsiviliseeritud isandate koht/maa'. Sumerid erinesid oma [[semi rahvad|semi rahvaste]] hulka kuuluvatest naabritest ning maa hilisematest elanikest keele ja kultuuri poolest ning võib-olla ka välimuselt ([[John Baker]]i arvates olid nad väga sarnased [[iraani rahvad|iraani rahvastega]]). Arvatakse, et [[akadlased]] olid sissetungijad või sisserändajad, kuigi pole õnnestunud täpselt kindlaks teha, millal see sisseränne või vallutus aset leidis. Samuti pole teada, kus sumerid algselt elasid. Mõned arheoloogid on arvanud, et sumerlased on Mesopotaamia tasandike põliselanikud. Ühe teooria järgi on sumerid kujunenud umbes [[4000 eKr]] Lõuna-Mesopotaamia Ubaidi kultuuri kandjate segunemisest [[Araabia kõrb]]est sisse rännanud semiidi rahvaga. Teiste meelest ei ole eraldi sumerite etnost olnudki, vaid rääkida saab üksnes [[sumeri keel]]est. (Seda keelt peetakse [[isoleeritud keel]]eks: ta ei kuulu ühtegi teadaolevasse [[keelkond]]a.) Et Sumer oli täielikult ümbritsetud semi rahvastest, siis on ka arvatud, et sumerid on sisse rännanud ilmselt praeguse [[Kaukasus]]e mägedest, [[Iraan]]i alalt või [[Indus]]e orust (viimast hüpoteesi pooldab Soome teadlane [[Simo Parpola]]). ===Sumeri-eesti keelesuguluse hüpoteesid=== Kuna sumeri keelel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad, on sumerite suguluse postuleerimine teiste rahvastega levinud nii teaduskirjanduses ja populaarteaduses kui ka pseudoteaduses. Nii näiteks püstitas esimeses eesti keeles ilmunud raamatus sumerite kohta "Sumeri-Akkadlased: Uurimine vanast muinasajast" (Tartu, 1896, 1908; Toronto, 1960, 1969) [[Karl August Hermann]] hüpoteesi sumeri-eesti sugulusest. Analoogsete väidetega on hiljem esinenud näiteks harrastusteadlased [[Georg Truusmann]], [[Ants Uro]] (pseudotõlgete kogumikus "Sumerlaste seadusi", Tallinn, 1940), [[Georg Waimel]] ("The origin of Maarahvas or Estonians", 1958) [[Jüri Härmatare]] ("Sumeri kilde", Toronto, 1976) ja [[Edgar V. Saks]]. Kristi Kuke hinnangul jõudis soomeugri-sumeri suguluse idee Eestisse Soome kaudu, kus seda propageeris nt [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], 19. sajandi keskpaiga Ungarist.<ref>[[Kristi Kukk]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/947/kukk.pdf Rahvuse arengu peegeldumine ajalookäsitlustes Eesti näitel]" Tartu: Tartu Ülikool, 2005, lk 77-79, 105</ref><ref>[[Maarja Villandi]] "[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta]" Tartu: Tartu Ülikool, 2010</ref> Taolised teooriad põhinevad siiski valdavalt tänapäeva eesti keele (ja selle lähemate sugulaskeelte) sõnade [[anakronism|anakronistlikul]] võrdlusel sumeri sõnadega, pseudoetümoloogiatel ning vahel ka pikemate tekstide pseudotõlgetel (nt Uro "Sumerlaste seadusi"), kuid ei ole kooskõlas keeleteaduse arusaamadega keelte kujunemisest, Vana-Lähis-Ida kohta kogutud ajalooliste ja arheoloogiliste andmetega ega isegi mitte sumeri keele [[fonoloogia]], [[morfoloogia]] ja [[süntaktika]]ga. Tänapäeva [[sumeroloogia]]s valitseb seisukoht, et soomeugri ega laiemalt uurali keeli ei saa sumeri sugulaskeelteks pidada. == Haldus ja poliitika == Sumerid elasid mitmetes [[linnriik]]ides. Iga linnriigi keskel oli linna [[kaitsejumal]]ale pühitsetud [[tempel]]. Linnriiki valitses [[kuningas]], kellel oli keskne koht linna usulistes riitustes. Linnriigid olid kindlustatud. Tegemist oli ühendatud talupojakommuunidega, mis olid jagatud kvartaliteks. Iga kvartali keskel oli kohaliku jumala tempel. Ümberkaudsed külakesed allusid sellele keskusele, mille valitseja (''[[ensi]]'', ''[[patesi]]'') oli väepealik ja ülempreester. Kui linnriik tugevnes ja laiendas oma võimu naaberlinnriikidele, siis võttis see valitseja kuninga (''[[lugal]]'' 'suur') tiitli. Maa ühendamine võttis kaua aega. Ühtse riigi kujunemist pidurdas ühtse niisutussüsteemi puudumine. Tähtsamate Sumeri linnriikide seas olid [[Adab]], [[Eridu]], [[Isin]], [[Kiš]], [[Lagaš]], [[Larsa]], [[Nippur]], [[Ur]] ja [[Uruk]]. Need linnad hakkasid tasapisi püüdma üksteise üle ülemvõimu saavutada, nii et tuhatkond aastat kestis peaaegu lakkamatu sõda vee kasutamise õiguse, [[kaubatee]]de ja [[nomaadid]]elt saadavate [[andam]]ite pärast. Hiljem pidasid Sumeri linnriigid ühiselt sõda [[Akad]]i ja [[Eelam]]iga. Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev. ==Majandus== ===Orjatöö=== Sumerid kasutasid [[ori|orje]], kuigi orjatöö ei etendanud majanduses suurt osa. Orjatarid [[kudumine|kudusid]], sõtkusid, jahvatasid ning kandsid koormaid. === Põllumajandus ja küttimine === Sumerid kasvatasid [[oder|otra]], [[harilik kikerhernes|kikerhernes]]t, [[harilik lääts|läätse]], [[harilik hirss|hirssi]], [[nisu]], [[naeris]]t, [[harilik datlipalm|datlipalmi]], [[sibul]]at, [[küüslauk]]u, [[aedsalat]]it, [[porrulauk]]u ja [[sinep]]it. Samuti pidasid nad [[veis]]eid, [[lammas|lambaid]], [[kodukits]]i ja [[siga|sigu]]. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised [[kandeloom]]ad olid [[härg|härjad]] ning peamised veoloomad olid [[eesel|eeslid]]. Sumerid [[kalapüük|püüdsid kala]] ja [[metslinnud|metslinde]]. Sumeri tekstidest on leitud teateid [[hobune|hobusest]], keda peeti valitseja loomaaias, kuid laiemalt seda looma ei tuntud ning põllumajanduses ega transpordis ei rakendatud. (Hobuse kohta hilistes tekstides kasutatavat väljendit võib tõlkida "mägieesel" või "välismaa eesel".) Sumerite [[põllumajandus]] oli väga sõltuv [[niisutus]]est. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid, tamme ja reservuaare. Kanaleid pidi sageli parandama ja savist puhastama. Riik nõudis alamatelt kanalite kallal töötamist, kuid rikkad said end tööst vabaks osta. Kanalite abil ujutasid talupojad põllud üle ning juhtisid vee ära. Seejärel lasksid nad härgadel maad tampida, et umbrohi häviks. Järgmisena kobestasid nad põldu kirka-kobestitega. Kuivanud põldu nad [[künd]]sid, [[äestamine|äestasid]] ja silusid kolm korda ning pihustasid kirkaga. Sumerid kogusid saaki kuival sügisel kolmest inimesest (lõikaja, köitja ja vihuseadja) koosnevate rühmadena. [[Viljapeks|Vilja peksti]] ja [[tuulamine|tuulati]]. Tõenäoliselt ei võtnud sumerid kasutusele uusi [[kultuurtaim]]i ega [[koduloom]]i. Nende panus põllumajanduse arendamisse seisneb niisutussüsteemi arendamises ja piimamajanduse kasutuselevõtus. Paljude põlvkondade vaeva tulemusena muutusid [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe org viljakaks maaks, millelt saadi suurt saaki. Puuatrasid kasutades õnnestus umbes [[4300 eKr]] elanikke arvu märgatavalt suurendada. ===Kaubavahetus=== Sumerid vahetasid teravilja [[puit|puidu]], metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. [[Gilgameši eepos]]es mainitakse puidu ja muude kaupade sissetoomist ning ülistatakse [[Liibanoni seeder|Liibanoni seedri]] puitu. Sumerisse toodi ka [[elevandiluu]]d ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri alalt on leitud [[obsidiaan]]i, mis pärineb praeguse [[Anatoolia]] ja [[Afganistan]]i alalt, helmeid [[Dilmun]]ist (praeguse [[Bahrein]]i alalt) ning mitmeid pitsereid [[Induse kultuur]]i kirjadega. See annab tunnistust arenenud kaubavahetusvõrgust Sumeri ümber. ==Kiri== Sumeri [[kiilkiri|kiilkirja]] kohandati hiljem edukalt ka [[akadi keel|akadi]] ja [[heti keel]]ele ning see on paljude kirjade eelkäija. Sumeri kirja esimesed mälestised savitahvlitel pärinevad Urukist (umbes [[3500 eKr]]; teistel andmetel [[3100 eKr]]). [[Piktograafia|Piktograafiline]] kiri tekkis juba enne kiilkirja kasutuselevõttu. ==Kunst== {{vaata|Sumeri kunst}} Sumeri [[arhitektuur]]is kasutati eelkõige üksteise peale laotud päikese käes kuivatatud telliseid, kuid ka [[tugipiilar]]eid, [[nišš]]e, [[poolsammas|poolsambaid]] ja [[seotis]]i. Kasutati [[savinael]]u. Enamik säilinud ehitisi on templid, mis koosnesid domineerivast [[pealööv]]ist ning [[külglööv]]idest, samuti preestritele ettenähtud ruumidest külgedel. Alates umbes [[2100 eKr|2100. aastast eKr]] hakati selliseid templit paigutama kõrgetele platvormidele (vaata [[Tsikuraat]]). Tsikuraatidest sai nähtavasti inspiratsiooni Piibli jutustus [[Paabeli torn]]ist. Ilmalikest ehitistest on teada teraviljaaidad, mis asetsesid sageli koos paleedega templi läheduses. Sumeri silinderpitseritel on kujutatud maju, mis sarnanevad nende majadega, mida alles hiljuti ehitasid [[sooaraablased]] Lõuna-Iraagis. On leitud palju [[steel]]e ning kivist ([[alabaster|alabastrist]], [[lubjakivi]]st ja [[dioriit|dioriidist]]) [[votiiv]]skulptuure, mis olid kaunistatud [[teokarp]]ide ja [[poolvääriskivi]]dega (''[[lapis lazuli]]''). On leitud ka [[elevandiluu]]st, [[kuld|kullast]], [[hõbe]]dast ja [[galeniit|galeniidist]] ehteid. ==Tehnika== Sumeritel olid kasutusel [[puri]], [[saag]], [[meisel]], [[haamer]], [[puur]], [[höövel]], [[nõel]], [[nael]], [[kirka]], [[kirves]], [[nuga]], [[oda]], [[nooleots]], [[mõõk]], [[liim]], [[turvis]], [[paat]], [[tellis]] ja [[saabas]]. ===Ratas=== [[Ratas]]t on teadaolevalt esimest korda kasutatud Sumeris (esimesed andmed Urukist; umbes 3500 eKr). Ratta kasutuselevõtt on seotud [[koduloomad]]e rakendamisega [[veoloom]]adena näiteks [[ader|adra]] ja [[kaarik]]u ees. Ratta kasutamist võimaldasid ka tasased laiad teed, mis nõudsid piisavat [[rahvastiku tihedus]]t ja tasast maastikku. ===Ehitus=== Sumerite kultuur oli esimene teadaolev kultuur, kus [[matemaatika]] oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid [[võlv]]i ning rajasid [[Ur]]i, [[Uruk]]i ja [[Lagaš]]i näol vanimad teadaolevad [[monumentaalehitis]]tega linnad. Monumentaalehitistest on tähtsamad Mesopotaamiale tüüpilised [[tsikuraat|tsikuraadid]]. Kohalikke ehitusmaterjale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Tasapisi võeti kasutusele kumerad [[savitellis]]ed, mida seoti [[asfalt|asfaldi]], [[pigi]], [[põhk|põhu]] ja [[pilliroog]]a ([[mört]]i ega [[tsement]]i ei tuntud). Need ehitised kippusid lagunema ning neid tuli aeg-ajalt uuendada. Pidev ümberehitamine tõstis linnade pinda, nii et need hakkasid lõpuks ümbritseva tasandiku kohal kõrguma. Selliseid künkaid nimetatakse [[tell]]ideks. ===Pronks=== Sumerid hakkasid esimesena kasutama [[pronks]]i, mis võimaldas kasutada paremaid tööriistu. Nendelt levis see oskus mujale [[Lähis-Ida|Lähis-Itta]]. ===Paadid=== Sumeritel olid väiksemad [[Nahkpaat|nahkpaadid]] ja suuremad [[Puitpaat|puitpaadid]], mis võisid olla nii sõude- kui ka [[Purjepaat|purjepaadid]]. [[Paat]]ide tihendamiseks kasutati [[pigi]]. ===Keraamika=== Sumerid valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid [[pottsepakeder|pottsepaketra]]. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad [[tuli|tuld]] vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad [[seedriõli]]st tehtud [[värv]]idega. ===Muu tehnika=== Umbes [[3000 eKr]] hakkasid sumerid kivisse ja teokarpidesse uuristama ning skulptuure valmistama. Kullast ja hõbedast hakati juveele valmistama. Müürsepad ja juveliirid kasutasid veel [[elevandiluu]]d, [[galeniit]]i ja [[lasuriit]]i. Sumerid täiustasid [[purjepaat]]i ja [[ader|atra]]. ==Sõjandus== Sumeri linnu ümbritses reeglina tellistest [[linnamüür]]. Sumerite valitsejad püüdsid pidevalt hõivata naabruses asuvaid linnu. Sageli õnnestus neil müürist kive välja kangutada ja niimoodi linna tungida. Sumeri sõjaväed koosnesid eelkõige [[jalavägi|jalaväest]]. Jalavägi oli varustatud [[sõjakirves]]te, [[pistoda]]de, [[oda]]de, [[ling]]ude, [[vask]][[kiiver|kiivrite]], [[keep]]ide ja [[nahk (materjal)|nahk]][[seelik]]utega. Sumerid leiutasid ka [[sõjavanker|sõjavankrid]], mille ette nad rakendasid [[eeslik]]ke. Sumeri sõjavankritel olid massiivsed puurattad ja neile võis ette rakendada kuni neli eeslikku. Vaieldakse selle üle, kuidas neid sõidukeid sai lahingus kasutada ja kuidas nendega üldse sõita sai. Igatahes olid sõjavankritel sõitjatel sõjakirved ja odad. ==Meditsiin== Sumeri meditsiinis oli tähtis koht [[lahtisti]]tel ja [[diureetikum]]idel. Praktiseeriti ka [[kirurgia]]t. Sumerid valmistasid [[uriin]]ist, [[lubi|lubjast]], [[tuhk|tuhast]] ja [[keedusool|soolast]] [[salpeeter|salpeetrit]]. Seda segasid nad koos [[piim]]aga, [[maonahk|maonahaga]], [[kilpkonnakilp|kilpkonnakilbiga]], [[kassia]]ga, [[mürt|mürdiga]], [[tüümian]]iga, [[paju]]ga, [[viigimarjad]]ega, [[pirn]]idega, [[nulg|nuluga]] ja [[datlid|datlitega]] [[vein]]i hulka ning tarvitasid [[välispidine tarvitamine|välispidiselt]] [[salv]]ina või koos [[õlu|õllega]] [[seespidine tarvitamine|seespidiselt]]. Sumerite meelest oli haige keha haaratud [[deemon]]ist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstimid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti [[bituumen]]iga, näiteks [[asfalt|asfaldiga]]. ==Usund== {{vaata|Sumeri usund}} [[Sumeri usund]] on üks vanemaid teadaolevaid [[usund]]eid. Arvatakse, et ta on suures osas olnud eeskujuks Mesopotaamia ja naaberpiirkondade hilisematele usunditele. Igal [[linnriik|linnriigil]] oli oma [[kaitsejumal]], kes mõnikord langes kokku valitsejaga. [[Sumeri mütoloogia]] on mõjutanud paljusid hilisemaid [[mütoloogia]]id, sealhulgas [[vanakreeka mütoloogia]]t. * [[Astraalreligioon]] – [[tsikuraat]] ==Teadus== Peamiselt praktilistel kaalutlustel tegelesid sumerid mitmete valdkondadega, mida tänapäeval peetakse teadusteks, nagu [[matemaatika]] ja [[astronoomia]]. Pikaajaliste astronoomiliste vaatluste tulemusel oli Sumeris kasutusel täpne [[kalender]], mis oli põllumajanduse korraldamisel väga tähtis. Samas tuleb arvestada, et Sumeris (ega Vana-Lähis-Idas laiemalt) ei tegeldud [[teadus]]ega tänapäevases tähenduses, mis hõlmab [[teaduslik eksperiment|eksperimentaalteadus]]t ja kriitilist [[teaduslik meetod|teaduslikku meetodit]] uute teadmiste saamiseks ja kontrollimiseks. Taevakehi samastati Sumeris jumalatega, nii nagu enamikus vanaaja kõrgkultuurides. Selle mõjul kujunesid Sumeris välja [[astroloogia]] alged, mis hiljem [[Babüloonia]]s iseseisvaks distsipliiniks arendatuna mõjutas tugevalt Lähis-Ida, Euroopa ja India astroloogiat ja astronoomiat. Mõned autorid nagu [[Henri Frankfort]] on püüdnud leida Sumeri usulis-mütoloogilises ja [[tarkusekirjandus]]es ka filosoofilise mõtlemise algeid või [[eelfilosoofia]]t<ref>Henri Frankfort, ''et al''. "Before Philosophy: The Intellectual Adventure of Ancient Man" 1946</ref>. Valdav osa tänapäeva filosoofialoolasi Sumeri mõttelugu siiski filosoofia ajaloo osana ei käsitle. ==Vaata ka== * [[Sumerid]] * [[Sumeri ajalugu]] * [[Sumeri keel]] * [[Sumeroloogia]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Sumeri kuningate nimistu]] (ürik) * [[Sumeri kuningate loend]] * [[Sumeri arhitektuur]] * [[Mesopotaamia]] * [[Sinear]] * [[Babüloonia]] ([[Paabel]], [[Paabelimaa]]) * [[Iraagi ajalugu]] * [[Mesopotaamia kunst]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vojtech Zamarovský]]. ''Alguses oli Sumer''. Tallinn, [[1980]], tõlkinud [[Leo Metsar]]. *''Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud": Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi''. Tallinn, [[1994]], tõlkinud [[Boris Kabur]]. *[[Helmut Uhlig]]. ''Sumerid: rahvas ajaloo alguses''. Tallinn, [[2004]], tõlkinud [[Jüri Selirand]]. *[[Lembit Kolk]]. ''Sumerlased ja juudid''. – [[Fraternitas]] 1998. Tartu, [[1999]], lk 8–10. *[[Ingrid Sahk]]. ''Vanad kirjad savil ja paberil''. – [[Horisont (ajakiri)]], nr 2, [[2004]], lk 24–25. *[[Amar Annus]], [[Kaspar Kolk]], [[Jaan Puhvel]], [[Janika Päll]], ''Muinasaja seadusekogumike antoloogia''. Tallinn: Varrak, 2001. *Amar Annus, [[Sven-Erik Soosaar]], ''Kuningas Gudea templihümn''. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002 *Amar Annus, "Ninurta naasmine Nippurisse". – ''Mille anni sicut dies hesterna ... studia in honorem Kalle Kasemaa''. Tartu, 2003, lk 65–78. *Amar Annus (koost.), ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tõlkijad [[Amar Annus]], [[Michael Heltzer]], [[Kalle Kasemaa]], [[Vladimir Sazonov]] jt. Tallinn: Varrak, 2005. *[[Peeter Espak]], "Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr." – ''Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide''. Tartu, 2005, lk 47–49. *Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Idamaise despotismi lätted", Horisont 2005/5, lk 34–40. * "Muinasaja kirjanduse antoloogia". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2005, ISBN 998-5309529 * Vladimir Sazonov, Peeter Espak, [[Andreas Johandi]]. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud [[Raul Veede]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2017, ISBN 978-9949773718 ==Välislingid== {{commons}} * [[Enn Kasak]] [http://www.folklore.ee/tagused/nr10/babylon.htm Tähistaeval põhinevatest uskumustest II: Astroloogiast Mesopotaamias] [[Mäetagused]] nr 10 * [http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest] (tlk [[Amar Annus]]) * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Sumer2.rtf Sumeri kultuurid] [[Kategooria:Sumer| ]] cilfjim3cclfwjdleouc207f8rea4hj 0 15884 7168658 7163936 2026-06-07T09:43:25Z Velirand 67997 /* N */ 7168658 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Bahāreh Afshārī]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Hammed Animashaun]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Gregg Binkley]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Juss Haasma]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Jaafar Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Jack McBrayer]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Jason Momoa]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Karmel Naudre]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Richard Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Steve Purcell]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Connor Storrie]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] q4a5frgpzsz6fu4zdlh8l3p7m92xrgi 0 15885 7168360 7163988 2026-06-06T13:32:31Z Mona 355 /* R */ 7168360 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filmirežissöör]]e''. {{tähed}} == A == [[Per Aabel]] - [[Sigfred Aagaard]] - [[David Abašidze]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Vadim Abdrašitov]] - [[J. J. Abrams]] - [[Thengiz Abuladze]] - [[Ben Affleck]] - [[Philippe Agostini]] - [[Demetrio Aguilera Malta]] - [[Ömer Lütfi Akad]] - [[Chantal Akerman]] - [[Alan Alda]] - [[Robert Aldrich]] - [[Aleksei Aleksejev]] - [[Marc Allégret]] - [[Yves Allégret]] - [[Woody Allen]] - [[Mario Almirante]] - [[Pedro Almodóvar]] - [[Robert Altman]] - [[Giuseppe Amato]] - [[Wes Anderson]] - [[Theódoros Angelópoulos]] - [[Michelangelo Antonioni]] - [[Michael Apted]] - [[Alfonso Arau]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Darren Aronofsky]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Virve Aruoja]] - [[Ása Helga Hjörleifsdóttir]] - [[Dinara Assanova]] - [[Lev Atamanov]] - [[John August]] - [[Anu Aun]] - [[John G. Avildsen]] - [[Gabriel Axel]] - Agar Vahur (Dance, Travel) == B == [[Géla Babluani]] - [[Peter von Bagh]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alan Ball]] - [[Erik Balling]] - [[Joseph Barbera]] - [[Alessandro Baricco]] - [[Michael Bay]] - [[Warren Beatty]] - [[Malik Bendjelloul]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Ingmar Bergman]] - [[Claude Berri]] - [[Bernardo Bertolucci]] - [[Luc Besson]] - [[Susanne Bier]] - [[Kathryn Bigelow]] - [[Gérard Blain]] - [[Vicente Blasco Ibáñez]] - [[William Peter Blatty]] - [[David Blue]] - [[Saskia Boddeke]] - [[Uwe Boll]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Sergei Bondartšuk]] - [[Jan de Bont]] - [[Uisenma Borchu]] - [[Danny Boyle]] - [[Peeter Brambat]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Anja Breien]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Robert Bresson]] - [[Jacques Brel]] - [[Mel Brooks]] - [[Boriss Bunejev]] - [[Luis Buñuel]] - [[Christo Burman]] - [[Tim Burton]] - [[Steve Buscemi]] == C == [[Jean Daniel Cadinot]] - [[Cai Mingliang]] - [[James Cameron]] - [[João Canijo]] - [[Peter Capaldi]] - [[Frank Capra]] - [[Leos Carax]] - [[Henning Carlsen]] - [[John Carpenter]] - [[Nuri Bilge Ceylan]] - [[Claude Chabrol]] - [[Jackie Chan]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Lee Cheol-ha]] - [[Cher]] - [[Věra Chytilová]] - [[Philippe Claudel]] - [[George Clooney]] - [[Jean Cocteau]] - [[Émile Cohl]] - [[Isabel Coixet]] - [[Cyril Collard]] - [[Nina Companeez]] - [[Sean Connery]] - [[Robert C. Cooper]] - [[Francis Ford Coppola]] - [[Sofia Coppola]] - [[Alain Corneau]] - [[Kevin Costner]] - [[Bryan Cranston]] - [[Lol Crème]] - [[Cameron Crowe]] - [[Alfonso Cuarón]] - [[Michael Curtiz]] == D == [[Olivier Dahan]] - [[Damiano Damiani]] - [[Charles Dance]] - [[Giorgi Danelia]] - [[Frank Darabont]] - [[Jules Dassin]] - [[Kristiina Davidjants]] - [[Aleksandr Davõdov]] - [[Brian De Palma]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Danny De Vito]] - [[Guy Debord]] - [[Jacques Demy]] - [[Mathieu Demy]] - [[Mark Dindal]] - [[Walt Disney]] - [[Stanley Donen]] - [[Jörn Donner]] - [[Richard Donner]] - [[Carl Theodor Dreyer]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Blake Edwards]] - [[Atom Egoyan]] - [[Bernd Eichinger]] - [[Sergei Eisenstein]] - [[Andrejs Ēķis]] - [[Hasse Ekman]] - [[Peter Elfelt]] - [[Kemal el-Sheik]] - [[Nora Ephron]] - [[Reha Erdem]] - [[Heiki Ernits]] - [[Eve Ester]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Stefan Faldbakken]] - [[Josef Fares]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[Jon Favreau]] - [[Federico Fellini]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Antwone Fisher]] - [[Robert Flaherty]] - [[Victor Fleming]] - [[Anne Fontaine]] - [[John Ford]] - [[Miloš Forman]] - [[Jodie Foster]] - [[John Frankenheimer]] - [[Stephen Frears]] - [[Martin Frič]] - [[Antoine Fuqua]] - [[David Furnish]] == G == [[Urban Gad]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Matteo Garrone]] - [[Nils Gaup]] - [[Pietro Germi]] - [[Rituparno Ghosh]] - [[Mel Gibson]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Jean-Luc Godard]] - [[Theo van Gogh]] - [[German Golub]] - [[Alejandro González Iñárritu]] - [[Claude Goretta]] - [[Mikk Granström]] - [[James Gray]] - [[Robert Greenwald]] - [[Luca Guadagnino]] - [[John Guillermin]] - [[Egon Günther]] == H == [[Alli Haapasalo]] - [[Georgi Haindrava]] - [[Bent Hamer]] - [[Michael Haneke]] - [[Roger Hanin]] - [[Rein Hanson]] - [[Neil Hardwick]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Renny Harlin]] - [[Ed Harris]] - [[Michel Hazanavicius]] - [[Ethan Hawke]] - [[Rao Heidmets]] - [[Ivar Heinmaa]] - [[Martti Helde]] - [[Denis Héroux]] - [[Juraj Herz]] - [[Arthur Hiller]] - [[Cheryl Hines]] - [[Alfred Hitchcock]] - [[Tom Hooper]] - [[Michel Houellebecq]] - [[Ron Howard]] - [[Jan Hřebejk]] - [[Marlen Hutsijev]] - [[Klaus Härö]] == I == [[Arvo Iho]] - [[Svatopluk Innemann]] - [[Otar Ioseliani]] - [[Antonio Isasi-Isasmendi]] == J == [[Peter Jackson]] - [[Juraj Jakubisko]] - [[Kaspar Jancis]] - [[Miklós Jancsó]] - [[Jim Jarmusch]] - [[Vojtěch Jasný]] - [[Jean-Pierre Jeunet]] - [[Jaromil Jireš]] - [[Alex Jones]] - [[Chuck Jones]] - [[Spike Jonze]] - [[Miranda July]] - [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]] - [[Aina Järvine]] - [[Janno Jürgens]] == K == [[Marianna Kaat]] - [[Karel Kachyňa]] - [[Ján Kadár]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Rolands Kalniņš]] - [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]] - [[Helle Karis]] - [[Leo Karpin]] - [[Dome Karukoski]] - [[Asko Kase]] - [[Elia Kazan]] - [[Aki Kaurismäki]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Sulev Keedus]] - [[Karl Kello]] - [[Gene Kelly]] - [[Tigran Keosajan]] - [[Krzysztof Kieślowski]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Kim Ki-duk]] - [[Jaak Kilmi]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Kalju Kivi]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Andrei Kontšalovski]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[András Kovács]] - [[Gérard Krawczyk]] - [[Terje Kristiansen]] - [[Grigori Kromanov]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Valentin Kuik]] - [[Ergo Kuld]] - [[Toivo Kusmin]] - [[Emir Kusturica]] - [[Stanley Kubrick]] - [[Juhan Kuslap]] - [[Akira Kurosawa]] - [[Andres Kõpper]] - [[Marianne Kõrver]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Veljo Käsper]] - [[Kertu Köösel]] - [[Mati Kütt]] == L == [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Edvin Laine]] - [[Leida Laius]] - [[Karel Lamač]] - [[Michael Landon]] - [[Viggo Larsen]] - [[Charles Laughton]] - [[Katrin Laur]] - [[Jude Law]] - [[Martin Lawrence]] - [[Dan Lead]] - [[Ang Lee]] - [[Spike Lee]] - [[Aleksandrs Leimanis]] - [[Claude Lelouch]] - [[Tony Leondis]] - [[Sergio Leone]] - [[Astrid Lepa]] - [[Tõnis Lepik]] - [[Toomas Lepp]] - [[Urmas E. Liiv]] - [[Jens Lien]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Åke Lindman]] - [[Renita Lintrop]] - [[Oldřich Lipský]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Oudekki Loone]] - [[Peter Lorre]] - [[Emil Loteanu]] - [[Aku Louhimies]] - [[George Lucas]] - [[Robert Luketic]] - [[Gytis Lukšas]] - [[Sidney Lumet]] - [[David Lynch]] - [[Adrian Lyne]] - [[Jonathan Lynn]] - [[Lennart Luhtaru]] - [[Erika Lust]] - [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] == M == [[Gustav Machatý]] - [[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]] - [[Andres Maimik]] - [[Katrin Maimik]] - [[John Malkovich]] - [[Milčo Mančevski]] - [[Karl Mantzius]] - [[Rein Maran]] - [[Patrick Marber]] - [[Raivo Maripuu]] - [[Edmund Martin]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Lorenza Mazzetti]] - [[Tom McGrath]] - [[Adolfas Mekas]] - [[Jonas Mekas]] - [[Sam Mendes]] - [[Jiří Menzel]] - [[Rasmus Merivoo]] - [[Márta Mészáros]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Ben Miller]] - [[Chris Miller]] - [[Claude Miller]] - [[David Miller (režissöör)|David Miller]] - [[George Miller]] - [[Anthony Minghella]] - [[Hayao Miyazaki]] - [[Gustaf Molander]] - [[Rauni Mollberg]] - [[Michael Moore]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Paul Morrissey]] - [[Kira Muratova]] - [[Peter Murdmaa]] - [[Ain Mäeots]] - [[Kalle Mälberg]] - [[Jüri Müür]] == N == [[László Nemes]] - [[Leonid Netšajev]] - [[Olav Neuland]] - [[Paul Newman]] - [[Mike Nichols]] - [[Jack Nicholson]] - [[Liis Nimik]] - [[Christopher Nolan]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Jan Erik Nõgisto]] == O == [[Steve Oedekerk]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Arko Okk]] - [[Manoel de Oliveira]] - [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]] - [[Õie Orav]] - [[François Ozon]] == P == [[Georg Wilhelm Pabst]] - [[Avo Paistik]] - [[Imbi Paju]] - [[Margus Paju]] - [[Rein Pakk]] - [[Alan J. Pakula]] - [[Vilja Palm]] - [[Sergei Paradžanov]] - [[Nick Park]] - [[Alan Parker]] - [[Anna Parmas]] - [[Heino Pars]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pier Paolo Pasolini]] - [[Ivan Passer]] - [[Bill Paxton]] - [[Mark Peploe]] - [[Marek Piestrak]] - [[Gérard Philipe]] - [[Heilika Pikkov]] - [[Ülo Pikkov]] - [[Meelis Piller]] - [[Claude Pinoteau]] - [[Gérard Pirès]] - [[Vassili Pitšul]] - [[Roman Polanski]] - [[Sydney Pollack]] - [[Sergei Potapov]] - [[Rick Prelinger]] - [[Ain Prosa]] - [[Juri Prõtkov]] - [[Peep Puks]] - [[Marta Pulk]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Janno Põldma]] - [[Mati Põldre]] - [[Ivan Põrjev]] - [[Olga Pärn]] - [[Priit Pärn]] == R == [[Rein Raamat]] - [[Josh Radnor]] - [[Mikk Rand]] - [[Harri J. Rantala]] - [[Satyajit Ray]] - [[Bill Rebane]] - [[Peeter Rebane]] - [[Robert Redford]] - [[Christopher Reeve]] - [[Erich Rein]] - [[Carl Reiner]] - [[Max Reinhardt]] - [[René Reinumägi]] - [[Karel Reisz]] - [[Olev Remsu]] - [[Alain Resnais]] - [[Tony Richardson]] - [[Leni Riefenstahl]] - [[Dino Risi]] - [[Nelo Risi]] - [[Guy Ritchie]] - [[Eldar Rjazanov]] - [[Robert Rodriguez]] - [[Éric Rohmer]] - [[Hans Roosipuu]] - [[Francesco Rosi]] - [[Roberto Rosselini]] - [[Jacques Rouffio]] - [[Fabio Rovazzi]] - [[Eugen Ruge]] - [[Anri Rulkov]] == S == [[Heleri Saarik]] - [[Corso Salani]] - [[Aleksi Salmenperä]] - [[Vladimir Samsonov]] - [[Rainer Sarnet]] - [[Maximilian Schell]] - [[Éric-Emmanuel Schmitt]] - [[Evald Schorm]] - [[Joel Schumacher]] - [[Martin Scorsese]] - [[Ridley Scott]] - [[Tony Scott]] - [[Ivars Seleckis]] - [[Henry Selick]] - [[Oleg Sentsov]] - [[Kaneto Shindō]] - [[Makoto Shinkai]] - [[M. Night Shyamalan]] - [[Robert D. Siegel]] - [[Moonika Siimets]] - [[Jaanus Silla]] - [[Peeter Simm]] - [[David Slade]] - [[Mark Soosaar]] - [[Paolo Sorrentino]] - [[Heli Speek]] - [[Steven Spielberg]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Steven Soderbergh]] - [[Barry Sonnenfeld]] - [[István Szabó]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Jerzy Stefan Stawiński]] - [[Matt Stone]] - [[Oliver Stone]] - [[Jānis Streičs]] - [[Barbra Streisand]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[John Sturges]] - [[Jan Svěrák]] - [[Andres Sööt]] ==Š== [[Larissa Šepitko]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] - [[Jan Švankmajer]] ==Z== [[Frank Zappa]] - [[Krzysztof Zanussi]] - [[Aleksandr Zarhi]] - [[Petr Zelenka]] - [[Karel Zeman]] - [[Valerio Zurlini]] - [[Andrei Zvjagintsev]] - [[Harald Zwart]] ==Ž== [[Kristīne Želve]] == T == [[Danis Tanović]] - [[Quentin Tarantino]] - [[Andrei Tarkovski]] - [[Béla Tarr]] - [[Ilmar Taska]] - [[Jacques Tati]] - [[Priit Tender]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Michael Tobias]] - [[Tanel Toom]] - [[Marili Toome]] - [[Peeter Tooming]] - [[Jean-Philippe Toussaint]] - [[Pablo Trapero]] - [[Lars von Trier]] - [[Nadine Trintignant]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tom Tykwer]] == U == [[Kersti Uibo]] - [[Mihkel Ulk]] - [[Riho Unt]] - [[Peeter Urbla]] - [[Zaza Urušadze]] - [[Valter Uusberg]] == V == [[Roger Vadim]] - [[Manfred Vainokivi]] - [[Jaanis Valk]] - [[Priit Valkna]] - [[Gus Van Sant]] - [[Agnès Varda]] - [[Otakar Vávra]] - [[Paul Verhoeven (Hollandi režissöör)]] - [[Paul Verhoeven (Saksa režissöör)]] - [[Toomas Verrev]] - [[Lorenzo Vigas]] - [[Kullar Viimne]] - [[René Vilbre]] - [[Selma Vilhunen]] - [[František Vláčil]] - [[Hardi Volmer]] - [[Margarethe von Trotta]] - [[Václav Vorlíček]] - [[Riho Västrik]] == W == [[Andrzej Wajda]] - [[Olivier Weber]] - [[Orson Welles]] - [[Tom Welling]] - [[Wim Wenders]] - [[Lina Wertmüller]] - [[Forest Whitaker]] - [[Billy Wilder]] - [[Kathrine Windfeld]] - [[Gary Winick]] - [[Henry Winkler]] - [[Michael Winner]] - [[Ed Wood]] - [[Martin Wood]] - [[Joe Wright]] - [[Marcin Wrona]] - [[Juha Wuolijoki]] - [[William Wyler]] == Õ == [[Veiko Õunpuu]] == Ö == *[[Ruben Östlund]] ==X== [[Xu Xingzhi]] ==Y== [[Masashi Yamamoto]] - [[Peter Yates]] [[Kategooria:Filmilavastajad| Filmilavastajate loend]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] pt1ankqeklx7gddsvvxee7o2vvk4i66 0 19272 7168403 7154296 2026-06-06T14:49:36Z ~2026-33507-64 231115 /* Nõuandeid investorilt investorile */ 7168403 wikitext text/x-wiki '''Investeering''' on [[kasu]] saamise eesmärgil tehtud pikaajaline [[kapital]]imahutus.<ref>Mereste, U. (2003). Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M) Lk 279. ISBN 9985701305</ref> Laiemas tähenduses võidakse investeeringu all silmas pidada ka näiteks [[haridus]]e omandamisega seotud kulutusi või näiteks kindla väljakutse lahendamiseks aja investeerimist. Investeeritavaks kapitaliks on siiski enamasti [[raha]]. Raha saab investeerida näiteks: * [[väärtpaber]]itesse (sh [[Indeksifond|indeksfondid]], [[Võlakiri|võlakirjad]]), * [[Ühisrahastus|ühisrahastusse]] * [[väärismetall]]idesse, * [[kinnisvara]]sse, * [[Intellektuaalne omand|intellektuaalsesse omandisse]] (õigused, [[Patent|patendid]], [[Litsents|litsentsid]], [[Kasulik mudel|kasulikud mudelid]]), * tootmiseks vajalikesse [[Vara|varadesse]], * [[Tooraine|toorainetesse]], * [[Krüptoraha|krüptovaluutadesse]], * [[Riskifond|riskifondidesse]], * [[idufirma]]<nowiki/>[[Idufirma|desse]], * [[Heitmekogustega kauplemine|heitmekogustega kauplemisse]]. Investeeringu kasulikkuse arvestamisel tuleb arvestada ka [[raha ajaväärtus]]t. Tänapäeval kasutatakse investeeringute analüüsimiseks ja portfelli jälgimiseks ka [https://finbotica.com/ digitaalseid platvorme]. Investeerimisel tuleb alati silmas pidada, et investeeringutega kaasnevad ka [[Risk|riskid]] ([[majandusrisk]], [[valuutarisk]], investeeringuobjektiga seotud riskid jne). Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida suurem on risk, seda suuremat tulu on võimalik investeeringu õnnestumise korral teenida.<ref>{{Netiviide|autor=OÜ Trinity Capital|url=https://www.rahandus.ee/et/investeerimine|pealkiri=Investeerimine|väljaanne=Rahandus.ee|aeg=|vaadatud=13.11.2020}}</ref> == Vaata ka == *[[Investor]] *[[Eetiline investeering]] *[[Privaatpangandus]] *[[Otseinvesteering]] *[[Investeeringute tootlus]] *[[Välisinvesteering]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.rahandus.ee/et/investeerimine Rahandus.ee (investeerimine)] *[https://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine SEB pank (investeerimine)] *[https://www.swedbank.ee/about/privatefinances/finances/invest?language=EST Swedbank (investeerimine)] *[https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/shares Balti börsil nomineeritud aktsiad] *[http://www.nasdaqomxnordic.com/shares Põhjamaade börsil nomineeritud aktsiad] *[https://rahafoorum.ee/p2p/ Ühisrahastusplatvormide andmebaas] *[https://rahafoorum.ee/funderbeamiga-idufirmadesse-investeerimine/ Funderbeamiga idufirmadesse investeerimine] *[https://www.kryptoraha.ee/tehnoloogia/ Eesti Krüptoraha Liit (Mis on krüptoraha?)] === Nõuandeid investorilt investorile === * [https://roosaare.com/ Roosaare.com - kuidas saada rahaliselt vabaks?] * [https://kristiinvesteerib.ee/ Kristi investeerib] * [https://www.dividendinvestor.ee/ Dividendiinvestor] * [https://taavi.golive.ee/ Investor Taavi] * [https://www.e-rahatarkus.ee/ Rahatarkus] [[Kategooria:Investeerimine| Investeering]] ckhxes4izaetidixarfc8rno3bgo63e 0 20639 7168598 7163283 2026-06-07T06:08:00Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7168598 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Nimi = Ain Kaalep | Pilt = Ain_Kaalep_2010_03_30_cropped.jpg | Pildi_suurus = 200px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = Ain Kaalep 2010. aasta märtsi lõpul | Alt_tekst = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[4. juuni]] [[1926]] | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2020|06|09|1926|06|04}} | Surmakoht = Tartu | Puhkepaik = | Pseudonüüm = | Rahvus = [[eestlased|eestlane]] | Kodakondsus = | Haridus = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | Elukutse = | Žanr = | Kirjandusvool = | Tuntud teoseid = | Tunnustused = | Tegutsemisaastad = | Abikaasa = Astrid Kaalep | Lapsed = [[Ruuben Kaalep]] }} '''Ain Kaalep''' ([[4. juuni]] [[1926]] [[Tartu]] – [[9. juuni]] [[2020]] Tartu) oli eesti [[Filoloogia|filoloog]]. Ta tegutses [[luuletaja]], [[näitekirjanik]]u, keelemehe, [[kriitik]]u ja [[tõlkija]]na, osales [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] ajal poliitikas ja oli üks [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostajaid. Kaalep andis olulise panuse [[eesti keel]]e, [[eesti kultuur|kultuuri]] ja [[rahvuslus|rahvusliku]] [[demokraatia]] arengusse. Kaalep võitles [[Soomepoisid|soomepoisi]] ja [[Löögiüksus Admiral Pitka|pitkapoisina]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ning viibis aasta [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vangistuses. Ta lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] alal ja proovis elatuda kirjandusloomest. Hiljem sai temast hinnatud keele- ja kirjandusõpetaja ning õppejõud, kes innustas ja suunas mitut Eesti kultuuritegelaste põlvkonda. [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] järel oli ta [[Eesti Kongress]]i saadik ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastail 1989–2001 oli ta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] peatoimetaja. Kaalepi ainulaadne haare rikastas eesti luulekultuuri. Ta tõi [[eesti luule]]sse uusi vorme, lihvis värsiõpetust ja arendas mitut žanri täiuseni{{lisa viide}}. Kaalep oli [[polüglott]] ja väga viljakas tõlkija. Eesti keelde tõi ta mitmeid [[uudissõna|uudissõnu]], millest nii mõnigi on igapäevakeelde püsima jäänud. Kaalepi sügav huvi klassikalise Euroopa pärandi vastu ja järjekindel poolehoid põlisrahvastele aitasid okupatsiooniaastail eesti kultuuris alal hoida rahvusmeelset ja euroopalikku vaimu. ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja kooliaastad=== [[Pilt:Magdaleena, Ain, Juhan Kaalep.jpg|thumb|Magdaleena ja [[Juhan Kaalep]] väikese Ainiga (umbes 1927)]] Ain Kaalep sündis Tartus metsandusteadlase [[Juhan Kaalep]]i peres. Tema isapoolsed esivanemad olid [[mulgid]], emapoolsed pärit [[Tartumaa]]lt. Aini isa tutvus Magdaleena Pikaga [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] aguliperes, kelle juures ta üliõpilasena peavarju sai; hiljem nad abiellusid. Nime sai Ain oma isapoolse vanavanaisa, taluperemees Hain Kaalepi (1831–1912) järgi, kes oli omakorda eesnime saanud oma vanaisa ja vanavanaisa järgi. Lapsena elas Ain [[Peedu (Elva)|Peedul]] ja [[Suure-Kambja]]s, kus tema isa oli metsaülem, ning alustas kuueaastaselt kooliteed Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is. Kui Ain oli seitsmene, tõlkis isa talle tsaariaegset geograafiaõpikut, millega poiss pärast koolis maateaduse tundides hiilata võis.<ref name="mhedruli">Ain Kaalep. ''Mhedruli''. ''Akadeemia'' 2008, nr 9. Lk 1867–1870.</ref> Esimese luuletusetaolise teksti kirjutas ta kaheksa-aastaselt.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 7.</ref> Vahepeal käis Ain kaks aastat ka Kambja algkoolis, ent 1936. aastal läks tagasi Tartusse ja jätkas õpinguid Treffneri gümnaasiumis A-klassi humanitaarharus.<ref name="kirik">[http://www.eestikirik.ee/jumala-abiga-vilistama/]</ref> Lapsena oli tal baltisakslannast hoidja Beern, kelle perekonnas Kaalep mitu aastat elas, kui läks kooli Tartusse. Temalt õppis Kaalep baltipärast [[saksa keel]]t.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 40.</ref> Kaalep oli isa mõjutusel juba poisipõlvest kokku kasvanud "[[Tartu vaim]]uga", mis 1930. aastatel tähendas [[Jaan Tõnisson]]i toetamist ja opositsiooni [[Konstantin Päts]]i [[vaikiv ajastu|vaikivale ajastule]].<ref name="hanson"/> Pärast [[Suvesõda]] astus 15-aastane Kaalep Elva [[Omakaitse]] liikmeks ning käis valvamas [[Tõravere]] ja [[Voika]] silda [[Jõhvi–Tartu–Valga maantee|Elva–Tartu maanteel]].<ref name="isiklikku"/> Kaalepi esimene ajakirjanduslik töö oli [[Postimees|Postimehes]] ilmunud lühiartikkel Treffneri poiste ja [[Miina Härma Gümnaasium|II Keskkooli]] tüdrukute ühisest Põhjala õhtust 1943. aasta kevadel.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/04/06/31.6 ''Postimees'', 6.04.1943]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=745 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-03-01 |arhiivimisaeg=2022-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220812192340/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=745 |url-olek=ei tööta }}</ref> 15–16-aastaselt tegi Kaalep esimesed harrastuslikud luuletõlked.<ref name="kkk216">Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 216.</ref> Aastail 1943–1944 kirjutas ta mitu isamaalist luuletust, ühest neist sai [[Ottniell Jürissaar]]e viisiga laul Soome sõjaväes.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 232–233.</ref> Kaalep lõpetas gümnaasiumi 1943. aastal ja astus [[Tartu Ülikool]]i, kuid sai selle lõpetada [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] alal alles 13 aastat hiljem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.eys.ee/liikmed.php |vaadatud=2015-06-07 |arhiivimisaeg=2016-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160407192839/http://www.eys.ee/liikmed.php |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Osavõtt Teisest maailmasõjast ja vangistus=== [[Pilt:Ain Kaalep - Omakaitse.jpg|thumb|200px|Ain Kaalep [[Omakaitse]] liikmena]] Novembris 1943 põgenes Kaalep paadiga [[Soome]], et võtta osa [[Jätkusõda|jätkusõjast]]. Sama tee võttis ette võimlemisõpetaja [[Karl Talpak]]u õhutusel suur osa Treffneri 1943. aasta lennust.<ref>[https://www.postimees.ee/1462083/ohvitser-karl-talpaku-100-sunniaastapaev Ohvitser Karl Talpaku 100. sünniaastapäev]</ref> 19. novembril 1943 astus Kaalep vabatahtlikuna Soome armeesse ja veebruaris 1944 jõudis [[Karjala kannas]]ele [[Jalkala]] väljaõppelaagrisse. Seal kohtus ta uuesti Talpakuga, kes oli ühtlasi üks eesti vabatahtlike rügemendi organiseerijaid. Talpak korraldas Kaalepi saatmise [[Taavetti]] lähedale Kivijärvi allohvitserikooli, kus ta teenis koos [[Ilmar Malin]]i ja [[Ilmar Jaks]]iga.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 9–12.</ref> Kaalepi luuletusi avaldas esimesena [[soomepoisid|soomepoiste]] ajakiri [[Kodutee (ajakiri, 1943)|Kodutee]] veebruaris 1944. Kaalep lõpetas allohvitserikooli 27. mail 1944 [[kapral]]i auastmes ja määrati [[200. jalaväerügement|200. jalaväerügemendi]] II pataljoni, kus temast sai 5. kompanii võitleja. Nõukogude suurpealetungi ajal 1944. aasta suvel osales Kaalep Karjala kannasel toimunud lahingutes: [[Viiburi laht|Viiburi lahe]] ääres ja [[Vuoksi jõgi|Vuoksi jõel]].<ref name="tali">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50913753/ain-kaalep-ma-noor-mees-oleks-voinud-veel-oodata Ain Kaalep: ma noor mees, oleks võinud veel oodata]</ref> Kaalep oli nende soomepoiste seas, kes otsustasid 1944. aasta augustis vabatahtlikult naasta Eestisse. Ta saabus kodumaale 19. augustil ja paigutati algselt [[Kehra]]s asunud [[20. eesti diviis]]i väljaõppelaagrisse. Peagi liitus Kaalep [[Löögiüksus Admiral Pitka|Admiral Pitka löögiüksusega]] ja juhtis allüksust [[Kose lahing]]us 22. septembril 1944. Püsside ja ühe [[Panzerfaust 30|tankirusikaga]] seisti [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] ääres vastu Nõukogude jalaväe ja tanki rünnakule. Kui saabus teade, et naaberjagu oli rindelt kadunud, andis Kaalep taganemiskäsu. Hiljem on ta kiitnud taktikalisi õppusi Soome allohvitserikoolis, mis andsid talle tarkuse õigel ajal taganeda ja surmaminekut vältida. [[Kose]]lt taanduti [[Kohila]] kaudu lääne suunas, kuid jäädi siiski Punaarmee poolt okupeeritud territooriumile.<ref name="vikerkaar">[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34425 ''Vikerkaar'', nr 7, 1991]. Lk 94–95.</ref> Kaalep naasis Tartusse ja proovis jätkata õpinguid ülikoolis, ent need katkesid peagi uuesti. Märtsist 1945 kuni märtsini 1946 oli Kaalep vangistatud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] poolt. Teda hoiti Tartus "hallis majas" Riia 15b, Tallinnas [[Pagari tänav]]al ja [[Patarei vangla]]s.<ref name="vikerkaar"/> Eeluurimisel Kaalepit peksti ja temalt nõuti kaaslaste nimesid, kellega koos ta oli võidelnud kommunismi vastu. Kaalep tegi otsuse pigem surra, kui reeturiks saada. Ta proovis kingapaela otsas oleva metallnaastuga endal veenid läbi lõigata, kuid see ei õnnestunud.<ref name="epl">''Eesti Päevaleht'', 1.06.2001</ref> Pagari keldri 7. kambris kohtus Kaalep kaasvang [[Jaan Kross]]iga, sellest sai alguse eluaegne sõprus.<ref name="ekspress">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69066649/suure-sonaarmastaja-sunnipaev]</ref> Samuti tutvus Kaalep vanglas ühe [[Abhaasia]] eestlasega ja kirjutas tema mõjul keelatud pliiatsiga keelatud paberile lüürilise poeemi "Ulmgruusia", õppis selle pähe ja tõi niiviisi vanglast välja.<ref name="mhedruli"/> ===Ülikooliaastad=== Pärast vabanemist amnestia alusel püüdis Kaalep juba kolmandat korda oma ülikooliteed jätkata. Ta oli teadlikult nõukogudevaenulik ja suhtus kommunistlikku ideoloogiasse väga tigeda sarkasmiga. Siiski avaldas ta oma vaateid vaid lähedastele sõpradele, ignoreeris ülikoolis domineerinud kommunistlikku ideoloogiat ja sai seal süvendada enda teadmisi maailmakirjandusest. Kaalep valis soome-ugri keelte õpingud professor [[Paul Ariste]] käe all,<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 41, 209.</ref> kes oli Kaalepiga koos olnud vangipõlves.<ref name="epl"/> Ülikoolipäevil kuulus Kaalep kampa Must Käsi koos [[Eno Raud|Eno Raua]], [[Valmen Hallap]]i ja [[Lennart Meri]]ga. Hiljem Must Käsi lagunes: Kaalep ja Meri moodustasid ühingu Mitte Nii Must Käsi, Raud ja Hallap aga Veel Mustema Käe.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 227.</ref> Kaalep pidas Eno Rauaga [[Tartu Ülikooli kohvik]]u ees kahvliduelli, mis tõi palju pahandust: seda käsitleti keelatud buršikommete taaselustamisena.<ref name="kirik"/> 1949. aastal oli Kaalep langenud võimude tagakiusamise alla mitmel põhjusel, nende seas käsikirjaliselt levinud luuletused. Ta sõitis novembris Tallinna, et partei keskkomitees ennast kaitsta, ent see sõit maksis talle valusalt kätte. Kuna ta oli selle tõttu ühe päeva loengutest puudunud, heideti Kaalep ülikoolist välja, ametlikuks põhjuseks toodi "õppedistsipliini rikkumine".<ref name="isiklikku">[https://vilistlaselu.ut.ee/ain-kaalep-isiklikku-tartu-ulikoolist/ Isiklikku Tartu Ülikoolist]</ref><ref name="kkk205">Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 205.</ref> Siitpeale pidi Kaalep leidma Tartus juhuslikke töökohti, et perele leiba teenida. Näiteks oli ta laborant põllumajanduslikes asutustes ja töötas utiilivarujana Glavvtorsõrjo kontoris.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 211.</ref><ref name="tali"/> Kaalep jäi ometi kindlaks eneseharimise soovile ja kuigi toonane Nõukogude kirjandus talle huvi ei pakkunud, pakkus kompensatsiooni isast maha jäänud väike raamatukogu. Sinna kuulus valik saksa klassikat – [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]], [[Friedrich Schiller|Schiller]] ja [[Heinrich Heine|Heine]] endastmõistetavalt nende seas, kuid ka näiteks [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i näidendid saksa tõlkeis.<ref name="kkk41">Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 41.</ref> Pärast [[Jossif Stalin|Stalini]] surma avanes Kaalepile võimalus mittestatsionaarses õppes ülikooli tagasi minna. Rektor [[Feodor Klement]], kes suhtus Kaalepisse hästi, ütles, et selleks on vaja pedagoogikohta. Ainus Kaalepile avanenud pedagoogikoht oli [[Imastu mõis]]as asunud defektiivsete laste kodu kasvataja, kellena ta töötas aastail 1953–1956.<ref name="kkk205"/><ref name="tali"/> 1953. aasta sügisel sai Kaalep ühtlasi debüteerida tõlkijana, tema tõlgitud [[Rassul Hamzatov|Rassul Hamzatovi]] tekstid ilmusid ajalehes [[Postimees|Edasi]].<ref name="kkk216"/><ref name="merilai">[https://elvauudised.ee/arne-merilai-malestades-ain-kaalepit/]</ref> Kui 1955. aastal muutus võimalikuks tellida ajalehti ja ajakirju [[Varssavi Lepingu Organisatsioon|Varssavi pakti]] maadest, tellis Kaalep kohe kolm [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksa]] kultuuriajakirja.<ref name="kkk41"/> 1956. aastal õnnestus Kaalepil viimaks neljandal katsel, 30-aastaselt jõuda ülikoolidiplomini.<ref name="elva">[https://dea.digar.ee/article/elvavalla/2020/06/19/10.1 ''Elva Valla Leht'', 19.06.2020]</ref> Akadeemilisele tööle ei olnud tal aga poliitilistel põhjustel lootust pääseda.<ref name="ekspress"/> ===Vabakutseline kirjanik okupeeritud Eestis=== [[Pilt:Ain Kaalep.jpg|thumb|Ain Kaalep oma kõige viljakamal loomeperioodil]] Kaalep valiti Imastus ametiühingu esimeheks ja läks lastekodu juhatajaga tülli, mispeale andis lahkumisavalduse.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 206.</ref> Kuna Kaalepil olid siis juba mõned tõlkelepingud kirjastusega, võttis ta riski jääda vabakutseliseks kirjanikuks. Alates 1958. aastast elas Kaalep [[Elva]]s. See suhteline vabadus määras Kaalepi küll ainelisse kitsikusse, kuid võimaldas samas tööalaselt vabamaid valikuid.<ref name="olesk">[https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/OleskSirje_Kaks_TUNA2007_4.pdf TUNA]</ref> Kaalep, [[Jaan Kross]] ja [[Ellen Niit]] võtsid kolmekesi juba 1950. aastatel suuna programmilisele eesti luule uuendamisele, mida näiteks [[Nigol Andresen]] pidas lootusetuks ja arvas, et noored luuletajad lüüakse võimude poolt maha. 1958. aastal sai siiski ilmuda Krossi esikkogu ja seejärel viis ka Kaalep kirjastusse oma esimese luulekogu "Aomaastikud". Selle ilmumisega venitas tsensuur siiski kolm aastat. Vahepeal jõudis ilmuda ka Kaalepi 1961. aasta sügisel ette võetud kahekuulisest [[Usbekistan]]i-reisist inspireeritud "Samarkandi vihik".<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 217–219.</ref><ref name="talvet"/> Pärast kahe luulekogu avaldamist sai Kaalepist [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] liige ja ta suutis tõlgetega oma pere ära elatada. Aastatel 1966–1971 oli ta Kirjanike Liidu juhatuse liige ja 1986–1991 luulekomisjoni esimees. Lisaks õpetas ta ajuti [[Elva Keskkool|Elva Keskkoolis]] ja pidas kirjanduskursusi mõnes kõrgkoolis, 1966–1968 oli ta õppejõud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]].<ref name="olesk"/> Kaalep oli üks nendest, kes käivitasid [[Elva Keskkool|Elva Keskkoolis]] kirjandusklasside õppekava, mille kaudu püüti okupatsiooni tingimustes laiemaks venitada humanitaarhariduse võimalusi ja tuua sisse rahvuslikku allteksti. Ta kutsuti aastail 1968–1973 õpetama soome, ladina ja hispaania keelt ning pidama tõlkekursust. Kaalep oli õpetajana ebakonventsionaalne, õpilastele inspireerija ja eeskuju.<ref name="elva"/> Kaalep seadis eesmärgiks kaitsta euroopalikku kultuuritraditsiooni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude Liidu okupeeritud]] Eestis, seistes vastu vene kultuuri mõjudele. Näiteks propageeris ta 1960. aastatel energiliselt [[Bertolt Brecht]]i teatriteooriat, et vähendada toona domineerinud [[Konstantin Stanislavski]] ideede mõju eesti teatrile.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 43.</ref> Kaalep unistas ka kõige raskematel aegadel Nõukogude Liidu – "rahvaste vangla" lammutamisest kõigi anastatud rahvaste koostöös. Ta otsis kontakte Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvastega, reisides [[Usbekistan]]is, [[Tadžikistan]]is, [[Türkmenistan]]is, [[Armeenia]]s, [[Gruusia]]s ja [[Aserbaidžaan]]is. Kaalepi lähemaks aatekaaslaseks selles töös oli Lennart Meri.<ref name="mhedruli"/> Omaloomingu avaldamise ja tõlkimise kõrval Kaalep toimetas ja retsenseeris teiste autorite luulet ja luuletõlkeid ning toimetas [[Jaak Põldmäe]] mahuka teose "Eesti värsiõpetus" ja andis sellele oma luulega laitmatut näidismaterjali. Ta juhendas ja arvustas üliõpilaste diplomitöid nii eesti kui muu maailma kirjanduse vallas. 15 aastat järjest kuulus Kaalep Tartu Ülikooli tõlkevõistluse žüriisse, kus ta oli auväärseim (kuid oma arvamustes sageli kirglikem) liige.<ref name="talvet"/> 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses tekkis Kaalepil võimalus astuda välismaaga kirjavahetusse. Ta sai taastada sidemed mitme läände põgenenud koolivennaga – teiste seas [[Ivar Grünthal]]iga.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 224.</ref> 1970. aastatel oli Kaalep Tartu Ülikooli mittekoosseisuline õppejõud ning aastail 1976–1982 ülikooli tõlkekabineti juhataja. 1976. aastal oli ta ka ajalehe [[Edasi]] toimetuse liige. 1976. aastal ilmus [[Moskva]]s [[Svetlan Semenenko]] tõlkes Kaalepi luule venekeelne valikkogu "Maised maastikud". Ta mängis 1980. aastal valminud [[Mark Soosaar]]e filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Otto von Budberg]]i. 1981. aastal võimaldasid okupatsioonivõimud Kaalepile esimese reisi Nõukogude Liidust välja – kaheks nädalaks Ida-Saksamaale, kuhu ta sai sõita Kirjanike Liidu soovitusel ja vastutusel. [[Weimar]]is võeti Kaalep sealse Goethe seltsi liikmeks. Samuti võimaldati tal kohtuda kirjanik [[Peter Hacks]]iga.<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 44–46.</ref> Pärast reisi Ida-Saksamaale sai Kaalep käia ka [[Tšehhi]]s ja [[Põhja-Makedoonia]]s. 1986. aastal sai Kaalep koos [[Asta Põldmäe]]ga reisida [[Kuuba]]le ja võtta osa esinduslikust rahvusvahelisest konverentsist Kuuba kirjanduse teemal.<ref>''Looming'' 1986, nr 12. Lk 1709–1710.</ref> ===Poliitiline tegevus Eesti taasiseseisvumise ajal=== [[Pilt:Lennart Meri ja Ain Kaalep.jpg|thumb|President [[Lennart Meri]] ja Ain Kaalep]] [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] lõi Kaalep kaasa nii poliitikas kui ka kultuurielus. Nii oli ta 1988. aasta kevadel üks [[Eesti Goethe Selts]]i asutajaid. Ta kõneles [[loomeliitude ühispleenum]]il [[Toompea loss]]is [[rahvuslus]]e teemal ja [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]el EÜSi maja ees, mis oli üks esimesi kordi, kus avalikult toodi välja rahvusvärvid. Kaalep kõneles muinsuskaitsepäevadel hariduses toimuva venestamise vastu ja ütles, et kui püsib emakeelne ülikool, siis püsib ka rahvas.<ref>[https://tartu.postimees.ee/6837586/tonis-lukas-eesti-algab-ulikoolist Tõnis Lukas: Eesti algab ülikoolist]</ref> 1989. aastal esines ta Eesti Kirjanike Liidu esindajana [[Moskva]]s Ametiühingute Majas ja ütles, et Nõukogude [[teaduslik ateism]] on "niisama veider, nagu oleks ametlikult valitsev [[homoseksuaalsus|homoseksualism]]".<ref>Ain Kaalep. ''Kodu kõikjal kaasas''. 2013. Lk 175–176.</ref> Kaalep osales [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i tegevuse taastamisel Tartus ning võeti kohe selle liikmeks, kuna seda oli olnud ka Kaalepi isa. Kuulsaimad sõnavõtud eüslasena pidas ta Soome sõprusorganisatsioonide kiituseks, meenutades oma soomepoisiaega.<ref name="kiho"/> Kaalep kandideeris 1990. aastal [[Eesti Kongress]]i valimistel parteitu kandidaadina [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] ja Elva valimisringkonnas.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.R-2327.1.2:105 Saaga ERA.R-2327.1.2:105]</ref> Ta sai oma ringkonna 14 kandidaadi seas suurima häältesaagi – 3309 häält – ja osutus valituks.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.R-2327.1.3:144 Saaga ERA.R-2327.1.3:144]</ref> Kongressi delegaadina valiti ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liikmeks ja oli üks [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostajaid. Ta kuulus assamblee II toimkonda (põhiõigused, vabadused ja kohustused). Kaalep soovis põhiseadusse kirjutada [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] asemel rahva poolt valitava [[riigivanem]]a, kellel oleks piiratud [[veto]]õigus, ning avaldas arvamust, et Eesti ei pea olema puhtakujuline [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] ega [[presidentaalne vabariik]].<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirp/1992/01/31/2 ''Sirp'', 31.01.1992]</ref> Samuti avaldas Kaalep muret eelnõude viletsa keele pärast<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1991/10/12/16 ''Päevaleht'', 12.10.1991]</ref> ja tema ettepanekul nimetati algne "Põhiseaduslik Assamblee" (mis Kaalepi hinnangul oli tüüpiline [[russitsism]]) ümber Põhiseaduse Assambleeks.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.R-2324.1.6:256 Saaga ERA.R-2324.1.6:256]</ref> Kaalepi ettepanekul lisati põhiseaduse preambulisse viide [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusele]], et rõhutada riikliku järjepidevuse põhimõtet.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.R-2324.1.6:122 Saaga ERA.R-2324.1.6:122]</ref> Ta pooldas ka põhiseadusse paragrahvi lisamist, mis kohustaks igaüht kaitsma loodust ja tervislikku elukeskkonda.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.R-2324.1.14:122 Saaga ERA.R-2324.1.14:122]</ref> [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|1992. aasta presidendivalimiste]] eel kaalus [[valimisliit Isamaa]] Kaalepi seadmist presidendikandidaadiks, ent Kaalep loobus sellest ja toetas presidendivalimistel [[Lennart Meri|Lennart Merd]].<ref>[[Urmo Soonvald]]. [https://elu.ohtuleht.ee/204495/lennart-merist-tegi-presidendi-voltskiri-arnold-ruutlit-aitasid-tuhanded-katlemised ''Lennart Merist tegi presidendi võltskiri, Arnold Rüütlit aitasid tuhanded kätlemised'']. ''[[Õhtuleht]]'', 26.08.2006</ref> Pärast osavõttu Põhiseaduse Assamblee tööst soovis Kaalep poliitikast tagasi tõmbuda ning tegeleda kirjanduse ja ajakirja Akadeemia toimetamisega.<ref>[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1992/06/23/3 ''Vaba Eestlane'', 23.06.1992]</ref> Ta oli ka üks [[Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus]]e asutajaid 1992. aastal. ===Hilisem tegevus=== Aastatel 1989–2001 oli Kaalep ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] peatoimetaja. Sõjaeelne ajakiri taastati just tema käimavedamisel, ettevalmistused selleks algasid 1988. aasta sügisel [[Tartu Kirjanduse Maja]]s, ent esimene number sai ilmuda 1989. aasta aprillis.<ref name="elva"/> Kaalep õpetas toimetamise selgeks ka noorematele töötajatele, teiste seas hilisemale peatoimetajale [[Toomas Kiho]]le.<ref name="kiho"/> Kaalepi juhtimisel andis ajakiri Akadeemia taasvabanenud Eesti jaoks olulise panuse demokraatliku mõtteviisi süvendamisse, rahvusliku ajalookäsitluse taastamisse ja maailmakultuuri varamu tutvustamisse.<ref name="kappo"/> Lisaks toimetamistööle alates kaastööde tellimisest kuni laekunud tööde sisuliste ja keeleliste peensuste lihvimiseni andis Akadeemia Kaalepile võimaluse avaldada oma tõlkeid, et tutvustada üht või teist suuremat või väiksemat maailmakultuuri.<ref name="hanson"/> Ka pärast peatoimetaja kohalt lahkumist jäi Kaalep ajakirjale oluliseks nõuandjaks klassikaliste filoloogiaküsimuste juures ja andmeallikaks.<ref name="kiho"/> 2002. aastal oli Kaalep [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] (sellele kohale kutsutakse tavaliselt üheks akadeemiliseks aastaks). Ta oli nii [[Eesti Kirjanduse Selts]]i kui ka kunstiühingu [[Pallas]] auliige, samuti [[Emakeele Selts]]i liige. Elva aukodanikuna jäi Kaalep ühiskondlikus elus aktiivseks ja esines tihti tuliste sõnavõttudega. Kui linnavõim või kaaslinlased eirasid demokraatlikke põhimõtteid, ei otsinud Kaalep pehmeid väljendeid, kuid jäi korrektseks ja sirgjooneliseks. 2001. aastal võttis ta väga tuliselt sõna reisirongiliikluse kaotamise vastu ja pöördus avalikult teede- ja sideminister [[Toivo Jürgenson]]i poole,<ref name="kappo"/> leides, et kogu [[Mart Laari teine valitsus]] peaks tagasi astuma.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/1854221/iseseisvuspaeva-jarel Iseseisvuspäeva järel]</ref> 2016. aastal avaldas Kaalep koos teiste kultuuritegelastega meelt [[101 kiri|101 kirja]] vormis, mis nõudis Eesti rahva ja maa tuleviku nimel [[Rail Baltic]]u kavandatud kujul peatamist.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul 101 kiri Postimehes]</ref> Viimane Kaalepi avaldatud originaalluuletus "Et saime presidendiks Lennart Mere..." ilmus [[Sirp (ajaleht)|Sirbis]] 2009. aastal.<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/et-saime-presidendiks-lennart-mere/]</ref> Seejärel avaldas ta veel reisikirjade ja mälestuste kogu "Kodu kõikjal kaasas" 2013. aastal. Viimaseks tema avaldatud tõlkeks jäi aga Goethe luuletus "Mälestus" (''Erinnerung''), mis ilmus Akadeemias 2019. aastal.<ref name="kiho"/> Ain Kaalep suri 94-aastaselt [[Tartu Ülikooli Kliinikum|Tartu Maarjamõisa haiglas]] 9. juunil 2020. Ta on maetud [[Elva kalmistu]]le. ==Looming== ===Luule=== Kaalep on eesti luuleloos väga selgelt omanäolise käekirjaga luuletaja. Ta on üks väheseid luuletajaid, kes on programmiliselt, süstemaatiliselt ja teadlikult arendanud eesti luulekultuuri – seda temaatiliselt, leksikaalselt ja ka värsitehniliselt. Eesti luuleruumi põimitud erinevate värsikultuuride rohkuselt on Kaalep täiesti ainulaadne.<ref name="lotman">[https://www.vikerkaar.ee/archives/11696]</ref> Tema iseloomulik värss on neoklassitsistlik riimluule, ent luuleuuendajana on ta tuntud ka vabavärsi viljelejana. Kaalepi värsimõtte nõtkus ja vormi mitmekülgsus avaldas suurt mõju eesti luules 1960. aastate esimesel poolel toimunud uuenemisele – "kuldsetele kuuekümnendatele",<ref name="kappo"/> mil koos Kaalepiga olid peamised luuleuuendajad [[Jaan Kross]] ja [[Ellen Niit]]. Seda perioodi Kaalepi luules on nähtud ka kui silla loomist [[Arbujad|Arbujate]] ja [[kassetipõlvkond|kassetipõlvkonna]] vahele.<ref name="väljataga">[https://www.looming.ee/artiklid/ain-kaalepi-seitse-luuletust/ Ain Kaalepi seitse luuletust]</ref> Kaalepi klassikalised huvid ja erinevate rahvaste luule tundmine on eesti originaalluulet oluliselt rikastanud.<ref name="olesk"/> Nii tõi ta eesti luulesse vorme antiigist (välteline [[heksameeter]], ''ithyphallicus''), idamaadelt ([[gaseel]]) ja romaani maadelt (hispaania silbiline romanss). Heksameetri kasutamise on Kaalep viinud eesti luules tehniliselt täiesti uuele tasemele ning [[sonett]]ides erandlikult katsetanud piire ja kasutanud originaalseid värsimõõte.<ref name="lotman"/> Kaalepi varasema luule puhul on rõhutatud intellektuaalsust, jahedat tundetooni, pealispindu mööda kulgevat meelelisust ja inspiratsiooni „sekundaarsust”. Kaalep on ka ise deklareerinud, et pooldab [[klassitsism|klassikalisust]] [[romantism|romantikale]] vastanduvas mõttes ning [[Apollon|apollilisust]] [[Dionysos|dionüüsilisusele]] vastanduvas mõttes. [[Märt Väljataga]] leiab, et küps Kaalep jõudis 1970. aastatel sügavama luulekeeleni, milles muutus läbivaks ajateema ja müstiline kogemus, elamisintensiivsuse tunne, ekstaas ja enese­kaotus. Seeläbi on Kaalepi loomingus pindmine kunst ja tehnika sügavama ekstaatilise ja joovastava tõe ilmutamise teenistuses.<ref name="väljataga"/> 1980. aastate alguseks oli Kaalepist saanud eesti luuletaja arhetüüp.<ref name="kiho">[https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/aukartlikult-ain-kaalepist/ Aukartlikult Ain Kaalepist]</ref> Kaalepilt ilmus kaheksa luulekogu. ===="Samarkandi vihik" (1962)==== [[Pilt:Ain Kaalep - Samarkand.jpg|thumb|Ain Kaalep [[Samarkand]]is]] "Samarkandi vihik" koosneb paari erandiga 1961. aasta Usbekistani-reisil kirjutatud luuletustest. See on poeetiline reisipäevik, kuhu on põimitud tõlkegaseele ja -rubaiisid Kesk-Aasia klassikutelt ning uuema aja usbeki poeetidelt. Peamiselt on "Samarkandi vihik" siiski kirjutatud euroopalikes vormides. Ida ja Lõuna kütkestavad põhjamaist luuletajat, kes ihkab kustutada piire enese ja lummava "võõra" tõeluse vahelt ning sulaneda sellesse elurütmi. Usbekistani ja sealsete inimeste jäädvustamise kõrval äratab vahel ka uudne impulss luuletajas mingi väga intiimse, oma aja piiridega valulikult seotud helluse.<ref name="talvet"/> ===="Aomaastikud" (1962)==== "Aomaastikesse" on koondatud peamiselt noore Kaalepi 1950. aastatel kirjutatud luuletused, varaseim pärineb aastast 1949. Ta väljendab, et ei soovi olla prohvet, kuid igatseb teenida armastuse, ilu, headuse, sõpruse ja inimlikkuse ideaali, tahab olla üks rahvaga ning samuti olla tuntud ja kuulus oma maal. Tal on soomeugrilik haridus, ta tunneb hästi emakeelt ja murdeid, oma rahva luulet ja ajalugu, kuid tahab samas eesti luulet toita suure maailma helide ja mõtetega. Luulekogule on vajutanud pitseri sõjamälestuste värskus, mis peegeldub kohati võitlevas humanismis ja sellega kõige paremini sobivas avatud-[[Ekspressionism|ekspressionistlikus]], vahel lausa proosakõnelises vabavärsis. Ekspressionismile lisanduvad aga järk-järgult [[Artur Alliksaar|alliksaarelikud]] sõnamängud, algriimid, suurem artistlikkus ja vaimuterav huumor või kerge (enese)iroonia, ning harvemaks jäävad uljatoonilised, iga hinna eest optimistlikud ja rahvalikkusele pretendeerivad luuletused. Juba noor Kaalep saavutab silmapaistvaid tulemusi antiigist ning Euroopa romantilisest luulest päritud vormide rakendamisel.<ref name="talvet">Jüri Talvet. ''Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus''. // ''[[Looming (ajakiri)|Looming]]'' 1986, nr 6, lk 815–823.</ref> Nii avaldab ta juba avakogus esimese eestikeelse hispaania romansi, millest toonastes poeetikaõpikutes veel juttugi polnud.<ref name="lotman"/> ===="Järvemaastikud" (1968)==== Luulekogus "Järvemaastikud" taltub ja taandub Kaalepi varase luule ekspressionism, mis tardunud maailma vastu saatis oma prohvetlike lausete tule ja naeru. Luuletaja ihkab nüüd rohkem korda ja tasakaalu, kestvust ja püsivust, ning lõpupalas kutsub ebasümmeetriat ülistavat noort maailmaparandajat [[Paul-Eerik Rummo]]t jumalate templisse [[Panteon]]i, et seal koos veenduda nii ebasümmeetria kui ka sümmeetria vajalikkuses. Nii nagu oma esseistikas, toetab Kaalep ka luules kirglikult "metsakultuure", loodus- ja väikerahvaid nende ebavõrdses võitluses omakasupüüdlike tsiviliseeritud suurvõimudega. Ta kahetseb, et mitte kõikjal ei kõnelda suurimaist südamevaludest siiralt, ning kardab, et sõnad võiksid muutuda tühjadeks, hüljates kõik selle, mis on meis püha: kodu, armastuse, rahu. Ta toob luule pühaduse maa peale ja paneb maa selle üle kohut mõistma.<ref name="talvet"/> ===="Klaasmaastikud" (1971)==== Neljas luulekogu "Klaasmaastikud" on kirjutatud silmatorkavalt klassikalistes ja traditsioonilistes vormides. Kaalep proovib läbi rea antiikseid värsimõõte, katsetab siis orientaalseid homoriime, hispaania romansi assonantse ja polürütmiat ning suleb kogu 27 sonetiga. See luulekogu näitab üsna selget intellektualiseerumise tendentsi, vaimse tasandi kasvavat tõusu loodusliku ja loomuliku kohale. Varasema ekspressionistliku uljameelsuse asemele astub "Klaasmaastikes" meditatiivsus. Lai kaasajateema kaob ning selle asemele tulevad püsivamad ja jäädavamad tõed. Meditatiivse tasandi kõrval laieneb mänguline element. Kaalep vaatab "Klaasmaastikes" rohkem minevikku kui tulevikku – ta mõtiskleb, lihvib, raamistab ja mängib.<ref name="talvet"/> "Klaasmaastikes" sisaldub luuletsükkel "Romansid [[don Quijote]]st, mis Cide Hamete Benengeli pühendas don Juan de Trillo, Dianogado hertsogi õndsale mälestusele", esimest korda avaldatud Loomingus 1968. aastal. Tegemist oli Kaalepi austusavaldusega [[Jaan Tõnisson]]i 100. sünniaastapäevaks, millel õnnestus Nõukogude tsensuurist läbi lipsata. ''Trillo'' tähendab nimelt hispaania keeles kooti, ning Tõnissoni rahvapärane hüüdnimi oli Koodi Jaan. ''Dianogado'' tähendab pähklipäeva, mis on saksa keeles ''Nusstag'' ja millest võib välja lugeda [[Nuustaku]].<ref>[https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1996/12/12/4 ''Vaba Eesti Sõna'', 12.12.1996]</ref> ===="Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)==== [[Jüri Talvet]]i arvates ei ole "Paani surm" kuigi ühtlane luulekogu, vaid jaguneb kahte poolde: üks pool kuulub Kaalepi varasemasse loomingusse ja erineb sellest üsna vähe; teine, uuem pool aga alles hakkab terviklikumalt kuju võtma ja kuulub pigem luuletaja tulevasse loomingusse. [[Paan]]i surma kujundiga vihjab Kaalep arvatavasti ürglooduse või sugujõu taandumisele, ent jätab sellele ka ülestõusmise võimaluse. Mõnes luuletuses jõuab Kaalep väga lähedale tragöödia põhitingimuseks peetavale pühaduse vaimule. Ta viitab küll elukõiksuse ja inimtõeluse kattumatusele, kuid see pole enam nende järsk eraldamine, ühe poole eemaletõukamine ega pilkamine, vaid pigem vastuolu ja sellega koos käiva pühadusetunde omaksvõtt. Vaatamata Kaalepi loomuomasele vastumeelsusele oma sisemisi tundeid väljendada, ilmub seekord tema teosesse ootus läbi varjamatu hirmu ja ängistuse. See on eellugu uuele ja sügavamale luulele. Siin saavutab luuletaja sõltumatuse antiigi iidolitest.<ref name="talvet"/> Kogu sisaldab 1969. aastal kirjutatud luuletust "Prooimion", mida Kaalep on nimetanud sissejuhatuseks ja võtmeks tema eluteele ja loomingule. Luuletuse taustaks on Kaalepi enesetapukatse Nõukogude vangistuses, mille käigus ta tajus surma kui laia avarat merd.<ref name="epl"/> "Prooimion" on kolmeteistkümnes kvantiteerivas trohheilises tetrameetris meditatsioon sellest, kuidas nooruslik igatsus surma järele on kahanemas ja see laseb elatud elu paista järjest armsamana.<ref name="väljataga"/> Luuletuse ilmumise ega avaldamise ajal polnud Nõukogude kirjanduses surma poetiseerimine lubatud. Kuna luuletuses pole aga kordagi kasutatud sõna "surm", sai see siiski ilmuda.<ref name="epl"/> ===="Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)==== "Kuldne Aphrodite" on Kaalepi kõige filosoofilisem kogu. Siin hülgab poeet lõplikult kunagise ekspressionismi ja hootise sürrealismi, nii nagu ka humorismi igas vormis. Luuletuseks ei piisa enam juhuslikust vaimukusest või mõttesähvatusest. Kõik keskendub Kaalepi enda elule ja selle paigutamisele suurde aega. Meditatiivne laad hõlmab terve raamatu. Luuletaja püüab visalt ja kindla otsustavusega läheneda püsivale, lõplikule tõele, jätta kõrvale ebaoluline ("võõras", "õpitu") ja lähtuda vaid sellest tõelusest, mis on kõige sügavamini läbi elatud. Ta teab, et tõde avaneb kusagil valguse ja hämaruse piiril, poolvalguses. Seal sünnib ka pühadusetunne, sünnib luule.<ref name="talvet"/> [[Juhan Liivi luuleauhind|Juhan Liivi luuleauhinnaga]] pärjatud luuletuses "Õnne piir" kõneleb luuletaja kalmistul oma kadunud emaga. Neis lihtsais värssides pole õieti metafoore ega võrdlusi, küll aga äratavad nad kõige puhtamale tundmusele.<ref name="talvet"/> See on kalmistueleegia, mis aga ei kanna luuletaja mõtteid surmale, vaid vastupidi kõige elavamale elule, mida harukordses ekstaasis võib kogeda. Luuletuses on kauge allusioon [[Taoism|taoistlikule]] tähendamissõnale, milles [[Zhuangzi]] ei tea, kas näeb tema unes end liblikana või liblikas temana. Luuletuse lõpus aimdub [[Arthur Schopenhauer|schopenhauerlik]] mõttekäik, mille järgi õnne võimalikkuse tingimus peitubki viletsuses või õnnetuses.<ref name="väljataga"/> ===="Haukamaa laulu'" (1999)==== [[Pilt:Ain Kaalep Võrumaal.jpg|thumb|Ain Kaalep [[Karula rahvuspark|Karula rahvuspargi]] maastikel]] Kogusse "Haukamaa laulu'" on Kaalep koondanud oma pika aja jooksul kirjutatud [[võru keel|võrukeelsed]] luuletused. Olles küll ise mulgi-tartu päritolu, õppis Kaalep võru keele selgeks, rajades suvekodu [[Võrumaa]]le [[Mähkli]] külla. Seetõttu kirjutas Kaalep just Lääne-Võrumaa [[Karula kihelkond|Karula kihelkonna]] murrakus. Tema võrukeelsete tekstide hulgas on ka 17. sajandi šamanistliku loitsu põhjal kirjutatud "[[Pikse litaania]]".<ref>[https://wi.ee/voro/kiranigu/ain-kaalep/]</ref> Ka võru keelt on Kaalep rikastanud kanooniliste värsivormide – näiteks [[haiku]]de ja sonettidega.<ref name="lotman"/> ===="Muusad ja maastikud" (2008)==== Koondkogu "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008" sisaldab seitset juba varem avaldatud luulekogu, kuigi mõne varasema luuletuse on Kaalep välja jätnud ja mitmeid lihvinud. Ühtlasi sisaldab see sarja "Muusad" (2008) ning eri aegade tekste põimiva "Antaiose loo ja teisi luuletusi", mis pole eraldi koguna ilmunud, kuigi oli nõnda kavandatud. Raamatust võib leida ka Kaalepi saatesõna ja kommentaarid luuletustele, järelsõna on kirjutanud [[Sirje Olesk]]. "Muusad ja maastikud" on eesti kultuuriloos täiesti ainulaadne raamat, kuna see on lisaks luuleteosele sisuliselt värsiõpetuse õpik ja omamoodi poeetikakool. Enne ega pärast Kaalepit pole mitte keegi nii palju erinevaid värsikultuure eesti luulesse toonud.<ref name="lotman"/> ===Näidendid=== [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] on lavale toodud kolm Kaalepi kirjutatud näidendit. Kaalepi näidendeid iseloomustab kõrge kirjanduslik kultuur, täpne ja kaalutud sõna.<ref name="SjaV"/> Lisaks näidenditele on Kaalep kirjutanud kuuldemänge. ===="Minu silmad ja sinu silmad" (1965)==== Ain Kaalepi esimene näidend "Minu silmad ja sinu silmad" toodi lavale jaanuaris 1965 Vanemuises, lavastaja oli [[Epp Kaidu]].<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1964/09/25/5 ''Sirp ja Vasar'', 25.09.1964]</ref> Näidendi tegevus toimub intelligentsi seas ja see kõneleb aususe probleemist selle kõige laiemas tähenduses – aususest nii loomingus, töös kui isiklikus elus.<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1964/07/03/6 ''Sirp ja Vasar'', 3.07.1964]</ref> Kaalep tõmbab eesriide ühe perekonna ja nende niitide eest, mis seda perekonda omavahel ja ümbrusega seovad. Ta räägib enesessesulgumisest ning näiliselt lähedaste inimeste kaugenemisest ja võõrdumisest.<ref>[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1965/02/26/17 ''TRÜ'', 26.02.1965]</ref> ===="Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (1967)==== Kolmevaatuseline näidend "Iidamast ja Aadamast" on satiiriline komöödia, mis käsitleb inimese ja tema üle järjest enam võimust võtva tehnoloogia suhteid. Tegevus toimub tulevikudüstoopias, kus kõrgelt arenenud tehnoloogia on inimesed taas sundinud ahvide seisusse. Selles ühiskonnas tuleb alustada otsast peale, et uuesti inimeseks saada. Näidendis on ainult üks nimeline tegelane – [[Hamlet (tegelane)|Hamlet]]. Ülejäänud on IIDAM-id (''International Detailed Ape Model''), kes on jaotatud eri tootmisgruppidesse ja kategooriatesse. Nad kannavad ahvimaski ja oma moeloojate poolt soovitatud rõivastust, leksikaalse keele kasutamine on nendel suhtlemisel vastunäidustatud. Armastus ja perekondlikud rollid on keelatud, kunst ja luule on põlu all, aga eksisteerivad "seksuaaltsentraal", kunstliku seemenduse jaamad ja psühholoogiavalitsus.<ref name="SV">[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1967/03/10/4 ''Sirp ja Vasar'', 10.03.1967]</ref> Näidendis "Iidamast ja Aadamast" väljendab Kaalep selget seisukohta, et üldhariduse esmaseks eesmärgiks on intelligentsi, arenenud tunde- ja mõttemaailmaga inimese, mitte aga ainult inseneri ettevalmistamine – tehnoloogia teenigu inimest, mitte vastupidi. Mure modernses maailmas inimese ahendamise, kitsastesse raamidesse surumise ja arengu piiramise üle viitas ühtviisi kommunistlikule totalitarismile kui ka kapitalistlikule läänemaailmale.<ref name="SV"/> Kaalep kirjutas näidendi üleliidulisel dramaturgia seminaril osaledes 1966. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1966/03/18/4 ''Sirp ja Vasar'', 18.03.1966]</ref> Esietendus toimus Vanemuises 19. veebruaril 1967, lavastaja oli [[Kulno Süvalep]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/02/22/26 ''Kodumaa'', 26.02.1967]</ref> 1969. aastal ilmus näidendi tekst väliseestlaste ajakirjas [[Mana (ajakiri)|Mana]].<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:279476/250842/page/19]</ref> ===="Totomauna ehk Mäe veri" (1979)==== Kaheosalise näidendi "Totomauna ehk Mäe veri" tegevus toimub autori kaasajal ühes kujuteldavas [[Okeaania]] arenguriigis. Näidendis kasutas Kaalep [[polüneesia]] mütoloogiat ja tänapäeva [[neokolonialism]]i motiive, et vihjata Eesti okupeerimisele venelaste poolt.<ref name="hanson">[[Raimu Hanson]]. [https://www.postimees.ee/1550649/luuletaja-on-jatnud-jalje-ka-teatrikunsti Luuletaja on jätnud jälje ka teatrikunsti]</ref> Näidendi lavalejõudmine oli omamoodi ime, kuna tekst oli ühemõtteliselt Nõukogude-vastane ja selle trükkimine poleks tsensuuri tõttu võimalik olnud. Eelkõige oli näidend suunatud [[Eesti põlevkivitööstus]]e laiendamise tagajärjena 1970. aastate teisel poolel hoogustunud venelaste massiimmigratsiooni vastu. "Mäe veri" viitab võimalikule [[nafta]]leiukohale kohalike polüneeslaste poolt pühaks peetaval mäel, mille tulemusena ähvardab saareriiki ekspluateerimine suurkorporatsioonide poolt, võõrtööjõu massiline sissevool ja kohaliku põlisrahva vähemusse jäämine ning muutumine etnograafiliseks museaaliks võõrpäritolu turistide jaoks. Näidendis kasutatav fiktsionaalne [[polüneesia keeled|polüneesia keel]] on segu [[maoori keel|maoori]] ja [[havai keel]]est.<ref name="looming">''Looming'' 2006, nr 6. Lk 834–836.</ref> Näidendi valmimisest lavale jõudmiseni kulus mitu aastat. Esietendus toimus Vanemuises 10. märtsil 1979 ja lavastaja oli [[Jaan Tooming]].<ref name="SjaV">[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1979/05/05/6 ''Sirp ja Vasar'', 5.05.1979]</ref> Kaalep aga ei olnud lavastuse teostuse ega näitlejavalikuga rahul ning tal kadus pikaks ajaks näidendite kirjutamise soov.<ref name="looming"/> ===Esseistika ja kriitika=== [[Pilt:Ruuben ja Ain Kaalep 2013.jpg|thumb|Ain ja [[Ruuben Kaalep]], 2013]] Kaalep rõhutas [[essee]] kui ilukirjandusliku žanri viljelemise olulisust iga rahva vaimukultuuris. Ta pidas seda väga tähtsaks nii mõtte kui väljenduse arendamise seisukohalt.<ref>Ain Kaalep. ''Esseest''. // ''Noorus'' 1966, nr 7.</ref> Ta avaldas elu jooksul palju luuleteooria- ja keelealaseid artikleid. Kaalepit võib pidada juhtivaks eesti värsiteadlaseks 1950. aastate lõpust kuni 1960. aastate lõpuni.<ref>[http://www.lotman.ee/blogi/ain-kaalep-in-memoriam]</ref> Kirjandusüldsus õppis Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid sügavuse ja laiahaardelisusega.<ref name="kappo"/> Kaalepi esseekunst saavutas kõrgtaseme 1960. aastate lõpuks. Kõige enam arenes väljenduslik tihedus ja peenus, küündides eesti kirjanduses ainulaadse elegantsini, millega suutis konkureerida üksnes Jaan Kross. Kaalepi esseistikas puudub klammerdumine faktide, tsitaatide või võõraste arvamuste külge, ühekülgne oma arvamuste pealesurumine või ka liigtagasihoidlik refereerimine. Üleminekud konkreetselt abstraktsele – maailmakirjandusest eesti kirjandusse ja vastupidi – on Kaalepil erakordselt sujuvad. Tavaliselt teeb Kaalep mööndusi mitmes suunas, tasandab lihtsustavad teravused, astub dialoogi võimalike vastumõtlejatega ja võimaluse korral üritab ka hinnangulist sünteesi, omaenda ideaalide ja seisukoha esiletoomist. Kaalepi saate-esseede sõnakunst oli 1970. aastatel innustavaks eeskujuks eriti noortele literaatidele, kes pidid tõlketeostele ees- ja järelsõnu kirjutama.<ref name="talvet"/> Ajalehes Edasi avaldas Kaalep lisaks artikleid, kasutades pseudonüüme '''A. Juhanson''', '''Juhan Ainson''', '''K. Lepp''', '''K. Pikasoo''' ja '''O. Muusapoeg'''. Kaalepi esseed, artiklid, reisikirjad ja muud kirjutised on ilmunud kolmes kogumikus: *"Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseekogumik, 1984) *"Kolm Lydiat" (sarjas "[[Eesti mõttelugu]]", 1997) *"Kodu kõikjal kaasas" (2013) ===Proosa=== [[Pilt:Ain Kaalep salliga.jpg|thumb|Ain Kaalep]] Kaalepil oli elu jooksul mitmeid ideid proosateoste kirjutamiseks, kuid suurem osa neist jäi kirja panemata, kuna ta pidas oma proosakirjaniku võimeid tagasihoidlikeks. Üks neist oli romaan, milles [[kiviaeg]]se [[Kunda kultuur]]i asukad (ehk "[[Kungla (mütoloogia)|Kungla rahvas]]") elavad tänapäevani Eestis ja tegelevad salaja [[Kannibalism|inimsöömisega]]. Seda lugu kirjeldas Kaalep 1992. aastal telesaates "Idée fixe".<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/idee-fixe-ain-kaalep ERR arhiiv]</ref> Kaalep avaldas mõned oma proosakirjutised valimikus "Jumalatosin", mis ilmus 2008. aastal [[Loomingu Raamatukogu]] väljaandena. ===Laulutekstid=== Ain Kaalep kirjutas libreto [[Valter Ojakäär]]u ooperile "[[Kuningal on külm (ooper)|Kuningal on külm]]" (esmaettekanne 1967). Kaalep lisas ooperisse vihjeid Nõukogude jälgimisühiskonna kohta ja striptiisistseenid. Samuti on Kaalep kirjutanud sõnad kümmekonnale Ojakääru viisistatud laulule, neist tuntuim on "Tihemetsa Tiina".<ref name="hanson"/> Mitu Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks (näiteks "Ristsed" [[Artur Rinne]] esituses) ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske.<ref name="kappo">[http://www.videvik.ee/530/ain.html]</ref> Kaalepi kirjutatud ja [[Alo Ritsing]]u viisistatud on "Lapi laul" ("Kõrge tundru harjal...").<ref>Alo Ritsing. ''Naiskoorilaule''. 1993.</ref> ===Sõnaloome=== Kaalep on toonud eesti keelde sõnad "teave" (1971), "teavitama", "lõimima" ja "lõimuma" (2002), "vandel" (1968), "etlema" ja "etleja" (1968), "holalaul" ja "holalaulja". Kaalep ise on pidanud sõnaloomet enda kõige silmapaistvamaks teeneks.<ref>[https://www.postimees.ee/220623/kaalep-minu-silmapaistvamad-teened-on-sonaloome-alal Kaalep: minu silmapaistvamad teened on sõnaloome alal]</ref> Sõna "teave" tõi Kaalep avalikkuse ette 4. juunil 1971 ilmunud Jaan Krossi teoste arvustuses.<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1971/06/04/5 ''Sirp ja Vasar'', 4.06.1971]</ref> Ta soovitas kasutada sõna "üksmeel" asemel rohkem mõistet "koosmeel", mis tähendab koos mõtlemist ja tegutsemist isegi siis, kui mõnes küsimuses jäädakse eriarvamusele.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/2480563/uksmeelest-ja-koosmeelest-rahvas-soovib-presidendiks-lennart-merit-pakuti-ka-zjuganovit-juhtidele-meeldib-meri-tarand-on-naiste-seas-populaarne-ruutlit-toetavad-vaesed-kiri-toimetajale-kuritoo-aga-karistus-muusikakoolide-oppemaksust ''Postimees'', 4.07.1996]</ref> [[Sulaaeg|Sulaajaks]] on hakatud nimetama [[Jossif Stalin]]i surmale Nõukogude Liidus järgnenud osalist kultuuriliste vabaduste perioodi ja tavaliselt loetakse selle kujundi loojaks [[Ilja Ehrenburg]]i, kellel ilmus 1954. aastal jutustus "[[Sula (jutustus)|Sula]]". Ain Kaalep kasutas aga sula kujundit rahvusliku vabanemislootuse tähisena juba 5. märtsil 1953, Stalini surmapäeval kirjutatud luuletuses.<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirp/1993/03/05/6 ''Sirp'', 5.03.1993]</ref> ==Tõlked== Ain Kaalep oli polüglott ja viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud nii luuletekste kui ka proosat. Euroopa nüüdiskeeltest kuulusid tema huviorbiiti kõige enam saksa, hispaania ja prantsuse keel. Antiikkeeltest on Kaalep tõlkinud nii [[vanakreeka keel|vanakreeka]]- kui ka [[ladina keel|ladinakeelset]] luulet. Ta on tõlkinud ka orientaalkeeltest, eelkõige [[pärsia keel|pärsia]], [[usbeki keel|usbeki]] ja [[türgi keel]]est. Ta on ka tõlkinud luuletusi [[vanaegiptuse keel]]est võru keelde. Ülevaade Kaalepi tõlkeloomingust on ilmunud kogus "Peegelmaastikud" (I 1976, II 1980). Kaalep on tõlkinud järgmiste kirjanike loomingut: {| class="wikitable" width="1000" ! colspan="2" |Soome-ugri keeltest |- | [[soome keel]]est |[[Arvo Turtiainen]] |- ! colspan="2" |Germaani keeltest |- |[[saksa keel]]est |[[Johannes Robert Becher]], [[Bertolt Brecht]], [[Heimito von Doderer]], [[Günter Eich]], [[Max Frisch]], [[Albert Paris Gütersloh]], [[Heinrich Heine]], [[Hermann Hesse]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Ödön von Horváth]], [[Hans Henny Jahnn]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[Heinrich Mann]], [[Georg Maurer]], [[Hans Erich Nossack]], [[Benno Pludra]], [[Friedrich Schiller]], [[Jakob Wassermann]] (värsid teoses "Caspar Hauser ehk Südameleigus") |- |[[inglise keel]]est | |- ! colspan="2" |Romaani keeltest |- |[[ladina keel]]est |[[Horatius]], [[Martialis]], [[Ovidius]], [[Plautus]] |- |[[hispaania keel]]est |[[Vicente Aleixandre]], [[Federico García Lorca]], [[Octavio Paz]], [[José Soler Puig]], [[Ramón Gómez de la Serna]] ("El Greco", koos Asta Põldmäega), [[César Vallejo]], [[Lope de Vega]] ("Sevilla täht") |- |[[prantsuse keel]]est |[[Charles Baudelaire]], [[Jacques Prévert]], [[To Hoai]] |- |[[portugali keel]]est |[[Luís Vaz de Camões]], [[Agostinho Neto]], [[Fernando Pessoa]] |- |[[katalaani keel]]est |[[Salvador Espriu]] |- |[[galeegi keel]]est | |- |[[provanssaali keel]]est | |- ! colspan="2" |Slaavi keeltest |- |[[ukraina keel]]est |[[Tarass Ševtšenko]] |- |[[poola keel]]est |[[Juliusz Słowacki]] (koos [[Aleksander Kurtna]]ga) |- |[[bulgaaria keel]]est |[[Ivan Vazov]] ("Ikke all", koos Aleksander Kurtnaga) |- ! colspan="2" |Muudest indoeuroopa keeltest |- |[[vanakreeka keel]]est |[[Aristophanes]], [[Euripides]], [[Sophokles]] ("[[Kuningas Oidipus]]", koos [[Ülo Torpats]]iga) |- |[[pärsia keel]]est |[[Ḩāfez̧]], [[’Omar Khayyām|Umar Hajjam]] |- ! colspan="2" |Turgi keeltest |- |[[türgi keel]]est |[[Nâzım Hikmet]] |- |[[usbeki keel]]est |[[Mirtemir]], [[Ališer Navoii]], [[Zulfiya]] |- ! colspan="2" |Muudest keeltest |- |[[gruusia keel]]est | |- |[[vanaegiptuse keel]]est | |} Lisaks on Kaalep tõlkinud katkendeid germaani eeposest "[[Beowulf]]" ja hispaania eeposest "[[Laul minu Cidist]]" ning keskaja trubaduuride luulet. ==Isiklikku== [[Pilt:Ain Kaalep, Irene Saal ja Ruuben Kassitoomel 1995.jpg|thumb|Ain Kaalep ja [[Irene Saal]] koos poeg [[Ruuben Kaalep|Ruubeniga]] Tartus [[Kassitoome]]l, 1995]] [[Pilt:Astrid ja Ain Kaalep.jpg|pisi|Astrid ja Ain Kaalep 2010. aastal oma kodus Elvas pärast filmi "Monoloogid 3D" võtteid. Foto Lauri Kulpsoo]] Ain Kaalepi abikaasa Astrid Kaalepi (1921–2015) isa oli Tartu linnapea [[Karl Luik]].<ref name="Elvet">Malle Elvet [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=732 "Valga-­ ja Võrumaalt tõusis Karl Luik Tartut valitsema"] Lõunaleht, 7. juuli 2009</ref> Astrid ja Ain Kaalepi tütred on Rahel ja [[Triin Kaalep]]. Ülikooli õppejõuna tutvus Ain Kaalep folkloristi ja luuletaja [[Irene Saal]]iga. Nende pikaajalisest suhtest sündisid poeg [[Ruuben Kaalep]]<ref>Joosep Tiks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120132408/etnofuturist-ruuben-kaalep-raagib-suu-puhtaks-kui-sul-pole-uhtegi-eesti-esivanemat-ei-saa-sa-olla-eestlane Etnofuturist Ruuben Kaalep räägib suu puhtaks. „Kui sul pole ühtegi eesti esivanemat, ei saa sa olla eestlane“] ''Eesti Ekspress'', 24. jaanuar 2023</ref> ja tütar [[Elo Kaalep]]. Ruubeni sündides oli Ain juba 67- ja Elo sündides 75-aastane.{{lisa viide}} Ain Kaalepi lastest Triin on keeletoimetaja,<ref>[https://kultuur.err.ee/313910/toimetajaauhinna-palvis-triin-kaalep Toimetajaauhinna pälvis Triin Kaalep]</ref> Ruuben on poliitik ja luuletaja ning Elo on kultuurikriitik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608716704/draama-festivali-paevik-elo-kaalepi-intervjuu-iseendaga-iraani-konverentsi-teemal Draama festivali päevik | Elo Kaalepi intervjuu iseendaga "Iraani konverentsi" teemal]</ref><ref>[https://www.temuki.ee/archives/5174 Lembelaulu trubaduur, neoliberaal või orjarahva šamaan?]</ref> Ain Kaalepi õde Tiiu-Ruth (1932–2011) abiellus arsti ja vabadusvõitleja [[Rein Põllumaa]]ga. Ain Kaalepi õetütar on bioloog [[Lee Põllumaa]], õepoeg arhitekt [[Uku Põllumaa]]. ==Tunnustus== * [[1977]] – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (tõlkekogumik "Peegelmaastikud") * [[1984]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Õnne piir") * [[1985]] – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Maavallast ja maailmakirjandusest") * [[1986]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * [[1995]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * [[1996]] – [[Pilt:EST Order of the National Coat of Arms - 3rd Class BAR.png|70px]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|870}}</ref> * [[1996]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[1998]] – [[Elva linna aukodanik]] * [[2000]] – [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]] ("Haukamaa laulu'") *[[2001]] – [[Pilt:Legion Honneur Officier ribbon.svg|70px]] Prantsusmaa [[Auleegioni orden]] (ohvitser) * [[2001]] – [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] * [[2002]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * [[2008]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> * [[2008]] – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Muusad ja maastikud") * [[2010]] – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[2010]] – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] ("Muusad ja maastikud") * [[2014]] – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler * [[2016]] – [[Pilt:FIN Medal 2nd Class of the Order of the White Rose BAR.png|70px]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] I klassi medal * [[2016]] – [[Pallas|kunstiühingu Pallas]] auliige ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Jaak Põldmäe]], "Ain Kaalepi luuleteoreetiliste vaadete kajasid tema loomingus (Kollaaž, segatehnika)" – [[Keel ja Kirjandus]] 1976, nr 6, lk 329–335 * [[Jüri Talvet]], "Ain Kaalepi ''poetica iberica''" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 6, lk 368–376 * Jüri Talvet, "Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1986, nr 6, lk 815–823 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1991, lk 360–367 ja bibliograafia lk 374–375 (ülevaate autor [[Silvia Nagelmaa]]) * "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo. [[Liivimaa Mälu]], Tartu 2006, lk 49–52 * [[Daniele Monticelli]], "Maailmakultuuri sõnumitooja Ain Kaalep" (intervjuu) – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 491–495 * [[Sirje Olesk]], "Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975" – [[Tuna]] 2007, nr 4, lk 103–122; järg: 2008, nr 1, lk 113–128 * Olev Remsu, "Ain Kaalep - südametunnistusega esteet, erudiit ja sõdur" - Delfi/Eesti Päevaleht, 4. juuni 2016 ==Välislingid== {{Vikitsitaat}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=19715&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJ2YmJOagGIY2ilVAilDZWsa2sBTZYZmA%253D%253D ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *{{ISIK|745}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51009561/anari-koppel-ain-kaalep-ja-suured-luuletajad Anari Koppel: Ain Kaalep ja suured luuletajad] (intervjuu Ain Kaalepiga) Eesti Päevaleht, 2. mai 2005 *[http://www.videvik.ee/530/ain.html Videvik - Ain Kaalep 75], Jaan Kappo *[[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/26/kultuur.htm#teine "Kingitus, mis kinnitab ja jaatab püsivaid kultuuriväärtusi" (raamatu "Kolm Lydiat" arvustus)] Postimees, 26. veebruar 1998, lk 16 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/15.06.07/arvamus/3.shtml Ain Kaalep, "Seitsmeselt poliitikasse"] Õpetajate Leht, 15. juuni 2007, lk 4 *[[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/446836 Ain Kaalep: muusad on mulle lähedased], Eesti Päevaleht, 31. oktoober 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/472247 Ain Kaalep: Õigekeelsusest ja heakeelsusest] EPL.ee, 29. juuni 2009 {{JÄRJESTA:Kaalep, Ain}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Elva linna aukodanikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 03vkcznclfjp0yilg26ni76a0hpu4so 0 21914 7168411 7168321 2026-06-06T15:14:03Z Eiusmod 200998 /* Kala */ le 7168411 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997. lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] mprwdn7q58f4akodeb88yzqxtxglru0 7168412 7168411 2026-06-06T15:14:35Z Eiusmod 200998 /* Kala */ 7168412 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda on oluliselt mõjutanud kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 73wvcsfrdyqsod2lvc22lk77n12lz7t 7168711 7168412 2026-06-07T11:40:33Z Eiusmod 200998 Ilma kasutamata sõna ''kihistus'', nagu Kuriuss tahab 7168711 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja nii-öelda Eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 7bb9ca97h4o2vw3hmpfung7n0ezeylh 7168713 7168711 2026-06-07T11:42:25Z Eiusmod 200998 /* 20. sajand */ Kihistus eemaldatud 7168713 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Tavaliselt peetakse selle all silmas vaid eesti rahvustoite ning kitsamas mõistes 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid. == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus. [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a. [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi teine ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine||Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus == [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * [[Aliise Moora]], "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, Tartu : Ilmamaa, 2007 * Maire Suitsu "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 * "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2003 * Wimberg "Eesti köök". Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking". Ülikooli Kohvik, 2006 * "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Margit Mikk-Sokk "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti". Tulip 2014 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Toidublogi "Aet köögis", 26. november 2010 * [http://www.kulinaaria.ee/eesti-kook "Eesti ja Põhjala köök"] Kulinaaria Instituut * Hanneli Rudi. [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil] Postimees, 6. detsember 2012 * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 Uus kookide tegemise õpetus 1908].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 96joms1vas4hhys74cm1bw1n0dtf46g 0 24806 7168575 6681619 2026-06-07T04:27:23Z Kuriuss 38125 7168575 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestis elutsevast angerjaliigist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Angerjas (täpsustus)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Angerjas | värvus = loomad | seisund = CR | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name="w7Ut9" /> | pilt = Anguilla anguilla.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Osteichthyes'' | selts = [[Angerjalised]] ''Anguilliformes'' | sugukond = [[Angerlased]] ''Anguillidae'' | perekond = [[Angerjas (perekond)|Angerjas]] ''Anguilla'' | liik = '''Angerjas''' | binaarne = ''Anguilla anguilla'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]] | levikukaart = RangeofAnguillaanguilla.jpg }} [[Pilt:FishEatingEalWithBroadJaws.JPG|pisi|Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus]] [[File:Édouard Manet - Rouget et Anguille.jpg|thumb|[[Édouard Manet]], 1864]] '''Euroopa angerjas''' (ka '''harilik angerjas''') (''Anguilla anguilla'') on [[angerlased|angerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[angerjas (perekond)|angerja]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kala]]. Euroopa angerjas on [[IUCN]]-i punases nimestikus liigitatud kriitilises seisundis liigiks.<ref name="UFJXQ" /> Angerjas elab [[Euroopa]] ja [[Põhja-Aafrika]] [[jõgi|jõgedes]] ja magevee[[järv]]edes Lääne- ja Põhja-Euroopas kõikjal, [[Must meri|Musta mere]] [[vesikond|vesikonnas]] paiguti. Ta elab ka [[Kanaarid|Kanaari]], [[Assoorid|Assoori]] ja [[Fäärid|Fääri]] ja [[Briti saared|Briti saartel]] ning [[Island]]il, [[Läänemeri|Läänemeres]] selle väikese [[soolsus]]e tõttu ka meres. Teda kohtab isegi [[Valge meri|Valge mere]] vesikonnas, näiteks [[Petšoora|Petšora jõe]]s.<ref name="Loomade elu" /> Harilikule angerjale lähedased liigid on [[ameerika angerjas|ameerika]] ja [[jaapani angerjas]]. Neid liike eristatakse [[selgroolüli]]de arvu järgi, mis on ameerika angerjal väiksem ja jaapani angerjal suurem kui harilikul angerjal, aga muidu on need kalad sarnased, nii et neid on peetud isegi ühte liiki kuuluvaks.<ref name="Loomade elu" /> == Välimus == Tavaliselt on angerjas 0,5–1,5&nbsp;m pikk, harva kuni 2 meetrit. Ta kaalub kuni 4–6&nbsp;kg. Isased on emastest märgatavalt väiksemad. [[Soomus]]ed on väikesed ja vähemärgatavad, tavaliselt hõbedase läiketa. Värvus on muutlik, sõltudes kala vanusest ja veekogu iseloomust. Kõige sagedamini on angerja [[selg]] tume[[roheline]] või [[pruun]], küljed [[kollane|kollased]] ja kõht kollakas või [[valge]]. Angerja [[nahk]] on [[lima]]ne ja libe ning sellepärast on elusat angerjat väga raske käes hoida.<ref name="Loomade elu" /> Angerjal on kirjeldatud kahte vormi, kitsa- ja laiapealine. Kitsapealist angerjat hinnatakse rohkem, sest ta on [[rasv]]asem: tema rasvasisaldus on kuni 27,5%, laiapealisel 12–19%. Kuid tänapäeval arvatakse pigem, et need vormid sõltuvad sellest, millises keskkonnas angerjas on üles kasvanud. Seal, kus on palju väikesi saakloomi, kasvab angerjas kitsapealiseks, terava [[koon]]u ja väikeste [[lõug]]adega vormiks. Kui pisisaakloomi on vähe, siis saab angerjast laiapealine röövvorm ning talle kasvab tömbi koonu ja suurte lõugadega [[pea]], mis võimaldab haarata kuni 15&nbsp;cm pikkusi kalu ja [[vähilaadsed|vähke]].<ref name="Loomade elu" /> == Eluviis == Angerjas eelistab elada mudase põhjaga veekogus. Toiduks otsib ta selle põhjast väikeseid loomakesi: vee[[putukad|putukaid]] ja nende [[vastne|vastseid]], [[tigu]]sid, [[ussid|usse]], [[koorikloom]]i ja kala[[maim]]e. Suured angerjad söövad rohkem kalu, eriti väikese tööndusliku tähtsusega kalu, näiteks [[ahven]]aid, [[kiisk]]u ja [[särg]]i.<ref name="Loomade elu" /> [[Magevesi|Magevees]] ilmneb angerjal positiivne [[reotaksis]] ehk tung liikuda vastuvoolu. Sageli tungib ta üsna tillukestesse niredesse ja isegi veetorudesse.<ref name="Loomade elu" /> Angerjas valib endale elupaiga ja elab seal kaua. [[Elbe]]s tehti katse, milles hulk angerjaid püüti kinni, märgistati värviliste niitidega ja lasti uuesti lahti, osa ülesvoolu, osa allavoolu. Enamik angerjaid pöördus oma endisse elukohta tagasi.<ref name="Loomade elu" /> Angerjas on ööloom. Päeval redutab ta tavaliselt [[muda]]s, tungides sellesse kuni 80&nbsp;cm, aga mõnedel andmetel isegi kuni 1,5&nbsp;m sügavusele. Toitu otsima läheb ta öösel, eriti kui taevas on pilves ja kuu ei paista. Ka püünistesse ja [[põhjaõng]]ede otsa satuvad angerjad sagedamini öösel, kuigi [[lant|landiga]] on neid püütud ka päeval.<ref name="Loomade elu" /> Aplusest hoolimata kasvab angerjas aeglaselt. Väga soodsates tingimustes on täheldatud juurdekasvu 0,5 kg aastas. Angerjas toitub ainult soojal ajal, [[aprill]]ist kuni [[november|novembrini]]. Talve veedab ta sügaval mudas [[talveuni|talveunes]].<ref name="Loomade elu" /> Angerjad elavad sageli väga madalates veekogudes, sealhulgas sellistes, mis kipuvad põua ajal ära kuivama. Osa kalu hukkub sellises olukorras, osa elab põua üle mutta kaevununa. Kuid angerjas suudab end päästa sellisel viisil, mis enamikule kaladele on võimatu: mööda kuiva maad roomates. Niiskes õhus, ilma veeta saab angerjas temperatuuril +24&nbsp;°C elada kuni poolteist päeva.<ref name="Loomade elu" /> Tema limane nahk võib [[hapnik]]ku kasutada rohkem kui 17&nbsp;cm³ ühe kilo kehakaalu kohta.<ref name="Loomade elu" /> Teise veekogu leiab angerjas üles [[haistmine|haistmise]] järgi ja liigub öösiti, sest siis on jahedam. Mööda maad roomates väldib angerjas kuiva pinnast, eriti liiva, ja eelistab niisket rohtu. Rahvasuu järgi käivat angerjas [[hernes|herneid]] söömas, mis aga ei vasta tõele<ref name="Loomade elu" />, sest taimetoitu ei söö angerjas üldse: herneste juures võib angerjaid näha sagedamini kui mujal kuival maal sellepärast, et herne lehed säilitavad niiskust paremini kui teiste taimede lehed. == Elutsükkel == Angerjas rändab kudema [[Sargasso meri|Sargasso merre]]. Sellele järeldusele jõudis 20. sajandi alguses Taani bioloog [[Johannes Schmidt]], kes leidis Sargasso merest väikesed (alla 1&nbsp;cm) angerja vastsed ehk leptotsefaalid (''leptocephalus''). Nendest väiksemaid angerjaid kusagilt mujalt leitud ei ole. Samas pole kirjalikke andmeid selle kohta, et Sargasso merest oleks leitud täiskasvanuid angerjaid või nende marjaterasid, seega on meil angerja kudemisharjumuste kohta küllaltki vähe infot.<ref name="sargasso" /> Sargasso meres paiknevast angerja kudemispiirkonnast annab tunnistust ka see, et kui minna sellest piirkonnast kaugemale, kasvab vastsete pikkus ja vanus. Angerja kudemisaeg on märtsist juunini.<ref name="sargasso" /> Angerja esimene elufaas pärast koorumist ongi vastse ehk leptotsefaali faas. Vastsed on eriti tundlikud keskkonnatingimuste suhtes ning nad on kerge saak röövkaladele.<ref name="sargasso" /> Leptotsefaalid elavad kuni 250&nbsp;m sügavusel, kõige enam leidub neid esimese saja meetri sügavusel.<ref name="JptPx" /> Vastsed kantakse Euroopasse [[Golfi hoovus|Golfi]]- ja [[Põhja-Atlandi hoovus]]tega. See, kui suurt osa mängib leptotsefaali rändel passiivne ja kui suurt aktiivne liikumine, ei ole eriti hästi teada. Vastsed kasutavad oma rändel ka aktiivset liikumist, muidu oleks nende jõudmine Euroopasse väga vähe tõenäoline.<ref name="million" /> Vastse staadiumi kohta üldiselt on küllaltki vähe teada ning nende esimese rände ajaline kestus, Sargasso merest Euroopa mandrilavani, põhjustab teadlaste seas palju erimeelsusi. Kuid enamasti arvatakse, et see jääb 1–3 aasta vahele.<ref name="impossible" /> Enne Euroopa rannikule jõudmist teevad vastsed läbi [[moone (bioloogia)|moonde]] ning muunduvad klaasangerjaks<ref name="DVOSp" />. Väikeste kehamõõtmete ja maduja kehakuju tõttu ei ole klaasangerjate ujumistõhusus kõige parem. Sellepärast ei ole nad võimelised pikka aega vastuvoolu ujuma. Samas on angerjal täheldatud STST-d (''selective tidal stream transport''). See tähendab, et kala kasutab ära hoovusi ja loomulikku vee liikumist, et ise edasi rännata. Näiteks mõõna ajal hoiab ta end veekogu põhja lähedal või põhjas ning tõusu ajal liigub veesambasse. Tänu sellele saab ta küllaltki väikese omapoolse energiakuluga edasi liikuda. Kuid kaugemal sisemaal muutuvad [[looded|loodetest]] tingitud vee liikumised väiksemaks ning angerjas on sunnitud üle minema aktiivsele liikumisele. See, millal üleminek passiivselt liikumiselt aktiivsele toimub, oleneb eelkõige veetemperatuurist, mis peab jääma 10–15 kraadi vahele.<ref name="sXHAX" /> [[estuaar|Lehtersuuetesse]] jõudnud angerjas pigmenteerub. Pigmenteerunud angerjat nimetatakse [[kollane angerjas|kollaseks angerjaks]]. Kollase angerjana jätkab ta oma rännet. Pikka aega peeti angerjat obligatoorse [[katadroomsus]]e parimaks näiteks. Selle järgi peab kala rändama mageveekogusse, kust ta hiljem võtab ette rände merre, et seal kudeda. Nüüdseks on teada, et angerjas on hoopis fakultatiivselt katadroomne liik. See tähendab, et ta võib edukalt elada ka rannikuvetes ning lehtersuuetes. Näiteks on täheldatud, et suurematel laiuskraadidel elab angerjas pigem meres või lehtersuuetes ning väiksematel laiuskraadidel magevees. Seda põhjustab asjaolu, et suurematel laiuskraadidel on [[primaarproduktsioon|algtoodang]] intensiivsem soolases vees ning väiksematel laiuskraadidel hoopis magevees.<ref name="ic4te" /> Kui angerjas on leides endale sobiva elukoha, algab tal kasvustaadium, mis emastel kestab 8–15 aastat ja isastel 3–8 aastat. Kasvufaasile järgneb teine moone, kus kollane angerjas muundub [[rändangerjas|rändangerjaks]] ehk hõbeangerjaks (''Silver eel'').<ref name="impossible" /> Rändangerjaks muundumisel ei muutu kalal mitte ainult värvus, vaid sellega kaasneb hormonaalseid ja [[morfoloogia|morfoloogilisi]] muutusi. Nende muutuste eesmärgiks on valmistada kala ette pikaks rändeks kudemispaika. Rändangerjale on iseloomulikud suurenenud silmad (kuni 50%), mis aitavad tal paremini pimedates oludes näha. Lisaks pakseneb nahk, muutub selle värv ning suureneb naha kaitseks limaeritus. Rändangerja kõht on enamasti heledam ja selg tumedam. See on vajalik, et kaitsta ennast röövloomade eest. Rändangerjaks muundunud isenditel lõpetab soolestik talitluse ja kala ei toitu enam. Pikk ränne võetakse ette üksnes kogutud rasvavarude pealt. Muutused toimuvad veel ka [[ujupõis|ujupõies]], mis tagavad parema gaaside omastamise ja säilitamise.<ref name="million" /> Üldiselt alustab rändangerjas rännet hilissuvel-sügisel.<ref name="4mhWH" /> [[Pilt:Anguilla Anguilla elutsükkel.jpg|pisi|400px|Euroopa angerja elutsükkel]] Rändangerjana võtab angerjas ette 5000–7500&nbsp;km rände Euroopa rannikult tagasi Sargasso merre, et minna sinna kudema. Üldised detailid selle rände kohta on endiselt teadmata, kuna puuduvad tehnoloogilised võimalused jälgida nii pikka kalade rännet. Osalist rännet on siiski suudetud jälgida, kasutades satelliiti (PSAT). Selle abil on leitud, et sarnaselt mitme muu kalaliigiga (nt [[räim]], [[kilu]] jne) võtab ka angerjas ette ööpäevase vertikaalse rände. See tähendab, et päeval liigub angerjas veekogu sügavamatesse kihtidesse (200–1000&nbsp;m) ja öösel jälle ülemisse kihti. Enamasti võtavad kalad ette vertikaalseid rändeid, et päeval sügavamates kihtides hoiduda kiskjate eest ning öösel ülemistesse kihtidesse jällegi toituma minna. Angerjas võib tõesti laskuda sügavamatesse kihtidesse, et hoiduda röövloomade eest, kuid kuna ta oma rände ajal ei toitu, siis see ei saa olla põhjus, miks ta jälle ülemistesse kihtidesse läheb. Seega arvatakse, et ööpäevase vertikaalse rände üheks põhjuseks võib olla [[termoregulatsioon]]. Soojemasse kihti läheb kala, et hoida [[metabolism|ainevahetust]] ja ujumise tõhusust optimaalse taseme juures ning jahedamasse kihti selleks, et hoida oma üldine kehatemperatuur alla 11 kraadi. See on vajalik, et aeglustada [[sugunääre|sugunäärete]] arengut ja takistada [[suguküpsus]]e saavutamist.<ref name="sMUo8" /> Sargasso merre jõudnud rändangerjad saavutavad suguküpsuse ja sigivad. Pärast sigimist täiskasvanud angerjad surevad.<ref name="million" /> ==Angerjavarud== Maailma angerjavarud on kiiresti vähenenud. [[2000. aastad|2000. aastatel]] on maailma angerjavarud vaid 1–5% [[1980. aastad|1980. aastate]] eelsetest angerjavarudest. Varude vähenemise põhjuseid võib olla mitu, kuid tavaliselt on tegu mitme teguri koosmõjuga (nt sobivate elupaikade vähenemine, takistused rändel (hüdroelektrijaamad, tammid), muutused ookeani oludes, [[ülepüük]], veekogude saastatus, parasiidid (''Anguillicoloides crassus'') jne).<ref name="5Feog" /> ===Veekogude kvaliteet=== Pika eluea ja suure rasvasisalduse tõttu on angerjad eriti vastuvõtlikud kahjulike ainete kuhjumisele kudedesse, eelkõige lipofiilsete ainete [[bioakumulatsioon]]ile [[lõpused|lõpuste]], naha või toidu kaudu. Angerja kudedest on leitud [[polüklooritud bifenüülid|polüklooritud bifenüüle]] (PCB), [[pestitsiidid|pestitsiide]], [[Raskmetallid|raskmetalle]], [[Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud|polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikühendeid]] (PAH), PFOS-id, BFR-isid ja muid ühendeid. Saasteained võivad põhjustada otsest kalade surma, kuid enamasti kahjustavad need intensiivselt kalade elu ja paljunemise efektiivsust.<ref name="vesi" /> Näiteks saavad angerja rasvavarud, kuhu eelkõige saasteained akumuleeruvad, isendile eriti oluliseks just rändel tagasi Sargasso merre ja kudemisel. Rasvkoesse kogunenud saasteained võivad häirida gonaadide ja [[embrüo]] arengut ning selle läbi üldist kudemise efektiivsust.<ref name="M8Owv" /> Üha enam ollakse arvamusel, et just kudejate madal kvaliteet on üks väga olulisi põhjuseid liigi arvukuse vähenemisel.<ref name="vesi" /> ===Parasiidid=== ''[[Anguillicoloides crassus]]'' on [[ümarussid|ümaruss]], kes parasiteerib euroopa angerjal. ''Anguillicoloides crassus'' levis Euroopasse [[Jaapan]]ist, ning läks kõigest kümnend, kuni parasiit oli juba Euroopas laialt levinud. ''A. crassus'' kahjustab kala [[ujupõis|ujupõit]]. Parasiidi elutegevuse tagajärjel ujupõie sein pakseneb ning ujupõie ruumala väheneb märgatavalt. Sellest tingituna on ujumine tõsiselt häiritud ja energeetiliselt palju nõudlikum tegevus. ''A. crassus'' on euroopa angerja näol leidnud endale vaba [[ökoloogiline nišš|niši]]. Kuna ''A. crassus'' ei ole Euroopas põlisliik, siis näiteks Jaapani angerjaga võrreldes on euroopa angerja võimekus tema vastu võitlemisel oluliselt väiksem.<ref name="uj5Ad" /> ===Muutused Sargasso meres=== Euroopa angerja arvukuse vähenemisel nähakse põhjust ka muutustes Sargasso meres. Alates 1980. aastatest, ajast, mil ka angerja arvukus on vähenenud, on temperatuur Sargasso meres tõusnud. Selle üheks tagajärjeks on primaarproduktsiooni vähenemine. Toitainete olemasolu on vastsestaadiumis aga kriitilise tähtsusega, selle puudumisel surevad isendid juba enne oma esimese rände lõpetamist.<ref name="KHquh" /> ===Poliitika=== [[Euroopa Liit]] võttis 2007. aastal vastu regulatsiooni [COUNCIL REGULATION (EC) No 1100/2007] euroopa angerja pikaajaliseks majandamiseks. Selle järgi peavad kõik liikmesriigid koostama nendele [[vesikond]]adele, mis on angerja looduslikeks elupaikadeks, angerja majandamiskava. Majandamiskavade põhieesmärgiks on kindlustada, et vähemalt 40% rändangerjatest jõuaks merre.<ref name="9ADS0" /> Ka Eesti võttis 2009. aastal vastu angerja majandamiskava.<ref name="47Tso" /> [[ICES|Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu]] 2013. aastal koostatud aruande järgi on [[põhjameri|Põhjamere]] klaasangerjate arvukus kasvanud 1–1,5% ja mujal 5–10%.<ref name="nvMcj" /> Vähemalt kuni 2015. aasta lõpuni oli angerja rahvusvaheline [[import]] ja [[eksport]] Euroopa Liidus keelatud.<ref name="YMhQW" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="w7Ut9">{{IUCN | hindaja = | aasta = 2008 | IUCN_aasta = 2010 | nimi = ''Anguilla anguilla'' | ID=60344/0}}</ref> <ref name="UFJXQ">http://www.iucnredlist.org/details/60344/0 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 182</ref> <ref name="sargasso">van Ginneken, V.T. and G. Maes, The European eel (Anguilla anguilla, Linnaeus), its Lifecycle, Evolution and Reproduction: A Literature Review. Reviews in Fish Biology and Fisheries, 2005. 15(4): p. 367–398.</ref> <ref name="JptPx">Friedland, K.D., M.J. Miller, and B. Knights, Oceanic changes in the Sargasso Sea and declines in recruitment of the European eel. ICES Journal of Marine Science: Journal du Conseil, 2007. 64(3): p. 519–530.</ref> <ref name="million">Righton, D., et al., The Anguilla spp. migration problem: 40 million years of evolution and two millennia of speculation. Journal of Fish Biology, 2012. 81(2): p. 365–386.</ref> <ref name="impossible">Feunteun, E., Management and restoration of European eel population (Anguilla anguilla): An impossible bargain. Ecological Engineering, 2002. 18(5): p. 575–591.</ref> <ref name="DVOSp">Wang, C.H. and W.N. Tzeng, The timing of metamorphosis and growth rates of American and European eel leptocephali:: A mechanism of larval segregative migration. Fisheries Research, 2000. 46(1–3): p. 191–205.</ref> <ref name="sXHAX">Harrison, A., et al., A review of glass eel migratory behaviour, sampling techniques and abundance estimates in estuaries: implications for assessing recruitment, local production and exploitation. Reviews in Fish Biology and Fisheries, 2014. 24(4): p. 967–983.</ref> <ref name="ic4te">Capoccioni, F., et al., Phenotypic plasticity in habitat use and growth of the European eel (Anguilla anguilla) in transitional waters in the Mediterranean area. Ecology of Freshwater Fish, 2013.</ref> <ref name="4mhWH">Durif, C.M.F., et al., Relationship between locomotor activity, environmental factors, and timing of the spawning migration in the European eel, Anguilla anguilla. Aquat. Living Resour., 2008. 21(2): p. 163–170.</ref> <ref name="sMUo8">Aarestrup, K., et al., Oceanic Spawning Migration of the European Eel (Anguilla anguilla). Science%R 10.1126/science.1178120, 2009. 325(5948).</ref> <ref name="5Feog">Dekker, W., Did lack of spawners cause the collapse of the European eel, Anguilla anguilla? Fisheries Management and Ecology, 2003. 10: p. 365–376.</ref> <ref name="vesi">Geeraerts, C. and C. Belpaire, The effects of contaminants in European eel: a review. Ecotoxicology, 2010. 19(2): p. 239-266.</ref> <ref name="M8Owv">Sühringa, R., et al., Maternal transfer of emerging brominated and chlorinated flame retardants in European eels. 2014.</ref> <ref name="uj5Ad">Palstra, A.P., et al., Swimming performance of silver eels is severely impaired by the swim-bladder parasite Anguillicola crassus. Journal of Experimental Marine Biology and Ecology, 2007. 352(1): p. 244–256.</ref> <ref name="KHquh">Bonhommeau, S., E. Chassot, and E. Rivot, Fluctuations in European eel (Anguilla anguilla) recruitment resulting from environmental changes in the Sargasso Sea. Fisheries Oceanography, 2008. 17(1): p. 32.</ref> <ref name="9ADS0">eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:32007R1100 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="47Tso">http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/angerjamajandamiskavapikk.pdf (vaadatud 7.11.2015)</ref> <ref name="nvMcj">http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2014:640:FIN (vaadatud 8.11.2015)</ref> <ref name="YMhQW">http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/wild_species/eel/management_plans/index_en.htm (vaadatud 14.10.2015)</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat|Anguilla anguilla}} {{Vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [https://novaator.err.ee/1232773/uuring-seab-kahtluse-alla-angerja-eesti-veekogudesse-asustamise-kasulikkuse "Uuring seab kahtluse alla angerja Eesti veekogudesse asustamise kasulikkuse"] ERR Novaator, 8. jaanuar 2021 * [https://novaator.err.ee/1609143731/pealtnagija-angerja-tulevikku-varjutavad-ulepuuk-ja-teadlaste-lahkhelid ""Pealtnägija": angerja tulevikku varjutavad ülepüük ja teadlaste lahkhelid"] ERR Novaator, 25. oktoober 2023 {{Vikisõnaraamatus|angerjas}} {{Vikisõnaraamatus|harilik angerjas}} {{Vikisõnaraamatus|jõeangerjas}} [[Kategooria:Angerjalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] 8u0fe0da3zi4gvc64xfyt32lbn1kqoo 0 25887 7168342 6237635 2026-06-06T12:52:25Z Heakeel 122460 /* Süüteomõiste formaalne ja materiaalne määratlus */ 7168342 wikitext text/x-wiki '''Süütegu''' (inglise keeles ''offence'') on [[süü|süüliselt]] toime pandud [[õigusvastasus|õigusvastane]] [[tegu]], mis vastab [[süüteokoosseis|süüteokoosseisule]]. Eesti [[Karistusõigus|karistusõiguses]] on süütegu [[Karistusseadustik|karistusseadustikus]] või muus [[Seadus|seaduses]] sätestatud karistatav [[tegu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021009|pealkiri=Karistusseadustik|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=I, 21.05.2021, 9|täpsustus=§ 3 lg 1}}</ref>   == Süüteomõiste formaalne ja materiaalne määratlus == Formaalses mõttes on süütegu selline tegu, mis on seaduse järgi karistatav ehk seaduses sätestatud süüteona. Formaalne on süüteomõiste [[õigusdogmaatiline]] ehk normide tõlgendamise tasand. Seadusandja on loonud süüteo elementide vahel süsteemi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=161}}</ref> Eesti karistusõiguses on kasutusel süüteo formaalne määratlus. Materiaalselt on süütegu määratletud selle põhjal, kuidas seda mingis kindlas [[Õiguskord|õiguskorras]] mõistetakse ehk milline on karistatava teo olemus. Seejuures on seadusandja peamised küsimused, mis tegu kriminaliseerida ning kas kajastada materiaalset määratlust ka seaduses.<ref name=":0" /> == Deliktistruktuur == Et hinnata, kas teo tegija on pannud toime süüteo ning kas ta on selle eest vastutav, on kasutusel [[Deliktistruktuur|deliktistruktuuride]] skeemid. Deliktistruktuuride puhul läbitakse kõik astmed järjest ning inimest saab süüteo eest vastutusele võtta ainult juhul, kui kõigil astmetel jõutakse jaatava tulemuseni. Kui mõnel astmel saadakse eitav vastus, siis skeemil edasi ei liiguta ning kontroll lõpetatakse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=170}}</ref> === Kolmeastmeline deliktistruktuur === Deliktistruktuuridest on peamiselt kasutusel [[kolmeastmeline deliktistruktuur]], mis koosneb koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü astmest. Tegu on koosseisupärane, kui see vastab karistusseadustiku või muu seaduse järgi karistatava teo kirjeldusele<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021009|pealkiri=Karistusseadustik|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=I, 21.05.2021, 9|täpsustus=§ 12 lg 1}}</ref>, õigusvastane, kui ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, ning süüline, kui inimene on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=372}}</ref> Sellisel kujul vastab kolmeastmeline deliktistruktuur praegu kasutusel olevale süüteomõistele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=164}}</ref> Kolmeastmeline deliktistruktuur on laialdaselt kasutusel üle maailma. Enamikus [[Mandri-Euroopa]] piirkondades, aga ka [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]], on [[Saksamaa karistusõigus|Saksamaa karistusõiguse]] eeskujul kasutusele võetud [[finalistlik süüteomõiste]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=169}}</ref> === Muud deliktistruktuurid === Peale kolmeastmelise deliktistruktuuri on ajaloos kasutatud veel kahe- ja neljaastmelisi deliktistruktuure. * Kaheastmeline deliktistruktuur koosneb ebaõiguse ja süü astmest. Ebaõiguse astme puhul on koosseis ja õigusvastasus kokku pandud, sest paljudes koosseisudes esinevad need koos, mistõttu on nende kahe eraldamine ebavajalik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=166}}</ref> * Neljaastmeline deliktistruktuur koosneb peale koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü astmest ka kriminaalvastutuse astmest. Sellel astmel leitakse, kas süüteo toimepanijat on vaja vastutusele võtta, ehk tehakse vahet teo süülisuse ja karistatavust eeldava süülisuse astmel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=167}}</ref> === Eesti === Eestis oli kuni [[2001]]. aastani [[Nõukogude kriminaalõigus|nõukogude kriminaalõigusest]] tulenevalt kasutusel neljaastmeline deliktistruktuur.<ref>{{Netiviide|autor=Jaan Sootak|url=https://www.juridica.ee/article.php?uri=2002_2_s_v_ime_karistusseadustikus|pealkiri=Süüvõime karistusseadustikus|väljaanne=Juridica|aeg=2002/2}}</ref> Alates 6. juunist 2001, kui [[Riigikogu]] võttis vastu praegu kehtiva karistusseadustiku, on ka Eestis kasutusel mandrieuroopalik finalistlik süüteomõiste ehk kolmeastmeline deliktistruktuur, mis on sätestatud karistusseadustiku § 2 lõikes 2. Lisaks on karistusseadustiku 2. peatükk üles ehitatud vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021009|pealkiri=Karistusseadustik|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=I, 21.05.2021, 9}}</ref> == Süütegude jagunemine == Eesti karistusõiguses jagunevad süüteod oma raskuse poolest kuri- ja väärtegudeks. Kuriteod jagunevad veel omakorda I ja II astme kuritegudeks. Kuritegude eest määratakse karistuseks [[rahaline karistus]] või [[vangistus]] ja väärteo eest [[arest]], sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine või [[rahatrahv]] vastavalt [[Trahviühik|trahviühikutele]].<ref name=":1" /> Kuriteokoosseisud on kodifitseeritud süüteokoosseisud ehk koondatud kõik karistusseadustikku, väärteokoosseisud on aga kodifitseerimata.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=46}}</ref> Põhikaristusõiguslikke ehk karistusseadustikus sätestatud süütegusid on 17 liiki:<ref name=":2" /> * [[Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastane süütegu|inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased]], * [[Isikuvastased süüteod|isikuvastased]], * [[Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastane süütegu|poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased]], * [[Perekonna ja alaealiste vastane süütegu|perekonna ja alaealiste vastased]], * [[Rahvatervisevastane süütegu|rahvatervisevastased]], * [[Varavastane süütegu|varavastased]], * [[Intellektuaalse omandi vastane süütegu|intellektuaalse omandi vastased]], * [[Riigivastane süütegu|riigivastased]], * [[Avaliku rahu vastane süütegu|avaliku rahu vastased]], * [[Ametialane süütegu|ametialased]], * [[Õigusemõistmisevastane süütegu|õigusemõistmisevastased]], * [[Avaliku usalduse vastane süütegu|avaliku usalduse vastased]], * [[Keskkonnavastane süütegu|keskkonnavastased]], * [[Majandusalased süüteod|majandusalased]], * [[Üldohtlik süütegu|üldohtlikud]], * [[liiklus]], * [[Kaitseväeteenistusalane süütegu|kaitseväeteenistusalased]].<ref name=":1" /> Väljaspool karistusseadustikku sätestatud süüteod on [[Harukaristusõigus|harukaristusõiguslikud]]. Kui põhikaristusõiguses esineb nii väär- kui ka kuritegusid, siis harukaristusõiguses on eranditult ainult väärteod. Näiteks [[Liiklusseadus|liiklusseaduse]] järgi karistatava süüteo puhul on tegemist väärteoga.<ref name=":2" /> ==Vaata ka== * [[Süütegude loend]] * [[Süüteo aegumine]] * [[Süütegude kogum]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kriminaalõigus]] [[Kategooria:Karistusõigus]] i2vrfmapi91993mlv46p6z08vnul1u8 7168346 7168342 2026-06-06T13:01:43Z Heakeel 122460 /* Deliktistruktuur */ 7168346 wikitext text/x-wiki '''Süütegu''' (inglise keeles ''offence'') on [[süü|süüliselt]] toime pandud [[õigusvastasus|õigusvastane]] [[tegu]], mis vastab [[süüteokoosseis|süüteokoosseisule]]. Eesti [[Karistusõigus|karistusõiguses]] on süütegu [[Karistusseadustik|karistusseadustikus]] või muus [[Seadus|seaduses]] sätestatud karistatav [[tegu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021009|pealkiri=Karistusseadustik|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=I, 21.05.2021, 9|täpsustus=§ 3 lg 1}}</ref>   == Süüteomõiste formaalne ja materiaalne määratlus == Formaalses mõttes on süütegu selline tegu, mis on seaduse järgi karistatav ehk seaduses sätestatud süüteona. Formaalne on süüteomõiste [[õigusdogmaatiline]] ehk normide tõlgendamise tasand. Seadusandja on loonud süüteo elementide vahel süsteemi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=161}}</ref> Eesti karistusõiguses on kasutusel süüteo formaalne määratlus. Materiaalselt on süütegu määratletud selle põhjal, kuidas seda mingis kindlas [[Õiguskord|õiguskorras]] mõistetakse ehk milline on karistatava teo olemus. Seejuures on seadusandja peamised küsimused, mis tegu kriminaliseerida ning kas kajastada materiaalset määratlust ka seaduses.<ref name=":0" /> == Deliktistruktuur == Et hinnata, kas teo tegija on pannud toime süüteo ning kas ta on selle eest vastutav, on kasutusel [[Deliktistruktuur|deliktistruktuuride]] skeemid. Deliktistruktuuride puhul läbitakse kõik astmed järjest ning inimest saab süüteo eest vastutusele võtta ainult juhul, kui kõigil astmetel jõutakse jaatava tulemuseni. Kui mõnel astmel saadakse eitav vastus, siis skeemi järgmisi astmeid ei läbita ning kontroll lõpetatakse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=170}}</ref> === Kolmeastmeline deliktistruktuur === Deliktistruktuuridest on peamiselt kasutusel [[kolmeastmeline deliktistruktuur]], mis koosneb koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü astmest. Tegu on koosseisupärane, kui see vastab karistusseadustiku või muu seaduse järgi karistatava teo kirjeldusele<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021009|pealkiri=Karistusseadustik|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=I, 21.05.2021, 9|täpsustus=§ 12 lg 1}}</ref>, õigusvastane, kui ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, ning süüline, kui inimene on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=372}}</ref> Sellisel kujul vastab kolmeastmeline deliktistruktuur praegu kasutusel olevale süüteomõistele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=164}}</ref> Kolmeastmeline deliktistruktuur on väga levinud üle maailma. Enamikus [[Mandri-Euroopa]] riikides, aga ka [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreas]] ja [[Jaapan|Jaapanis]], on [[Saksamaa karistusõigus|Saksamaa karistusõiguse]] eeskujul kasutusele võetud [[finalistlik süüteomõiste]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=169}}</ref> === Muud deliktistruktuurid === Peale kolmeastmelise deliktistruktuuri on ajaloos kasutatud veel kahe- ja neljaastmelisi deliktistruktuure. * Kaheastmeline deliktistruktuur koosneb ebaõiguse ja süü astmest. Ebaõiguse astme puhul on koosseis ja õigusvastasus kokku pandud, sest paljudes koosseisudes esinevad need koos, mistõttu on nende kahe eraldamine ebavajalik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=166}}</ref> * Neljaastmeline deliktistruktuur koosneb peale koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü astmest ka kriminaalvastutuse astmest. Sellel astmel leitakse, kas süüteo toimepanijat on vaja vastutusele võtta, ehk tehakse vahet teo süülisuse ja karistatavust eeldava süülisuse astmel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=167}}</ref> === Eesti === Eestis oli kuni [[2001]]. aastani [[Nõukogude kriminaalõigus|nõukogude kriminaalõigusest]] tulenevalt kasutusel neljaastmeline deliktistruktuur.<ref>{{Netiviide|autor=Jaan Sootak|url=https://www.juridica.ee/article.php?uri=2002_2_s_v_ime_karistusseadustikus|pealkiri=Süüvõime karistusseadustikus|väljaanne=Juridica|aeg=2002/2}}</ref> Alates 6. juunist 2001, kui [[Riigikogu]] võttis vastu praegu kehtiva karistusseadustiku, on ka Eestis kasutusel mandrieuroopalik finalistlik süüteomõiste ehk kolmeastmeline deliktistruktuur, mis on sätestatud karistusseadustiku § 2 lõikes 2. Lisaks on karistusseadustiku 2. peatükk üles ehitatud vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021009|pealkiri=Karistusseadustik|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=I, 21.05.2021, 9}}</ref> == Süütegude jagunemine == Eesti karistusõiguses jagunevad süüteod oma raskuse poolest kuri- ja väärtegudeks. Kuriteod jagunevad veel omakorda I ja II astme kuritegudeks. Kuritegude eest määratakse karistuseks [[rahaline karistus]] või [[vangistus]] ja väärteo eest [[arest]], sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine või [[rahatrahv]] vastavalt [[Trahviühik|trahviühikutele]].<ref name=":1" /> Kuriteokoosseisud on kodifitseeritud süüteokoosseisud ehk koondatud kõik karistusseadustikku, väärteokoosseisud on aga kodifitseerimata.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus. Üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=46}}</ref> Põhikaristusõiguslikke ehk karistusseadustikus sätestatud süütegusid on 17 liiki:<ref name=":2" /> * [[Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastane süütegu|inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased]], * [[Isikuvastased süüteod|isikuvastased]], * [[Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastane süütegu|poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased]], * [[Perekonna ja alaealiste vastane süütegu|perekonna ja alaealiste vastased]], * [[Rahvatervisevastane süütegu|rahvatervisevastased]], * [[Varavastane süütegu|varavastased]], * [[Intellektuaalse omandi vastane süütegu|intellektuaalse omandi vastased]], * [[Riigivastane süütegu|riigivastased]], * [[Avaliku rahu vastane süütegu|avaliku rahu vastased]], * [[Ametialane süütegu|ametialased]], * [[Õigusemõistmisevastane süütegu|õigusemõistmisevastased]], * [[Avaliku usalduse vastane süütegu|avaliku usalduse vastased]], * [[Keskkonnavastane süütegu|keskkonnavastased]], * [[Majandusalased süüteod|majandusalased]], * [[Üldohtlik süütegu|üldohtlikud]], * [[liiklus]], * [[Kaitseväeteenistusalane süütegu|kaitseväeteenistusalased]].<ref name=":1" /> Väljaspool karistusseadustikku sätestatud süüteod on [[Harukaristusõigus|harukaristusõiguslikud]]. Kui põhikaristusõiguses esineb nii väär- kui ka kuritegusid, siis harukaristusõiguses on eranditult ainult väärteod. Näiteks [[Liiklusseadus|liiklusseaduse]] järgi karistatava süüteo puhul on tegemist väärteoga.<ref name=":2" /> ==Vaata ka== * [[Süütegude loend]] * [[Süüteo aegumine]] * [[Süütegude kogum]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kriminaalõigus]] [[Kategooria:Karistusõigus]] 3uclejs378dw3me9manu8ndi2nidjki 0 31575 7168453 6941833 2026-06-06T18:41:16Z Amherst99 15496 /* */ 7168453 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saksimaa kuurvürst August II Tugevast; Braunschweig-Lüneburgi hertsogi ja Wolfenbütteli vürsti kohta vaata artiklit [[August II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|August II Noorem]]}}{{Infokast persoon | nimi = August II | pilt = Louis de Silvestre-August II.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = August II. <small>Portree autor [[Louis de Silvestre-August]]</small> | sünninimi = Friedrich August | sünniaeg = [[12. mai]] [[1670]] | sünnikoht = [[Saksimaa kuurvürstiriik]] | surmaaeg = [[1. veebruar]] [[1733]] | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Wettinid]] | autogramm = }} '''August II Tugev''' ([[poola keel]]es ''August II Mocny'', Saksi kuurvürstina '''Friedrich August I'''; [[12. mai]] [[1670]] [[Saksimaa kuurvürstiriik]] – [[1. veebruar]] [[1733]]) oli [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] [[Saksimaa kuurvürst|kuurvürst]] [[1694]]–[[1733]] ning [[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]] (1697–1706 ja 1709–1733) . [[Pilt:Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg|pisi|150px|[[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]]-[[Poola-Leedu]] [[personaalunioon]]i alusel ühendatud riigi valitseja August II aegne riigilipp]] Friedrich August oli [[Wettinid|Wettinite]] dünastia 1485 kaheks haruks jagunenud, noorema [[Albrecht (Saksi)|Albrechti]], [[Albertiinid]]e dünastiaharust. Vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli [[reformatsioon]]i alustamisel. Nende ülemvõim lõppes [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjaga]], kus protestantlik [[Schmalkaldeni Liit]] astus keiser [[Karl V]] vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikkusest, säilitades seda märkimisväärse võimuna piirkonnas. Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806). [[File:0942 Augustus II the Strong Sarcophagus.JPG|pisi|August II-e sarkofaag [[Kraków]]is [[Waweli katedraal]]i [[krüpt]]is]] Nii Saksi kui Poola-Leedu troonil järgnes talle poeg [[August III]], kuigi Poola-Leedu troonil oli nende kahe vahel veel [[Stanisław Leszczyński]]. == Põhjasõda == 1698. aastal leppisid Peeter I ning [[Saksi kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidu. Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta [[Riia piiramine (1700)|rünnakuga]] [[Riia]]le. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud.{{vaata|Põhjasõda}} ==Autasud== *[[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (30. november 1712) ==Vaata ka== *[[Saksimaa kuurvürst]], [[Saksimaa kuurvürstiriik]] {{algus}} {{eelnev-järgnev 2-2-1|eelnev1=[[Johann Georg IV]]|eelnev2=[[Jan III Sobieski]]|nimi1=[[Saksi kuurvürst]]|nimi2=[[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]]|aeg1=[[1694]]–[[1733]]|aeg2=[[1697]]–[[1733]]|järgnev=[[August III]]}} {{lõpp}} {{commonskat|}} {{JÄRJESTA:August II}} [[Kategooria:Poola monarhid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Saksimaa kuurvürstid]] [[Kategooria:Wettinid]] [[Kategooria:Leedu ajalugu]] [[Kategooria:Sündinud 1670]] [[Kategooria:Surnud 1733]] r1fbx1twxsadsjzzpq45u7caqb38ub6 0 36126 7168607 6996337 2026-06-07T06:36:45Z Taurus404 80079 /* Ajalugu */ 7168607 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; ajaloolise Tallinna asutuse kohta vaata artiklit [[Hamburg (asutus)]]; Lõuna-Aafrika Vabariigi asula kohta vaata artiklit [[Hamburg (LAV)]]}} {{linn | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Hamburg | nimi1_latin = | nimi2_keel = alamsaksa | nimi2 = Hamborg | nimi2_latin = | hääldus = | pilt = HP L4225.JPG | pildiallkiri = | pildilaius = | lipp = Flag of Hamburg.svg | lipu_link = [[Hamburgi lipp]] | vapp = DEU Hamburg COA.svg | vapi_link = [[Hamburgi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Hamburg''' ([[alamsaksa keel]]es Hamborg [ˈhaˑmbɔːχ]) on linn [[Saksamaa]]l, elanike arvult halduspiirides teine linn [[Berliin]]i järel. See asub Põhja-Saksamaal [[Alster]]i ja [[Bille]] jõe suudmes [[Elbe]] ääres. Hamburg moodustab omaette [[liidumaa]]. Linna ametlik nimi on Freie und Hansestadt Hamburg ('vaba- ja hansalinn Hamburg'). == Ajalugu == 4. sajandist eKr on teada esimesed püsivad hooned. 8. sajandil tekkis Hammaburgi linn, kuhu [[Frangi riik|Frangi riigi]] [[Frangi keiser|keiser]] [[Karl Suur]] lasi [[810]]. aastal ehitada kiriku. [[831]]. aastal asutas Ludwig Vaga sinna piiskopkonna, mis sai peatselt peapiiskopkonnaks. Hamburgi peapiiskopiks nimetati samal aastal [[Ansgar]]. Pärast [[Karolingid]]e keisririigi jagamist [[Verduni leping]]uga [[843]]. aastal sai [[Ludwig Vaga]] poeg Ludwig Sakslane endale kõik valdused Reinist idas, Hamburgi ja [[Bremeni peapiiskopkond|Hamburg-Bremeni peapiiskopkonna]] ning alad Itaaliast põhja ja ida poole. Seda kutsuti [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigiks]]. Kuid juba [[845]]. aastal hävitas Hamburgi oma suure laevastikuga Taani kuningas [[Horik]], laastatud Hamburg ühendati [[Bremeni piiskopkond|Bremeni piiskopkonnaga]] ning peapiiskop Ansgar kolis oma residentsi Bremenisse. Hamburg-Bremeni piiskopkond saavutas oma suurima õitsengu peapiiskop [[Adalbert von Bremen|Adalberti]] (1043–1072) ajal. Too oli ametis pärast Hamburg-Bremeni ülendamist Põhja patriarhaadiks. "Hamburg" lakkas olemast piiskopkonna nime osa. 1104. aastal ülendati Bremeni [[Lundi peapiiskopkond|Lundi abipiiskopkond (Rootsi)]] peapiiskopkonnaks, sellele allutati kõik teised Bremeni endised abipiiskopkonnad Põhjamaades. Pärast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] (7. sajand – 1180) tükeldamist 1180. aastal omandasid kõik nende abipiiskopkondade piiskopid osi piiskopkonna territooriumist ja saavutasid otse keisrile alluvate vürstlike piiskopkondade staatuse. 17. sajandil oli Hamburg Saksamaa suurim linn. [[1842]]. aasta mais hävis suur osa linnast tulekahjus. 1943. aastal [[Hamburgi pommitamine|pommitasid]] lääneliitlased linna, see tõi kaasa tulekahju ja suur osa linnast hävines. [[Pilt:Map_hamburg_1800.png|pisi|Hamburg 1800]] [[Pilt:Hamburg montage.jpg|pisi|Montaaž]] == Transport == === Metroo === [[Hamburgi metroo]] (''U-Bahn Hamburg'') avati 1912. === Lennujaam === Hamburgi rahvusvaheline lennujaam (HAM) on kasutusel olevatest lennujaamadest Saksamaa vanim. Lennujaam avati [[1912]] [[Hamburg-Fuhlsbüttel]]is ja asub u 8,5 km kesklinnast [[loe|loodes]]. == Hamburgi linnarajoonid == {| |- style="vertical-align:top;" | * [[Hamburg-Mitte]] * [[Altona]] * [[Eimsbüttel]] * [[Hamburg-Nord]] * [[Wandsbek]] * [[Bergedorf]] * [[Harburg]] | style="padding-left:20px;padding-top:10px;" | [[Pilt:Pincerno - Hamburger Bezirke 2008.png|250px|Hamburgi linnarajoonid]] |} == Sport == Linnas asub spordiklubi [[Hamburger SV]]. == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], [[Venemaa]] (1957) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] (1958) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]], [[Hiina]] (1986) | * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dresden]], [[Saksamaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]], [[Jaapan]] (1989) * {{riigi ikoon|Nicaragua}} [[León (Nicaragua)|León]], [[Nicaragua]] (1990) | * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1990) * {{riigi ikoon|USA}} [[Chicago]], [[USA]] (1994) |} {{Panoraam|AlsterPanorama.jpg|800px|Binnenalster, Hamburg}} == Vaata ka == * [[2008. aasta Hamburgi liidumaa valimised]] * [[Chilehaus]] * [[Hamburgi Eesti Kool]] * [[2025. aasta Hamburgi parlamendivalimised]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Hamburg}} * [http://www.hamburg.de/ Hamburgi koduleht] * [http://vrhamburg.mheitmann.ch 360° Virtual Tour] * 1948, Kronos Media, [https://m.youtube.com/watch?v=Qpu-zqDbnN0& Spirit of Hamburg] {{GER}} {{Saksa Liit}} {{Saksa keisririik}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Hamburg| ]] 5pm1pzsbpcrd5e37c1oah7abc5ni96u 1 37520 7168458 7168248 2026-06-06T19:09:59Z Eiusmod 200998 /* Eesti köök täna */ 7168458 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) ---- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1998. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) cx8is0pr2v9ke955x09o8hdbvd23m2r 7168463 7168458 2026-06-06T19:23:36Z Eiusmod 200998 /* Eesti köök täna */ Vastus 7168463 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) ---- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) :See on vist võetud kuskilt targast raamatust. Kuid üldiselt õige, Eesti taluköök oli väga sarnane teiste Põhja-Euroopa rahvaste omaga, väga sellest, ta oli peaaegu täielikult sealt võetud. Sellest peaks rohkem rääkima, kuid kui otsid tekste sellest, siis midagi ei leia. Eestit käsitletakse nagu mingit eraldi saart, mis millegagi väljaspoolt seotud ei ole. Mis puutub ilmastikku, siis näiteks on teada et Eestis tehti leiba varem rukki asemel odrast. Miks, sest väikesel jääajal rukis hästi ei kasvanud, nii et kasvatati selle asemel otra ja leiba tehti odrast. Ja see ei olnud nii ainult Eestis, vaid see oli nii kogu Põhja-Euroopas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 22:23 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1998. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) mhvf9ot543v0qzi72gum6nq6n5dgub0 7168465 7168463 2026-06-06T19:26:41Z Eiusmod 200998 /* Eesti köök täna */ 7168465 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) ---- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) :See on vist võetud kuskilt targast raamatust. Kuid üldiselt õige, Eesti taluköök oli väga sarnane teiste Põhja-Euroopa rahvaste omaga, vähe sellest, ta oli peaaegu täielikult sealt võetud. Sellest peaks rohkem rääkima, kuid kui otsid tekste sellest, siis midagi ei leia. Eestit käsitletakse nagu mingit eraldi saart, mis millegagi väljaspoolt seotud ei ole. Mis puutub ilmastikku, siis näiteks on teada et Eestis tehti leiba varem rukki asemel odrast. Miks, sest väikesel jääajal rukis hästi ei kasvanud, nii et kasvatati selle asemel otra ja leiba tehti odrast. Ja see ei olnud nii ainult Eestis, vaid see oli nii kogu Põhja-Euroopas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 22:23 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1998. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) 2o64loetc8u64spvw9g4m909606w2ij 7168466 7168465 2026-06-06T19:28:38Z Eiusmod 200998 /* Eesti köök täna */ 7168466 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) ---- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) :See on vist võetud kuskilt targast raamatust. Kuid üldiselt õige, Eesti taluköök oli väga sarnane teiste Põhja-Euroopa rahvaste omaga, vähe sellest, ta oli peaaegu täielikult sealt võetud. Sellest peaks rohkem rääkima, kuid kui otsid tekste sellest, siis midagi ei leia. Eestit käsitletakse nagu mingit eraldi saart, mis millegagi väljaspoolt seotud ei ole. Mis puutub ilmastikku, siis näiteks on teada et Eestis tehti varem leiba rukki asemel odrast. Miks, sest väikesel jääajal rukis hästi ei kasvanud, nii et kasvatati selle asemel otra ja leiba tehti odrast. Ja see ei olnud nii ainult Eestis, vaid see oli nii kogu Põhja-Euroopas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 22:23 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1998. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) 7kccyrihtvev93bvg0sqia44zu793r7 7168547 7168466 2026-06-06T22:22:56Z Eiusmod 200998 /* Eesti köök täna */ Vastus 7168547 wikitext text/x-wiki Tahaks viiteid kasutatud kirjandusele! Nii ei oma asjad väärtust, kui ei ole :) : Kui oskad, lisa viiteid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) : Viited on mingitele raamatutele, ja nad ei ole tekstisisesed viited. Kõigepealt peaks muutma nad tekstisisesteks viideteks, et näha mis kust tulnud on, ja siis kui keegi neid raamatuid on lugenud, võiks üle kontrollida. Paremad oleksid viited mida inimesed Internetis näeksid.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 22. jaanuar 2025, kell 08:17 (EET) ::Raamatuviited on tavaliselt usaldatavamad. ---- Wimbergi luulekogu pealkiri ongi "Eesti köökk". Aga ma pole kindel, et see peaks kirjanduse loetelus olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2014, kell 21:19 (EET) ---- " 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. " Millel põhineb selline väide? See on küll kahtlane. Nt rukkileib, pudrud, hernesupp, verivorst on väga laialdaselt söödavad ja ka saadaval väga paljudes söögikohtades ning neid ei sööda ainult peredes pühade ajal. : Väide on üldsõnaline ja peab arvatavasti silmas seda, et ei piirduta traditsiooniliste eesti toitudega. Võid selle koha ümber teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2014, kell 10:19 (EET) :Mis asi on tähtsust kaotamas? Kirjas on, et eri aegadel olid toidud erinevad, mis see traditsiooniline köök siis on, mis säilib läbi aegade, ja mis asi nüüd tähtsust kaotab? Rahvustoite vist süüakse tänapäevani, ja mitte ainult pidulikel juhtudel, kuigi neid palju ei ole. Kuid kui niimoodi väita, siis see nagu tähendab et traditsioonilist ei olegi. Kas keegi kujutab ette et pizza ja spaghetti Itaaliast ühel päeval ära kaovad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. jaanuar 2025, kell 14:02 (EET) ::Mõte on vist selles, et rahvustoidud on vaid väike osa toidulauast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2025, kell 09:14 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk ..." Šašlõkk oli Eestis tuntud juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 10:32 (EET) :See on väga veider, et räägitakse šašlõkist nagu see oleks eriti omane Eestile. Šašlõkk on teatud liiki kebab, peetakse nagu normaalseks et igal pool süüakse kebabit, pizzat, hamburgerit ja sellest pole põhjust rääkida. Eestis pizzat ja hamburgerit ei olnud, mis oli ebanormaalne, mõningaid muid asju nagu burrito ei saa siiamaani osta. Võibolla tasuks siis rääkida kui omapärast, mis siin puudub. Toiduvalik on tänaseni väga nõukogudeaegne, kuigi muid toite on lisandunud. Näiteks ärge kuskil lääneriikides rääkige et sööte rassolnikut, kuigi hapukurgisupp on Poola päritolu, seda ei teata ja seetõttu seda peetakse mingisuguseks rämpsuks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 3. jaanuar 2025, kell 18:10 (EET) ==Moodne eesti köök?== Kas kulinaarias eksisteerib ikka mõiste [[moodne eesti köök]] (ehk? [[uus eesti köök]], [[modernne eesti köök]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2018, kell 09:22 (EEST) :Jah võibolla eksisteerib küll, aga kui see on samasugune nagu igalpool mujal, siis ei ole millestki rääkida. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 24. detsember 2024, kell 01:37 (EET) ---- "Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu šašlõkk" Šašlõkk levis Eestis laiemalt juba 1960. aastate algul. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 10:17 (EET) == Eesti köök täna == Tundub et kõik on see mida ka kuskil mujal süüakse, kuid valik on piiratum. Jah ei see ei ole vene köök, ta on osaliselt läänest pärit. Kommunistid tulge nüüd ja upitage see üles. Ja globalistid tulge ka, ja kritiseerige et miks me veel tarakanne ei söö. On midagi ainuomast, nagu kapsapiirakas, kuid see on pigem ajalugu, üks ainult Eestis säilinud osa vanast läänemeresoome toidust. Võrdleme Itaalia, Prantsuse, Hispaania, Portugali, Hiina, India, Tex-mex köökidega, isegi Rootsi, vaatame igal pool mujal. Kui rikkad nad on, täis igasugust eripärast, kuigi kõik ei ole meie maitse. Mina palju ei taha, toit olgu lihtsalt naturaalne ja värske. Aga kui võrrelda, lihtsalt kui näeme asju nii nagu nad on, siis võibolla teeme midagi väärtuslikku. Eripära on, ma söön kiluleiba kohviga, üks ameeriklane ütles, et tema kunagi niimoodi ei söö. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 11. märts 2025, kell 11:22 (EET) Pizzad ja hamburgerid on osa paljude maade toidutavast, Eestis said need tuntuks suhteliselt hiljuti, Tex-mex ei ole veel palju siia jõudnud. Köögi rikkalikkuse määrab ka see, palju on selles mujalt pärit üldlevinud toite. Berlusconi kunagi kritiseeris soome kööki, öeldes et soomlased isegi ei tea mis on ''prosciutto''. Soomlased olid nii solvunud, et tegid Pizza Berlusconi, mis sisaldas ''prosciutto't''. Kui küsid kelleltki mis iganes lääneriigist, mis on ''prosciutto'', siis nad oskavad vähemalt midagi öelda. Küsi Eestis, ja keegi vist midagi ei tea. Siin Vikipeedias ei olnud isegi sellest artiklit, ma kirjutasin selle. Kuskil võiks kirjutada rohkem üldlevinud teiste maade toitudest. Vanad traditsioonilised toidud jäävad, kuid ka maailmas üldlevinud toitudest teevad eestlased arvatavasti oma valiku. Traditsioon on muutuv, kuigi võib püsida osaliselt samana. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 12. märts 2025, kell 14:15 (EET) ---- Taastasin eelneva, sest leian, et kommentaarid on asjakohased. Küsimus on ju artikli teema piiritlemises. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 13:51 (EET) : Minu meelest ei ole taastamine põhjendatud. Kommenteerisin ennist pikemalt siin: [[Vikipeedia arutelu:Arutelulehekülg]]. Asi ei ole mitte selles, et ei võiks arutada teema piiritlemise üle, vaid selles, et teema piiritlemise kohta ei olnud kirjas midagi pealtnäha konstruktiivset. Valdav osa neist kommentaaridest ei ütle teema piiritlemise kohta midagi ning selle natukse kohta, mis ütleb, tuleks küsida, kust kasutaja seda võtab. Samas on kommentaari sisu põhjal üsna ilmne, et ta ei võta seda kuskilt, vaid ta lihtsalt mõlgutab omi mõtteid. Nende kommentaaride tagasipanemine minu meelest ainult julgustab uusi kasutajaid arutelulehti veelgi väärkasutama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2025, kell 15:33 (EET) ::Nii et milles see kriitika on, et ei ole midagi pealtnäha konstruktiivset. Ja samas Te ütlete et ma ei võta seda kuskilt, see näitab et Te ei ole seda isegi põhjalikult vaadanud, nii et see pealtnäha on väga pealiskaudne. Tehke väike otsing selle kohta mida ma kirjutasin, ja Te leiate selle kohta lugemist küll. Kuigi mitte nii palju eesti keeles. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 17. märts 2025, kell 17:03 (EET) ::: Vikipeedias on selline põhimõte, et artiklisse kirjutatakse ainult selliseid asju, mida saab vahetult usaldusväärsete allikate abil tõendada, ilma seejuures eri allikate materjalist ise uut teadmist sünteesimata. Seega, kui rääkida sellest, kuidas artikli teemat piiritleda, siis alustada tuleks allikatest. ::: Vabandust, aga minu meelest ei ole õigupoolest eespool kirjas midagi sellist, mille kohta üldse oleks mõtet tõendavaid allikaid otsida. See on selline ebamäärane ja ilmselt naljaga pooleks kirjutatud kommentaar. Ma ei kujuta ette, kuidas selle põhjal artiklit parandada või täiendada saaks. ::: Peale selle, kui kellelegi tundub mõni viitamata väide kahtlane ja ta selle välja võtab, siis ei tuleks seda niisama tagasi panna ([[Eri:Erin/6836236]]), vaid tuleks lisada ka viide usaldusväärsele allikale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2025, kell 22:14 (EET) ::::Uuesti, aruteluleheküljel ei pea viiteid lisama, kui midagi artiklisse kirjutatakse, siis peab. Te räägite jälle ja jälle millestki mis Teile pealtnäha tundub, ilma mingite kindlate põhjusteta midagi eemaldada. Ma saan aru et Te soovite öelda mida Te arvate ja mis Teile tundub, ja seda on Teil ka võimaldatud. Kuid ma vabandan, Te olete seda juba korduvalt öelnud, ei maksa seda sellel leheküljel enam korrata, kõigi pärast kes seda lehekülge loevad, tänan. ::::PS Teie poolt viidatud [[Eri:Erin/6836236]], seal oli meil küsimus sõnastamises, me lahendasime selle ja jõudsime ilusti kokkuleppele, see on osa artikli muutmisest. Te viitate ainult esialgsele teksti kustutamisele, ja mitte kogu muutmisele, see on kontekstist väljavõtmine. ::::[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. märts 2025, kell 23:21 (EET) ::::: Siin on kas tahtlik või tahtmatu möödarääkimine. Mina ei ole öelnud, et arutelusse peab viited lisama. Viited tuleks muidugi lisada eeskätt artiklisse, aga arutelus peaks samas olema ikkagi selge, millise osa üle artiklis või milliste allikate ümber jutt käib. Asi ei ole mitte minu arvamuses, vaid selles, kuidas Vikipeedia arutelulehti on tavaks kasutada. Oled nüüd küll algseid kommentaare mõnevõrra lühendanud, aga paraku pole jätkuvalt kuigivõrd aimatav, kuidas on või olid need kommentaarid seotud selle artikli sisuga. Ma eemaldasin need kommentaarid samuti mõeldes lugejatele-toimetajatele, kes seda arutelulehte edaspidi kasutavad. Ma panen jätkuvalt ette kogu eelnev teema siit eemaldada, kuna see ei puutu selgesti selle artikli sisusse. ::::: Muudatuse [[Eri:Erin/6836236]] kohta: minu märkus oli üldine, sisulise vaidluse korral on vaja lisada viited, mitte lihtsalt otsida vähem kahtlust äratavat sõnastust. Nüüd hiljem on viide lisatud, aga paistab, et refereeritud on ebatäpselt, allikast ei tule hästi välja, kas kõik nimetatud toidud on tegelikult tänapäeval tähtsal kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. märts 2025, kell 21:23 (EET) ::::::Vaidluse korral on vaja lisada viiteid, kas Te retoorikat natuke tunnete? See on sissejuhatuses, sissejuhatuses on lühidalt öeldud millest on kirjutises räägitud, see mainib asju mis on hiljem kirjutises viidatud. Ma vabandan aga ma ei soovi rohkem Teie nõuandeid, ja palun ärge rohkem siin kirjutage. Ma panen ette kogu see mõttetu arutelu siit kustutada, kuid mitte minu algsed kommentaarid. '''Ma keeldun jätkamast seda arutelu, ükskõik mida Te veel siia kirjutate. ma vabandan aga mul on tähtsamat teha.''' [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 22:55 (EET) ---- Ma ei ole nõus teise kasutaja seisukohaga, et nõukogudeaegseid toiduained valmistatakse täna uuesti ainult sellepärast, et vanemad inimesed soovivad meenutada oma noorust. Viitest on selgelt näha, kui paljud täna müüdavad toiduained on koopiad nõukogudeaegsetest toodetest, võibolla võib isegi öelda et enamus. See ei tulene ainult kellegi nostalgiast, see tuleneb rohkem sellest et tehnoloogia on jäänud samaks ning mingit muud tehnoloogiat ei tunta. Kuid ma ei muutnud midagi, kui asju ei taheta näha nii nagu nad on, siis mina midagi teha ei saa. --[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 19. märts 2025, kell 13:00 (EET) ---- ''Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga'' – millistel allikatel põhineb köögi "kihistuste" jutt? Keeleliselt kõlab see väga veidralt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2026, kell 15:52 (EEST) :See on vist võetud kuskilt targast raamatust. Kuid üldiselt õige, Eesti taluköök oli väga sarnane teiste Põhja-Euroopa rahvaste omaga, vähe sellest, ta oli peaaegu täielikult sealt võetud. Sellest peaks rohkem rääkima, kuid kui otsid tekste sellest, siis midagi ei leia. Eestit käsitletakse nagu mingit eraldi saart, mis millegagi väljaspoolt seotud ei ole. Mis puutub ilmastikku, siis näiteks on teada et Eestis tehti varem leiba rukki asemel odrast. Miks, sest väikesel jääajal rukis hästi ei kasvanud, nii et kasvatati selle asemel otra ja leiba tehti odrast. Ja see ei olnud nii ainult Eestis, vaid see oli nii kogu Põhja-Euroopas. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 22:23 (EEST) :See ''kihistus'' on mõeldud vist sellepärast, et mingist ajast pärit toitusid valmistatakse ka hilisematel aegadel. Kui kõiki valmistatakse. Ma ei tea, mina seda sinna ei kirjutanud, ja see võib mingist targast raamatust pärit olla. Võibolla parem on ''ajajärk'', kuna see ütleb ka et midagi võib jätkuda, kuid ei ütle et ilmtingimata kõik alles jääb. Lihtsalt mida ma praegu mõtlesin, võibolla on midagi paremat. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) == Viitamata ja keeleliselt paha == Kuriuss, omades küll respekti Sinu suhtes, soovin siiski öelda et artiklis on 23 viidet, ja nagu ma olen vaadanud, kõik tundub olevat hästi viidatud. Keeleliselt on seda varem ka väga palju lihvitud, mitmete inimeste poolt. Muidugi alati saab paremini, aga kus on see mõistlik piir et rohkem pole vaja? Ainult üks asi, allikas Kaseküla argeoloogilistest uuringutest ei ole kättesaadav veebis, võibolla õnnestub kellelgi see asendada millegi veebis kättesaadavaga. Selliseid allikaid on võimatu kontrollida, näiteks selles viites viidatud ajakirja 1998. aasta number on Tartu Ülikooli raamatukogu poolt skaneeritud, kuid seda artiklit selles ei ole.[https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ave-1998/] [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 00:32 (EEST) :See artikkel oli ajakirja 1997. aasta numbris, mitte 1998. aasta nagu oli kirjutatud. Parandasin. Samuti nüüd on artiklis ainult veebiviited, mis on kõik kontrollitavad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 12:44 (EEST) er4an97gxt82qy4jp1sh8t218q0xk5d 0 37882 7168674 4287051 2026-06-07T10:08:55Z Mona 355 /* T */ 7168674 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Prantsusmaa]] [[linn]]u. {{tähed}} ==A== [[Abbeville]] - [[Aix-en-Provence]] - [[Ajaccio]] - [[Albertville]] - [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] - [[Alençon]] - [[Amiens]] - [[Angers]] - [[Angoulême]] - [[Annecy]] - [[Antibes]] - [[Argenteuil]] - [[Arles]] - [[Arras]] - [[Auch]] - [[Aurillac]] - [[Auxerre]] - [[Avignon]] ==B== [[Bastia]] - [[Bayonne]] - [[Besançon]] - [[Bordeaux]] - [[Boulogne-Billancourt]] - [[Bourges]] - [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]] ==C== [[Caen]] - [[Calais]] - [[Cannes]] - [[Carcassonne]] - [[Chartres]] - [[Chamonix]] - [[Cherbourg]] ==D== [[Dijon]] - [[Dunkerque]] ==F== [[Foix]] - [[Fontainebleau]] - [[Fréjus]] ==G== [[Gravelines]] - [[Grenoble]] ==H== [[Honfleur]] ==L== [[La Rochelle]] - [[Le Havre]] - [[Lens]] - [[Lille]] - [[Limoges]] - [[Lorient]] - [[Lyon]] - [[Le Mans]] ==M== [[Marseille]] - [[Metz]] - [[Montpellier]] - [[Mulhouse]] - [[Millau]] - [[Moulins]] - [[Montauban]] ==N== [[Nancy]] - [[Nantes]] - [[Nice]] - [[Nimes]] ==O== [[Orléans]] ==P== [[Pariis]] - [[Pau]] - [[Perpignan]] - [[Poitiers]] ==R== [[Reims]] - [[Rennes]] - [[Rouen]] - [[Rochefort]] ==S== [[Saint-Étienne]] - [[Saint-Tropez]] - [[Strasbourg]] ==T== [[Toulon]] - [[Toulouse]] - [[Tours]] - [[Troyes]] - [[Tulle]] ==V== [[Verdun]] - [[Versailles]] - [[Vichy]] - [[Villeneuve d'Ascq]] [[Kategooria:Prantsusmaa linnad| Prantsusmaa linnade loend]] [[Kategooria:Linnade loendid]] [[Kategooria:Prantsusmaa geograafia loendid]] jtn7xtbawatigr49piptw1mqj6t9u5u 7168681 7168674 2026-06-07T10:15:55Z Mona 355 7168681 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Prantsusmaa]] [[linn]]u. {{tähed}} ==A== [[Abbeville]] - [[Aix-en-Provence]] - [[Ajaccio]] - [[Albertville]] - [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] - [[Alençon]] - [[Ambert]] - [[Amiens]] - [[Angers]] - [[Angoulême]] - [[Annecy]] - [[Antibes]] - [[Argenteuil]] - [[Arles]] - [[Arras]] - [[Auch]] - [[Aureilhan (Hautes-Pyrénées)|Aureilhan]] - [[Aurillac]] - [[Auxerre]] - [[Avallon]] - [[Avignon]] - [[Avranches]] ==B== [[Bastia]] - [[Bayonne]] - [[Besançon]] - [[Bordeaux]] - [[Boulogne-Billancourt]] - [[Bourges]] - [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]] ==C== [[Caen]] - [[Calais]] - [[Cannes]] - [[Carcassonne]] - [[Chartres]] - [[Chamonix]] - [[Cherbourg]] ==D== [[Dijon]] - [[Dunkerque]] ==F== [[Foix]] - [[Fontainebleau]] - [[Fréjus]] ==G== [[Gravelines]] - [[Grenoble]] ==H== [[Honfleur]] ==L== [[La Rochelle]] - [[Le Havre]] - [[Lens]] - [[Lille]] - [[Limoges]] - [[Lorient]] - [[Lyon]] - [[Le Mans]] ==M== [[Marseille]] - [[Metz]] - [[Montpellier]] - [[Mulhouse]] - [[Millau]] - [[Moulins]] - [[Montauban]] ==N== [[Nancy]] - [[Nantes]] - [[Nice]] - [[Nimes]] ==O== [[Orléans]] ==P== [[Pariis]] - [[Pau]] - [[Perpignan]] - [[Poitiers]] ==R== [[Reims]] - [[Rennes]] - [[Rouen]] - [[Rochefort]] ==S== [[Saint-Étienne]] - [[Saint-Tropez]] - [[Strasbourg]] ==T== [[Toulon]] - [[Toulouse]] - [[Tours]] - [[Troyes]] - [[Tulle]] ==V== [[Verdun]] - [[Versailles]] - [[Vichy]] - [[Villeneuve d'Ascq]] [[Kategooria:Prantsusmaa linnad| Prantsusmaa linnade loend]] [[Kategooria:Linnade loendid]] [[Kategooria:Prantsusmaa geograafia loendid]] 8fr32piveyrouf9sqec3haq3mqsq3t3 0 39946 7168356 6921777 2026-06-06T13:26:04Z Kuriuss 38125 7168356 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Martti Ahtisaari | pilt = Martti Ahtisaari, tidigare president Finland och mottagare av Nobels fredrspris (2).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Martti Ahtisaari | amet =10. [[Soome president]] | ametiajaalgus= [[1. märts]] [[1994]] | ametiajalõpp = [[1. märts]] [[2000]] | predecessor = [[Mauno Koivisto]] | järgmine=[[Tarja Halonen]] | sünniaeg = [[23. juuni]] [[1937]] | sünnikoht = [[Viiburi]], [[Soome]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|10|16|1937|06|23}} | surmakoht = [[Helsingi]] | allkiri= AhtisaariMarttiSignature.png | partei = [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]] }} '''Martti Oiva Kalevi Ahtisaari''' ([[23. juuni]] [[1937]] [[Viiburi]] – [[16. oktoober]] [[2023]] [[Helsingi]]) oli [[Soome]] [[diplomaat]] ja poliitik, [[Soome president]] [[1994]]–[[2000]]. Pikaajalise töö eest rahuvahendaja ja rahvusvaheliste konfliktide lepitajana sai Martti Ahtisaari [[2008]]. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]]. Ahtisaari vanavanaisa Julius Marenius Adolfsen emigreerus Soome [[1872]]. aastal Lõuna-[[Norra]]st [[Tistedalen]]ist. Isa Oiva Ahtisaari võttis Soome kodakondsuse alles [[1929]] ja säilitas perekonnanime Adolfsen kuni 1937. aastani. [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] osales Oiva idarindel [[mehaanik]]una, aga ema Tyyne sõitis koos pojaga [[Kuopio]]sse, sõja jalust kaugemale. [[1952]]. aastal kolis pere [[Oulu]]sse. Samal aastal lõpetas Martti keskkooli Oulun Lyseon Lukio, mille olid lõpetanud ka Soome presidendid [[Kaarlo Juho Ståhlberg]] ja [[Kyösti Kallio]], ning astus kohalikku [[NMKÜ]]-sse. Ta läbis [[sõjaväeteenistus]]e ja lõpetas selle reserv[[kapten]]ina. Seejärel läbis ta [[kaugõpe|kaugõppes]] kaheaastase kursuse Oulu õpetajate seminaris ja lõpetas selle [[1959]] algkooliõpetajana. [[1960]]. aastal kolis ta [[Pakistan]]i [[Karachi]]sse juhtima NMKÜ korraldatava [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] õppe organiseerimist. Tema töö hulka kuulus õpetajate koolitus ja õpilaskodude haldamine. Soome naasis ta [[1963]] ja hakkas tegutsema [[MTÜ]]-des, mis tegelesid [[arengumaa]]de abistamisega, ja astus rahvusvahelisse üliõpilasorganisatsiooni [[AIESEC]]. [[1965]] asus ta tööle Soome välisministeeriumis rahvusvahelise arenguabi büroos, kus sai lõpuks büroo juhataja asetäitjaks. Aastatel [[1977]]–[[1981]] oli ta [[ÜRO]] esindaja [[Namiibia]]s, aidates luua iseseisvat Namiibia riiki. Enne [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks valimist oli [[ÜRO peasekretär]]i asetäitja, kes esindas [[ÜRO]]-d [[1989]]–[[1990]] Namiibias ja [[1993]] [[Jugoslaavia]]s. Toetas energiliselt Soome astumist [[Euroopa Liit]]u ja pühendus suhete parandamisele [[Venemaa]]ga. 1995. aastal anti talle [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]]. [[2006]]. aastal pidas Ahtisaari kuude viisi kõnelusi [[Kosovo]] probleemi lahendamiseks. "Iseseisvus rahvusvahelise järelevalve all on Kosovo jaoks ainus elujõuline lahendus," leidis ta [[2007]]. aasta märtsi algul valminud [[Aruanne|aruandes]].<ref name=lk278>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 278</ref> [[14. veebruar]]il 2007 lükkas [[Serbia]] vastvalitud parlament ÜRO erisaadiku Ahtisaari kava Kosovo tuleviku kohta peaaegu ühel häälel tagasi.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 250</ref> Serbiat toetav Venemaa blokeeris Ahtisaari iseseisvuskava ka [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s. Kõnelused juba kaheksa aastat ÜRO haldusalas olnud Kosovo üle jätkusid.<ref name=lk278/> Ahtisaari emakeel oli [[soome keel]], lisaks rääkis ta ka [[rootsi keel|rootsi]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]t. Ahtisaari matusetseremoonia peeti [[Helsingi toomkirik|Helsingi toomkirikus]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vasli |eesnimi=Karoliina |pealkiri=FOTOD {{!}} Matuseetiketi jäme rikkumine? Sanna Marin sattus Soomes omapärasesse skandaali |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120247028/fotod-matuseetiketi-jame-rikkumine-sanna-marin-sattus-soomes-omaparasesse-skandaali |vaadatud=2023-11-12 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ja ta maeti [[Hietaniemi kalmistu]]le. ==Teosed== * [[2003]] "''How the Jemaah Islamiyah Terrorist Network Operates: Indonesia Backgrounder''". ISBN 0-7567-3050-3 * 2003 "''Pakistan: Madrasas, Extremism and the Military, 29 July 2000''". ISBN 0-7567-2845-2 * [[2004]] "''Iraq's Transition: On A Knife Edge''". ISBN 0-7567-4206-4 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Martti Ahtisaari}} * [http://www.ahtisaari.fi Ahtisaari and CMI homepage] * [http://www.project-syndicate.org/contributors/contributor_comm.php4?id=689 Martti Ahtisaari's Project Syndicate op/eds] * [[Kaivo Kopli]]. [http://www.epl.ee/artikkel/444624 Mai­ne­kas ra­hu­va­hen­da­ja Mart­ti Ah­ti­saa­ri võitis kauaoo­da­tult No­be­li]. Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2008 * [[Jarmo Virmavirta]]. [http://www.postimees.ee/?id=40593 "Ahtisaari on vägagi soomlane"]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20134923 "Ahtisaari: NATO oleks Soome brändile kasulik"]. Delfi, 18. oktoober 2008 * [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/456155 "EL palub Ahtisaarit appi lahendama Sloveenia-Horvaatia piiritüli"]. Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=157172 "Martti Ahtisaari saab Helsingis väljaku"]. Postimees, 27. august 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=157041 "KGB kahtlustas Ahtisaarit eestlaste aitamises"]. Postimees, 28. august 2009 * [http://arvamus.postimees.ee/758970/martti-ahtisaari-mitte-kellelgi-ei-peaks-olema-suure-venna-hoiakut/ "Martti Ahtisaari: mitte kellelgi ei peaks olema suure venna hoiakut"]. Postimees, 3. märts 2012 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mauno Koivisto]]|nimi = [[Soome president]]|aeg=[[1994]]–[[2000]]|järgnev=[[Tarja Halonen]]}} {{lõpp}} {{Soome presidendid}} {{NobelRahu}} {{DEFAULTSORT:Ahtisaari, Martti}} [[Kategooria:Soome presidendid]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Soome diplomaadid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2023]] qdbbhf7lc1ocm35wbojezy3zjip3it3 0 39979 7168620 6796999 2026-06-07T07:32:49Z Metsavend 738 7168620 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hokkaidō prefektuur | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 北海道 | nimi1_latin = Hokkaidō | lipp = Flag of Hokkaido Prefecture.svg | lipu_link = [[Hokkaidō prefektuuri lipp]] | vapp = | vapi_link = | pindala = 83457 | elanikke = 4991369 | elanikke_seis = 31.01.2026 | keskuse_nimi = [[Sapporo]] | asendikaardi_pilt = Hokkaido in Japan (claimed hatched).svg }} '''Hokkaidō prefektuur''' on [[Jaapan]]i [[prefektuur (Jaapan)|prefektuur]], mis hõlmab [[Hokkaidō]] saare ja selle ümber paiknevad väiksemad saared, sealhulgas [[Okushiri]], [[Rebun]] ja [[Reshiri]]. == Sümbolid == Hokkaidō prefektuuri tunnuslind on [[õnnekurg]] (''Grus japonensis''), tunnuspuu on [[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis'') ja tunnuslill [[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''). == Haldusjaotus == Hokkaidō prefektuur on jaotatud 14 allprefektuuriks (ringkonnaks; 支庁 (''shichō'')), mis omakorda jagunevad 207 [[omavalitsus]]eks. === Allprefektuurid === {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Hidaka allprefektuur]] * [[Hiyama allprefektuur]] * [[Iburi allprefektuur]] * [[Ishikari allprefektuur]] * [[Kamikawa allprefektuur]] * [[Kushiro allprefektuur]] * [[Nemuro allprefektuur]] * [[Ohhotski allprefektuur]] * [[Oshima allprefektuur]] * [[Rumoi allprefektuur]] * [[Shiribeshi allprefektuur]] * [[Sorachi allprefektuur]] * [[Sōya allprefektuur]] * [[Tokachi allprefektuur]] }} == Välislingid == * [http://www.pref.hokkaido.jp/ Hokkaidō prefektuuri koduleht] {{JAP}} [[Kategooria:Jaapani prefektuurid]] [[Kategooria:Hokkaidō prefektuur| ]] tticggckfxwncab40al0r8o6bne88us 7168625 7168620 2026-06-07T07:46:26Z Metsavend 738 /* Haldusjaotus */ 7168625 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hokkaidō prefektuur | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 北海道 | nimi1_latin = Hokkaidō | lipp = Flag of Hokkaido Prefecture.svg | lipu_link = [[Hokkaidō prefektuuri lipp]] | vapp = | vapi_link = | pindala = 83457 | elanikke = 4991369 | elanikke_seis = 31.01.2026 | keskuse_nimi = [[Sapporo]] | asendikaardi_pilt = Hokkaido in Japan (claimed hatched).svg }} '''Hokkaidō prefektuur''' on [[Jaapan]]i [[prefektuur (Jaapan)|prefektuur]], mis hõlmab [[Hokkaidō]] saare ja selle ümber paiknevad väiksemad saared, sealhulgas [[Okushiri]], [[Rebun]] ja [[Reshiri]]. == Sümbolid == Hokkaidō prefektuuri tunnuslind on [[õnnekurg]] (''Grus japonensis''), tunnuspuu on [[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis'') ja tunnuslill [[kurdlehine kibuvits]] (''Rosa rugosa''). == Haldusjaotus == Hokkaidō prefektuur on jaotatud 14 allprefektuuriks (ringkonnaks; 支庁 (''shichō'')), mis omakorda jagunevad 207 [[omavalitsus]]eks, sealhulgas 35 linna. === Allprefektuurid === {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Hidaka allprefektuur]] * [[Hiyama allprefektuur]] * [[Iburi allprefektuur]] * [[Ishikari allprefektuur]] * [[Kamikawa allprefektuur]] * [[Kushiro allprefektuur]] * [[Nemuro allprefektuur]] * [[Ohhotski allprefektuur]] * [[Oshima allprefektuur]] * [[Rumoi allprefektuur]] * [[Shiribeshi allprefektuur]] * [[Sorachi allprefektuur]] * [[Sōya allprefektuur]] * [[Tokachi allprefektuur]] }} === Linnad === [[Abashiri]], [[Akabira]], [[Asahikawa]], [[Ashibetsu]], [[Bibai]], [[Chitose]], [[Date]], [[Ebetsu]], [[Eniwa]], [[Fukagawa]], [[Furano]], [[Hakodate]], [[Hokuto]], [[Ishikari]], [[Iwamizawa]], [[Kita-Hiroshima]], [[Kitami]], [[Kushiro]], [[Mikasa]], [[Monbetsu]], [[Muroran]], [[Nayoro]], [[Nemuro]], [[Noboribetsu]], [[Obihiro]], [[Otaru]], [[Rumoi]], [[Sapporo]], [[Shibetsu]], [[Sunagawa]], [[Takikawa]], [[Tomakomai]], [[Utashinai]], [[Wakkanai]], [[Yūbari]] == Välislingid == * [http://www.pref.hokkaido.jp/ Hokkaidō prefektuuri koduleht] {{JAP}} [[Kategooria:Jaapani prefektuurid]] [[Kategooria:Hokkaidō prefektuur| ]] 7024hfiwhr4rm2mfig4f6tvo2bh448k 0 43104 7168457 7167497 2026-06-06T19:07:26Z Andres 5 7168457 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale peaaju ja seljaaju. Need paiknevad üle keha. Nende seas on pea- ja seljaajust väljuvad [[närv]]id, samuti närvisõlmed ehk [[ganglion]]id, kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d, ning sensoorsed ja motoorsed [[närvikiud]]. Piirdenärvisüsteem toob infot kehast ja [[meeleelund]]itest ajju ning viib ajust käsud lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse [[närv]]ideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende [[neuron]]ite [[rakukeha]]d paiknevad peaajus või seljaajus. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Mõned autorid arvavad piirdenärvisüsteemi hulka ka sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi, kuid selles ei olda üksmeelel.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> Piirdenärvisüsteemi moodustavad 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]] ja 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine, mis on hall ainult konserveeritud koes, kuid elusas koes roosakas või helepruun, sisaldab suure osa neuronite rakukehi. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud aksonitest ning saab oma värvuse müeliinilt. See moodustab suure osa peaaju ja seljaaju sisemusest ning närvidest. Hallainet leidub peaajus ja seljaajus nii pinnal (koores) kui ka sügavamates tuumades. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ja [[gliiarakk]]udest. Närvikude koosneb kahest põhikomponendist: erutuvatest rakkudest ehk närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine, gliiarakud tagavad närvikoele struktuurse, metaboolse ja regulatoorse toe. ==== Närvirakud ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlust vahendab spetsialiseerunud [[rakutüüp]] — [[neuron]] ehk närvirakk. Neuroneid saab teistest rakkudest eristada mitmel viisil, kuid nende keskne omadus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides — spetsialiseerunud ühenduskohtades, mis võimaldavad signaalide kiiret edastamist kas elektriliselt või keemiliselt.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuron on erutuv rakk, mille ülesanne on genereerida ja juhtida [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: #[[rakukeha]] ehk sooma, mis sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e; see on raku metaboolne keskus, kus toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]]; #[[Dendriit|dendriidid]], hargnevad jätked, mis võtavad vastu sünaptilist sisendit teistelt rakkudelt ning suunavad selle rakukehale; #[[akson]], tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e rakukehast eemale presünaptiliste struktuurideni; akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte;<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> aksonid kulgevad sageli kimpudena, mida nimetatakse [[närv]]ideks; #[[presünaptiline terminal|presünaptilised terminalid]], aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks; aktsioonipotentsiaali saabumisel vabanevad sünaptilistest vesiikulitest [[virgatsaine]]d sünapsipilusse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid — [[hormoon]]e — [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega. <ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.}}</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==== Neuronid ja sünapsid ==== Neuronid edastavad signaale valdavalt oma aksonite kaudu, kuigi mõnd tüüpi võivad signaale edastada ka [[dendriit]]ide kaudu (näiteks dendriidilt dendriidile). Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; sellised neuronid suhtlevad peamiselt dendriitide vahendusel. Närvisignaalid levivad piki aksonit elektrokeemiliste lainete kujul; neid nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]ideks. Need käivitavad rakkudevahelise signaaliülekande kohtades, kus aksoni lõpmed moodustavad sünaptilise kontakti teiste rakkudega. <ref name=KandelCh9>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM. Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] [[Sünaps]]id võivad olla [[keemiline sünaps|keemilised]] või [[elektriline sünaps|elektrilised]]. Elektrilised sünapsid loovad neuronite vahel otsesed elektrilised ühendused [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. |year= |pmid=15033583 |doi=10.1016/j.bbamem.2003.10.023 |}}</ref> Keemilised sünapsid on palju levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad.<ref>Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Keemilises sünapsis nimetatakse signaale saatvat rakku [[presünaptiline rakk|presünaptiliseks]] ja signaale vastuvõtvat rakku [[postsünaptiline rakk|postsünaptiliseks]]. Nii presünaptilises kui ka postsünaptilises piirkonnas on rohkesti signaaliedastuse molekulaarseid mehhanisme,. Presünaptilises piirkonnas on palju väikesi kerakujulisi mahuteid — [[sünaptiline põieke|sünaptilisi põiekesse]] —, mis on täidetud [[virgatsaine]]tega.<ref>Ch. 9: Propagated signaling: the action potential. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilisse närvilõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioon]]ikanalid ning kaltsiumioonid voolavad rakku, käivitades põiekeste liitumise rakumembraaniga ja virgatsainete vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained difundeeruvad üle sünapsipilu ja seonduvad postsünaptilise raku retseptoritega, põhjustades ioonkanalite avanemise või sulgumise ning muutes membraanipotentsiaali — kas ergastades või pärssides raku aktiivsust. Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust tagasihaarde, ensümaatilise lagundamise või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime. Kui presünaptiline närvilõpe saab elektrilise stimulatsiooni, aktiveeruvad membraanis paiknevad molekulid ja põhjustavad põiekeste sisu vabanemise presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahelisse kitsasse ruumi, mida nimetatakse [[sünapsipilu]]ks. Virgatsaine seondub seejärel postsünaptilise membraani retseptoritega ja viib need aktiveeritud olekusse. Sõltuvalt retseptori tüübist võib postsünaptiline rakk ergastuda, pärssuda või muul viisil muutuda. Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünaptilises kontaktis põhjustab lihasraku kiiret kokkutõmbumist.<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Kogu sünaptilise ülekande protsess võtab aega murdosa millisekundist. Mõju postsünaptilisele rakule võib kesta palju kauem — isegi väga pikka aega juhtudel, mil sünaptiline signaal tekitab [[mälujälg|mälujälje]].<ref name=KandelCh4/> {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünaptiline põieke'''| Sünaptiline<br /> põieke| [[Sünaptiline põieke|Sünaptiline<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi. Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet. On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] hl4djfs927r6wfa5mrd6b32gpkf695t 0 43107 7168499 7096314 2026-06-06T20:43:24Z Kuriuss 38125 7168499 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib luuletajast; laeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Blok (jõelaev)]]}} [[Pilt:Alexander Blok.jpeg|pisi|Aleksandr Blok (1903)]] [[Pilt:USSR stamp A.Blok 1980 4k.jpg|pisi|Nõukogude Liidu [[postmark]], Aleksandr Blok, [[1984]] (Michel 5010, Scott 4880)]] '''Aleksandr Aleksandrovitš Blok''' ([[vene keel]]es ''Александр Александрович Блок''; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1880]] [[Peterburi]] – [[7. august]] [[1921]] [[Petrograd]]) oli vene luuletaja. ==Elukäik== Bloki emapoolne vanaisa oli [[Peterburi ülikool]]i [[rektor]] [[Andrei Beketov]]. Isa, õigusteaduse professor [[Varssavi]]s, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta viieaastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8&nbsp;km kaugusel asus [[Dmitri Mendelejev]]i kodu. [[1903]]. aastal abiellus Blok Mendelejevi tütre [[Ljubov Mendelejeva]]ga ja pühendas talle elu jooksul umbes 800 luuletust. [[1906]]. aastal lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba esimese luulekoguga tõusis ta vene [[sümbolism]]i silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tema tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda [[Aleksandr Puškin]]iga ja [[20. sajand]]i algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus [[Venemaa]]l, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud [[kommunist]], ent aktsepteeris [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja keeldus emigreerumast. ==Looming== Luulekogud: *"Värsid kaunist daamist" ([[1904]]) *"Maa lumes" ([[1908]]) *"Öised tunnid" ([[1911]]) Näidendid: *"Palagan" (1906) *"Tundmatu" (1906) Poeemid: *"Kättemaks" ([[1910]]–1921) *"Sküüdid" ([[1918]]) *"Kaksteist" (1918) [[1972]]. aastal ilmus [[eesti keel]]es luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad". == Kirjandus ja välislingid == * [[Hendrik Sepp]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s1038119&nid=25386&con=0 "Aleksander Bloki poeem "Kättemaks""] – [[Tallinna Teataja]] [[8. oktoober]] [[1921]], nr 233, lk 5; ilmunud ka H. Sepa raamatus "Läänemere ajalootuuled", sari [[Eesti mõttelugu]], nr 111, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2013]], lk 122–125 * [[Valmar Adams]], "Aleksander Blok ja Eesti" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1963]], nr 12, lk 1896–1910; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=107368 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]; ilmunud ka Adamsi raamatus "Vene kirjandus, mu arm", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], lk 234–252 * [[Nigol Andresen]], Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus – [[Sirp ja Vasar]] [[6. aprill]] [[1973]] * [[Zara Mints]] ja [[Ann Malts]], "Teel "eesti" Bloki poole" (Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1973, nr 12, lk 761–766 * [[Henn-Kaarel Hellat]], "Geniaalse muutumisest keskpäraseks" (Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus) – Looming [[1974]], nr 6, lk 1041–46; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=108619 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] * [[Anatoli Lunatšarski]], "Vene ja nõukogude kirjandusest". [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1976]], lk 125–158 * Valmar Adams, "[[Friedebert Tuglas|Tuglas]] ja [[Johannes Semper|Semper]] Aleksander Blokist Eestis" – Keel ja Kirjandus [[1980]], nr 11, lk 684–685 * Zara Mints, "Ja loetakse kord mitte meie päevil..." (Bloki 100. sünniaastapäevaks) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1980]], nr 12, lk 1752–60; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=112980 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] * [[Kalle Käsper]], [https://archive.today/20070326040746/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/08/14/kultuur.htmXteine "Aleksandr Blok – vene luule paheline geenius"] – [[Postimees]] [[14. august]] [[1999]], lk 13 * [[Jelena Skulskaja]], "Väsinud vene proosa viimane romantik" – J. Skulskaja raamatus "Vene rulett", [[Eesti-Kambodža Sõprusühing]] & [[Juku-Kalle Raid|J.-K. Raid]], Tallinn [[2002]], lk 45–48 * [[Vladislav Hodassevitš]], peatükk "[[Nikolai Gumiljov|Gumiljov]] ja Blok" mälestusteraamatus "Nekropol", [[Loomingu Raamatukogu]] [[2002]], nr 39/40, lk 58–73 {{JÄRJESTA:Blok, Aleksandr}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1921]] 8vyh8un1z9xz4iavlssvbj5avqi2yke 0 43163 7168382 6943353 2026-06-06T14:12:04Z Mona 355 /* Isiklikku */ 7168382 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Jacques René Chirac | pilt = Jacques Chirac.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | amet = [[Prantsusmaa president]] | ametiajaalgus= [[17. mai]] [[1995]] | ametiajalõpp = [[16. mai]] [[2007]] | predecessor = [[François Mitterrand]] | järgmine= [[Nicolas Sarkozy]] | sünniaeg= [[29. november]] [[1932]] | sünnikoht = [[Pariis]] | surmaaeg = [[26. september]] [[2019]] | surmakoht= Pariis | partei = Union pour un Mouvement Populaire, UMP (2002– ) }} '''Jacques Chirac''' [žakk šir'akk] ([[29. november]] [[1932]] [[Pariis]] – [[26. september]] [[2019]] Pariis) oli [[Prantsusmaa]] poliitik, [[Prantsusmaa president]] [[1995]]–[[2007]] ning [[Andorra]] kaasvürst [[1997]]–[[2005]]. Aastatel [[1977]]–1995 oli Chirac [[Pariisi linnapea]]. Ta valiti gollistide partei [[UMP (partei)|UMP]] kandidaadina ametisse [[1995]]. aastal napi eduga endise haridusministri [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|sotsiaaldemokraat]] [[Lionel Jospin]]i ees ja uuesti [[2002]]. aastal, saavutades läbi aegade suurima valimisvõidu [[Prantsusmaa]] presidendi valimiste teises voorus [[Jean-Marie Le Pen]]i üle. Viimane ametiaeg kestis [[2007]]. aastani. Ametisse astudes nimetas Chirac peaministriks endise eelarveministri [[Alain Juppé]]. 1997. aastal tegi ta halvasti läbi mõeldud otsuse, saates Rahvuskogu (kus RPRil ja UDFil oli ligi 84% enamus) laiali ja korraldades uued valimised. Valimistel aga võidutsesid sotsiaaldemokraadid, moodustades teiste vasakpoolsete erakondadega koalitsiooni ja Chirac oli sunnitud peaministriks nimetama Jospini, pannes aluse kolmandale kohabitatsioonile, mis kestis kuni 2002. aastani. 2002. aasta presidendivalimistel jäi Jospin kolmandaks ja seega teisest voorust välja, kõik teised erakonnad toetasid Chiraci. Ka 2002. aasta parlamendivalimistel moodustasid Chiraci konservatiivsed toetajad uue erakonna UMP, mis saavutas 62% enamuse, peaministriks nimetas ta endise kaubandus- ja tööstusministri [[Jean-Pierre Raffarin]]i. Ta oli [[Pierre Messmer]]i valitsuses Prantsusmaa [[põllumajandus]]minister [[1972]]–[[1973]] ja [[Prantsusmaa siseminister|siseminister]] 1974. Ta oli gollistide partei RPR peasekretär [[1974]]–[[1975]] ja esimees alates [[1976]], peaminister 1974–1976 ja [[1986]]–[[1988]], [[Pariis]]i [[linnapea]] [[1977]]–[[1995]] (ajutiselt samal ajal ka peaminister) ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[1979]]–[[1980]]. [[2003]]. aastal sarjas ta endisi idabloki riike nende toetuse pärast [[USA]] sissetungile [[Iraak]]i.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 269</ref> [[11. märts]]il [[2007]] teatas ta, et loobub presidendivalimistel osalemisest ja lõpetab oma 40 aastat kestnud karjääri Prantsuse tipp-poliitikas.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 258</ref> ==Tunnustus== *2001 [[Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk]] ==Isiklikku== [[1956]]. aastal abiellus ta [[Bernadette Chodron de Courcel]]iga. Neil sündis kaks tütart: Laurence ([[1958]]–[[2016]]) ja Claude (sündinud [[1962]]), lisaks lapsendasid nad [[Lõuna-Vietnam]]is sündinud tüdruku Anh Dao (sündinud 1958). Claude on töötanud isa [[suhtekorraldus]]assistendi ja [[nõunik]]una. Laurence, kes kannatas nooruses [[anoreksia]] all, ei ole poliitikas osalenud. Jacques Chiracil on neli lapselast: Claude'il on [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva]] [[olümpiavõitja]]ga [[džuudo|judo]]s [[Thierry Rey]]ga poeg ning Anh Daol on kolm poega. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Jacques Chirac}} * [https://www.err.ee/985516/suri-prantsuse-ekspresident-jacques-chirac "Suri Prantsuse ekspresident Jacques Chirac"] ERR, 26. september 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raymond Marcellin]] | nimi=[[Prantsusmaa siseminister]] | aeg= [[1974]] | järgnev=Vürst [[Michel Poniatowski]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pierre Messmer]] | nimi=[[Prantsusmaa peaminister]] | aeg= [[1974]]–[[1976]] | järgnev=[[Raymond Barre]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jules Ferry]] | nimi=[[Pariisi linnapea]] | aeg= [[1977]]–[[1995]] | järgnev=[[Jean Tiberi]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Laurent Fabius]] | nimi=[[Prantsusmaa peaminister]] | aeg= [[1986]]–[[1988]] | järgnev=[[Michel Rocard]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[François Mitterrand]] | nimi=[[Prantsusmaa president]] | aeg= [[1995]]–[[2007]] | järgnev= [[Nicolas Sarkozy]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Chirac, Jacques}} [[Kategooria:Prantsusmaa presidendid]] [[Kategooria:Andorra vürstid]] [[Kategooria:Prantsusmaa peaministrid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Montparnasse'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2019]] ref5dxkfs7ilegztssxig7ypwj3yai5 0 49252 7168497 6923261 2026-06-06T20:35:34Z Kuriuss 38125 7168497 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vaaraonimi |align=right|nimi=Tutanhamon |sünninimi=Tutanhaton |shiero=<hiero>i-t:n:N5-t-G43-t-S34</hiero>|stähendus=Aton-jumala elav kujutis<br /> |võetudnimi=Tutanhamon heka-iunu-šema|vthiero=<hiero>M17-Y5:N35-X1-G43-X1-S34-S38-O28-M26</hiero>|vttähendus=Amon-jumala elav kujutis<br />Ülem-Egiptuse Heliopolise linna valitseja |valitsejanimi=Nebheperura|vhiero=<hiero>N5:V30-L1-Z2</hiero>|vtähendus=Ra-jumal on taastekete isand |nebtinimi=Neferhepusegerehtawy|nhiero=<hiero>nfr-O4:p-G43-M40-Z3-s-W11:r-V28-D36:N17:N17-N21:N21</hiero>|ntähendus= }} [[Pilt:Tutanchamun Maske.jpg|pisi|[[Tutanhamoni surimask]]]] '''Tutanhamon''' ehk '''Tutanchamon''' [tutanh'aamon] ([[vanaegiptuse keel]]es ''twt-ˁnḫ-jmn'') oli [[Vana-Egiptus]]e [[vaarao]] [[18. dünastia]]st. Ta valitses umbes aastatel 1336–1327 eKr. Tutanhamon sündis 1341 eKr. Tema isa oli [[Ehnaton]] ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse [[noorem naine|noorema naisena]], kuid Ehnatonil oli viis õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema.<ref name="Hawass">Zahi Hawass. [http://ngm.nationalgeographic.com/print/2010/09/tut-dna/hawass-text King Tut’s Family Secrets] National Geographic, 2019/09 Vaadatud 15.01.2017</ref> Tema isa suri 1336 eKr või 1334 eKr. Ta ema ei elanud oluliselt kauem: tema [[muumia]] on leitud ja see kuulub umbes 25-aastasele naisele. Nooruse tõttu oli Tutanhamoni valitsusaja alguses suur tähtsus võimsatel nõunikel, kellest tähtsaimad olid [[vesiir]] [[Eje]], kindral [[Horemheb]] ja varanduse ülevaataja Maya. Kaks esimest neist said pärast ise Egiptuse valitsejateks. Küllap nad tegid enamiku olulistest otsustest Tutanhamoni valitsusajal. Oma kolmandal valitsusaastal lõpetas Tutanhamon isa rajatud ainujumalakultuse. [[Aton]]i austamine lõpetati ja naasti enne seda valitsenud [[Amon]]i kultuse juurde. Ühtlasi muutis Tutanhamon oma nime sellisele kujule, nagu seda tänapäeval tuntakse (varem oli see Tutanhaton). Amoni preestrid said tagasi oma kunagised privileegid. Riigi pealinn viidi tagasi [[Teeba (Egiptus)|Teebasse]] ja Ehnatoni rajatud pealinn [[Ahetaton]] jäeti maha. Tutanhamon algatas suuri ehitusprojekte, eriti Teebas ja [[Karnak]]is. Amonile püstitati palju mälestusmärke ja raidkiri Tutanhamoni haual ütleb, et kuningas "veetis oma elu, vormides jumalate kujutisi". Taas tähistati traditsioonilisi pühasid, nii püha härja [[apis]]ega seotuid kui ka teisi. Pärast Ehnatoni valitsemisaega oli riik majanduslikult nõrk. [[Diplomaatilised suhted]] teiste maadega olid katkenud ja Tutanhamon taastas need, eriti [[Mitanni]] riigiga, mis asus tänapäeva [[Liibanon]]i, [[Süüria]] ja Põhja-[[Iraak|Iraagi]] alal. Tema hauast leiti hulgaliselt paljudest riikidest pärit kingitusi, mis annab alust oletada, et selles osas oli ta edukas. Sellegipoolest on tema hauakambris mainitud lahinguid nuubialaste ja asiaatidega. Hauas on sõjarüü ja muud sõjakäigul osalemiseks vajalikud tarbed, aga kuninga füüsiliste puuete tõttu võib uskuda, et ta isiklikult nendes lahingutes ei osalenud. Tutanhamon abiellus oma isa Ehnatoni abikaasa [[Nofretete]] tütre [[Anhesenamon]]iga, kes oli sündinud umbes 1348 eKr, seega temast umbes 7 aastat vanem. Varem oli Anhesenamon olnud abielus enda ja Tutanhamoni isa Ehnatoniga. Võimalik, et Anhesenamonil oli Ehnatoni ja Tutanhamoni vahel veel üks abikaasa olnud. Anhesenamoni ja Ehnatoni abielust sündis üks tütar, Anhesenamoni ja Tutanhamoni abielust sündis kaks tütart, mõlemad surnuna. Tütred maeti koos isaga. Seetõttu ei olnud Tutanhamonil selget pärijat. Tutanhamon suri umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tema elu viimaste päevade kohta pole andmeid ja selle üle on minevikus palju arutletud. Tema muumiat on viimasel ajal põhjalikult uuritud.<ref name="Hawass" /> Varem oletati, et ta võidi [[mõrv]]ata, kuid tänapäeval on üldine seisukoht, et ta suri haigusse, tõenäoliselt [[malaaria]]sse.<ref>[http://www.postimees.ee./index.php?id=225902&print=1 Uuring: Tutanhamon suri tõenäoliselt malaariasse], Postimees, 17.02.2010</ref> Ta oli mitu korda malaariat põdenud. Haigustel on komme sajandite jooksul vähem surmavaks muutuda{{lisa viide}} ja seetõttu oli tuhandete aastate eest malaaria arvatavasti märksa ohtlikum kui tänapäeval. 2005. aasta uuring näitas, et ta oli pisut enne surma murdnud jalaluu ja jalga oli tabanud [[nekroos]]. Eeldatavasti need kaks haigust koos põhjustasidki surma. Lisaks oli Tutanhamonil osaline [[hundikurk]] ja kerge [[skolioos]] ehk [[lülisammas|lülisamba]] kõverdumine ning ta pidi kõndima kepiga – kepid pandi talle kirstu kaasa, kuid varem arvati, et tegu on võimusümboliga.<ref name="Hawass" /><ref>{{netiviide |url=http://www.myfoxdc.com/dpps/news/parental-incest-may-be-cause-of-king-tut%27s-short-life-dpgonc-20100819-gc-_9258099 |pealkiri=Parental incest may be cause of king Tut's short life |aeg=19. august 2010 |vaadatud=7. septembril 2010 |arhiivimisaeg=2010-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100822020806/http://www.myfoxdc.com/dpps/news/parental-incest-may-be-cause-of-king-tut%27s-short-life-dpgonc-20100819-gc-_9258099 |url-olek=robot: teadmata }}</ref><ref>[http://www.archaeologydaily.com/news/201008204857/Parental-Incest-May-Be-Cause-of-King-Tuts-Short-Life.html Parental incest may be cause of king Tut's short life] www.archaeologydaily.com 20. august 2010. Vaadatud 7. septembril 2010</ref> Tutanhamonile järgnes troonil Eje, kes ei kuulunud valitsevasse dünastiasse, kuid abiellus Anhesenamoniga. Eje valitses neli aastat ja suri siis pärijata, Anhesenamon oli selleks ajaks juba surnud või suri vahetult pärast seda. Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui [[Howard Carter]] ja [[lord Carnarvon]] leidsid tema haua [[Kuningate org|Kuningate orust]]. Hauast leitud üle 700<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Iversen |eesnimi=Mette |kuupäev=2025-03-18 |pealkiri=Egiptuse 10 tähtsaimat vaaraod |url=https://www.imelineajalugu.ee/egiptuse-10-tahtsaimat-vaaraod/ |vaadatud=2025-04-20 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> eseme on tänapäeval peamiselt [[Kairo]] ja [[Luxor]]i muuseumites. Hauas olid veel kaunistatud kirstud, neli sõjavankrit ja jõehobukujuline voodi.<ref name=":0" /> 2015. aasta uuringute valguses on jõutud arvamusele, et matusepaigas võib suure tõenäosusega olla olemas veel senini avastamata kamber.<ref>{{Cite web|url=http://europe.newsweek.com/king-tuts-tomb-researchers-believe-there-hidden-chamber-399313 |title=In King Tut’s Tomb, Researchers Believe There Is a Hidden Chamber |publisher=[[Newsweek]] |date=29.11.2015 |accessdate=30.11.2015 |first1=Paula |last1=Mejia |website= }}</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Arizona Ülikool|Arizona ülikoolis]] töötav [[Suurbritannia|Briti]] arheoloog [[Nicholas Reeves]] usub Tutanhamoni hauakambri seinte [[skanner]]ipiltide põhjal, et hauakambri [[Sein|seintes]] on kinnimüüritud ja ülekrohvitud ukseavade kontuurid.<ref>Reeves, N. "[http://www.academia.edu/14406398/The_Burial_of_Nefertiti_2015_ The Burial of Nefertiti]?" (2015)</ref> Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid. == Vaata ka == * [[Tutanhamoni surimask]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:18. dünastia vaaraod]] [[Kategooria:Sündinud 14. sajandil eKr]] [[Kategooria:Surnud 14. sajandil eKr]] hf7vbbfsih69b93gow3iwtzoo5kjy6l 0 49558 7168652 7155896 2026-06-07T09:33:27Z -Lemmy- 74126 7168652 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Frankfurdi Eintracht | pilt = | pildi_suurus = 150px | täisnimi = Eintracht Frankfurt e.V. | hüüdnimi = ''Die Adler'' ('Kotkad'), ''launische Diva'' ('Kapriisne diiva') | lühend = SGE | asutatud = 8. märtsil 1899 | lõpp = | väljak = [[Deutsche Bank Park]], [[Frankfurt]] | mahutavus = 59 500 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mathias Beck | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|AUT}} [[Adi Hütter]] | liiga = [[Bundesliga]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = [[Bundesliga]], 8. koht | muster_la1=_frankfurt2627h | muster_b1=_frankfurt2627h | muster_ra1=_frankfurt2627h | muster_so1=_frankfurt2627h | vasakkäsi1=000000 | kere1=000000 | paremkäsi1=000000 | püksid1=000000 | sokid1=000000 | muster_la2= | muster_b2= | muster_ra2= | muster_so2= | vasakkäsi2= | kere2= | paremkäsi2= | püksid2= | sokid2= | muster_la3= | muster_b3= | muster_ra3= | muster_so3= | vasakkäsi3= | kere3= | paremkäsi3= | püksid3= | sokid3= | veeb = http://www.eintracht.de/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = [[Bernd Hölzenbein]] (201) | enim mänge = [[Karl-Heinz Körbel]] (720) | fännid = | auhinnad = }} '''Eintracht Frankfurt''' (eesti keeles ka '''Frankfurdi Eintracht''') on [[Saksamaa]] linna [[Frankfurt|Maini-äärse Frankfurdi]] 1899. aastal asutatud [[spordiühing]], mis on tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest. Frankfurdi Eintrachti jalgpallimeeskond mängib Saksamaa kõrgliigas [[Bundesliga]]. 1959. aastast pärineb Frankfurdi Eintrachti ainus Saksamaa meistritiitel. Hooajal 1963/64 mängis Frankfurdi Eintracht Bundesliga avahooajal. Saksamaa karikavõistlused on võidetud viis korda, viimati hooajal 2017/18. 1980. aastal võitis Eintracht [[UEFA karikas|UEFA karika]], kui finaalis alistati [[Mönchengladbachi Borussia]]. 2022. aastal võideti [[UEFA Euroopa Liiga]], kui finaalis alistati penaltiseeria järel Šotimaa klubi [[Rangers FC|Rangers]]. Frankfurdi Eintrachti naiskond mängib Saksamaa naiste kõrgliigas [[Frauen-Bundesliga]] ning on tulnud Saksamaa meistriks seitsmel korral. ==Praegune koosseis== ''Seisuga 5. veebruar 2026'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2 |rah=GER|pos=KA|nimi=[[Elias Baum]]}} {{JK koosseis mängija|no=3 |rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Arthur Theate]]}} {{JK koosseis mängija|no=4 |rah=GER|pos=KA|nimi=[[Robin Koch]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=5 |rah=SUI|pos=KA|nimi=[[Aurèle Amenda]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Oscar Højlund]]}} {{JK koosseis mängija|no=7 |rah=GER|pos=PK|nimi=[[Ansgar Knauff]]}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=ALG|pos=PK|nimi=[[Farès Chaïbi]]}} {{JK koosseis mängija|no=9 |rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Jonathan Burkardt]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Younes Ebnoutalib]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Rasmus Kristensen]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=TUN|pos=PK|nimi=[[Ellyes Skhiri]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Hugo Larsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Mahmoud Dahoud]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Jean-Mattéo Bahoya]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Ritsu Doan]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Nathaniel Brown]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Timothy Chandler]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Arnaud Kalimuend]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=JPN|pos=PK|nimi=[[Keita Kosugi]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Mario Götze]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Ayoube Amaimouni]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Michy Batshuayi]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Love Arrhov]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Jessic Ngankam]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Jens Grahl]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Nnamdi Collins]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Jeremiaha Maluze]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Ebu Bekir Is]]}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Amil Šiljević]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Kauã Santos]]}} {{JK koosseis mängija|no=41|rah=MLI|pos=KA|nimi=[[Fousseny Doumbia]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=TUR|pos=PK|nimi=[[Can Uzun]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=ECU|pos=KA|nimi=[[Davis Bautista]]}} {{JK koosseis mängija|no=45|rah=USA|pos=VV|nimi=[[Marvin Dills]]}} {{JK koosseis mängija|no=48|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Junior Awusi]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Derek Boakye Osei]]}} {{JK koosseis mängija|no=50|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Alessandro Gaul Souza]]}} {{JK koosseis mängija|no=53|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Alexander Staff]]}} <!-- {{JK koosseis mängija|no=|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Éric Junior Dina Ebimbe]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=HUN|pos=PK|nimi=[[Noah Fenyő]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Noel Futkeu]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=HUN|pos=PK|nimi=[[Krisztián Lisztes]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Niels Nkounkou]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=CRO|pos=KA|nimi=[[Hrvoje Smolčić]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=ALB|pos=VV|nimi=[[Simon Simoni]]}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Elye Wahi]]}} Joining in July 2026 --> {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *Saksamaa meister **'''Võitja''': 1959 **Teised kohad: 1932 *[[DFB-Pokal]] **'''Võitja''': 1973–74, 1974–75, 1980–81, 1987–88, 2017–18 **Teised kohad: 1963–64, 2005–06, 2016–17, 2022–23 *[[2. Bundesliga]] **'''Võitja''': 1997–98 **Teised kohad: 2011–12 *[[DFL-Supercup|DFB/DFL-Supercup]] **Teised kohad: 1988, 2018 *[[Euroopa karikas]] **Teine koht: 1959–60 *[[UEFA karikas]]/[[UEFA Euroopa Liiga]] **'''Võitja''': 1979–80, 2021–22 *[[Intertoto karikas]] **'''Võitja''': 1967 ==Mängijad== Uue staadioni avamise puhul valisid fännid oma klubi kõigi aegade parimad mängijad ühte koosseisu. {| class="wikitable" Align=Center ![[Ulrich Stein]]<BR> [[Karl-Heinz Körbel]] - [[Willi Neuberger]] - [[Bruno Pezzey]]<BR> [[Wilhelm Huberts]] - [[Norbert Nachtweih]] - [[Andreas Möller]] - [[Jürgen Grabowski]]<BR> [[Bernd Nickel]] - [[Bernd Hölzenbein]] - [[Anthony Yeboah]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Eintracht Frankfurt|Eintracht Frankfurt}} *[http://www.eintracht.de/ Koduleht] {{Bundesliga klubid}} [[Kategooria:Eintracht Frankfurt| ]] [[Kategooria:Saksamaa jalgpalliklubid|Frankfurdi Eintracht]] [[Kategooria:Frankfurt]] izljpf21ozqzm5ojqlnql266f70zij3 0 54519 7168371 7154715 2026-06-06T13:55:48Z Metsavend 738 /* Ay */ 7168371 wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} ''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid [[asula]]test, mille nimi algab A-tähega. {{Sisukord paremale}} ==A== *[[Å (Rootsi)|Å]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Norrköpingi vald|Norrköpingi vallas]] *[[Å (Moskenes)|Å]], küla [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Moskenesi vald|Moskenesi vallas]] *[[Å (Tranøy)|Å]], [[küla]] [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas [[Tranøy vald|Tranøy vallas]] *[[A Coruña]], linn ja kohaliku omavalitsuse üksus [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] *[[A Peneda]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[A Coruña]]s ==Aa== *[[Aa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Aa asundus]], endine asula [[Eesti]]s [[Kohtla-Järve rajoon]]is [[Lüganuse külanõukogu]]s *[[Aabel-Keramim]], endine asula [[Palestiina (ajalooline)|ajaloolises Palestiinas]] *[[Aabla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Aabra]], [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] *[[Aach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is *[[Aachen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Aadami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aadma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Aadumäe]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aakaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Aakre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]] *[[Aalen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Aalst]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Ida-Flandria]] provintsis *[[Aamse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Aandu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Aapua]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Övertorneå vald|Övertorneå vallas]] *[[Aarau]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Aargau kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aardla]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aardlapalu]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aareavaara]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Pajala vald|Pajala vallas]] *[[Aarla]] endine küla [[Eesti]]s praeguses [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]], [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aarna]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aarschot]], linn [[Belgia]]s [[Flaami Brabant|Flaami Brabandi]] provintsis, [[Aarschoti vald|Aarschoti valla]] keskus *[[Aasa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Aasa (Oru)|Aasa]], endine küla Eestis Lääne maakonna [[Oru vald|Oru valla]] territooriumil *[[Aasiaat]], linn [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Aasiku]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is *[[Aaspere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Aasukalda]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Aavere (Anija)|Aavere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Aavidu]] ehk Avido, endine küla [[Eesti]]s praeguse [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Haljala vald|Haljala valla]] territooriumil *[[Aaviku (Rae)|Aaviku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ab== *[[Aba (Kongo)|Aba]], linn [[Kongo DV]] [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsis]] *[[Aba (Nigeeria)|Aba]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Abia osariik|Abia osariigis]] *[[Aba (Okayama)|Aba]], [[küla]] [[Jaapan]]is [[Okayama prefektuur]]is [[Tomata maakond|Tomata maakonnas]] [[Tsuyama]] linna territooriumil *[[Aba (Ungari)|Aba]], asula [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] *[[Abaclia]], [[küla]] ja [[vald]] [[Moldova]]s [[Basarabeasca rajoon]]is *[[Ābādān]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestān]]i provintsis *[[Abadan]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Ābādeh]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is, [[Ābādeh' maakond|Ābādeh' maakonna]] keskus *[[Abadiño]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis *[[Abadla]], asula [[Alžeeria]]s [[Bechari provints]]is, [[Abadla ringkond|Abadla ringkonna]] keskus *[[Abádszalók]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Kunhegyesi kreis]]is *[[Abaí]], asula [[Paraguay]]s [[Caazapá departemang]]us, [[Abaí ringkond|Abaí ringkonna]] halduskeskus *[[Abai (Altai Vabariik)|Abai]], küla [[Venemaa]]l [[Altai Vabariik|Altai Vabariigis]] [[Ust-Koksa rajoon]]is, Amuri külaasunduses *[[Abaj (linn)|Abaj]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Abaja (Koeru)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Abaja (Kihelkonna)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Abakai]] *[[Abakaliki]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Ebonyi osariik|Ebonyi osariigi]] pealinn *[[Abakan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Hakassia]] [[pealinn]] *[[Abaku]] *[[Abalak]], küla Venemaal [[Tjumeni oblast]]is [[Tobolski rajoon]]is *[[Aban]], [[alevik]] Venemaal [[Krasnojarski krai]]s, [[Abani rajoon]]i halduskeskus *[[Abancay]], linn [[Peruu]]s, [[Apurímaci departemang]]u, [[Abancay provints]]i ja [[Abancay ringkond|Abancay ringkonna]] keskus *[[Abashiri]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Abashiri allprefektuur]]is *[[Abasthumani]], alev [[Gruusia]]s *[[Abaša]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Abaša rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Abaševo]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is, [[Abaševo külaasundus]]e keskus *[[Abaza]], linn Venemaal Hakassias *[[Abatskoje]], küla Venemaal Tjumeni oblastis, [[Abatskoje rajoon]]i halduskeskus *[[Abau]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Keskprovints (Paapua Uus-Guinea)|Keskprovintsis]], [[Abau ringkond|Abau ringkonna]] keskus *[[Abaújszántó]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Gönci kreis]]is *[[Abaújvár]], küla [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Abavmala]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Abavnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus *[[Abbateggio]], küla [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is, [[Abbateggio vald|Abbateggio valla]] keskus *[[Abbeville]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas *[[Abbotsdale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Abbotspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] [[Lephalale vald|Lephalale vallas]] *[[Abbott (Texas)|Abbott]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hilli maakond (Texas)|Hilli maakonna]]s *[[Abbottabad]], [[linn]] [[Pakistan]]i [[Loodepiiriprovints]]is, [[Abbottabadi ringkond|Abbottabadi ringkonna]] keskus *[[Abdera]], vanaaja linn [[Traakia]]s *[[Abdera (Hispaania)|Abdera]], vanaaja linn Hispaanias *[[Abdess-Urdess]], küla Venemaal [[Udmurtia]]s [[Malaja Purga rajoon]]is *[[Abdi]], küla Venemaal Tatarstanis [[Tjuljatši rajoon]]is *[[Abdrezjakovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškiiria]]s [[Kigi rajoon]]is *[[Abdulino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Abéché]], linn [[Tšaad]]is, [[Ouaddaï]] piirkonna halduskeskus *[[Ābele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Ābeļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Ābelīte]], küla Lätis Sēja piirkonnas *[[Abelsborg]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Unjárga vald|Unjárga vallas]] *[[Abengourou]], linn [[Elevandiluurannik]]ul, [[Kesk-Comoé ringkond|Kesk-Comoé ringkonna]] ja [[Abengourou vald|Abengourou valla]] keskus *[[Åbenrå]] *[[Abeokuta]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oguni osariik|Oguni osariigi]] pealinn *[[Aberaeron]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Ceredigion]]i halduskeskus *[[Aberdaugleddau]], linn [[Wales]]is *[[Aberdeen]], [[linn]] [[Šotimaa]]l *[[Aberdeen (LAV)|Aberdeen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Aberdeen (Lõuna-Dakota)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis *[[Aberdeen (Hongkong)|Aberdeen]], asula [[Hiina]]s [[Hongkong]]is [[Lõunaringkond (Hongkong)|Lõunaringkonnas]] *[[Aberdeen (Washington)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] osariigis *[[Aberhonddu]], linn [[Wales]]is *[[Abertamy]], linn [[Tšehhi]] [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Aberteifi]], linn [[Wales]]is *[[Abergele]], linn [[Wales]]is [[Conwy tervikomavalitsus]]es *[[Ābermaņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]] *[[Aberystwyth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Ceredigion]]i tervikomavalitsuses *[[Abez]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Abhā]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[‘Asīr]]i provintsi halduskeskus *[[Abidjan]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul *[[Abiko]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Abikülä]] ehk Abiküla ehk Abi, endine küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Abilene]], [[linn]] [[USA]]-s [[Taylori maakond (Texas)|Taylori]] ja [[Jonesi maakond (Texas)|Jonesi maakonnas]], Taylori maakonna keskus *[[Abinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Abinski rajoon]]i keskus *[[Abja-Paluoja]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abja-Vanamõisa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abjaku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abohar]], linn [[India]]s [[Pandžab (India)|Pandžabi]] osariigis [[Fīrozpuri ringkond|Fīrozpuri ringkonnas]] *[[Aboisso]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul [[Lõuna-Comoé]] piirkonnas, [[Aboisso departemang]]u keskus *[[Abomey]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Zou departemang]]u keskus *[[Abonentnogo Jaštšika 001]], alev [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Odintsovo linnaasundus]]es *[[Abong-Mbang]], [[linn]] [[Kamerun]]i [[Idapiirkond (Kamerun)|Idapiirkond]]is, [[Haut-Nyongi departemang]]u keskus *[[Abony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Abora]], endine linn Rooma provintsis [[Africa proconsularis]] *[[Aboso]], asula [[Ghana]]s [[Läänepiirkond (Ghana)|Läänepiirkonnas]], [[Wassa West]]i ringkonna keskus *[[Abovjan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Abragciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Abramtsevo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is [[Hotkovo linnaasundus]]es *[[Abrantes]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonnas]], [[Abrantesi vald|Abrantesi valla]] keskus *[[Abrau-Djurso]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i haldusalas *[[‘Abrī]], asula [[Sudaan]]is *[[Abromiškės]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es [[Elektrėnai vald|Elektrėnai vallas]] *[[Abrud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Abruka küla|Abruka]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Abrupe]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Ābsard]], linn [[Iraan]]is [[Teherani provints]]is Damāvandi maakonnas *[[Abzanovo (Arhangelskoje rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Arhangelskoje rajoon]]is *[[Abzanovo (Ziantšurinski rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Ziantšurinski rajoon]]is *[[Abu (Canogo)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Canogo]] saarel *[[Abu (Formosa)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Formosa (Guinea-Bissau)|Formosa]] saarel *[[Abū al-Khaşīb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Abu Dhabi emiraat|Abu Dhabi emiraadi]] [[pealinn]] *[[Abū Ghurayb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Abū Sunbul]], linn [[Egiptus]]es [[Aswāni kubernerkond|Aswāni kubernerkonnas]] *[[Abuja]], [[Nigeeria]] [[pealinn]] *[[Aburi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Aburti]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Abõi]], küla [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis [[Abõi uluss]]is, [[Abõi nasleg]]i keskus *[[Åbybro]], asula [[Taani]]s [[Põhja-Jüütimaa ringkond|Põhja-Jüütimaa ringkonnas]], [[Jammerbrugti vald|Jammerbrugti valla]] keskus ==Ac== *[[Acajutla]], [[linn]] [[El Salvador]]is [[Sonsonate departemang]]us, [[Acajutla vald|Acajutla valla]] keskus *[[Acámbaro]], linn [[Mehhiko]]s [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigis]] [[Lerma jõgi|Lerma jõe]] ääres, [[Acámbaro vald|Acámbaro valla]] keskus *[[Acapulco]] *[[Accra]], [[Ghana]] [[pealinn]] *[[Acheng]] *[[Achim]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is *[[Acme (Alberta)|Acme]], [[küla]] [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Acone]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Acones dārzs]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Acornhoek]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[A Coruña]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]] autonoomses piirkonnas, [[A Coruña provints]]i [[halduskeskus]] *[[Ács (Ungari)|Ács]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Komáromi kreis]]is *[[Acton Vale]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas ==Ad== *[[Ada (Vojvodina)|Ada]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas, [[Ada vald|Ada valla]] keskus *[[Ada (Ghana)|Ada]], linn [[Ghana]]s [[Suur-Accra]] piirkonnas *[[Adamivka (Bari rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Adamivka (Gaissõni rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Adamivka (Kalõnivka rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Adamivka (Pogrebõštše rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Adamov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Adamova]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] [[Vērēmi vald|Vērēmi vallas]] *[[Adamova (Alūksne piirkond)|Adamova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Ādams]], küla Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]. *[[Adamsfjord]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Lebesby vald|Lebesby vallas]] *[[Adamstown]], [[Pitcairn]]i halduskeskus *[[Adamswiller]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us *[[Adana]], linn [[Türgi]]s, [[Adana provints]]i keskus *[[Adapazarı]], linn [[Türgi]]s [[Marmara piirkond|Marmara piirkonnas]], [[Sakarya provints]]i keskus *[[Ādaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Adavere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Addis Abeba]], [[Etioopia]] pealinn *[[Adelaide]], linn [[Austraalia]]s, [[Lõuna-Austraalia]] osariigi pealinn *[[Adelaide (LAV)|Adelaide]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Adelboden]], küla ja vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Frutingeni ringkond|Frutingeni ringkonnas]] *[[Aden]], linn [[Jeemen]]is *[[Adendorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Aderkaši]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]] *[[Adila]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Ādilābād]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Ādilābādi ringkond|Ādilābādi ringkonna]] halduskeskus *[[Adilcevaz]], linn [[Türgi]]s [[Bitlisi provints]]is *[[Adiste]], [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Adıyaman]], linn [[Türgi]]s, [[Adıyamani provints]]i keskus *[[Adjud]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Ado Ekiti]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Ekiti osariik|Ekiti osariigis]] *[[Adony]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Dunaújvárosi kreis]]is *[[Adra]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Adrakaši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Adrar]], linn [[Alžeeria]]s, [[Adrari provints (Alžeeria)|Adrari provints]]i halduskeskus *[[Adrasmon]], alev [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajeti]] [[Ašti rajoon]]is *[[Adria]], linn [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Rovigo provints]]is *[[Adzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Aduliena]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]] *[[Adutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Adutiškise vald|Adutiškise valla]] halduskeskus *[[Adõgeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Adõgee|Adõgee Vabariigis]] ==Ae== *[[Aegviidu]], [[alevvald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Aela]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Aesoo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaa maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Aespa]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] ==Af== *[[Afyonkarahisar]], linn [[Türgi]]s, [[Afyonkarahisari provints]]i keskus ==Ag== *[[Agadez]], linn [[Niger]]is, [[Agadezi departemang]]u keskus *[[Agadir]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Agano]], linn [[Jaapan]]is [[Niigata prefektuur]]is *[[Agarak]], linn [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Agartala]], linn [[India]]s, [[Tripura]] osariigi pealinn *[[Ağcabədi]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Ağcabədi rajoon]]i keskus *[[Ağdam]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Armeenia]] poolt okupeeritud territooriumil *[[Agde]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hérault' departemang]]us, [[Agde'i vald|Agde'i valla keskus]] *[[Ağdərə]], linn Aserbaidžaanis [[Mägi-Karabahh]]is *[[Agejevo]], alev [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is *[[Agen]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas, [[Lot-et-Garonne'i departemang]]u keskus *[[Aggeneys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Agidel]], vabariikliku alluvusega linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is *[[Aginskoje]], alev [[Venemaa]]l, [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga-Burjaadi autonoomse ringkonna]] keskus *[[Ágios Kírykos]], linn [[Kreeka]]s *[[Aglona]], küla [[Läti]]s, [[Aglona piirkond|Aglona piirkonna]] keskus *[[Agluonai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Agluonėnai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Agluonėnai vald|Agluonėnai valla]] halduskeskus *[[Agnita]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Agoitz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Navarra]] autonoomses piirkonnas *[[Agordat]], [[linn]] [[Eritrea]]s [[Gash Barka]] provintsis *[[Āgra]], linn Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis *[[Agra küla|Agra]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Ağrı]], linn [[Türgi]]s, [[Ağrı provints]]i keskus *[[Agronomitšne (Vinnõtsja rajoon)|Agronomitšne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Agrumi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]. *[[Agrõz]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Agrõzi rajoon]]i keskus *[[Aguascalientes]], linn [[Mehhiko]]s, [[Aguascalientese osariik|Aguascalientese osariigi]] keskus *[[Aguel'hoc]], asula [[Mali]]s [[Kidali piirkond|Kidali piirkonnas]] *[[Agusalu]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] ==Ah== *[[Ahaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Ahekõnnu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Ahhalkhalakhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Ahhalkhalakhi rajoon]]i keskus *[[Ahhaltsihhe]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna keskus *[[Ahhali Athoni]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]] [[Gudauta rajoon]]is *[[Ahisilla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Ahitsa]], küla [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Ahja]], alevik [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Ahlen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Ahmedabad]], linn [[India]]s [[Gujarat]]is *[[Ahmeta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Ahmeta rajoon]]i keskus *[[Aho-dong]], asula [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hwanghae provints]]is [[Paekch'ŏni maakond|Paekch'ŏni maakonnas]] *[[Ahrensburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Stormarn]]i kreisis *[[Ahthala]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Ahtopol]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]]s [[Carevo vald|Carevo vallas]] *[[Ahtubinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is, [[Ahtubinski rajoon]]i keskus *[[Ahtõ]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Ahtõ rajoon]]i keskus *[[Ahvāz]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestāni provints]]i ja [[Ahvāzi maakond|Ahvāzi maakonna]] keskus ==Ai== *[[Aiamaa küla|Aiamaa]], küla Eestis Tartu maakonnas Nõo vallas *[[Aiaste]], küla Eestis Põlva maakonnas Valgjärve vallas *[[Aidu (Maidla)|Aidu]], küla Eestis Maidla vallas *[[Aidu (Viljandi)|Aidu]], küla Eestis Viljandi vallas *[[Aidu (Pajusi)|Aidu]], küla Eestis Pajusi vallas *[[Aigueperse (Puy-de-Dôme)|Aigueperse]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Auvergne]]'i piirkonnas [[Puy-de-Dôme]]'i departemangus, [[Aigueperse'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aigun]], endine linn [[Mandžuuria]]s, praeguses [[Hiina]] [[Heilongjiang]]i provintsi [[Heihe Shi]] [[Aihui linnarajoon]]is *[[Aihhal]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi uluss]]is *[[Aila]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Aim]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Ajani-Maja rajoon]]is *[[Aimla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ain (Joosua raamat)|Ain]], ajalooline linn vanaaja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]s *[[Ainaro]], [[linn]] [[Ida-Timor]]is, [[Ainaro ringkond|Ainaro ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Ainava]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Aindu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Ainja]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Aioi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Aira (Jaapan)|Aira]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Airai]], asula [[Belau]]s, [[Airai osariik|Airai osariigi]] pealinn *[[Aire-sur-la-Lys]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais' departemang]]us *[[Airth]], küla [[Šotimaa]]l [[Falkirki regioon]]is *[[Aisai]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is [[Honshū]] saarel *[[Aistere]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aisteres muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aizas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Aizawl]], linn [[India]]s, [[Mizoram]]i pealinn *[[Aizgārša]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Aizkalnieši (Mārciena vald)|Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mārciena vald|Mārciena vallas]] *[[Aizklāņi]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Aizkraukle]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] keskus *[[Aizkraukle küla|Aizkraukle]], asula [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] *[[Aizkraukles muiža]] on küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]] *[[Aizkraukles stacija]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]] *[[Aizkuja]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Aizpores]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Aizpure]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Aizpurieši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Aizpurve (Dzelzava vald)|Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]] *[[Aizpurves]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Aizpute]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Aizstrautnieki]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Dobele vald|Dobele valla]] halduskeskus *[[Aiztilte]], [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Aizupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Aizupes (Tīnūži vald)|Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Aizupītes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Aitsra]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Aiud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Aiviekste küla|Aiviekste]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Aix-en-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas ==Aj== *[[Ajaccio]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Korsika]] pealinn, [[Corse du Sud]]i departemangu keskus *[[Ajak]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Kisvárda kreis]]is *[[Ajka]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[‘Ajmān]], [[linn]] [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[‘Ajmāni emiraat|‘Ajmāni emiraadi]] pealinn *[[Ajmer]], linn [[India]]s [[Rajasthan]]is, [[Ajmeri ringkond|Ajmeri ringkonna]] keskus ==Ak== *[[Akaa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Akademija]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Akademija (Kėdainiai)|Akademija]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva vallas]] *[[Akashi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akasia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Akciabrski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Akciabrski rajoon]]i ja [[Akciabrski külanõukogu]] halduskeskus *[[Akdepe]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Akenstaka]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Akhisar]], linn [[Türgi]]s [[Manisa provints]]is, [[Akhisari maakond|Akhisari maakonna]] keskus *[[Åkirkeby]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Akiruno]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akishima]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akita]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Akita prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Akjoujt]], linn [[Mauritaania]]s, [[Inchiri]] provintsi keskus *[[Akko]], linn [[Iisrael]]is [[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkonnas]] *[[Aklaisciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Akmeņdziras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Akmene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Akmenė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is *[[Akmenė I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmenė II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmenė III]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmeņsala]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]. *[[Akmenynai]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Akmenynai vald|Akmenynai valla]] halduskeskus *[[Akmenynė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Akmenynė vald|Akmenynė valla]] halduskeskus *[[Aknīste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonna]] keskus *[[Aknystos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Debeikiai vald|Debeikiai vallas]] *[[Akō]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akranes]], [[linn]] [[Island]]il [[Vesturland]]is *[[Akremi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Akron]], linn Ameerika Ühendriikides [[Ohio]]s, [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonna]] halduskeskus *[[Aksai (Rostovi oblast)|Aksai]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Aksai rajoon]]i keskus *[[Aksaray]], linn [[Türgi]]s, [[Aksaray provints]]i keskus *[[Akste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aksum]], linn [[Etioopia]]s [[Tigray osariik|Tigray osariigis]] *[[Aktaš]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is *[[Aktau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Manggõstau oblast]]i keskus *[[Aktöbe]], linn [[Kasahstan]]is, [[Aktöbe oblast]]i keskus *[[Akune]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Akunnaaq]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Akureyri]], [[linn]] [[Island]]il [[Norðurland eystra]] piirkonnas ==Al== *[[Ål]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas, [[Åli vald|Åli valla]] keskus *[[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Ala (Tõrva)|Ala]], küla [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Ala-Palo]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Ala-Suhka]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Ala-Tilga]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Alagir]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Alagiri rajoon]]i keskus *[[Alajõe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus *[[Alajärvi kirikuküla]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Alajärvi linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Alakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Alakurtti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Alakülä]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Al-‘Alamayn]], linn [[Egiptus]]es *[[Alam-Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Alamõisa]], küla [[Valgamaa|Valgamaal]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Aland]], [[linn]] [[India]]s [[Karnataka]] osariigis [[Gulbarga ringkond|Gulbarga ringkonnas]] *[[Ālande]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Alansi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Alanta]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Alanta vald|Alanta valla]] halduskeskus *[[Alanya]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Alaotsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Petseri linna-asundus]]es *[[Al-‘Aqabah]], [[linn]] [[Jordaania]]s *[[Alapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Alapajevski linnaringkond|Alapajevski linnaringkonna]] keskus *[[Alappuzha]], linn [[India]]s [[Kerala]] osariigis, [[Alappuzha ringkond|Alappuzha ringkonna]] keskus *[[Alapõdra]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Al-‘Azīzīyah]], linn [[Liibüa]]s, [[Al-Jifārah' omavalitsus]]e halduskeskus *[[Alasora]], küla [[Madagaskar]]il [[Antananarivo provints]]is *[[Alatri]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Frosinone provints]]is *[[Alatskivi]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Alatõr]], linn Venemaal [[Tšuvaššia]]s *[[Alaverdi]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Alavere (Anija)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas *[[Alavere (Vinni)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Vinni vallas *[[Alavieska]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Alavieska vald|Alavieska valla]] [[kirikuküla]] *[[Alavuotto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ylikiiminki]] vallas *[[Alavus]], linn [[Soome]]s Lääne-Soome läänis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas *[[Alba (Itaalia)|Alba]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Cuneo provints]]is *[[Alba Iulia]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Alba maakond|Alba maakonna]] keskus *[[Albany]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Albany maakond|Albany maakonnas]], New Yorgi osariigi [[pealinn]] *[[Albany (Austraalia)|Albany]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Albazino]], küla [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is [[Skovorodino rajoon]]is *[[Al-Bayḑā’]], [[linn]] [[Liibüa]]s, [[Al-Jabal al-Akhḑar]]i omavalitsuse halduskeskus *[[Albert Falls]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[uMshwathi vald|uMshwathi vallas]] *[[Albertinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Albertirsa]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Ceglédi kreis]]is *[[Alberton]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Albertville]], linn Prantsusmaal *[[Ålborg]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Albuquerque]], linn Ameerika Ühendriikides [[New Mexico]]s *[[Alcácer do Sal]], linn [[Portugal]]is *[[Alcalá de Henares]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Alcamo]], asula [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Trapani provints]]is, [[Alcamo vald|Alcamo valla]] keskus *[[Alcobendas]], linn Hispaanias Madridi autonoomses piirkonnas *[[Aldan]], linn Venemaal *[[Alderi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Aldersyde]], [[asula]] [[Lääne-Austraalia]]s *[[Aleisk]], linn [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Aleiski rajoon]]i halduskeskus *[[Alejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Alejas (Ķekava vald)|Alejas]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]] *[[Aleknonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is [[Simnase vald|Simnase vallas]] *[[Aleksandria]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Aleksandrija (Leedu)|Aleksandrija]], küla [[Skuodase rajoon]]is *[[Aleksandropole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Aleksandrovskaja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Puškini linnarajoon]]is *[[Aleksandrovsk-Sahhalinski]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Aleksandrów Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonna]] halduskeskus *[[Aleksandrów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Aleksandryja]], [[agrolinnake]] [[Mahiloŭ oblast]]is [[Škłoŭ rajoon]]is *[[Aleksejevka]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Aleksejevka rajoon (Belgorodi oblast)|Aleksejevka rajooni]] halduskeskus *[[Aleksin]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Aleksini rajoon]]i keskus *[[Alekvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Alençon]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, [[Orne'i departemang]]u keskus *[[Aleppo]], linn [[Süüria]]s, [[Aleppo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alert]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Aleșd]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Alessandria]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Alessandria provints]]i keskus *[[Ålesund]], linn [[Norra]]s *[[Alexander Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Alexandroúpoli]], linn [[Kreeka]]s *[[Al-Fallūjah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Al-Fashn]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Banī Suwayfi kubernerkond|Banī Suwayfi kubernerkonnas]] *[[Al-Fāw]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Fayyūm]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Fayyūmi kubernerkond|Al-Fayyūmi kubernerkonna]] keskus *[[Algar]], asula [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Algeciras]], linn Hispaanias Andaluusias *[[Al-Hārithah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩasakah]], linn [[Süüria]]s, [[Al-Ḩasakah' provints]]i keskus *[[Al-Ḩayy]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Wāsiţ|Wāsiţi kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩillah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Bābil|Bābili kubernerkonnas]] *[[Al-Hufūf]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis *[[Ali Sabieh]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Ali Sabiehi piirkond|Ali Sabiehi piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Alicante]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Alice (LAV)|Alice]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Alicedale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Alihe]], asula [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]]s [[Hulunbeir Shi]]'s, [[Orotšooni autonoomne hošuun|Orotšooni autonoomse hošuuni]] ja [[Alihe suurvald|Alihe suurvalla]] keskus *[[Alieši]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Aliņkalns]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ķeipene vald|Ķeipene vallas]] *[[Alionys I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil, [[Alionysi vald|Alionysi valla]] halduskeskus *[[Al-Ismā’īlīyah]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Ismā’īlīyah' kubernerkond|Al-Ismā’īlīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Alizava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Alitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Aliwal North]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Aljava]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Alkiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Alkmaar]], [[linn]] [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis *[[Alksnāji]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Alksniai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Alkšņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Al-Kūfah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[An-Najafi kubernerkond|An-Najafi kubernerkonnas]] *[[Al-Kuwayt]], [[Kuveit|Kuveidi]] [[pealinn]], [[Al-‘Āşimah]]' kubernerkonna halduskeskus *[[Allahābād]], linn [[India]]s [[Uttar Pradesh]]is *[[Allaste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Allaži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] keskus *[[Allažmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Allen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Aļļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Allika (Kuusalu)|Allika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Allika (Saue)|Allika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Allika (Haapsalu)|Allika]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Allika (Lääneranna)|Allika]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Alliklepa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Allikmaa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Alliku (Saue)|Alliku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Allikukivi]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Allikõnnu]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] *[[Allikotsa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Allinge-Sandvig]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Alma (Colorado)|Alma]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Parki maakond (Colorado)|Parki maakonnas]] *[[Alma (LAV)|Alma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Alma (Québec)|Alma]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis *[[Alma (Nebraska)|Alma]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonna]] halduskeskus *[[Al-Maḩallah al-Kubrá]], linn [[Egiptus]]es *[[Almāle]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Al-Manşūrah]], linn [[Egiptus]]es [[Ad-Daqahlīyah' kubernerkond|Ad-Daqahlīyah' kubernerkonnas]] *[[Almazán]], asula [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i piirkonnas [[Soria]] provintsis [[Almazáni vald|Almazáni vallas]] *[[Almatõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Al-Mawāsī]], asula [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] *[[Almere]], [[linn]] [[Holland]]is *[[Almería]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s *[[Almetjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigis]] *[[Aļmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Alnarp]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Lomma vald|Lomma vallas]] *[[Aļņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Alodzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Alofi]], [[Niue]] [[pealinn]] *[[Aloja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is, [[Aloja piirkond|Aloja piirkonna]] keskus *[[Alovė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alovė vald|Alovė valla]] halduskeskus. *[[Al-Qaḑārif]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Qaḑārifi provints]]i keskus *[[Alsėdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Alsiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Alsózsolca]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Miskolci kreis]]is *[[Alsunga]], küla [[Läti]]s, [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] keskus *[[Alsviķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Alsviķi vald|Alsviķi valla]] halduskeskus *[[Alšany]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Alši]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Nīgrande vald|Nīgrande vallas]] *[[Alzamai]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is [[Nižneudinski rajoon]]is *[[Alžāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]] *[[Alžiir]], [[Alžeeria]] pealinn, [[Alžiiri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alta]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Alta|Alta valla]] halduskeskus *[[Alta vald]], linnaks nimetatav vald [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas *[[Altamira (Brasiilia)]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]], [[Altamira vald|Altamira valla]] [[halduskeskus]] *[[Altdorf]], linn [[Šveits]]is *[[Altena]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Märkischer Kreis]]is *[[Altinum]], ajalooline linn Rooma riigis *[[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Altküla (Märjamaa)|Altküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Altmittweida]], [[vald]] ja küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is *[[Altona]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l (praegu [[Hamburg]]i koosseisus) *[[Altševsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Alturpe]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Alu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Alu küla|Alu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Al-Ubayyiḑ]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Põhja-Kordofan]]i provintsi keskus *[[Alu-Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Alūksne]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Alūksne rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Alunēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Alupere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas.]] *[[Alupka]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Aluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Alustre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Alušta]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Alvitas]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena vallas]] *[[Alwernia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Alytus]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] [[halduskeskus]] ==Am== *[[Amagasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Åmål]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is *[[Amami]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Amanzimtoti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Amara (Rumeenia)|Amara]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Amarillo]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texase osariik|Texase osariigis]] *[[Amasya]], linn [[Türgi]]s, [[Amasya provints]]i keskus *[[Amata küla|Amata]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Amatas skola]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Amatciems]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Amatnieki]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Ambanizana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambassa]], [[linn]] [[India]]s [[Tripura]] osariigis, [[Dhalai ringkond|Dhalai ringkonna]] halduskeskus *[[Ambatoharana (Masoala)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambatoharana (Vohibinany)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Vohibinany maakond|Vohibinany maakonnas]] *[[Ambatonjanahary]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ambavazakana]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Amberg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ambla]], alevik [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Ambodifotatra]], asula [[Madagaskar]]i [[Toamasina provints]]is [[Analanjirofo piirkond|Analanjirofo piirkonnas]], [[Sainte-Marie maakond|Sainte-Marie maakonna]] ja [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie valla]] keskus *[[Ambodikily]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodimanga (Masoala)|Ambodimanga]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodivoaranto]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambrakas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Ambrolauri]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Amderma]], alevik [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[Ameļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Amele]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[American Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Amersfoort]], [[linn]] [[Holland]]is [[Utrechti provints]]is *[[Amersfoort (LAV)|Amersfoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amherst (Massachusetts)|Amherst]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Hampshirei maakond|Hampshire'i maakonnas]] *[[Amherst (Colorado)|Amherst]], asula [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond (Colorado)|Grandi maakonnas]] *[[Amherst (Nova Scotia)|Amherst]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Amiens]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Somme'i departemang]]u keskus *[[Amjūdze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]] *[[‘Ammān]], [[Jordaania]] [[pealinn]] *[[Ammuta (Haapsalu)|Ammuta]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Amol]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarāni provints]]is *[[Amos (Québec)|Amos]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas *[[Amqui]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Amritsar]], linn [[India]]s [[Pandžab]]is *[[Amsterdam]], [[Holland]]i [[pealinn]] *[[Amsterdam (LAV)|Amsterdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amstetten]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Amši]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Amula]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Amursk]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Amurski rajoon]]i keskus *[[Amvrossijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Amvrossijivka rajoon]]i halduskeskus ==An== *[[Anabari küla|Anabar]], endine [[küla]] [[Nauru]]l [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] *[[Anadõr]], küla [[Venemaa]]l, [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomse ringkonna]] halduskeskus *[[Anakasiá]], linn [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] *[[Anaklia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] maakonnas [[Zugdidi rajoon]]is *[[Anamosa]], linn [[USA]]-s [[Iowa]] osariigis, [[Jonesi maakond (Iowa)|Jonesi maakonna]] halduskeskus *[[Ananjiv]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Ananjivi rajoon]]i keskus *[[Anapa]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Anapa rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Anchorage]], linn Ameerika Ühendriikides [[Alaska]]s *[[Ance]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Ance vald|Ance valla]] halduskeskus *[[Anckani]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Ancona]], linn [[Itaalia]]s, [[Ancona provints]]i ja [[Marche]] maakonna halduskeskus *[[Andalyp]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Andau]], küla [[Austria]] [[Burgenland]]i liidumaal [[Neusiedl am See ringkond|Neusiedl am See ringkonnas]] *[[Andělská Hora (Bruntáli ringkond)|Andělská Hora]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Andersontown]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Andijon]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Andijoni vilajett|Andijoni vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Andineeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Andkhvoy]], linn [[Afganistan]]is [[Fāryābi provints]]is *[[Andohanizengitra]], küla [[Madagaskar]]il *[[Andong]], linn [[Lõuna-Korea]]s, [[Põhja-Gyeongsangi provints]]i keskus *[[Andorra la Vella]], [[Andorra]] [[pealinn]] *[[Andradina]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Andranovondronina]], asula [[Madagaskar]]il [[Diana piirkond|Diana piirkonnas]] [[Antsiranana II ringkond|Antsiranana II ringkonnas]] *[[Andre]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Andreapol]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Andreapoli rajoon]]i halduskeskus *[[Andrēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Andrespol]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]], [[Andrespoli vald|Andrespoli valla]] halduskeskus *[[Andria]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas [[Barletta-Andria-Trani provints]]is *[[Andrijevica]], linn [[Montenegro]]s, [[Andrijevica vald|Andrijevica valla]] keskus *[[Andriņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Andrioniškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Andrioniškise vald|Andrioniškise valla]] halduskeskus *[[Andromer]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pljussa rajoon]]is [[Zapljusje linnaasundus]]es *[[Ándros]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Lõuna-Egeus]]e piirkonnas, [[Ándrose piirkonnaüksus]]e ja [[Ándrose vald|Ándrose valla]] keskus *[[Andrušivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Andrušivka rajoon]]i halduskeskus *[[Andrušivka (Pogrebõštše rajoon)|Andrušivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Andruves]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Andrychów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] *[[Andsumäe (Rõuge)|Andsumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Andsumäe (Võru)|Andsumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Anduļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Andumi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Anelema]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Anenii Noi]], linn Moldovas, Anenii Noi rajooni keskus *[[Anganchi]], küla [[Ekvatoriaal-Guinea]]s [[Annobóni provints]]is *[[Angarsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Angerciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Angerja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Angers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Maine-et-Loire'i departemang]]u halduskeskus *[[Ângkôr]], endine linn [[Kambodža]]s *[[Angla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Angren]], linn [[Usbekistan]]is *[[Āņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Anija]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Anijala]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Anikatsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Anina]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Aninoasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Aniva]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Anjalankoski]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas [[Kouvola linn]]as *[[Anjamahara]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Anjō]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is *[[Ankara]], [[Türgi]] [[pealinn]] *[[Ankinirambe]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ankoalabe]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Ann Arbor]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis *[[Anna (Läti)|Anna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Anna vald (Läti)|Anna valla]] halduskeskus *[[Annaba]], linn [[Alžeeria]]s *[[An-Nabaţīyah at-Taḩtā]], linn [[Liibanon]]is, [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Annaberg-Buchholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Annabergi kreis]]i halduskeskus *[[An-Naḩwah]], küla [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Al-Fujayrah' emiraat|Al-Fujayrah' emiraadis]] *[[An-Najaf]] *[[Annamõisa]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Annapolis]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Maryland]]i pealinn *[[Annapolis Royal]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Annas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Annas (Lielvārde vald)|Annas]], küla [[Lätis]] [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]] *[[Annasciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[An-Nāşirīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonna]] keskus *[[Anne küla|Anne]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Annecy]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Savoie' departemang]]u keskus *[[Annikoru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Anning]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnani provints]]is *[[Annonay]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Ardèche'i departemang]]us, [[Annonay-Nord]]i ja [[Annonay-Sud]]i kantoni keskus *[[Annopol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]] *[[Annuška]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Ansan]] *[[Ansbach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Anseküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Ansfelden]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Anstrupe]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Anzuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Anžero-Sudžensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Antakya]], linn Türgis *[[Antalieptė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antalieptė vald|Antalieptė valla]] halduskeskus *[[Antalya]], linn Türgis *[[Antananarivo]], [[Madagaskar]]i [[pealinn]] *[[Antanava]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]] *[[Antanavas]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Antanavase vald|Antanavase valla]] halduskeskus *[[Antašava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Kupiškise vald|Kupiškise valla]]s *[[Antazavė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antazavė vald|Antazavė valla]] halduskeskus *[[Antibes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alpes-Maritimes]] departemangus *[[Antigonish (Nova Scotia)|Antigonish]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Antiņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Antofagasta]], linn [[Tšiili]]s *[[Antoņiški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Antonivka (Bari rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Antonivka (Litõni rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Antonivka (Tomašpili rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Antonivka (Teplõki rajoon)|Antonivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Teplõki rajoon]]is *[[Antonopil (Kalõnivka rajoon)|Antonopil]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Antopal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Antopali külanõukogu]]s *[[Antratsõt]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Antropkovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Novosokolniki rajoon]]is [[Majevo vald|Majevo vallas]] *[[Antsiran̈ana]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Antsiran̈ana provints]]i [[halduskeskus]] *[[Antsla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Antsu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Antsõpolivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Antwerpen]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Antwerpeni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Anuradhapura]], linn [[Sri Lanka]]l, [[Põhjakeskprovints]]i halduskeskus *[[Anuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lube vald|Lube valla]] halduskeskus *[[Anykščiai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] ==Ao== *[[Aomori]], linn [[Jaapan]]is, [[Aomori prefektuur]]i keskus *[[Aosilla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Aosta]], linn [[Itaalia]]s, [[Valle d'Aosta]] pealinn ==Ap== *[[Apaļi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Aparēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Aparnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Apatin]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lääne-Bačka]] ringkonnas, [[Apatini vald|Apatini valla]] keskus *[[Apatitõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Āpciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]] *[[Apekalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Āpēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Apia]], [[Samoa]] pealinn *[[Apiesdoring]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Suur-Tubatse vald|Suur-Tubatse vallas]] *[[Apogi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Apolda]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] [[liidumaa]]l [[Weimari maakreis]]is *[[Appenzell]], linn [[Šveits]]is *[[Apriķi]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Laža vald|Laža valla]] halduskeskus *[[Apšeronsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Apšeronski rajoon]]i keskus *[[Apši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Apšuciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Apšuriņķis]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Apuolė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]] *[[Apuzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Apytalaukis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai vallas]] ==Aq== *[[Āqchah]] ==Ar== *[[Aracaju]], linn [[Brasiilia]]s, [[Sergipe osariik|Sergipe osariigi]] pealinn *[[Āraiši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Arāji]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]] *[[Arakste]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Aral]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomses piirkonnas *[[Aral (Kasahstan)|Aral]], linn [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is, [[Arali rajoon]]i keskus *[[Aramil]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Aramili linnaringkond|Aramili linnaringkonna]] keskus *[[Arancón]], asula [[Hispaania]]s [[Soria provints]]is [[Arancóni vald|Arancóni vallas]] *[[Arančycy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Linova külanõukogu]]s *[[Arandi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Aranküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Araouane]], [[küla]] [[Mali]]s *[[‘Ar‘ar]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah]]' provintsi halduskeskus *[[Ararat (linn)|Ararat]], linn [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Arase]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Araski]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Araste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Arava]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Aravere]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Aravete]], alevik [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Arawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Bougainville'i provints]]is *[[Arbanasi]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tǎrnovo piirkond|Veliko Tǎrnovo piirkonna]]s *[[Arbīl]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[Arbīli kubernerkond|Arbīli kubernerkonna]] keskus *[[Arboga]], linn [[Rootsi]]s [[Västmanlandi lään]]is [[Arboga vald|Arboga]] vallas *[[Ardabīl]], [[linn]] [[Iraan]]is, [[Ardabīli provints]]i ja [[Ardabīli maakond|Ardabīli maakonna]] keskus *[[Ardahan]], linn [[Türgi]]s, [[Ardahani provints]]i keskus *[[Ardakan]], linn [[Iraan]]is [[Yazdi provints]]is, [[Ardakani maakond|Ardakani maakonna]] keskus *[[Ardath]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Ardatov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Ardatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Ardea]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Rooma provints]]is *[[Ardino]], linn [[Bulgaaria]]s [[Kǎrdžali piirkond|Kǎrdžali piirkonnas]], [[Ardino vald|Ardino valla]] keskus *[[Ardla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ardon]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Ardoni rajoon]]i halduskeskus *[[Ardu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Ardud]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Are]], [[alevik]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Are küla|Are]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arechaŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Āres (Saulkrasti piirkond)|Āres]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Āres (Grobiņa piirkond)|Āres]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Aresi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] *[[Arendal]], linn [[Norra]]s, [[Aust-Agder]]i maakonna keskus *[[Arendole]], asula [[Läti]]s [[Vārkava piirkond|Vārkava piirkonnas]] [[Rožkalni vald|Rožkalni valla]]s *[[Arenys de Mar]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is *[[Areópoli]], asula [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonna]]s [[Lakoonia]] maakonnas *[[Arequipa]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Arequipa piirkond|Arequipa piirkonna]] ja [[Arequipa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Arezzo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Arezzo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Argenteuil]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Val-d'Oise]]'i departemangus *[[Argonia]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis [[Sumneri maakond (Kansas)|Sumneri maakonnas]] *[[Argostóli]], [[linn]] [[Kreeka]] lääneosas [[Kefalloniá]] saarel, [[Kefalloniá piirkonnaüksus]]e ja [[Kefalloniá vald|Kefalloniá valla]] halduskeskus *[[Arhangelsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Arhangelski oblast]]i ja [[Primorski rajoon (Arhangelski oblast)|Primorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Arhangelskoje (Moskva oblast)]], alevik Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Arhangelskoje (Baškortostan)]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is *[[Århus]], [[linn]], [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, endine [[Århusi maakond|Århusi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Arica]], linn [[Tšiili]]s, [[Arica y Parinacota piirkond|Arica y Parinacota piirkonna]] halduskeskus *[[Arild]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Höganäsi vald|Höganäsi vallas]] *[[Āriņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]] *[[Arinsal]], küla [[Andorra]]s [[La Massana vald|La Massana vallas]] *[[Ariogala]], linn [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Aripo]], küla [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] *[[Ariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arjadi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Arjassaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Arkadak]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Arkadaki rajoon]]i keskus *[[Arkliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Arklinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ārlava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Arles]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Bouches-du-Rhône]]'i departemangus *[[Arlington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Tarranti maakond|Tarranti maakonnas]] *[[Arlington (LAV)|Arlington]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Arlon]], linn [[Belgia]]s, [[Luxembourgi provints]]i keskus *[[Arlöv]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Burlövi vald|Burlövi valla]] [[halduskeskus]] *[[Armagh]], [[linn]] [[Põhja-Iirimaa]]l *[[Armavir (Armeenia)|Armavir]], linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Armavir (Venemaa)|Armavir]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Armjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Armoliškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Armonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Armuškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Arnhem]], linn [[Holland]]is *[[Arnis]], linn Saksamaal [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal, [[Schleswig-Flensburgi kreis]]is *[[Arniston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Arnsberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Arnsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Arnsdorfi vald|Arnsdorfi vallas]] *[[Arnstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi maakond|Ilmi maakonnas]] *[[Arona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Novara provints]]is *[[Aronieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Aronija]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]] *[[Aronijas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[jumprava vald|Jumprava vallas]] *[[Ar-Ramādī]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonna]] keskus *[[Ar-Raqqah]], linn [[Süüria]]s, [[Ar-Raqqah' provints]]i keskus *[[Arras]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nord-Pas-de-Calais]] piirkonnas [[Arrasi jõgi|Arrasi jõe]] ääres, [[Pas-de-Calais' departemang]]u, [[Arrasi alldepartemang]]u, [[Arras-Nordi kanton]]i, [[Arras-Ouesti kanton]]i, [[Arras-Sudi kanton]]i ja [[Arrasi linnakogukond|Arrasi linnakogukonna]] keskus *[[Arrasate]], linn [[Hispaania]]s [[Baskimaa]]l [[Gipuzkoa]] provintsis *[[Ar-Riyāḑ]], [[Saudi Araabia]] [[pealinn]] *[[Arsenjev]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Arsk]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Arski rajooni keskus *[[Arzamass]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Arta]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Arta piirkond|Arta piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Árta]], linn [[Kreeka]]s, [[Árta piirkonnaüksus]]e ja Árta valla halduskeskus *[[Artašat]], linn [[Armeenia]]s, [[Ararati maakond|Ararati maakonna]] keskus *[[Artemisa]], linn [[Kuuba]]l, [[Artemisa provints]]i halduskeskus *[[Arthik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]] *[[Artjom]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Artjomovski]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Artjomovski linnaringkond|Artjomovski linnaringkonna]] keskus *[[Artlenburg]], alevi (''Flecken'') staatuses vald [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Lüneburgi kreis]]is *[[Artsvašen]], küla [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Artsõz]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Bolhradi rajoon]]is *[[Artvin]], linn [[Türgi]]s, [[Artvini provints]]i keskus *[[Aru (Kuusalu)|Aru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Aruaru]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Aruküla]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Raasiku vald|Raasiku valla]] [[halduskeskus]] *[[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Aruküla (Koeru)|Aruküla]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald]] *[[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Aruküla (Märjamaa)|Aruküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Arula]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Arumetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Arusha]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Arusha piirkond|Arusha piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Arussaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Arusta]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Aruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Aruvalla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Arvajheer]], linn [[Mongoolia]]s, [[Övörhangaj aimakk|Övörhangaj aimaki]] keskus *[[Arvydiškė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] ==As== *[[As‘adābād]] *[[Asago]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Asahikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Kamikawa allprefektuur]]is *[[Asan]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Asare]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]] *[[Asbest (linn)|Asbest]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Aschaffenburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Asenovgrad]], linn [[Bulgaaria]] lõunaosas, [[Plovdivi piirkond|Plovdivi piirkonnas]], [[Asenovgradi vald|Asenovgradi valla]] keskus *[[Aseri]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Aseriaru]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Aşgabat]], [[Türkmenistan]]i pealinn *[[Ash-Shaţrah]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Ashcroft]], endine kaevanduslinn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Pitkini maakond|Pitkini maakonnas]] *[[Ashdod]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Ashiya]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Ashqelon]], linn Iisraelis *[[Ashton (LAV)|Ashton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Asintorf]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Dubroŭna rajoon]]is, [[Asintorfi külanõukogu]] keskus *[[Asipovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Asipovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Asker]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas, [[Askeri vald|Askeri valla]] keskus *[[Askim]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Askimi vald|Askimi valla]] keskus *[[Askola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Askola vald|Askola valla]] [[kirikuküla]] *[[Asmara]], [[Eritrea]] [[pealinn]] *[[Asni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Aso]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is *[[Aspen]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Pitkini maakond|Pitkini maakonna]] halduskeskus *[[Aspindza]], alev [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, Aspindza rajooni keskus *[[As-Samāwah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Muthanná|Al-Muthanná kubernerkonna]] keskus *[[As-Sulaymānīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonna keskus]] *[[Assaku]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Assamalla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Assanovski sovhoz-tehnikum]], küla [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s [[Alnaši rajoon]]is, [[Tehnikumovskoje]] külaasunduse keskus *[[Assen]], linn Hollandis *[[Assino]], linn [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Assino rajoon]]i halduskeskus *[[Assisi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Assiut]], linn Egiptuses *[[Assuan]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Assur]], linn Iraagis *[[Aszód]], [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Aszódi kreis]]i keskus *[[Astana]], [[Kasahstan]]i [[pealinn]] *[[Astara]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is, [[Astara rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Aste alevik|Aste]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Aste küla|Aste]] ,[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Astei]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is [[Velika Bõihani vald|Velika Bõihani vallas]] *[[Asteikiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Asti]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Asti provints]]i [[halduskeskus]] *[[Aston Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Astor]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s [[Lake'i maakond (Florida)|Lake'i maakonnas]] *[[Astra (küla)|Āstra]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Astrahan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Astrahani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Astraviec]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Astryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Ščučyni rajoon]]is, [[Astryna külanõukogu]] keskus *[[Asuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asunción]], [[Paraguay]] [[pealinn]] *[[Asva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asvieja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Vierchniadźvinski rajoon]]is, [[Asvieja külanõukogu]] keskus ==Aš== *[[Aš]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Aša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ašmiany]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Ašmiany rajoon]]i keskus *[[Ašminta]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Ašminta vald|Ašminta valla]] keskus *[[Aštarak]], linn [[Armeenia]]s, [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonna]] keskus *[[Aštrioji Kirsna]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Būdvietise vald|Būdvietise valla]] halduskeskus *[[Ašvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] ==Az== *[[Azaryčy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Kalinkavičy rajoon]]is, [[Azaryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Azierščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]is, [[Azierščyna külanõukogu]] halduskeskus *[[Aznakajevo]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Aznakajevo rajoon]]i keskus *[[Azor]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Tel Avivi ringkond|Tel Avivi ringkonnas]] *[[Azov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Azovi rajoon]]i keskus *[[Az-Zaqāzīq]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Ash-Sharqīyah' kubernerkond|Ash-Sharqīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Az-Zubayr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Aztec]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[San Juani maakond (New Mexico)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Azuga]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] ==Až== *[[Āži]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] ==At== *[[Atakpamé]], [[linn]] [[Togo]]s, [[Mägipiirkond|Mägipiirkonna]] halduskeskus *[[Atami]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Atapuerca]], küla [[Hispaania]]s [[Castilla y León]]i autonoomses piirkonnas [[Burgose provints]]is [[Alfoz de Burgose maakond|Alfoz de Burgose maakonnas]], [[Atapuerca vald|Atapuerca valla]] keskus *[[Atari küla|Atari]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[‘Aţbarah]], linn [[Sudaan]]is [[Niiluse provints]]is *[[Ateena]], [[Kreeka]] [[pealinn]] *[[Athi]], asula [[Keenia]]s [[Idaprovints (Kenya)|Idaprovints]]is *[[Atika küla|Atika]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Atkarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Atkarski rajoon]]i keskus *[[Atla (Rapla)|Atla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Atlanta]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Georgia]] osariigi pealinn *[[Atlantic City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Jersey]] osariigis [[Atlanticu maakond|Atlanticu maakonnas]] *[[Atradze]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Atri (Itaalia)|Atri]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Teramo provints]]is *[[Atsugi]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Atšinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Atteridgeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Attert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Atterti vald|Atterti valla]] keskus *[[Attock]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Attocki ringkond|Attocki ringkonna]] keskus *[[Aţ-Ţūr]], linn [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el, [[Lõuna-Siinai kubernerkond|Lõuna-Siinai kubernerkonna]] keskus *[[Atõrau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Atõrau oblast]]i keskus ==Au== *[[Auaste küla|Auaste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Aubrikiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Barstyčiai vald|Barstyčiai vallas]] *[[Auce]], [[linn]] [[Läti]]s [[Dobele rajoon]]is *[[Auckland]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l *[[Aude]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Audevälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Audla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Audriņi]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]. [[Audriņi vald|Audriņi valla]] halduskeskus. *[[Audru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Audru vald|Audru valla]] [[halduskeskus]] *[[Aue]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]i halduskeskus *[[Augli]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Augsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Augstkalne]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] *[[Augstlīči]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Augštūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Augšlīgatne]], [[küla]] [[Läti]]s, [[Līgatne piirkond|Līgatne piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne valla]] halduskeskus *[[Augzeliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Auguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Augusta (Austraalia)|Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Augusta (Georgia)|Augusta]], [[linn]] [[USA]]-s [[Georgia]] osariigis [[Augusta-Richmondi maakond|Augusta-Richmondi maakonnas]] *[[Augusta (Maine)|Augusta]], [[USA]] [[Maine]]'i osariigi pealinn *[[Augustaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Augustów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Augustówi maakond|Augustówi maakonna]] halduskeskus *[[Augustusburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is *[[Auksi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Aukštadvaris]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Aukštadvarise vald|Aukštadvarise valla]] halduskeskus *[[Aukštelkai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Aukštelkai vald|Aukštelkai valla]] halduskeskus *[[Aukštieji]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Aulakowszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Auleliai]], küla [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Svėdasai vald|Svėdasai vallas]] *[[Aulepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Auļi küla|Auļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Auliciems]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Auļukalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Aumeisteri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Aunus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Aunuse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Auri]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]] [[Auri vald|Auri vallas]], ühtlasi valla keskus *[[Aurora (Colorado)|Aurora]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Arapahoe maakond|Arapahoe]] ja [[Douglase maakond (Colorado)|Douglase maakonnas]] *[[Aurora (LAV)|Aurora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Augrabies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Ausland]], [[küla]] [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Austin]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Texas]]e osariigi pealinn *[[Australind]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Austrumi (Koknese vald)|Austrumi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Auzdarciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Autun]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Saône-et-Loire]]'i departemangus *[[Auvere]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. ==Av== *[[Avanduse]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Avarua]], asula [[Cooki saared|Cooki saartel]] *[[Avaste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Avdijivka]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Avesta (Rootsi)|Avesta]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Avesta vald|Avesta valla]] keskus *[[Avignon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Vaucluse'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Ávila]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Ávila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Avinurme]], [[alevik]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] maakonnas [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Avispea]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Avižieniai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Šlavantai vald|Šlavantai valla]] halduskeskus *[[Avižliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Venta vald|Venta vallas]] *[[Avontuur]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Avoti]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Avotiņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Avotkalns]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Avrig]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] ==Aw== *[[Awa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tokushima prefektuur]]is *[[Awaji]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is ==Ay== *[[Ayabe]], linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is *[[Ayacucho]], linn [[Peruu]]s, [[Ayacucho piirkond|Ayacucho piirkonna]] keskus *[[Ayase]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Aybak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Samangāni provints]]is *[[Aydın]], linn [[Türgi]]s, [[Aydıni provints]]i keskus *[[Ayerbe]], linn [[Hispaania]]s [[Aragón]]i autonoomses piirkonnas [[Huesca provints]]is *[[Aylesbury]], linn Inglismaal, [[Buckinghamshire]]'i krahvkonnalinn *[[Ayutthaya]], linn [[Tai]]s, [[Ayutthaya provints]]i keskus [[Kategooria:Asulate loendid]] e0d07v8g55cn6wy21y7tj67fd0oqw13 0 54543 7168651 7157434 2026-06-07T09:33:23Z Velirand 67997 /* Ts */ 7168651 wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (T)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad T-tähega. {{Sisukord paremale}} ==Ta== *[[Taabri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Taadikvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Taagepera]], küla [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Taali]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Taaliku]] on [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Taari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tab]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]], [[Tabi kreis]]i halduskeskus *[[Tabara]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Tabasalu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Taberlaane]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Tabivere]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Tábor]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Tábori ringkond|Tábori ringkonna]] halduskeskus *[[Tabore]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Tabore vald|Tabore valla]] keskus *[[Tabria]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Tabūk]], [[linn]] [[Saudi Araabia|Saudi Araabias]], [[Tabūki provints]]i keskus *[[Tachikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Tachov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] *[[Tacloban]], [[linn]] [[Filipiinid]]el *[[Tacna]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Tacna piirkond|Tacna piirkonna]] ja [[Tacna provints]]i keskus *[[Tade]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Tadjoura]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Tadjoura piirkond|Tadjoura piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[T'aebaek]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Taebla]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Taebla vald|Taebla valla]] [[halduskeskus]] *[[Taevaskoja]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Taevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Tafelkop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Tagadi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Tagametsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Tagamõisa (Viljandi)|Tagamõisa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Taganrog]], linn [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Taganurga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tagaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tagassaare]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tagavere (Lääne-Nigula)|Tagavere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tagta]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Tagula]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tagumaa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Tahe (Heilongjiang)|Tahe]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingi ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]], [[Tahe maakond|Tahe maakonna]] ja [[Tahe suurvald|Tahe suurvalla]] keskus *[[Taheva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tahkuranna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Tahlequah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Cherokee maakond (Oklahoma)|Cherokee maakonna]] halduskeskus *[[Tahu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Taipalsaari]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala maakond|Lõuna-Karjala maakonnas]] [[Taipalsaari vald|Taipalsaari vallas]] *[[Taizhou]], [[ringkonna õigustega linn]] Hiinas [[Jiangsu]] provintsis *[[Taizhou (Zhejiang)|Taizhou]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis *[[Ta‘izz]], linn [[Jeemen]]is, [[Ta‘izzi kubernerkond|Ta‘izzi kubernerkonna]] keskus *[[Taitsõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Taitsõ vald|Taitsõ valla]] keskus *[[Takaishi]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Takarazuka]], linn Jaapanis [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Takasago]], linn Jaapanis [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Takatsuki]], linn Jaapanis [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Ta Khmau]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kândali provints]]i keskus *[[Tałačyn]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Tałačyni rajoon]]i keskus *[[Talakivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Talas]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Talasi oblast]]i keskus *[[Talavera de la Reina]], linn [[Hispaania]]s [[Castilla – La Mancha|Castilla – La Mancha piirkonnas]] [[Toledo provints]]is *[[Talca]], linn [[Tšiili]]s, [[Maule piirkond|Maule piirkonna]] ja [[Talca provints]]i keskus *[[Talcahuano]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Taldom]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Taldomi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Taldõkorgan]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i halduskeskus *[[Tali]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Talila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Talcis]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Talitsa]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Talkeetna]], küla [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]] *[[Tall ‘Afar]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Nīnawá|Nīnawá kubernerkonnas]] *[[Tallahassee]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Florida]] osariigi pealinn *[[Tāloqān]], linn [[Afganistan]]is *[[Tallinn]], [[Eesti]] [[pealinn]], [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Tălmaciu]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Talne]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Talne rajoon]]i halduskeskus *[[Talpaki]], asula [[Kaliningradi oblast]]is [[Venemaa]]l *[[Talsi]], linn [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] keskus *[[Talsciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Talvik (Norra)|Talvik]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas [[Alta vald|Alta vallas]] *[[Tama]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Tamási]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]], [[Tamási kreis]]i halduskeskus *[[Tamašoŭka]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Bresti rajoon]]is *[[Tamba]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tamboekiesdraai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Tambov]], linn [[Venemaa]]l *[[Tamme (Lääneranna)|Tamme]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tammela (Kanta-Häme)|Tammela]], küla [[Soome]]s [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Tammela vald|Tammela valla]] keskus *[[Tammemäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tammiku]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] *[[Tammiku (Kose)|Tammiku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Tammiku]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Tammiku (Lääne-Nigula)|Tammiku]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tammispea]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tammispää]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Tammiste (Tori)|Tammiste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tammneeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Tammuna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tammuru]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tampa]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Hillsborough' maakond|Hillsborough' maakonna]] halduskeskus *[[Tampere]], [[linn]] [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Tamsalu]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] *[[Tamsi (Rapla)|Tamsi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Țăndărei]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Tangerang]], linn [[Indoneesia]]s [[Banteni provints]]is *[[Tannenberg]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is [[Tannenbergi vald|Tannenbergi vallas]] *[[Tanska]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Ţanţā]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Gharbīyah' kubernerkond|Al-Gharbīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Tanvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Tanyard]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Taormina]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonna]] [[Messina provints]]is *[[Tapa]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Tápiószele]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Nagykáta kreis]]is *[[Tapolca]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]], [[Tapolca kreis]]i keskus *[[Tara (Venemaa)|Tara]], linn [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is, [[Tara rajoon]]i keskus *[[Tapolca]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]], [[Tapolca kreis]]i keskus *[[Tapupere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tapurla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Taraclia]], on linn [[Moldova]]s, [[Taraclia rajoon]]i keskus *[[Taranto]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas, [[Taranto provints]]i halduskeskus *[[Taraštša]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Taraštša oblast]]i halduskeskus *[[Taraz]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Žambõli oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tarawa South]], [[Kiribati]] pealinn *[[Tarczek]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Starachowice maakond|Starachowice maakonnas]] [[Pawłówi vald|Pawłówi vallas]] *[[Tarczyn]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] *[[Tareste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tārgale]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Tārgale vald|Tārgale valla]] halduskeskus *[[Targanice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Andrychówi vald|Andrychówi vallas]] *[[Targovishte]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Targovishte piirkond|Targovishte piirkonna]] keskus *[[Târgoviște]], linn [[Rumeenia]]s, [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonna]] keskus *[[Târgu Bujor]], linn [[Rumeenia]]s [[Galați maakond|Galați maakonnas]] *[[Târgu Cărbunești]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]] *[[Târgu Frumos]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Târgu Jiu]], linn [[Rumeenia]]s, [[Gorji maakond|Gorji maakonna]] halduskeskus *[[Târgu Lăpuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Târgu Mureș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Mureși maakond|Mureși maakonna]] keskus *[[Târgu Neamț]], linn [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]] *[[Târgu Ocna]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Târgu Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Tarīn Kowṯ]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Uruzgāni provints]]i keskus *[[Tarkastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Tarko-Sale]], linn [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]], [[Purovski rajoon]]i halduskeskus *[[Tarlapi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Tarłów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond|Opatówi maakonnas]], [[Tarłówi vald|Tarłówi valla]] halduskeskus *[[Tarnīsas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Tarnobrzeg]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Tarnogród]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]] *[[Tarnów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] *[[Tarnów Opolski]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]], [[Tarnów Opolski vald|Tarnów Opolski valla]] halduskeskus *[[Tarnowskie Góry]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonna]] halduskeskus *[[Tarragona]], linn [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s *[[Tartak (Tšetšelnõki rajoon)|Tartak]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Tartas]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas [[Landesi departemang]]us *[[Tartu]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Tarussa]], linn Venemaal [[Kaluga oblast]]is, [[Tarussa rajoon]]i keskus *[[Tarva (Lääneranna)|Tarva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tarva (Põhja-Pärnumaa)|Tarva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tarvase küla|Tarvas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Tarvastu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tāši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Tășnad]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Tašķēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Taškent]], [[Usbekistan]]i pealinn, [[Taškendi vilajett|Taškendi vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Taškömür]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Taštagol]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is, [[Taštagoli rajoon]]i keskus *[[Tát]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is *[[Tata]], [[linn]] [[Ungari]]s, [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] *[[Tatabánya]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Tatarbunarõ]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Tatarbunarõ rajoon]]i halduskeskus *[[Tatarka]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is *[[Tatarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Tatarski rajoon]]i keskus *[[Tateyama]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Tatsuno]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Taubes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Taucha]] linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Delitzschi kreis]]is *[[Taučionys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is [[Onuškise vald|Onuškise vallas]] *[[Taujėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Taujėnai vald|Taujėnai valla]] halduskeskus *[[Taukuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Taung]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Taura]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is, [[Taura vald|Taura valla]] keskus *[[Tauragė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Tauragė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tauragnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Tauragnai vald|Tauragnai valla]] halduskeskus *[[Tauranga]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Bay of Plenty piirkond|Bay of Plenty piirkonnas]] *[[Taurene]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Taurene vald|Taurene valla]] halduskeskus *[[Taureņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]] *[[Taurītes]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Tauroszyszki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Puński vald|Puński vallas]] *[[Taurupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]] *[[Tauzai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Tăuții-Măgherăuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Tavda]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Taxkorgan]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiang]]is [[Taxkorgani Tadžiki autonoomne maakond|Taxkorgani Tadžiki autonoomses maakonnas]] ==Tc== *[[Tczew]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Tczewi maakond|Tczewi maakonna]] halduskeskus ==Te== *[[Te Hapua]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Te Paki]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Tealama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Teberda]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]] *[[Tēcēni]], küla [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Techirghiol]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Tecuci]], linn [[Rumeenia]]s [[Galați maakond|Galați maakonnas]] *[[Tedre]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Teenuse]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Téglás]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Hajdúhadházi kreis]]is *[[Tegucigalpa]], [[Honduras]]e [[pealinn]] *[[Teheran]], [[Iraan]]i [[pealinn]] *[[Tehumardi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Teicejnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Teikovo]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Teikovo rajoon]]i keskus *[[Teiļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]] *[[Teilma (Jõgeva)|Teilma]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Teilma (Elva)|Teilma]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Teiuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Tejen]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Tejn]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Teklivka (Šargorodi rajoon)|Teklivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Teklivka (Krõžopili rajoon)|Teklivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Krõžopili rajoon]]is *[[Teklivka (Ovrutši rajoon)|Teklivka]], küla Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Teklõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Tel Aviv]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Telatyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Telatyni vald|Telatyni valla]] halduskeskus *[[Telč]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Telenești]], linn [[Moldova]]s, [[Telenești rajoon]]i halduskeskus *[[Telica]], asula [[Nicaragua]]s [[Leóni departemang]]us, [[Telica vald|Telica valla]] keskus *[[Telise]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tellin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Tellini vald|Tellini valla]] keskus *[[Telmanove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Telmanove rajoon]]i keskus *[[Telšiai]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Telšiai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Telvieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Temba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Tembisa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Temirtau]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Témiscaming]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas *[[Témiscouata-sur-le-Lac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Temnikov]], linn [[Venemaa]]l [[Mordva|Mordva Vabariigis]] *[[Templin]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Uckermarki kreis]]is *[[Temrjuk]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Temrjuki rajoon]]i keskus *[[Tenczyn]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Lubieńi vald|Lubieńi vallas]] *[[Tenczynek]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Tende]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]i departemangus, [[Tende'i kanton]]i ja [[Tende'i vald|Tende'i valla]] keskus *[[Teneniai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Teneniai vald|Teneniai valla]] halduskeskus *[[Tenkodogo]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s, [[Kesk-Ida piirkond|Kesk-Ida piirkonna]] ja [[Boulgou provints]]i halduskeskus *[[Tenneville]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Tenneville'i vald|Tenneville'i valla]] keskus *[[Tentergate]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Tepelvälja]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Tepia]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tepic]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Nayarit]]i osariigi [[pealinn]] *[[Teplice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Teplice ringkond|Teplice ringkonna]] halduskeskus *[[Teplice nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Teplodar]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Teptiuków]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Tequixquiac]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[México osariik|México]] osariigis, [[Tequixquiaci vald|Tequixquiaci valla]] keskus *[[Tērande]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Tēraudi]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Terebiń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Werbkowice vald|Werbkowice vallas]] *[[Terebovlja]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Terebovlja rajoon]]i halduskeskus *[[Terekli-Mekteb]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Nogai rajoon]]i keskus *[[Terepi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Terespol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Terespoli vald|Terespoli valla]] keskus *[[Teresina]], linn [[Brasiilia]] kirdeosas, [[Piauí osariik|Piauí osariigi]] pealinn ja suurim linn *[[Tereški]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Terezín]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Termiz]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Surxondaryo vilajett|Surxondaryo vilajeti]] keskus *[[Ternate (Indoneesia)|Ternate]], asula [[Indoneesia]]s [[Ternate saar]]el, [[Põhja-Moluku]] provintsi keskus *[[Ternei]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Ternivka]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohradi rajoon]]is *[[Ternopil]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Ternopili oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Terrassa]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s *[[Terrebonne]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Tervakoski]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme]] maakonnas [[Janakkala vald|Janakkala vallas]] *[[Tērvete]], küla [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]] *[[Tesjoki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas [[Ruotsinpyhtää vald|Ruotsinpyhtää vallas]] *[[Tessova]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tessõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Tét]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]], [[Téti kreis]]i halduskeskus *[[Teterow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is *[[Teterüvä]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tetijiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Tetijivi rajoon]]i halduskeskus *[[Tetjuši]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Tetjuši rajoon]]i keskus *[[Tetovo]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Tetovo omavalitsus]]e keskus *[[Tėveliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Teveņāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] ==Th== *[[Thaba Nchu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonnas]] *[[Thaba Phatswa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Thabazimbi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Thabong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Thalin]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonnas]] *[[Thanjāvūr]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Tharandt]], linn [[Saksamaa]]l *[[Thásos]], linn [[Kreeka]]s *[[Thbilisi]], [[Gruusia]] [[pealinn]] *[[Thelavi]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Kahhethi]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Therdžola]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Therdžola rajoon]]i keskus *[[Thessaloníki]], [[linn]] [[Kreeka]]s *[[Thetford Mines]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas *[[Thethri Tskaro]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Thethri Tskaro rajoon]]i keskus *[[Theunissen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Thibela]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Maluti-a-Phofungi vald|Maluti-a-Phofungi vallas]] *[[Thiès]], [[linn]] [[Senegal]]is, [[Thièsi piirkond|Thièsi piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Thimphu]], [[Bhutan]]i [[pealinn]] *[[Thirlmere]], asula [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesis]] *[[Thiruvananthapuram]], [[linn]] [[India]]s, [[Kerala]] osariigi [[pealinn]] *[[Thistledown]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Thohoyandou]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonna]] halduskeskus *[[Thokoza]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vanariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Thum]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is *[[Thun]], linn [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is *[[Thunder Bay]], linn [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis, [[Thunder Bay ringkond|Thunder Bay ringkonna]] keskus *[[Thurso (Québec)|Thurso]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Outaouais]]' halduspiirkonnas ==Ti== *[[Tianjin]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Tianjin Shi]] keskus *[[Tianjin Shi]], linnaks nimetatav 1. järgu haldusüksus [[Hiina]]s *[[Tiburon]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Marini maakond|Marini maakonnas]] *[[Țicleni]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]]. *[[Tidib]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Šamili rajoon]]i keskus *[[Tiduvere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Tiegem]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Tiezumi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]] *[[Tigas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Tihemetsa]], alevik [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Tihhoretsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tihhoretski rajoon]]i keskus *[[Tihvin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Tihvini rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tiidu (Otepää)|Tiidu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Tiigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Tiikre]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Kööna vald|Kööna vallas]] *[[Tiilima]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tiirimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tiitsuotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tijuana]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[Baja California]] osariigis, [[Tijuana vald|Tijuana valla]] halduskeskus *[[Tikrīt]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonna]] keskus *[[Tiksi]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Sahha|Sahha Vabariigi]] [[Buluni uluss]]i halduskeskus *[[Tilgaļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Tilla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Tilsi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Tilža]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Tilža vald|Tilža valla]] halduskeskus *[[Tilžė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Tiltagals]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Tilti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Tiltnieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Timaševsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Timaševski rajoon]]i keskus *[[Timișoara]], linn [[Rumeenia]]s, Timiși maakonna halduskeskus *[[Timsēni]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[jumprava vald|Jumprava vallas]] *[[Tinaquillo]], linn [[Venezuela]]s [[Cojedese osariik|Cojedese osariigis]] *[[Tindivanam]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Tiņģere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Īve vald|Īve valla]] halduskeskus *[[Tinnikuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tínos]], linn [[Kreeka]]s *[[Tinu]], [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tīnūži]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]]s, [[Tīnūži vald|Tīnūži valla]] halduskeskus *[[Tipaza]], linn [[Alžeeria]]s, [[Tipaza provints]]i halduskeskus *[[Tipitapa]], linn [[Nicaragua]]s [[Managua departemang]]us, [[Tipitapa vald|Tipitapa valla]] keskus *[[Tipperary]], linn [[Iirimaa]]l [[Munsteri provints]]is, [[Tipperary krahvkond|Tipperary krahvkonna]] keskus *[[Tipu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Tīraine]], küla [[Läti]]s [[Mārupe piirkond|Mārupe piirkonnas]] *[[Tirana]], [[Albaania]] [[pealinn]] *[[Tiraspol]], [[linn]] [[Moldova]]s, ''[[de facto]]'' [[Transnistria]] [[pealinn]] *[[Tīreļi]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]] *[[Tiri]], küla Eestis [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Tirkšliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Tirkšliai küla|Tirkšliai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]] *[[Tirma]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Tirschenreuth]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] [[liidumaa]]l [[Oberpfalz]]i ringkonnas *[[Tirza]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Tirza vald|Tirza valla]] keskus *[[Tirznieki]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Tiruchchirāppalli]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Tiruļi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]] *[[Tīrumkleivas]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Tīrumnieki]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lēdmane vald|Lēdmane vallas]] *[[Tīrumskanuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Tiruvannāmalai]], linn Indias Tamil Nadu osariigis *[[Tiskre küla|Tiskre]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Tismana]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]] *[[Tisovec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Rimavská Sobota ringkond|Rimavská Sobota ringkonnas]] *[[Tiszaföldvár]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Kunszentmártoni kreis]]is *[[Tiszafüred]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]], [[Tiszafüredi kreis]]i keskus *[[Tiszakécske]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]], [[Tiszakécske kreis]]i halduskeskus *[[Tiszalök]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Tiszavasvári kreis]]is *[[Tiszaújváros]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis, [[Tiszaújvárosi kreis]]i keskus *[[Tiszavasvári]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Tiszavasvári kreis]]i halduskeskus *[[Tīši]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Tiškai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] *[[Tišnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]] *[[Tizi Ouzou]], linn [[Alžeeria]]s, [[Tizi Ouzou provints]]i halduskeskus *[[Titisee-Neustadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Titu]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Tivat]], linn [[Montenegro]]s [[Kotori laht|Kotori lahe]] ääres, [[Tivati vald|Tivati valla]] keskus *[[Tivoli]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas *[[Tiyani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] ==Tj== *[[Tjakastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Tjamša]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is, [[Tjamša vald|Tjamša valla]] keskus *[[Tjatšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Tjatšivi rajoon]]i halduskeskus *[[Tjukalinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is, [[Tjukalinski rajoon]]i halduskeskus *[[Tjumen]], linn [[Venemaa]]l, [[Tjumeni oblast]]i keskus *[[Tjutkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is ==Tk== *[[Tkibuli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas *[[Tkvartšeli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s ==Tl== *[[Tladistad]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moretele vald|Moretele vallas]] *[[Tlaxcala]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Tlaxcala osariik|Tlaxcala osariigi]] pealinn, [[Tlaxcala vald|Tlaxcala valla]] halduskeskus *[[Tlmače]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Levice ringkond|Levice ringkonnas]] *[[Tlumatš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Tlumatši rajoon]]i halduskeskus *[[Tłuszcz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] ==To== *[[Toamasina]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Toamasina provints]]i [[halduskeskus]] *[[Toba]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Tobolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Tobolski rajoon]]i keskus *[[Tobraselja]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Todaiži]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Todi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Toernich]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Togliatti]], linn [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is *[[Togutšin]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Togutšini rajoon]]i halduskeskus *[[Tohera]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Toholampi]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Toholampi vald|Toholampi valla]] [[kirikuküla]] *[[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Tohvri (Viljandi)|Tohvri]], küla [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Toila]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Toila vald|Toila valla]] keskus. *[[Tojāti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Tokaj]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Tokaji kreis]]i halduskeskus *[[Tokmak]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is *[[Tokmok]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Tšüj oblast]]i keskus *[[Toksovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Toktogul]], alev [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Toku]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Tokushima]], linn [[Jaapan]]is, [[Tokushima prefektuur]]i halduskeskus *[[Tokyo]], [[Jaapan]]i [[pealinn]] *[[Toledo]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Castilla – La Mancha]] piirkonna ja [[Toledo provints]]i keskus *[[Toledo (Ohio)|Toledo]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis [[Lucase maakond|Lucase maakonnas]] *[[Toliara]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Atsimo-Andrefana]] piirkonna halduskeskus *[[Toliejai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Čiulėnai vald|Čiulėnai valla]] halduskeskus *[[Tolka]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]] *[[Tolla küla|Tolla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tolkmicko]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] *[[Tolli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Tolmatšovo]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Tolna]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]], [[Tolna kreis]]i halduskeskus *[[Tomaszów Lubelski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonna]] keskus *[[Tomaszów Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonna]] halduskeskus *[[Tombouctou]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Tombouctou piirkond|Tombouctou piirkonna]] keskus *[[Tome]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Tome vald|Tome valla]] halduskeskus *[[Tomēni (Lēdmane vald)|Tomēni]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lēdmane vald|Lēdmane vallas]] *[[Tomēni]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Tomes zivjaudzētava]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]] *[[Tommot]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Aldani uluss]]is *[[Tompa]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskunhalasi kreis]]is *[[Tomsk]], linn [[Venemaa]]l, [[Tomski oblast]]i keskus *[[Tomuļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Tondabayashi]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Tonenke]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Tongaat]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Tongyeong]], [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Gyeongsangi provints]]is *[[Tønsberg]], linn [[Norra]]s [[Vestfold]]i maakonnas, [[Tønsbergi vald|Tønsbergi valla]] keskus *[[Toodyay]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Toomalõuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Toomja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Toosi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Tootsi]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Topciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Pope vald|Pope vallas]] *[[Topeka]], [[linn]] [[USA]]-s [[Shawnee maakond|Shawnee maakonnas]], [[Kansas]]e osariigi [[pealinn]] *[[Topki]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Toplița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Topoľčany]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Topoľčany ringkond|Topoľčany ringkonna]] halduskeskus *[[Topolivka (Teplõki rajoon)|Topolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Topoloveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Torgau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]], [[Torgau-Oschatzi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Torgelow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Uecker-Randow]]i [[kreis]]is *[[Tori]], [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori valla]] [[halduskeskus]] *[[Torila]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Torino]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Piemonte]] maakonna ja [[Torino provints]]i [[halduskeskus]] *[[Torkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Torma]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Tornaľa]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Revúca ringkond|Revúca ringkonnas]] *[[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Tornio]], linn ja omavalitsus [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] *[[Toronto]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Ontario provints]]i [[halduskeskus]] *[[Toropets]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Toropetsi rajoon]]i keskus. *[[Torre del Lago Puccini]], [[küla]] [[Itaalia]]s [[Toscana]]s [[Lucca provints]]is *[[Tórshavn]], [[Fääri saared|Fääri saarte]] [[pealinn]] *[[Torshälla]], linn [[Rootsi]]s [[Eskilstuna vald|Eskilstuna vallas]] *[[Torzym]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]] *[[Toržok]], linn Venemaal [[Tveri oblast]]is, [[Toržoki rajoon]]i keskus *[[Tortosa]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is *[[Tortuži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Toruküla]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Toruń]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Tosno]], [[linn]] [[Leningradi oblast]]is, [[Tosno rajoon]]i keskus *[[Toszek]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Toškivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Tošpavāri]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Tožas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Tóthfalu]], küla Serbias Vojvodinas Põhja-Banati ringkonnas, Kanjiža vallas *[[Tótkomlós]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Orosháza kreis]]is *[[Totma]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Totma rajoon]]i keskus *[[Totoriškės]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is [[Trakai vald|Trakai vallas]] *[[Tottori]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Tottori prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Toulon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Cote d'Azur]]i piirkonnas [[Vari departemang]]us *[[Toulouse]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Midi–Pyrénées|Midi-Pyrénées]] ja [[Haute-Garonne'i departemang]]u keskus *[[Tours]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkonnas]], [[Indre-et-Loire'i departemang]]u keskus *[[Toužim]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Touwsrivier]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Tovačov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Tovštšiv]], küla [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Pustomõtõ rajoon]]is *[[Tovuz]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Tovuzi rajoon]]i keskus *[[Towada]], linn Jaapanis [[Aomori prefektuur]]is *[[Townsville]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Toyama]], linn Jaapanis, [[Toyama prefektuur]]i keskus *[[Toyonaka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Toyota (Aichi)|Toyota]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is ==Tr== *[[Trablice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Kowala vald|Kowala vallas]] *[[Trabzon]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Trabzoni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Tracy (California)|Tracy]], linn [[USA]]-s [[California]]s [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Traiskirchen]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Trakai]], linn [[Leedu]]s [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]] *[[Trakšēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Trakši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Trashi Yangtse]], linn [[Bhutan]]is, [[Trashi Yangtse ringkond|Trashi Yangtse ringkonna]] keskus *[[Trashigang]], linn [[Bhutan]]is, [[Trashigangi ringkond|Trashigangi ringkonna]] keskus *[[Traun]], [[linn]] [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Traunstein]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Traunsteini kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Traupis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Traupise vald|Traupise valla]] halduskeskus *[[Trbovlje]], linn [[Sloveenia]] keskosas, [[Trbovlje vald|Trbovlje valla]] keskus *[[Třebechovice pod Orebem]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Trēbējciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Třebenice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Trebević]] *[[Třebíč]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]], [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonna]] halduskeskus *[[Trebišov]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Trebišovi ringkond|Trebišovi ringkonna]] halduskeskus *[[Třeboň]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Trebujena]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Treimani]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Trellech]], asula [[Wales]]is *[[Tremadog]], [[küla]] [[Wales]]is [[Gwynedd]]i [[Tervikomavalitsus (Wales)|tervikomavalitsuses]] [[Porthmadogi piirkond|Porthmadogi piirkonnas]] *[[Třemošná]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]] *[[Třemošnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Trenčianske Teplice]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] [[Trenčíni ringkond|Trenčíni ringkonnas]] *[[Trenčín]], linn [[Slovakkia]]s, [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonna]] keskus *[[Trento]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Trentino-Alto Adige]] maakonna keskus *[[Trenton]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Jersey]] osariigi pealinn ja [[Merceri maakond (New Jersey)|Merceri maakonna]] halduskeskus *[[Trešie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Třešť]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Treviso]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Treviso provints]]i [[halduskeskus]] *[[Trhové Sviny]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Trhový Štěpánov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Trier]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Triesenberg]], [[küla]] [[Liechtenstein]]is [[Oberland]]is [[Triesenbergi vald|Triesenbergi vallas]] *[[Trieste]] [[linn]] [[Itaalia]]s [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas, [[Trieste provints]]i keskus *[[Triigi (Kose)|Triigi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Trikāta]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]] *[[Trikšiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Třinec]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Tripoli]], [[Liibüa]] [[pealinn]] *[[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]], [[linn]] [[Liibanon]]is *[[Trizelnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Trjohgornõi]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Trjohhizbenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Trmice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Trnava]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Trnava maakond|Trnava maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Trois-Pistoles]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Trois-Rivières]] linn [[Kanada]]s [[Québeci provints|Quebéci provints]]is [[Mauricie|Mauricie halduspiirkonnas]] *[[Troisdorf]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Siegi kreis]]is *[[Troitsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Troitsko-Petšorsk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]], [[Troitsko-Petšorski rajoon]]i keskus *[[Trojany]], [[küla]] [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Trokšas]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Trollhättan]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is, [[Trollhättani vald|Trollhättani valla]] keskus *[[Trompsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Tromsi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Tromsø]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Troms]]i maakonna ja [[Tromsø vald|Tromsø valla]] [[halduskeskus]] *[[Trondheim]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Sør-Trøndelag]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Trongsa]], linn [[Bhutan]]is, [[Trongsa ringkond|Trongsa ringkonna]] keskus *[[Trooja]], muistne linn Väike-Aasias *[[Tropi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Tropmači]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lēdmane vald|Lēdmane vallas]] *[[Trostjanets]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Trostjantšõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Troškučiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]] *[[Troškūnai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Troštša (Lõpovetsi rajoon)|Troštša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Trstená]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Tvrdošíni ringkond|Tvrdošíni ringkonnas]] *[[Trzcianka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]] *[[Trzciel]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]] *[[Trzcińsko-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Trzebiatów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]] *[[Trzebinia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Trzebnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonna]] halduskeskus *[[Trzebosz]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]] [[Bojanowo vald|Bojanowo vallas]]. *[[Trzemeszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Trzęsówka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]] [[Cmolase vald|Cmolase vallas]] *[[Trūbakiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] *[[Trubtševsk]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Trubtševski rajoon]]i keskus *[[Truckee]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Nevada maakond|Nevada maakonnas]] *[[Truikinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]] *[[Trujillo (Peruu)|Trujillo]], linn Peruus, La Libertadi piirkonna ja Trujillo provintsi halduskeskus *[[Truļļeva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Trumplaukė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Trūpeņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Trūpi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Truro]], linn [[Inglismaa]]l, [[Cornwall]]i krahvkonna ja tervikomavalitsuse keskus *[[Truskava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Truskava vald|Truskava valla]] halduskeskus *[[Truskavets]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Truskaw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] [[Izabelini vald|Izabelini vallas]] *[[Trust Feed]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkonnas|uMgungundlovu ringkonnas]] *[[Trušļi]], küla Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Trutnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonna]] halduskeskus *[[Truuta]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Trõbuhhõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Trõbussivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Trybsz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]] *[[Tryczówka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Tryškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Tryškiai vald|Tryškiai valla]] keskus ==Ts== *[[Tsageri]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Tsageri rajoon]]i keskus *[[Tsaghkadzor]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Tsakane]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Tsalendžihha]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Tsalendžihha rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tsalka]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Tsalka rajoon]]i keskus *[[Tseki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Maluti-a-Phofungi vald|Maluti-a-Phofungi vallas]] *[[Tsetserleg]], linn [[Mongoolia]]s, [[Arhangaj aimakk|Arhangaj aimaki]] keskus *[[Tshinvali]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, ''de facto'' [[Lõuna-Osseetia]] [[pealinn]] *[[Tshitale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Tsiiruli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Tsimljansk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Tsimljanski rajoon]]i keskus *[[Tsirguliina]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tsirgumäe]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tsithelubani (Khvemo Kharthli)|Tsithelubani]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas [[Gardabani rajoon]]is *[[Tsithelubani (Šida Kharthli)|Tsithelubani]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas [[Gori rajoon]]is *[[Tsitre]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tsivilsk]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Tsivilski rajoon]]i keskus *[[Tskaltubo]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas *[[Tsnori]], linn [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas [[Signagi rajoon]]is. *[[Tsolo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Tsomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Tsooru]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Tsu]], linn [[Jaapan]]is, [[Mie prefektuur]]i keskus *[[Tsugaru]], linn Jaapanis [[Aomori prefektuur]]is *[[Tsumeb]], linn [[Namiibia]]s [[Oshikoto piirkond|Oshikoto piirkonnas]] *[[Tsvilihhivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is ==Tš== *[[Tšadan]], linn [[Venemaa]]l [[Tõva|Tõva Vabariigis]], [[Dzun-Hemtšiki kožuun]]i keskus *[[Tšahiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Tšaikovski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Tšambarak]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Tšapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Tšaplõgin]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Tšaplõgini rajoon]]i keskus *[[Tšassiv Jar]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Tšatköl]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is [[Sokuluki rajoon]]is *[[Tšebarkul]], linn Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Tšeboksarõ]] (Šupaškar), linn [[Venemaa]]l, [[Tšuvaššia]] pealinn *[[Tšehhiv]], küla [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Monastõrõska rajoon]]is [[Tšehhivi külanõukogu]]s *[[Tšehhov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Tšekalin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is *[[Tšeljabinsk]], linn [[Venemaa]]l *[[Tšeljuskinets]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Lutugõne rajoon]]is *[[Tšeremhovo]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is *[[Tšeremošne (Pogrebõštše rajoon)|Tšeremošne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Tšerepanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Tšerepanovo rajoon]]i halduskeskus *[[Tšerepovets]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is *[[Tšerkassõ]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Tšerkassõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tšerkessk]], linn [[Venemaa]]l, [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigi]] pealinn *[[Tšerlak]], asula Venemaal [[Omski oblast]]is *[[Tšermalõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Telmanove rajoon]]is *[[Tšernihiv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Tšernihivi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tšernivtsi]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Tšernivtsi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tšernjahhovsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Tšernjahhovski rajoon]]i keskus *[[Tšernjanka]], alev [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Tšernjanka rajoon]]i halduskeskus *[[Tšernjavka (Orativi rajoon)|Tšernjavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Tšernogolovka]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Tšernogorsk]], linn Venemaal [[Hakassia]]s *[[Tšernuška]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Tšernuška linnaringkond|Tšernuška linnaringkonna]] keskus *[[Tšervona Greblja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Tšervona Trõbunivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Tšervona Voloka]], küla Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is [[Luginõ rajoon]]is *[[Tšervonohrad]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is *[[Tšervonopartõzansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Tšervonosilske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Amvrossijivka rajoon]]is *[[Tšervonõi Žovten (Donetski oblast)|Tšervonõi Žovten]], küla Ukrainas Donetski oblastis *[[Tšetvertõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Tšharentshavan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Tšhorotsku]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Tšhorotsku rajoon]]i keskus *[[Tšiathura]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas *[[Tšinar]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Derbenti rajoon]]is *[[Tšistopol]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis *[[Tšita]] *[[Tšohhatauri]], alev [[Gruusia]]s [[Guria]]s, [[Tšohhatauri rajoon]]i keskus *[[Tšojbalsan]], linn [[Mongoolia]]s, [[Idaaimakk|Idaaimaki]] halduskeskus *[[Tšojr]], linn [[Mongoolia]]s, [[Gov-Sümberi aimakk|Gov-Sümberi aimaki]] halduskeskus *[[Tšokurdahh]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis, [[Allaihha uluss]]i keskus *[[Tšolponata]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is *[[Tšongar]], küla Ukrainas [[Hersoni oblast]]is [[Gemitšeski rajoon]]is *[[Tšop]], linn Ukrainas [[Taga-Karpaatia]]s *[[Tšorni Oslavõ]], [[küla]] Ukrainas [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Tšornobõl]], linn Ukrainas [[Kiievi oblast]]is *[[Tšornomõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Tšornorudka]], küla Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is [[Ružõni rajoon]]is *[[Tšornuhhõne]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Tšortkiv]], linn Ukrainas [[Ternopili oblast]]is, [[Tšortkivi rajoon]]i keskus *[[Tšudniv]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Tšudnivi rajoon]]i halduskeskus *[[Tšudovo]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Tšudovo rajoon]]i keskus *[[Tšuhloma]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Tšuhloma rajoon]]i keskus. *[[Tšuhujiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Tšuhujivi rajoon]]i keskus *[[Tšukiv]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Tšuprõnivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Tšussovoi]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Tšussovoi linnaringkond|Tšussovoi linnaringkonna]] keskus *[[Tšõhõrõn]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Tšõhõrõni rajoon]]i halduskeskus *[[Tšõstjakove]], linn Ukrainas Donetski oblastis ==Tz== *[[Tzaneen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]] ==Tu== *[[Tuapse]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tuapse rajoon]]i halduskeskus *[[Ţubruq]], [[linn]] [[Liibüas]], [[Ţubruqi omavalitsus]]e keskus *[[Tuchola]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Tuchola maakond|Tuchola maakonna]] halduskeskus *[[Tuchów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Tuchowicz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] [[Stanini vald|Stanini vallas]] *[[Tučiai I]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Tučiai II]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Tucson]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis, [[Pima maakond|Pima maakonna]] halduskeskus *[[Tuczno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]] *[[Tudu]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]], [[Tudu osavald|Tudu osavalla]] keskus *[[Tudulinna]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Tugela Ferry]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]], [[Msinga vald|Msinga valla]] halduskeskus *[[Tuhala]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Tuhalaane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Tuhu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tuimazõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Tuimazõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tuiu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Tūja (Alsviķi vald)|Tūja]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Tūjasmuiža]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Tuka]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tuksi]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tukums]], linn Lätis, [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] keskus *[[Tula]], linn [[Venemaa]]l, [[Tula oblast]]i keskus *[[Tulbagh]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Tulči]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Tulhavičy]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Chojniki rajoon]]i [[Sudkoŭ külanõukogu]]s *[[Tūļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Tuliszków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Tureki maakond|Tureki maakonnas]] *[[Tulnikiai]], küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]] *[[Tuloma]], alevik Venemaal [[Murmanski oblast]]i [[Koola rajoon]]is *[[Tułowice]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Tulsa]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Tulsa maakond|Tulsa maakonna]] keskus *[[Tultšõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Tultšõni rajoon]]i halduskeskus *[[Tulun]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is, [[Tuluni rajoon]]i keskus *[[Tume]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Tume vald|Tume valla]] halduskeskus *[[Tumuški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Tumxuk]], [[maakonna õigustega linn|maakonna (allringkonna) õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiang|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] *[[Tunis]], [[Tuneesia]] [[pealinn]] *[[Tuolluvaara]], endine tiheasustusega paikkond[[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]], praegu [[Kiruna]] osa *[[Tupicene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Tupiešēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Bebri vald|Bebri vallas]] *[[Tupikai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Tupõtšiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Gorodnja rajoon]]is *[[Tura (Ungari)|Tura]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Aszódi alampiirkond|Aszódi alampiirkonnas]] *[[Tura]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Turaida]], asula [[Läti]]s *[[Turan]], linn [[Venemaa]]l [[Tõva|Tõva Vabariigis]], [[Pii-Hemi kožuun]]i keskus *[[Turany]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Martini ringkond|Martini ringkonnas]] *[[Turba]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Turbiv]], alev [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Turbuneeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Turceni]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas *[[Turčianske Teplice]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]], [[Turčianske Teplice ringkond|Turčianske Teplice ringkonna]] halduskeskus *[[Turek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Tureki maakond|Tureki maakonna]] halduskeskus *[[Turgeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Turgeliai vald|Turgeliai valla]] halduskeskus *[[Turja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Turka]], on linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Turka rajoon]]i halduskeskus *[[Turkalne]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Turkmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Turlava]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Turlava vald|Turlava valla]] halduskeskus *[[Turmantas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Turmantase vald|Turmantase valla]] halduskeskus *[[Turna]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Ērģeme vald|Ērģeme vallas]] *[[Turnu Măgurele]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]] *[[Turnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Turobin]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Turobini vald|Turobini vallas]] *[[Turrialba]], asula [[Costa Rica]]s [[Cartago provints]]is *[[Tursunzoda]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is *[[Turzovka]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Čadca ringkond|Čadca ringkonnas]] *[[Turu]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Turuhhansk]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Turuhhanski rajoon]]i halduskeskus *[[Turva]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Turvalepa]], küla Lääne maakonnas [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tusari]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tuscaloosa]], [[linn]] [[USA]]-s [[Alabama]] osariigis *[[Tuscania]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Viterbo provints]]is *[[Tuszyn]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] *[[Tusti (Viljandi)|Tusti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tuzi]], linn [[Montenegro]]s [[Podgorica vald|Podgorica vallas]] *[[Tutajev]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Tutajevi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tuteni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Tutermaa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Tuti]], küla [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tutini]], küla [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Cirma vald|Cirma valla]] halduskeskus *[[Tutku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tutša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Tuttlingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Tuttlingeni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Tuudi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tuula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Tuulevälja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Tuuliku]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Tuulna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Tuulos]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Tuuraste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tuuru]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Tuxtla Gutiérrez]], linn [[Mehhiko]]s, [[Chiapase osariik|Chiapase osariigi]] pealinn ==Tv== *[[Tvardița]], linn [[Moldova]]s [[Taraclia rajoon]]is *[[Tvaskučiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Tver]] *[[Tverai]], alev [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es, [[Tverai vald|Tverai valla]] keskus *[[Tverečius]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Tverečiuse vald|Tverečiuse valla]] halduskeskus *[[Tvrdošín]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Žilina ringkond|Žilina ringkonnas]] ==Tw== *[[Twardogóra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Tweeling]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Tweespruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Twentynine Palms]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Bernandino maakond|San Bernandino maakonnas]] *[[Twinsburg]], linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonnas]] *[[Two Johns]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] ==Tõ== *[[Tõdva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tõhela]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tõhelgi]], [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Tõitse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tõlla]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Tõlli (Kaarma)|Tõlli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tõlliste]], [[küla]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tõlluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tõmmiku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Tõnda]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Tõnda rajoon]]i halduskeskus *[[Tõnija]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tõnissaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tõnuküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tõnumaa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Tõravere]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Nõo vald|Nõo vallas]] *[[Tõrdu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tõre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tõreska]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tõrise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Tõrma (Rapla)|Tõrma]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tõrnõauz]], linn [[Venemaa]]l [[Kabardi-Balkaaria]]s, [[Elbruse rajoon]]i halduskeskus *[[Tõrreküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tõru küla|Tõru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Tõruvere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Tõrva]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] *[[Tõrvandi]], alevik [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Tõrvase]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tõsmenõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Tõsmenõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Tõškivka (Gaissõni rajoon)|Tõškivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Tõugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Tõusi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tõutsi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Tõvriv]], alev [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Tõvrivi rajoon]]i keskus *[[Tõõraste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Tõõrakõrve]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] ==Tä== *[[Täby]], [[asula]] [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is [[Täby vald|Täby]], [[Danderydi vald|Danderydi]] ja [[Sollentuna vald|Sollentuna vallas]], [[Täby vald|Täby valla]] keskus *[[Tähemaa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Täkumetsa]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Tällevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Tänassilma]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Täpsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tärnaby]], asula Rootsis [[Storumani vald|Storumani vallas]] *[[Tääglova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tääksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Täätsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Tö== *[[Tököl]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Szigetszentmiklósi kreis]]is *[[Tömbi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Törökbálint]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Érdi kreis]]is *[[Törökszentmiklós]], [[linn]] [[Ungari]]s Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis *[[Tönisvorst]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Vierseni kreis]]is *[[Töysä]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Töysä vald|Töysä valla]] kirikuküla ==Tü== *[[Tübingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Tühjasma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tüki]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] *[[Türi]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Türi-Alliku]], küla [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Türisalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Türje]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Türju]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Türkistan]], linn [[Kasahstan]]is, [[Türkistani oblast]]i keskus *[[Türkmenabat]], linn [[Türkmenistan]]is, [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajeti]] keskus *[[Türkmenbaşy]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Tüükri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Tüütsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Tüütsmäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] == Ty == *[[Tychowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]] *[[Tychy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Tyczyn]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Tykocin]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Tylawa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Tylicz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Tylmanowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Ochotnica Dolna vald|Ochotnica Dolna vallas]] *[[Tymbark]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]], [[Tymbarki vald|Tymbarki valla]] halduskeskus *[[Týn nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Týnec nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Týnec nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Týniště nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Tyrawa Wołoska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Tyrawa Wołoska vald|Tyrawa Wołoska valla]] halduskesku *[[Tyruliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Tyruliai vald|Tyruliai valla]] halduskeskus *[[Tyszowce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Tytuvėnai]], [[linn]] Leedus [[Kelmė rajoon]]is [[Kategooria:Asulate loendid]] k5zmv9hao8r54zvlp2vxyddh5d3mdka 0 62223 7168339 7053641 2026-06-06T12:37:51Z ~2026-31472-99 230800 Update on the article 7168339 wikitext text/x-wiki [[Fail:Helsinki metro logo round edges.svg|pisi|240x240px|Helsingi metroo logo]] {{Kaart | lat= 60.21 | long= 25.0 | zoom=9 | laius=320 | kõrgus=300 | allikad= {{Kaart/OSM|Q56399711|kujund=joon|värv=#d6083b}} {{Kaart/OSM|Q56399732|kujund=joon|värv=#0078c9}} | tekst=Helsingi metroo liinid }} '''Helsingi metroo''' ([[soome keel]]es ''Helsingin metro'', [[rootsi keel]]es ''Helsingfors metro'') on [[Soome]] ainuke [[metroo]]. See avati [[Helsingi]]s pärast 27 aastat kestnud planeerimistöid [[2. august]]il [[1982]]. Tegu on maailma põhjapoolseima metrooga. Helsingi metroo koosneb kahest liinist, millel on kokku 30 jaama. Liin hargneb Itäkeskuses Vuosaari ja Mellunmäki haruks. Metroo kogupikkus on 43 km. Kasutusel on M100, M200 ja M300 tüüpi metroorongid. Helsingi metrooga tehti 2023. aastal üle 79 miljoni sõidu. Metrooliinid töötavad kella 5.10–23.40. [[Fail:Helsinki transports suomi.svg|pisi|485x485px|Helsingi linna metroo-, trammi- ja kergmetroovõrgu kaart]] == Ajalugu == Helsingi metrood hakati kavandama aastal [[1955]]. [[1963]]. aastal valmis põhiplaan, kus oli 86,5 km metrooliine, mis ulatusid 108 jaamaga kaugele naabervaldadesse. Lõpuks otsustati piirduda vaid ühe liiniga. Metroo ehitamise otsus tehti [[1969]]. aastal ja eesmärk oli esimene osa valmis saada [[1977]]. aastaks. [[1971]]. aastal valmis esimene, 2,8 km pikk proovilõik. Esimesed proovisõidud [[Hakaniemi metroojaam|Hakaniemi]] ja [[Itäkeskuse metroojaam|Itäkeskuse]] jaamade vahel tehti [[1. juuni]]l [[1982]], ametlikult avati metroo [[2. august]]il [[1982]]. Espoo suuna katmiseks metrooga kiideti 2006. aastal heaks teise liini, [[Ruoholahti metroojaam|Ruoholahtist]] [[Matinkylä metroojaam|Matinkylässe]] viiva Läänemetroo rajamine. Ehitus algas 2009. aastal ja esimene lõik (14 km) avati novembris 2017. 2022. aastal anti käiku liini [[Kivenlahti metroojaam|Kivenlahtini]] ulatuv lõik. === Metrooliinid === {| class="wikitable" !Metrooliin ! !Reisi aeg !Pikkus !Metroo- jaamade arv |- | style="text-align:center; background-color:#ff6319; color:#ffffff; font-weight: bold;" |M1 |[[Kivenlahti metroojaam|Kivenlahti]]–[[Vuosaari metroojaam|Vuosaari]] |51&nbsp;min |36,9&nbsp;km |27 |- | style="text-align:center; background-color:#ff6319; color:#ffffff; font-weight: bold;" |M2 |[[Tapiola metroojaam|Tapiola]]–[[Mellunmäki metroojaam|Mellunmäki]] |34&nbsp;min |25,7&nbsp;km |19 |} ==Jaamade loend== {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |- bgcolor=lightgrey !width="100"|Jaama nimi<br>soome keeles !width="100"|Jaama nimi<br>rootsi keeles !width="100"|Avatud<br> !width="125"|Liinilõik !width="100"|Reisijate arv<br>(2018) |- |[[Kivenlahti metroojaam|Kivenlahti]] |Stensvik |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Espoonlahti metroojaam|Espoonlahti]] |Esboviken |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Soukka metroojaam|Soukka]] |Sökö |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Kaitaa metroojaam|Kaitaa]] |Kaitans |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Finnoo metroojaam|Finnoo]] |Finno |2022 |Kivenlahti–Vuosaari | |- |[[Matinkylä metroojaam|Matinkylä]] |Mattby |2017 |Kivenlahti–Vuosaari |30 500 |- |[[Niittykumpu metroojaam|Niittykumpu]] |Ängskulla |2017 |Kivenlahti–Vuosaari |7600 |- |[[Urheilupuisto metroojaam|Urheilupuisto]] |Idrottsparken |2017 |Kivenlahti–Vuosaari |5900 |- |[[Tapiola metroojaam|Tapiola]] |Hagalund |2017 |Tapiola–Itäkeskus |13 200 |- |[[Aalto ülikooli metroojaam|Aalto-yliopisto]] |Aalto-universitetet |2017 |Tapiola–Itäkeskus |14 500 |- |[[Keilaniemi metroojaam|Keilaniemi]] |Kägeludden |2017 |Tapiola–Itäkeskus |5800 |- |[[Koivusaari metroojaam|Koivusaari]] |Björkholmen |2017 |Tapiola–Itäkeskus |4200 |- |[[Lauttasaari metroojaam|Lauttasaari]] |Drumsö |2017 |Tapiola–Itäkeskus |24 500 |- |[[Ruoholahti metroojaam|Ruoholahti]] |Gräsviken |1993 |Tapiola–Itäkeskus |32 500 |- |[[Kamppi metroojaam|Kamppi]] |Kampen |1983 |Tapiola–Itäkeskus |39 000 |- |[[Rautatientori metroojaam|Rautatientori]] |Järnvägstorget |1982 |Tapiola–Itäkeskus |76 600 |- |[[Helsingi Ülikooli metroojaam|Helsingin yliopisto]] |Helsingfors universitet |1995 |Tapiola–Itäkeskus |24 000 |- |[[Hakaniemi metroojaam|Hakaniemi]] |Hagnäs |1982 |Tapiola–Itäkeskus |28 100 |- |[[Sörnäineni metroojaam|Sörnäinen]] |Sörnäs |1984 |Tapiola–Itäkeskus |56 000 |- |[[Kalasatama metroojaam|Kalasatama]] |Fiskehamnen |2007 |Tapiola–Itäkeskus |31 000 |- |[[Kulosaari metroojaam|Kulosaari]] |Brändö |1982 |Tapiola–Itäkeskus |7100 |- |[[Herttoniemi metroojaam|Herttoniemi]] |Hertonäs |1982 |Tapiola–Itäkeskus |34 500 |- |[[Siilitie metroojaam|Siilitie]] |Igelkottsvägen |1982 |Tapiola–Itäkeskus |9700 |- |[[Itäkeskuse metroojaam|Itäkeskus]] |Östra centrum |1982 |Tapiola–Itäkeskus |40 600 |- |[[Myllypuro metroojaam|Myllypuro]] |Kvarnbäcken |1986 |Tapiola–Mellunmäki |14 000 |- |[[Kontula metroojaam|Kontula]] |Gårdsbacka |1986 |Tapiola–Mellunmäki |21 400 |- |[[Mellunmäki metroojaam|Mellunmäki]] |Mellungsbacka |1989 |Tapiola–Mellunmäki |14 000 |- |[[Puotila metroojaam|Puotila]] |Botby gård |1998 |Kivenlahti–Vuosaari |10 200 |- |[[Rastila metroojaam|Rastila]] |Rastböle |1998 |Kivenlahti–Vuosaari |10 100 |- |[[Vuosaari metroojaam|Vuosaari]] |Nordsjö |1998 |Kivenlahti–Vuosaari |26 800 |- |} == Galerii == <gallery> Fail:Kontula metro station April 2022.jpg|Kontula jaam Fail:Helsinki Central Railway Station metro entrance April 2022.jpg|Rautatientori jaam Fail:Kivenlahden metroasema 2022-12-03.jpg|Kivenlahti jaam Fail:Matinkylä metro station interior.jpg|Matinkylä jaam Fail:Ruoholahti metro station April 2022.jpg|Ruoholahti jaam Fail:University of Helsinki, Helsinki, Finland Jan 28, 2022 10-56-02 PM.jpeg|Helsingi Ülikooli jaam Fail:Metrohaarukka.jpg|Helsingi metroo kaart </gallery> == Välislingid == {{commons|Helsingin metro}} * [http://www.hkl.fi/ Helsingi ühistranspordi koduleht] (''soome, rootsi ja inglise keeles'') [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Helsingi metroo| ]] [[Kategooria:Metroo]] her0kn9l99gxas1ynl0jjnedhq1bjbm 0 64527 7168617 6246991 2026-06-07T07:02:33Z Velirand 67997 7168617 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Plužine vald | nimi1_keel = serbia | nimi1 = opština Plužine / општина Плужине | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 854 | elanikke = 2177 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimi = [[Plužine]] | asendikaardi_pilt = Plužine-Position.PNG }} '''Plužine vald''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Montenegro]]s. == Välislingid == *[http://www.pluzine.me/ Plužine valla koduleht] {{CGR}} [[Kategooria:Montenegro vallad]] bo2zki08mk7tvy6wd66cwpcn30lnbv5 0 65504 7168548 6608308 2026-06-06T22:23:36Z Fredpuss 155194 /* Nimeteadlasi */ 7168548 wikitext text/x-wiki '''Onomastika''' ehk '''nimeõpetus''' (ka '''nimeteadus''') on [[leksikoloogia]] haru, mis uurib peamiselt [[isikunimi|isiku-]] ja [[kohanimi|kohanimesid]] ning käsitleb nende algtähendust, päritolu ja muutumist. Ühtlasi on '''onomastika''' ka mingi keele või piirkonna nimede kogum (nt eesti keele onomastika)<ref name="Eesti_k_käsiraamat"/>. ==Nimeteadlasi== *[[Mihhail Atamanov]] *[[Enn Ernits]] *[[Mariko Faster]] *[[Annika Hussar]] *[[Marja Kallasmaa]] *[[Tiina Laansalu]] *[[Valdek Pall]] *[[Fred Puss]] *[[Peeter Päll]] *[[Edgar-Adolf Rajandi]] *[[Eduard Roos]] *[[Evar Saar]] *[[Jaak Simm]] *[[Per Wieselgren]] == Vaata ka == *[[Onomasioloogia]] *[[Toponüümika]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Eesti_k_käsiraamat">2007. [[Eesti keele käsiraamat]]. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=547] (vaadatud 16.08.2012)</ref>}} == Välislingid == *[http://www.eha.ee/labs/onomastika/ Rahvusarhiivi onomastika andmebaas] *[http://www.eki.ee/nimeselts/nimeterm.htm Eesti Keele Instituudi koostatud "Onomastika termineid"] (vaadatud 20.07.2013) [[Kategooria:Onomastika| ]] porcqn6v5n174njwheuzf4z8aazpv2v 0 65589 7168660 7111145 2026-06-07T09:49:32Z ~2026-33451-81 231169 /* */ 7168660 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=august}} [[Pilt:Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas ETV saates 1988, foto Harald Leppikson.jpg|pisi|[[Edgar Savisaar]], Mikk Titma, [[Tiit Made]] ja [[Siim Kallas]] 1988. aastal ETV saates seoses [[Isemajandava Eesti ettepanek]]uga. [[Harald Leppikson]]i foto]] '''Mikk Titma''' ([[2. november]] [[1939]] [[Tallinn]] – [[28. veebruar]] [[2026]] [[Redwood City]], [[California]]) oli eesti [[sotsioloogia|sotsioloog]]. ==Haridus== Ta lõpetas 1958. aastal [[Pärnu 2. keskkool|Pärnu 2. Keskkooli]] ja 1963. aastal [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna]]. Aastatel 1965–1968 oli ta samas aspirant. 1968. aastast filosoofiakandidaat ja 1974. aastast (kinnitus 1975. aastast) filosoofiadoktor. Alates 1981. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli professor. ==Töökäik== Ta oli aastatel 1963–1965 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] filosoofiakateedri õpetaja, 1969–1975 vanemõpetaja, 1966–1975 sotsioloogiaga tegeleva kommunistliku kasvatuse laboratooriumi juhataja. Aastatel 1975–1988 oli ta [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi]] sotsioloogiasektori juhataja. Aastatel 1976–1983 töötas ta [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]: 1976–1979 [[Teaduslik kommunism|teadusliku kommunism]]i kateedri dotsent, 1979–1983 professor (osalise koormusega). Aastatel 1988–1991 oli ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi teadur. Alates 1991. aastast oli ta [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikooli]] (USA) teadur ja vanemteadur. Lisaks töötas ta aastatel 1999–2005 Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessorina ja hiljem erakorralise vanemteadurina: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna professor 1999–2002; sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna sotsioloogia teooria ja ajaloo õppetooli professor 2002–2005; sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika erakorraline vanemteadur 2005. aastast. Ta on juhtinud [[longituuduuring]]uid [[Eesti Longituuduuring|"Teed ja rajad"]] alates 1966. aastast ning [[Põlvkonna Eluteed|"Põlvkonna eluteed"]] alates [[1982]]. aastast. Mikk Titma oli [[ELKNÜ Keskkomitee]] liige 1965–1970; [[EKP Keskkomitee]] liige ja novembrist 1988 märtsini 1990 [[Vaino Väljas]]e meeskonnas [[EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär]]. Aastatel 1990–1991 oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik. Titma oli ka koos [[Siim Kallas]]e, [[Tiit Made]] ja [[Edgar Savisaar]]ega üks projektile [[Isemajandav Eesti]] allakirjutanuid. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist asus ta tööle [[Stanfordi Ülikool]]is, kuid valiti samas ka [[1998]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i sotsioloogia osakonna professoriks, kus töötas (aeg-ajalt Ameerikast kohale lennates) kuni [[2005]]. aastani. 2005. aastal jätkas ta lisaks Stanfordi teaduri ametikohale tööd ka Tartu Ülikoolis erakorralise teadurina, kelle peamine uurimisteema on [[sotsiaalne mobiilsus]]. Tema suurimaks panuseks Eesti sotsioloogiasse võib pidada [[longituuduuring]]ute läbiviimist. ==Teadustöö põhisuunad== Põlvkondade sotsiaalne taastumine, mobiilsus ja kihistumine, noore põlvkonna vaimsus, kõrghariduse arengupotentsiaal; kirjutanud neil teemadel publikatsioone; avaldanud ja toimetanud monograafiaid. ==Teaduskorralduslik tegevus== Sotsioloogiauuringute, eriti noorsoo ja haridusuuringute algatajaid Eestis 1960ndail ja rahvusvahelise uuringu “Põlvkonna eluteed” organisaatoreid 1982. Eesti Sotsioloogide Liidu liige; Rahvusvahelise Sotsioloogide Assotsiatsiooni (ISA) liige; akadeemiliste sotsioloogia-alaste koolitusprogrammide juhendaja 1999–…; [[Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu]] sotsiaalarengu komisjoni liige 2002–2006. ==Ühiskondlik tegevus== [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a 350-liikmelise rühma juht ehitustöödel Kasahstanis 1965; [[Isemajandava Eesti ettepanek|Isemajandava Eesti]] (IME) kontseptsiooni üks algatajatest 1987; kuulus rühmitusse [[Vaba Eesti]]; [[Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis]]u / [[EV Ülemnõukogu]] liige 1990–1991. Tallinna Tehnikaülikooli korvpalliklubi [https://www.kapa70.ee/kapa-inimesed/mikk-titma KAPA] liige aastast 1978, kandis särki nr 53.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KAPA 70 |url=https://kapa70.ee/ |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=kapa70.ee}}</ref> ==Tunnustus== * 1987 – [[Eesti NSV riiklik preemia]] * 1987 – [[majandusmõtte rändauhind]] ==Publikatsioone== *1990 [[Paul Kenkmann]], [[Ellu Saar]], Mikk Titma, [[Jaak Uueküla]]. "Ühe põlvkonna elutee". Tallinn: Olion *1994 Paul Kenkmann, Ellu Saar, Mikk Titma. "Estonian Sociology: The Emergence of an Empirical Tradition". // Eastern Europe in transformation: the impact on sociology. Toimetajad Mike Forrest Keen, Janusz Mucha. Westport: Greenwood Press, lk 157–162 *1996 Titma, Mikk; Silver, Brian D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). "Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part I". Historical Context and Survey Design. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (1) *1996 Titma, Mikk; Silver, Brian D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). "Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part II". Political Attitudes and Behavior. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (2) *1996 Titma, Mikk; Silver, Brian D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). "Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part III". Social and Economic Life. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (3) *1997 Titma, Mikk (toimetaja). Социальное расслоение возрастной когорты: выпускники 80-х в постсоветском пространстве: международный лонгитюдный проект "Пути поколения": третий этап / Институт социологии Российской Академии Наук, Центр социальных исследований по Восточной Европе (Эстония) *1999 "Kolmekümneaastaste põlvkonna sotsiaalne portree". Toimetaja Mikk Titma. Tartu Ülikool, Teaduste Akadeemia Kirjastus *2000 Mikk Titma, Nancy Brandon Tuma. "Modern Russia". Boston: McGraw-Hill *2001 "Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid". Toimetaja Mikk Titma. Tartu Ülikooli Kirjastus *2002 Mikk Titma. "Sociology: Estonia". Toimetajad Max Kaase, Vera Sparschuh, Agnieszka Wenniger. Three Social Science Disciplines in Central and Eastern Europe. Handbook on Economics, Political Science and Sociology (1989 2001). Budapest: Social Science Information Center/IZ/Collegium, lk 425–436. [http://www.cee-socialscience.net/archive/sociology/estonia/report1_review1.html Mikko Lagerspetzi arvustus] *2002 [[Kadri Aas]], [[Mare Ainsaar]], [[Anne Põder]], [[Ave Roots]], [[Andu Rämmer]], Mikk Titma, [[Liina-Mai Tooding]]. "30- ja 50- aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel". Tartu Ülikooli Kirjastus *2003 [[Kadi Roosma]], Mikk Titma, Nancy Brandon Tuma. "Education as a Factor in Intergenerational Mobility in Soviet Society." European Sociological Review 19 (3): lk 241–255 *2004 [[Rain Rosimannus]], Mikk Titma. "Estonia" in Public Opinion and Polling Around the World. Geer, J. G. (toimetaja). Public Opinion and Polling Around the World: A Historical Encyclopedia, 2, Santa Barbara: ABC-CLIO. Lk 570–576 *2004 Mikk Titma, Liina-Mai Tooding, Nancy Brandon Tuma. "Communist Party Members. Incentives and Gains". // International Journal of Sociology. Vol. 34, (2), lk 72–99 ==Isiklikku== Ta oli alates 2010. aastast abielus [[Stanfordi Ülikool]]i sotsioloogia emeriitprofessori Nancy Tumaga. ==Kirjandus== * EE 1996, 9 * EE 2000, 14 * EMajBL 2003 * Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992. Tln, 1982, lk 67 * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 368 * Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 538, 662, 668 {{DEFAULTSORT:Titma, Mikk}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiakateedri õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ba2p8rl4igz2jd864e2xnlng1wm4s8x 0 70215 7168675 5760508 2026-06-07T10:09:40Z Kuriuss 38125 7168675 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Magu''' ([[ladina keel]]es ''ventriculus'', ''gaster'') on paljudel [[loomad]]el [[seedeelundkond|seedeelundkonna]] [[elund]]. Magu on [[selgroogsed|selgroogsetel]], [[okasnahksed|okasnahksetel]], [[putukad|putukatel]] ja [[molluskid|molluskitel]]. Magu võib olla kas ühe- või mitmekambriline. Mao areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. ==[[Roomajad|Roomajatel]]== ===Madudel=== Madudel liigub alla neelatud [[saakloom]] [[söögitoru]]st piklikku makku. Mao maosein on väga lihaseline ja venimisvõimeline. Madude maos toimub [[seedimine]]. Madude mao limaskestas on hulgaliselt näärmeid, need eritavad ensüüme, vesinikkloriidhapet ja lima. Mao tagumisim osa moodustab [[maolukuti]]. Uuritud maoliikide mao happesus seedimise ajal on 1,5 kuni 4 [[pH]]-d ja kui toit liigub edasi soolestikku tõuseb pH 7–7,5-ni. ==[[Imetajad|Imetajatel]]== ===Inimestel=== Inimestel on magu [[söögitoru]] ja [[soolestik]]u vahel paiknev [[seedekanal]]i kotjas laienenud osa<ref name="Meeli Roosalu">[[Meeli Roosalu]], "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 111 – 112, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref>, mis toimib reservuaari ja toidu annustajana. Inimeste magu on ühekambriline. Maos toimub maoseina krüptide epiteeli ja [[maonääre|maonäärmete]] eritatava [[maomahl]]a toimel allaneelatud toidu ja jookide [[seedimine]]- toitainete nii mehaaniline kui keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline, mao maht võib olla 1,5 – 4 liitrit. Söögitoru ja magu ühendab [[maolävis]] (''cardia''). Maolävisest vasakul paiknev ülespoole ulatuv osa on [[maopõhi]] (''fundus ventriculi''). Maokeha (''corpus ventriculi'') moodustab suurema osa maost ja see kitseneb lukutiosaks (''pars pylorica''). Mao lukutiosal eristatakse lukutikanalit (''canalis pyloricus'') ja lukutikoobast (''antrum pyloricum''). Maost liiguvad toitained pärast lagundamist läbi [[maolukuti]] (''pylorus'') [[peensool]]de.<ref name="Meeli Roosalu" /> ====Maosein==== Maosein (''paries ventriculi'') koosneb väljast sissepoole seroos-, lihas- ja limaskestast. Mao lihaskest on paiguti kolmekihiline: piki-, ring- ja põikilihaskiht. [[Mao limaskest]] (''tunica mucosa gastris'') on tühja mao korral pikikurruline, täitudes aga kurrud kaovad. Mao limaskestas on hulgaliselt näärmeid. Maonäärmetel eristatakse peamiselt kolme tüüpi rakke: pearakud- eritavad [[ensüüm]]e, katterakud - komplekteerivad [[vesinikkloriidhape]]t ja kõrvalrakud - komplekteerivad [[lima]].<ref name="Meeli Roosalu" /> =====Mao motoorika===== Mao seinad liiguvad pidevalt, mao elektriliseks põhirütmiks loetakse iga 20 sekundi järel tekkivat impulssi. Impulsile võib järgneda kontraktsioon.<ref>"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 313:2011</ref> Mao lihased toimivad automaatselt. ====Terminoloogia==== Magu on kantud rahvusvahelisse [[inimese anatoomia]] standardisse "[[Terminologia Anatomica]]" ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Patoloogia== Inimestel seostatakse maoga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu gastroösofageaalne refluks, düspepsia, maohaavandid ja -põletikud, mao endokriinsed kasvajad ja maovähk. == Vaata ka == * [[maokatarr]] * [[maoloputus]] * [[maolävis]] * [[maovähk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|magu}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/05.5.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne "Terminologia Anatomicas"] A05.5.01.001: Gaster. Magu *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh304.html Sissekanne Terminologia Histologica-s] H3.04.02.1.00019: Gaster. Magu *[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], 178-183, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8. [[Kategooria:Gastroenteroloogia]] [[Kategooria:Seedeelundkond]] n70nubllrhyue9ap64ih83y6ftjl5ea 7168676 7168675 2026-06-07T10:10:03Z Kuriuss 38125 7168676 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Magu''' ([[ladina keel]]es ''ventriculus'', ''gaster'') on paljudel [[loomad]]el [[seedeelundkond|seedeelundkonna]] [[elund]]. Magu on [[selgroogsed|selgroogsetel]], [[okasnahksed|okasnahksetel]], [[putukad|putukatel]] ja [[molluskid|molluskitel]]. Magu võib olla kas ühe- või mitmekambriline. Mao areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. ==[[Roomajad|Roomajatel]]== ===Madudel=== Madudel liigub alla neelatud [[saakloom]] [[söögitoru]]st piklikku makku. Mao maosein on väga lihaseline ja venimisvõimeline. Madude maos toimub [[seedimine]]. Madude mao limaskestas on hulgaliselt näärmeid, need eritavad ensüüme, vesinikkloriidhapet ja lima. Mao tagumisim osa moodustab [[maolukuti]]. Uuritud maoliikide mao happesus seedimise ajal on 1,5 kuni 4 [[pH]]-d ja kui toit liigub edasi soolestikku tõuseb pH 7–7,5-ni. ==[[Imetajad|Imetajatel]]== ===Inimestel=== Inimestel on magu [[söögitoru]] ja [[soolestik]]u vahel paiknev [[seedekanal]]i kotjas laienenud osa<ref name="Meeli Roosalu">[[Meeli Roosalu]], "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 111 – 112, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref>, mis toimib reservuaari ja toidu annustajana. Inimeste magu on ühekambriline. Maos toimub maoseina krüptide epiteeli ja [[maonääre|maonäärmete]] eritatava [[maomahl]]a toimel allaneelatud toidu ja jookide [[seedimine]]- toitainete nii mehaaniline kui keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline, mao maht võib olla 1,5 – 4 liitrit. Söögitoru ja magu ühendab [[maolävis]] (''cardia''). Maolävisest vasakul paiknev ülespoole ulatuv osa on [[maopõhi]] (''fundus ventriculi''). Maokeha (''corpus ventriculi'') moodustab suurema osa maost ja see kitseneb lukutiosaks (''pars pylorica''). Mao lukutiosal eristatakse lukutikanalit (''canalis pyloricus'') ja lukutikoobast (''antrum pyloricum''). Maost liiguvad toitained pärast lagundamist läbi [[maolukuti]] (''pylorus'') [[peensool]]de.<ref name="Meeli Roosalu" /> ====Maosein==== Maosein (''paries ventriculi'') koosneb väljast sissepoole seroos-, lihas- ja limaskestast. Mao lihaskest on paiguti kolmekihiline: piki-, ring- ja põikilihaskiht. [[Mao limaskest]] (''tunica mucosa gastris'') on tühja mao korral pikikurruline, täitudes aga kurrud kaovad. Mao limaskestas on hulgaliselt näärmeid. Maonäärmetel eristatakse peamiselt kolme tüüpi rakke: pearakud- eritavad [[ensüüm]]e, katterakud - komplekteerivad [[vesinikkloriidhape]]t ja kõrvalrakud - komplekteerivad [[lima]].<ref name="Meeli Roosalu" /> =====Mao motoorika===== Mao seinad liiguvad pidevalt, mao elektriliseks põhirütmiks loetakse iga 20 sekundi järel tekkivat impulssi. Impulsile võib järgneda kontraktsioon.<ref>"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 313:2011</ref> Mao lihased toimivad automaatselt. ====Terminoloogia==== Magu on kantud rahvusvahelisse [[inimese anatoomia]] standardisse "[[Terminologia Anatomica]]" ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Patoloogia== Inimestel seostatakse maoga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu gastroösofageaalne refluks, düspepsia, maohaavandid ja -põletikud, mao endokriinsed kasvajad ja maovähk. == Vaata ka == * [[maokatarr]] * [[maoloputus]] * [[maolävis]] * [[maovähk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|magu}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/05.5.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne "Terminologia Anatomicas"] A05.5.01.001: Gaster. Magu *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh304.html Sissekanne "Terminologia Histologicas"] H3.04.02.1.00019: Gaster. Magu *[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], 178-183, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8. [[Kategooria:Gastroenteroloogia]] [[Kategooria:Seedeelundkond]] p3mwcmxwb0cf53pz505ljod8xlgioat 0 72252 7168627 7163392 2026-06-07T07:59:41Z LeeMarx 59920 7168627 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tihemetsa | pindala = | elanikke = 371 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Tihemetsa''' on [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Aleviku [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator|EHAK]]-i kood on 8213.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Tihemetsa alevikus rahvastikuregistri järgi 371 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> [[Fail:Voltveti mõisa peahoone.jpg|pisi|Voltveti mõisa peahoone]] [[Fail:Voltveti mõisa pargigrott. 2014.jpg|pisi|Voltveti mõisa pargigrott]] [[Fail:Punapargi lahingu mälestusmärk, 2014 01.jpg|pisi|Punapargi lahingu mälestusmärk]] == Asend == Tihemetsa paikneb [[Pärnu]]–[[Valga]] maantee ääres [[Kilingi-Nõmme]]st idas. Alevik jääb Pärnust umbes 50 km, Kilingi-Nõmmest 6 km, [[Viljandi]]st 50 km ja [[Mõisaküla]]st 11 km kaugusele.<ref name="ee">{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/tihemetsa3 |pealkiri=Tihemetsa |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Aleviku lähikonda jäävad [[Allikukivi]], [[Kärsu]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Tõlla]], [[Mustla]], [[Saarde]] ja [[Kilingi-Nõmme]]. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on Kilingi-Nõmme.<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Eesti Entsüklopeedia käsitluses hõlmab Tihemetsa ka endise [[Voltveti mõis]]a ja [[Punapark|Punapargi]] piirkonda.<ref name="ee" /> == Nimi ja kujunemine == Tihemetsa varasem nimi oli [[Voltveti]]. Praeguse aleviku alale rajati 1920. aastatel Voltveti asundus, mis nimetati hiljem Asuvere külaks ja 1977. aastal Tihemetsa alevikuks.<ref name="knr">{{EKNR|Marja Kallasmaa|770|Voltveti}}</ref> Voltveti mõisa saksakeelne nimi oli ''Tignitz''. Tihemetsa nimi pärineb 1930. aastatest ja on saksa nimekuju eestipärane mugandus. Varem tunti kohta eesti keeles Voltveti nime all.<ref name="mois">{{Netiviide |url=https://www.mois.ee/parnu/voltveti.shtml |pealkiri=Voltveti mõis |väljaandja=Eesti mõisaportaal |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Voltveti eestikeelne nimi on seotud mõisa 17. sajandi omanike [[Wolffeldt]]ide nimega.<ref name="mois" /> == Ajalugu == Tihemetsa ajalugu on tihedalt seotud [[Voltveti mõis]]aga. Mõis kuulus ajalooliselt [[Saarde kihelkond]]a ja seda on nimetatud ka Tihemetsa mõisaks.<ref name="mois" /> Voltveti mõisat on esimest korda mainitud 1601. aastal. Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis [[Krüdener]]idele. 1786. aastal omandasid mõisa [[Riidaja mõis]]ast pärit [[Stryk]]id, kelle valdusse jäi Voltveti kuni [[1919. aasta maareform]]ini. Viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Heinrich von Stryk]].<ref name="mois" /> 1920. aastatel kujunes mõisa ümbruses Voltveti asundus. Hiljem kandis asula Asuvere küla nime ning 1977. aasta asulareformiga sai sellest Tihemetsa alevik.<ref name="knr" /> 1925. aastal alustas Voltveti mõisa peahoones tegevust [[Voltveti metsakool]]. Hiljem tegutses hoones [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]e Tihemetsa õppekoht.<ref name="puhka-mois">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/tihemetsa-voltveti-moisahoone |pealkiri=Tihemetsa Voltveti mõisahoone |väljaandja=Puhka Eestis |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Voltveti mõis ja kõrts == [[Voltveti mõis]]a hilisklassitsistlik peahoone valmis 1830. aastal. Hoone esikülge ilmestab nelja [[Toscana order|toskaana sambaga]] [[portikus]] ja lai trepp.<ref name="puhka-mois" /> Mõisasüdamest on säilinud mitu kõrvalhoonet, kuigi paljud neist on hiljem ümber ehitatud.<ref name="mois" /> Tihemetsa idaosas paikneb endine [[Voltveti kõrts]]. Kõrtsihoone ehitati 1803. aastal ning see oli 85 meetri pikkusena üks Eesti pikemaid kõrtsihooneid.<ref name="ee" /> Mõisaportaali järgi asub maantee ääres mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone.<ref name="mois" /> Mõisa ümbrus kujunes 20. sajandil Tihemetsa aleviku keskseks alaks. Peahoone, park, kõrtsihoone ja hilisem koolikompleks moodustavad aleviku ajaloolise tuumiku.<ref name="mois" /><ref name="puhka-mois" /> == Allikukivi ja Punapark == Tihemetsa piirkond hõlmab ka [[Allikukivi]] ja [[Punapark|Punapargi]] ümbrust.<ref name="ee" /> Allikukivi on seotud 19. sajandil tegutsenud [[Allikukivi kalevivabrik]]uga, mille ümber kujunes hilisem Allikukivi asula.<ref name="knr" /> Allikukivi park on kaitsealune ajalooline park ja kultuurimälestisena oluline mõisamaastiku osa.<ref name="muinas-allikukivi">{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16707 |pealkiri=Allikukivi mõisa park |väljaandja=Kultuurimälestiste register |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Punapargi piirkond on tuntud eeskätt [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Punapargi lahing]]u tõttu. Lahingu mälestusmärk paikneb Tihemetsa piirkonnas Valga–Uulu maantee ääres.<ref name="punapark">{{Netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 |pealkiri=Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk |väljaandja=Military Heritage Tourism |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Haridus == Tihemetsa hariduslooga on seotud [[Voltveti metsakool]], mis alustas tegevust 1925. aastal Voltveti mõisa peahoones.<ref name="puhka-mois" /> Metsakooli ja hilisemate õppeasutuste tõttu kujunes Tihemetsa üheks Saarde piirkonna olulisemaks hariduskeskuseks. Alevikus on tegutsenud [[Tihemetsa Põhikool]]. Kool kandis varem ka Väljaküla ja Allikukivi kooli nime. 2002/2003. õppeaastal õppis koolis 135 ja 2009/2010. õppeaastal 58 õpilast.<ref name="ee" /> Voltveti mõisahoones tegutses hiljem [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]e Tihemetsa õppekoht. Riigi Kinnisvara AS pani Voltveti mõisa 2020. aastal müüki pärast seda, kui kutsehariduslik tegevus oli sealt lõppenud.<ref name="err-rkas">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1115432/riigi-kinnisvara-as-muub-voltveti-moisa |pealkiri=Riigi Kinnisvara AS müüb Voltveti mõisa |väljaanne=ERR |kuupäev=22. juuli 2020 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Tihemetsa eelkäijaks olnud Asuvere külas 635 inimest ja 1970. aastal 499 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 1979. aastal oli Tihemetsa alevikus 1514 ja 1989. aastal 1522 elanikku.<ref name="edk-parnumaa" /> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Tihemetsa alevikus 897 inimest.<ref name="stat2000">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/RV200404.pdf |pealkiri=2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. XII. Pärnu maakonna rahvastik |väljaandja=Statistikaamet |aasta=2004 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Eesti Entsüklopeedia annab 2000. aasta rahvaarvuks 913.<ref name="ee" /> 2018. aastal elas Tihemetsas 386 ja 2025. aastal 407 inimest.<ref name="saarde-sonumid2025">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 |pealkiri=Saarde vallal on uus arengukava |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23. oktoober 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Pärnumaa aastaraamatus on Tihemetsa aleviku elanike arvuna märgitud 2020. aastal 394, 2021. aastal 386, 2022. aastal 387 ja 2023. aastal 459.<ref name="parnumaa-aastaraamat">{{Netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Parnumaa-Aastaraamat_2020-2023.pdf |pealkiri=Pärnumaa aastaraamat 2020–2023 |väljaandja=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli alevikus 371 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Tihemetsa aleviku elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 635 | Rahvaloendus, Asuvere küla<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 499 | Rahvaloendus, Asuvere küla<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 1514 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 1522 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 897 | Rahvaloendus<ref name="stat2000" /> |- | 2018 | 386 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 2020 | 394 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2021 | 386 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2022 | 387 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2023 | 459 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2025 | 407 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 31.12.2025 | 371 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt kuulus Voltveti mõis [[Saarde kihelkond]]a.<ref name="mois" /> 1920. aastatel rajati mõisa maadele Voltveti asundus, mis hiljem kandis Asuvere küla nime. 1977. aastal moodustati Tihemetsa alevik.<ref name="knr" /> Nõukogude ajal oli piirkond seotud [[Tihemetsa külanõukogu]]ga. Eesti NSV haldusjaotuses oli kasutusel ka [[Tihemetsa vald|Tihemetsa valla]] nimi. 2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Loodus ja mõisapark == Tihemetsas asub [[Voltveti mõisa park]], mida nimetatakse ka Voltveti ehk Tihemetsa mõisa pargiks. Kaitsealuse pargi maismaa pindala on 13,5 hektarit ja siseveekogude pindala 0,2 hektarit; pargi keskkonnaregistri kood on KLO1200062.<ref name="eelis-park">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/ala/1452 |pealkiri=Voltveti ehk Tihemetsa mõisa park KLO1200062 |väljaandja=EELIS |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Park koosneb mõisa peahoone esisest vanast pargiosast ja selle taha jäävast dendropargist. Vanem osa rajati 18. sajandi teisel poolel. Pargis on tiigid, purskkaev ja maakividest kuplitaoline [[grott]].<ref name="puhka-park">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/voltveti-tihemetsa-moisa-park |pealkiri=Voltveti (Tihemetsa) mõisa park |väljaandja=Puhka Eestis |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Pargis kasvab üle saja taksoni puid ja põõsaid, millest suur osa on võõrliigid. Mitmed vanemad võõrpuud pärinevad mõisa viimase omaniku Heinrich von Stryki ajast.<ref name="puhka-park" /> == Veestik == Alevikus asub [[Tihemetsa paisjärv]]. Veekogu keskkonnaregistri kood on VEE2071110, veepeegli pindala 0,8 hektarit ja kaldajoone pikkus 560 meetrit. Paisjärv on avalikult kasutatav ja koosneb kahest sama veetasemega lahustükist.<ref name="tihemetsa-paisjarv">{{Netiviide |url=https://infoleht.eelis.ee/veekogu/-1585304151 |pealkiri=Tihemetsa paisjärv VEE2071110 |väljaandja=EELIS |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Tihemetsa paisjärve läbib Tihemetsa kraav.<ref name="tihemetsa-paisjarv" /> == Mälestusmärgid == Tihemetsa piirkonnas asub [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Punapargi lahing]]u mälestusmärk. Punapargi lahing toimus 23. detsembril 1918 ning oli kokkupõrge [[6. jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] osade ja taanduvate Saksa okupatsioonivägede vahel.<ref name="punapark" /> Mälestusmärgi kavandi autor oli kujur [[Martin Saks]]. Mälestuskivi avati 12. augustil 1934, õhiti 1950. aastal ja taastati 1988. aastal.<ref name="lydian-punapark">{{Netiviide |url=https://lydian.ee/saarde/vaatamisvaarsus/vabadussoja-punapargi-lahingu-malestusmark/ |pealkiri=Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk |väljaandja=Lydian |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Transport == Tihemetsa paikneb [[Valga–Uulu maantee]] ääres. Alevikust lääne pool jääb [[Kilingi-Nõmme]] ning ida ja kagu suunas [[Allikukivi]], [[Kärsu]] ja [[Mõisaküla]] piirkond.<ref name="ee" /> Tihemetsast umbes kahe kilomeetri kaugusel asus [[Tihemetsa raudteepeatus]], mis paiknes endisel [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik|Pärnu–Mõisaküla raudteel]]. Raudteeühendus Pärnu ja Mõisaküla vahel lõpetati 2008. aastal.<ref name="raudtee">{{Netiviide |url=https://rannatee.ee/kaardirakendus/kultuur-ja-ajalugu/tihemetsa-voltveti-moisahoone/ |pealkiri=Tihemetsa Voltveti mõisahoone |väljaandja=Romantiline Rannatee |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Planeeringud == Saarde valla üldplaneeringus on Tihemetsa käsitletud tiheasustusega alana. Aleviku ja selle lähiala maakasutusplaanil on märgitud muu hulgas elamu maa-alad, haljasala ja parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestuse maa-ala, äri- ja tootmise maa-ala, liikluse maa-ala ning rohelise võrgustiku elemendid.<ref name="yp-tihemetsa">{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2021-11-15_Tihemetsa.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering. Tihemetsa aleviku ja selle lähiala osa |väljaandja=Saarde vald |kuupäev=15. november 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Üldplaneeringu kaardil on Tihemetsa lähialal märgitud ka kaitsealad, kultuurimälestised, veekogude piiranguvööndid, kergliiklusteed, parkla, supluskoht ja tuletõrje veevõtukohad.<ref name="yp-tihemetsa" /> == Taristu == Tihemetsa on Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkond. Aleviku reovee puhastamiseks rajati aastatel 2016–2018 uus läbivoolne reoveepuhasti.<ref name="uvk2025">{{Netiviide |url=https://adr-docs.karlerss.com/NesMXn3QCXoSnTVfORqew8qr0LlShRFX/Saarde_valla_YVK_kava-2025-2037_03022025.pdf |pealkiri=Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2037 |väljaandja=Saarde vald |aasta=2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Voltveti mõis]] * [[Tihemetsa paisjärv]] * [[Tihemetsa vald]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tihemetsa raudteepeatus]] * [[Tihemetsa Põhikool]] * [[Allikukivi]] * [[Allikukivi kalevivabrik]] * [[Allikukivi park]] * [[Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk]] * [[Punapark]] * [[Saarde kihelkond]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.mois.ee/parnu/voltveti.shtml Voltveti mõis Eesti mõisaportaalis] * [https://puhkaeestis.ee/et/tihemetsa-voltveti-moisahoone Tihemetsa Voltveti mõisahoone Puhka Eestis portaalis] * [https://puhkaeestis.ee/et/voltveti-tihemetsa-moisa-park Voltveti mõisa park Puhka Eestis portaalis] * [https://eelis.ee/ala/1452 Voltveti ehk Tihemetsa mõisa park EELISes] * [https://infoleht.eelis.ee/veekogu/-1585304151 Tihemetsa paisjärv EELISes] * [https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/344 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk Military Heritage Tourism portaalis] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 Saarde valla rahvastikuülevaade Saarde Sõnumites] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] 7kqh71aza2z5kp0kx3shzgn5umv3bno 0 72276 7168408 6704935 2026-06-06T15:02:17Z LeeMarx 59920 7168408 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Veelikse | pindala = | elanikke = 79 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} [[File:Veelikse bussipeatus.jpg|thumb|Veelikse bussipeatus]] '''Veelikse''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 9166.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Veelikse külas rahvastikuregistri järgi 79 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Asend == Veelikse paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] lõunaosas [[Eesti]] ja [[Läti]] piiri lähistel. Küla asub [[Tali]], [[Lanksaare]], [[Reinu]], [[Tuuliku]], [[Pihke]], [[Marina]] ja [[Jäärja]] piirkonna lähedal. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> [[Eesti Entsüklopeedia]] järgi paikneb Veelikse kohalikul teederistmel, kust viivad teed [[Asuja]], [[Kilingi-Nõmme]] ja [[Mõisaküla]] suunas.<ref name="ee-veelikse">{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/veelikse_%28saarde_vald%291 |pealkiri=Veelikse (Saarde vald) |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Nimi ja kujunemine == Veelikse kohta on teateid 1872. aastast, mil on mainitud nimekuju ''Felix''. 1923. aastal on nimetatud Veelikse asundust.<ref name="knr">{{EKNR||Veelikse}}</ref> Veelikse oli [[Jäärja mõis]]a 1872. aastal asutatud karjamõis, mis rajati kunagise Rauliste küla talude kohale. Rauliste küla on mainitud 1562. aastal nimekujuga ''Rawles''. Rauliste talude hulka kuulusid Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa ja Rooni. Veel [[Ludwig August Mellin|Rückeri]] kaardil 1839. aastal on märgitud küla ''Raulist'' ja veski ''Felix''.<ref name="knr" /> L. Leesmendi järgi oli samas kohas 1815. ja 1826. aastal vaid hajatalu. Pärast karjamõisaks muutmist sai koht 1828. aastal nimeks ''Marienruh'' mõisa omaniku tütre nime järgi. Praegune külanimi on mugandus varasemast nimekujust.<ref name="knr" /> == Rauliste ja Veere == Veelikse kujunes varasema Rauliste küla alale. Rauliste oli 16. sajandist teada olev küla, mille talude kohale rajati 19. sajandil Veelikse karjamõis.<ref name="knr" /> Veeliksega on seotud ka [[Veere (Saarde)|Veere]] nimi. Veere oli hiline nimi, mis tuli kasutusele umbes 1939. aastal Veelikse asunduse nimena. 1970. aastatel oli Veere kahes osas: Veere I ja Veere II. Pärast Veelikse nime taastamist jäi Veere kitsamas mõttes tähistama kagupoolset osa, mida 1930. aastatel nimetati Veelikse-Tagakülaks ja 1970. aastatel Veere II külaks.<ref name="veere-knr">{{EKNR||Veere}}</ref> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Veelikse asunduses 171 inimest, 1970. aastal 242 inimest. 1979. aasta rahvaloenduse ajal elas Veelikse külas 213 ja 1989. aastal 173 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Veelikse külas 144 inimest.<ref name="ee-asulad">{{Netiviide |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/saarde_valla_elanike_arv_asulati_%282000%291 |pealkiri=Saarde valla elanike arv asulati |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde valla arengukava 2026–2035 järgi elas Veelikse külas 2018. aastal 79 ja 2025. aastal 78 inimest.<ref name="saarde-ak2026">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf |pealkiri=Saarde valla arengukava 2026–2035 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Pärnumaa aastaraamatu järgi oli Veelikse küla elanike arv 2020. aastal 81, 2021. aastal 82, 2022. aastal 77 ja 2023. aastal 78.<ref name="parnumaa-aastaraamat">{{Netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Parnumaa-Aastaraamat_2020-2023.pdf |pealkiri=Pärnumaa aastaraamat 2020–2023 |väljaandja=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 79 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Veelikse küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 171 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 242 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 213 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 173 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 144 | Rahvaloendus<ref name="ee-asulad" /> |- | 2018 | 79 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 2020 | 81 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2021 | 82 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2022 | 77 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2023 | 78 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2025 | 78 | Saarde valla arengukava<ref name="saarde-ak2026" /> |- | 31.12.2025 | 79 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == [[File:Veelikse küla piir.jpg|thumb|Veelikse järv]] Ajalooliselt kuulus Veelikse [[Saarde kihelkond]]a ja oli seotud [[Jäärja mõis]]aga.<ref name="knr" /> 19. sajandil rajati piirkonda Veelikse karjamõis, mis oli Jäärja mõisa karjamõis.<ref name="knr" /> 1920. aastatel oli Veelikse asundus. Hiljem kasutati piirkonnas ka Veere nime; 1970. aastatel olid Veere I ja Veere II eraldi asustusüksused. Veelikse nimi taastati hiljem asulanimena.<ref name="knr" /><ref name="veere-knr" /> 2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, [[Tihemetsa]] alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks, mille seas oli ka Veelikse küla.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Veestik == [[File:Veelikse järv 2.jpg|thumb|Veelikse järv]] [[File:Veelikse järv.jpg|thumb|Veelikse järve ujumisala]] Veelikse külas asub [[Veelikse järv (Pärnumaa)|Veelikse järv]], mida nimetatakse ka Veelikse paisjärveks.<ref name="ee-veelikse" /> Saarde valla üldplaneeringu lähteseisukohtades on Veelikse järve veekogu koodina nimetatud VEE2078210.<ref name="saarde-yp-ls">{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Saarde%20valla%20%C3%9CP_LS_ja_KSH_VTK_02_03_2020.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus |väljaandja=Saarde vald |aasta=2020 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Eesti Entsüklopeedia järgi on Veelikse järve pindala 2,5 hektarit ja kaldajoone pikkus 1190 meetrit.<ref name="ee-veelikse" /> Veelikse külas asub ka Kaasiku oja, mille teine nimi on Räisa oja. EELISe andmetel on Kaasiku oja kood VEE1145700, oja valgala pindala 4,2 km² ja põhitelje pikkus 3,2 km. Oja suubub Kivilöövi paisjärve.<ref name="kaasiku-oja">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/1929440804 |pealkiri=Kaasiku oja VEE1145700 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Loodus ja kaitsealad == Veelikse küla kagupoolne osa ulatub [[Sookuninga looduskaitseala]] piirkonda. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi asub kaitseala Pärnu maakonnas Saarde vallas muu hulgas Lanksaare, Reinu, Tuuliku, Veelikse ja Jäärja külas.<ref name="sookuninga-rt">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/986929 |pealkiri=Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> EELISe andmetel on Sookuninga looduskaitseala pindala 5900,5 hektarit. Kaitsealal paiknevad suuremad sood on Tõrga ja Rõiküla soo ning alalt lähtuvad muu hulgas [[Reiu jõgi|Reiu]], [[Rannametsa jõgi|Rannametsa]] ja [[Ura jõgi]].<ref name="sookuninga-eelis">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/ala/5009 |pealkiri=Sookuninga looduskaitseala KLO1000317 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Pühapaigad ja pärimus == Veelikse külas asub kaitsealune [[Veelikse hiiepärn]]. EELISe andmetel kasvas Veelikse hiiepärn taluõuel keldrimäe veerel, kuid puu hävis ehk murdus 2005. aasta esimesel poolel. Alles jäi umbes 8 meetri kõrgune võsudega tüügas.<ref name="hiieparn">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/default.aspx?comp=objresult%3Dala&obj_id=673&state=2%3B-1158249072%3Best%3Beelisand%3B%3B |pealkiri=Veelikse hiiepärn |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde kihelkonna looduslike pühapaikade inventuuris on Veelikse külaga seoses nimetatud hiiepärna ja Pihlakse Tõnise vakka. Inventuuri järgi lokaliseeriti mõlemad arhiivitöö põhjal ning Pihlakse Tõnise vaka asukohta täpsustati välitöödel.<ref name="pyhapaigad">{{Netiviide |url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-03/Saarde%20kihelkond.pdf |pealkiri=Looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal Pärnumaa kihelkondades, mida läbib Rail Baltica trassikoridor: Saarde kihelkond |väljaandja=Muinsuskaitseamet |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Kultuurimälestised == Saarde valla üldplaneeringu seletuskirjas on Veelikse külas paiknevate arheoloogiamälestistena nimetatud kalmistut, lahingupaika „Sõjamägi” ehk „Mollimägi”, ohverdamiskohta „Emandimägi” ja sojateed.<ref name="saarde-yp">{{Netiviide |url=https://saarde.kovtp.ee/documents/119303/397273/%C3%9Cldplaneeringu_seletuskiri.PDF/f53c830c-7eba-469e-87f6-f7e339d08f4c?version=1.0 |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu seletuskiri |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Taristu == Veelikse piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta on andmeid Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas. Selle järgi juhitakse Veelikse küla reoveepuhastist heitvesi Veelikse ojja ning heitvee kogus on 1,2 m³ ööpäevas.<ref name="uvk">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4240/8201/6017/Lisa1.pdf |pealkiri=Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013–2025 |väljaandja=Riigi Teataja |aasta=2016 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Veelikse hiiepärn]] * [[Veelikse järv (Pärnumaa)]] * [[Sookuninga looduskaitseala]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Jäärja mõis]] * [[Veere (Saarde)]] * [[Tali vald]] * [[Kaasiku oja]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Veelikse Veelikse Eesti kohanimeraamatus] * [https://entsyklopeedia.ee/artikkel/veelikse_%28saarde_vald%291 Veelikse Eesti Entsüklopeedias] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf Saarde valla arengukava 2026–2035] * [https://pol.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Parnumaa-Aastaraamat_2020-2023.pdf Pärnumaa aastaraamat 2020–2023] * [https://eelis.ee/default.aspx?comp=objresult%3Dala&obj_id=673&state=2%3B-1158249072%3Best%3Beelisand%3B%3B Veelikse hiiepärn EELISes] * [https://www.eelis.ee/ala/5009 Sookuninga looduskaitseala EELISes] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] d9rgpfjfbc0uulbpae1k1ezxmkhdu3i 0 72278 7168413 5528777 2026-06-06T15:14:38Z LeeMarx 59920 7168413 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Viisireiu | pindala = | elanikke = 49 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Viisireiu''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 9297.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/91649135-c8ef-4914-8918-b414944380b5/8/report/classification-version-pdf |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Viisireiu külas rahvastikuregistri järgi 49 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Asend == Viisireiu paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] lõunaosas [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] ääres. Küla asub [[Tali]], [[Pihke]], [[Marina]], [[Reinu]], [[Tuuliku]], [[Veelikse]], [[Kalita]] ja [[Saarde küla|Saarde]] piirkonna lähistel. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Külast voolab läbi Reiu jõgi. Viisireiu juures suubuvad Reiu jõkke [[Külge oja]] ja [[Kalita oja]].<ref name="reiu-kkk">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/getdok/-1599106110 |pealkiri=Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025 |väljaandja=Keskkonnaamet |aasta=2015 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Nimi ja kujunemine == Viisireiut on mainitud 1816. aastal nimekujul ''Wiserejo Köwatoma Johan'', kui nimetati talupoega [[Jäärja mõis]]a all. 1834. aastal on nimetatud ''Wisereio'' talu Jäärja mõisa all ja 1839. aastal ''Wiserja'' talu. Külana on Viisireiut nimetatud 1922. aastal.<ref name="knr">{{EKNR||Viisireiu}}</ref> Küla asub Reiu jõe ääres. [[Lauri Kettunen]] on Reiu nime puhul toonud võrdluseks isikunime ''Reidu'' ehk soome ''Reijo'', kuid pidanud nime etümoloogiat hämaraks. [[L. Leesment]] on Viisireiu nime seletanud saksakeelse sõnaühendiga ''Wiesereich'' 'niidurikas', kuid Eesti kohanimeraamatus on osutatud võimalusele, et see võib olla vana kaardikirjutuse kantseleietümoloogia. Nime järelosa aluseks on pigem sõna ''rõid'', mille tähenduseks on 'kruus, jäme liiv, mustus'; ka jõenimi on esinenud kujul Rõiu. Nime algusosa on isikunimi.<ref name="knr" /> 1624. aasta revisjonis on Saardes mainitud talu ''Reyepil'', kus elas ''Raysta Wyse''.<ref name="knr" /> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Viisireiu külas 155 inimest, 1970. aastal 77, 1979. aastal 50 ja 1989. aastal 49 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Viisireiu külas 45 inimest.<ref name="ee-asulad">{{Netiviide |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/saarde_valla_elanike_arv_asulati_%282000%291 |pealkiri=Saarde valla elanike arv asulati |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde valla 2025. aasta rahvastikuülevaate järgi elas Viisireiu külas 2018. aastal 61 ja 2025. aastal 50 inimest.<ref name="saarde-sonumid2025">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 |pealkiri=Saarde vallal on uus arengukava |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23. oktoober 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Pärnumaa aastaraamatu järgi oli Viisireiu küla elanike arv 2020. aastal 57, 2021. aastal 54, 2022. aastal 53 ja 2023. aastal 53.<ref name="parnumaa-aastaraamat">{{Netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Parnumaa-Aastaraamat_2020-2023.pdf |pealkiri=Pärnumaa aastaraamat 2020–2023 |väljaandja=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 49 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Viisireiu küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 155 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 77 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 50 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 49 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 45 | Rahvaloendus<ref name="ee-asulad" /> |- | 2018 | 61 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 2020 | 57 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2021 | 54 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2022 | 53 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2023 | 53 | Pärnumaa aastaraamat<ref name="parnumaa-aastaraamat" /> |- | 2025 | 50 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 31.12.2025 | 49 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt kuulus Viisireiu [[Saarde kihelkond]]a ning oli seotud [[Tali mõis]]a ja [[Jäärja mõis]]a aladega.<ref name="knr" /> Külana on Viisireiut nimetatud 1922. aastal.<ref name="knr" /> 2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, [[Tihemetsa]] alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks, mille seas oli ka Viisireiu küla.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Veestik ja loodus == Viisireiu kuulub [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] valgala piirkonda. Reiu jõgi läbib küla ning küla juures suubuvad Reiu jõkke Külge oja ja Kalita oja.<ref name="reiu-kkk" /> Külge oja suubub EELISe andmetel Reiu jõkke Viisireiu külas. Oja keskkonnaregistri kood on VEE1145900, ametlik valgala pindala 61 km² ja põhitelje pikkus 18,7 km.<ref name="kulge-oja">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/244551922 |pealkiri=Külge oja VEE1145900 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Kalita oja suubub samuti Reiu jõkke Viisireiu külas. EELISe andmetel on Kalita oja keskkonnaregistri kood VEE1146200, põhitelje pikkus 8,5 km ja nimestikujärgne pikkus 11 km.<ref name="kalita-oja">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/-1957889103 |pealkiri=Kalita oja VEE1146200 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Reiu jõega on seotud [[Reiu jõe hoiuala]] ja [[Reiu jõe loodusala]]. Reiu jõe hoiuala andmetes on kaitsealuse ala veekogudena nimetatud muu hulgas Reiu jõge, Külge oja ja Kalita oja.<ref name="reiu-hoiuala">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/ala/1216891136 |pealkiri=Reiu jõe hoiuala KLO2000294 |väljaandja=EELIS |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Vahtra suurfarm == Viisireiu külas asub Vahtra suurfarm. Saarde Vallavolikogu algatas 2010. aastal Viisireiu külas Vahtra suurfarmi, Vahtra ja Väike-Kurvitsa kinnistutel detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringu eesmärk oli loomakasvatushoonete, söödahoidlate, silohoidlate ja ligipääsuteede kavandamine.<ref name="vahtra-dp">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/sites/default/files/documents/2026-02/DP_ja%20KSH_algatamise_otsus.pdf |pealkiri=Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Vahtra, Vahtra suurfarmi ja Väike-Kurvitsa kinnistutel |väljaandja=Saarde Vallavolikogu |kuupäev=15. detsember 2010 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> 2019. aastal kajastas [[Eesti Rahvusringhääling]] hiljuti avatud Vahtra farmikompleksi. ERR-i teatel oli kahe lauda ehitus kestnud ligi kolm aastat; farmis kasutati 60-kohalist lüpsikarusselli ning artikli järgi käis sel ajal lüpsil 480 lehma, tulevikus kavandati lüpsile 1020 lehma.<ref name="err-vahtra">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/991633/hiljuti-avatud-vahtra-suurfarmis-on-mitu-asja-teisiti-kui-mujal-lautades |pealkiri=Hiljuti avatud Vahtra suurfarmis on mitu asja teisiti kui mujal lautades |väljaanne=ERR |autor=Estser Vilgats |kuupäev=13. oktoober 2019 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Planeeringud == Kavandatava Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu materjalides on ühe maismaaühenduse alternatiivina käsitletud trassisuunda Arumetsa alajaamast Pihke ja Viisireiu kaudu Kalita ja Saarde suunas.<ref name="liivi-rep">{{Netiviide |url=https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2025-05/Lisa10_LinnustikuHinnang_LiiviREP.pdf |pealkiri=Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu linnustiku hinnang |väljaandja=Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Saarde valla üldplaneeringu seletuskirjas on Viisireiu piirkonda kirjeldatud Reiu jõe ülemjooksu maastiku osana. Üldplaneeringu järgi on Viisireiust kuni Valga–Uulu maanteeni Reiu jõesäng looduslik ning jõgi lookleb kõrgemate metsaalade vahel; Viisireiu ja Lodja külades jäävad jõe kallastele põllustatud aladega ümbritsetud üksikud talud.<ref name="saarde-yp2025">{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2025-10_Saarde_YP_Seletuskiri.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering |väljaandja=Saarde vald |aasta=2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Reiu jõgi]] * [[Külge oja]] * [[Kalita oja]] * [[Reiu jõe hoiuala]] * [[Tali mõis]] * [[Jäärja mõis]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Tali vald]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Viisireiu Viisireiu Eesti kohanimeraamatus] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 Saarde valla rahvastikuülevaade Saarde Sõnumites] * [https://eelis.ee/veekogu/244551922 Külge oja EELISes] * [https://eelis.ee/veekogu/-1957889103 Kalita oja EELISes] * [https://eelis.ee/ala/1216891136 Reiu jõe hoiuala EELISes] * [https://www.err.ee/991633/hiljuti-avatud-vahtra-suurfarmis-on-mitu-asja-teisiti-kui-mujal-lautades ERR-i artikkel Vahtra suurfarmist] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] iw24j0wrcshatrkaygs9aav3vzf96dq 0 72279 7168622 6668054 2026-06-07T07:39:23Z LeeMarx 59920 7168622 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Väljaküla | pindala = | elanikke = 42 | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} '''Väljaküla''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Kilingi-Nõmme]]st vahetult kirdes. Küla EHAK-kood on 9652.<ref name="ehak">{{Netiviide |url=https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/91649135-c8ef-4914-8918-b414944380b5/8/report/classification-version-pdf |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Väljakülas rahvastikuregistri järgi 42 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> [[Fail:Ankrus parvsaun Rahumere järves.jpg|pisi|Ankrus parvsaun Rahumere järves]] == Asend == Väljaküla paikneb [[Saarde vald|Saarde valla]] keskosas [[Kilingi-Nõmme]]st vahetult kirdes. Küla asub [[Alva jõgi|Alva jõe]] ülemjooksul [[Viljandi]]–[[Kilingi-Nõmme]] maantee ääres.<ref name="ee">{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/v%C3%A4ljak%C3%BCla2 |pealkiri=Väljaküla |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Väljaküla lähikonda jäävad [[Kärsu]], [[Kalda]], [[Tõlla]], [[Mustla]], [[Saarde küla|Saarde]], [[Reinu]] ja [[Tihemetsa]] piirkond. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on [[Kilingi-Nõmme]].<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Väljakülas lõpeb [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]], mis ühineb seal [[Valga–Uulu maantee]]ga.<ref name="tee92">{{Netiviide |url=https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-08/ettekirjutus_tee_nr_92_tartu_-_viljandi_-_kilingi-nomme_km_118236_kaitsevoondi_nouete_rikkumine_reklaam.pdf |pealkiri=Ettekirjutus tee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme kaitsevööndi nõuete rikkumise kohta |väljaandja=Transpordiamet |kuupäev=19. mai 2021 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Kujunemine == Väljaküla hõlmab ka endise [[Suitsuküla]], kus sündis kirjanik [[Peet Vallak]].<ref name="ee" /> Eesti kohanimeraamatu kaardil on Väljaküla märgitud [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] alale [[Kilingi-Nõmme]], [[Tihemetsa]], [[Kärsu]], [[Tõlla]] ja [[Veelikse]] piirkonna lähedusse.<ref name="knr-kaart">{{Netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/lisad/kaart_36.pdf |pealkiri=Eesti kohanimeraamatu kaart: Kilingi-Nõmme, Mõisaküla, Abja-Paluoja, Ruhja |väljaandja=Eesti Keele Instituut |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Suitsuküla == Endine Suitsuküla on tänapäeval Väljaküla osa. Suitsukülas sündis kirjanik ja tõlkija Peet Vallak, kodanikunimega Peeter Pedajas.<ref name="ee" /> Väljaküla ümbruses paiknenud Suitsuküla on märgitud ka Eesti kohanimeraamatu kaardil.<ref name="knr-kaart" /> == Rahvastik == 1959. aasta rahvaloenduse ajal elas Väljakülas 79 inimest, 1970. aastal 62, 1979. aastal 128 ja 1989. aastal 88 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Väljakülas 60 inimest.<ref name="ee-asulad">{{Netiviide |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/saarde_valla_elanike_arv_asulati_%282000%291 |pealkiri=Saarde valla elanike arv asulati |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 2018. aastal elas Väljakülas 47 ja 2025. aastal 43 inimest.<ref name="saarde-sonumid2025">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 |pealkiri=Saarde vallal on uus arengukava |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23. oktoober 2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 42 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Väljaküla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1959 | 79 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1970 | 62 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1979 | 128 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 88 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 60 | Rahvaloendus<ref name="ee-asulad" /> |- | 2018 | 47 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 2025 | 43 | Saarde valla ülevaade<ref name="saarde-sonumid2025" /> |- | 31.12.2025 | 42 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt paikneb Väljaküla [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] alal.<ref name="knr-kaart" /> 2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn, senine [[Saarde vald]] ja [[Tali vald]]. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, [[Tihemetsa]] alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks, mille seas oli ka Väljaküla.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Veestik == Külast voolab läbi [[Alva jõgi]], mis on [[Halliste jõgi|Halliste jõe]] lisajõgi. Alva jõe keskkonnaregistri kood on VEE1138400, põhitelje pikkus 26,8 km ja ametlik valgala pindala 49,5 km².<ref name="alva">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/213328862 |pealkiri=Alva jõgi VEE1138400 |väljaandja=EELIS |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Väljaküla ja [[Kärsu]] küla piirile jääb [[Rahumeri]]. Saarde valla üldplaneeringus on Rahumere äärset ala käsitletud puhkealana.<ref name="saarde-yp">{{Netiviide |url=https://saarde.kovtp.ee/documents/119303/397273/%C3%9Cldplaneeringu_seletuskiri.PDF/f53c830c-7eba-469e-87f6-f7e339d08f4c?version=1.0 |pealkiri=Saarde valla üldplaneeringu seletuskiri |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Rahumerd läbib Savioja, mis suubub Väljakülas Alva jõkke. Savioja keskkonnaregistri kood on VEE1138402 ja põhitelje pikkus 4,8 km.<ref name="savioja">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/veekogu/-825702342 |pealkiri=Savioja VEE1138402 |väljaandja=EELIS |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Pühapaigad ja pärimus == Saarde kihelkonna looduslike pühapaikade inventuuris on Väljakülaga seoses nimetatud Väljaküla ohvrikivi ehk Tõrvamäe ohvrikivi. Ohvrikivi lokaliseeriti arhiivitöö põhjal ja täpsustati välitöödel.<ref name="pyhapaigad">{{Netiviide |url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-03/Saarde%20kihelkond.pdf |pealkiri=Looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal Pärnumaa kihelkondades, mida läbib Rail Baltica trassikoridor: Saarde kihelkond |väljaandja=Muinsuskaitseamet |aasta=2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> Tõrvamäe ohvrikivi oli pärimusteadete põhjal maa sisse lastud ja on praeguseks kadunud, kuid välitöödel koguti teavet selle omaaegse paiknemise kohta.<ref name="pyhapaigad" /> == Planeeringud ja puhkeala == Saarde valla üldplaneeringus on Väljaküla ja Kärsu küla piiril Rahumere järve ääres puhkeala. Puhkealal on lubatud ka motospordi arendamine ning selleks vajalike rajatiste kavandamine.<ref name="saarde-yp" /> Saarde valla 2025. aasta üldplaneeringus on Väljaküla-Kärsu nimetatud maakondliku tähtsusega sisemaa puhke- ja teeninduspiirkonnana.<ref name="saarde-yp2025">{{Netiviide |url=https://saarde.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2026-02/2025-10_Saarde_YP_Seletuskiri.pdf |pealkiri=Saarde valla üldplaneering |väljaandja=Saarde vald |aasta=2025 |vaadatud=7. juuni 2026}}</ref> == Tuntud inimesi == Väljaküla osaks olevas endises Suitsukülas sündis kirjanik ja tõlkija [[Peet Vallak]].<ref name="ee" /> == Vaata ka == * [[Alva jõgi]] * [[Rahumeri]] * [[Savioja]] * [[Kärsu]] * [[Kilingi-Nõmme]] * [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Peet Vallak]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/v%C3%A4ljak%C3%BCla2 Väljaküla Eesti Entsüklopeedias] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=saardesonumid20251023.2.4 Saarde valla rahvastikuülevaade Saarde Sõnumites] * [https://eelis.ee/veekogu/213328862 Alva jõgi EELISes] * [https://eelis.ee/veekogu/-825702342 Savioja EELISes] * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-03/Saarde%20kihelkond.pdf Saarde kihelkonna looduslike pühapaikade inventuur] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Saarde kihelkond]] aps1rsyccdf0ju6i98jm0wipb9ngqez 0 73553 7168699 6776530 2026-06-07T11:08:29Z Velirand 67997 /* Vaata ka */ 7168699 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kabala | pilt = Kabala mõisa vesiveski tamm.jpg | pildiallkiri = Kabala mõisa vesiveski pais Vigala jõel | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Kabala''' on küla Rapla maakonnas [[Rapla vald|Rapla vallas]]. Kuni 2017. aasta oktoobrini kandis Tamme küla nime.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/111102017010 Riigihalduse ministri 10.10.2017 määrus nr 71 "Regionaalministri 22.detsembri 2006. a määruse nr 9 "Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine" muutmine. RT I, 11.10.2017, 10]</ref> Külas tegutseb [[Kabala Lasteaed-Põhikool]]. Aastatel 1991–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) oli küla [[Raikküla vald|Raikküla valla]] [[halduskeskus]]. == Vaata ka == *[[Kabala mõis (Rapla)]] *[[Kabala segakoor]] ==Viited== {{viited}} {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] [[Kategooria:Rapla vald]] edgtlmi4z1rm0xiu7gwvyzzxxfnj77c 0 74725 7168512 7154936 2026-06-06T21:12:40Z Kuriuss 38125 7168512 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Edvard Munch | Pilt = Edvard Munch 1933-2.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Edvard Munch, 1933 | Sünninimi = | Sünniaeg = [[12. detsember]] [[1863]] | Sünnikoht = | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1944|01|23|1863|12|12}} | Surmakoht = | Rahvus = [[norralased|norralane]] | Tegevusala = maal | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = "[[Karje]]" | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} [[Pilt:The Scream.jpg|pisi|Karje (Scream 1893), Munchi muuseum ]] [[Fail:Edvard Munch - Night in Saint-Cloud (1890), NG.M.01111.jpg|pisi|Öö (Night in Saint-Cloud 1890), Norra Rahvusmuuseum]] [[Fail:Edvard Munch - Madonna - Google Art Project.jpg|pisi|Madonna (1894), Munchi muuseum]] '''Edvard Munch''' ([[12. detsember]] [[1863]] – [[23. jaanuar]]il [[1944]]) oli [[norra]] kunstnik, keda peetakse [[ekspressionism]]i rajajaks maalikunstis. == Elulugu == ===Lapsepõlv=== Edvard Munch sündis 1863. aastal [[Løten]]is. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas [[Oslo]]s. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase [[P. A. Munch]]i vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Ema oli isast 20 aastat noorem ja suri [[tuberkuloos]]i, kui Edvard oli alles viieaastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 15-aastase õe Sophie.<ref name="karje">Eggum, Arne (1984). Edvard Munch: Paintings, Sketches, and Studies. New York, NY: C.N. Potter. p. 305. ISBN 0-517-55617-0.</ref> Ka Edvard ise oli tihti haige ning ta elu oli varjutatud lähedaste surma ja muude üleelamistega. Ta noorem õde tunnistati juba lapseeas vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – viis kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud.<ref name="karje" /> ===Õpingud=== 1879. aastal alustas Munch õppimist tehnikumis, kus ta näitas häid tulemusi füüsika, keemia ja matemaatika alal. Ta õppis koolis ka joonistamist, kuid sagedased haigused sundisid teda õpinguid katkestama. Pärast õppeaega tehnikumis pühendus Munch [[kunst]]ile ja astus 1881. aastal [[Oslo|Kristiana]] Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Ta õppis mitme meistri juures ning teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke – [[Christian Krohg]].<ref name="hommik">Prideaux, Sue (2005). Edvard Munch: Behind the Scream. New Haven, CT: Yale University Press. ISBN 978-0-300-12401-9.</ref> Munchi varasemad teosed olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest kunstivooludest. [[Impressionism]] inspireeris Munchi juba noores eas. Nendel esimestel aastatel eksperimenteeris ta paljude stiilidega, sealhulgas naturalismi ja impressionismiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20211003134143/http://www.edvard-munch.org/kiss-by-the-window/ Kiss by the Window] www.edvard-munch.org.</ref> Enamik neist esimestest katsetustest said ajakirjanduse poolt ebasoodsa kriitika osaliseks ning tõid etteheiteid isa poolt, kes andis küll talle väikseid summasid elamisrahaks, keeldus kunstitarvete ostmiseks rahaga aitamast.<ref name="karje" /> ===Kunstnikukarjäär=== Munchi tolle aja tuntuim maal oli "Haige laps" (1886), mis põhineb tema õe surmal ning oli tema sõnul esimene mitteimpressionistlik "hingemaal", mille kaudu ta püüdis määratleda oma stiili. Maal annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat läbielamist, sai negatiivse kriitika osaliseks.<ref name="hommik" /> Järgnevate aastate teosed olid vähem väljakutsuvad ja kriitikuid ärritavad. Kolm aastat hiljem maalitud "Inger rannas" tõestab Munchi võimet portreteerida lüürilist atmosfääri, jäädes siiski tolle perioodi romantilise trendi raamidesse. Samal aastal maalis ta ka Karl Jensen-Hjelli, Oslo ühe tuntuima boheemlase täispikkuses portree. Tutvus Hans Jægeriga ja liikumine tema radikaalsetest [[anarhism|anarhist]]idest sõprade seltskonnas sai kunstniku elu olulisimaks pöördepunktiks. Edasistel maalidel tahtis ta realistlikult näidata inimese piinarikast ja rasket elu. Sel perioodil alustas Munch ka oma ulatusliku biograafia kirjutamist, mille juurde ta elu jooksul veel tihti tagasi pöördus. 1889. aasta sügisel korraldas Edvard Munch Oslos suure näituse. Ta teosed osutusid nii populaarseks, et ta sai kolmeks aastaks riigilt rahalise toetuse õpinguteks Pariisis vanameister [[Léon Bonnat]]’ käe all.<ref name="karje" /> [[1889. aasta Pariisi maailmanäitus]]ele saabus Munch saabus koos kahe Norra kunstnikuga. Tema maal "Hommik" (1884) oli eksponeeritud Norra paviljonis.<ref name="hommik" /> Ajendatult isa surmast 1889. aasta detsembris, valmis maal "Öö Saint-Cloud's". Isa surm tekitas temas masendust ja enesetapumõtteid: "Ma elan koos surnutega - mu ema, mu õde, mu vanaisa, mu isa... Tapa ennast ja siis on see läbi. Miks elada?"<ref name="hommik" /> Pariisi aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said tema järgmiste teoste inspiratsiooniallikateks. Ajal, mil ta viibis Pariisis, toimus just [[postimpressionism|postimpressionistlik]] läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. "Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad, tunnevad, kannatavad ja armastavad." Selle loosungi all valmisid Munchi edasised teosed. 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed visandid kuulsast maalist "[[Karje]]". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks [[Ekspressionism|ekspressionistlikuks]] teoseks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantastilistest nägemustest. Maalide "Karje" ja "Madonna" kurvilineaarsed jooned sisendavad rahutust. Vorm peaaegu taandatud [[kalligraafia|kalligraafilisteks]] märkideks. "Karje" valmis lõplikult 1893. aastal. 1892. aastal leidis aset kaks sündmust, mis hoogustasid [[juugend]]i arengut [[maalikunst]]is ja [[graafika]]s. Kõigepealt Edvard Munchi näitus [[Berliin]]is, mis tekitas skandaali ja seetõttu kiiresti suleti.<ref name="hommik" /> Näitus tekitas sellist segadust ja reaktsiooni [[avangardism]]i vastu, et 1899. aastal asutati impressionist [[Max Liebermann]]i juhtimisel [[Berliini Setsessioon]]. (Teiseks oluliseks sündmuseks oli Belgia rühmituse XX baasil loodud grupp XI.) 1893. aasta detsembris korraldas Munch näituse [[Unter den Linden]]il. Tema samal aastal valminud kuulus teos "Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub õde Sophie surm (maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond). 1895. aastal suri ta vend Andreas, kunstnikule oli see järjekordne saatusehoop, mis leidis kajastamist ka tema loomingus. Munchi teoste oli müük vähene, kuid ta teenis tulu oma vastuoluliste maalide vaatamise tasudest.<ref name="hommik" /> 1896. aasta kevadel lahkus Munch Berliinist ja sõitis Pariisi. Seal keskendus ta maalimise asemel graafikale ja [[litograafia]]le. Ta tegutses selle ala ühe kuulsaima kunstniku [[Auguste Clot]]' käe all. Tänapäeval loetakse Munchi, just tänu tema originaalsele stiilile, üheks litograafia klassikuks. Pariisis võttis ta vastu tellimuse [[Charles Baudelaire]]'i luulekogu "[[Kurja lilled]]" illustreerimiseks, kuid kunstnik ei lõpetanud seda teost. Järgnenud aastatel valmis hulgaliselt maale: "Metabolism", "Aadam ja Eeva", "Tüdrukud sillal", "Elutants", "Melanhoolia" jpt. Tema maal "Elutants” väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused. Maalil "Melanhoolia” kujutas ta tuba, mis nagu lõõmaks õhtupäikeses, kuid ometi on aknast paistev maastik rahulik ja jahe. Seega võib oletada, et värvimäng toas peab väljendama kunstniku vaimuhaige õe Laura haavatud hinge rahutust. Uus sajand oli kunstniku jaoks tormilise arengu aeg. Munch hakkas tegema pingutusi, et muuta laadi ("Ma tundsin, see (maalimine) võib muutuda maneeriks”), saamaks lahti kontuurjoone monotoonsusest ja lokaalse värvipinna omavolist – murdmaks välja ühetoonilisest negativismist, konfliktist keskkonnaga. Munchi murranguperioodi on kokku võetud sententsiks: "Kui enne oli tema elu tema kunst, siis nüüd sai tema kunstist tema elu.” Paljud hakkasid huvituma ta teostest. Edu oli aga saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi pruukima ja muutus üsna pea alkohoolikuks. 1902. aastal põhjustas tema ebakindel käitumine vägivaldse tüli teise kunstnikuga, mis lõppes juhusliku tulistamisega. Munch kaotas kuulihaava tõttu ühe vasaku käe sõrme lüli.<ref>[https://www.theguardian.com/artanddesign/2019/apr/07/edvard-munch-portrait-fiance-british-museum Edvard Munch ‘reunited’ with fiancee for British Museum show]The Observer. ISSN 0029-7712.</ref> Sel perioodil, mis tipnes kaheksa kuuga [[Kopenhaagen]]i haiglas, valmis ka "[[Nietzsche]] portree". 1908. aasta sügisel valdasid Munchi ärevushood, millele lisandus liigne joomine ja kraaklemine. Nagu ta hiljem kirjutas: "Minu seisund oli hullumeelsuse äärel - see oli nagu puudutus, et minna."<ref name="karje" /> Tema [[hallutsinatsioon]]e ja [[Tagakiusamine|tagakiusamise]] maaniat asuti ravima vastavas kliinikus, kus ta sai [[teraapia]]t järgmise kaheksa kuu jooksul. Munchi haiglas viibimine stabiliseeris tema isiksust ja pärast Norrasse naasmist 1909. aastal muutus tema töö värvikamaks ja vähem pessimistlikuks. Oslo üldsus suhtus Munchi töödesse soojemalt ja muuseumid hakkasid tema maale ostma. Tähelepanuväärne on see periood eelkõige seetõttu, et läänelikust suurlinlikust seltskonna-enesehävitajast sai läänelikku tüüpi geeniusemüüdi trafaretile vastupidi kõrge eani elav ja loov askeetlik fjordierak, kontakti kompav nii looduse, elu kui ka enesega. Algul elas ta [[Kragerø]] linnas, kus ta maalis klassikalisi maastikumaale ja osales Kristiania (Oslo) ülikooli sisekujunduse konkursil. 1912. aastal pandi ta teosed üles Sonderbundi näitusel [[Köln]]is. Kragerøs lasi ta endale ehitada suured stuudiod, kus ta töötas ülikooli projekti kallal, mis pärast pikka poleemikat ja diskussioone lõpuks 1916. aastal vastu võeti. Samal aastal ostis ta endale maja Ekely asulas, kus elas aastaid endassetõmbunult, spartalikku elu. Teoste põhimotiivideks kujunesid lihtsad taluinimesed, kes kündsid põldu, koristasid vilja jne. 1923. aastal suri ta õde Laura. 1930. ja 1940. aastatel nimetasid [[natsism|natsid]] Munchi loomingut "degenereerunud kunstiks " (koos [[Picasso]], [[Henri Matisse]]’i, [[Paul Gauguin]]i ja teiste kaasaegsete kunstnike omaga) ning eemaldasid tema 82 teost Saksa muuseumidest.<ref name="karje" /> Edvard Munch suri [[23. jaanuar]]il [[1944]], veidi rohkem kui kuu aega pärast oma 80. sünnipäeva. === Pärand === Ta pärandas kõik oma teosed [[Oslo]] linnale, mis hiljem 1963. aastal andis need üle [[Munchi muuseum]]ile. Pärandatud teoste hulgas oli 1006 maali, 15 391 gravüüri, 4443 joonistust ja akvarelli ning 6 skulptuuri. Nendes seas oli tähtsamaid teoseid kõigist loomeperioodidest.<ref>[https://web.archive.org/web/20120519121248/http://www.munch.museum.no/content.aspx?id=2 The Museum and the collection] Munch Museum. Archived from the original on 19 May 2012.</ref> Munchi teosed on esindatud ka paljudes suuremates muuseumides ja galeriides Norras ning välismaal. Munch maalis oma kuulsaimast teosest neli versiooni ning üks versioon maalist "Karje" varastati Norra Rahvusgaleriist 1994. aastal ja oli mitu kuud kadunud. 22. augustil 2004 röövisid maskidega isikud relva ähvardusel muuseumi töötajate ja külastajate silme all Munchi muuseumist kaks maali. Kaasa viidi üks versioon "Karjest" ja [[Madonna (Edvard Munch)|"Madonna"]]. Maalid said kahjustada, kuid taastati hiljem ning on uuesti eksponeeritud.<ref>"Arts, Briefly; Munch Theft Confessions". The New York Times. Archived from the original on 22 June 2011</ref> Munchi portree on kujutatud Norra 1000-kroonilise rahatähe esiküljel (VII seeria, 2001–2020). Selle tagumisel küljel on stiliseeritud versioon maalist "Päike".<ref>"1000-krone note". Notes and coins. Norges Bank. Archived from the original on 20 May 2012</ref> 2012. aasta mais müüdi "Karje" 119,9 miljoni USA dollari eest (võrdub 2025. aasta 168 miljoniga) ja see oli üks kallimaid kunstiteose müügitehinguid, mida kunagi on tehtud avalikul oksjonil.<ref>[https://www.theguardian.com/artanddesign/2013/nov/12/francis-bacon-triptych-lucian-freud-auction Why Francis Bacon Deserves to Beat The Scream's record-breaking Pricetag] The Guardian. Archived from the original on 12 October 2014</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Rolf Stenersen]], "Edvard Munch. Lähivaateid suurvaimust". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]]; järelsõna: [[Jaak Kangilaski]]. Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[1985]], 148 lk * [[Atle Næss]], "Munch. Elulugu". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2009]], 576 lk ==Välislingid== {{Commons|Category:Edvard Munch}} * [http://www.museumsnett.no/munchmuseet/ The Munch Museum] * [http://www.munch-raisonne.com/ Edvard Munch Catalogue Raisonné] * [http://www.artcyclopedia.com/artists/munch_edvard.html Munch at artcyclopedia] {{JÄRJESTA:Munch, Edvard}} [[Kategooria:Norra maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1944]] 2nvmmesj8huvosq4skc2lgz63v5ox0l 0 77758 7168376 7058825 2026-06-06T14:02:30Z Kuriuss 38125 7168376 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Heinrich Wilhelm Matthias Olbers''' ([[11. oktoober]] [[1758]] [[Arbergen]] – [[2. märts]] [[1840]] [[Bremen]]) oli [[Saksamaa|saksa]] astronoom, arst ja füüsik, keda tuntakse eelkõige kui kahe esimese väikeplaneedi, [[2 Pallas|Pallase]] ja [[4 Vesta|Vesta]] avastajat. Olbers õppis meditsiini [[Göttingeni ülikool]]is ja töötas seejärel kogu elu arstina Bremenis. Vabal ajal tegeles ta [[astronoomia]]ga ning ehitas oma kodumajja väikese [[observatoorium]]i. Ta arendas uusi vaatlustehnikaid, sealhulgas meetodeid [[komeet]]ide orbiitide arvutamiseks. 1802. aastal avastas ta väikeplaneedi Pallas ning 1807. aastal väikeplaneedi Vesta, mis olid tolle aja kohta suured teadussaavutused.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-11-10 |pealkiri=4 Vesta - NASA Science |url=https://science.nasa.gov/solar-system/asteroids/4-vesta/ |vaadatud=2025-10-11 |keel=en-US}}</ref> Ta jälgis ja uuris ka mitmeid komeete ning esitas hüpoteesi, et [[asteroidide vöö]] on tekkinud ühe kunagise planeedi lagunemisel. Olbersi nime kannavad mitmed taevakehad ja mõisted, sealhulgas [[Olbersi paradoks]] ehk fotomeetriline paradoks, mis käsitleb küsimust, miks on öine taevas tume, hoolimata [[Universum]]is leiduvate tähtede suurest hulgast. Olbers suri 1840. aastal Bremenis, olles saavutanud tuntuse nii astronoomi kui ka arsti ja teadlasena. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Olbers, Heinrich Wilhelm}} [[Kategooria:Saksamaa astronoomid]] [[Kategooria:Saksamaa füüsikud]] [[Kategooria:Saksamaa arstid]] [[Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1758]] [[Kategooria:Surnud 1840]] sz3eepffjha47gt1ponyse2p9tvf0k5 0 78466 7168362 7155847 2026-06-06T13:33:33Z Kuriuss 38125 7168362 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Carl Timoleon von Neff | Pilt = Carl Timoleon von Neff, photo from the 1860-1870s.jpg | Pildisuurus = 176px | Pildi info = Carl Timoleon von Neff aastatel 1860-1870 | Sünninimi = Charles Timoleon von Neff | Sünniaeg = 2./[[14. september]] [[1804]] | Sünnikoht = [[Püssi mõis|Püssi]] | Surmaaeg = 24. detsember 1876 / [[5. jaanuar]] [[1877]] | Surmakoht = [[Peterburi]] | Rahvus = [[baltisakslane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Charles Timoleon von Neff''' (2./[[14. september]] [[1804]] [[Püssi mõis]], [[Lüganuse kihelkond]] – 24. detsember 1876 / [[5. jaanuar]] [[1877]] [[Peterburi]]) oli [[baltisaksa]] kunstnik, [[Virumaa]] [[Muuga mõis|Muuga]] (''Münkenhof'') ja [[Piira mõis|Piira]] (''Piera'') mõisnik. Sündinud kodukooliõpetaja Felicite Neffi vallaslapsena, õppis Neff kõigepealt Rakvere kreiskoolis ja seejärel Dresdeni kunstiakadeemias Saksamaal. Noore kunstnikuna Venemaa tolleaegses pealinnas [[Peterburi|Peterburis]] teenistust otsides maalis ta soovijate portreesid.<ref name=":0">{{Netiviide |url=http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=133 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-04 |arhiivimisaeg=2016-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161116022317/http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=133 |url-olek=ei tööta }}</ref> Andeka ja viljaka kunstnikuna saavutas ta aadliseisuse, [[akadeemik]]u ja [[salanõunik]]u auastme. [[1831]]. aastal sai ta tsaar Nikolai esimeseks õukonnakunstnikuks, pälvis oma suurejooneliste maalide eest Peterburi [[Iisaku katedraal]]is ja tsaari residentsides [[Anna orden]]i, [[Püha Stanislavi orden]]i, [[Vladimiri täht|Vladimiri tähe]] ning hiljem [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõuniku]] ja siis salanõuniku tiitli.<ref name="saar, 2003" /> Suureks inspiratsiooniallikaks oli Neffile Itaalia, mida ta korduvalt külastas. Kauneid loodusvaateid leidis ta ka Eestimaalt Piira ja Muuga mõisa ümbrusest. 1849. aastal soetatud [[Piira mõis]] oli talle ajutine peidupaik, Muuga mõis kunstiline väljakutse.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/2265651/kunstnik-piira-ja-muuga-moisaharraks "Kunstnik Piira ja Muuga mõisahärraks"] Virumaa Teataja, 9. oktoober 2004</ref> Mõlemas Eesti mõisas viibis ta pigem suviti. Olles kõrgetasemeline ja tunnustatud kunstnik, veetis ta palju aega pealinnas Peterburis.<ref name=":0" /> Tema viimased eluaastad kulusid [[Muuga mõis]]a hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikogu sisustamiseks, kuid asjaolude kokkulangemise tõttu ei saanud ta oma elusihti täielikult valminuna näha. [[File:Neffi suguvõsa aadlivapp.png|thumb|Neffi suguvõsa aadlivapp]] 20. mail / [[1. juuni]]l [[1838]] abiellus ta [[Mõdriku|Mõdrikul]] [[Mõdriku mõis]]niku tütre vabapreili Luise Auguste von [[Kaulbars]]iga (1804–1882) ning neil sündisid tütar ja poeg: * [[Luise Marie von Neff|Mary von Neff]] (10./[[22. veebruar]] [[1839]] – [[14. aprill]] [[1919]]), abiellus [[Berliin]]is [[25. aprill]]il [[1859]] [[Koigi mõis]]ast pärit [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] sekretäri [[Johann Georg Moritz von Grünewaldt|Moritz von Grünewaldt]]iga (1827–1873); * [[Reinhold Heinrich Gaston von Neff|Heinrich von Neff]] (15./[[27. september]] [[1841]] – [[12. juuli]] [[1906]]), [[Muuga (Laekvere)|Muuga]] mõisnik, abiellus 10./[[22. detsember|22. detsembril]] [[1870]] [[Trilli mõis]]niku tütre vabapreili [[Emilie Natalie AlexandrineJohanna von Stackelberg|Emilie von Stackelberg]]iga (1845–1916), immatrikuleeriti [[Eestimaa rüütelkond]]a 15./[[27. jaanuar]]il [[1881]]. Tütar Mary von Gruenewaldt kirjutas oma raamatus Carl Timoleon von Neffi kohta: ::''Isale polnud antud näha oma maja, oma loometööd, täies korras ning kunstilises lõpetatuses. Nüüd aga – ükskõik, kas on õhtu ja päiksevalgus hõõgub punasel seinal, heites marmorskulptuuridele roosakat kuma ning tekitades lillakaid varje, või on hommik ja valguskiir toob hämarusest esile õnnistava Jeesuslapse taevalikult kuldse kuju, või on hoopis öö ja kuu heidab mahedat helki rõdu karüatiididele – ikka pean ma mõtlema, miks küll mu isal see kõik nägemata jäi.'' Neff suri Peterburis jõululaupäeval 1876. aastal ning maeti [[Simuna kirik|Simuna kiriku]] surnuaeda.<ref name=":0" /> == Galerii == <gallery> Pilt:Lady Barrett of Belhus, by Carl Timoleon von Neff.jpg Pilt:Timoleon Karl Neff - Portrait of Valentina and Maria Genrihovnavolf, 1861.jpg Pilt:Carl Timoleon Von Neff (1804-1877) Allegooriline figuur.jpg Pilt:Mariya Nikolayevna i Olga Nikolayevna.jpg Pilt:Itaalia tänavalapsed.jpg </gallery> ==Viited== {{viited| <ref name="saar, 2003">[[Johannes Saar]] [http://www.epl.ee/news/kultuur/luganuse-mehe-lend-maailma-ja-tagasi.d?id=50966983 Lüganuse mehe lend maailma ja tagasi], 18. oktoober 2003, EPL</ref>}} == Välislingid == {{commons|Category:Carl Timoleon von Neff}} * [http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=2429 Artrenewal Carl Timoleon von Neffist] * [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=182 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust 1930] {{JÄRJESTA:Neff, Charles Timoleon von}} [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Akadeemikud]] [[Kategooria:Eestimaa inimesed]] [[Kategooria:Muuga mõisnikud]] [[Kategooria:Neffid]] [[Kategooria:Sündinud 1804]] [[Kategooria:Surnud 1877]] 1d1ev2dxmk2iftarsrnbk7ljyjmelu1 0 79314 7168355 7154461 2026-06-06T13:20:37Z Kuriuss 38125 7168355 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi = Kersti Kaljulaid | pilt = Kersti Kaljulaid - 2018.jpg | pildiallkiri = Kersti Kaljulaid (2018) | amet = [[Eesti Olümpiakomitee]] 8. president | ametiajaalgus = 11. oktoober 2024 | ametiajalõpp = 27. aprill 2026 | eelmine = [[Urmas Sõõrumaa]] | järgmine = Kohusetäitja [[Gerd Kanter]] | amet2 = 5. [[Eesti president]] | ametiajaalgus2 = [[10. oktoober]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[11. oktoober]] [[2021]] | eelmine2 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | järgmine2 = [[Alar Karis]] | amet3 = [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige | ametiajaalgus3 = 7. mai 2004 | ametiajalõpp3 = 30. september 2016 | eelmine3 = | järgmine3 = [[Juhan Parts]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|12|30}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaaliit]] (2001–2004) | abikaasa = Taavi Talvik (1988–1998)<br>[[Georgi-Rene Maksimovski]] (a. 2011) | sugulased = [[Raimond Kaljulaid]] (poolvend) | vanemad = | lapsed = [[Silja Märdla]], Siim Talvik, kaks poega | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = | tunnustus = [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (2016)<br>koht Forbesi edetabelis "maailma sada mõjukaimat naist" (2017)<br>''[[Kersti Kaljulaid#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = | }} '''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], kes oli aastatel [[2016]]–[[2021]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies president]]. Ta oli Eesti esimene naispresident ja seni noorim president, olles ametisse asudes 46-aastane. Kaljulaid on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i [[bioloogia]] erialal, õppides hiljem juurde ärijuhtimist. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal, seejärel nõuandjana [[Hoiupank|Hoiu-]] ja [[Hansapank|Hansapanga]] investeerimispanganduse allüksustes. 1999. aastal kutsuti ta [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i majandusnõunikuks, tegeldes näiteks [[2002. aasta pensionireform|pensionireformi]] ja [[NRG-tehing]]uga. [[2002]]. aasta alul siirdus Kaljulaid tööle [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonda, tõustes veel samal aastal jaama direktoriks. Kui Eestist sai 2004. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik, määras valitsus ta Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] [[Luksemburg]]is. Ta oli selles ametis kuni 2016. aastani. Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril ettepaneku kandideerida presidendiks. Ennast [[Liberaalne konservatism|liberaalse konservatiivina]] defineerinud Kaljulaid oli aastatel 2001–2004 kuulunud [[Isamaaliit]]u, kuid polnud valimistel osalenud ning lahkus erakonnast Kontrollikoja liikmeks saades. Kirjeldades oma poliitilisi vaateid on ta öelnud, et pooldab konservatiivset majanduspoliitikat, kuid on sotsiaalküsimustes liberaal ning olnud tugeva [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] propageerija. 90 Riigikogu liiget seadis 30. septembril Riigikogus üles tema kandidatuuri ja 3. oktoobril valiti Kaljulaid esimeses voorus Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016 ja tema ametiaeg kestis 2021. aasta 11. oktoobrini. Presidendina juhtis Kaljulaid näiteks Eesti [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks saamise kampaaniat ning pööras korduvalt tähelepanu [[perevägivald|perevägivallaga]] võitlemise tähtsusele. Ühiskondlikku poleemikat tekitas aga näiteks tema otsus jätta presidendina osalemata mitmete tähtpäevadega seotud jumalateenistustel, pälvides seetõttu meedias tiitli "ilmalik president". Pärast riigipea ametist lahkumist oli ta aastatel 2024–2026 [[Eesti Olümpiakomitee]] president. 2009. aastal pälvis Kaljulaid [[aasta eurooplane|aasta eurooplase]] tiitli. 2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.<ref name="L0QPo" /> == Nimi == Kersti Kaljulaidi [[Kaljulaid_(perekonnanimi)|perekonnanimi]] pärineb [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajast. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Klook, ka Look) võttis selle endale nimeks 1935. aastal [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa]]l.<ref name="PDs5Z" /> Enne enda presidendiks valimist andis Kaljulaid teada, et soovib, et tema nime käänataks Kaljulaid : Kaljulaidi : Kaljulaidi.<ref name="f82Ha" /> Ta on oma eelistust põhjendanud sellega, et nii on tema perekonnanime käänatud kodus.<ref>{{Netiviide|autor=Mäekivi, Helika|url=https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|pealkiri=Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi|väljaanne=Päevakera keeleblogi|aeg=11. oktoober 2016|vaadatud=16. augustil 2021|arhiivimisaeg=2021-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210811065121/https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|url-olek=töötab}}</ref> == Perekond, varasem elukäik ja haridus == Kersti Kaljulaid on sündinud 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.<ref name="w7F65" /> Tema ema Lindu Kaljulaid (s. 1941) on elukutselt arst ja töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]].<ref name="ee_20161108" /> Lindu vanemad olid [[Ilmar Raudma]] (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).<ref name="sugupuu" /> Tema isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).<ref name="sugupuu" /> [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.<ref name="Q63vY" /><ref name="YhzjA" /> Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.<ref name="ee_20161108" /> Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.<ref name="ee_20161108" /> Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikku Ühingusse]]. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande [[vainurästas|vainurästa]] pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri [[Eesti Loodus]] artikli "Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest", mille kaasautor oli Kersti Kaljulaid.<ref name="fj8Eu" /><ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340949/298390/page/42 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-17 |arhiivimisaeg=2022-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221017193101/https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340949/298390/page/42 |url-olek=töötab }}</ref> Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli [[Ahti Pärna]], [[Arvi Tavast]] ja [[Tarmo Uustalu]], põhikooli ajal ka [[Rauno Pehka]] ja [[Tõnu Kõrvits]].<ref name="44kool" /> 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.<ref name=":1" /><ref name="MG_vilistlased" /><ref name="ee_20161108" /> === Ülikooliaastad, 1987–1993=== Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus{{millal}} [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond]]a, kus valis põhiaineks [[geneetika]].<ref name="ee_20161108" /> 1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid [[Taavi Talvik]]uga ja kandis järgmised kümme aastat nime '''Kersti Talvik'''. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne tema 19-aastaseks saamist sündis esimene laps, tütar Silja.<ref name="ee_20161108" /> 1990. aasta kevadsemestril astus ta korporatsiooni [[Filiae Patriae]].<ref name="YDTY5" /><ref name="ut20100510" /> Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.<ref name="ee_20161108" /> [[1992]]. aastal lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i bioloogina<ref name="ETIS" /> ja töötas pärast seda mõned kuud [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis]] (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel "Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding ''pheBA'' Operon in ''[[Pseudomonas putida]]'' PaW85", Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.<ref name="ee_20161108" /> Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.<ref name="ee_20161108" /> === Hilisemad õpingud === 1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis ja sai 2001. aastal kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.<ref name="pm20110507" /> Tema magistritöö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".<ref name="ETIS" /> 2007. aasta sügisel alustas ta Tartu Ülikoolis doktoritööõpinguid. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.<ref name="ETIS2" /> == Töö erasektoris, 1994–1998 == 1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks taganud perele piisavat sissetulekut. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ega abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.<ref name="ut20100510" /><ref name="epl20160927" /><ref name="ee_20161108" /> 1. aprillil 1995 jäi Kaljulaid [[GAZ-24-10]] roolis politseile vahele juhiloata sõiduga.<ref name="EE_2016_10_05" /> Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" /> Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid 1994. aastal [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.<ref name="ee_20161108" /> Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,<ref name="infopank" /> registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.<ref name="ee_20161108" /> Aastatel 1996–1997 töötas Kaljulaid [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="pm20110507" /><ref name="ee_20161108" /> Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".<ref name="ee_20161108" /> 1997. aastal asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ETIS" /> Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="ee_20161108" /> 6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.<ref name="ee_20161108" /> == Töökäik avalikus sektoris, 1999–2016 == [[Fail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016]] 1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai 1999. aastal peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ut20100510" /> Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.<ref name="CV Kontrollikoda" /><ref name="pm" /> [[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise USA ettevõttele [[NRG Energy]].<ref name="OIjNv" /> [[Priit Simson]] on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel [[NRG-tehing]]ut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.<ref name="JcdlC" /> 1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" /> Aastatel 2001–2004 oli ta valitsuse esindaja [[Eesti Geenivaramu]] nõukogus.<ref name="CV Kontrollikoda" /> 2002–2004 oli ta [[AS Regio]] nõukogu liige.<ref name="infopank" /> 2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid [[Eesti Energia AS]]-i [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.<ref name="ETIS" /><ref name="CV Kontrollikoda" /> Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas [[Luksemburg]]is asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.<ref name="pm" /><ref name="CV Kontrollikoda" /> 2005. aastal sündis Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" /> 2009. aastal sündis paari teine poeg ning Kaljulaid ja Maksimovski abiellusid Tallinnas 2011. aastal.<ref name="ee_20161108" /> 2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid [[Vabariigi Valitsus]]e otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.<ref name="XjnuD" /><ref name="D" /> 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president. Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 [[Tartu Ülikooli nõukogu]] esimees.<ref name="P1MKI" /> 2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.<ref name="praxis_2015-10" /><ref name="D" /> Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.<ref name="G4BSJ" /><ref name="k0Oys" /> Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendiametisse astudes. [[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref name="cptjA" /> 19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.<ref name="ro05y" /><ref name="0RUXm" /> == Poliitiline tegevus == [[Fail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016]] Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref name="67Gm5" />, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref name="sxJVQ" /> 2011. aasta sügisel nimetas [[Juhan Parts]] Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehe kohale.<ref name="OXlLX" /> === 2016. aasta presidendikampaania === [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.<ref name=":0" /> 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks<ref name="vidLh" /> ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.<ref name="81 häälega" /> Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.<ref name="81 häälega" /> Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.<ref name="HeR0D" /><ref name="cP4Pe" /><ref name="sf56c" /> Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi eri piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.<ref name="epl20160930" /> 10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse. == Vabariigi Presidendina, 2016–2021 == [[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]] === Suhted kirikuga === {{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}} Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop [[Urmas Viilma]] kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid "kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel".<ref name="Nk7rY" /><ref name="HZ9P7" /><ref name="n3n77" /> Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja<ref name="err_20161201" /><ref name="ol_20161217" />, leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid<ref name="pPV2E" /><ref name="A2koE" />, kui ka neid, kes seda vastustasid<ref name="iCZCr" /><ref name="uIhBA" />. 24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.<ref name="WBEhJ" /> Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 [[Tallinna toomkirik|Toomkirikus]] toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.<ref name="err_20161201" /> Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas [[EELK Risti kogudus]]t.<ref name="ol_20161217" /> 9. detsembril 2016 [[Mart Soidro]]le ja [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.<ref name="0MHyQ" /><ref name="gLzqX" /> Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.<ref name="FQ2Kk" /><ref name="bssYA" /><ref name="ol_20161217" /> === Seaduste väljakuulutamine === Oma ametiajal kuulutas Kaljulaid välja kokku 498 seadust ja jättis välja kuulutamata kuus seadust. Kaljulaidi välja kuulutatud ja tagasi lükatud seaduste arv oli samas suurusjärgus, kui oli president [[Toomas Hendrik Ilves]]el (arvestades kahte ametiaega), ent väiksem kui [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlil]] ja [[Lennart Meri]]l.<ref name="err_2021_10_04">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |pealkiri=Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust |väljaanne=ERR.ee |aeg=04.10.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190056/https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |url-olek=töötab }}</ref> Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.<ref name="wdnEc" /> 2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.<ref name="dOh8n" /> ==== Kaitseväe luureseadus ==== {{Vaata|Kaitseväe luureseadus}} Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.<ref name="qBbT5" /><ref name="ol_2019_09_20" /> Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.<ref name="ol_2019_09_20" /><ref name="GXx2v" /> ==== Hiliseimaid väljakuulutamata seaduseid ==== Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivas seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning oli mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.<ref name="kGMag" /> Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.<ref name="WAX5T" /> Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref name="BahJc" /> 20. oktoobril 2020 jättis riigikohus presidendi taotluse kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Samal päeval kuulutas Kaljulaid pensionireformi seaduse välja.<ref name="ByUKy" /> [[Fail:Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil]] Aprillis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata pääste- ja relvaseaduse muudatused. Tema hinnangul oli uues seaduses põhiseadusega vastuolus tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2020 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190054/https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |url-olek=töötab }}</ref> Riigikogu võttis 17. juunil 2020 seaduse muudetud kujul vastu, misjärel Kaljulaid kuulutas selle 26. juunil välja.<ref name="err_2021_10_04" /> Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata [[välisteenistuse seadus]]e muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja [[kooseluseadus]]e alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii [[perekonnaseadus]]e alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud [[diplomaat|diplomaadid]] on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid [[perekond]]i kohelda ühetaoliselt.<ref name="bJlRh" /> 28. septembril 2021 jättis Kaljulaid välja kuulutamata [[kollektiivlepingu seadus]]e ja teiste seaduste muudatused. Põhjusena nimetas president seda, et seaduse vastuvõtmisel oli parlament rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust: seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel oli muudetud seaduse jõustumisega seotud sätet.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis kollektiivlepingu seaduse välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.09.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190054/https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |url-olek=töötab }}</ref> ===Visiidid=== {{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}} [[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]] [[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]] [[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 03.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&nbsp;aprillil&nbsp;2019<ref name="o2019-04-18_Kreml" />]] Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,<ref name="UmG8J" /> 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga<ref name="3s4JN" /> ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="UZYEn" /> Kaljulaid käis presidendina ka mitmetel sisevisiitidel. Muu hulgas külastas ta 19. oktoobril 2016 [[Paldiski sõjaväelinnak]]ut ja pidas kõne [[Liibanon]]i suunduvale [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] üksusele.<ref name="eiRNW" /> Samuti käis ta samal kuul [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]]l, väisates sealseid ettevõtteid ja asutusi ning kohtudes omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref name="CM0Gn" /> Novembris külastas Kaljulaid [[Jõgevamaa|Jõgeva-]] ja [[Tartumaa]]d, kohtudes kohalike omavalitsustegelaste ja kodanikuühiskonna esindajatega ning külastades ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas [[Eesti Rahva Muuseum]]i ning [[Fortum Tartu]]t ja [[Salvest]]it. Visiidi käigus ööbis ta [[hostel]]is.<ref name="GIZ8m" /><ref name="ci3Z2" /> Sama aasta detsembris [[Harjumaa]]l käies tutvus ta mh [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.<ref name="Ibkoh" /><ref name="ol_20161217" /> 2017. aasta veebruari alul tegi Kaljulaid visiidi [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]]l, tutvudes mh sealsete ettevõtetega (nt [[AS Wendre]]) ja haridusasutustega (mh [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]).<ref name="ojMD2" /> ===Presidendikõned=== {{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}} Oma kõnedes läbi oma ametiaja naasis Kaljulaid korduvalt Eestit ühendava [[komberuum]]i ja [[õmblusteta ühiskond|õmblusteta ühiskonna]] teemade juurde. ====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016==== Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.<ref name="presidendikõne1" /> Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.<ref name="presidendikõne1" /> ====Galal "Eesti parimad ettevõtted 2016" 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas==== Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.<ref name="presidendikõne2" /> ====Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016==== Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis "arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi" moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.<ref name="presidendikõne3" /> ===Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga=== Oma ametiaja jooksul juhtis Kaljulaid korduvalt tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.<ref name="Ycgin" /><ref name="Jaagant" /> Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.<ref name="S814s" /> Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.<ref name="kuC4d" /> 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et "vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem" ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.<ref name="0fvH3" /> 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.<ref name="tMj2J" /> ==== 104 kiri ==== {{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}} 16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja<ref name="KfnYy" />, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris aset leidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes<ref name="vs19G" />. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, vaid kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.<ref name="ZHfQE" /> ==== Marti Kuusiku juhtum ==== {{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}} 29. aprillil 2019 toimunud riigikogu istungil andsid loodava [[Jüri Ratase teine valitsus|Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus]]e ministrid ametivande. Istungil osalenud Kaljulaid kandis seljas dressipluusi, mille rinnal seisis tekst "Sõna on vaba". Kui ametivande andmise järg oli EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u käes, lahkus president protestiks Riigikogu saalist ja naasis oma kohale järgmise ministri, välisminister [[Urmas Reinsalu]] vande ajaks. Saalist lahkumist hiljem kommenteerides põhjendas Kaljulaid seda lähisuhtevägivalla kahtlusega Kuusiku suhtes. Samal päeval olid ajakirjanduses ilmunud väited, et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda. Kaljulaid lisas, et kui süüdistused Kuusiku vastu peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.<ref name="Delfi" /><ref name="EE" /><ref name="Jaagant" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |pealkiri=Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2019 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128193210/https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |url-olek=töötab }}</ref> Mais 2021 mõistis [[Viru maakohus]] Marti Kuusiku esimeses kohtuastmes õigeks. Kohtuotsuse järel vabandas Kaljulaid avalikult Kuusiku ees.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |pealkiri=President vabandas Kuusiku ees |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.05.2021 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128193213/https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |url-olek=töötab }}</ref> === ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania === Kaljulaid juhtis Eesti [[ÜRO julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.<ref name="epl_20190529" /><ref name="err_20171002" /> President avas kampaania ametlikult [[New Yorgi Eesti Maja]]s 13. juulil 2017.<ref name="T32Dz" /> Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.<ref name="LSiJC" /><ref name="err_20171002" /> Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi. Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil [[Austraalia]]s, [[Vanuatu]]s, [[Fidži]]s ja [[Uus-Meremaa]]l ning 2018. aasta detsembris [[Benin]]is ja [[Senegal]]is.<ref name="XqMaw" /> Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti [[diplomaat]]idele maailma parema mõistmise näol kui ka Eesti [[ettevõtja]]tele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.<ref name="epl_20190529" /> Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 [[ÜRO Peaassamblee]]l 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.<ref name="9ASO4" /> === Kandideerimine OECD peasekretäri kohale === Augustis 2020 sai teatavaks, et Kaljulaid võib kandideerida [[Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) peasekretäri kohale. OECD senine peasekretär [[Angel Gurría]] oli 10. juulil 2020 öelnud, et ei kandeeri organisatsiooni juhiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.<ref name="riuEd" /> 1. oktoobril 2020 andis Eesti suursaadik OECD juures [[Clyde Kull]] üle dokumendid, millega Eesti esitas Kaljulaidi kandidaadina OECD järgmise peasekretäri kohale. Oma kandidatuuri tutvustuskõnes 5. oktoobril 2020 rõhutas Kaljulaid maailma digitaliseerumist, tänapäevast maksusüsteemi ja arengut keskkonnasäästlikkuse poole. Kaljulaid läbis 7. – 8. jaanuaril 2021 toimunud valimiste esimese vooru ja jäi sõelale koos seitsme teise kandidaadiga.<ref name="yGP1p" /> 26. jaanuaril 2021 teatas Kaljulaid kandideerimisest loobumisest. Ta nimetas põhjusena seda, et tema võimalik asumine OECD ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme OECD riigi jaoks parim lahendus. OECD senise peasekretäri Angel Gurría kolmas viieaastane ametiaeg lõppes 2021. aasta mais.<ref name="xbUPt" /> == Eesti Olümpiakomitee presidendina, 2024–2026 == 11. oktoobril 2024 toimunud [[Eesti Olümpiakomitee]] täiskogu istungil osalenud 119 EOK liiget valisid Kersti Kaljulaidi Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Teises hääletusvoorus võitis Kaljulaid häältega 62:57 ametist lahkuvat presidenti [[Urmas Sõõrumaa]]d.<ref>[https://sport.err.ee/1609487893/eok-valis-jargmiseks-presidendiks-kersti-kaljulaidi "EOK valis järgmiseks presidendiks Kersti Kaljulaidi"] ERR sport, 11. oktoober 2024</ref> 2026. aasta märtsis hakati koguma allkirju tema ametist tagandamiseks. Kaljulaidile heideti ette spordirahva lõhestamist ja EOK raha ebaotstarbekat kasutamist.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120565231/kersti-kaljulaidi-tagandamist-noudev-heino-marks-edastas-eok-le-13-liikme-allkirjad "Kersti Kaljulaidi tagandamist nõudev Heino Märks edastas EOK-le 13 liikme allkirjad"] Delfi, 2. aprill 2026</ref> 27. aprillil 2026 toimunud Eesti Olümpiakomitee erakorralisel täiskogu koosolekul avaldati talle umbusaldust; umbusaldamise poolt hääletas 61 ja vastu 50 täiskogu liiget.{{lisa viide}} == Poliitilised vaated == Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].<ref name="syZ1S" /> Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.<ref name="ew20161003" /> Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.<ref name="epl20160930" /> Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.<ref name="ew20161003" /> 21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei pooldanud ta [[Konstantin Pätsi mälestusmärk|monumendi rajamist]] Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega oleks läinud selle avamisele.<ref name="cIPVM" /> 2022. aasta sügisel mainis Kaljulaid [[YLE]]-le antud intervjuus, et tulenevalt [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] on vaja välja vahetada lisaks Putinile terve Vene riigi juhtkond.<ref name="2022_11_22_16_00_YLE_KALJULAID">Julkaistu: ti 22.11. klo 16.00, Juontajat: Reetta Rönkä ja Heikki Valkama, [https://web.archive.org/web/20221123125505/https://areena.yle.fi/podcastit/1-63216807 Putinin lisäksi koko Venäjän hallinto pitää vaihtaa, sanoo Viron ex-presidentti Kaljulaid], areena.yle.fi</ref> == Publitsistika == Enne Eesti presidendiks saamist avaldas Kaljulaid ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid, milles ta selgitas ja mõtestas Eesti elanikele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist. Selle eest andis [[Avatud Eesti Fond]] Kaljulaidile 2014. aastal [[Koosmeele preemia]].<ref name="UQuKJ" /> Aastatel 2002–2016 oli Kaljulaid [[Kuku raadio]] saate "[[Keskpäevatund]]" üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate "[[Eurominutid]]" autor.<ref name="pm20110507" /><ref name="OmD6s" /><ref name="praxis_2015-10" /> 12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine niipalju kui võimalik [[erasektor|era-]] ja [[vabasektor]]i kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. "Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest." Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: "me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit". Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui "aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada". "Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega." Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.<ref name="jO4lj" /> 2019. aasta aprillis esitles Kaljulaid oma kõnede raamatut "Hoiame Eestit!", mis sisaldab riigipea ametiaja esimesel poolel peetud kõnesid. Raamatu tiraaž oli 900 eksemplari ja poest seda osta ei saanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärn |eesnimi=Linda |kuupäev=2019-04-11 |pealkiri=Ilmus president Kaljulaidi kõnede raamat «Hoiame Eestit!» |url=https://raamatud.postimees.ee/6567109/ilmus-president-kaljulaidi-konede-raamat-hoiame-eestit |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=raamatud.postimees.ee |keel=et}}</ref> 8. oktoobril 2021 esitles Kaljulaid kõnede kogumikku "Sõna on vaba". Raamat on eelmise kõnekogumiku järg ja sisaldab valikut presidendi ametiaja teisel poolel peetud kõnedest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-08 |pealkiri=Otsepilt &#10217; President Kersti Kaljulaid esitleb kõnede kogumikku «Sõna on vaba» |url=https://www.postimees.ee/7356775/otsepilt-president-kersti-kaljulaid-esitleb-konede-kogumikku-sona-on-vaba |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=postimees.ee |keel=et}}</ref> Kaljulaid osales kaasautorina 15. detsembril 2021 eetrisse läinud saates "[[Pealtnägija]]". Tema juhitud saatelõigu teema oli taastuvenergia tootmine Eestis.<ref>{{Netiviide |autor=Kersti Kaljulaid |url=https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |pealkiri="Pealtnägija": Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha |väljaanne=ERR.ee |aeg=15.12.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=23.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123142608/https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |url-olek=töötab }}</ref> 2022. aasta oktoobrist osaleb ta [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] ajakirjandusprojektis, rääkides oma ala tegijate arvamust küsides avalikult suurtest ja olulistest teemadest, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Enda sõnul soovib ta "teha seda poliitiliselt neutraalselt, aga samal ajal poliitilist debatti toetavalt". Tema autorisarja pealkiri on "Kersti Kaljulaid (h)arutab".<ref>Joosep Tiks. [https://web.archive.org/web/20221215064620/https://epl.delfi.ee/artikkel/120081000/tulevane-ajakirjanik-kersti-kaljulaid-elekter-oligi-pohjendamatult-odav Tulevane ajakirjanik Kersti Kaljulaid: elekter oligi põhjendamatult odav] Eesti Päevaleht, 14.10.2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20221215081407/https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid] Delfi.ee, vaadatud 15.12.2022.</ref> == Avaliku arvamuse uuringud == Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="2016okt" /> ja [[Lennart Meri]] 32%<ref name="2017okt" /> toetusega). Keskmisest suurem oli toetus [[naine|naiste]], [[eesti rahvus]]est inimeste ja üle 35-aastaste hulgas.<ref name="2016okt" /> 2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu [[EKRE]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] valijad.<ref name="2017okt" /> 2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.<ref name="CBi42" /><ref name="8pp2l" /> 2020. aasta 7.–9. aprilli [[Norstat]]i küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul [[Reformierakond|Reformierakonna]] (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).<ref name="3Noko" /><ref name="xch81" /> 2020. aasta detsembris Kantar Emori korraldatud poliitikute usaldusväärsuse küsitluses ütles 48% vastajatest, et usaldab Kersti Kaljulaidi. Sellega jagas ta pingereas koos Marina Kaljurannaga teist kohta [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] (49%) järel. Kõige kõrgem oli Kaljulaidi usaldusväärsus alla 35-aastaste seas. Vastajatest 34% ütles, et ei usalda Kaljulaidi.<ref name="G1ppD" /> [[Kaitseministeerium]]i tellimusel regulaarselt läbi viidud riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Kuni 2020. aastani oli küsitluse läbiviijaks [[Turu-uuringute AS]], alates 2021. aastast [[Norstat]]. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:<ref name="N9gQV" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2016 oktoober |48 |10 |- |2017 märts |66 |17 |- |2017 oktoober |68 |22 |- |2018 märts |66 |22 |- |2018 oktoober |71 |20 |- |2019 märts |64 |27 |- |2019 oktoober-november |66 |22 |- |2020 september |64 |28 |- |2021 märts-aprill |58 |36 |} Aprillis 2022 Kantar Emori läbi viidud poliitikute usaldamise uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 46% Eesti elanikest. Sellega jagas ta teist ja kolmandat kohta Marina Kaljurannaga (46%), kõige enam usaldati Alar Karist (60%).<ref name="Kantar Emor 2022">{{cite web | title=Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist | website=Kantar Emor | date=2022-04-27 | url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ | language=et | access-date=2022-04-27}}</ref> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * 2016 – [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19446}}</ref> * 2017 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2018 – [[Madalmaade Lõvi orden]]i suurrist<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – Läti [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – Portugali [[Prints Dom Henrique orden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – [[Sloveenia Teeneteorden]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2021 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2023 – [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]]i I klassi teenetemärk<ref>[https://www.postimees.ee/7734053/kersti-kaljulaid-palvis-saksamaa-liitvabariigi-korgeima-teenetemargi "Kersti Kaljulaid pälvis Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima teenetemärgi"] Postimees, 16. märts 2023</ref> * 2025 – [[Auleegioni orden|Prantsuse Vabariigi Auleegioni orden]], komandörikraad === Aunimetused ja autasud === * 2009 – [[aasta eurooplane]]<ref name="ihE2l" /> * 2014 – [[Koosmeele auhind]]. Pälvis auhinna asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest, mis on aidanud Eesti inimestele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist selgitada ja lahti mõtestada<ref name="CI7q5" /> * 2016 – aasta mõjukaim inimene [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]], [[Maaleht|Maalehe]] ja [[Laupäevaleht LP]] valikul<ref name="9u2m4" /><ref name="wSP4B" /> * 2017 – koht saja maailma mõjukaima naise seas majandusajakirja [[Forbes]] valikul<ref>{{Netiviide |autor=Amy Merrick |url=https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |pealkiri=Women Who Rule the World: The 25 Most Powerful Female Political Leaders 2017 |väljaanne=Forbes |aeg=1. november 2017 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128203601/https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |url-olek=töötab }}</ref> * 2018 – [[Ewha naisülikool]]i audoktor, Lõuna-Korea<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused">{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |pealkiri=Tunnustused |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |vaadatud=2.2.2022 |arhiivimisaeg=2.02.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220202163614/https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |url-olek=töötab }}</ref> * 2018 – [[Soul]]i linna aukodanik, Lõuna-Korea<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – [[aasta pressisõber]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – aasta mesilaste sõber, [[Eesti Mesinike Liit|Eesti Mesinike Liidu]] (EML) aunimetus. EML tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ja [[elurikkus]]e hoidmise eest<ref name="TwieZ" /><ref name="ovrP1" /> * 2019 – Eesti Puitmaja Sõber. [[Eesti Puitmajaliit]] andis aunimetuse Kaljulaidile keskkonna- ja kliimatemaatikaga tegelemise eest.<ref name="Puitmajaliit">{{cite web | date=2020-10-05 | title=Puitmaja Sõber ja Aasta Tegija | website= puitmajaliit.ee | url=https://www.puitmajaliit.ee/uudised/puitmaja-sober-ja-aasta-tegija | language=et | access-date=2022-04-29}}</ref> * 2020 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2020 – [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool|arhiivimisaeg=3.12.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221203162408/https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|url-olek=töötab}}</ref><ref name="RPlf1" /> * 2020 – Vikerkaarekangelase aunimetus. [[Eesti LGBT Ühing]] tunnustab selle aunimetusega inimest, kes on sõnades ja tegudes [[LGBT|LGBT+]] kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud.<ref name="RKDrl" /> * 2020 – majanduskõrgkooli Hanken audoktor, Soome<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2023 – [[Välisministeeriumi I klassi teeneterist]] == Isiklikku == [[Fail:Kersti Kaljulaid at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2022. aasta Arvamusfestivalil]] 1. aprillil 1988 abiellus Kersti Taavi Talvikuga<ref name="ee20161005" />,<ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/81300961/raakimata-lugu-kuidas-president-kersti-kaljulaid-ja-georgi-rene-maksimovski-teineteist-leidsid-paare-vahetasid-ja-kokku-jaid |pealkiri=Rääkimata lugu. Kuidas president Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski teineteist leidsid, paare vahetasid ja kokku jäid |autor=Ingrid Veidenberg |aeg=3. märts 2018 |kasutatud=3. märts 2025}}</ref> kellega neil on tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, neiupõlvenimega Silja Talvik<ref name="06HT9" />) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö geodeesia valdkonnas<ref name="ol20160929" /><ref name="YusAN" />, poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.<ref name="ol20161006" /> Abielu lahutati 6. jaanuaril 1998.{{lisa viide}} Kaljulaidi teine abikaasa on [[1991]]. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski (sündinud 22.07.1966), neil on kaks poega.<ref name="ol20160929" /><ref name="wlXNl" /><ref name="56Qnu" /><ref name=":1" /> Nad abiellusid 2011. aastal. Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt [[inglise keel]]t, suhtlustasemel [[prantsuse keel]]t ja tasemel B1 [[saksa keel]]t.<ref name="pm20161004" /> [[Soome keel]]t pole Kaljulaid õppinud,<ref name="pm20161004" /> kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta [[Soome]] ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"<ref name="Nm52K" />. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka [[vene keel]]es.<ref name="BIBFh" /> 2022. aasta jaanuaris oli Kaljulaidi varade väärtus tema enda sõnul "miljoni ja kahe miljoni euro vahel". Koos tütrega kuulus talle Tallinnas viis üürikorterit. Lisaks kinnisvarale kuulusid talle investeeringud fondides, 5% osalus firmas [[Regio]] ja investeering kolmandasse pensionisambasse.<ref>{{Netiviide |autor=Priit Pokk |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |pealkiri=Kersti Kaljulaid: ma olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata |väljaanne=Ärileht |aeg=23.01.2022 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=23.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123190654/https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |url-olek=töötab }}</ref> === Hobid === Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud naiste arvestuses 13. kohal (2007) ja 22. kohal (2008).<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabel] Eesti Kergejõustiku Liit</ref><ref name="pm20110507" /> Ta on jooksnud [[maraton]]i ajaga 3 tundi ja 52 minutit.<ref name="qhAo6" /> 29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.<ref name="iG9cV" /> 5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.<ref name="harVm" /> 21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana [[Tour de France]]'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.<ref name="BSQ3M" /> Kaljulaid tegeleb [[koorilaul]]uga. Ta alustas [[Koor_(muusika)|kooris]] laulmist juba keskkooli ajal.<ref name="muusika_06072019" /> Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae [[naiskoor]]is, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.<ref name="muusika_06072019" /> [[Luksemburg]]is elades laulis ta 2014. aastani sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. [[Häälerühm]]a poolest on Kaljulaid II [[alt]].<ref name="bReiv" /> [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta juubeli-üldlaulupeol]] osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on presidentuuri ajal lauljana [[üldlaulupidu|üldlaulupeol]] osalenud.<ref name="5JH1T" /><ref name="30pY8" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="o2019-04-18_Kreml">{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}</ref> <ref name="CV Kontrollikoda">[https://web.archive.org/web/20161005110618/http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016</ref> <ref name="ee_20161108">{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|url-access=subscription}}</ref> <ref name="MG_vilistlased">[https://web.archive.org/web/20070627032116/http://www.mg.edu.ee/?page=inimesed&sub=vilistlased&lend=XXI Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased]</ref> <ref name="ut20100510">Sigrid Sõerunurk: [https://web.archive.org/web/20161001191353/http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. UT, 10. mai 2010</ref> <ref name="epl20160927">Raul Ranne. [https://web.archive.org/web/20161005151556/http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen."] Päevaleht, 27. september 2016</ref> <ref name="ee20161005">[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [https://web.archive.org/web/20161006123455/http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta], ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016</ref> <ref name="infopank">[https://web.archive.org/web/20161005105609/https://infopank.ee/isik/270736/kersti-kaljulaid Infopank.ee: Kersti Kaljulaid], vaadatud 3. oktoober 2016</ref> <ref name="pm">[https://web.archive.org/web/20161001165651/http://www.postimees.ee/v2/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid Kes on Kersti Kaljulaid?] Postimees, 27. september 2016</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid |vaadatud=2016-09-27 |arhiivimisaeg=2017-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901031126/https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ETIS2">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele |vaadatud=2016-10-08 |arhiivimisaeg=2016-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161009180257/https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="D">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 |pealkiri=Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016 |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2019-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331073359/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="praxis_2015-10">[https://web.archive.org/web/20161003075738/http://www.praxis.ee/2015/10/praxise-uueks-juhiks-valiti-kersti-kaljulaid/ "Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 29. oktoober 2015</ref> <ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20161108003103/http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid"] ERR, 27. september 2016</ref> <ref name="81 häälega">[https://web.archive.org/web/20161110082821/http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks"] ERR, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="ew20161003">[https://web.archive.org/web/20170803171412/http://estonianworld.com/people/former-european-auditor-kersti-kaljulaid-elected-president-estonia/ Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia]. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.</ref> <ref name="epl20160930">Kersti Kaljulaid: [https://web.archive.org/web/20161009120010/http://epl.delfi.ee/news/eesti/minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?id=75766473 "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="pm20110507">Priit Pullerits: [https://web.archive.org/web/20161009102151/http://majandus24.postimees.ee/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis]. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).</ref> <ref name="err_20161201">[https://web.archive.org/web/20161221170911/http://uudised.err.ee/v/eesti/b077fbe0-2a8e-421f-9570-7a9c43787b29/kaljulaid-ei-osale-kirikus-riigijuhtidele-moeldud-advendikontserdil "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil"]. ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="ol_20161217">[https://web.archive.org/web/20161219231107/http://www.ohtuleht.ee/777010/president-kaljulaid-kulastas-harjumaa-visiidi-ajal-risti-kirikut "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut"]. Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.</ref> <ref name="presidendikõne1">[https://web.archive.org/web/20161224094815/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016"]. President.ee, 10.10.2016</ref> <ref name="presidendikõne2">[https://web.archive.org/web/20161224164059/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas"]. President.ee, 13.10.2016</ref> <ref name="presidendikõne3">[https://web.archive.org/web/20161224164206/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016"]. President.ee, 25.10.2016</ref> <ref name="ol20161006">Maarit Stepanov: [https://web.archive.org/web/20161007185715/http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi."] Õhtuleht, 6. oktoober 2016</ref> <ref name="ol20160929">{{Netiviide |url=http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski |pealkiri=Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski? |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2017-09-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170917171241/http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski |url-olek=töötab }}</ref> <ref name=":1">{{cite web|url=http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 |title=Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss |date=1. oktoober 2016|accessdate=6. oktoobril 2016 |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Raul |last1=Ranne |url-access=subscription}}</ref> <ref name="pm20161004">[https://web.archive.org/web/20161009163201/http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene."] Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016</ref> <ref name="PDs5Z">[https://web.archive.org/web/20161009105145/http://www.ohtuleht.ee/762707/kas-tahad-teada-kuidas-sai-kersti-kaljulaid-oma-nime "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?"] Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="f82Ha">[[Liisa Tagel]]. [https://web.archive.org/web/20161012074604/http://arvamus.postimees.ee/v2/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaeaenata-nagu-kaljulaid-eelistab "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab."] Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.</ref> <ref name="w7F65">[https://web.archive.org/web/20190108145557/https://www.president.ee/et/vabariigi-president/elulugu/index.html Kersti Kaljulaid: elulugu]. President.ee</ref> <ref name="fj8Eu">Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24</ref> <ref name="YDTY5">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil. |url=http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm |vaadatud=2016-10-07 |arhiivimisaeg=2017-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203153444/http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OIjNv">Kadri Paas: [https://web.archive.org/web/20161010044124/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest."] Ärileht.ee, 28. september 2016</ref> <ref name="JcdlC">Priit Simson: [https://web.archive.org/web/20161019211611/http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016</ref> <ref name="XjnuD">{{Netiviide |url=http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF |pealkiri=The Members of the European Court of Auditors since 1977 |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2014-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141001070503/http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="P1MKI">[https://web.archive.org/web/20161007182602/http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref> <ref name="G4BSJ">[https://web.archive.org/web/20161110173047/http://www.praxis.ee/2016/07/praxise-noukogu-uue-liikmena-alustas-tood-kersti-kaljulaid/ "Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 20. juuli 2016</ref> <ref name="k0Oys">[https://web.archive.org/web/20161110173053/http://www.postimees.ee/v2/3856613/praxis-ei-kiirusta-kaljulaidile-asendaja-leidmisega "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega"]. Postimees.ee, 30. september 2016</ref> <ref name="ro05y">[https://web.archive.org/web/20161005203149/http://uudised.err.ee/v/eesti/fa2ce90e-97a9-468e-a395-e084a5ecfaa4/arenguseire-noukoja-esimeheks-valiti-kersti-kaljulaid "Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid"]. ERR.ee, 19. september 2016</ref> <ref name="0RUXm">[https://web.archive.org/web/20161110235352/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korge-eesti-euroametnik-valiti-riigikogu-juurde-loodud-arenguseire-noukoja-juhiks?id=75658195 "Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks"]. Ärileht.ee, 19. september 2016</ref> <ref name="67Gm5">{{Netiviide |pealkiri=Äriregistri päring |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |vaadatud=2009-09-11 |arhiivimisaeg=2013-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sxJVQ">[https://web.archive.org/web/20161006151246/http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref> <ref name="OXlLX">{{cite web | last=Raun | first=Alo | title=Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid? | website=postimees.ee | date=2011-09-16 | url=https://www.postimees.ee/567122/parts-miks-mitte-esimeheks-luik-hololei-kaljulaid | language=et | access-date=2022-07-11}}</ref> <ref name="vidLh">[https://web.archive.org/web/20161006112837/http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> <ref name="HeR0D">[https://web.archive.org/web/20170917213704/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-tanavakusitlus-kui-tuntud-on-kersti-kaljulaid-rahva-seas?id=75742315 "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?"] Delfi, 27. september 2016.</ref> <ref name="cP4Pe">[https://web.archive.org/web/20161005200150/http://www.postimees.ee/v2/3853539/kommunikatsiooniekspert-kaljulaiust-rahvale-tundmatu-inimene-kelle-nimegagi-eksitakse "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse."] Postimees, 28. september 2015</ref> <ref name="sf56c">[https://web.archive.org/web/20170917171700/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/janek-maggi-eestile-otsiti-presidenti-justkui-personalifirma-kaudu-n177282 "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu."] Pealinn, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="syZ1S">{{cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097 |title=Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib |date=29. september 2016 |accessdate= |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Otti |last1=Eylandt}}</ref> <ref name="cIPVM">[https://web.archive.org/web/20170202070800/http://uudised.err.ee/v/eesti/01b899fc-306b-44d0-a13f-3e4a09125e88/president-kaljulaid-ei-poolda-patsile-monumendi-pustitamist "President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist"]. ERR.ee, 20. jaanuar 2017</ref> <ref name="UQuKJ">[https://web.archive.org/web/20161006154055/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135 Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid]. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="OmD6s">[https://web.archive.org/web/20170706194757/http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/eurominutid/ "Eurominutid"]. kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)</ref> <ref name="jO4lj">[https://web.archive.org/web/20161222222909/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html Avalikust teenusest 21. sajandil], president.ee.</ref> <ref name="Nk7rY">[https://web.archive.org/web/20161104234429/http://uudised.err.ee/v/cc5ab757-8876-4f36-92aa-9e9c9bf591b0 "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest"]. ERR.ee, 2. november 2016</ref> <ref name="HZ9P7">[https://web.archive.org/web/20161104205857/http://uudised.err.ee/v/25d7d0c6-688b-45c3-b9bb-2b886d41df72 "President: minu kirikuskäimine poleks siiras"]. ERR.ee, 4. november 2016</ref> <ref name="n3n77">[https://web.archive.org/web/20161104205043/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-selgitab-riiklike-tahtpaevade-puhul-kirikus-kaimine-ei-oleks-siiras-olukorras-kus-see-pole-olnud-minu-jaoks-varem-kombeks?id=76159473 "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks"]. Delfi.ee, 4. november 2016</ref> <ref name="pPV2E">Evelyn Kaldoja: [https://web.archive.org/web/20161128193439/http://arvamus.postimees.ee/3924757/evelyn-kaldoja-president-pole-usuvalguse-lambijalg "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg"]. Postimees.ee, 25. november 2016.</ref> <ref name="A2koE">Andrus Kivirähk: [https://web.archive.org/web/20161111120353/http://epl.delfi.ee/news/lp/kivirahk-selge-et-uhes-ilmalikus-riigis-pole-sunnis-presidendile-taevastelt-vagedelt-toetust-anuda?id=76148521 "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda"]. EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="iCZCr">Janek Mäggi: [https://web.archive.org/web/20161121130926/http://arvamus.postimees.ee/3914627/janek-maeggi-miks-president-kersti-kaljulaid-jumalat-kardab "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?"] Postimees.ee, 17. november 2016</ref> <ref name="uIhBA">[https://web.archive.org/web/20161218143112/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sibul-presidendi-kaitumine-tundub-pigem-nagu-vastuolude-otsimine-voi-kristlaste-jaoks-oluliste-vaartuste-eitamine?id=76632592 "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine"]. Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="WBEhJ">Tiiu Pikkur: [https://web.archive.org/web/20161220184259/http://www.eestikirik.ee/president-kersti-kaljulaid-kohtus-peapiiskop-urmas-viilmaga/ "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga"]. Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="0MHyQ">[https://web.archive.org/web/20161221114355/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/urmas-viilma-president-kaljulaid-saatis-advendiajal-joulukaardi-mitte-pooripaevakaardi?id=76664906 "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi"]. Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016</ref> <ref name="gLzqX">[https://web.archive.org/web/20161221023131/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"] Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="FQ2Kk">[https://web.archive.org/web/20161220001104/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-ajalehes-meie-maa-joul-on-uks-vana-sona-mis-seostub-pooripaevaga?id=76631248 "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga"]. Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="bssYA">[https://web.archive.org/web/20161220110606/http://www.eesti.ca/president-kaljulaidi-torjuv-suhtumine-kirikusse-hammastab-kristlasi/article48885 "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi"]. [[Estonian World Review]], 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="wdnEc">[https://web.archive.org/web/20161224095541/http://www.postimees.ee/3956595/kaljulaid-kuulutas-maksumuudatused-huvigruppide-vastuseisust-hoolimata-vaelja "Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja"]. Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016</ref> <ref name="UmG8J">[https://web.archive.org/web/20161105014453/http://uudised.err.ee/v/f4916121-c80b-4a69-b008-baafc7d42095 "Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga"]. ERR.ee, 20. oktoober 2016</ref> <ref name="3s4JN">Ragnar Kond. [https://web.archive.org/web/20161105030015/http://uudised.err.ee/v/37f95fe9-6302-473c-a876-a6d4cdd5c990 "Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis"]. ERR.ee, 21. oktoober 2016</ref> <ref name="UZYEn">[https://web.archive.org/web/20161027145128/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-leedus-balti-riikide-tihe-koostoo-tagab-regiooni-tugevuse-ja-turvalisuse?id=76056691 "President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse"]. Delfi.ee, 26. oktoober 2016</ref> <ref name="eiRNW">[https://web.archive.org/web/20161104204655/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12592-2016-10-19-13-05-22/layout-visit.html "President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse"]. President.ee, 19. oktoober 2016</ref> <ref name="CM0Gn">[https://web.archive.org/web/20161121234109/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12634-2016-10-28-13-04-25/index.html "President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond."] President.ee, 28. oktoober 2016</ref> <ref name="GIZ8m">[https://web.archive.org/web/20161121233935/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12709-2016-11-17-18-19-25/layout-visit.html "President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu"]. President.ee, 18. november 2016</ref> <ref name="ci3Z2">[https://web.archive.org/web/20161121232919/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-president-kaljulaid-peatus-uhke-sviidi-asemel-hoopis-hostelis?id=76316729 "FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis"]. Publik.delfi.ee, 18. november 2016</ref> <ref name="Ibkoh">[https://web.archive.org/web/20170210074851/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12796-2016-12-13-15-21-47/layout-visit.html "Vabariigi President külastab Harjumaad"]. President.ee, 13.12.2016</ref> <ref name="ihE2l">[https://web.archive.org/web/20090515100402/http://www.postimees.ee/?id=117217 "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid."] Postimees.ee, 9. mai 2009</ref> <ref name="CI7q5">[https://web.archive.org/web/20190331073402/https://oef.org.ee/teoksil/koostoo-dialoog-debatt/koosmeel/ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind.] Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016</ref> <ref name="9u2m4">[[Alo Raun]]: [https://web.archive.org/web/20161211031126/http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016</ref> <ref name="wSP4B">[https://web.archive.org/web/20161211140118/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mojukate-ajakiri-lp-vahel-delfi-ja-epl-avalikustavad-eesti-2016-aasta-mojukaima-inimese?id=76554742 "MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese"]. Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <!--<ref name="aIdmW">{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 |pealkiri=Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002061037/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 |url-olek=töötab }}</ref>--> <ref name="06HT9">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla |vaadatud=2016-10-06 |arhiivimisaeg=2016-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161009141506/https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="wlXNl">{{Netiviide |url=http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 |pealkiri=TTÜ lõpetajad 1918–2006 |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2017-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170811011425/http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="56Qnu">Postimees, Arter. 24. september 2016</ref> <ref name="Q63vY">[https://web.archive.org/web/20170803130732/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde] Delfi, 27. september 2016</ref> <ref name="YhzjA">Kadi Viljak, [https://web.archive.org/web/20161120084839/http://www.ohtuleht.ee/109628/poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist "Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist"]. Õhtuleht.ee, 1. august 2001</ref> <ref name="qhAo6">Anu Säärits: [https://web.archive.org/web/20161007120450/http://sport.err.ee/v/spordipoliitika/bfa833ea-957c-40ee-af5b-db479c4f8c88/kaljulaid-eesti-sporti-tuleb-eelkoige-edendada-laste--ja-noortespordi-kaudu Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu]. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="iG9cV">[https://web.archive.org/web/20170129135303/http://www.ohtuleht.ee//784530/fotod-president-kersti-kaljulaid-osales-uisumaratonil "FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil"]. Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017</ref> <ref name="Nm52K">[https://web.archive.org/web/20161006102038/http://www.ohtuleht.ee/762716/video-pressikonverentsilt-kaljulaid-tana-voitis-kogu-eesti "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!."] Õhtuleht, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="BIBFh">[https://web.archive.org/web/20161005072007/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония."] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="44kool">[https://web.archive.org/web/20190107072236/https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee</ref> <ref name="ol_2019_09_20">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200110221019/https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Delfi">[https://web.archive.org/web/20190430083749/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist "], Delfi, 29.04.2019</ref> <ref name="EE">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501152029/https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jaagant">{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019 |arhiivimisaeg=2019-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430110938/https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sugupuu">Fred Puss, Tarmo Vaher: [https://web.archive.org/web/20170831220135/http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu"] Eesti Ekspress, 30. august 2017</ref> <ref name="EE_2016_10_05">Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://web.archive.org/web/20180206211627/http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"], Eesti Ekspress 5.10.2016</ref> <ref name="L0QPo">[https://web.archive.org/web/20190107072428/https://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref> <ref name="cptjA">{{Netiviide|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=12. juuli 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|arhiivimisaeg=12. juuli 2017}}</ref> <ref name="dOh8n">{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019 |arhiivimisaeg=2020-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200110211654/https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="qBbT5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200606211334/https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="GXx2v">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220040305/https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ojMD2">{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170911204850/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Ycgin">{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120010/https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="S814s">{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120717/https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kuC4d">{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120011/https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="0fvH3">{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120012/https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="tMj2J">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120012/https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="KfnYy">{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2020-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200607154525/https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="vs19G">Merike Teder [https://web.archive.org/web/20190501053842/https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga"], Postimees, 14.06.2016</ref> <ref name="ZHfQE">{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501115201/https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="CBi42">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200402184024/https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="8pp2l">{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108063904/https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TwieZ">{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805100118/https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ovrP1">{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191215122729/https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="YusAN">{{Netiviide |url=https://egu.ee/uudised/199/ |pealkiri=S. Märdla doktoritöö kaitsmine |vaadatud=2018-03-19 |arhiivimisaeg=2018-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180319151408/https://egu.ee/uudised/199/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="harVm">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211235530/http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="2016okt">[https://web.archive.org/web/20200111150615/https://www.postimees.ee/3880927/kaljulaid-alustas-presidendiaega-suure-toetusega Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega]. [[Postimees]], 21.10.2016</ref> <ref name="2017okt">[https://web.archive.org/web/20200111150618/https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="N9gQV">[https://web.archive.org/web/20191229170513/http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes]. [[Kaitseministeerium]]i koduleht</ref> <ref name="muusika_06072019">{{Netiviide |autor=Ia Remmel |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema |pealkiri=President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema |väljaanne=Muusika |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116013250/https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%25C3%25A4lja-m%25C3%25B5tlema |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="bReiv">{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald, Sarah Adamson |url=https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |pealkiri=Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. detsember 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191228181103/https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="5JH1T">{{Netiviide |autor=Margus Ansu |url=https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |pealkiri=Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190707140522/https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="30pY8">{{Netiviide |autor=Kristjan Järv, Ele Loonde |url=https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |pealkiri=VIDEO {{!}} Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=4. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116013740/https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="epl_20190529">{{Netiviide |autor=Raimo Poom, Ann-Marii Nergi |url=https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |pealkiri=President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=20.05.2019 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=27.07.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200727201812/https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="err_20171002">{{Netiviide |autor=Greete Palmiste |url=https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |pealkiri=Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina |väljaanne=ERR.ee |aeg=02.10.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124204849/https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="T32Dz">{{Netiviide |autor=Lauri Tankler |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |pealkiri=FOTOD <nowiki>|</nowiki> President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas |väljaanne=Delfi.ee |aeg=14.07.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124210832/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LSiJC">{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |pealkiri=President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja |väljaanne=Pealinn |aeg=24.07.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124204859/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="XqMaw">{{Netiviide |autor=Fred Püss |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |pealkiri=GRAAFIKUD {{!}} President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro |väljaanne=Delfi.ee |aeg=26.12.2018 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124211233/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="9ASO4">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |pealkiri=Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks |väljaanne=ERR.ee |aeg=07.06.2019 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.04.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200424220730/https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BSQ3M">{{Netiviide |autor=Gunnar Leheste |url=https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |pealkiri=President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga |väljaanne=sport.delfi.ee |aeg=21.07.2019 |vaadatud=16.01.2020 |arhiivimisaeg=16.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116112535/https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kGMag">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=11.08.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044524/https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WAX5T">{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020 |arhiivimisaeg=2020-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200627095244/https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BahJc">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=29.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629065535/https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ByUKy">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |pealkiri=President kuulutas pensionireformi seaduse välja |väljaanne=ERR.ee |aeg=20.10.2020 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=14.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514202548/https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="bJlRh">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |pealkiri=Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=president.ee |aeg=25.06.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=29.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629013944/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="riuEd">{{Netiviide |autor=Urmet Kook |url=https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |pealkiri=Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks |väljaanne=ERR.ee |aeg=21.08.2020 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=20.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210520150327/https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="yGP1p">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |pealkiri=Kaljulaid pääses OECD juhi valimisel teise vooru |väljaanne=ERR.ee |aeg=19.01.2021 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=20.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210520150324/https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="xbUPt">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |pealkiri=Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest |väljaanne=ERR.ee |aeg=26.01.2021 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=14.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514034043/https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="3Noko">[https://web.archive.org/web/20200421142832/https://www.inst.ee/uudised/koroonakriisis-ollakse-enim-rahul-politsei-ning-koige-vahem-rahul-presidendi-tegevusega Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]], 14.04.2020</ref> <ref name="xch81">[https://web.archive.org/web/20200419073104/https://www.err.ee/1077648/valitsuse-tegevusega-koroonakriisis-on-rahul-koikide-erakondade-valijad Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad]. [[ERR]], 15.04.2020</ref> <ref name="G1ppD">[https://web.archive.org/web/20210520140134/https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-poliitikutest-enim-tanel-kiike-marina-kaljuranda-ja-kersti-kaljulaidi/ Eesti elanikud usaldavad poliitikutest enim Tanel Kiike, Marina Kaljuranda ja Kersti Kaljulaidi]. [[Kantar Emor]], 7. jaanuar 2021</ref> <ref name="RPlf1">[https://web.archive.org/web/20201207001444/https://tartu.postimees.ee/7118897/president-kersti-kaljulaid-vottis-tartu-ulikooli-aulas-vastu-johan-skytte-medali President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali]. [[Tartu Postimees]], 26. november 2020</ref> <ref name="RKDrl">{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|pealkiri=LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna|aeg=19.05.2020|vaadatud=13.04.2021|arhiivimisaeg=14.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514203417/https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|url-olek=töötab}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Kersti Kaljulaid}} {{vikitsitaat}} * [https://kerstikaljulaid.ee/ Ametlik koduleht] * [https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid] ===Publikatsioone=== * Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/241114.php "Kui riik petab, siis petab ka maksumaksja."] Postimees.ee, 25. jaanuar 2007 * Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/170307/esileht/arvamus/250428.php "Kas teeme nii või naa."] Postimees.ee, 17. märts 2007 * Kersti Kaljulaid. [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html "Avalikust teenusest 21. sajandil."] President.ee. ([http://arvamus.postimees.ee/v2/3651275/kersti-kaljulaid-avalikust-teenusest-21-sajandil "Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil."] Postimees.ee, 11. aprill 2016) * Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3776467/kersti-kaljulaid-raeaekides-eestist "Rääkides Eestist."] Postimees.ee, 25. juuli 2016 * Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga "Eetiline riik ei mängi oma rahvaga."] Postimees.ee, 12. august 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele "Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Postimees.ee, 29. september 2016 === Intervjuud === * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 Kersti Kaljulaid] saates "[[Kukul külas]]", 29. oktoober 2006 * Sigrid Sõerunurk. [http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. [[Universitas Tartuensis]], 10. mai 2010 * [[Priit Pullerits]]. [http://majandus24.postimees.ee/v2/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis "Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis"]. Postimees.ee, 7. mai 2011 * [https://vimeo.com/91604866 Kersti Kaljulaid – Koosmeel] OEF, 9. aprillil 2014 (mõtteid Euroopa Parlamendi valimistest) * [http://uudised.err.ee/v/eesti/af8ecca6-d581-42ed-ad59-9c108ec2917e/kaljulaid-sooviks-presidendina-olla-eelkoige-eestvedaja-video "Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja"]. ERR.ee, 30. september 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/27f21e0d-8588-415c-86b2-428ccfeb1086/kaljulaid-olen-tulevikus-ka-ekre-president "Kaljulaid: olen tulevikus ka EKRE president"]. ERR.ee, 30. september 2016 * [http://m.postimees.ee/section/122/3857095 "Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib…"] Postimees.ee, 30. september 2016 * [http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/772935 "KERSTI KALJULAID: kahtlemata võib midagi esmaspäeval nihu minna, kuid olen siiski väga uhke nende 90 allkirja üle"]. TV3, "[[Seitsmesed uudised]]", 30. september 2016 * [http://virumaateataja.postimees.ee/v2/3891091/intervjuu-kersti-kaljulaidiga-mulle-vaega-meeldib-kui-inimesed-uetlevad-ka-mulle-et-nad-ei-ole-minuga-nous?_ga=1.171689952.1969834455.1467139050 "Intervjuu Kersti Kaljulaidiga: mulle väga meeldib, kui inimesed ütlevad ka mulle, et nad ei ole minuga nõus"]. [[Virumaa Teataja]], 29. oktoober 2016 * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=19772 "President Kaljulaid on sõnausuline"]. [[Põhjarannik]], 3. november 2016 * [[Mart Soidro]], [[Andrus Kivirähk]]. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"]. Meiemaa.ee, 17. detsember 2016 * [[Rannar Raba]]. [http://sakala.postimees.ee/3987599/president-seaduste-ostmine-ei-ole-okei?_ga=1.172274795.955979669.1408129859 "President: seaduste ostmine ei ole okei"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 21. jaanuar 2017 * Richard Milne. [https://www.ft.com/content/8080e94e-ed50-11e6-930f-061b01e23655 "Estonia ‘not afraid’ to be on Nato frontline, president says"]. [[Financial Times]], 9. veebruar 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] arvamus.postimees.ee, 4. oktoober 2017 === Persoonilood === * Liisa Tagel. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3852923/uelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehes "Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes"]. Postimees.ee, 28. september 2016 * [[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/korboja-perenaine?id=75766527 "Kõrboja perenaine."] EPL.ee, 1. oktoober 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3859653/juhtkiri-tervist-proua-president "Juhtkiri: tervist, proua president!"] Postimees.ee, 4. oktoober 2016 * [[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"]. Eesti Ekspress, 5. oktoober 2016 * [[Priit Simson]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016 * [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016 * Antonis Mavropoulos. [https://medium.com/@antonismavropoulos/more-kersti-less-donald-ef79f7041614#.ata655jar "More Kersti, Less Donald"]. Medium.com, 8. veebruar 2017 * [[Eero Epner]]: [https://levila.ee/tekstid/kuhu-kadus-kersti-kaljulaid "Kuhu kadus Kersti Kaljulaid?"] Levila, august 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[10. oktoober]] [[2016]] – [[11. oktoober]] [[2021]]| järgnev=[[Alar Karis]]}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{JÄRJESTA:Kaljulaid, Kersti}} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 1jnb4fai7w7326hy65ptrwoni3ahrru 0 84989 7168500 7123350 2026-06-06T20:47:40Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7168500 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{väeüksus | nimi = Eesti maavägi | pilt = Maavagi crest.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Maaväe embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = [[maavägi]] | liik = | ülesanne = [[maismaasõda]] | suurus = | alluv = [[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = [[Eesti maavägi#Varustus|Eesti maaväe varustus]] | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Afganistani sõda (2001)]] * [[Iraagi sõda]] }} | lahingusilt = Sõjad | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Flag of the Estonian Land Forces.svg|150px]] | märk_silt = Maaväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eesti maavägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas [[kaitseplaan]]idele ja [[kaitseväe juhtimisorgan]]ite korraldustele. == Ajalugu == Tänapäevase Eesti maaväe ajalugu on osa Eesti kaitseväe taastamise loost, kuid selle ajalooline järjepidevus ja sümboolika ulatuvad tagasi Eesti rahvusväeosade, [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ning sõjaeelse Eesti sõjaväe juurde. Eesti kaitsevägi on taastatud Vabadussõja ja enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kaitseväe traditsioonidele toetudes.<ref name="KV-ajalugu">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/ "Ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref><ref>Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda === Eesti oma relvajõu kujunemine algas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul Vene armee koosseisus loodud Eesti rahvusväeosadest. 1918. aasta veebruaris võtsid Eesti diviisi väeosad mitmel pool Eestis võimu enda kätte ning 23. ja 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus. Kaitseväe kronoloogia järgi muutus Eesti diviis samal päeval Eesti sõjaväeks. Diviisi koosseisus oli 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit ning koos väljaspool diviisi relvis olnud meestega oli kodumaal relvis umbes 1000 ohvitseri ja 50 000 sõdurit.<ref name="KV-kronoloogia">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/kronoloogia/ "Kronoloogia"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Vabadussõja alguses tuli Eesti relvajõud üles ehitada kiiresti, piiratud varustuse ja ebaselge poliitilise olukorra tingimustes. 16. novembril 1918 algas vabatahtliku kaitseliidu korraldamine, 21. novembril loodi 1. diviis ning detsembris 1918 hakati moodustama mitut hilisemas Eesti sõjaajaloos keskseks saanud üksust. Nende seas olid [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste malev]], [[Scoutspataljon]] ja 2. diviis, mille sõjavägede ülemjuhataja moodustas 24. detsembril 1918. 27. märtsil 1919 moodustati 3. diviis.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref>Ago Pajur, Hellar Lill, Lauri Vahtre, Peeter Kaasik, Toe Nõmm, Taavi Minnik, Tõnu Tannberg, Toomas Hiio ja Urmas Salo. ''Eesti Vabadussõja ajalugu''. I–II. Tallinn: Varrak, 2020.</ref> Vabadussõja kogemus andis Eesti maaväele kaks pikaajalist tunnust: rahvaväe põhimõtte ja territoriaalse kaitse tähtsuse. Eesti riik ei ehitanud suurt kutselist armeed, vaid kujundas sõjalise kaitse kaitseväeteenistuse, reservväelaste ja territoriaalse mobilisatsiooni ümber. Pärast sõja lõppu algas demobilisatsioon ning sõjaaja rahvaväest sai rahuaegne sõjavägi.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref name="ESAj">Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Sõjavägi enne 2. maailmasõda === 1920.–1930. aastatel kujunes Eesti maavägi reservipõhiseks väeks. Vabadussõja järel arendati sõjaväe haridusasutusi, loodi kindralstaabikursused, mis nimetati 1925. aastal [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemaks Sõjakooliks]].1923. aastal koondati sõjaväelised õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks.<ref name="KV-kronoloogia" /> 1928. aastal mindi kaheaastaselt ajateenistuselt üle üheaastasele teenistusele ning uus loodi struktuur, mis kehtis põhijoontes kuni 1940. aastani. 1934. aastal mindi üle territoriaalprintsiibile: loodi kaheksa sõjaväeringkonna staapi, mis pidid sõja korral formeerima diviiside alluvuses brigaade.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sõjaeelse kaitsekorralduse keskmes oli seega eeldus, et väikeriik peab suutma kiiresti välja panna reservil põhineva maaväe ning siduda väeosad kohaliku territooriumi, väljaõppe ja mobilisatsioonikorraldusega.<ref>''Sõja ja rahu vahel. I köide: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani''. Peatoimetaja Enn Tarvel. Tallinn: S-Keskus, 2004.</ref> 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude Liidu väed Eesti. Sama aasta juulis likvideeriti Eesti kaitsevägi, mis viidi Punaarmee koosseisu.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega katkestati Eesti maaväe institutsionaalne järjepidevus, kuigi sõjaeelse kaitseväe üksuste nimed, sümboolika ja traditsioonid jäid hiljem taastatud kaitseväe jaoks oluliseks. === Kaitseväe taastamine === Eesti relvajõu taastamine algas enne iseseisvuse ametlikku taastamist rahvaalgatusliku kaitsetahte ja Kaitseliidu taaselustamise kaudu. Kaitseliit äratati rahvaalgatuse korras ellu 17. veebruaril 1990, taastati juriidiliselt 4. septembril 1991 ning arvati 28. aprillil 1992 kaitsejõudude koosseisu.<ref name="KV-ajalugu" /> 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. 3. septembril 1991 otsustas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] moodustada kaitsejõud ning sätestas, et Eesti Vabariigi kaitsejõud komplekteeritakse üldise kaitseteenistuse kohustuse alusel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071868 "Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta"]. Riigi Teataja, 3. september 1991. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 31. oktoobril 1991 taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitsejõudude peastaap ning 18. märtsil 1992 taasloodi Kuperjanovi ja Kalevi üksik-jalaväepataljonid.<ref name="KV-kronoloogia" /> Taastatud kaitseväe esimestel aastatel tuli luua korraga õiguslik raamistik, juhtimisorganid, ajateenistuse korraldus, väljaõppebaasid ja esimesed lahinguüksused. 1992. aasta alguses oli kaitseväe isikkoosseis väga väike, kuid samal aastal alustati esimesi reservõppekogunemisi ning Kuperjanovi ja Kalevi pataljonide väljaõpet. 31. augustil 1994 lahkusid Vene väed Eestist, mis lõpetas ühe keskse takistuse iseseisva riigikaitse tegelikul ülesehitamisel.<ref name="KV-kronoloogia" /> === NATO-suunaline areng === 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses kujundati maaväge üha enam koostegutsemiseks lääneriikide ja [[NATO]]ga. 29. märtsil 2004 sai Eesti NATO liikmeks.<ref name="KV-kronoloogia" /> See muutis Eesti maaväe arengu raamistikku: lisaks iseseisvale kaitsevõimele muutus oluliseks liitlasvägedega ühilduv juhtimine, väljaõpe, side, logistika ja relvastus. 2003. aastal loodi Tallinnas 1. jalaväebrigaad 1. jalaväerügemendi õigusjärglasena. 2006. aastal kolis brigaadi staap [[Paldiski|Paldiskisse]] ning 1. jaanuaril 2009 määrati brigaadi alluvusse reaalsed üksused: [[Scoutspataljon]], Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.<ref name="1JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/ajalugu/ "1. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 1. jalaväebrigaadist kujunes maaväe peamine manööverüksus, mille ümber koondus suur osa ajateenijate väljaõppest ja kiirreageerimisvõimest. 1. augustil 2014 loodi maaväe reformi käigus Lõuna kaitseringkonna asemele 2. jalaväebrigaad.<ref name="2JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/ajalugu/ "2. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Selle loomine tugevdas Lõuna-Eesti kaitsekorraldust ning viis maaväe kahe brigaadi mudelini. 2016. aastal võttis 2. jalaväebrigaad kasutusele Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika, sidudes sellega brigaadi Vabadussõjaaegse ajaloolise pärandiga.<ref name="2JVB-ajalugu" /> 20. aprillil 2017 algas Eestis rahvusvahelise NATO lahingugrupi teenistus. Lahingugrupp paiknes 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal ning selle raamriigiks sai Ühendkuningriik.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega sai maaväe arengus püsivaks teguriks liitlasüksuste vastuvõtmine, nendega koos harjutamine ja sõjalise kaitse planeerimine NATO kollektiivkaitse osana. === Diviisi loomine === 2022. aasta julgeolekuolukord ja NATO kaitseplaneerimise muutused viisid Eesti maaväe juhtimisstruktuuri järgmise suure ümberkorralduseni. Vabariigi Valitsus otsustas 8. detsembril 2022 luua kaitseväe struktuuriüksusena diviisi. Valitsuse otsuse järgi pidi diviis parandama Eesti ja Balti regiooni sõjalise kaitse planeerimist NATO raamistikus ning looma paremad võimalused Eestis paiknevate ja siia tugevduseks tulevate üksuste ning võimete kasutamiseks.<ref name="Diviisi-loomine">[https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise "Valitsus otsustas diviisi loomise"]. Vabariigi Valitsus, 8. detsember 2022. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisist sai maaväe keskne juhtimistasand. Kaitseväe andmetel hõlmab diviisi tegevuspiirkond kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviisi ülesanne on siduda omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning olla ühenduslüli Eesti üksuste, liitlaste ja liitlaste sõjaliste võimete vahel.<ref name="Diviis">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/ "Diviis"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisi koosseisu kuuluvad nii Eesti kui ka liitlasriikide üksused. Eesti üksustest moodustavad diviisi 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, staabi- ja sidepataljon, luurepataljon, suurtükiväerügement ja logistikapataljon.<ref name="Diviis" /> Diviisi loomine tähistas üleminekut brigaadikeskselt maaväe kirjelduselt suurema väekoondise juhtimisele, mille kaudu seotakse Eesti reservipõhine kaitsemudel NATO piirkondliku kaitseplaaniga. === Võimearendus 2020. aastatel === 2020. aastate alguses suunati maaväe arengut eeskätt heidutuse, kiirreageerimise, tulejõu, tankitõrje, õhutõrje, kaitstuse ja liitlaste vastuvõtmise tugevdamisele. Riigikaitse arengukava 2022–2031 sõjalise osa eesmärk on tagada võimearendused, mis peavad kindlustama heidutuse ning võimaluse reageerida vaenlase agressioonile. Arengukava sõjalise kaitse osa kogukulu on üle kaheksa miljardi euro.<ref>[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/riigikaitse-arengukava/ "Riigikaitse arengukava"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Arengukava tõi maaväe jaoks kaasa suurema tähelepanu kaudtulele, üksuste kaitstusele, tankitõrjele ja 2. jalaväebrigaadi tulevõimele. 2021. aastal avaldatud kava järgi lisandus kaitseväe struktuuri regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus ning tugevdati 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet.<ref>[https://www.err.ee/1608434180/riigikaitse-arengukava-kaitsevagi-saab-mitmikraketiheitjate-uksuse "Riigikaitse arengukava: kaitsevägi saab mitmikraketiheitjate üksuse"]. ERR, 13. detsember 2021. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Need muutused näitasid, et maaväe areng ei piirdunud enam ainult jalaväe- ja territoriaalkaitseüksustega, vaid liikus suurema tuleulatuse, liitlasvägede koostöö ja diviisitasandi juhtimise suunas. ==Maaväe ülesanded== Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone [[loodusõnnetus]]te või inimtegevuse tagajärjel tekkinud [[katastroof]]ide korral. [[Rahu]]ajal on maaväe ülesanneteks: * korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; * kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; * osaleda õppustel ja operatsioonides koos [[NATO]] ja teiste partneritega; * abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. [[Kriis]]ide korral on maaväe ülesanneteks: * valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; * tõsta valmisolekutaset; * alustada kas osalise või täieliku [[mobilisatsioon]]i läbiviimist; * luua tingimused liitlaste saabumiseks. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: * kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; * korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed. ==Maaväe rahuaegne koosseis== [[Pilt:Estonian Division insignia.png|28px]] '''[[Diviis (Eesti)|Diviis]]''' * [[Staabi- ja sidepataljon|Staabi- ja sidepataljon]] * [[Pilt:Jvbrigaad.jpg|25px|1. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Tapa]]l) ** Staabi- ja sidekompanii (Tapal) ** [[Pilt:Scoutspataljon emblem.svg|20px]] [[Scoutspataljon]] (Tapal) ** [[File:KalevJP large.jpg|20px]] [[Kalevi jalaväepataljon]] ([[Jõhvi]]s) ** [[Pilt:Viru jalaväepataljon uus embleem.jpg|20px]] [[Viru jalaväepataljon]] (Jõhvis) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Pioneeripataljon.png|20px|Pioneerpataljoni vapp]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ([[Tapa]]l) ** [[Pilt:Õhutõrjepataljon emblem.svg|20px|Õhutõrjepataljoni vapp]] [[Õhutõrjepataljon (Eesti kaitsevägi)|Õhutõrjepataljon]] (Tapal) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Tapal) ** Tankitõrjekompanii (Jõhvis) * [[Pilt:2.JVBr small.png|25px|2. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[2. jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Luunja]]s) ** [[Pilt:Mv kuperjanov.jpg|20px|Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ([[Võru]]s) ** [[Pilt:2. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Võrus) * [[Pilt:Suurtükiväepataljon emblem.svg|20px|Suurtukiväegrupi vapp]] [[Suurtükiväerügement (Eesti kaitsevägi)|'''Suurtükiväerügement''']] * [[Logistikapataljon]] ([[Paldiski|Paldiskis]]) * [[Luurepataljon]] (Tapal) Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on: *[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaadi]] staap * 2. jalaväebrigaadi staap *[[Scoutspataljon]] *[[EOD]]/[[IEDD]] demineerimisrühm {{uuenda}} ===Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt=== {{uuenda}} Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel. * '''1. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid [[soomusvägi|soomusbrigaadiks]]. Brigaadile on kavas hankida lisaks [[soomustransportöör]]idele [[jalaväe lahingumasin]]ad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. * '''2. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse [[jalavägi|jalaväebrigaadina]]. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus. {{uuenda}} ==Reservüksused== [[File:120614-A-OC230-143 (7395371704).jpg|pisi|Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel [[Saber Strike|Saber Strike 2012]]]] Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: *6 [[jalaväepataljon]]i (neist 2 soomukitel) *2 [[õhutõrjepataljon]]i *2 [[pioneeripataljon]]i *2 [[suurtükiväepataljon]]i *2 tagalapataljoni *2 luurekompaniid *2 [[tankitõrjekompanii]]d ==Varustus== ===Tulirelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Kaliiber ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolid''' |- |[[Heckler & Koch USP]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Poolautomaatne püstol]] |[[9×19mm Parabellum|9×19 mm]] |[[File:HKUSP.png|150px]] |Standardkasutuses püstol.<ref name="Zly4E" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Automaadid ja karabiinid''' |- |[[LMT R-20 Rahe]] |{{Pisilipp|USA}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]]<br>[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] | [[Fail:Jõgeva maleva õppus Luud 28.-29.01.2023 (52687035215).jpg|150x150px]] |Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> 7,62x51mm kaliibriga varianti '''R-20 L''' kasutatakse täpsuspüssina. |- |[[IMI Galil]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]] |[[Fail:Galil.jpg|150x150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[1. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> |- |[[Heckler & Koch G3#Ak 4|Ak 4]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Ründevintpüss<!-- Battle rifle --> |[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] |[[File:Kongsberg AG-3.jpg|150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[2. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="LLMxU" /> |- |[[Heckler & Koch G36]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Ründevintpüss |5,56×45&nbsp;mm |[[File:Domok g36.JPG|150px]] |Kasutuses [[Erioperatsioonide grupp|Erioperatsioonide grupi]]<nowiki/>s.<ref name="Delfi.ee" /> |- ||[[M14 (relv)|M14]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tseremoniaal Karabiin |7,62×51&nbsp;mm |[[File:M14 Stand-off Munitions Disruptor (SMUD) (7414626342).jpg|150px]] |Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.<ref name="NA0yt" /> Osad modifitseeriti [[E-Arsenal]]i poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.<ref name="hDfdY" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Snaiperrelvad''' |- |[[Sako TRG|Sako TRG-42]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Snaiperrelv]] |[[.338 Lapua Magnum]] |[[File:Sako TRG folding stock + Zeiss 3-12x56 SSG P.JPG|150px]] |Kasutusel erivägedes ja luureüksustes. |- |[[PGM Hécate II]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Snaiperrelv |[[12,7×99mm NATO|12,7×99 mm]] |[[File:PGM Hecate.jpg|150px]] | |- |[[IMI Galil|Galil Sniper]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Täpsuspüss |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK417]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Täpsuspüss]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pumppüssid''' |- |[[Benelli M3|Benelli M3T]] |{{Pisilipp|Itaalia}} | Pumphaavlipüssi |[[Pumppüss#Kaliiber|12 kaliibrine]] |[[File:Benelli M3 Super 90.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolkuulipildujad''' |- |[[Uzi|IMI Mini UZI]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Püstolkuulipilduja]] |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Uzi of the israeli armed forces.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP5|Heckler & Koch MP5A2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Heckler & Koch MP5 b.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP7]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |[[4,6×30mm|4,6×30 mm]] |[[File:Heckler & Koch MP7A1.png|150px]] | Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref>{{cite web|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kaitsevae-eriuksuste-juht-peame-olema-valmis-reageerima-igasugustele-nahtustele?id=71398509 |title=Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele |date=06.05.2015 |accessdate=17.04.2017}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kuulipildujad''' |- |[[IMI Negev]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Kergekuulipilduja]] |5,56×45&nbsp;mm |[[File:IWI-Negev-Zachi-Evenor-01-white.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch MG4]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Kergekuulipilduja |5,56x45 mm |[[File:MG4.jpg|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee" /> |- |[[FN MAG|Ksp 58]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Täiskuulipilduja]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Kulspruta 58 001.jpg|150px]] | |- |[[Rheinmetall MG3]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Täiskuulipilduja |7,62×51&nbsp;mm |[[Pilt:BundeswehrMG3_noBG.png|150px]] | |- |[[M2 Browning]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Raskekuulipilduja]] |12,7×99&nbsp;mm |[[Pilt:PEO Browning M2E2 QCB.jpg|150px]] |Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks [[Patria Pasi]]) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadiheitjad''' |- |[[Brügger & Thomet GL-06]] |{{Pisilipp|Šveits}} |[[Granaadiheitja]] |[[40 mm granaat|40 mm]] |[[Pilt:Eng pm ASG-GL-06-Grenade-Launcher-Proline-17002-8737 1.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch AG-C/GLM|Heckler & Koch GLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[Pilt:HK AGCEGLM.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK69A1|Heckler & Koch 79N]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:HK69A1.jpg|150px]] | |- |[[M203]] |{{Pisilipp|USA}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:PEO M203A2 Grenade Launcher.png|150px]] | |- |} ===Granaadid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Detonatsioon ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadid''' |- |[[F1-granaat]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Käsigranaat]] |Sütikuga |[[File:F1 grenade travmatik com 02 by-sa.jpg|150px]] | |- |[[RGD-5]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Käsigranaat |Sütikuga |[[Pilt:Rgd 5 hand grenade.jpeg|150px]] |[[Pilt:RGD-5 grenade.jpg|150px]] [[Pilt:Grenade RGD-5 Navy.jpg|150px]] |- |[[Spränghandgranat m/56|m/56]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Käsigranaat |Sütikuga | [[File:Spränghandgranat m56 001.jpg|150px]] | |- |} ===Tankitõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Lõhkepea ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjeraketisüsteemid''' |- |[[C-90 Instalaza|Instalaza C90-CR]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-90-mm-lask-instalaza-c90-cr-rb-m3-anti-tank |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Hispaania}} |Õlaltlastav rakett |90&nbsp;mm |[[Fail:C-90.jpg|150x150px]] |Ühekordse kasutusega. |- |[[MILAN|MILAN 2]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Keskmaa tankitõrjeraketikompleks MILAN 2 |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/keskmaa-tankitorjeraketikompleks-milan-2/ |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Juhitav tankitõrjerakett |125&nbsp;mm |[[File:Milan 2.jpg|150px]] |Traadiga juhitav rakett. |- |[[FGM-148 Javelin]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorje-raketikompleks-javelin |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |127&nbsp;mm |[[File:FGM-148 Javelin (5160721562).jpg|150px]] |Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).<ref name="tee9O" /> Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-antud-javelini-tankitorjeraketid-joudsid-ukrainasse |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[Spike]] SR/LR2<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorjerelv-spike-sr |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Iisrael}} / {{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |130&nbsp;mm |[[File:SPIKE ATGM.jpg|150px]] |EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tagasilöögita tankitõrjerelvad''' |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m4 |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |84&nbsp;mm |[[File:M3E1.jpg|150px]] |Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.<ref name="TAgL9" /><ref name="Balance"/> Relvastuses on umbes 700 tükki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-10 |pealkiri=Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4 |url=https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 |vaadatud=2024-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[Pvpj 1110|Pv 1110]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Tankitõrjekahur]] |90&nbsp;mm |[[Fail:Põhjakonn 2022 (51997633385).jpg|150x150px]] | |- |} ===Õhutõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- |[[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]]<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=The Military Balance 2025 |lehekülg=85}}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 90 mm | |[[File:54RA-IMG 9142.jpg|150px]] | Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-19 |pealkiri=Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette |url=https://www.err.ee/1609375544/eesti-ostab-nelja-riigiga-mistral-raketisusteeme-ja-rakette |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|Piorun]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Poola}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 72 mm | |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun |url=https://www.err.ee/1609213516/eestisse-joudsid-olalt-lastavad-luhimaa-ohutorjesusteemid-piorun |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[ZU-23-2]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Õhutõrjekahur]] 23×152 mm | |[[File:Zu-23 30 M1-3 - InnovationDay2013part1-40.jpg|150px]] | |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjesüsteem | |[[Fail:Iris-T SLM, ILA 2024, Schoenefeld (ILA45484) (cropped).jpg|150x150px]] |Tellitud 3 patareid 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme |url=https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme |vaadatud=2025-04-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tarne plaanitud 2025–2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri=Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu |url=https://www.err.ee/1609096937/eesti-allkirjastas-keskmaa-ohutorjesusteemide-iris-t-slm-ostulepingu |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Kaudtulesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | rowspan="3" |Miinipilduja 81 mm | rowspan="3" |60<ref name=":2" /> |[[Fail:Reservväelased õppusel.png|212x212px]] |M252 on 81&nbsp;mm kolmeliikmelises rühmas kasutatav miinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="ZV2ED" /> |- |[[NM95]] |{{Pisilipp|Norra}} |[[Fail:81mm bombekaster.jpg|150x150px]] | |- |[[B-455|B455]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Fail:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|150x150px]] | |- |[[120 Krh/40|m/41D]] |{{Pisilipp|Rootsi}} | rowspan="2" |Miinipilduja 120 mm | rowspan="2" |66<ref name=":2" /> |[[File:LT M41D.jpg|150px]] |m/41D on 120&nbsp;mm viieliikmelises rühmas kasutatav raskemiinipilduja.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> |- |[[2B11 Sani|2B11]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Fail:2S12 Sani (heavy mortar system) 2.jpg|150x150px]] | |- ! colspan="7" style="align: center; background: lavender;" | '''Suurtükid''' |- |[[K9 Thunder|K9 Kõu]] |{{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |24<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti sai täiendust oma haubitsapargile |url=https://www.eesti.ca/eesti-sai-taiendust-oma-haubitsapargile/article60709 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Estonian World Review |keel=et}}</ref> |[[Fail:K9 Kõu Kevadtormil (cropped).jpg|155x155px]] |Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 liikursuurtükki. Tarned alates 2020.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.<ref name="Veel" /> |- |[[CAESAR]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |6<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai esimesed liikursuurtükid Caesar |url=https://www.err.ee/1609590038/kaitsevagi-sai-esimesed-liikursuurtukid-caesar |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:CAESAR (Estonian Army).jpg|150x150px]] |Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-pevkur-esimesed-caesar-haubitsad-saabuvad-eestisse-juba-sel-aastal |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[FH-70]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Haubits]] | |[[File:JGSDF FH70 howitzer(0412) left front view at Camp Yao October 16, 2016.jpg|150px]] |FH-70 on 155&nbsp;mm järelveetav haubits.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina {{!}} |kuupäev=2023-03-16 |pealkiri=ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel |url=https://www.err.ee/1608917687/err-ukrainas-kuidas-laheb-rindel-eestis-valjaoppe-saanud-ukraina-soduritel |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mitmikraketiheitjad''' |- |[[M142 HIMARS]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Mitmikraketiheitja]] |6 |[[Fail:U S Armed Forces honor formation of Estonian Artillery Battalion (8835217).jpg|150x150px]] |Tellitud 6 mitmikraketiheitjat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120085732/eesti-saab-himarsid-siiski-hiljemalt-2025-aasta-lopuks |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Tarnitud 30. aprillil 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Kuus HIMARS-i mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/1609680710/kuus-himars-i-mitmikraketiheitjat-joudsid-eestisse |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Soomustatud masinad''' |- |rowspan="3"|[[Combat Vehicle 90]] |rowspan="3"|{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44<ref name=":2" /> |rowspan="3"|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|150x150px]] |rowspan="3"|Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.<ref name="mt1J4" /><ref name="QAjqY" /> |- |Toetusmasinad | |- |Treeningmasinad |2<ref name=":2" /> |- |[[Patria Pasi]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |136<ref name=":2" /> |[[Fail:Pasi XA-180EST 02.jpg|150x150px]] |XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).<ref name="Balance"/><br/>XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).<ref name="UNEST" /><ref name="Rs5Ty" /> |- |[[Otokar ARMA]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomustransportöör]] 6×6 |~50<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mõttus |eesnimi=Mirjam |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon alustas Türgist ostetud soomukitel väljaõpet |url=https://www.err.ee/1609610357/kuperjanovi-jalavaepataljon-alustas-turgist-ostetud-soomukitel-valjaopet |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:Otokar ARMA 6x6 (Estonian Army)(1).jpg|150x150px]] | rowspan="2" |Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALLKIRJAD ALL {{!}} Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120240869/allkirjad-all-eesti-ostab-ligikaudu-200-miljoni-euro-eest-turgilt-ratassoomukeid |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year |url=https://news.err.ee/1609136987/2nd-infantry-brigade-hopes-to-take-new-armored-vehicles-to-spring-storm-next-year |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Nurol Makina NMS]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomusauto]] 4×4 | |[[Fail:Nurol Makina NMS (Estonian Army).jpg|150x150px]] |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Insenerisõidukid''' |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Soomustatud [[pioneerisõiduk]] |2<ref name=":2" /> |[[Pilt:Bergepanzer 2.jpg|150px]] | rowspan="3" |Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Biber]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2<ref name=":2" /> |[[File:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|150px]] |- |[[Leopard 1|Fahrschulpanzer Leopard 1]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Treeningmasin |2<ref name=":2" /> | |- |} ===Toetussõidukid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veokid ja transportöörid''' |- | rowspan="2" |[[Scania G410]] | rowspan="2" |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-18 |pealkiri=FOTOD &#10217; Kaitsevägi sai kätte esimesed uued sadulveokid |url=https://www.postimees.ee/8117822/fotod-kaitsevagi-sai-katte-esimesed-uued-sadulveokid |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Kokku on tellitud 265 veokit<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Manuel |eesnimi=Rojoef |kuupäev=2024-10-22 |pealkiri=Estonian Military Accepts First G410 Transport Trucks From Scania |url=https://thedefensepost.com/2024/10/22/estonia-first-g410-trucks-scania/#:~:text=The%20Estonian%20Defence%20Forces%20has%20received%20the%20initial,ground%20platform%20acquisition%20with%20Swedish%20automotive%20company%20Scania. |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=The Defense Post |keel=en-US}}</ref>. |- |Transpordiveok 8×8 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Kaitseväe autoparki lisanduvad uued konkslift-sõidukid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevae-autoparki-lisanduvad-uued-konkslift-soidukid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Scania G360]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 8×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0" />. |- |[[Volvo 44R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 4×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-30 |pealkiri=Kaitsevägi saab uued taktikalised veokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-saab-uued-taktikalised-veokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Volvo 66R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×6 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1" />. |- |[[Mercedes-Benz Unimog]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Logistika sõjaväes|Transpordiveok]] | |[[File:Unimog 1300L.jpg|150px]] |Varem soetatud Unimog 416 ja 435/1300 seeria mudelid. 2024. aastal saabusid U4000 masinad<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pastarus |eesnimi=Kermo |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai täiendavad maastikuveokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-sai-taiendavad-maastikuveokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[MAN mil gl]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:Bundeswehr MAN 5to.gl.jpg|150px]] |MAN 4520, 4620 ja 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. |- |[[DAF Trucks|DAF YA 4440]] |{{Pisilipp|Madalmaad}} |Transpordiveok | |[[File:YA-4440 pic1.JPG|150px]] | |- |[[Mercedes-Benz NG|Mercedes-Benz 1017A]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:MB 1017.jpg|150px]] | |- |[[Sisu E13TP]] |{{Pisilipp|Soome}} |Transpordiveok |2 |[[File:Sisu E13.jpg|150px]] |Kasutusel [[Ground Master 400|Ground Master 403]] radarite kandmiseks. |- |[[Volvo FMX]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok | |[[File:Volvo FMX 460 6x4 2012 (15057486052).jpg|150px]] | |- |[[Bandvagn 206]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Roomikveok-hõlmik | |[[File:Hagglunds Bv206 25th US Marines 2.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Maastur''' |- |[[Mercedes-Benz G-Class|Mercedes-Benz 250 GD]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Maastur]] | |[[File:MB250GD Wolf.jpg|150px]] | |- |[[Commercial Utility Cargo Vehicle|Chevrolet CUCV]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Maastur | |[[File:Lithuanian M1008 CUCV.jpg|150px]] |M1008, M1009 ja M1010 seeria mudelid. |- |[[Volvo C303|Volvo Tgb]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Maastur | |[[File:Pansarvärnspjästerrängbil 1111 Revinge 2012.jpg|150px]] |Volvo Tgb 11, 13 ja 20 seeria mudelid. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Toetussõidukid''' |- |[[Mercedes-Benz Actros|Mercedes-Benz 4150]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Kraanaauto]] | |[[File:Mercedes-Benz Actros Merivoimien vuosipäivä 2014 01.JPG|150px]] | |- |[[KrAZ-6322|TMM-3M]] |{{Pisilipp|Ukraina}} |[[Lahingtoetussillasüsteem]] | |[[File:ТММ-3 тяжёлый механизированный мост.jpg|150px]] |Osteti Ukrainalt.<ref name="postimees.ee" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mootorrattad''' |- |[[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna 258A MT]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Mootorratas]] | |[[File:Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg|150px]] | |- |} ==Ajalugu== {{Vaata|Eesti kaitsejõudude ajalugu}} Eesti Maavägi asutati 1991. aastal. ==Märkused== {{märkus|a|a}}Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabiga]] ning maaväe ülema ametikoht kaotati. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zly4E">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|title=Püstol H&K USP|language=|publisher=[[Eesti kaitsevägi]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2018-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20180120065646/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|url-status=dead}}</ref> <ref name="0H2eg">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|title=Automaat Galil AR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123002628/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|url-status=dead}}</ref> <ref name="GcGrH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|title=Automaat Galil SAR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000015/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|url-status=dead}}</ref> <ref name="zC0HH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|title=Automaat Galil ARM|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000537/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|url-status=dead}}</ref> <ref name="LLMxU">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|title=Automaat AK-4|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000855/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|url-status=dead}}</ref> <ref name="NA0yt">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14|title=Poolautomaatne vintpüss M-14|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505015529/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14|url-status=dead}}</ref> <ref name="hDfdY">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14-TP-2|title=Täpsuspüss M-14 TP2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2019-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190111232458/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14-tp-2|url-status=dead}}}</ref> <ref name="tee9O">http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal</ref> <ref name="TAgL9">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-M2|title=Granaadiheitja Carl-Gustav M2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2|url-status=dead}}</ref> <ref name="Balance">IISS. The Military Balance 2016, page 91</ref> <ref name="UNEST">{{cite web|url=http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|title=Estonia 2008|publisher=[[ÜRO]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2014-05-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502033018/http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|url-status=dead}}</ref> <ref name="Veel">{{netiviide |pealkiri=Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9 |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608850645/eesti-ostab-louna-korealt-veel-12-liikursuurtukki-k9 |vaadatud=5. mail 2023}}</ref> <ref name="ZV2ED">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/338530/eesti-saab-usa-lt-80-uut-miinipildujat|title=Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat|language=|publisher=Postimees}}</ref> <ref name="mt1J4">http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989</ref> <ref name="QAjqY">http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437</ref> <ref name="Rs5Ty">{{cite web |url=http://issuu.com/sodur/docs/sodur0613|title=Soome soomukid Eesti kaitseväes|language=|publisher=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]}}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi</ref> }} == Kirjandus == * The Military Balance 2025 / International Institute for Strategic Studies. – London: Taylor & Francis, 2025. – 530 lk. – ISBN 9781003630760. ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina|Maavägi}} * [http://www.mil.ee/index.php?menu=maavagi&sisu=maavagi Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46305 Jalaväe eeskiri]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46301 Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68688 Jalaväe taktika käsiraamat]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti maavägi| ]] 2jmocxbpdi304nlsbt09mlmwmn1hcz6 7168514 7168500 2026-06-06T21:16:23Z Neptuunium 58653 7168514 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{väeüksus | nimi = Eesti maavägi | pilt = Maavagi crest.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Maaväe embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = [[maavägi]] | liik = | ülesanne = [[maismaasõda]] | suurus = | alluv = [[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = [[Eesti maavägi#Varustus|Eesti maaväe varustus]] | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Afganistani sõda (2001)]] * [[Iraagi sõda]] }} | lahingusilt = Sõjad | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Flag of the Estonian Land Forces.svg|150px]] | märk_silt = Maaväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eesti maavägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas [[kaitseplaan]]idele ja [[kaitseväe juhtimisorgan]]ite korraldustele. == Ajalugu == Tänapäevase Eesti maaväe ajalugu on osa Eesti kaitseväe taastamise loost, kuid selle ajalooline järjepidevus ja sümboolika ulatuvad tagasi Eesti rahvusväeosade, [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ning sõjaeelse Eesti sõjaväe juurde. Eesti kaitsevägi on taastatud Vabadussõja ja enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kaitseväe traditsioonidele toetudes.<ref name="KV-ajalugu">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/ "Ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref><ref>Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda === Eesti oma relvajõu kujunemine algas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul Vene armee koosseisus loodud Eesti rahvusväeosadest. 1918. aasta veebruaris võtsid Eesti diviisi väeosad mitmel pool Eestis võimu enda kätte ning 23. ja 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus. Kaitseväe kronoloogia järgi muutus Eesti diviis samal päeval Eesti sõjaväeks. Diviisi koosseisus oli 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit ning koos väljaspool diviisi relvis olnud meestega oli kodumaal relvis umbes 1000 ohvitseri ja 50 000 sõdurit.<ref name="KV-kronoloogia">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/kronoloogia/ "Kronoloogia"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Vabadussõja alguses tuli Eesti relvajõud üles ehitada kiiresti, piiratud varustuse ja ebaselge poliitilise olukorra tingimustes. 16. novembril 1918 algas vabatahtliku kaitseliidu korraldamine, 21. novembril loodi 1. diviis ning detsembris 1918 hakati moodustama mitut hilisemas Eesti sõjaajaloos keskseks saanud üksust. Nende seas olid [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste malev]], [[Scoutspataljon]] ja 2. diviis, mille sõjavägede ülemjuhataja moodustas 24. detsembril 1918. 27. märtsil 1919 moodustati 3. diviis.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref>Ago Pajur, Hellar Lill, Lauri Vahtre, Peeter Kaasik, Toe Nõmm, Taavi Minnik, Tõnu Tannberg, Toomas Hiio ja Urmas Salo. ''Eesti Vabadussõja ajalugu''. I–II. Tallinn: Varrak, 2020.</ref> Vabadussõja kogemus andis Eesti maaväele kaks pikaajalist tunnust: rahvaväe põhimõtte ja territoriaalse kaitse tähtsuse. Eesti riik ei ehitanud suurt kutselist armeed, vaid kujundas sõjalise kaitse kaitseväeteenistuse, reservväelaste ja territoriaalse mobilisatsiooni ümber. Pärast sõja lõppu algas demobilisatsioon ning sõjaaja rahvaväest sai rahuaegne sõjavägi.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref name="ESAj">Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Sõjavägi enne 2. maailmasõda === 1920.–1930. aastatel kujunes Eesti maavägi reservipõhiseks väeks. Vabadussõja järel arendati sõjaväe haridusasutusi, loodi kindralstaabikursused, mis nimetati 1925. aastal [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemaks Sõjakooliks]].1923. aastal koondati sõjaväelised õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks.<ref name="KV-kronoloogia" /> 1928. aastal mindi kaheaastaselt ajateenistuselt üle üheaastasele teenistusele ning uus loodi struktuur, mis kehtis põhijoontes kuni 1940. aastani. 1934. aastal mindi üle territoriaalprintsiibile: loodi kaheksa sõjaväeringkonna staapi, mis pidid sõja korral formeerima diviiside alluvuses brigaade.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sõjaeelse kaitsekorralduse keskmes oli seega eeldus, et väikeriik peab suutma kiiresti välja panna reservil põhineva maaväe ning siduda väeosad kohaliku territooriumi, väljaõppe ja mobilisatsioonikorraldusega.<ref>''Sõja ja rahu vahel. I köide: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani''. Peatoimetaja Enn Tarvel. Tallinn: S-Keskus, 2004.</ref> 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude Liidu väed Eesti. Sama aasta juulis likvideeriti Eesti kaitsevägi, mis viidi Punaarmee koosseisu.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega katkestati Eesti maaväe institutsionaalne järjepidevus, kuigi sõjaeelse kaitseväe üksuste nimed, sümboolika ja traditsioonid jäid hiljem taastatud kaitseväe jaoks oluliseks. === Kaitseväe taastamine === Eesti relvajõu taastamine algas enne iseseisvuse ametlikku taastamist rahvaalgatusliku kaitsetahte ja Kaitseliidu taaselustamise kaudu. Kaitseliit äratati rahvaalgatuse korras ellu 17. veebruaril 1990, taastati juriidiliselt 4. septembril 1991 ning arvati 28. aprillil 1992 kaitsejõudude koosseisu.<ref name="KV-ajalugu" /> 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. 3. septembril 1991 otsustas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] moodustada kaitsejõud ning sätestas, et Eesti Vabariigi kaitsejõud komplekteeritakse üldise kaitseteenistuse kohustuse alusel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071868 "Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta"]. Riigi Teataja, 3. september 1991. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 31. oktoobril 1991 taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitsejõudude peastaap ning 18. märtsil 1992 taasloodi Kuperjanovi ja Kalevi üksik-jalaväepataljonid.<ref name="KV-kronoloogia" /> Taastatud kaitseväe esimestel aastatel tuli luua korraga õiguslik raamistik, juhtimisorganid, ajateenistuse korraldus, väljaõppebaasid ja esimesed lahinguüksused. 1992. aasta alguses oli kaitseväe isikkoosseis väga väike, kuid samal aastal alustati esimesi reservõppekogunemisi ning Kuperjanovi ja Kalevi pataljonide väljaõpet. 31. augustil 1994 lahkusid Vene väed Eestist, mis lõpetas ühe keskse takistuse iseseisva riigikaitse tegelikul ülesehitamisel.<ref name="KV-kronoloogia" /> === NATO-suunaline areng === 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses kujundati maaväge üha enam koostegutsemiseks lääneriikide ja [[NATO]]ga. 29. märtsil 2004 sai Eesti NATO liikmeks.<ref name="KV-kronoloogia" /> See muutis Eesti maaväe arengu raamistikku: lisaks iseseisvale kaitsevõimele muutus oluliseks liitlasvägedega ühilduv juhtimine, väljaõpe, side, logistika ja relvastus. 2003. aastal loodi Tallinnas 1. jalaväebrigaad 1. jalaväerügemendi õigusjärglasena. 2006. aastal kolis brigaadi staap [[Paldiski|Paldiskisse]] ning 1. jaanuaril 2009 määrati brigaadi alluvusse reaalsed üksused: [[Scoutspataljon]], Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.<ref name="1JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/ajalugu/ "1. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 1. jalaväebrigaadist kujunes maaväe peamine manööverüksus, mille ümber koondus suur osa ajateenijate väljaõppest ja kiirreageerimisvõimest. 1. augustil 2014 loodi maaväe reformi käigus Lõuna kaitseringkonna asemele 2. jalaväebrigaad.<ref name="2JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/ajalugu/ "2. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Selle loomine tugevdas Lõuna-Eesti kaitsekorraldust ning viis maaväe kahe brigaadi mudelini. 2016. aastal võttis 2. jalaväebrigaad kasutusele Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika, sidudes sellega brigaadi Vabadussõjaaegse ajaloolise pärandiga.<ref name="2JVB-ajalugu" /> 20. aprillil 2017 algas Eestis rahvusvahelise NATO lahingugrupi teenistus. Lahingugrupp paiknes 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal ning selle raamriigiks sai Ühendkuningriik.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega sai maaväe arengus püsivaks teguriks liitlasüksuste vastuvõtmine, nendega koos harjutamine ja sõjalise kaitse planeerimine NATO kollektiivkaitse osana. === Diviisi loomine === 2022. aasta julgeolekuolukord ja NATO kaitseplaneerimise muutused viisid Eesti maaväe juhtimisstruktuuri järgmise suure ümberkorralduseni. Vabariigi Valitsus otsustas 8. detsembril 2022 luua kaitseväe struktuuriüksusena diviisi. Valitsuse otsuse järgi pidi diviis parandama Eesti ja Balti regiooni sõjalise kaitse planeerimist NATO raamistikus ning looma paremad võimalused Eestis paiknevate ja siia tugevduseks tulevate üksuste ning võimete kasutamiseks.<ref name="Diviisi-loomine">[https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise "Valitsus otsustas diviisi loomise"]. Vabariigi Valitsus, 8. detsember 2022. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisist sai maaväe keskne juhtimistasand. Kaitseväe andmetel hõlmab diviisi tegevuspiirkond kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviisi ülesanne on siduda omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning olla ühenduslüli Eesti üksuste, liitlaste ja liitlaste sõjaliste võimete vahel.<ref name="Diviis">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/ "Diviis"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisi koosseisu kuuluvad nii Eesti kui ka liitlasriikide üksused. Eesti üksustest moodustavad diviisi 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, staabi- ja sidepataljon, luurepataljon, suurtükiväerügement ja logistikapataljon.<ref name="Diviis" /> Diviisi loomine tähistas üleminekut brigaadikeskselt maaväe kirjelduselt suurema väekoondise juhtimisele, mille kaudu seotakse Eesti reservipõhine kaitsemudel NATO piirkondliku kaitseplaaniga. === Võimearendus 2020. aastatel === 2020. aastate alguses suunati maaväe arengut eeskätt heidutuse, kiirreageerimise, tulejõu, tankitõrje, õhutõrje, kaitstuse ja liitlaste vastuvõtmise tugevdamisele. Riigikaitse arengukava 2022–2031 sõjalise osa eesmärk on tagada võimearendused, mis peavad kindlustama heidutuse ning võimaluse reageerida vaenlase agressioonile. Arengukava sõjalise kaitse osa kogukulu on üle kaheksa miljardi euro.<ref>[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/riigikaitse-arengukava/ "Riigikaitse arengukava"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Arengukava tõi maaväe jaoks kaasa suurema tähelepanu kaudtulele, üksuste kaitstusele, tankitõrjele ja 2. jalaväebrigaadi tulevõimele. 2021. aastal avaldatud kava järgi lisandus kaitseväe struktuuri regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus ning tugevdati 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet.<ref>[https://www.err.ee/1608434180/riigikaitse-arengukava-kaitsevagi-saab-mitmikraketiheitjate-uksuse "Riigikaitse arengukava: kaitsevägi saab mitmikraketiheitjate üksuse"]. ERR, 13. detsember 2021. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Need muutused näitasid, et maaväe areng ei piirdunud enam ainult jalaväe- ja territoriaalkaitseüksustega, vaid liikus suurema tuleulatuse, liitlasvägede koostöö ja diviisitasandi juhtimise suunas. ==Maaväe ülesanded== Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone [[loodusõnnetus]]te või inimtegevuse tagajärjel tekkinud [[katastroof]]ide korral. [[Rahu]]ajal on maaväe ülesanneteks: * korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; * kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; * osaleda õppustel ja operatsioonides koos [[NATO]] ja teiste partneritega; * abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. [[Kriis]]ide korral on maaväe ülesanneteks: * valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; * tõsta valmisolekutaset; * alustada kas osalise või täieliku [[mobilisatsioon]]i läbiviimist; * luua tingimused liitlaste saabumiseks. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: * kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; * korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed. ==Maaväe rahuaegne koosseis== [[Pilt:Estonian Division insignia.png|28px]] '''[[Diviis (Eesti)|Diviis]]''' * [[Staabi- ja sidepataljon|Staabi- ja sidepataljon]] * [[Pilt:Jvbrigaad.jpg|25px|1. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Tapa]]l) ** Staabi- ja sidekompanii (Tapal) ** [[Pilt:Scoutspataljon emblem.svg|20px]] [[Scoutspataljon]] (Tapal) ** [[File:KalevJP large.jpg|20px]] [[Kalevi jalaväepataljon]] ([[Jõhvi]]s) ** [[Pilt:Viru jalaväepataljon uus embleem.jpg|20px]] [[Viru jalaväepataljon]] (Jõhvis) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Pioneeripataljon.png|20px|Pioneerpataljoni vapp]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ([[Tapa]]l) ** [[Pilt:Õhutõrjepataljon emblem.svg|20px|Õhutõrjepataljoni vapp]] [[Õhutõrjepataljon (Eesti kaitsevägi)|Õhutõrjepataljon]] (Tapal) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Tapal) ** Tankitõrjekompanii (Jõhvis) * [[Pilt:2.JVBr small.png|25px|2. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[2. jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Luunja]]s) ** [[Pilt:Mv kuperjanov.jpg|20px|Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ([[Võru]]s) ** [[Pilt:2. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Võrus) * [[Pilt:Suurtükiväepataljon emblem.svg|20px|Suurtukiväegrupi vapp]] [[Suurtükiväerügement (Eesti kaitsevägi)|'''Suurtükiväerügement''']] * [[Logistikapataljon]] ([[Paldiski|Paldiskis]]) * [[Luurepataljon]] (Tapal) Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on: *[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaadi]] staap * 2. jalaväebrigaadi staap *[[Scoutspataljon]] *[[EOD]]/[[IEDD]] demineerimisrühm {{uuenda}} ===Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt=== {{uuenda}} Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel. * '''1. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid [[soomusvägi|soomusbrigaadiks]]. Brigaadile on kavas hankida lisaks [[soomustransportöör]]idele [[jalaväe lahingumasin]]ad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. * '''2. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse [[jalavägi|jalaväebrigaadina]]. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus. {{uuenda}} ==Reservüksused== [[File:120614-A-OC230-143 (7395371704).jpg|pisi|Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel [[Saber Strike|Saber Strike 2012]]]] Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: *6 [[jalaväepataljon]]i (neist 2 soomukitel) *2 [[õhutõrjepataljon]]i *2 [[pioneeripataljon]]i *2 [[suurtükiväepataljon]]i *2 tagalapataljoni *2 luurekompaniid *2 [[tankitõrjekompanii]]d ==Varustus== ===Tulirelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Kaliiber ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolid''' |- |[[Heckler & Koch USP]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Poolautomaatne püstol]] |[[9×19mm Parabellum|9×19 mm]] |[[File:HKUSP.png|150px]] |Standardkasutuses püstol.<ref name="Zly4E" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Automaadid ja karabiinid''' |- |[[LMT R-20 Rahe]] |{{Pisilipp|USA}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]]<br>[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] | [[Fail:Jõgeva maleva õppus Luud 28.-29.01.2023 (52687035215).jpg|150x150px]] |Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> 7,62x51mm kaliibriga varianti '''R-20 L''' kasutatakse täpsuspüssina. |- |[[IMI Galil]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]] |[[Fail:Galil.jpg|150x150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[1. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> |- |[[Heckler & Koch G3#Ak 4|Ak 4]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Ründevintpüss<!-- Battle rifle --> |[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] |[[File:Kongsberg AG-3.jpg|150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[2. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="LLMxU" /> |- |[[Heckler & Koch G36]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Ründevintpüss |5,56×45&nbsp;mm |[[File:Domok g36.JPG|150px]] |Kasutuses [[Erioperatsioonide grupp|Erioperatsioonide grupi]]<nowiki/>s.<ref name="Delfi.ee" /> |- ||[[M14 (relv)|M14]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tseremoniaal Karabiin |7,62×51&nbsp;mm |[[File:M14 Stand-off Munitions Disruptor (SMUD) (7414626342).jpg|150px]] |Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.<ref name="NA0yt" /> Osad modifitseeriti [[E-Arsenal]]i poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.<ref name="hDfdY" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Snaiperrelvad''' |- |[[Sako TRG|Sako TRG-42]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Snaiperrelv]] |[[.338 Lapua Magnum]] |[[File:Sako TRG folding stock + Zeiss 3-12x56 SSG P.JPG|150px]] |Kasutusel erivägedes ja luureüksustes. |- |[[PGM Hécate II]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Snaiperrelv |[[12,7×99mm NATO|12,7×99 mm]] |[[File:PGM Hecate.jpg|150px]] | |- |[[IMI Galil|Galil Sniper]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Täpsuspüss |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK417]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Täpsuspüss]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pumppüssid''' |- |[[Benelli M3|Benelli M3T]] |{{Pisilipp|Itaalia}} | Pumphaavlipüssi |[[Pumppüss#Kaliiber|12 kaliibrine]] |[[File:Benelli M3 Super 90.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolkuulipildujad''' |- |[[Uzi|IMI Mini UZI]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Püstolkuulipilduja]] |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Uzi of the israeli armed forces.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP5|Heckler & Koch MP5A2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Heckler & Koch MP5 b.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP7]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |[[4,6×30mm|4,6×30 mm]] |[[File:Heckler & Koch MP7A1.png|150px]] | Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref>{{cite web|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kaitsevae-eriuksuste-juht-peame-olema-valmis-reageerima-igasugustele-nahtustele?id=71398509 |title=Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele |date=06.05.2015 |accessdate=17.04.2017}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kuulipildujad''' |- |[[IMI Negev]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Kergekuulipilduja]] |5,56×45&nbsp;mm |[[File:IWI-Negev-Zachi-Evenor-01-white.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch MG4]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Kergekuulipilduja |5,56x45 mm |[[File:MG4.jpg|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee" /> |- |[[FN MAG|Ksp 58]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Täiskuulipilduja]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Kulspruta 58 001.jpg|150px]] | |- |[[Rheinmetall MG3]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Täiskuulipilduja |7,62×51&nbsp;mm |[[Pilt:BundeswehrMG3_noBG.png|150px]] | |- |[[M2 Browning]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Raskekuulipilduja]] |12,7×99&nbsp;mm |[[Pilt:PEO Browning M2E2 QCB.jpg|150px]] |Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks [[Patria Pasi]]) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadiheitjad''' |- |[[Brügger & Thomet GL-06]] |{{Pisilipp|Šveits}} |[[Granaadiheitja]] |[[40 mm granaat|40 mm]] |[[Pilt:Eng pm ASG-GL-06-Grenade-Launcher-Proline-17002-8737 1.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch AG-C/GLM|Heckler & Koch GLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[Pilt:HK AGCEGLM.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK69A1|Heckler & Koch 79N]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:HK69A1.jpg|150px]] | |- |[[M203]] |{{Pisilipp|USA}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:PEO M203A2 Grenade Launcher.png|150px]] | |- |} ===Granaadid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Detonatsioon ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadid''' |- |[[F1-granaat]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Käsigranaat]] |Sütikuga |[[File:F1 grenade travmatik com 02 by-sa.jpg|150px]] | |- |[[RGD-5]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Käsigranaat |Sütikuga |[[Pilt:Rgd 5 hand grenade.jpeg|150px]] |[[Pilt:RGD-5 grenade.jpg|150px]] [[Pilt:Grenade RGD-5 Navy.jpg|150px]] |- |[[Spränghandgranat m/56|m/56]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Käsigranaat |Sütikuga | [[File:Spränghandgranat m56 001.jpg|150px]] | |- |} ===Tankitõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Lõhkepea ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjeraketisüsteemid''' |- |[[C-90 Instalaza|Instalaza C90-CR]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-90-mm-lask-instalaza-c90-cr-rb-m3-anti-tank |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Hispaania}} |Õlaltlastav rakett |90&nbsp;mm |[[Fail:C-90.jpg|150x150px]] |Ühekordse kasutusega. |- |[[MILAN|MILAN 2]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Keskmaa tankitõrjeraketikompleks MILAN 2 |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/keskmaa-tankitorjeraketikompleks-milan-2/ |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Juhitav tankitõrjerakett |125&nbsp;mm |[[File:Milan 2.jpg|150px]] |Traadiga juhitav rakett. |- |[[FGM-148 Javelin]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorje-raketikompleks-javelin |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |127&nbsp;mm |[[File:FGM-148 Javelin (5160721562).jpg|150px]] |Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).<ref name="tee9O" /> Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-antud-javelini-tankitorjeraketid-joudsid-ukrainasse |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[Spike]] SR/LR2<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorjerelv-spike-sr |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Iisrael}} / {{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |130&nbsp;mm |[[File:SPIKE ATGM.jpg|150px]] |EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tagasilöögita tankitõrjerelvad''' |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m4 |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |84&nbsp;mm |[[File:M3E1.jpg|150px]] |Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.<ref name="TAgL9" /><ref name="Balance"/> Relvastuses on umbes 700 tükki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-10 |pealkiri=Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4 |url=https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 |vaadatud=2024-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[Pvpj 1110|Pv 1110]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Tankitõrjekahur]] |90&nbsp;mm |[[Fail:Põhjakonn 2022 (51997633385).jpg|150x150px]] | |- |} ===Õhutõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- |[[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]]<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=The Military Balance 2025 |lehekülg=85}}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 90 mm | |[[File:54RA-IMG 9142.jpg|150px]] | Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-19 |pealkiri=Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette |url=https://www.err.ee/1609375544/eesti-ostab-nelja-riigiga-mistral-raketisusteeme-ja-rakette |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|Piorun]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Poola}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 72 mm | |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun |url=https://www.err.ee/1609213516/eestisse-joudsid-olalt-lastavad-luhimaa-ohutorjesusteemid-piorun |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[ZU-23-2]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Õhutõrjekahur]] 23×152 mm | |[[File:Zu-23 30 M1-3 - InnovationDay2013part1-40.jpg|150px]] | |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjesüsteem | |[[Fail:Iris-T SLM, ILA 2024, Schoenefeld (ILA45484) (cropped).jpg|150x150px]] |Tellitud 3 patareid 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme |url=https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme |vaadatud=2025-04-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tarne plaanitud 2025–2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri=Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu |url=https://www.err.ee/1609096937/eesti-allkirjastas-keskmaa-ohutorjesusteemide-iris-t-slm-ostulepingu |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Kaudtulesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | rowspan="3" |Miinipilduja 81 mm | rowspan="3" |60<ref name=":2" /> |[[Fail:Reservväelased õppusel.png|212x212px]] |M252 on 81&nbsp;mm kolmeliikmelises rühmas kasutatav miinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="ZV2ED" /> |- |[[NM95]] |{{Pisilipp|Norra}} |[[Fail:81mm bombekaster.jpg|150x150px]] | |- |[[B-455|B455]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Fail:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|150x150px]] | |- |[[120 Krh/40|m/41D]] |{{Pisilipp|Rootsi}} | rowspan="2" |Miinipilduja 120 mm | rowspan="2" |66<ref name=":2" /> |[[File:LT M41D.jpg|150px]] |m/41D on 120&nbsp;mm viieliikmelises rühmas kasutatav raskemiinipilduja.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> |- |[[2B11 Sani|2B11]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Fail:2S12 Sani (heavy mortar system) 2.jpg|150x150px]] | |- ! colspan="7" style="align: center; background: lavender;" | '''Suurtükid''' |- |[[K9 Thunder|K9 Kõu]] |{{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |24<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti sai täiendust oma haubitsapargile |url=https://www.eesti.ca/eesti-sai-taiendust-oma-haubitsapargile/article60709 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Estonian World Review |keel=et}}</ref> |[[Fail:K9 Kõu Kevadtormil (cropped).jpg|155x155px]] |Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 liikursuurtükki. Tarned alates 2020.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.<ref name="Veel" /> |- |[[CAESAR]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |6<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai esimesed liikursuurtükid Caesar |url=https://www.err.ee/1609590038/kaitsevagi-sai-esimesed-liikursuurtukid-caesar |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:CAESAR (Estonian Army).jpg|150x150px]] |Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-pevkur-esimesed-caesar-haubitsad-saabuvad-eestisse-juba-sel-aastal |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[FH-70]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Haubits]] | |[[File:JGSDF FH70 howitzer(0412) left front view at Camp Yao October 16, 2016.jpg|150px]] |FH-70 on 155&nbsp;mm järelveetav haubits.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina {{!}} |kuupäev=2023-03-16 |pealkiri=ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel |url=https://www.err.ee/1608917687/err-ukrainas-kuidas-laheb-rindel-eestis-valjaoppe-saanud-ukraina-soduritel |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mitmikraketiheitjad''' |- |[[M142 HIMARS]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Mitmikraketiheitja]] |6 |[[Fail:U S Armed Forces honor formation of Estonian Artillery Battalion (8835217).jpg|150x150px]] |Tellitud 6 mitmikraketiheitjat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120085732/eesti-saab-himarsid-siiski-hiljemalt-2025-aasta-lopuks |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Tarnitud 30. aprillil 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Kuus HIMARS-i mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/1609680710/kuus-himars-i-mitmikraketiheitjat-joudsid-eestisse |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Soomustatud masinad''' |- |rowspan="3"|[[Combat Vehicle 90]] |rowspan="3"|{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44<ref name=":2" /> |rowspan="3"|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|150x150px]] |rowspan="3"|Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.<ref name="mt1J4" /><ref name="QAjqY" /> |- |Toetusmasinad | |- |Treeningmasinad |2<ref name=":2" /> |- |[[Patria Pasi]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |136<ref name=":2" /> |[[Fail:Pasi XA-180EST 02.jpg|150x150px]] |XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).<ref name="Balance"/><br/>XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).<ref name="UNEST" /><ref name="Rs5Ty" /> |- |[[Otokar ARMA]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomustransportöör]] 6×6 |~50<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mõttus |eesnimi=Mirjam |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon alustas Türgist ostetud soomukitel väljaõpet |url=https://www.err.ee/1609610357/kuperjanovi-jalavaepataljon-alustas-turgist-ostetud-soomukitel-valjaopet |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:Otokar ARMA 6x6 (Estonian Army)(1).jpg|150x150px]] | rowspan="2" |Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALLKIRJAD ALL {{!}} Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120240869/allkirjad-all-eesti-ostab-ligikaudu-200-miljoni-euro-eest-turgilt-ratassoomukeid |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year |url=https://news.err.ee/1609136987/2nd-infantry-brigade-hopes-to-take-new-armored-vehicles-to-spring-storm-next-year |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Nurol Makina NMS]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomusauto]] 4×4 | |[[Fail:Nurol Makina NMS (Estonian Army).jpg|150x150px]] |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Insenerisõidukid''' |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Soomustatud [[pioneerisõiduk]] |2<ref name=":2" /> |[[Pilt:Bergepanzer 2.jpg|150px]] | rowspan="3" |Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Biber]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2<ref name=":2" /> |[[File:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|150px]] |- |[[Leopard 1|Fahrschulpanzer Leopard 1]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Treeningmasin |2<ref name=":2" /> | |- |} ===Toetussõidukid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veokid ja transportöörid''' |- | rowspan="2" |[[Scania G410]] | rowspan="2" |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-18 |pealkiri=FOTOD &#10217; Kaitsevägi sai kätte esimesed uued sadulveokid |url=https://www.postimees.ee/8117822/fotod-kaitsevagi-sai-katte-esimesed-uued-sadulveokid |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Kokku on tellitud 265 veokit<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Manuel |eesnimi=Rojoef |kuupäev=2024-10-22 |pealkiri=Estonian Military Accepts First G410 Transport Trucks From Scania |url=https://thedefensepost.com/2024/10/22/estonia-first-g410-trucks-scania/#:~:text=The%20Estonian%20Defence%20Forces%20has%20received%20the%20initial,ground%20platform%20acquisition%20with%20Swedish%20automotive%20company%20Scania. |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=The Defense Post |keel=en-US}}</ref>. |- |Transpordiveok 8×8 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Kaitseväe autoparki lisanduvad uued konkslift-sõidukid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevae-autoparki-lisanduvad-uued-konkslift-soidukid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Scania G360]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 8×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0" />. |- |[[Volvo 44R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 4×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-30 |pealkiri=Kaitsevägi saab uued taktikalised veokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-saab-uued-taktikalised-veokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Volvo 66R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×6 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1" />. |- |[[Mercedes-Benz Unimog]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Logistika sõjaväes|Transpordiveok]] | |[[File:Unimog 1300L.jpg|150px]] |Varem soetatud Unimog 416 ja 435/1300 seeria mudelid. 2024. aastal saabusid U4000 masinad<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pastarus |eesnimi=Kermo |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai täiendavad maastikuveokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-sai-taiendavad-maastikuveokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[MAN mil gl]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:Bundeswehr MAN 5to.gl.jpg|150px]] |MAN 4520, 4620 ja 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. |- |[[DAF Trucks|DAF YA 4440]] |{{Pisilipp|Madalmaad}} |Transpordiveok | |[[File:YA-4440 pic1.JPG|150px]] | |- |[[Mercedes-Benz NG|Mercedes-Benz 1017A]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:MB 1017.jpg|150px]] | |- |[[Sisu E13TP]] |{{Pisilipp|Soome}} |Transpordiveok |2 |[[File:Sisu E13.jpg|150px]] |Kasutusel [[Ground Master 400|Ground Master 403]] radarite kandmiseks. |- |[[Volvo FMX]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok | |[[File:Volvo FMX 460 6x4 2012 (15057486052).jpg|150px]] | |- |[[Bandvagn 206]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Roomikveok-hõlmik | |[[File:Hagglunds Bv206 25th US Marines 2.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Maastur''' |- |[[Mercedes-Benz G-Class|Mercedes-Benz 250 GD]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Maastur]] | |[[File:MB250GD Wolf.jpg|150px]] | |- |[[Commercial Utility Cargo Vehicle|Chevrolet CUCV]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Maastur | |[[File:Lithuanian M1008 CUCV.jpg|150px]] |M1008, M1009 ja M1010 seeria mudelid. |- |[[Volvo C303|Volvo Tgb]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Maastur | |[[File:Pansarvärnspjästerrängbil 1111 Revinge 2012.jpg|150px]] |Volvo Tgb 11, 13 ja 20 seeria mudelid. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Toetussõidukid''' |- |[[Mercedes-Benz Actros|Mercedes-Benz 4150]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Kraanaauto]] | |[[File:Mercedes-Benz Actros Merivoimien vuosipäivä 2014 01.JPG|150px]] | |- |[[KrAZ-6322|TMM-3M]] |{{Pisilipp|Ukraina}} |[[Lahingtoetussillasüsteem]] | |[[File:ТММ-3 тяжёлый механизированный мост.jpg|150px]] |Osteti Ukrainalt.<ref name="postimees.ee" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mootorrattad''' |- |[[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna 258A MT]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Mootorratas]] | |[[File:Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg|150px]] | |- |} ==Märkused== {{märkus|a|a}}Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabiga]] ning maaväe ülema ametikoht kaotati. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zly4E">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|title=Püstol H&K USP|language=|publisher=[[Eesti kaitsevägi]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2018-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20180120065646/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|url-status=dead}}</ref> <ref name="0H2eg">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|title=Automaat Galil AR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123002628/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|url-status=dead}}</ref> <ref name="GcGrH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|title=Automaat Galil SAR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000015/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|url-status=dead}}</ref> <ref name="zC0HH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|title=Automaat Galil ARM|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000537/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|url-status=dead}}</ref> <ref name="LLMxU">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|title=Automaat AK-4|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000855/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|url-status=dead}}</ref> <ref name="NA0yt">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14|title=Poolautomaatne vintpüss M-14|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505015529/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14|url-status=dead}}</ref> <ref name="hDfdY">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14-TP-2|title=Täpsuspüss M-14 TP2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2019-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190111232458/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14-tp-2|url-status=dead}}}</ref> <ref name="tee9O">http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal</ref> <ref name="TAgL9">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-M2|title=Granaadiheitja Carl-Gustav M2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2|url-status=dead}}</ref> <ref name="Balance">IISS. The Military Balance 2016, page 91</ref> <ref name="UNEST">{{cite web|url=http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|title=Estonia 2008|publisher=[[ÜRO]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2014-05-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502033018/http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|url-status=dead}}</ref> <ref name="Veel">{{netiviide |pealkiri=Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9 |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608850645/eesti-ostab-louna-korealt-veel-12-liikursuurtukki-k9 |vaadatud=5. mail 2023}}</ref> <ref name="ZV2ED">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/338530/eesti-saab-usa-lt-80-uut-miinipildujat|title=Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat|language=|publisher=Postimees}}</ref> <ref name="mt1J4">http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989</ref> <ref name="QAjqY">http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437</ref> <ref name="Rs5Ty">{{cite web |url=http://issuu.com/sodur/docs/sodur0613|title=Soome soomukid Eesti kaitseväes|language=|publisher=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]}}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi</ref> }} == Kirjandus == * The Military Balance 2025 / International Institute for Strategic Studies. – London: Taylor & Francis, 2025. – 530 lk. – ISBN 9781003630760. ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina|Maavägi}} * [http://www.mil.ee/index.php?menu=maavagi&sisu=maavagi Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46305 Jalaväe eeskiri]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46301 Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68688 Jalaväe taktika käsiraamat]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti maavägi| ]] ijfzd9um623h5uxief1knxygggtxwe4 7168515 7168514 2026-06-06T21:17:11Z Neptuunium 58653 7168515 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{väeüksus | nimi = Eesti maavägi | pilt = Maavagi crest.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Maaväe embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = [[maavägi]] | liik = | ülesanne = [[maismaasõda]] | suurus = | alluv = [[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = [[Eesti maavägi#Varustus|Eesti maaväe varustus]] | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Afganistani sõda (2001)]] * [[Iraagi sõda]] }} | lahingusilt = Sõjad | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Flag of the Estonian Land Forces.svg|150px]] | märk_silt = Maaväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eesti maavägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas [[kaitseplaan]]idele ja [[kaitseväe juhtimisorgan]]ite korraldustele. == Ajalugu == Tänapäevase Eesti maaväe ajalugu on osa Eesti kaitseväe taastamise loost, kuid selle ajalooline järjepidevus ja sümboolika ulatuvad tagasi Eesti rahvusväeosade, [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ning sõjaeelse Eesti sõjaväe juurde. Eesti kaitsevägi on taastatud Vabadussõja ja enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kaitseväe traditsioonidele toetudes.<ref name="KV-ajalugu">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/ "Ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref><ref>Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda === Eesti oma relvajõu kujunemine algas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul Vene armee koosseisus loodud Eesti rahvusväeosadest. 1918. aasta veebruaris võtsid Eesti diviisi väeosad mitmel pool Eestis võimu enda kätte ning 23. ja 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus. Kaitseväe kronoloogia järgi muutus Eesti diviis samal päeval Eesti sõjaväeks. Diviisi koosseisus oli 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit ning koos väljaspool diviisi relvis olnud meestega oli kodumaal relvis umbes 1000 ohvitseri ja 50 000 sõdurit.<ref name="KV-kronoloogia">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/kronoloogia/ "Kronoloogia"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Vabadussõja alguses tuli Eesti relvajõud üles ehitada kiiresti, piiratud varustuse ja ebaselge poliitilise olukorra tingimustes. 16. novembril 1918 algas vabatahtliku kaitseliidu korraldamine, 21. novembril loodi 1. diviis ning detsembris 1918 hakati moodustama mitut hilisemas Eesti sõjaajaloos keskseks saanud üksust. Nende seas olid [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste malev]], [[Scoutspataljon]] ja 2. diviis, mille sõjavägede ülemjuhataja moodustas 24. detsembril 1918. 27. märtsil 1919 moodustati 3. diviis.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref>Ago Pajur, Hellar Lill, Lauri Vahtre, Peeter Kaasik, Toe Nõmm, Taavi Minnik, Tõnu Tannberg, Toomas Hiio ja Urmas Salo. ''Eesti Vabadussõja ajalugu''. I–II. Tallinn: Varrak, 2020.</ref> Vabadussõja kogemus andis Eesti maaväele kaks pikaajalist tunnust: rahvaväe põhimõtte ja territoriaalse kaitse tähtsuse. Eesti riik ei ehitanud suurt kutselist armeed, vaid kujundas sõjalise kaitse kaitseväeteenistuse, reservväelaste ja territoriaalse mobilisatsiooni ümber. Pärast sõja lõppu algas demobilisatsioon ning sõjaaja rahvaväest sai rahuaegne sõjavägi.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref name="ESAj">Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Sõjavägi enne 2. maailmasõda === 1920.–1930. aastatel kujunes Eesti maavägi reservipõhiseks väeks. Vabadussõja järel arendati sõjaväe haridusasutusi, loodi kindralstaabikursused, mis nimetati 1925. aastal [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemaks Sõjakooliks]].1923. aastal koondati sõjaväelised õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks.<ref name="KV-kronoloogia" /> 1928. aastal mindi kaheaastaselt ajateenistuselt üle üheaastasele teenistusele ning uus loodi struktuur, mis kehtis põhijoontes kuni 1940. aastani. 1934. aastal mindi üle territoriaalprintsiibile: loodi kaheksa sõjaväeringkonna staapi, mis pidid sõja korral formeerima diviiside alluvuses brigaade.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sõjaeelse kaitsekorralduse keskmes oli seega eeldus, et väikeriik peab suutma kiiresti välja panna reservil põhineva maaväe ning siduda väeosad kohaliku territooriumi, väljaõppe ja mobilisatsioonikorraldusega.<ref>''Sõja ja rahu vahel. I köide: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani''. Peatoimetaja Enn Tarvel. Tallinn: S-Keskus, 2004.</ref> 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude Liidu väed Eesti. Sama aasta juulis likvideeriti Eesti kaitsevägi, mis viidi Punaarmee koosseisu.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega katkestati Eesti maaväe institutsionaalne järjepidevus, kuigi sõjaeelse kaitseväe üksuste nimed, sümboolika ja traditsioonid jäid hiljem taastatud kaitseväe jaoks oluliseks. === Kaitseväe taastamine === Eesti relvajõu taastamine algas enne iseseisvuse ametlikku taastamist rahvaalgatusliku kaitsetahte ja Kaitseliidu taaselustamise kaudu. Kaitseliit äratati rahvaalgatuse korras ellu 17. veebruaril 1990, taastati juriidiliselt 4. septembril 1991 ning arvati 28. aprillil 1992 kaitsejõudude koosseisu.<ref name="KV-ajalugu" /> 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. 3. septembril 1991 otsustas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] moodustada kaitsejõud ning sätestas, et Eesti Vabariigi kaitsejõud komplekteeritakse üldise kaitseteenistuse kohustuse alusel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071868 "Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta"]. Riigi Teataja, 3. september 1991. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 31. oktoobril 1991 taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitsejõudude peastaap ning 18. märtsil 1992 taasloodi Kuperjanovi ja Kalevi üksik-jalaväepataljonid.<ref name="KV-kronoloogia" /> Taastatud kaitseväe esimestel aastatel tuli luua korraga õiguslik raamistik, juhtimisorganid, ajateenistuse korraldus, väljaõppebaasid ja esimesed lahinguüksused. 1992. aasta alguses oli kaitseväe isikkoosseis väga väike, kuid samal aastal alustati esimesi reservõppekogunemisi ning Kuperjanovi ja Kalevi pataljonide väljaõpet. 31. augustil 1994 lahkusid Vene väed Eestist, mis lõpetas ühe keskse takistuse iseseisva riigikaitse tegelikul ülesehitamisel.<ref name="KV-kronoloogia" /> === NATO-suunaline areng === 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses kujundati maaväge üha enam koostegutsemiseks lääneriikide ja [[NATO]]ga. 29. märtsil 2004 sai Eesti NATO liikmeks.<ref name="KV-kronoloogia" /> See muutis Eesti maaväe arengu raamistikku: lisaks iseseisvale kaitsevõimele muutus oluliseks liitlasvägedega ühilduv juhtimine, väljaõpe, side, logistika ja relvastus. 2003. aastal loodi Tallinnas 1. jalaväebrigaad 1. jalaväerügemendi õigusjärglasena. 2006. aastal kolis brigaadi staap [[Paldiski|Paldiskisse]] ning 1. jaanuaril 2009 määrati brigaadi alluvusse reaalsed üksused: [[Scoutspataljon]], Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.<ref name="1JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/ajalugu/ "1. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 1. jalaväebrigaadist kujunes maaväe peamine manööverüksus, mille ümber koondus suur osa ajateenijate väljaõppest ja kiirreageerimisvõimest. 1. augustil 2014 loodi maaväe reformi käigus Lõuna kaitseringkonna asemele 2. jalaväebrigaad.<ref name="2JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/ajalugu/ "2. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Selle loomine tugevdas Lõuna-Eesti kaitsekorraldust ning viis maaväe kahe brigaadi mudelini. 2016. aastal võttis 2. jalaväebrigaad kasutusele Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika, sidudes sellega brigaadi Vabadussõjaaegse ajaloolise pärandiga.<ref name="2JVB-ajalugu" /> 20. aprillil 2017 algas Eestis rahvusvahelise NATO lahingugrupi teenistus. Lahingugrupp paiknes 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal ning selle raamriigiks sai Ühendkuningriik.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega sai maaväe arengus püsivaks teguriks liitlasüksuste vastuvõtmine, nendega koos harjutamine ja sõjalise kaitse planeerimine NATO kollektiivkaitse osana. === Diviisi loomine === 2022. aasta julgeolekuolukord ja NATO kaitseplaneerimise muutused viisid Eesti maaväe juhtimisstruktuuri järgmise suure ümberkorralduseni. Vabariigi Valitsus otsustas 8. detsembril 2022 luua kaitseväe struktuuriüksusena diviisi. Valitsuse otsuse järgi pidi diviis parandama Eesti ja Balti regiooni sõjalise kaitse planeerimist NATO raamistikus ning looma paremad võimalused Eestis paiknevate ja siia tugevduseks tulevate üksuste ning võimete kasutamiseks.<ref name="Diviisi-loomine">[https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise "Valitsus otsustas diviisi loomise"]. Vabariigi Valitsus, 8. detsember 2022. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisist sai maaväe keskne juhtimistasand. Kaitseväe andmetel hõlmab diviisi tegevuspiirkond kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviisi ülesanne on siduda omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning olla ühenduslüli Eesti üksuste, liitlaste ja liitlaste sõjaliste võimete vahel.<ref name="Diviis">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/ "Diviis"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisi koosseisu kuuluvad nii Eesti kui ka liitlasriikide üksused. Eesti üksustest moodustavad diviisi 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, staabi- ja sidepataljon, luurepataljon, suurtükiväerügement ja logistikapataljon.<ref name="Diviis" /> Diviisi loomine tähistas üleminekut brigaadikeskselt maaväe kirjelduselt suurema väekoondise juhtimisele, mille kaudu seotakse Eesti reservipõhine kaitsemudel NATO piirkondliku kaitseplaaniga. === Võimearendus 2020. aastatel === 2020. aastate alguses suunati maaväe arengut eeskätt heidutuse, kiirreageerimise, tulejõu, tankitõrje, õhutõrje, kaitstuse ja liitlaste vastuvõtmise tugevdamisele. Riigikaitse arengukava 2022–2031 sõjalise osa eesmärk on tagada võimearendused, mis peavad kindlustama heidutuse ning võimaluse reageerida vaenlase agressioonile. Arengukava sõjalise kaitse osa kogukulu on üle kaheksa miljardi euro.<ref>[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/riigikaitse-arengukava/ "Riigikaitse arengukava"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Arengukava tõi maaväe jaoks kaasa suurema tähelepanu kaudtulele, üksuste kaitstusele, tankitõrjele ja 2. jalaväebrigaadi tulevõimele. 2021. aastal avaldatud kava järgi lisandus kaitseväe struktuuri regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus ning tugevdati 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet.<ref>[https://www.err.ee/1608434180/riigikaitse-arengukava-kaitsevagi-saab-mitmikraketiheitjate-uksuse "Riigikaitse arengukava: kaitsevägi saab mitmikraketiheitjate üksuse"]. ERR, 13. detsember 2021. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Need muutused näitasid, et maaväe areng ei piirdunud enam ainult jalaväe- ja territoriaalkaitseüksustega, vaid liikus suurema tuleulatuse, liitlasvägede koostöö ja diviisitasandi juhtimise suunas. ==Maaväe ülesanded== Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone [[loodusõnnetus]]te või inimtegevuse tagajärjel tekkinud [[katastroof]]ide korral. [[Rahu]]ajal on maaväe ülesanneteks: * korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; * kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; * osaleda õppustel ja operatsioonides koos [[NATO]] ja teiste partneritega; * abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. [[Kriis]]ide korral on maaväe ülesanneteks: * valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; * tõsta valmisolekutaset; * alustada kas osalise või täieliku [[mobilisatsioon]]i läbiviimist; * luua tingimused liitlaste saabumiseks. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: * kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; * korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed. == Struktuur == ===Rahuaegne koosseis=== [[Pilt:Estonian Division insignia.png|28px]] '''[[Diviis (Eesti)|Diviis]]''' * [[Staabi- ja sidepataljon|Staabi- ja sidepataljon]] * [[Pilt:Jvbrigaad.jpg|25px|1. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Tapa]]l) ** Staabi- ja sidekompanii (Tapal) ** [[Pilt:Scoutspataljon emblem.svg|20px]] [[Scoutspataljon]] (Tapal) ** [[File:KalevJP large.jpg|20px]] [[Kalevi jalaväepataljon]] ([[Jõhvi]]s) ** [[Pilt:Viru jalaväepataljon uus embleem.jpg|20px]] [[Viru jalaväepataljon]] (Jõhvis) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Pioneeripataljon.png|20px|Pioneerpataljoni vapp]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ([[Tapa]]l) ** [[Pilt:Õhutõrjepataljon emblem.svg|20px|Õhutõrjepataljoni vapp]] [[Õhutõrjepataljon (Eesti kaitsevägi)|Õhutõrjepataljon]] (Tapal) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Tapal) ** Tankitõrjekompanii (Jõhvis) * [[Pilt:2.JVBr small.png|25px|2. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[2. jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Luunja]]s) ** [[Pilt:Mv kuperjanov.jpg|20px|Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ([[Võru]]s) ** [[Pilt:2. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Võrus) * [[Pilt:Suurtükiväepataljon emblem.svg|20px|Suurtukiväegrupi vapp]] [[Suurtükiväerügement (Eesti kaitsevägi)|'''Suurtükiväerügement''']] * [[Logistikapataljon]] ([[Paldiski|Paldiskis]]) * [[Luurepataljon]] (Tapal) Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on: *[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaadi]] staap * 2. jalaväebrigaadi staap *[[Scoutspataljon]] *[[EOD]]/[[IEDD]] demineerimisrühm {{uuenda}} ===Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt=== {{uuenda}} Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel. * '''1. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid [[soomusvägi|soomusbrigaadiks]]. Brigaadile on kavas hankida lisaks [[soomustransportöör]]idele [[jalaväe lahingumasin]]ad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. * '''2. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse [[jalavägi|jalaväebrigaadina]]. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus. {{uuenda}} ===Reservüksused=== [[File:120614-A-OC230-143 (7395371704).jpg|pisi|Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel [[Saber Strike|Saber Strike 2012]]]] Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: *6 [[jalaväepataljon]]i (neist 2 soomukitel) *2 [[õhutõrjepataljon]]i *2 [[pioneeripataljon]]i *2 [[suurtükiväepataljon]]i *2 tagalapataljoni *2 luurekompaniid *2 [[tankitõrjekompanii]]d == Varustus == ===Tulirelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Kaliiber ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolid''' |- |[[Heckler & Koch USP]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Poolautomaatne püstol]] |[[9×19mm Parabellum|9×19 mm]] |[[File:HKUSP.png|150px]] |Standardkasutuses püstol.<ref name="Zly4E" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Automaadid ja karabiinid''' |- |[[LMT R-20 Rahe]] |{{Pisilipp|USA}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]]<br>[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] | [[Fail:Jõgeva maleva õppus Luud 28.-29.01.2023 (52687035215).jpg|150x150px]] |Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> 7,62x51mm kaliibriga varianti '''R-20 L''' kasutatakse täpsuspüssina. |- |[[IMI Galil]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]] |[[Fail:Galil.jpg|150x150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[1. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> |- |[[Heckler & Koch G3#Ak 4|Ak 4]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Ründevintpüss<!-- Battle rifle --> |[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] |[[File:Kongsberg AG-3.jpg|150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[2. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="LLMxU" /> |- |[[Heckler & Koch G36]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Ründevintpüss |5,56×45&nbsp;mm |[[File:Domok g36.JPG|150px]] |Kasutuses [[Erioperatsioonide grupp|Erioperatsioonide grupi]]<nowiki/>s.<ref name="Delfi.ee" /> |- ||[[M14 (relv)|M14]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tseremoniaal Karabiin |7,62×51&nbsp;mm |[[File:M14 Stand-off Munitions Disruptor (SMUD) (7414626342).jpg|150px]] |Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.<ref name="NA0yt" /> Osad modifitseeriti [[E-Arsenal]]i poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.<ref name="hDfdY" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Snaiperrelvad''' |- |[[Sako TRG|Sako TRG-42]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Snaiperrelv]] |[[.338 Lapua Magnum]] |[[File:Sako TRG folding stock + Zeiss 3-12x56 SSG P.JPG|150px]] |Kasutusel erivägedes ja luureüksustes. |- |[[PGM Hécate II]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Snaiperrelv |[[12,7×99mm NATO|12,7×99 mm]] |[[File:PGM Hecate.jpg|150px]] | |- |[[IMI Galil|Galil Sniper]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Täpsuspüss |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK417]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Täpsuspüss]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pumppüssid''' |- |[[Benelli M3|Benelli M3T]] |{{Pisilipp|Itaalia}} | Pumphaavlipüssi |[[Pumppüss#Kaliiber|12 kaliibrine]] |[[File:Benelli M3 Super 90.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolkuulipildujad''' |- |[[Uzi|IMI Mini UZI]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Püstolkuulipilduja]] |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Uzi of the israeli armed forces.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP5|Heckler & Koch MP5A2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Heckler & Koch MP5 b.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP7]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |[[4,6×30mm|4,6×30 mm]] |[[File:Heckler & Koch MP7A1.png|150px]] | Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref>{{cite web|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kaitsevae-eriuksuste-juht-peame-olema-valmis-reageerima-igasugustele-nahtustele?id=71398509 |title=Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele |date=06.05.2015 |accessdate=17.04.2017}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kuulipildujad''' |- |[[IMI Negev]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Kergekuulipilduja]] |5,56×45&nbsp;mm |[[File:IWI-Negev-Zachi-Evenor-01-white.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch MG4]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Kergekuulipilduja |5,56x45 mm |[[File:MG4.jpg|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee" /> |- |[[FN MAG|Ksp 58]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Täiskuulipilduja]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Kulspruta 58 001.jpg|150px]] | |- |[[Rheinmetall MG3]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Täiskuulipilduja |7,62×51&nbsp;mm |[[Pilt:BundeswehrMG3_noBG.png|150px]] | |- |[[M2 Browning]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Raskekuulipilduja]] |12,7×99&nbsp;mm |[[Pilt:PEO Browning M2E2 QCB.jpg|150px]] |Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks [[Patria Pasi]]) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadiheitjad''' |- |[[Brügger & Thomet GL-06]] |{{Pisilipp|Šveits}} |[[Granaadiheitja]] |[[40 mm granaat|40 mm]] |[[Pilt:Eng pm ASG-GL-06-Grenade-Launcher-Proline-17002-8737 1.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch AG-C/GLM|Heckler & Koch GLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[Pilt:HK AGCEGLM.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK69A1|Heckler & Koch 79N]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:HK69A1.jpg|150px]] | |- |[[M203]] |{{Pisilipp|USA}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:PEO M203A2 Grenade Launcher.png|150px]] | |- |} ===Granaadid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Detonatsioon ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadid''' |- |[[F1-granaat]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Käsigranaat]] |Sütikuga |[[File:F1 grenade travmatik com 02 by-sa.jpg|150px]] | |- |[[RGD-5]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Käsigranaat |Sütikuga |[[Pilt:Rgd 5 hand grenade.jpeg|150px]] |[[Pilt:RGD-5 grenade.jpg|150px]] [[Pilt:Grenade RGD-5 Navy.jpg|150px]] |- |[[Spränghandgranat m/56|m/56]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Käsigranaat |Sütikuga | [[File:Spränghandgranat m56 001.jpg|150px]] | |- |} ===Tankitõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Lõhkepea ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjeraketisüsteemid''' |- |[[C-90 Instalaza|Instalaza C90-CR]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-90-mm-lask-instalaza-c90-cr-rb-m3-anti-tank |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Hispaania}} |Õlaltlastav rakett |90&nbsp;mm |[[Fail:C-90.jpg|150x150px]] |Ühekordse kasutusega. |- |[[MILAN|MILAN 2]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Keskmaa tankitõrjeraketikompleks MILAN 2 |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/keskmaa-tankitorjeraketikompleks-milan-2/ |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Juhitav tankitõrjerakett |125&nbsp;mm |[[File:Milan 2.jpg|150px]] |Traadiga juhitav rakett. |- |[[FGM-148 Javelin]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorje-raketikompleks-javelin |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |127&nbsp;mm |[[File:FGM-148 Javelin (5160721562).jpg|150px]] |Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).<ref name="tee9O" /> Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-antud-javelini-tankitorjeraketid-joudsid-ukrainasse |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[Spike]] SR/LR2<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorjerelv-spike-sr |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Iisrael}} / {{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |130&nbsp;mm |[[File:SPIKE ATGM.jpg|150px]] |EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tagasilöögita tankitõrjerelvad''' |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m4 |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |84&nbsp;mm |[[File:M3E1.jpg|150px]] |Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.<ref name="TAgL9" /><ref name="Balance"/> Relvastuses on umbes 700 tükki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-10 |pealkiri=Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4 |url=https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 |vaadatud=2024-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[Pvpj 1110|Pv 1110]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Tankitõrjekahur]] |90&nbsp;mm |[[Fail:Põhjakonn 2022 (51997633385).jpg|150x150px]] | |- |} ===Õhutõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- |[[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]]<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=The Military Balance 2025 |lehekülg=85}}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 90 mm | |[[File:54RA-IMG 9142.jpg|150px]] | Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-19 |pealkiri=Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette |url=https://www.err.ee/1609375544/eesti-ostab-nelja-riigiga-mistral-raketisusteeme-ja-rakette |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|Piorun]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Poola}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 72 mm | |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun |url=https://www.err.ee/1609213516/eestisse-joudsid-olalt-lastavad-luhimaa-ohutorjesusteemid-piorun |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[ZU-23-2]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Õhutõrjekahur]] 23×152 mm | |[[File:Zu-23 30 M1-3 - InnovationDay2013part1-40.jpg|150px]] | |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjesüsteem | |[[Fail:Iris-T SLM, ILA 2024, Schoenefeld (ILA45484) (cropped).jpg|150x150px]] |Tellitud 3 patareid 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme |url=https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme |vaadatud=2025-04-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tarne plaanitud 2025–2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri=Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu |url=https://www.err.ee/1609096937/eesti-allkirjastas-keskmaa-ohutorjesusteemide-iris-t-slm-ostulepingu |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Kaudtulesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | rowspan="3" |Miinipilduja 81 mm | rowspan="3" |60<ref name=":2" /> |[[Fail:Reservväelased õppusel.png|212x212px]] |M252 on 81&nbsp;mm kolmeliikmelises rühmas kasutatav miinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="ZV2ED" /> |- |[[NM95]] |{{Pisilipp|Norra}} |[[Fail:81mm bombekaster.jpg|150x150px]] | |- |[[B-455|B455]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Fail:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|150x150px]] | |- |[[120 Krh/40|m/41D]] |{{Pisilipp|Rootsi}} | rowspan="2" |Miinipilduja 120 mm | rowspan="2" |66<ref name=":2" /> |[[File:LT M41D.jpg|150px]] |m/41D on 120&nbsp;mm viieliikmelises rühmas kasutatav raskemiinipilduja.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> |- |[[2B11 Sani|2B11]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Fail:2S12 Sani (heavy mortar system) 2.jpg|150x150px]] | |- ! colspan="7" style="align: center; background: lavender;" | '''Suurtükid''' |- |[[K9 Thunder|K9 Kõu]] |{{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |24<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti sai täiendust oma haubitsapargile |url=https://www.eesti.ca/eesti-sai-taiendust-oma-haubitsapargile/article60709 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Estonian World Review |keel=et}}</ref> |[[Fail:K9 Kõu Kevadtormil (cropped).jpg|155x155px]] |Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 liikursuurtükki. Tarned alates 2020.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.<ref name="Veel" /> |- |[[CAESAR]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |6<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai esimesed liikursuurtükid Caesar |url=https://www.err.ee/1609590038/kaitsevagi-sai-esimesed-liikursuurtukid-caesar |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:CAESAR (Estonian Army).jpg|150x150px]] |Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-pevkur-esimesed-caesar-haubitsad-saabuvad-eestisse-juba-sel-aastal |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[FH-70]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Haubits]] | |[[File:JGSDF FH70 howitzer(0412) left front view at Camp Yao October 16, 2016.jpg|150px]] |FH-70 on 155&nbsp;mm järelveetav haubits.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina {{!}} |kuupäev=2023-03-16 |pealkiri=ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel |url=https://www.err.ee/1608917687/err-ukrainas-kuidas-laheb-rindel-eestis-valjaoppe-saanud-ukraina-soduritel |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mitmikraketiheitjad''' |- |[[M142 HIMARS]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Mitmikraketiheitja]] |6 |[[Fail:U S Armed Forces honor formation of Estonian Artillery Battalion (8835217).jpg|150x150px]] |Tellitud 6 mitmikraketiheitjat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120085732/eesti-saab-himarsid-siiski-hiljemalt-2025-aasta-lopuks |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Tarnitud 30. aprillil 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Kuus HIMARS-i mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/1609680710/kuus-himars-i-mitmikraketiheitjat-joudsid-eestisse |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Soomustatud masinad''' |- |rowspan="3"|[[Combat Vehicle 90]] |rowspan="3"|{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44<ref name=":2" /> |rowspan="3"|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|150x150px]] |rowspan="3"|Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.<ref name="mt1J4" /><ref name="QAjqY" /> |- |Toetusmasinad | |- |Treeningmasinad |2<ref name=":2" /> |- |[[Patria Pasi]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |136<ref name=":2" /> |[[Fail:Pasi XA-180EST 02.jpg|150x150px]] |XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).<ref name="Balance"/><br/>XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).<ref name="UNEST" /><ref name="Rs5Ty" /> |- |[[Otokar ARMA]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomustransportöör]] 6×6 |~50<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mõttus |eesnimi=Mirjam |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon alustas Türgist ostetud soomukitel väljaõpet |url=https://www.err.ee/1609610357/kuperjanovi-jalavaepataljon-alustas-turgist-ostetud-soomukitel-valjaopet |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:Otokar ARMA 6x6 (Estonian Army)(1).jpg|150x150px]] | rowspan="2" |Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALLKIRJAD ALL {{!}} Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120240869/allkirjad-all-eesti-ostab-ligikaudu-200-miljoni-euro-eest-turgilt-ratassoomukeid |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year |url=https://news.err.ee/1609136987/2nd-infantry-brigade-hopes-to-take-new-armored-vehicles-to-spring-storm-next-year |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Nurol Makina NMS]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomusauto]] 4×4 | |[[Fail:Nurol Makina NMS (Estonian Army).jpg|150x150px]] |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Insenerisõidukid''' |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Soomustatud [[pioneerisõiduk]] |2<ref name=":2" /> |[[Pilt:Bergepanzer 2.jpg|150px]] | rowspan="3" |Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Biber]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2<ref name=":2" /> |[[File:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|150px]] |- |[[Leopard 1|Fahrschulpanzer Leopard 1]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Treeningmasin |2<ref name=":2" /> | |- |} ===Toetussõidukid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veokid ja transportöörid''' |- | rowspan="2" |[[Scania G410]] | rowspan="2" |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-18 |pealkiri=FOTOD &#10217; Kaitsevägi sai kätte esimesed uued sadulveokid |url=https://www.postimees.ee/8117822/fotod-kaitsevagi-sai-katte-esimesed-uued-sadulveokid |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Kokku on tellitud 265 veokit<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Manuel |eesnimi=Rojoef |kuupäev=2024-10-22 |pealkiri=Estonian Military Accepts First G410 Transport Trucks From Scania |url=https://thedefensepost.com/2024/10/22/estonia-first-g410-trucks-scania/#:~:text=The%20Estonian%20Defence%20Forces%20has%20received%20the%20initial,ground%20platform%20acquisition%20with%20Swedish%20automotive%20company%20Scania. |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=The Defense Post |keel=en-US}}</ref>. |- |Transpordiveok 8×8 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Kaitseväe autoparki lisanduvad uued konkslift-sõidukid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevae-autoparki-lisanduvad-uued-konkslift-soidukid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Scania G360]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 8×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0" />. |- |[[Volvo 44R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 4×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-30 |pealkiri=Kaitsevägi saab uued taktikalised veokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-saab-uued-taktikalised-veokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Volvo 66R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×6 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1" />. |- |[[Mercedes-Benz Unimog]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Logistika sõjaväes|Transpordiveok]] | |[[File:Unimog 1300L.jpg|150px]] |Varem soetatud Unimog 416 ja 435/1300 seeria mudelid. 2024. aastal saabusid U4000 masinad<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pastarus |eesnimi=Kermo |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai täiendavad maastikuveokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-sai-taiendavad-maastikuveokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[MAN mil gl]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:Bundeswehr MAN 5to.gl.jpg|150px]] |MAN 4520, 4620 ja 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. |- |[[DAF Trucks|DAF YA 4440]] |{{Pisilipp|Madalmaad}} |Transpordiveok | |[[File:YA-4440 pic1.JPG|150px]] | |- |[[Mercedes-Benz NG|Mercedes-Benz 1017A]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:MB 1017.jpg|150px]] | |- |[[Sisu E13TP]] |{{Pisilipp|Soome}} |Transpordiveok |2 |[[File:Sisu E13.jpg|150px]] |Kasutusel [[Ground Master 400|Ground Master 403]] radarite kandmiseks. |- |[[Volvo FMX]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok | |[[File:Volvo FMX 460 6x4 2012 (15057486052).jpg|150px]] | |- |[[Bandvagn 206]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Roomikveok-hõlmik | |[[File:Hagglunds Bv206 25th US Marines 2.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Maastur''' |- |[[Mercedes-Benz G-Class|Mercedes-Benz 250 GD]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Maastur]] | |[[File:MB250GD Wolf.jpg|150px]] | |- |[[Commercial Utility Cargo Vehicle|Chevrolet CUCV]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Maastur | |[[File:Lithuanian M1008 CUCV.jpg|150px]] |M1008, M1009 ja M1010 seeria mudelid. |- |[[Volvo C303|Volvo Tgb]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Maastur | |[[File:Pansarvärnspjästerrängbil 1111 Revinge 2012.jpg|150px]] |Volvo Tgb 11, 13 ja 20 seeria mudelid. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Toetussõidukid''' |- |[[Mercedes-Benz Actros|Mercedes-Benz 4150]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Kraanaauto]] | |[[File:Mercedes-Benz Actros Merivoimien vuosipäivä 2014 01.JPG|150px]] | |- |[[KrAZ-6322|TMM-3M]] |{{Pisilipp|Ukraina}} |[[Lahingtoetussillasüsteem]] | |[[File:ТММ-3 тяжёлый механизированный мост.jpg|150px]] |Osteti Ukrainalt.<ref name="postimees.ee" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mootorrattad''' |- |[[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna 258A MT]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Mootorratas]] | |[[File:Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg|150px]] | |- |} ==Märkused== {{märkus|a|a}}Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabiga]] ning maaväe ülema ametikoht kaotati. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zly4E">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|title=Püstol H&K USP|language=|publisher=[[Eesti kaitsevägi]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2018-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20180120065646/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|url-status=dead}}</ref> <ref name="0H2eg">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|title=Automaat Galil AR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123002628/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|url-status=dead}}</ref> <ref name="GcGrH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|title=Automaat Galil SAR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000015/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|url-status=dead}}</ref> <ref name="zC0HH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|title=Automaat Galil ARM|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000537/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|url-status=dead}}</ref> <ref name="LLMxU">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|title=Automaat AK-4|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000855/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|url-status=dead}}</ref> <ref name="NA0yt">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14|title=Poolautomaatne vintpüss M-14|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505015529/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14|url-status=dead}}</ref> <ref name="hDfdY">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14-TP-2|title=Täpsuspüss M-14 TP2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2019-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190111232458/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14-tp-2|url-status=dead}}}</ref> <ref name="tee9O">http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal</ref> <ref name="TAgL9">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-M2|title=Granaadiheitja Carl-Gustav M2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2|url-status=dead}}</ref> <ref name="Balance">IISS. The Military Balance 2016, page 91</ref> <ref name="UNEST">{{cite web|url=http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|title=Estonia 2008|publisher=[[ÜRO]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2014-05-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502033018/http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|url-status=dead}}</ref> <ref name="Veel">{{netiviide |pealkiri=Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9 |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608850645/eesti-ostab-louna-korealt-veel-12-liikursuurtukki-k9 |vaadatud=5. mail 2023}}</ref> <ref name="ZV2ED">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/338530/eesti-saab-usa-lt-80-uut-miinipildujat|title=Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat|language=|publisher=Postimees}}</ref> <ref name="mt1J4">http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989</ref> <ref name="QAjqY">http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437</ref> <ref name="Rs5Ty">{{cite web |url=http://issuu.com/sodur/docs/sodur0613|title=Soome soomukid Eesti kaitseväes|language=|publisher=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]}}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi</ref> }} == Kirjandus == * The Military Balance 2025 / International Institute for Strategic Studies. – London: Taylor & Francis, 2025. – 530 lk. – ISBN 9781003630760. ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina|Maavägi}} * [http://www.mil.ee/index.php?menu=maavagi&sisu=maavagi Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46305 Jalaväe eeskiri]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46301 Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68688 Jalaväe taktika käsiraamat]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti maavägi| ]] 9ekyaqcy6gjaernktcs9yk1o6sqq3li 7168517 7168515 2026-06-06T21:20:07Z Neptuunium 58653 7168517 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{väeüksus | nimi = Eesti maavägi | pilt = Maavagi crest.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Maaväe embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = [[maavägi]] | liik = | ülesanne = [[maismaasõda]] | suurus = | alluv = [[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = [[Eesti maavägi#Varustus|Eesti maaväe varustus]] | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Afganistani sõda (2001)]] * [[Iraagi sõda]] }} | lahingusilt = Sõjad | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Flag of the Estonian Land Forces.svg|150px]] | märk_silt = Maaväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eesti maavägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas [[kaitseplaan]]idele ja [[kaitseväe juhtimisorgan]]ite korraldustele. == Ajalugu == Tänapäevase Eesti maaväe ajalugu on osa Eesti kaitseväe taastamise loost, kuid selle ajalooline järjepidevus ja sümboolika ulatuvad tagasi Eesti rahvusväeosade, [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ning sõjaeelse Eesti sõjaväe juurde. Eesti kaitsevägi on taastatud Vabadussõja ja enne 1940. aastat tegutsenud Eesti kaitseväe traditsioonidele toetudes.<ref name="KV-ajalugu">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/ "Ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref><ref>Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Eesti rahvusväeosad ja Vabadussõda === {{Vaata|Eesti rahvusväeosad}} Eesti oma relvajõu kujunemine algas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul Vene armee koosseisus loodud Eesti rahvusväeosadest. 1918. aasta veebruaris võtsid Eesti diviisi väeosad mitmel pool Eestis võimu enda kätte ning 23. ja 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus. Kaitseväe kronoloogia järgi muutus Eesti diviis samal päeval Eesti sõjaväeks. Diviisi koosseisus oli 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit ning koos väljaspool diviisi relvis olnud meestega oli kodumaal relvis umbes 1000 ohvitseri ja 50 000 sõdurit.<ref name="KV-kronoloogia">[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/ajalugu/kronoloogia/ "Kronoloogia"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Vabadussõja alguses tuli Eesti relvajõud üles ehitada kiiresti, piiratud varustuse ja ebaselge poliitilise olukorra tingimustes. 16. novembril 1918 algas vabatahtliku kaitseliidu korraldamine, 21. novembril loodi 1. diviis ning detsembris 1918 hakati moodustama mitut hilisemas Eesti sõjaajaloos keskseks saanud üksust. Nende seas olid [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste malev]], [[Scoutspataljon]] ja 2. diviis, mille sõjavägede ülemjuhataja moodustas 24. detsembril 1918. 27. märtsil 1919 moodustati 3. diviis.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref>Ago Pajur, Hellar Lill, Lauri Vahtre, Peeter Kaasik, Toe Nõmm, Taavi Minnik, Tõnu Tannberg, Toomas Hiio ja Urmas Salo. ''Eesti Vabadussõja ajalugu''. I–II. Tallinn: Varrak, 2020.</ref> Vabadussõja kogemus andis Eesti maaväele kaks pikaajalist tunnust: rahvaväe põhimõtte ja territoriaalse kaitse tähtsuse. Eesti riik ei ehitanud suurt kutselist armeed, vaid kujundas sõjalise kaitse kaitseväeteenistuse, reservväelaste ja territoriaalse mobilisatsiooni ümber. Pärast sõja lõppu algas demobilisatsioon ning sõjaaja rahvaväest sai rahuaegne sõjavägi.<ref name="KV-kronoloogia" /><ref name="ESAj">Tõnu Tannberg ja Ivo Volt, koost. ''Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021.</ref> === Maavägi enne Teist maailmasõda === 1920.–1930. aastatel kujunes Eesti maavägi reservipõhiseks väeks. Vabadussõja järel arendati sõjaväe haridusasutusi, loodi kindralstaabikursused, mis nimetati 1925. aastal [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemaks Sõjakooliks]].1923. aastal koondati sõjaväelised õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks.<ref name="KV-kronoloogia" /> 1928. aastal mindi kaheaastaselt ajateenistuselt üle üheaastasele teenistusele ning uus loodi struktuur, mis kehtis põhijoontes kuni 1940. aastani. 1934. aastal mindi üle territoriaalprintsiibile: loodi kaheksa sõjaväeringkonna staapi, mis pidid sõja korral formeerima diviiside alluvuses brigaade.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sõjaeelse kaitsekorralduse keskmes oli seega eeldus, et väikeriik peab suutma kiiresti välja panna reservil põhineva maaväe ning siduda väeosad kohaliku territooriumi, väljaõppe ja mobilisatsioonikorraldusega.<ref>''Sõja ja rahu vahel. I köide: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani''. Peatoimetaja Enn Tarvel. Tallinn: S-Keskus, 2004.</ref> 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude Liidu väed Eesti. Sama aasta juulis likvideeriti Eesti kaitsevägi, mis viidi Punaarmee koosseisu.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega katkestati Eesti maaväe institutsionaalne järjepidevus, kuigi sõjaeelse kaitseväe üksuste nimed, sümboolika ja traditsioonid jäid hiljem taastatud kaitseväe jaoks oluliseks. === Kaitseväe taastamine === {{Vaata|Eesti kaitseväe taastamine}} Eesti relvajõu taastamine algas enne iseseisvuse ametlikku taastamist rahvaalgatusliku kaitsetahte ja Kaitseliidu taaselustamise kaudu. Kaitseliit äratati rahvaalgatuse korras ellu 17. veebruaril 1990, taastati juriidiliselt 4. septembril 1991 ning arvati 28. aprillil 1992 kaitsejõudude koosseisu.<ref name="KV-ajalugu" /> 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. 3. septembril 1991 otsustas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] moodustada kaitsejõud ning sätestas, et Eesti Vabariigi kaitsejõud komplekteeritakse üldise kaitseteenistuse kohustuse alusel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071868 "Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta"]. Riigi Teataja, 3. september 1991. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 31. oktoobril 1991 taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitsejõudude peastaap ning 18. märtsil 1992 taasloodi Kuperjanovi ja Kalevi üksik-jalaväepataljonid.<ref name="KV-kronoloogia" /> Taastatud kaitseväe esimestel aastatel tuli luua korraga õiguslik raamistik, juhtimisorganid, ajateenistuse korraldus, väljaõppebaasid ja esimesed lahinguüksused. 1992. aasta alguses oli kaitseväe isikkoosseis väga väike, kuid samal aastal alustati esimesi reservõppekogunemisi ning Kuperjanovi ja Kalevi pataljonide väljaõpet. 31. augustil 1994 lahkusid Vene väed Eestist, mis lõpetas ühe keskse takistuse iseseisva riigikaitse tegelikul ülesehitamisel.<ref name="KV-kronoloogia" /> === NATO-suunaline areng === 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses kujundati maaväge üha enam koostegutsemiseks lääneriikide ja [[NATO]]ga. 29. märtsil 2004 sai Eesti NATO liikmeks.<ref name="KV-kronoloogia" /> See muutis Eesti maaväe arengu raamistikku: lisaks iseseisvale kaitsevõimele muutus oluliseks liitlasvägedega ühilduv juhtimine, väljaõpe, side, logistika ja relvastus. 2003. aastal loodi Tallinnas 1. jalaväebrigaad 1. jalaväerügemendi õigusjärglasena. 2006. aastal kolis brigaadi staap [[Paldiski|Paldiskisse]] ning 1. jaanuaril 2009 määrati brigaadi alluvusse reaalsed üksused: [[Scoutspataljon]], Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.<ref name="1JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/ajalugu/ "1. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> 1. jalaväebrigaadist kujunes maaväe peamine manööverüksus, mille ümber koondus suur osa ajateenijate väljaõppest ja kiirreageerimisvõimest. 1. augustil 2014 loodi maaväe reformi käigus Lõuna kaitseringkonna asemele 2. jalaväebrigaad.<ref name="2JVB-ajalugu">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/2-jalavaebrigaad/ajalugu/ "2. jalaväebrigaadi ajalugu"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Selle loomine tugevdas Lõuna-Eesti kaitsekorraldust ning viis maaväe kahe brigaadi mudelini. 2016. aastal võttis 2. jalaväebrigaad kasutusele Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika, sidudes sellega brigaadi Vabadussõjaaegse ajaloolise pärandiga.<ref name="2JVB-ajalugu" /> 20. aprillil 2017 algas Eestis rahvusvahelise NATO lahingugrupi teenistus. Lahingugrupp paiknes 1. jalaväebrigaadi koosseisus Tapal ning selle raamriigiks sai Ühendkuningriik.<ref name="KV-kronoloogia" /> Sellega sai maaväe arengus püsivaks teguriks liitlasüksuste vastuvõtmine, nendega koos harjutamine ja sõjalise kaitse planeerimine NATO kollektiivkaitse osana. === Diviisi loomine === {{Vaata|Diviis (Eesti)}} 2022. aasta julgeolekuolukord ja NATO kaitseplaneerimise muutused viisid Eesti maaväe juhtimisstruktuuri järgmise suure ümberkorralduseni. Vabariigi Valitsus otsustas 8. detsembril 2022 luua kaitseväe struktuuriüksusena diviisi. Valitsuse otsuse järgi pidi diviis parandama Eesti ja Balti regiooni sõjalise kaitse planeerimist NATO raamistikus ning looma paremad võimalused Eestis paiknevate ja siia tugevduseks tulevate üksuste ning võimete kasutamiseks.<ref name="Diviisi-loomine">[https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise "Valitsus otsustas diviisi loomise"]. Vabariigi Valitsus, 8. detsember 2022. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisist sai maaväe keskne juhtimistasand. Kaitseväe andmetel hõlmab diviisi tegevuspiirkond kogu Eesti territooriumi. Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviisi ülesanne on siduda omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning olla ühenduslüli Eesti üksuste, liitlaste ja liitlaste sõjaliste võimete vahel.<ref name="Diviis">[https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/ "Diviis"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Diviisi koosseisu kuuluvad nii Eesti kui ka liitlasriikide üksused. Eesti üksustest moodustavad diviisi 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, staabi- ja sidepataljon, luurepataljon, suurtükiväerügement ja logistikapataljon.<ref name="Diviis" /> Diviisi loomine tähistas üleminekut brigaadikeskselt maaväe kirjelduselt suurema väekoondise juhtimisele, mille kaudu seotakse Eesti reservipõhine kaitsemudel NATO piirkondliku kaitseplaaniga. === Võimearendus 2020. aastatel === 2020. aastate alguses suunati maaväe arengut eeskätt heidutuse, kiirreageerimise, tulejõu, tankitõrje, õhutõrje, kaitstuse ja liitlaste vastuvõtmise tugevdamisele. Riigikaitse arengukava 2022–2031 sõjalise osa eesmärk on tagada võimearendused, mis peavad kindlustama heidutuse ning võimaluse reageerida vaenlase agressioonile. Arengukava sõjalise kaitse osa kogukulu on üle kaheksa miljardi euro.<ref>[https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/riigikaitse-arengukava/ "Riigikaitse arengukava"]. Kaitsevägi. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Arengukava tõi maaväe jaoks kaasa suurema tähelepanu kaudtulele, üksuste kaitstusele, tankitõrjele ja 2. jalaväebrigaadi tulevõimele. 2021. aastal avaldatud kava järgi lisandus kaitseväe struktuuri regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus ning tugevdati 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet.<ref>[https://www.err.ee/1608434180/riigikaitse-arengukava-kaitsevagi-saab-mitmikraketiheitjate-uksuse "Riigikaitse arengukava: kaitsevägi saab mitmikraketiheitjate üksuse"]. ERR, 13. detsember 2021. Vaadatud 6. juunil 2026.</ref> Need muutused näitasid, et maaväe areng ei piirdunud enam ainult jalaväe- ja territoriaalkaitseüksustega, vaid liikus suurema tuleulatuse, liitlasvägede koostöö ja diviisitasandi juhtimise suunas. == Ülesanded == Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone [[loodusõnnetus]]te või inimtegevuse tagajärjel tekkinud [[katastroof]]ide korral. [[Rahu]]ajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos [[NATO]] ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. [[Kriis]]ide korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku [[mobilisatsioon]]i läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: * kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; * korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed. == Struktuur == === Rahuaegne koosseis === [[Pilt:Estonian Division insignia.png|28px]] '''[[Diviis (Eesti)|Diviis]]''' * [[Staabi- ja sidepataljon|Staabi- ja sidepataljon]] * [[Pilt:Jvbrigaad.jpg|25px|1. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Tapa]]l) ** Staabi- ja sidekompanii (Tapal) ** [[Pilt:Scoutspataljon emblem.svg|20px]] [[Scoutspataljon]] (Tapal) ** [[File:KalevJP large.jpg|20px]] [[Kalevi jalaväepataljon]] ([[Jõhvi]]s) ** [[Pilt:Viru jalaväepataljon uus embleem.jpg|20px]] [[Viru jalaväepataljon]] (Jõhvis) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Pioneeripataljon.png|20px|Pioneerpataljoni vapp]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ([[Tapa]]l) ** [[Pilt:Õhutõrjepataljon emblem.svg|20px|Õhutõrjepataljoni vapp]] [[Õhutõrjepataljon (Eesti kaitsevägi)|Õhutõrjepataljon]] (Tapal) ** [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Tapal) ** Tankitõrjekompanii (Jõhvis) * [[Pilt:2.JVBr small.png|25px|2. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[2. jalaväebrigaad]]''' ** [[Staap]] ([[Luunja]]s) ** [[Pilt:Mv kuperjanov.jpg|20px|Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ([[Võru]]s) ** [[Pilt:2. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Võrus) * [[Pilt:Suurtükiväepataljon emblem.svg|20px|Suurtukiväegrupi vapp]] [[Suurtükiväerügement (Eesti kaitsevägi)|'''Suurtükiväerügement''']] * [[Logistikapataljon]] ([[Paldiski|Paldiskis]]) * [[Luurepataljon]] (Tapal) Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on: *[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaadi]] staap * 2. jalaväebrigaadi staap *[[Scoutspataljon]] *[[EOD]]/[[IEDD]] demineerimisrühm {{uuenda}} === Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt === {{uuenda}} Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel. * '''1. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid [[soomusvägi|soomusbrigaadiks]]. Brigaadile on kavas hankida lisaks [[soomustransportöör]]idele [[jalaväe lahingumasin]]ad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. * '''2. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse [[jalavägi|jalaväebrigaadina]]. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus. {{uuenda}} === Reservüksused === [[File:120614-A-OC230-143 (7395371704).jpg|pisi|Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel [[Saber Strike|Saber Strike 2012]]]] Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: *6 [[jalaväepataljon]]i (neist 2 soomukitel) *2 [[õhutõrjepataljon]]i *2 [[pioneeripataljon]]i *2 [[suurtükiväepataljon]]i *2 tagalapataljoni *2 luurekompaniid *2 [[tankitõrjekompanii]]d == Varustus == ===Tulirelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Kaliiber ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolid''' |- |[[Heckler & Koch USP]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Poolautomaatne püstol]] |[[9×19mm Parabellum|9×19 mm]] |[[File:HKUSP.png|150px]] |Standardkasutuses püstol.<ref name="Zly4E" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Automaadid ja karabiinid''' |- |[[LMT R-20 Rahe]] |{{Pisilipp|USA}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]]<br>[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] | [[Fail:Jõgeva maleva õppus Luud 28.-29.01.2023 (52687035215).jpg|150x150px]] |Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> 7,62x51mm kaliibriga varianti '''R-20 L''' kasutatakse täpsuspüssina. |- |[[IMI Galil]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]] |[[Fail:Galil.jpg|150x150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[1. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> |- |[[Heckler & Koch G3#Ak 4|Ak 4]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Ründevintpüss<!-- Battle rifle --> |[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] |[[File:Kongsberg AG-3.jpg|150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[2. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="LLMxU" /> |- |[[Heckler & Koch G36]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Ründevintpüss |5,56×45&nbsp;mm |[[File:Domok g36.JPG|150px]] |Kasutuses [[Erioperatsioonide grupp|Erioperatsioonide grupi]]<nowiki/>s.<ref name="Delfi.ee" /> |- ||[[M14 (relv)|M14]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tseremoniaal Karabiin |7,62×51&nbsp;mm |[[File:M14 Stand-off Munitions Disruptor (SMUD) (7414626342).jpg|150px]] |Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.<ref name="NA0yt" /> Osad modifitseeriti [[E-Arsenal]]i poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.<ref name="hDfdY" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Snaiperrelvad''' |- |[[Sako TRG|Sako TRG-42]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Snaiperrelv]] |[[.338 Lapua Magnum]] |[[File:Sako TRG folding stock + Zeiss 3-12x56 SSG P.JPG|150px]] |Kasutusel erivägedes ja luureüksustes. |- |[[PGM Hécate II]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Snaiperrelv |[[12,7×99mm NATO|12,7×99 mm]] |[[File:PGM Hecate.jpg|150px]] | |- |[[IMI Galil|Galil Sniper]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Täpsuspüss |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK417]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Täpsuspüss]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pumppüssid''' |- |[[Benelli M3|Benelli M3T]] |{{Pisilipp|Itaalia}} | Pumphaavlipüssi |[[Pumppüss#Kaliiber|12 kaliibrine]] |[[File:Benelli M3 Super 90.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolkuulipildujad''' |- |[[Uzi|IMI Mini UZI]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Püstolkuulipilduja]] |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Uzi of the israeli armed forces.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP5|Heckler & Koch MP5A2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Heckler & Koch MP5 b.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP7]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |[[4,6×30mm|4,6×30 mm]] |[[File:Heckler & Koch MP7A1.png|150px]] | Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref>{{cite web|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kaitsevae-eriuksuste-juht-peame-olema-valmis-reageerima-igasugustele-nahtustele?id=71398509 |title=Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele |date=06.05.2015 |accessdate=17.04.2017}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kuulipildujad''' |- |[[IMI Negev]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Kergekuulipilduja]] |5,56×45&nbsp;mm |[[File:IWI-Negev-Zachi-Evenor-01-white.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch MG4]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Kergekuulipilduja |5,56x45 mm |[[File:MG4.jpg|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupis.<ref name="Delfi.ee" /> |- |[[FN MAG|Ksp 58]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Täiskuulipilduja]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Kulspruta 58 001.jpg|150px]] | |- |[[Rheinmetall MG3]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Täiskuulipilduja |7,62×51&nbsp;mm |[[Pilt:BundeswehrMG3_noBG.png|150px]] | |- |[[M2 Browning]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Raskekuulipilduja]] |12,7×99&nbsp;mm |[[Pilt:PEO Browning M2E2 QCB.jpg|150px]] |Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks [[Patria Pasi]]) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadiheitjad''' |- |[[Brügger & Thomet GL-06]] |{{Pisilipp|Šveits}} |[[Granaadiheitja]] |[[40 mm granaat|40 mm]] |[[Pilt:Eng pm ASG-GL-06-Grenade-Launcher-Proline-17002-8737 1.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch AG-C/GLM|Heckler & Koch GLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[Pilt:HK AGCEGLM.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK69A1|Heckler & Koch 79N]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:HK69A1.jpg|150px]] | |- |[[M203]] |{{Pisilipp|USA}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:PEO M203A2 Grenade Launcher.png|150px]] | |- |} ===Granaadid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Detonatsioon ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadid''' |- |[[F1-granaat]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Käsigranaat]] |Sütikuga |[[File:F1 grenade travmatik com 02 by-sa.jpg|150px]] | |- |[[RGD-5]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Käsigranaat |Sütikuga |[[Pilt:Rgd 5 hand grenade.jpeg|150px]] |[[Pilt:RGD-5 grenade.jpg|150px]] [[Pilt:Grenade RGD-5 Navy.jpg|150px]] |- |[[Spränghandgranat m/56|m/56]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Käsigranaat |Sütikuga | [[File:Spränghandgranat m56 001.jpg|150px]] | |- |} ===Tankitõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Lõhkepea ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjeraketisüsteemid''' |- |[[C-90 Instalaza|Instalaza C90-CR]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-90-mm-lask-instalaza-c90-cr-rb-m3-anti-tank |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Hispaania}} |Õlaltlastav rakett |90&nbsp;mm |[[Fail:C-90.jpg|150x150px]] |Ühekordse kasutusega. |- |[[MILAN|MILAN 2]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Keskmaa tankitõrjeraketikompleks MILAN 2 |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/keskmaa-tankitorjeraketikompleks-milan-2/ |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Juhitav tankitõrjerakett |125&nbsp;mm |[[File:Milan 2.jpg|150px]] |Traadiga juhitav rakett. |- |[[FGM-148 Javelin]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorje-raketikompleks-javelin |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |127&nbsp;mm |[[File:FGM-148 Javelin (5160721562).jpg|150px]] |Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).<ref name="tee9O" /> Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-antud-javelini-tankitorjeraketid-joudsid-ukrainasse |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[Spike]] SR/LR2<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-tankitorjerelv-spike-sr |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Iisrael}} / {{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |130&nbsp;mm |[[File:SPIKE ATGM.jpg|150px]] |EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tagasilöögita tankitõrjerelvad''' |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-21 |pealkiri=Tankitõrjerelvad |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m4 |vaadatud=2025-03-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |84&nbsp;mm |[[File:M3E1.jpg|150px]] |Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.<ref name="TAgL9" /><ref name="Balance"/> Relvastuses on umbes 700 tükki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-10 |pealkiri=Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4 |url=https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 |vaadatud=2024-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[Pvpj 1110|Pv 1110]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Tankitõrjekahur]] |90&nbsp;mm |[[Fail:Põhjakonn 2022 (51997633385).jpg|150x150px]] | |- |} ===Õhutõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- |[[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]]<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=The Military Balance 2025 |lehekülg=85}}</ref> |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 90 mm | |[[File:54RA-IMG 9142.jpg|150px]] | Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-19 |pealkiri=Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette |url=https://www.err.ee/1609375544/eesti-ostab-nelja-riigiga-mistral-raketisusteeme-ja-rakette |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|Piorun]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Poola}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 72 mm | |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun |url=https://www.err.ee/1609213516/eestisse-joudsid-olalt-lastavad-luhimaa-ohutorjesusteemid-piorun |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[ZU-23-2]]<ref name=":2" /> |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Õhutõrjekahur]] 23×152 mm | |[[File:Zu-23 30 M1-3 - InnovationDay2013part1-40.jpg|150px]] | |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjesüsteem | |[[Fail:Iris-T SLM, ILA 2024, Schoenefeld (ILA45484) (cropped).jpg|150x150px]] |Tellitud 3 patareid 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=Eesti plaanib osta ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjesüsteeme |url=https://www.err.ee/1609652249/eesti-plaanib-osta-ballistiliste-rakettide-vastaseid-ohutorjesusteeme |vaadatud=2025-04-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tarne plaanitud 2025–2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri=Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu |url=https://www.err.ee/1609096937/eesti-allkirjastas-keskmaa-ohutorjesusteemide-iris-t-slm-ostulepingu |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Kaudtulesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Miinipildujad''' |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | rowspan="3" |Miinipilduja 81 mm | rowspan="3" |60<ref name=":2" /> |[[Fail:Reservväelased õppusel.png|212x212px]] |M252 on 81&nbsp;mm kolmeliikmelises rühmas kasutatav miinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="ZV2ED" /> |- |[[NM95]] |{{Pisilipp|Norra}} |[[Fail:81mm bombekaster.jpg|150x150px]] | |- |[[B-455|B455]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Fail:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|150x150px]] | |- |[[120 Krh/40|m/41D]] |{{Pisilipp|Rootsi}} | rowspan="2" |Miinipilduja 120 mm | rowspan="2" |66<ref name=":2" /> |[[File:LT M41D.jpg|150px]] |m/41D on 120&nbsp;mm viieliikmelises rühmas kasutatav raskemiinipilduja.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> |- |[[2B11 Sani|2B11]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Fail:2S12 Sani (heavy mortar system) 2.jpg|150x150px]] | |- ! colspan="7" style="align: center; background: lavender;" | '''Suurtükid''' |- |[[K9 Thunder|K9 Kõu]] |{{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |24<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti sai täiendust oma haubitsapargile |url=https://www.eesti.ca/eesti-sai-taiendust-oma-haubitsapargile/article60709 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Estonian World Review |keel=et}}</ref> |[[Fail:K9 Kõu Kevadtormil (cropped).jpg|155x155px]] |Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 liikursuurtükki. Tarned alates 2020.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.<ref name="Veel" /> |- |[[CAESAR]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Liikursuurtükk]] 155 mm |6<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai esimesed liikursuurtükid Caesar |url=https://www.err.ee/1609590038/kaitsevagi-sai-esimesed-liikursuurtukid-caesar |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:CAESAR (Estonian Army).jpg|150x150px]] |Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-pevkur-esimesed-caesar-haubitsad-saabuvad-eestisse-juba-sel-aastal |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[FH-70]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Haubits]] | |[[File:JGSDF FH70 howitzer(0412) left front view at Camp Yao October 16, 2016.jpg|150px]] |FH-70 on 155&nbsp;mm järelveetav haubits.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina {{!}} |kuupäev=2023-03-16 |pealkiri=ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel |url=https://www.err.ee/1608917687/err-ukrainas-kuidas-laheb-rindel-eestis-valjaoppe-saanud-ukraina-soduritel |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mitmikraketiheitjad''' |- |[[M142 HIMARS]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Mitmikraketiheitja]] |6 |[[Fail:U S Armed Forces honor formation of Estonian Artillery Battalion (8835217).jpg|150x150px]] |Tellitud 6 mitmikraketiheitjat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120085732/eesti-saab-himarsid-siiski-hiljemalt-2025-aasta-lopuks |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Tarnitud 30. aprillil 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Kuus HIMARS-i mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/1609680710/kuus-himars-i-mitmikraketiheitjat-joudsid-eestisse |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Soomustatud masinad''' |- |rowspan="3"|[[Combat Vehicle 90]] |rowspan="3"|{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44<ref name=":2" /> |rowspan="3"|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|150x150px]] |rowspan="3"|Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.<ref name="mt1J4" /><ref name="QAjqY" /> |- |Toetusmasinad | |- |Treeningmasinad |2<ref name=":2" /> |- |[[Patria Pasi]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |136<ref name=":2" /> |[[Fail:Pasi XA-180EST 02.jpg|150x150px]] |XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).<ref name="Balance"/><br/>XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).<ref name="UNEST" /><ref name="Rs5Ty" /> |- |[[Otokar ARMA]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomustransportöör]] 6×6 |~50<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mõttus |eesnimi=Mirjam |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Kuperjanovi jalaväepataljon alustas Türgist ostetud soomukitel väljaõpet |url=https://www.err.ee/1609610357/kuperjanovi-jalavaepataljon-alustas-turgist-ostetud-soomukitel-valjaopet |vaadatud=2025-02-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |[[Fail:Otokar ARMA 6x6 (Estonian Army)(1).jpg|150x150px]] | rowspan="2" |Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALLKIRJAD ALL {{!}} Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120240869/allkirjad-all-eesti-ostab-ligikaudu-200-miljoni-euro-eest-turgilt-ratassoomukeid |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year |url=https://news.err.ee/1609136987/2nd-infantry-brigade-hopes-to-take-new-armored-vehicles-to-spring-storm-next-year |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Nurol Makina NMS]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomusauto]] 4×4 | |[[Fail:Nurol Makina NMS (Estonian Army).jpg|150x150px]] |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Insenerisõidukid''' |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Soomustatud [[pioneerisõiduk]] |2<ref name=":2" /> |[[Pilt:Bergepanzer 2.jpg|150px]] | rowspan="3" |Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Biber]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2<ref name=":2" /> |[[File:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|150px]] |- |[[Leopard 1|Fahrschulpanzer Leopard 1]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Treeningmasin |2<ref name=":2" /> | |- |} ===Toetussõidukid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veokid ja transportöörid''' |- | rowspan="2" |[[Scania G410]] | rowspan="2" |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-18 |pealkiri=FOTOD &#10217; Kaitsevägi sai kätte esimesed uued sadulveokid |url=https://www.postimees.ee/8117822/fotod-kaitsevagi-sai-katte-esimesed-uued-sadulveokid |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Kokku on tellitud 265 veokit<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Manuel |eesnimi=Rojoef |kuupäev=2024-10-22 |pealkiri=Estonian Military Accepts First G410 Transport Trucks From Scania |url=https://thedefensepost.com/2024/10/22/estonia-first-g410-trucks-scania/#:~:text=The%20Estonian%20Defence%20Forces%20has%20received%20the%20initial,ground%20platform%20acquisition%20with%20Swedish%20automotive%20company%20Scania. |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=The Defense Post |keel=en-US}}</ref>. |- |Transpordiveok 8×8 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Kaitseväe autoparki lisanduvad uued konkslift-sõidukid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevae-autoparki-lisanduvad-uued-konkslift-soidukid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Scania G360]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 8×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":0" />. |- |[[Volvo 44R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 4×4 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2024-12-30 |pealkiri=Kaitsevägi saab uued taktikalised veokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-saab-uued-taktikalised-veokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[Volvo 66R]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok 6×6 | | |2024. aastal saabusid esimesed masinad<ref name=":1" />. |- |[[Mercedes-Benz Unimog]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Logistika sõjaväes|Transpordiveok]] | |[[File:Unimog 1300L.jpg|150px]] |Varem soetatud Unimog 416 ja 435/1300 seeria mudelid. 2024. aastal saabusid U4000 masinad<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pastarus |eesnimi=Kermo |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=Kaitsevägi sai täiendavad maastikuveokid |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kaitsevagi-sai-taiendavad-maastikuveokid/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref>. |- |[[MAN mil gl]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:Bundeswehr MAN 5to.gl.jpg|150px]] |MAN 4520, 4620 ja 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. |- |[[DAF Trucks|DAF YA 4440]] |{{Pisilipp|Madalmaad}} |Transpordiveok | |[[File:YA-4440 pic1.JPG|150px]] | |- |[[Mercedes-Benz NG|Mercedes-Benz 1017A]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:MB 1017.jpg|150px]] | |- |[[Sisu E13TP]] |{{Pisilipp|Soome}} |Transpordiveok |2 |[[File:Sisu E13.jpg|150px]] |Kasutusel [[Ground Master 400|Ground Master 403]] radarite kandmiseks. |- |[[Volvo FMX]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok | |[[File:Volvo FMX 460 6x4 2012 (15057486052).jpg|150px]] | |- |[[Bandvagn 206]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Roomikveok-hõlmik | |[[File:Hagglunds Bv206 25th US Marines 2.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Maastur''' |- |[[Mercedes-Benz G-Class|Mercedes-Benz 250 GD]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Maastur]] | |[[File:MB250GD Wolf.jpg|150px]] | |- |[[Commercial Utility Cargo Vehicle|Chevrolet CUCV]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Maastur | |[[File:Lithuanian M1008 CUCV.jpg|150px]] |M1008, M1009 ja M1010 seeria mudelid. |- |[[Volvo C303|Volvo Tgb]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Maastur | |[[File:Pansarvärnspjästerrängbil 1111 Revinge 2012.jpg|150px]] |Volvo Tgb 11, 13 ja 20 seeria mudelid. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Toetussõidukid''' |- |[[Mercedes-Benz Actros|Mercedes-Benz 4150]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Kraanaauto]] | |[[File:Mercedes-Benz Actros Merivoimien vuosipäivä 2014 01.JPG|150px]] | |- |[[KrAZ-6322|TMM-3M]] |{{Pisilipp|Ukraina}} |[[Lahingtoetussillasüsteem]] | |[[File:ТММ-3 тяжёлый механизированный мост.jpg|150px]] |Osteti Ukrainalt.<ref name="postimees.ee" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mootorrattad''' |- |[[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna 258A MT]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Mootorratas]] | |[[File:Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg|150px]] | |- |} ==Märkused== {{märkus|a|a}}Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabiga]] ning maaväe ülema ametikoht kaotati. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zly4E">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|title=Püstol H&K USP|language=|publisher=[[Eesti kaitsevägi]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2018-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20180120065646/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|url-status=dead}}</ref> <ref name="0H2eg">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|title=Automaat Galil AR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123002628/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|url-status=dead}}</ref> <ref name="GcGrH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|title=Automaat Galil SAR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000015/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|url-status=dead}}</ref> <ref name="zC0HH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|title=Automaat Galil ARM|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000537/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|url-status=dead}}</ref> <ref name="LLMxU">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|title=Automaat AK-4|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000855/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|url-status=dead}}</ref> <ref name="NA0yt">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14|title=Poolautomaatne vintpüss M-14|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505015529/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14|url-status=dead}}</ref> <ref name="hDfdY">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14-TP-2|title=Täpsuspüss M-14 TP2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2019-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190111232458/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14-tp-2|url-status=dead}}}</ref> <ref name="tee9O">http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal</ref> <ref name="TAgL9">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-M2|title=Granaadiheitja Carl-Gustav M2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2|url-status=dead}}</ref> <ref name="Balance">IISS. The Military Balance 2016, page 91</ref> <ref name="UNEST">{{cite web|url=http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|title=Estonia 2008|publisher=[[ÜRO]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2014-05-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502033018/http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|url-status=dead}}</ref> <ref name="Veel">{{netiviide |pealkiri=Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9 |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608850645/eesti-ostab-louna-korealt-veel-12-liikursuurtukki-k9 |vaadatud=5. mail 2023}}</ref> <ref name="ZV2ED">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/338530/eesti-saab-usa-lt-80-uut-miinipildujat|title=Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat|language=|publisher=Postimees}}</ref> <ref name="mt1J4">http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989</ref> <ref name="QAjqY">http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437</ref> <ref name="Rs5Ty">{{cite web |url=http://issuu.com/sodur/docs/sodur0613|title=Soome soomukid Eesti kaitseväes|language=|publisher=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]}}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi</ref> }} == Kirjandus == * The Military Balance 2025 / International Institute for Strategic Studies. – London: Taylor & Francis, 2025. – 530 lk. – ISBN 9781003630760. ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina|Maavägi}} * [http://www.mil.ee/index.php?menu=maavagi&sisu=maavagi Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46305 Jalaväe eeskiri]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46301 Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68688 Jalaväe taktika käsiraamat]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti maavägi| ]] 4uo0nencmywovrelf2tn4wg80zl54ph 1 86989 7168366 4216538 2026-06-06T13:38:24Z Kuriuss 38125 7168366 wikitext text/x-wiki Artrenewal'i silmis on Timoleon Carl (!) von Neff muidugi vene kunstnik... ''kuid asjaolude kokkulangemise tõttu ei saanud ta oma elusihti täielikult valminuna näha'' – sellist mõistujuttu ei peaks entsüklopeedias ajama. Kui need asjaolud olid märkimisväärsed faktid, siis tuleks kirjutada konkreetselt, mis need olid. Kui ei, siis pole ka sellist lauset vaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 16:38 (EEST) f6q9m1nm7s72ankrtv099endbhlfc8h 0 87915 7168691 7163270 2026-06-07T10:52:08Z ~2026-32606-72 230823 7168691 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == === Nõukogude perioodil === [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. ==== Lennuliinid Nõukogude Liidus ==== * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) === Iseseisvas Eestis === 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus [[Suurbritannia kaitseminister]] [[John Healey]] [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinn lennujaama]]st. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. [[28. mai|28. mail]] [[2026]] hommikul saabus Eestisse riigivisiidile [[Petr Pavel]] koos abikaasa [[Eva Pavlová]]ga Tartu lennujaamasse, kus võttis kaasa Eesti presidendi [[Alar Karis]] koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega. Nad saabusid [[Tšehhi õhuvägi|Tšehhi õhujõudude]] riigilennukiga [[Airbus A319|Airbus A319-115X CJ]] (registreerimisnumber 2801) [[Tallinn lennujaam]]ast ning lahkusid samal õhtul umbes kell seitse Tartu lennujaamast.<ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-05-29 | VIDEO ⟩ Tšehhi presidendipaar lahkus Tartust oma maa õhujõudude lennukiga |url=https://tartu.postimees.ee/8480327/video-tsehhi-presidendipaar-lahkus-tartust-oma-maa-ohujoudude-lennukiga|vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] swpkkdpx1w4cjj42h2vezygzfol0qoi 0 92728 7168488 7000065 2026-06-06T20:12:44Z Evlper 104506 /* Sinised pigmendid maalikunstis */ 7168488 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit [[Sinine (heraldika)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Sinine (ansambel)]]; Sinine on ka [[Mauno Meesit]]i artistinimi}} {{allikad}} {{Värvikast |nimetus=Sinine |pilt={{Fotomontaaž |foto1a=The Blue Boy.jpg |foto1b=Blue jay in PP (30960).jpg |foto1c=Indigo Dyed Shibori Quilt.JPG |foto2a=MET DP342705 (cropped).jpg |foto2b=1Lapis lazuli.jpeg |foto2c=Kornblume02.JPG |foto3a=The deep blue sea (6834127561).jpg | suurus = 320 | äärise_värv = #AAAAAA | tekstivärv = #AAAAAA | caption= | foot_montage = }} |hex=0000FF|tekstivärv=white |lainepikkus=~450–495| sagedus=~670–610 |allikas=RGB primaarvärvus Blue }} [[Pilt:Linear visible spectrum.svg|pisi|328px|Siniste [[värvitoon]]ide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga]] {{Värvikast |nimetus=Sinine (protsessvärv) |hex=009FDF|tekstivärv=white |r=0|g=159|b=223|rgbspace=[[sRGB]] |h=197|s=100|v=87 |cmyk=CMYK|c=100|m=0|y=0|k=0 |allikas=PANTONE Process Blue C }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (NCS) |hex=0087BD|tekstivärv=white |r=0|g=135|b=189 |h=197|s=100|v=74 |c=100|m=29|y=0|k=26 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (Munsell 5B) |hex=0093AF|tekstivärv=white |r=0|g=147|b=175 |h=190|s=100|v=69 |c=100|m=16|y=0|k=31 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Blue (HTML) |hex=0000FF|tekstivärv=white |r=0|g=0|b=255 |h=240|s=100|v=100 |allikas=htmlcsscolor.com }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (heraldika) |hex=1e7fcb|tekstivärv=white |r=30|g=127|b=203 |h=206|s=85|v=80 |c=85|m=37|y=0|k=20 |allikas=pourpre.com<ref>{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-07 |arhiivimisaeg=2022-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220707172151/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur2 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} '''Sinine''' on [[spektrivärvus]] [[Nähtav valgus|nähtava valguse]] [[Spekter|spektri]] lõigus, mis vastab [[lainepikkus]]te vahemikule ~440–495 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] ja paikneb [[violetne|violetse]] ja [[Roheline|rohelise]] vahel. [[Eesti keele seletav sõnaraamat]] defineerib sinist [[värvus]]t selle värvusega objektide järgi nagu [[rukkilill]]e või [[lina]] õied ja pilvitu [[taevas|taeva]] värvina<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sinine&F=M</ref>. Sõna ''sinine'' kuulub [[eesti keel]]e 11 [[põhivärvinimi|põhivärvinime]] hulka<ref>Urmas Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995</ref>. Sinine on nii [[Aditiivne värvisüntees|aditiivses]] kui ka [[Subtraktiivne värvisüntees|subtraktiivses värvisünteesis]] üks kolmest [[primaarvärvus]]est. == Nimetuse päritolu == "Eesti etümoloogiasõnaraamatu" väitel leidub eesti värvusenimetusel ''sinine'' sugulastermineid [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] ja [[Mordva keeled|mordva keeltes]]. Kuna sarnassõnu leidub ka [[Puštu keel|puštu]] ja [[pärsia keel]]es, peetakse võimalikuks sõna pärinemist [[algindoiraani keel]]est.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=sinine&F=M&C06=et "Sinine", Eesti etümoloogiasõnaraamat (vaadatud 01.10.2024)</ref> "Yhteissuomalainen sanasto" viib etümoloogia tagasi üksnes [[läänemeresoome algkeel]]de kujul ''*sininen''. Sarnase tüvega [[Vene keel|vene]] ''синий'' etümoloogiaks annab [[Max Vasmer]]i "[[Russisches etymologisches Wörterbuch]]" [[algslaavi keel]]es ''*sīnjьjь''. Teistes allikates esitatakse algkujuna ''*siňь'' või ''*sinъ'' ("tumesinine", "sinakashall"). millega omakorda on seostatud [[Indoeuroopa algkeel|algindoeuroopa]] ''*(s)ḱHi-nós'' < ''*(s)ḱeh₁y-'' ("sädelema") või ''*(s)ḱeh₃y-'' ("varjutama"). == Sõnavara == Siniste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Sinine|'''Värvuste loend põhivärvinimede järgi''']]. Mitmes keeles – näiteks [[Vene keel|vene]], [[Iiri keel|iiri]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] – puudub ühtne nimetus sinise värvuse kohta, selle asemel tähistavad eri sõnad eesti mõistes hele- (vene ''голубой'' ehk "tuvisinine", hispaania ''celeste'' ehk "[[taevasinine]]") ja [[Tumesinine|tumesinist]] (vene ''синий'', hispaania ''azul'' – sellega seostub eestikeelne värvitooninimetus [[asuursinine]]). Teistes keeltes – näiteks [[Jaapani keel|jaapani]], [[Vietnami keel|vietnami]] ja [[Lakota keel|lakota]] – tähistab üks sõna nii sinist kui ka rohelist. Ajaloolises keeleteaduses on levinud teooria, mille kohaselt on keelte arengus värvusenimede lahknemisel sinise ja rohelise eristus üks viimaseid, mis välja kujuneb. Seda on seostatud töökindlate siniste [[värvaine]]te valmistamise keerukusega.<ref>Tim Howard, Guy Deutscher, Jules Davidoff, [https://web.archive.org/web/20181025072538/https://www.wnycstudios.org/story/211213-sky-isnt-blue "Why Isn't the Sky Blue?"], WNYC Studios, Radiolab (podcast), 20. mai 2012. Arhiivikoopia Internet Archive'is (vaadatud 01.10.2024)</ref> == Värviõpetuses == Sinine on üks kolmest [[primaarvärvus]]est nii [[Subtraktiivne värvisüntees|subtraktiivses värvisüntees]]is kui ka [[Aditiivne värvisüntees|aditiivses värvisünteesis]], kuid toonilt kummaski erinev. [[CMY-mudel|CMY-värvimudelis]], millel põhineb näiteks [[värvitrükk]], on sinine [[protsessvärv]] heledam, taevasinisega sarnanev toon, mille segamisel [[Magentapunane|magentapunasega]] saadakse tume [[violettsinine]] värvitoon, [[kollane|kollasega]] segades aga [[roheline]] värvus. [[RGB-mudel|RGB-värvimudelis]] saadakse sinise valguse liitumisel [[Punane|punasega]] purpurlilla valgus ja liitumisel [[Roheline|rohelise]] [[valgus]]ega hele kergelt rohekas [[tsüaansinine]] valgus. Sinise [[komplementaarvärvus]] on aditiivselt [[kollane]], subtraktiivselt soe oranžikas [[punane]]<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58</ref>. <gallery> Pilt:Barreja substractiva utilitzada a les arts gràfiques.png|Sinine primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis (CMY-mudel) Pilt:NIEdot367.jpg|Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist Pilt:Aditiivne syntees hex koodid.png|Sinine primaarvärvusena aditiivses värvisünteesis (RGB-mudel) Pilt:RGB illumination.jpg|Sinine ja tema sekundaarvärvused punase ja rohelise valgusega </gallery> === Sinine eri värvisüsteemides === Erinevates [[Värvisüsteem|värvuste korrastamise süsteemides]] pole primaarsiniseks või standardseks siniseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda. <gallery> Pilt:Color diagram Charles Hayter.jpg|Varastes värvisüsteemides on primaarsiniseks sageli [[indigo]]st saadud sinine Pilt:A class-book of color - including color definitions, color scaling, and the harmony of colors (1895) (14586737847).jpg|Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarsiniseks hele erk [[ultramariinsinine|ultramariin-]] või [[koobaltsinine]] Pilt:RGB illumination.jpg|Aditiivse värvisünteesi primaarsinine on intensiivne, protsessisinisest tumedam toon Pilt:Opponent colors.svg|[[Natural Color System|Loomuliku värvisüsteemi]] (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa Pilt:NCS Colour Circle converted.jpg|[[Natural Color System|NCS]]-i värviring [[põhivärvus]]tega telgedel (primaarsinine on B) Pilt:CMYK channels skala.jpg|Värvilahutus kaasaegses [[Neljavärvitrükk|neljavärvi]]-[[Ofsettrükk|ofsettrükis]], kus primaarsiniseks on [[protsessvärv]], nn [[Triaadi sinine|triaadi sinine]] Pilt:Offsetdruck Maschsee AM-Raster by-RaBoe Fenster Rathaus.jpg|Ofsettrükiraster suurendatult Pilt:MunsellColorWheel.svg|Munselli värviringis on põhisiniseks 5B </gallery> == Sinine värvus looduses == === Sinine taevas ja sinine meri === [[Taevas]] on seetõttu sinine, et kui päikese[[valgus]] liigub läbi [[atmosfäär]]i, hajutavad ja peegeldavad [[hapnik]]u ja [[lämmastik]]u [[molekul]]id [[õhk|õhus]] lühema [[lainepikkus]]ega sinist valgust ligi kümme korda enam kui pikema lainepikkusega punast valgust. Seda nähtust nimetatakse [[Rayleigh' hajumine|Rayleigh' hajumiseks]] lord Rayleigh' auks; selle toimimist tõendas Albert Einstein 1911. aastal. Tänu [[Ramani hajumine|Ramani hajumisele]] jõuab rohkem sinist valgust meie silmadesse.<ref name="a-mcvean-w">[https://www.mcgill.ca/oss/article/environment-general-science-you-asked/why-sky-blue-or-better-yet-why-ocean-blue A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University]</ref> Meri paistab sinisena samal põhjusel: vesi absorbeerib valguse spektri punase osa pikemad lainepikkused ja peegeldab ning hajutab sinist, mis jõuab vaataja silmadesse. Mida sügavamale vees liigub vaataja, seda tumedamaks muutub sinine. Avamerel jõuab 200 meetri sügavusse vaid üks protsent valgusest.<ref name="a-mcvean-w" /> Mida kaugemal asub objekt vaatajast, seda sinisem see tundub, näiteks kaugustes asuvad mäed. See on [[õhuperspektiiv]]i tulemus: mida kaugemal asub objekt, seda vähem on kontrasti objekti enda värvuse ja tema taustavärvuse, tavaliselt taevasina vahel. Sama efekti kasutatakse teadlikult [[maalikunst]]is ruumi ja kauguse mulje loomiseks, valides optiliselt lähemal olevate objektide jaoks soojemaid ning tausta ja kaugemate jaoks külmemaid värvitoone. <gallery mode="packed" heights="200px"> File:Top of Atmosphere.jpg|Maa sinine [[halo]] kosmosest vaadatuna File:Aerial perspective 1.JPG|Näide Rayleigh' hajumisest File:LightningVolt Deep Blue Sea.jpg|Merevesi vee alt vaadatuna </gallery> === Mineraalid === Mõned väga hinnatud [[vääriskivi]]d on sinised, näiteks [[safiir]], [[tansaniit]], samuti [[akvamariin]]. Vask(II)ühendid on iseloomulikult sinist värvi, näiteks on vasesisalduse tõttu sinised mineraalid [[asuriit]], [[lasuriit]], [[halkantiit]], [[šatukiit]], rohekama tooniga sinised on [[krüsokolla]], [[türkiis]], [[Atakamiit|atakamiit]] [[Dioptaas|dioptaas]], [[Eukroiit|eukroiit]]. Vaske mittesisaldavad sinised mineraalid on [[küaniit]], [[sodaliit]] ja [[kavansiit]]. Sinaka värvusega võivad olla [[aventuriin]], [[apatiit]], [[kaltsedon]] ja [[topaas]]. <gallery mode="packed" heights="150px"> Lapis-lazuli hg.jpg|Lasuriit Azurite from China.jpg|Asuriit Tanzanite (Tanzanie) 1.JPG|Tansaniit Logan Sapphire SI.jpg|[[Logani safiir]] Dioptase-18577.jpg|Dioptaas Apatit-1604.jpg|Apatiit Sodalite (Mineral).jpg|Sodaliit Kyanite, paragonite 1.JPG|Küaniit ja paragoniit Blue chalcedony (Fontenelle Reservoir, northeast of Kemmerer, Wyoming, USA) (32437936397).jpg|Sinine kaltsedon </gallery> [[File:Anna_Atkins_algae_cyanotype.jpg|thumb|Anna Atkinsi tsüanotüüpia vetikatest raamatus "Photographs of British Algae: Cyanotype Impressions" (1843)]] === Keemia === Vedel [[hapnik]] on sinakat värvi. Siniseid lahuseid ja soolasid moodustavad [[anorgaaniline keemia|anorgaanilises keemias]] teatud [[metallid]]e [[ioon]]id. [[Koobalt]]i omadust anda sügavsinist värvust on kasutatud palju praktikas, eelkõige sinise glasuuri ja sinise klaasi valmistamiseks. Koobalt oli peamine värviandja sinisele klaasile, mida kasutati gooti katedraalide vitraažides. [[Koobaltklaas]]ist valmistati sinist pigmenti [[Smalt (pigment)|smalt]]i, mida kasutati tekstiili [[Sinetamine|sinetamiseks]]. [[Koobaltglasuur]]iga maaliti sinivalget keraamikat, portselani ja fajanssi alates keskajast nii Hiinas, Türgis kui ka Delftis. Ka [[vask]](II)ioonid (Cu²⁺) annavad palju siniseid ühendeid, tuntuim on rahvakeeles siniseks silmakiviks nimetatud [[vaskvitriol]] (CuSO₄·5H₂O). Veel on sinise värvusega paljud [[vanadüülioon]]i ([[Vanaadium|V]]O²⁺) sisaldavad soolad ja lahused, näiteks vanadüülsulfaat 8VOSO₄·5H₂O). [[Tsüanotüüpia]] on [[foto]]menetlus, milles kujutis ilmutatakse paberile [[raud|raua]]sisaldusega kemikaalide ning [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettvalguse]] koostöös. Valguse käes moodustub protsessi jooksul [[Preisi sinine|preisi sinine]] ehk raudheksatüanoferraat, tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal. [[Sinihape]] on vesiniktsüaniidhappe triviaalnimetus. Tegemist on värvitu [[vedelik]]uga, mis mõjub loomorganismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg. === Sinine värvus taimedel === Ühed taimedele sinist värvust andvatest ühenditest on [[antotsüaanid]] ([[kreeka keel]]e: ''anthos'' 'õis' ja ''kyanos'' 'sinine'). Näiteks [[harilik mustikas|mustika]]- ja [[pohl]]amarjadele, samuti [[põdrakanep]]i ja paljude teiste [[roosa]]de, [[punane|punaste]] ja siniste õitega taimede [[kroonlehed|kroonlehtedele]] annavad värvi just need vees lahustuvad [[Värvipigment|pigmendid]]. Värv (mis võib peale sinise olla ka spektriosa vahemikus õrnroosast kuni mustjaslillani) ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide algühenditest antud taimes või taime osas esinevad. Tavaliselt annab värvuse erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon, mis näiteks mustika puhul on [[delfinidiin]], [[tsüanidiin]], [[petunidiin]], [[peonidiin]] ja [[malvidiin]]. <gallery mode="packed" heights="150px"> Pilt:Ussikeel.jpg|[[Ussikeel]] on sinist värvi õitega taim File:Blaue Primeln.JPG|[[Varretu priimula]] (''Primula acaulis'') File:Ipomoea August 2007-1.jpg|[[Meresinine lehtertapp]] (''Ipomoea acuminata'') File:Vaccinium corymbosum Beeren.jpg|[[Kännasmustikas]] (''Vaccinium corymbosum'') File:Delphinium denudatum 1.jpg|[[Paljas kukekannus]] (''Delphinium denudatum'') </gallery> === Seened === Eestis leiduvatest seentest vihjab sinisele värvusele [[sinimütsik]]u (''Mycena pseudocorticola''), [[sinine punalehik|sinise punalehiku]] (''Entoloma nitidum''), [[Sinipäkk|sinipäka]] (''Gyroporus cyanescens''), [[Sinitümak|sinitümak]]u (''Oligoporus caesius''), [[sinivärvik]]u (''Stropharia aeruginosa'') ja [[sinivöödik]]u (''Cortinarius caerulescens'') liiginimetus. <gallery mode="packed" heights="160px"> Mycena pseudocorticola (37961088004).jpg|Sinimütsik (''Mycena pseudocorticola'') 2009-09-16 Entoloma nitidum 3.jpg|Sinine punalehik (''Entoloma nitidum'') Piaskowiec modrzak przekrój.JPG|Sinipäka lõikepinnad muutuvad eredaks indigosiniseks Sinivärvik (Stropharia aeruginosa).jpg|Sinivärvik (''Stropharia aeruginosa'') [[File:Cortinarius caerulescens a1 (1).JPG|Cortinarius caerulescens Lactarius indigo 48568 edit.jpg|''[[Lactarius indigo]]'' </gallery> === Sinine värvus loomadel === Sinist värvi pigmendi vahendusel tekitatud värvus on loomariigis suhteliselt haruldane. Liblikaperekond ''[[Nessaea]]'' puhul annab siise värvuse [[Pterobiliin|pterobiliin]]. Muud sinised loomsed pigmendid on [[forkabiliin]], mida esineb liblikaliikidel perekonnas ''[[Graphium]]'' ja [[Pääsusaba (perekond)|pääsusaba]]liikidel ''[[Papilio phorcas]]'' (mündirohelised laigud mustadel tiibadel) ja ''[[Papilio weiskei]]'' (violetsed laigud tumedatel tiibadel), ning [[Sarpedobiliin|sarpedobiliin]], mida esineb türkiissiniste tiivalaikudega liblikaliigil ''[[Graphium sarpedon]]''. Sinise värvipigmendiga [[organell]]id [[Tsüanosoom|tsüanosoom]]id on olemas vähemalt kahe kalaliigi, [[Mandariinkala|mandariinkala]]de ''Synchiropus splendidus'' ja ''Synchiropus picturatus'' [[kromatofoor]]ides. Palju tavalisem loomariigis on sinise värvuse tekitamine [[Optilised nähtused|optilise]] [[interferents]]inähtusena ([[struktuurne värvus]]), mis tekib [[soomus]]tes, [[karv]]ades või [[kiud]]udes, [[Nanomeeter|nanomeetrites]] mõõdetavate struktuuride vahel. Sel viisil on sinise värvusega paljude lindude suled, näiteks [[sininäär]] või [[indigolind]], [[Morpho]] perekonna [[Päevaliblikad|päevaliblikate]] tiibadel või [[Imetajad|imetajatel]] [[kollageen]]ikiududes mõnede [[opossum]]i- ja [[ahv]]iliikide nahal ning mõnede kalade ja konnade iridofoorseis rakkudes. <gallery mode="packed" heights="140px"> File:Morpho didius Male Dos MHNT.jpg|''[[Morpho didius]]'' struktuursete tiivasoomustega Common Bluebottle Graphium sarpedon UP by Dr. Raju Kasambe DSCN1849 (10).jpg|''[[Graphium sarpedon]]'' on üks väheseid mittestruktuurse sinise värvusega liblikaid File:Nessaea batesii MHNT dos.jpg|''Nessaea batesii'' isasliblikas; sinise värvuse annab pterobiliin File:Indigo Bunting by Dan Pancamo 4.jpg|Indigolind (''Passerina cyanea'') File:Blue jay in PP (30960).jpg|Sininäär (''Cyanocitta cristata'') File:Blue-footed Booby by Graham Racher.jpg|[[Sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii'') File:Mandrill-k-means.png|[[Mandrill]]i sinine näojoonis File:2009-03-29Dendrobates tinctorius azureus106.jpg|Noolemürgikonn ''Dendrobates tinctorius azureus'' File:Synchiropus splendidus 2 Luc Viatour cropped.png|Mandariinkala (''Synchiropus splendidus'') on üks väheseid sinise pigmendiga loomi </gallery> [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik|Eesti lindude nimestikku]] kuuluvad [[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos'') ja [[sini-rägapart]] (''Anas discors''), [[siniraag]] (''Coracias garrulus''), [[sinirind]] (''Luscinia svecica'') kahe alamliigiga: tundra-sinirind ja luha-sinirind, [[sinitihane]] (''Parus caeruleus'') ja [[lasuurtihane]] (''Parus cyanus''), eksikülaline [[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''). Eesti putukates on iseloomuliku värvuse järgi nimetatud [[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum'') ja [[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), terve [[Sinilibliklased|sinilibliklaste]] (''Lycaenidae'') sugukond ja enamus selle liike, [[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), [[Sinisikk|sinisikk]] (''Callidium violaceum''), metsa-tondihobu ehk sinine tondihobu (''Aeshna cyanea''). [[File:A blue eye.jpg|thumb|Sinine silmavärvus]] ==== Silmavärvus ==== Sinised [[silm]]ad ei sisalda sinist pigmenti. Silma värvuse määrab [[vikerkest]]a pigmentatsioon ja valguse [[hajumine]] iirise strooma häguses keskkonnas. Inimesel varieerub vikerkesta pigmentatsioon pruunist mustani. Siniste, roheliste ja [[pähkelpruun]]ide silmade puhul tekib nähtav silmavärvus valguse hajumisest ehk [[Tyndalli efekt]]ist, samal põhjusel, nagu tajume taevast sinisena – sinisilmsete inimeste vikerkest sisaldab vähem [[melaniin]]i kui pruunisilmsete vikerkest ja tekitab olukorra, kus see absorbeerib vähem lühilainelist sinist valgust ning peegeldab selle vaatajale. Heledasilmsete inimeste silmavärvus oleneb sageli ümbritsevatest valgustingimustest. Loomadest on sinised silmad teatud kassitõugudel ([[siiami kass]], [[lühikarvaline orientaal]], [[birma kass]], [[tongkingi kass]]) ja mõlemalt vanemalt päritud [[kollasegeen]]iga hobustel, [[kremello]] värvuse puhul.<ref>[http://www.esthorse.ee/index.php?id=varvuste-kirjeldused Värvuste kirjeldused. - esthorse.ee]</ref> ==== Karvavärvus ==== Värvinimetust "sinine" (''blue'') kasutatakse karvavärvuse kirjeldamisel paljude [[koduloom]]ade, näiteks [[kass]]ide, [[koer]]te, [[Hobune|hobuste]]<ref name="t-raudsepp">[https://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/Eesti-Hobune-2011-WEB.pdf T. Raudsepp. Heal hobusel ei ole värvi. - Eesti hobune. Tallinn, 2011]</ref>, [[küülik]]ute<ref>{{Netiviide |url=http://estfarm.ee/kuulikute-varvused/ |pealkiri=Küülikute värvused. - EstFarm |vaadatud=2023-06-11 |arhiivimisaeg=2023-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230611132341/http://estfarm.ee/kuulikute-varvused/ |url-olek=ei tööta }}</ref> jt, [[tõug]]udel. Sinine karvavärvus on helenenud must ehk keskmine ühtlane [[Hall (värvus)|hall]]. [[Eesti hobune|Eesti hobuse]] puhul kasutatakse [[hõbegeen]]iga musta hobuse karvavärvuse kirjeldamiseks sõnapaari "kärla sinine", mis viitab [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne–Eesti saartele]], kohale, kus seda värvust hobustel kõige enam esines, ning eesti hobusele (hõbegeen lahjendab ainult musta ning pruuni põhivärvust andvat [[Eumelaniin|eumelaniin]]i ja ei mõju [[raudjas|raudjate]] hobuste [[Feomelaniin|feomelaniin]]ile). Lakas ja sabas lahjeneb tume pigment tunduvalt rohkem kui kehal. Kehakarvad on hõbemustal ehk kärla sinisel hobusel sageli hõbejalt metalliläikelise värvusega, lakk ja saba [[linavalge]]d.<ref name="t-raudsepp" /> Kasside puhul on sinine üks Lääne kassitõugudele iseloomulikke värvusi (lääne värvid on [[Must (karvavärvus)|must]], sinine, punane ja kreem). [[Siiami kass]]il ja ''[[ragdoll]]''{{'}}il võib olla sinine või [[sirelililla]] maskimuster. [[Vene sinine kass]], vanema nimetusega "malta sinine" või "arhangelski sinine", on kassitõug, mille kõige levinum karvavärvus on sinine, samuti on sinine levinud värvus [[Briti lühikarvaline kass|briti lühikarvalisel]] ja selle variandil briti pikakarvalisel tõul. [[Korat]]i põhivärvus on sinine karv, millele karvade heledamad otsad annavad hõbeja helgi. [[Kilpkonnavärvi kass]]i helenenud varianti, mille puhul sinises kasukas on kreemid laigud, nimetatakse kreemsiniseks või siniseks kilpkonnavärviks. Helenenud [[kalingurmustriga kass]]il ehk ''calimanco''{{'}}l on kreemid ja sinised laigud<ref>[https://core.ac.uk/download/pdf/14486682.pdf K. Tihanov. Kasside tõuaretuse inglise-eesti oskussõnastik. Magistritöö. Tartu, 2011]</ref>. Koeratõugudest esineb helenenud sinine karvavärvus [[austraalia karjakoer]]al, [[Kerry sinine terjer|Kerry sinisel terjeril]], [[Weimari linnukoer]]al, ''[[chihuahua]]''<nowiki/>'l, [[habekolli]]l, [[Bostoni terjer]]il, [[Itaalia väikehurt|itaalia väikehurdal]], ''[[shar-pei]]''{{'}}l, [[iiri hundikoer]]al, [[Ameerika Stafforshire'i terjer]]il, ''[[Blue Lacy]]''{{'}}l, [[austraalia lambakoer]]al, [[taani dogi]]l<ref>[https://www.thesprucepets.com/blue-dog-breeds-4842315 By E. Puisis. 15 Blue Dog Breeds for Lovers of this Unique Color. - thesprucepets.com]</ref>. [[Belgia sinine]] on lihaveisetõug, kelle karvkattes on musti, valgeid ja siniseid karvu. <gallery> Cat Janna.jpg|Vene sinine kass Siam blue point.jpg|Sinise maskiga siiami kass Britishblue.jpg|Sinine briti lühikarvaline kass Domestic Cat01.JPG|Kreemsinist värvi kass British Shorthair tricolore.jpg|Sinise-beežilaiguline briti lühikarvaline ''calimanco'' Greatdane.jpg|Sinine taani dogi Belgische blauwe koe.jpg|Belgia sinine veis </gallery> == Kunst, käsitöö ja tehnoloogia == [[File:PB35 Bleu Céruléum.JPG|thumb|Tseruleum]] [[File:Smalte-Historische Farbstoffsammlung.jpg|thumb|Smalt Dresdeni ajalooliste pigmentide kogus]] [[File:Indigo plant extract sample.jpg|thumb|Indigopõõsa värvimahla näidis paberil]] ===Sinised pigmendid maalikunstis=== * [[Egiptuse sinine]] * [[asuriit]] * [[Hani sinine]] * [[vivianiit]] * [[indigo]] * [[maiade sinine]] * [[Ultramariin|ultramariin]] * [[Smalt (pigment)|smalt]] * ''[[verditer]]''-sinine * [[Preisi sinine]] – Fe{{su|p=III|b=4}}[Fe{{su|p=II}}([[Tsüaniid|CN]]){{su|b=6}}]{{su|b=3}} – [[Berliini sinine]] – [[Pariisi sinine]] * [[koobaltsinine]] * [[tseruleum]] * [[ftalotsüaniinsinine]] * [[mangaansinine]] * [[YInMn-sinine]] <gallery> Eastern Han Luoyang Mural of Liubo players.jpg|Hani sinise ja [[Hani violett|Hani violetiga]] maalitud [[fresko]] hauakambris [[Henani provints]]is Azulm6.jpg|Sõdalase kujutis maiade sinisega maalitud taustal [[seinamaaling]]ul [[Bonampak]]is Folio 38v - The Visitation.jpg|Berry hertsogi [[tundideraamat]]us on [[Maarja]] sinine rüü on maalitud loodusliku ultramariiniga (''[[lapis lazuli]]'') Portrait of Sir William Butts (ca.1543) - Hans Holbein II (Isabella Stewart Gardner Museum).jpg|[[Hans Holbein]]i sir William Buttsi portree (1540–1543), sinine taust smaldiga Johannes Vermeer - The Procuress - Google Art Project.jpg|[[Johannes Vermeer]]. Kupeldaja. 1656. Sinine vaibal on vivianiit The Blue Boy.jpg|[[Thomas Gainsborough]]' maalil "[[Poiss sinises]]" on kasutatud lasuriidist ultramariini, indigot ja koobaltsinist Great Wave off Kanagawa2.jpg|Puulõikes "[[Kanagawa suur laine]]" on palju Preisi sinist </gallery> === Sinine värvus keraamikas === [[Egiptuse fajanss|Egiptuse fajansi]] või [[Egiptuse pasta]]na tuntud kuumuses iseglasuuruvale keraamikamassile annab sinise värvuse [[Koobaltkarbonaat|koobaltkarbonaadi]] sisaldus ja türkiissinise värvuse annab [[Vaskkarbonaat|vaskkarbonaat]]<ref>[https://ceramicartsnetwork.org/docs/default-source/uploadedfiles/wp-content/uploads/2015/03/egyptianpaste.pdf R. Hopper. Egyptian Paste. - Ceramic Publication Company]</ref>. [[İzniki keraamika]] on [[Türgi]]s [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]il valmistatud [[keraamika]], mis on saanud nimetuse keraamikakeskuse [[İznik]]i ([[Nikaia]]) linna järgi. Varaseimad nõud olid sinise ja valge dekooriga ning kopeerisid Hiina sinivalget portselani. 16. sajandil ilmusid ka teised värvid, maalingud tehti põhiliselt siniste, punaste ja roheliste värvitoonidega. Türkiisglasuur on [[keraamika]][[glasuur]], millele annab värvi [[vaskoksiid]] aluselises klaasmassis. Oli tuntud juba [[Tangi dünastia]] aegses [[Hiina]] keraamikas. [[Portselan]]iglasuurina ilmus türkiissinine [[Yuani dünastia]] valitsusajal 13. sajandil ja on hästi tuntud [[Mingi dünastia]] portselannõudel. See saavutati lihtsa meetodiga: segati peenestatud [[salpeeter]], [[kvarts]]ipulber ja peen [[vask|vase]]puru õiges proportsioonis, kuumutati ja saadud mass kanti keraamikale. 17. sajandil tekkis Hiina 14. sajandi sini-valge portselani traditsiooni järgiv [[Delfti fajanss]] ehk [[Delfti keraamika]], vahel tuntud ka [[Delfti portselan]]i nimetuse all. See oli valdavalt sinise glasuuripealse maalinguga kaunistatud heledast savist [[madalkuumuskeraamika]], mida toodeti [[Holland]]is, peamiselt [[Delft]]i töökodades. Dekoor järgis sageli Hiina eeskujusid. <gallery> Tripodic goblet Louvre AO4079.jpg|"[[Egiptuse sinine|Egiptuse sinise]]" kasutamine kolmejalgsel [[Mesopotaamia]] lõunaosast pärineval keraamilisel anumal MET 29 100 266 O1.jpg|Türkiisglasuuriga savinõu Hiinast. Yuani dünastia, 1271–1368<ref>https://www.metmuseum.org/art/collection/search/46068</ref> Chinese - Pair of Bowls with Turquoise Glaze - Walters 492312, 492313.jpg|Türkiisglasuuriga portselankausid. Hiina, 17.–18. sajand Rectangular vase with two handles, China, Qing dynasty, late 1700s to early 1800s AD, porcelain, turquoise glaze - Portland Art Museum - Portland, Oregon - DSC08419.jpg|Türkiisglasuuriga portselanvaas. Hiina, 18. sajand Peacock dish Louvre K3449.jpg|Paabulindudega taldrik. Izniki keraamika, 1540–1555 Willem Jansz. Verstraeten - Scotel met onbekende wapen BK-NM-14179.jpg|Vapiga taldrik. 1645–1655 Vase, c. 1680, Delft, Netherlands, tin-glazed earthenware - Art Institute of Chicago - DSC09979.JPG|Jaapani stiilis vaas, 1680, Delft </gallery> === Sinine värv värvitaimedest ja -loomadest === * [[Indigo]]t saadakse [[värvi-indigopõõsas]]t (''Indigofera tinctoria'') ja sama perekonna liigist Uues Maailmas ''[[Indigofera suffruticosa]]'', [[Indigo-käbiõis|indigo-käbiõiest]] (''Strobilanthes cusia''), [[Indigo-kirbutatar|indigo-kirbutatrast]] (''Persicaria tinctoria''), [[Sinerõigas|sinerõikast]] (''Isatis tinctoria'')<ref name="2023_09_29_08_47_ERR_NOVAATOR_MUINASAEGNE_MOEVÄRV_TUMESININE">29.09.2023 08:47, [[Airika Harrik]], [https://novaator.err.ee/1609115300/ Muinasaegse Eesti moevärv oli tumesinine]</ref> * purpursinist ehk ''[[t'chelet]]''{{'}}i on toodetud ''hillazon'''i-nimelisest loomast, keda on peetud Vahemeres elavaks roheliseks [[Siilussid|siilussiks]] ''Bonellia viridis'', [[Purpurtigu|purpurteoks]] ''[[Hexaplex trunculus]]'' või [[seepia]]ks. <gallery> Indigo Dyed Shibori Quilt.JPG|Indigoga värvitud ''[[Shibori|shibori]]''-kangast tehtud [[Teppimine|tepitud]] rõivas IndigoDyedYarn.JPG|Indigoga värvitud helesinine [[lõng]] Pastel pigment cocagnes et feuilles - Muséum du pastel.jpg|Sinerõikast tehtud pigment pastell ja sinerõikakuulid ning -lehed Tzitzit tchelet.jpg|''T'chelet''{{'}}iga värvitud [[tallit]]i hõlmatutid ([[tzitzit]]) Wool techelet.jpg|Villa värvimine purpursiniseks </gallery> === Ajalugu === [[Šotimaa]]l kuni [[9. sajand]]ini elanud [[piktid]] värvisid oma keha siniseks, et lahingutes hirmutavamad välja näha. See on üks põhjuseid, miks [[roomlased]] pidasid sinist barbarite värviks. === Kunst === [[Pilt:Marc-red and blue horses.jpg|pisi|[[Franz Marc]]i "Punane hobune ja sinine hobune" ([[1912]])]] [[Pablo Picasso]] töid on kategoriseeritakse sageli erinevatesse perioodesse. Tema sinist perioodi ([[1901]]–[[1904]]) iseloomustab süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Sinine periood esineb ka teistel kunstnikel, näiteks [[Leonardo da Vinci]]l, [[Joan Miró]]l, [[Yves Klein]]il, [[Katsushika Hokusai]]l ja paljudel teistel kunstnikel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.schirn.de/en/magazine/antsy/10_kuenstler_und_ihre_blauen_phasen/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-06-03 |arhiivimisaeg=2017-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525174938/http://www.schirn.de/en/magazine/antsy/10_kuenstler_und_ihre_blauen_phasen |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuna see periood esineb sageli kunstnike viimastel eluaastatel, siis on oletatud, et selle põhjuseks on vanaduses sageli esinev silma sarvkesta kollaseks tõmbumine, mis mõjutab värvustaju. [[Der Blaue Reiter]] ([[saksa keel|saksa]] 'sinine ratsanik') oli kunstnike ühendus [[Saksamaa]]l [[20. sajand]]i algul. Tegemist oli [[Die Brücke]] kõrval tähtsaima [[ekspressionism|ekspressionistide]] rühmitusega. Rühmituse lõid [[München]]is [[1909]]. aastal [[Alexej von Jawlensky]] ja [[Vassili Kandinsky]]. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivi tõttu. === Tehnoloogia === [[RGB]]-mudelis kasutatakse kolme põhivärvust: R (punane, ''red''), G (roheline, ''green'') ja B (sinine, ''blue''). Šoti leiutaja [[John Logie Baird]] demonstreeris [[1928]]. aastal [[London]]is esimest korda värvitelevisiooni ülekannet. Näha oli sinine ja punane sall, politseiniku kiiver, keelt näitav mees, hõõguv sigaretiots, lillekimp. [[1996]]. aastal saavutas [[IBM|IBM-]]i malearvuti [[Deep Blue (malearvuti)|Deep Blue]] esimese arvutina võidu malemaailmameistri üle. Deep Blue alistas [[Garri Kasparov]]i. Siiski võitis Kasparov kolm ja viigistas kaks mängu. [[Tsüanomeeter]] on instrument, mida kasutatakse taevasina mõõtmiseks. == Sinise värvi tähendused ja sümboolika == Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse [[sümbol]]. Samuti sümboliseerib sinine [[taevas]]t, [[vesi|vett]] ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele. === Lipud === [[Pilt:Flag of Israel.svg|pisi|120px|[[Iisraeli lipp]]]] Riigilippudest esineb täpselt pooltel sinist värvi. Seega on sinine punase ja valge värvi järel kolmandal kohal esinemissageduse poolest. Tavaliselt kujutab riigilippudel esinev sinine kas taevast (nt [[Argentina lipp|Argentina]], [[Kasahstani lipp|Kasahstani]] ja [[Eesti lipp]]) või merd (nt [[Nauru lipp|Nauru]], [[Kiribati lipp|Kiribati]], [[Islandi lipp|Islandi]] ja [[Ekvatoriaal-Guinea lipp]]), kuid näiteks [[Djibouti lipp|Djibouti lipul]] tähistab sinine nii taevast kui ka merd. Sinine riigilippudel võib sümboliseerida ka Prantsuse riigipead ([[Andorra lipp]]), mereande ([[Eritrea lipp]]), vihma ([[Botswana lipp]]), [[konservatiivid]]e parteid ja [[Atlandi ookean]]i ([[Panama lipp]]), [[India ookean]]i ([[Mauritiuse lipp]]) jne. Näiteks [[liivi lipp|liivi lip]]u, mis heisati esimest korda [[1923]]. aastal, värvid on roheline-valge-sinine. Lipp sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. [[Pilt:Flag of et-Rakvere.svg|pisi|120px|[[Rakvere lipp]]]] Sinine on laialt levinud ka paljudel [[Eesti haldusüksuste lippude loend|Eesti omavalitsuste lippudel]], näiteks [[Elva lipp|Elva]], [[Haapsalu lipp|Haapsalu]], [[Paldiski lipp|Paldiski]], [[Maardu lipp|Maardu]] ja [[Kärdla lipp|Kärdla]] linnade lippudel ning [[Veriora valla lipp|Veriora]], [[Roosna-Alliku valla lipp|Roosna-Alliku]], [[Rakke valla lipp|Rakke]], [[Harku valla lipp|Harku]], [[Koonga valla lipp|Koonga]], [[Kose valla lipp|Kose]] ja paljude teiste valdade lippudel. {{commonskat|Blue flags|Sinised lipud}} === Heraldika === [[Pilt:Kose volost coa.gif|pisi|120px|[[Kose valla vapp]]]] === Religioon === [[hinduism|Hindude]] [[jumal]]a [[Višnu]] [[inkarnatsioon]]i [[Rama]]t kujutatakse tavaliselt sinise [[nahk|nahaga]]. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerib taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka [[Krišna]]t, mis on teine Višnu ilmumiskuju. Sinist värvi kasutatakse [[liturgia]]s neitsi [[Maarja]]ga seotud tähtpäevade puhul. === Autasud === == Sinine kohanimedes == [[Sinine Niilus]] on [[jõgi]] [[Aafrika]]s. [[Hartum]]is ühineb Sinine Niilus [[Valge Niilus]]ega, moodustades [[Niilus]]e. Eestis on tuntud sini-tüvelised kohasõnad [[Sinimäed]], [[Sinialliku allikad]] ja [[Saula Siniallikad]], [[Äntu Sinijärv]], [[Ainja Sinejärv]]. == Väljendid == Kasutatakse tugevate [[emotsioon]]ide piltlikustamiseks. Näiteks "vihastas nii, et läks näost siniseks", "vihastas end siniseks", "oli kadedusest sinine", "tundsin sinist viha", "teda valdas sinine hirm". Kasutatakse kirumissõnades, sageli [[algriim]]i ja kõlalise sarnasuse alusel: "sinine saatan", "sinine sitikas", "Oh sa sinine sinder!", "... sinine silmamuna!", sama kehtib ka väljendis "mitte sinist sentigi" (ei midagi). Sinine väljendab midagi muinasjutulist või kättesaamatut, näiteks väljendites "[[Sinilind (täpsustus)|sinilind]]", "helesinine unistus". [[Energiaressurss|Energiaallikana]] kasutatavat [[tuul]]t on nimetatud siniseks söeks. === Sinine leht === [[Töövõimetusleht]]e nimetatakse siiamaani siniseks leheks Nõukogude-aegse haiguslehe [[Blankett|plangi]] sinise värvi järgi. === Siniverelisus === [[Aadel|Aadli]]päritoluga isikuid nimetatakse sinivereliseks. "Siniveri" on sõnasõnaline tõlge [[Hispaania keel|hispaaniakeelsest]] väljendist ''sangre azul''. Seda kasutati [[Kastiilia]] vanimate ja sotsiaalselt kõige kõrgema staatusega perekondade kohta, kes ei abiellunud [[Maurid|mauride]], [[Juudid|juutide]] ega muust [[rass]]ist inimestega. On arvatud, et nimetus anti heleda jume ja läbi naha kumavate siniste veresoonte järgi, mida valge nahk näha lasi, seda eriti võrreldes tõmmumate inimestega.<ref>https://www.phrases.org.uk/meanings/blue-blood.html</ref> === Sinine esmaspäev === Sinine esmaspäev tähendab purjutamisjärgset [[pohmelus]]es raisku läinud tööpäeva. Selle põhjuseks on peetud [[sinerõigas|sinerõika]] (''Isatis tinctoria'') kasutamist riideesemete siniseks värvimisel. Nimelt vajas sellest taimest saadud sinine värvaine riidematerjali värvimiseks [[uriin]]i ning tulemus oli parem, kui uriin sisaldas [[alkohol]]i. Värvitav kangas pidi vähemalt pool ööpäeva sinerõika-uriinileotises ligunema ja värv ilmus esile alles siis, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tavaliselt pandi kangas likku pühapäeval ja esmaspäeval magasid kangavärvijad tihti peatäit välja. Seetõttu tähendab saksa keeles ka sõnapaar ''blau werden'' ('siniseks saama') purju jäämist. == Muud == === Kirjandus === Raamatusarjas "[[Seiklusjutte maalt ja merelt]]" ilmus [[1958]]. aastal [[Anna Jürgen]]i teos "[[Sinine Lind]] – irokeeside kasupoeg" (tõlkijad [[Ada Ambus]], [[Ülo Kurvits]]). === Meditsiin === ''Sinine leht'' oli Nõukogude-aegne kõnekeelne nimetus [[haigusleht|haiguslehe]] kohta, kuna haiguslehtede blanketid trükiti sinakale paberile. === Meelelahutus === Nii mõnegi filmi pealkirjas esineb sõna "sinine", näiteks "[[Sinine Hawaii]]", "[[Sinine laguun]]" ja "[[Sügav sinine meri]]", eesti filmidest "[[Agent Sinikael]]". === Mütoloogia === "Sinine Täht Kachina" on [[Hopid|hopi]] indiaanlastele omistatud mütoloogiline vaim, mis ilmub sinise [[Täht (astronoomia)|tähena]] ja on viimane märk [[Apokalüpsis|maailma hävingu]] ja uue maailma sünni eel.<ref>Frank Waters, "Mexico Mystique: The Coming Sixth World of Consciousness", 1975, lk 272 jj.</ref> Kui USA "alternatiivsete" ajalooteooriate uurija [[Jason Colavito]] püüdis välja selgitada selle müüdi tegelikku esinemust, selgus, et see pärineb [[20. sajand]]i lõpust.<ref>Jason Colavito, [http://www.jasoncolavito.com/blog/did-the-hopi-predict-the-end-of-the-world "Did the Hopi Predict the End of the World?"], 1/9/2013, Jason Colavito blog (vaadatud 01.10.2024)</ref> [[Pilt:Isatis tinctoria Sturm28.jpg|pisi|120px|Sinerõigas]] === Poliitika === === Sport === [[Olümpialipp]] koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on sinine. {{-}} === Toiduainetööstus === === Traditsioonid === [[Pilt:Star-Saphire.jpg|pisi|140px|182-[[karaat|karaadine]] safiir (36,4 g)]] == Sinise mõju inimpsüühikale == Kuna värvilt sinine toit äratab kõige vähem söögiisu, on looduslik toit harva sinine. Sinise värvi söögiisu pärssivast toime näitena võib tuua [[Mäetaguse mõis]]a söögisaali, mille lae lasi mõisnik siniseks võõbata, et vähendada külaliste liigset söögiisu. Sinine valgus tõstab organismis [[stressihormoon]]i [[kortisool]]i taset.<ref>05. jaanuar 2017, [https://apotheka.ee/apteekri-nouanded-unetuse-vastu/ Apteekri nõuanded unetuse vastu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sinine ja roheline teistes keeltes == Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks [[vietnami keel]]es on nii roheline kui ka sinine ''xanh''. Vajadusel võib rohelise kohta öelda ''xanh lį cāy'' <nowiki>"</nowiki>''xanh'' nagu lehed" ja taeva kohta ''xanh nước'' <nowiki>"</nowiki>''xanh'' nagu taevas". Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks [[jaapani keel|jaapanikeelne]] sõna ''ao'' (青) võib viidata nii sinisele kui ka rohelisele, olenevalt situatsioonist. Tänapäeval on jaapanlastel kasutusse võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, ''midori''). Mõned rahvad jagavad siniseid värvitoone aga heledateks ja tumedateks. Näiteks [[vene keel]]es on hele- ehk taevasinine omaette värv (''голубой''), mis erineb (tume)sinisest (''синий''). Nõndasamuti on ka itaallastel kaks sinist (''azzurro'' ja ''blu'') ning eraldi helesinine värvus on olemas ka [[heebrea keel]]es (תכלת '[[Tchelet|tchelet]]'). ==Vaata ka== *[[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel#sinine|Sinine värv Eesti omavalitsuste vappidel]] *[[Värvuste loend A–Y]] *[[Evansi sinine]] *[[Lasuursinine]] *[[Taevasinine]] *[[Tumesinine]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Emma Taggart. [https://mymodernmet.com/shades-of-blue-color-history/ The History of the Color Blue: From Ancient Egypt to the Latest Scientific Discoveries]. My Modern Met, 12. veebruar 2018. {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat|}} {{vikitsitaadid}} {{sinised värvitoonid}} {{värvid}} [[Kategooria:Spektrivärvused]] [[Kategooria:Sinised värvitoonid| ]] [[Kategooria:Põhivärvinimed]] t43h4yh8pnut7naoitv8s9tljyz53qq 0 107688 7168354 6671285 2026-06-06T13:20:17Z Amherst99 15496 /* */ 7168354 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 41. Kaitse Tagavarapataljon, 1941 – 1943<br> ''Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41'' (<small>[[saksa keel]]es</small>) | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[1941]] | lõpuaeg = [[1943]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] | kuuluvus = [[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] [[Wehrmacht]]i<br/> [[väegrupi Nord tagalapiirkond]] | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = tagalajulgestus | suurus = [[pataljon]] | alluv = [[207. julgestusdiviis]]<br/> [[Saksa Korrapolitsei]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]]<br/> | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = - <br/> [[kolonelleitnant]] [[Oskar Särev]]<br>[[major]] [[Friedrich Kurg]]<br>[[kolonelleitnant]] [[Juhan Vermet]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad =<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''41. Kaitse Tagavarapataljon''' ([[saksa keel]]es ''Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41'')<ref>[https://web.archive.org/web/20230309190103/http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/26-vastupanu Kõrgema SS- ja politseijuhi Rußland-Nord ja väegrupi Nord tagala ülemjuhataja korraldusel värvitud vabatahtlikud kaitsepataljonid (nr 37-42)], okupatsioon.ee (vaadatud 2. detsember 2011)</ref> oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt Eestis vabatahtlikest [[1941]]. aasta sügisel [[Tartu]]s moodustatud [[Eesti kaitsepataljonid|sõjaväeüksus]]. Pataljoni suurusena oli nähtud ette 975 meest, tegelikult ei ületanud suurus kunagi 300 meest. Staap asus kogu eksisteerimise aja Tartus. Pataljon värvati [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagala]] ülemjuhataja [[Franz von Roques]]i ja Rußland-Nordi kõrgema [[SS]]-i ja [[politsei]]juhi korraldusel. ==Juhtkond ja koosseis== Pataljoniülemad: *[[kolonelleitnant]] [[Oskar Särev]] *[[major]] [[Friedrich Kurg]] *[[kolonelleitnant]] [[Juhan Vermet]] Kompaniis oli neli rühma: *I rühma ülem oli leitnant [[Erich Saaristo]] *II rühma ülem leitnant [[Artur Zingel]] *III rühma ülem [[Paul Kivastik]] *IV rühma ülem leitnant [[Ilmar Kompus]] Pataljoni isikkoosseisu kasutati [[kompanii]]de ja [[Rühm (sõjandus)|rühm]]ade kaupa Venemaal Saksa vägede tagalajulgestuseks (sh ka [[Leningradi oblast]]i [[Oudova]]i linnas asuva Saksa Välikomandatuuri nr 611 alluvuses). 41. Kaitse Tagavarapataljoni koosseisus oli oktoobrist 1941 kuni veebruarini 1942 suuskurkompanii. See liideti 3. märtsil 1942 major [[Aleksander Sobolev]]i [[39. Kaitsepataljon]]i koosseisu, mis paiknes [[Kalinini rinne|Kalinini rin]]delõigus. Suuskurkompanii ülem oli kapten [[Jaak Vinni]]. 1943. aasta algul pataljon likvideeriti ning selle ülesanded ja isikkoosseis läksid üle [[35. Kaitsepataljon|35. Kaitse Tagavarapataljon]]ile. ==Vaata ka== *[[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend]]‎ ==Viited== {{viited}} {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}} {{Eesti Teises maailmasõjas}} {{JÄRJESTA:41. Kaitse Tagavarapataljon}} [[Kategooria:Politseipataljonid]] sy1m47nu3rgopoxptrgxi6jmf63tg8t 0 107867 7168397 7141412 2026-06-06T14:43:46Z Sacerdos79 801 /* Juhid (1992–2024) */ 7168397 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Organisatsioon | nimi = Eesti Kristlik Õigeusu Kirik | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Alexander Nevski Cathedral in Toompea beentree.jpg | pildiallkiri = [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas | lühend = | asutatud = [[2002]] | lõpp = | tüüp = | staatus = omavalitsuslik | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Pikk tänav]] 64, Tallinn | piirkond = | liikmed = 32 kogudust | keeled = | juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]] | juht_nimi = [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] | peaorgan = | emaorg = | allorg = | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [https://www.orthodox.ee Koduleht] }} {{viita}} '''Eesti Kristlik Õigeusu Kirik''' ('''EKÕK'''), varem '''Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik''' ('''MPEÕK'''), on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust. Kirik kuulub praeguse kehtiva põhikirja kohaselt<ref>{{Netiviide |pealkiri=Устав Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата » Эстонская Православная Церковь Московского Патриархата |url=https://ru.orthodox.ee/documents/eocmp-statute/ |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=ru.orthodox.ee}}</ref> [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i kanoonilisse jurisdiktsiooni ning on vastavalt [[Vene Õigeusu Kirik]]u põhimäärusele [[omavalitsuslik kirik]].<ref>[http://www.patriarchia.ru/db/text/133132.html Устав Русской Православной Церкви. Глава XI. Самоуправляемые Церкви] Официальный сайт Московского Патриархата (vaadatud 3.01.2017)</ref> Selle [[eestseisja]] on [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], kelle kinnitab ametisse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu ettepanekul patriarh isiklikult. Metropoliidi kantselei asub [[Tallinna vanalinn]]as aadressil [[Pikk tänav]] 64. 2011. aastast on kirikul kaks piiskopkonda: [[MPEÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkond]], mida juhib [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], ja [[MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond|Narva ja Peipsiveere piiskopkond]], mida juhib [[Narva ja Peipsiveere piiskop]]. Kiriku vaimulikud teenindavad 32 kogudust ja kirikut. Liikmed on põhiliselt Eesti venekeelse elanikkonna seast, neid on hinnanguliselt umbes 150 000. Kiriku liturgiline keel on [[kirikuslaavi keel]], kuid üksikutes kogudustes peetakse ka [[eesti keel|eestikeelseid]] jumalateenistusi. Kiriku häälekandja on igakuiselt ilmuv [[vene keel|venekeelne]] ajaleht [[Mir Pravoslavija]] (''Мир Православия''). Kiriku eestseisja oli aastatel [[1992]]–[[2018]] metropoliit [[Kornelius (Jakobs)]], alates juunist 2018 juhib kirikut metropoliit [[Jevgeni (Rešetnikov)]]. Narva ja Peipsiveere piiskop on alates [[30. mai]]st [[2011]] [[Lazar (Gurkin)]], kes täitis 19. aprillist kuni 3. juunini 2018 ajutiselt ka kiriku eestseisja kohuseid. [[5. veebruar]]il [[2017]] pühitseti ametisse Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop [[Sergi (Telihh)]], tiitliga [[Maardu piiskop]]. Nii on kirikul kokku kolm piiskoppi. Kiriku Tartu piiskop ja Tallinna vikaarpiiskop on [[Daniel (Lepisk)]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mikovitš |eesnimi=Bianca |autor-link=Bianca Mikovitš |kuupäev=2024-04-09 |pealkiri=MPEÕK piiskop Daniel Lepisk: Moskva patriarhaadi ja meie kanoonilisi sidemeid ei ole võimalik katkestada |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240409120046/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |arhiivimisaeg=2024-04-09 |vaadatud=2024-04-09 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> [[Pilt:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|pisi|[[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster]], Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses]] == Ajalugu == MPEÕK on moodustatud Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele [[11. august]]ist [[1992]], millega taasjõustati patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] [[1920]]. aasta otsus toonasele Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia (omavalitsuse) andmise kohta. Reaalselt moodustati MPEÕK alates [[1945]]. aastast Eesti territooriumil tegutsenud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja Eesti piiskopkonna põhjal. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal loodud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsiooni alla [[1923]]. aastal. Sellest tulenevalt ollakse tülis ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena [[1993]]. aastal tunnustatud [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]uga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku registreerimise tõttu võimude poolt ei saanud MPEÕK ennast registreerida Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nime all ja keeldus seetõttu aastaid üldse oma tegevuse legaliseerimisest. Alles [[2002]]. aastal jõuti Eesti valitsusega kokkuleppele kiriku registreerimises Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all. === Nimemuutus seoses Moskva patriarhaadiga === [[20. august|20. augustil]] [[2024]] kiitis kiriku nõukogu heaks kiriku uue põhikirja projekti, eemaldades sellega dokumendist viited Moskva patriarhaadile. Uue põhikirja järgi on kirik administratiivselt, majanduslikult ja hariduslikult sõltumatu, olles samuti sõltumatu tsiviilküsimustes. Lisaks soovis kirik muuta oma nime Eesti Õigeusu Kirikuks.<ref name="mpeok-eema">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-20 |pealkiri=MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile |url=https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> [[2025|2025. aasta]] [[10. jaanuar|10. jaanuaril]] toimunud sinodi istungil arutati täiendavaid põhikirja muudatusi ning valiti kirikule uus nimi – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Kirik on esitanud oma seisukohad, et alustada konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga ja leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Eestis tegutsevad õigeusukirikud võivad koostöö arutelusid alustada sügisel |url=https://www.err.ee/1609413280/eestis-tegutsevad-oigeusukirikud-voivad-koostoo-arutelusid-alustada-sugisel |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sellele otsustele järgnenud kommentaarides on nii [[Eesti siseminister]] [[Lauri Läänemets]] kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] vaidlustanud sellise nimevormi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Läänemets: ilmselt ei saa Eesti Õigeusu Kirikut MPEÕK uue nimena aktsepteerida |url=https://www.err.ee/1609430611/laanemets-ilmselt-ei-saa-eesti-oigeusu-kirikut-mpeok-uue-nimena-aktsepteerida |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Stefanuse hinnangul ei saa MPEÕK võtta oma nimeks Eesti Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609430512/stefanuse-hinnangul-ei-saa-mpeok-votta-oma-nimeks-eesti-oigeusu-kirik |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Tartu maakohus]] märkis, et nimi Eesti Õigeusu Kirik on eksitav, jättes mulje, justkui oleks tegemist ainsa õigeusu kirikuga Eestis.<ref name=":0" /> 24. märtsil 2025 hindas [[Tartu Maakohus]], et uus nimi on seadusega kooskõlas ning see pole kiriku tegevuse eesmärgi, ulatuse või õigusliku vormi poolest eksitav.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MPEÕK sai kohtus õiguse võtta uueks nimeks Eesti Kristlik Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609643054/mpeok-sai-kohtus-oiguse-votta-uueks-nimeks-eesti-kristlik-oigeusu-kirik |vaadatud=2025-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Juhtimine == MPEÕK kirikupea tiitel on alates [[2000]]. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. Kiriku põhikirja kohaselt valitakse kirikupea MPEÕK täiskogul ja ta astub ametisse pärast tema ametisse kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning Vene Õigeusu Kiriku Sinodi poolt. Kirikupeal ei ole ametiaega, ta võib ametisse jääda kuni surmani.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094333/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus Церковная структура] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> MPEÕK kõrgeim haldusorgan on kiriku täiskogu, mille koosseisu kuuluvad kõik MPEÕK palgalised vaimulikud ja üks ilmikute esindaja igast kogudusest. Täiskogu koguneb igal aastal vähemalt korra.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094246/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/council-rus Собор] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> Täiskogude vahelisel ajal juhib kirikut MPEÕK Sinod, mille liikmed valitakse kolmeaastaseks ametiajaks kiriku täiskogul. MPEÕK piiskopid kuuluvad sinodisse automaatselt, valitavaid liikmeid on kokku kuus – neli vaimulike ja kaks ilmikute esindajat. Kirikupea on automaatselt sinodi esimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094250/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/synod-rus Синод] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> [[12. mai]]l [[2015]] valitud sinodi koosseisu kuuluvad: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (Jakobs, suri 19. aprillil 2018), Narva ja Peipsiveere piiskop [[Lazar (Gurkin)]], ülempreester [[Oleg Vrona]], ülempreester [[Vitali Gavrilov]], munkpreester [[Iona (Golovastikov)]], ülempreester [[Daniel (Lepisk)]], ilmikud [[Sergei Männik]] ja [[Oleg Burdeinõi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150729235316/http://www.orthodox.ee/epc/news-rus/1020-2015-05-13-%D0%B2-%D1%82%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BD%D0%B5-%D1%81%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%8F%D0%BB%D1%81%D1%8F-%D1%81%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80-%D1%8D%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9-%D0%BF%D1%80%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%BD%D0%BE%D0%B9-%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%B2%D0%B8-%D0%BC%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BF%D0%B0%D1%82%D1%80%D0%B8%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B0%D1%82%D0%B0 2015-05-13 В Таллинне состоялся Собор Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> === Juhid (1992–) === [[11. august]]il [[1992]] taastas Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] otsuse aastast [[1920]], millega Eesti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks. Ametlikult registreeriti Moskva patriarhaadile alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis iseseisva juriidilise isikuna alles [[2002]]. aastal. Tabelis on lisaks MPEÕK [[eestseisja]]tele esitatud ka nende asetäitjad (vikaarpiiskopid). {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Valitsusaja algus !! Valitsusaja lõpp |- | '''Piiskopid''' || || '''1992''' || '''1995''' |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1992]], [[11. august]] || [[1995]] |- | '''Peapiiskopid''' || || '''1995''' || '''2000''' |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1995]] || [[2000]], [[6. november]] |- | '''Metropoliidid''' || || '''2000''' || |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[2000]], [[6. november]] || [[2018]], [[19. aprill]] |- | [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] ''(kohusetäitja)'' || ([[1969]]–) || [[2018]], [[19. aprill]] || [[2018]], [[3. juuni]] |- | [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] || ([[1957]]–) || [[2018]], [[3. juuni]] || |- | '''Vikaarpiiskopid''' || || '''2009''' || |- | [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] || ([[1969]]–) || [[2009]], [[21. juuli]] || [[2011]], [[30. mai]] |- | [[Sergi (Telihh)|Sergi]] || ([[1966]]–) || [[2017]], [[5. veebruar]] || |- | [[Daniel (Lepisk)|Daniel]] || ([[1971]]–) || [[2024]], [[4. veebruar]] || |} == Kogudused ja kirikud == Alates 30. maist 2011 on MPEÕK kogudused jagatud kahe piiskopkonna vahel. Erandi moodustab siinsete koguduste seas [[Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus]], mis on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i otsealluvuses, kuid mida teenindab MPEÕK vaimulikkond. === Tallinna piiskopkond === {{Vaata|MPEÕK Tallinna piiskopkond}} === Narva ja Peipsiveere piiskopkond === {{Vaata|MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond}} == Vaata ka == * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] * [[Vene Õigeusu Kirik]] * [[Õigeusu kirik Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.orthodox.ee Koduleht] (eesti, vene ja inglise keeles) * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945–1953] Andrei Sõtšov * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6990/1/sotsovandrei.pdf Eesti Õigeusu piiskopkond Nõukogude Religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965] Andrei Sõtšov * [https://www.err.ee/918725/ukraina-kiriku-iseseisvumist-runnati-ka-eestist Ukraina kiriku iseseisvumist rünnati ka Eestist], err.ee, 12. märts 2019<!-- Ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik osales propagandarünnakutes Ukraina õigeusu kirikule isesisva staatuse andmise vastu, märgib välisluureamet oma aastaraportis --> * [https://epl.delfi.ee/artikkel/96328365/avalik-palve-orenti-kampus-vabariigi-valitsus-palun-keelake-eesti-territooriumil-moskva-patriarhaadi-tegevus Avalik palve | Orenti Kampus: Vabariigi valitsus, palun keelake Eesti territooriumil Moskva patriarhaadi tegevus] * [https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile | MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik| ]] 6yj2g8ug5xwmo9c4d62n47ein370mpo 7168400 7168397 2026-06-06T14:47:27Z Sacerdos79 801 /* Juhid (1992–) */ 7168400 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Organisatsioon | nimi = Eesti Kristlik Õigeusu Kirik | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Alexander Nevski Cathedral in Toompea beentree.jpg | pildiallkiri = [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas | lühend = | asutatud = [[2002]] | lõpp = | tüüp = | staatus = omavalitsuslik | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Pikk tänav]] 64, Tallinn | piirkond = | liikmed = 32 kogudust | keeled = | juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]] | juht_nimi = [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] | peaorgan = | emaorg = | allorg = | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [https://www.orthodox.ee Koduleht] }} {{viita}} '''Eesti Kristlik Õigeusu Kirik''' ('''EKÕK'''), varem '''Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik''' ('''MPEÕK'''), on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust. Kirik kuulub praeguse kehtiva põhikirja kohaselt<ref>{{Netiviide |pealkiri=Устав Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата » Эстонская Православная Церковь Московского Патриархата |url=https://ru.orthodox.ee/documents/eocmp-statute/ |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=ru.orthodox.ee}}</ref> [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i kanoonilisse jurisdiktsiooni ning on vastavalt [[Vene Õigeusu Kirik]]u põhimäärusele [[omavalitsuslik kirik]].<ref>[http://www.patriarchia.ru/db/text/133132.html Устав Русской Православной Церкви. Глава XI. Самоуправляемые Церкви] Официальный сайт Московского Патриархата (vaadatud 3.01.2017)</ref> Selle [[eestseisja]] on [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], kelle kinnitab ametisse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu ettepanekul patriarh isiklikult. Metropoliidi kantselei asub [[Tallinna vanalinn]]as aadressil [[Pikk tänav]] 64. 2011. aastast on kirikul kaks piiskopkonda: [[MPEÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkond]], mida juhib [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], ja [[MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond|Narva ja Peipsiveere piiskopkond]], mida juhib [[Narva ja Peipsiveere piiskop]]. Kiriku vaimulikud teenindavad 32 kogudust ja kirikut. Liikmed on põhiliselt Eesti venekeelse elanikkonna seast, neid on hinnanguliselt umbes 150 000. Kiriku liturgiline keel on [[kirikuslaavi keel]], kuid üksikutes kogudustes peetakse ka [[eesti keel|eestikeelseid]] jumalateenistusi. Kiriku häälekandja on igakuiselt ilmuv [[vene keel|venekeelne]] ajaleht [[Mir Pravoslavija]] (''Мир Православия''). Kiriku eestseisja oli aastatel [[1992]]–[[2018]] metropoliit [[Kornelius (Jakobs)]], alates juunist 2018 juhib kirikut metropoliit [[Jevgeni (Rešetnikov)]]. Narva ja Peipsiveere piiskop on alates [[30. mai]]st [[2011]] [[Lazar (Gurkin)]], kes täitis 19. aprillist kuni 3. juunini 2018 ajutiselt ka kiriku eestseisja kohuseid. [[5. veebruar]]il [[2017]] pühitseti ametisse Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop [[Sergi (Telihh)]], tiitliga [[Maardu piiskop]]. Nii on kirikul kokku kolm piiskoppi. Kiriku Tartu piiskop ja Tallinna vikaarpiiskop on [[Daniel (Lepisk)]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mikovitš |eesnimi=Bianca |autor-link=Bianca Mikovitš |kuupäev=2024-04-09 |pealkiri=MPEÕK piiskop Daniel Lepisk: Moskva patriarhaadi ja meie kanoonilisi sidemeid ei ole võimalik katkestada |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240409120046/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |arhiivimisaeg=2024-04-09 |vaadatud=2024-04-09 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> [[Pilt:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|pisi|[[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster]], Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses]] == Ajalugu == MPEÕK on moodustatud Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele [[11. august]]ist [[1992]], millega taasjõustati patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] [[1920]]. aasta otsus toonasele Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia (omavalitsuse) andmise kohta. Reaalselt moodustati MPEÕK alates [[1945]]. aastast Eesti territooriumil tegutsenud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja Eesti piiskopkonna põhjal. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal loodud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsiooni alla [[1923]]. aastal. Sellest tulenevalt ollakse tülis ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena [[1993]]. aastal tunnustatud [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]uga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku registreerimise tõttu võimude poolt ei saanud MPEÕK ennast registreerida Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nime all ja keeldus seetõttu aastaid üldse oma tegevuse legaliseerimisest. Alles [[2002]]. aastal jõuti Eesti valitsusega kokkuleppele kiriku registreerimises Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all. === Nimemuutus seoses Moskva patriarhaadiga === [[20. august|20. augustil]] [[2024]] kiitis kiriku nõukogu heaks kiriku uue põhikirja projekti, eemaldades sellega dokumendist viited Moskva patriarhaadile. Uue põhikirja järgi on kirik administratiivselt, majanduslikult ja hariduslikult sõltumatu, olles samuti sõltumatu tsiviilküsimustes. Lisaks soovis kirik muuta oma nime Eesti Õigeusu Kirikuks.<ref name="mpeok-eema">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-20 |pealkiri=MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile |url=https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> [[2025|2025. aasta]] [[10. jaanuar|10. jaanuaril]] toimunud sinodi istungil arutati täiendavaid põhikirja muudatusi ning valiti kirikule uus nimi – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Kirik on esitanud oma seisukohad, et alustada konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga ja leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Eestis tegutsevad õigeusukirikud võivad koostöö arutelusid alustada sügisel |url=https://www.err.ee/1609413280/eestis-tegutsevad-oigeusukirikud-voivad-koostoo-arutelusid-alustada-sugisel |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sellele otsustele järgnenud kommentaarides on nii [[Eesti siseminister]] [[Lauri Läänemets]] kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] vaidlustanud sellise nimevormi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Läänemets: ilmselt ei saa Eesti Õigeusu Kirikut MPEÕK uue nimena aktsepteerida |url=https://www.err.ee/1609430611/laanemets-ilmselt-ei-saa-eesti-oigeusu-kirikut-mpeok-uue-nimena-aktsepteerida |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Stefanuse hinnangul ei saa MPEÕK võtta oma nimeks Eesti Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609430512/stefanuse-hinnangul-ei-saa-mpeok-votta-oma-nimeks-eesti-oigeusu-kirik |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Tartu maakohus]] märkis, et nimi Eesti Õigeusu Kirik on eksitav, jättes mulje, justkui oleks tegemist ainsa õigeusu kirikuga Eestis.<ref name=":0" /> 24. märtsil 2025 hindas [[Tartu Maakohus]], et uus nimi on seadusega kooskõlas ning see pole kiriku tegevuse eesmärgi, ulatuse või õigusliku vormi poolest eksitav.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MPEÕK sai kohtus õiguse võtta uueks nimeks Eesti Kristlik Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609643054/mpeok-sai-kohtus-oiguse-votta-uueks-nimeks-eesti-kristlik-oigeusu-kirik |vaadatud=2025-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Juhtimine == MPEÕK kirikupea tiitel on alates [[2000]]. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. Kiriku põhikirja kohaselt valitakse kirikupea MPEÕK täiskogul ja ta astub ametisse pärast tema ametisse kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning Vene Õigeusu Kiriku Sinodi poolt. Kirikupeal ei ole ametiaega, ta võib ametisse jääda kuni surmani.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094333/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus Церковная структура] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> MPEÕK kõrgeim haldusorgan on kiriku täiskogu, mille koosseisu kuuluvad kõik MPEÕK palgalised vaimulikud ja üks ilmikute esindaja igast kogudusest. Täiskogu koguneb igal aastal vähemalt korra.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094246/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/council-rus Собор] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> Täiskogude vahelisel ajal juhib kirikut MPEÕK Sinod, mille liikmed valitakse kolmeaastaseks ametiajaks kiriku täiskogul. MPEÕK piiskopid kuuluvad sinodisse automaatselt, valitavaid liikmeid on kokku kuus – neli vaimulike ja kaks ilmikute esindajat. Kirikupea on automaatselt sinodi esimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094250/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/synod-rus Синод] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> [[12. mai]]l [[2015]] valitud sinodi koosseisu kuuluvad: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (Jakobs, suri 19. aprillil 2018), Narva ja Peipsiveere piiskop [[Lazar (Gurkin)]], ülempreester [[Oleg Vrona]], ülempreester [[Vitali Gavrilov]], munkpreester [[Iona (Golovastikov)]], ülempreester [[Daniel (Lepisk)]], ilmikud [[Sergei Männik]] ja [[Oleg Burdeinõi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150729235316/http://www.orthodox.ee/epc/news-rus/1020-2015-05-13-%D0%B2-%D1%82%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BD%D0%B5-%D1%81%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%8F%D0%BB%D1%81%D1%8F-%D1%81%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80-%D1%8D%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9-%D0%BF%D1%80%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%BD%D0%BE%D0%B9-%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%B2%D0%B8-%D0%BC%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BF%D0%B0%D1%82%D1%80%D0%B8%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B0%D1%82%D0%B0 2015-05-13 В Таллинне состоялся Собор Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> === Juhid (1992–) === [[11. august]]il [[1992]] taastas Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] otsuse aastast [[1920]], millega Eesti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks. Ametlikult registreeriti Moskva patriarhaadile alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis iseseisva juriidilise isikuna alles [[2002]]. aastal. Tabelis on lisaks EKÕK [[eestseisja]]tele esitatud ka nende asetäitjad (vikaarpiiskopid). Seoses metropoliit Jevgeni lahkumisega Eestist Venemaale, on kiriku kohapealne juht alates 6. veebruarist 2024 tema vikaar, Tartu piiskop Daniel, kuid ametlikult on kirikupea endiselt metropoliit Jevgeni. {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Valitsusaja algus !! Valitsusaja lõpp |- | '''Piiskopid''' || || '''1992''' || '''1995''' |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1992]], [[11. august]] || [[1995]] |- | '''Peapiiskopid''' || || '''1995''' || '''2000''' |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1995]] || [[2000]], [[6. november]] |- | '''Metropoliidid''' || || '''2000''' || |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[2000]], [[6. november]] || [[2018]], [[19. aprill]] |- | [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] ''(kohusetäitja)'' || ([[1969]]–) || [[2018]], [[19. aprill]] || [[2018]], [[3. juuni]] |- | [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] || ([[1957]]–) || [[2018]], [[3. juuni]] || |- | '''Vikaarpiiskopid''' || || '''2009''' || |- | [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] || ([[1969]]–) || [[2009]], [[21. juuli]] || [[2011]], [[30. mai]] |- | [[Sergi (Telihh)|Sergi]] || ([[1966]]–) || [[2017]], [[5. veebruar]] || |- | [[Daniel (Lepisk)|Daniel]] || ([[1971]]–) || [[2024]], [[4. veebruar]] || |} == Kogudused ja kirikud == Alates 30. maist 2011 on MPEÕK kogudused jagatud kahe piiskopkonna vahel. Erandi moodustab siinsete koguduste seas [[Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus]], mis on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i otsealluvuses, kuid mida teenindab MPEÕK vaimulikkond. === Tallinna piiskopkond === {{Vaata|MPEÕK Tallinna piiskopkond}} === Narva ja Peipsiveere piiskopkond === {{Vaata|MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond}} == Vaata ka == * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] * [[Vene Õigeusu Kirik]] * [[Õigeusu kirik Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.orthodox.ee Koduleht] (eesti, vene ja inglise keeles) * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945–1953] Andrei Sõtšov * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6990/1/sotsovandrei.pdf Eesti Õigeusu piiskopkond Nõukogude Religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965] Andrei Sõtšov * [https://www.err.ee/918725/ukraina-kiriku-iseseisvumist-runnati-ka-eestist Ukraina kiriku iseseisvumist rünnati ka Eestist], err.ee, 12. märts 2019<!-- Ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik osales propagandarünnakutes Ukraina õigeusu kirikule isesisva staatuse andmise vastu, märgib välisluureamet oma aastaraportis --> * [https://epl.delfi.ee/artikkel/96328365/avalik-palve-orenti-kampus-vabariigi-valitsus-palun-keelake-eesti-territooriumil-moskva-patriarhaadi-tegevus Avalik palve | Orenti Kampus: Vabariigi valitsus, palun keelake Eesti territooriumil Moskva patriarhaadi tegevus] * [https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile | MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik| ]] 9nacxuv7pyvyl1965av972yr3jqm6cd 7168401 7168400 2026-06-06T14:48:33Z Sacerdos79 801 /* Juhid (1992–) */ 7168401 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Organisatsioon | nimi = Eesti Kristlik Õigeusu Kirik | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Alexander Nevski Cathedral in Toompea beentree.jpg | pildiallkiri = [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas | lühend = | asutatud = [[2002]] | lõpp = | tüüp = | staatus = omavalitsuslik | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Pikk tänav]] 64, Tallinn | piirkond = | liikmed = 32 kogudust | keeled = | juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]] | juht_nimi = [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] | peaorgan = | emaorg = | allorg = | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [https://www.orthodox.ee Koduleht] }} {{viita}} '''Eesti Kristlik Õigeusu Kirik''' ('''EKÕK'''), varem '''Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik''' ('''MPEÕK'''), on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust. Kirik kuulub praeguse kehtiva põhikirja kohaselt<ref>{{Netiviide |pealkiri=Устав Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата » Эстонская Православная Церковь Московского Патриархата |url=https://ru.orthodox.ee/documents/eocmp-statute/ |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=ru.orthodox.ee}}</ref> [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i kanoonilisse jurisdiktsiooni ning on vastavalt [[Vene Õigeusu Kirik]]u põhimäärusele [[omavalitsuslik kirik]].<ref>[http://www.patriarchia.ru/db/text/133132.html Устав Русской Православной Церкви. Глава XI. Самоуправляемые Церкви] Официальный сайт Московского Патриархата (vaadatud 3.01.2017)</ref> Selle [[eestseisja]] on [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], kelle kinnitab ametisse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu ettepanekul patriarh isiklikult. Metropoliidi kantselei asub [[Tallinna vanalinn]]as aadressil [[Pikk tänav]] 64. 2011. aastast on kirikul kaks piiskopkonda: [[MPEÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkond]], mida juhib [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], ja [[MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond|Narva ja Peipsiveere piiskopkond]], mida juhib [[Narva ja Peipsiveere piiskop]]. Kiriku vaimulikud teenindavad 32 kogudust ja kirikut. Liikmed on põhiliselt Eesti venekeelse elanikkonna seast, neid on hinnanguliselt umbes 150 000. Kiriku liturgiline keel on [[kirikuslaavi keel]], kuid üksikutes kogudustes peetakse ka [[eesti keel|eestikeelseid]] jumalateenistusi. Kiriku häälekandja on igakuiselt ilmuv [[vene keel|venekeelne]] ajaleht [[Mir Pravoslavija]] (''Мир Православия''). Kiriku eestseisja oli aastatel [[1992]]–[[2018]] metropoliit [[Kornelius (Jakobs)]], alates juunist 2018 juhib kirikut metropoliit [[Jevgeni (Rešetnikov)]]. Narva ja Peipsiveere piiskop on alates [[30. mai]]st [[2011]] [[Lazar (Gurkin)]], kes täitis 19. aprillist kuni 3. juunini 2018 ajutiselt ka kiriku eestseisja kohuseid. [[5. veebruar]]il [[2017]] pühitseti ametisse Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop [[Sergi (Telihh)]], tiitliga [[Maardu piiskop]]. Nii on kirikul kokku kolm piiskoppi. Kiriku Tartu piiskop ja Tallinna vikaarpiiskop on [[Daniel (Lepisk)]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mikovitš |eesnimi=Bianca |autor-link=Bianca Mikovitš |kuupäev=2024-04-09 |pealkiri=MPEÕK piiskop Daniel Lepisk: Moskva patriarhaadi ja meie kanoonilisi sidemeid ei ole võimalik katkestada |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240409120046/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |arhiivimisaeg=2024-04-09 |vaadatud=2024-04-09 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> [[Pilt:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|pisi|[[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster]], Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses]] == Ajalugu == MPEÕK on moodustatud Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele [[11. august]]ist [[1992]], millega taasjõustati patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] [[1920]]. aasta otsus toonasele Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia (omavalitsuse) andmise kohta. Reaalselt moodustati MPEÕK alates [[1945]]. aastast Eesti territooriumil tegutsenud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja Eesti piiskopkonna põhjal. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal loodud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsiooni alla [[1923]]. aastal. Sellest tulenevalt ollakse tülis ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena [[1993]]. aastal tunnustatud [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]uga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku registreerimise tõttu võimude poolt ei saanud MPEÕK ennast registreerida Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nime all ja keeldus seetõttu aastaid üldse oma tegevuse legaliseerimisest. Alles [[2002]]. aastal jõuti Eesti valitsusega kokkuleppele kiriku registreerimises Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all. === Nimemuutus seoses Moskva patriarhaadiga === [[20. august|20. augustil]] [[2024]] kiitis kiriku nõukogu heaks kiriku uue põhikirja projekti, eemaldades sellega dokumendist viited Moskva patriarhaadile. Uue põhikirja järgi on kirik administratiivselt, majanduslikult ja hariduslikult sõltumatu, olles samuti sõltumatu tsiviilküsimustes. Lisaks soovis kirik muuta oma nime Eesti Õigeusu Kirikuks.<ref name="mpeok-eema">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-20 |pealkiri=MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile |url=https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> [[2025|2025. aasta]] [[10. jaanuar|10. jaanuaril]] toimunud sinodi istungil arutati täiendavaid põhikirja muudatusi ning valiti kirikule uus nimi – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Kirik on esitanud oma seisukohad, et alustada konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga ja leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Eestis tegutsevad õigeusukirikud võivad koostöö arutelusid alustada sügisel |url=https://www.err.ee/1609413280/eestis-tegutsevad-oigeusukirikud-voivad-koostoo-arutelusid-alustada-sugisel |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sellele otsustele järgnenud kommentaarides on nii [[Eesti siseminister]] [[Lauri Läänemets]] kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] vaidlustanud sellise nimevormi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Läänemets: ilmselt ei saa Eesti Õigeusu Kirikut MPEÕK uue nimena aktsepteerida |url=https://www.err.ee/1609430611/laanemets-ilmselt-ei-saa-eesti-oigeusu-kirikut-mpeok-uue-nimena-aktsepteerida |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Stefanuse hinnangul ei saa MPEÕK võtta oma nimeks Eesti Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609430512/stefanuse-hinnangul-ei-saa-mpeok-votta-oma-nimeks-eesti-oigeusu-kirik |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Tartu maakohus]] märkis, et nimi Eesti Õigeusu Kirik on eksitav, jättes mulje, justkui oleks tegemist ainsa õigeusu kirikuga Eestis.<ref name=":0" /> 24. märtsil 2025 hindas [[Tartu Maakohus]], et uus nimi on seadusega kooskõlas ning see pole kiriku tegevuse eesmärgi, ulatuse või õigusliku vormi poolest eksitav.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MPEÕK sai kohtus õiguse võtta uueks nimeks Eesti Kristlik Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609643054/mpeok-sai-kohtus-oiguse-votta-uueks-nimeks-eesti-kristlik-oigeusu-kirik |vaadatud=2025-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Juhtimine == MPEÕK kirikupea tiitel on alates [[2000]]. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. Kiriku põhikirja kohaselt valitakse kirikupea MPEÕK täiskogul ja ta astub ametisse pärast tema ametisse kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning Vene Õigeusu Kiriku Sinodi poolt. Kirikupeal ei ole ametiaega, ta võib ametisse jääda kuni surmani.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094333/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus Церковная структура] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> MPEÕK kõrgeim haldusorgan on kiriku täiskogu, mille koosseisu kuuluvad kõik MPEÕK palgalised vaimulikud ja üks ilmikute esindaja igast kogudusest. Täiskogu koguneb igal aastal vähemalt korra.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094246/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/council-rus Собор] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> Täiskogude vahelisel ajal juhib kirikut MPEÕK Sinod, mille liikmed valitakse kolmeaastaseks ametiajaks kiriku täiskogul. MPEÕK piiskopid kuuluvad sinodisse automaatselt, valitavaid liikmeid on kokku kuus – neli vaimulike ja kaks ilmikute esindajat. Kirikupea on automaatselt sinodi esimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20150518094250/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/synod-rus Синод] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> [[12. mai]]l [[2015]] valitud sinodi koosseisu kuuluvad: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (Jakobs, suri 19. aprillil 2018), Narva ja Peipsiveere piiskop [[Lazar (Gurkin)]], ülempreester [[Oleg Vrona]], ülempreester [[Vitali Gavrilov]], munkpreester [[Iona (Golovastikov)]], ülempreester [[Daniel (Lepisk)]], ilmikud [[Sergei Männik]] ja [[Oleg Burdeinõi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150729235316/http://www.orthodox.ee/epc/news-rus/1020-2015-05-13-%D0%B2-%D1%82%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BD%D0%B5-%D1%81%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%8F%D0%BB%D1%81%D1%8F-%D1%81%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80-%D1%8D%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9-%D0%BF%D1%80%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%BD%D0%BE%D0%B9-%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%B2%D0%B8-%D0%BC%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BF%D0%B0%D1%82%D1%80%D0%B8%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B0%D1%82%D0%B0 2015-05-13 В Таллинне состоялся Собор Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)</ref> === Juhid (1992–) === [[11. august]]il [[1992]] taastas Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] otsuse aastast [[1920]], millega Eesti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks. Ametlikult registreeriti Moskva patriarhaadile alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis iseseisva juriidilise isikuna alles [[2002]]. aastal. Alates 2025. aastast kannab kirik nime Eesti Kristlik Õigeusu Kirik. Tabelis on lisaks EKÕK [[eestseisja]]tele esitatud ka nende asetäitjad (vikaarpiiskopid). Seoses metropoliit Jevgeni lahkumisega Eestist Venemaale, on kiriku kohapealne juht alates 6. veebruarist 2024 tema vikaar, Tartu piiskop Daniel, kuid ametlikult on kirikupea endiselt metropoliit Jevgeni. {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Eluaastad !! Valitsusaja algus !! Valitsusaja lõpp |- | '''Piiskopid''' || || '''1992''' || '''1995''' |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1992]], [[11. august]] || [[1995]] |- | '''Peapiiskopid''' || || '''1995''' || '''2000''' |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1995]] || [[2000]], [[6. november]] |- | '''Metropoliidid''' || || '''2000''' || |- | [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[2000]], [[6. november]] || [[2018]], [[19. aprill]] |- | [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] ''(kohusetäitja)'' || ([[1969]]–) || [[2018]], [[19. aprill]] || [[2018]], [[3. juuni]] |- | [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] || ([[1957]]–) || [[2018]], [[3. juuni]] || |- | '''Vikaarpiiskopid''' || || '''2009''' || |- | [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] || ([[1969]]–) || [[2009]], [[21. juuli]] || [[2011]], [[30. mai]] |- | [[Sergi (Telihh)|Sergi]] || ([[1966]]–) || [[2017]], [[5. veebruar]] || |- | [[Daniel (Lepisk)|Daniel]] || ([[1971]]–) || [[2024]], [[4. veebruar]] || |} == Kogudused ja kirikud == Alates 30. maist 2011 on MPEÕK kogudused jagatud kahe piiskopkonna vahel. Erandi moodustab siinsete koguduste seas [[Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus]], mis on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i otsealluvuses, kuid mida teenindab MPEÕK vaimulikkond. === Tallinna piiskopkond === {{Vaata|MPEÕK Tallinna piiskopkond}} === Narva ja Peipsiveere piiskopkond === {{Vaata|MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond}} == Vaata ka == * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] * [[Vene Õigeusu Kirik]] * [[Õigeusu kirik Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.orthodox.ee Koduleht] (eesti, vene ja inglise keeles) * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945–1953] Andrei Sõtšov * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6990/1/sotsovandrei.pdf Eesti Õigeusu piiskopkond Nõukogude Religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965] Andrei Sõtšov * [https://www.err.ee/918725/ukraina-kiriku-iseseisvumist-runnati-ka-eestist Ukraina kiriku iseseisvumist rünnati ka Eestist], err.ee, 12. märts 2019<!-- Ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik osales propagandarünnakutes Ukraina õigeusu kirikule isesisva staatuse andmise vastu, märgib välisluureamet oma aastaraportis --> * [https://epl.delfi.ee/artikkel/96328365/avalik-palve-orenti-kampus-vabariigi-valitsus-palun-keelake-eesti-territooriumil-moskva-patriarhaadi-tegevus Avalik palve | Orenti Kampus: Vabariigi valitsus, palun keelake Eesti territooriumil Moskva patriarhaadi tegevus] * [https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile | MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik| ]] dd6dz9msc7sfpv8d2p7gclo8sxc17dg 0 109327 7168374 7081939 2026-06-06T14:00:28Z Kuriuss 38125 7168374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jan Verkolje - Antonie van Leeuwenhoek.jpg|pisi|Antoni van Leeuwenhoek]] '''Antoni (Antony) van Leeuwenhoek''' [le:venhu:k] ([[24. oktoober]] [[1632]] – [[30. august]] [[1723]]) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees. Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud [[mikrobioloogia]] isaks. Ta sündis korvipunuja Philip Thonisze ja tema naise Grietje Jacobs van den Berchi peres. Enne kuuendat sünnipäeva oli tema isa ja kaks nooremat õde surnud ning ema jäi viit last üksi kasvatama. Kolm aastat hiljem abiellus ema Jacob Molijniga. 16-aastaselt panid vanemad ta [[kaubandus]]t õppima šoti riietekaupmehe juurde, kes hakkas Leeuwenhoeki õpetama. Noormees asus tema juures tööle [[raamatupidaja]] ja [[kassiir]]ina. [[1653]] nägi ta töö juures esimest [[mikroskoop]]i, mis oli pigem aluse külge kinnitatud [[luup]]. Peagi valmistas ta ise parema mikroskoobi. [[1654]]. aastal kolis ta [[Amsterdam]]ist Delfti, kuhu jäi elu lõpuni elama. Seal avas ta ka oma kangaäri. Sama aasta [[11. juuli]]l abiellus ta riidekaupmehe tütre Barbara de Meyga, aga nende viiest lapsest suri neli väiksena. [[1666]]. aastal Barbara suri ning Leeuwenhoek abiellus [[1671]]. aastal ministri tütre Cornelia Swalmiusega. Cornelia suri [[1694]]. 1676. aastal avaldas teose üherakulistest organismidest.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Robert Hooke and The Discovery of the Cell|url=https://www.science-of-aging.com/timelines/hooke-history-cell-discovery|väljaanne=www.science-of-aging.com|vaadatud=2026-02-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230928210358/https://www.science-of-aging.com/timelines/hooke-history-cell-discovery|arhiivimisaeg=2023-09-28|perekonnanimi=Science-Of-Aging}}</ref> Leeuwenhoek on tuntud eeskätt mikroskoobi täiustajana ning oma vaatlustöödega lõi ta eelduse [[mikrobioloogia]] tekkeks. Ta nägi ja kirjeldas esimesena üherakulisi organisme, mida ta kutsus nimetusega ''animalcules'' (tänapäeval nimetatakse neid [[mikroorganismid]]eks), [[lihas]]te vöödilisust, [[bakter]]eid, [[loomad]]e ja inimese [[spermatosoid]]e, [[veri|vererakke]] jmt. Ta konstrueeris kokku üle 400 mikroskoobi, millest tänapäevani on säilinud vaid 9. Säilinud mikroskoobid suurendavad kuni 275 korda, Leeuwenhoeki enda kirjutises on mainitud, et mõned tema mikroskoobid suutsid võimendada kuni 500 korda. [[Pilt:Leeuwenhoek Microscope.png|pisi|vasakul|püsti|Leeuwenhoeki ühe [[lääts]]ega mikroskoop]] Leeuwenhoek ei õppinud ladina keelt, ei käinud ülikoolis ega kirjutanud ühtki raamatut, vaid üksnes kirju. Oma kõige tähtsamat läätsede ettevalmistamise saladust ta ei pannudki kusagile kirja, teatades, et jätab selle vaid enese teada. Sellepärast ei suutnud pärast tema surma keegi analoogilisi mikroskoope valmistada. Alles [[1957]]. aastal selgus, et kui poleerimise asemel klaasikihid kokku sulatada, saadakse samasugune tulemus. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Leeuwenhoek, Antoni van}} [[Kategooria:Hollandi bioloogid]] [[Kategooria:Mikrobioloogid]] [[Kategooria:Kaupmehed]] [[Kategooria:Sündinud 1632]] [[Kategooria:Surnud 1723]] 9n7chvu5p495wbcp8by3dutkh77j2q4 0 110579 7168518 7043649 2026-06-06T21:21:33Z Kuriuss 38125 7168518 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2021}} {{Kunstnik|Nimi=Bartolomé Esteban Murillo|Sünninimi=Bartolomé Esteban y Pérez|Sünniaeg=detsember 1617|Sünnikoht=Sevilla, Hispaania|Surmaaeg=3. aprill 1682|Surmakoht=Sevilla, Hispaania|Rahvus=hispaanlane|Tegevusala=maalikunstnik, arhitektuurikunstile alusepanija|Kunstivool=barokk}} '''Bartolomé Esteban Murillo''' (1617–1682) oli Hispaania kuldajastu maalikunstnik ning Sevilla Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes) üks asutajaid. Murillo on tuntud eeskätt religioosse sisuga maalide ja igapäevaelu kujutavate žanrimaalide autorina. Kunstniku peamised patroonid olid religioossed ordud [[Andaluusia]]s. == Elulugu == Bartolome Esteban Murillo sündis 1617. aasta detsembris Sevillas paljulapselises peres, kes elas linnas renditud kloostrimajas. Rõõmus lapsepõlv ei kestnud kahjuks aga kaua, kuna 10-aastaselt suri poisi isa ning peagi ka tema ema. Orvuks jäänud poisi võttis pärast tema vanemate surma enda juurde Murillo õde. Mõni aasta pärast õe juurde kolimist asus Murillo õppima oma sugulasest kunstniku Juan de Castillo juurde, kus ta sai ka esimese maalikunstipraktika. Soov õppida ja areneda viis poisi aga kodulinnast kaugemale [[Madrid]]i, kus õukonnakunstnikuna töötav [[Diego Velázquez]] andis talle võimaluse uurida ja kopeerida [[Tizian]]i, [[Peter Paul Rubens]]i, [[Anthonis van Dyck]]i ja [[Jusepe Ribera]] teoseid, mida hoiti linna kuninglikes paleedes. Kunstniku elu kohta aastatel 1642–1645 on teada laias laastus vaid see, et 1645. aastal naasis ta pealinnast sootuks teistsuguse kunstnikuna ning peagi sai ta oma esimese suure tellimuse kohalikule frantsiskaani ordu kloostrile maalisarja loomiseks. Kloostri tsükli töö langeb laias laastus kokku perekonna loomisega: samal aastal abiellus ta Dona Beatrice Sotomayor y Cabreraga, kes sünnitas viis last. Õnnelik abielu ja isiklik edu aitasid kaasa ka arengule kunstnikuna, kuna just tollal lõi Murillo suurema osa oma maalidest. Pärast naise surma 1664. aastal töötas kunstnik kaks aastat üsna aeglaselt. Inimese ja kunstnikuna elustas teda alles tellimus kaputsiinide [[Santa Maria la Blanca]] kirikule, millest oli saamas Sevilla katedraali abikirik. On teada, et tollal Murillo isegi lausa elas kirikus. Aasta hiljem võeti ta Halastuse Vennaskonda (mis pidas samanimelist haigemaja), mida juhtis tema sõber Miguel de Manyara, keda on peetud poeetilise Don Juani prototüübiks. Töö kloostrile ja elu kloostris mõjus kahtlemata ka mehe väärtushinnangutele: ta lasi varsti ka oma majas kasvanud orja vabaks ning elas tellimusest saadud suurest summast hoolimata pigem tagasihoidlikult ja mõõdukalt. 65-aasta vanuselt võttis Murillo vastu tellimuse Cadizi kaputsiinikloostrile, kes oli temalt palunud uut altarimaali („Püha Katariina õpetus“). Tööd tehes kukkus mees aga tellingutelt alla ja sai viga. Kukkumise tagajärjel suri Bartolome Esteban Murillo oma kodulinnas 3. aprillil 1682. == Looming == Üldiselt võib kunstniku loomingut iseloomustada kui elurõõmsat, suurepärase värvi ja ''chiaroscuro''<nowiki/>'ga. Loomingu algusperioodil oli Murillole omane itaalia maneristlik ning flaami realistlik käsitluslaad, ent pärast veneetslaste ning teiste flaami barokk-kunstnike teostega kokkupuutumist muutus tema maalikeel pehmemaks ning asus vaatajat rõõmustama värvikülluse ja luksuslike värvikombinatsioonidega. Julgus ja jõud, mida kunstnik [[Madrid|Madridist]] tagasi tulles avastas, takistasid tal sageli aga kompositsioonidele tasakaalu leidmast. Loomingu keskperioodi alguses jõudis tema teostesse aga haruldased soojad, justkui valgusesse immutatud värvid, mis seejärel oskuste väljakujunemise perioodil taandatakse õhuliseks ja kergeks, sobitudes üleloomulike lugudega. On arvatud, et Murillo on kokku loonud üle 450 (olenevalt allikast 481 või 478) teose. Suuremas osas on kunstnik maalinud religioosse sisuga teoseid, ent on ka teada, et ta tegeles ka portreede, olustikumaalide ning vähesel määral maastikumaalidega. Nii religioossete kui teiste maalide puhul on alati tegelased valatud realistlikesse, rahvuslikesse vormidesse, mistõttu tundub, nagu oleks tema maalidel alati tegemist konkreetsete tollal elanud isikutega. === Tellimustööd kirikutele ja kloostritele === 1645. aastal Sevilla frantsiskaani kloostrile loodud tellimus kujutas endast 11-maalist koosnevat tsüklit, millel oli kujutatud erinevaid frantsiskaani ordu pühakuid. Nendest tuntuimad on „Püha Diego vaeseid toitmas“ (Madridi Kunstiakadeemias), „Püha Diego ime“ või nn „Inglite köök“ ([[Louvre|Louvre’i muuseum]]), „Püha Clara surm“ (Dresdeni kunstigaleriis). Toonide raskustest hoolimata on juba ka neis varastes teostes väljendunud Murillole omane koloristlik kalduvus ning otsesed eeskujud kohalikest inimestest. Sujuvamad ja harmoonilisemad olid aga keskmisest loominguperioodist ehk 1650. aastaist pärinevad teosed Sevilla katedraalile: „Püha Leander“ ja „Püha Isidorus“ (hoiul katedraali sakristeeriumis), „Neitsi sündimine“ (Louvre’i muuseum), „Padova Püha Antoniuse nägemus“ (Sevilla katedraal). Santa Maria la Blanca jaoks loodud teostest võib olulisemaks pidada nelja poolringikujulist maali: „Kiriku triumf, „Pärispatuta ostamine“ (Louvre’i muuseum), „Santa Maria Maggiore’i basiilika asutamine Roomas“ ([[Madridi Academia de Bellas Artes]]), „Rooma senaatori unenägu“. 1674. aastal telliti Murillolt kaheksa suurt maali Cariadi kirikule, millel kujutati erinevaid kiriku heategevusliku tegevusega seotuid teemasid. Kolm neist „Janu“, „Leivaime“ ja „Püha Juan de Dios haigeid kandmas“ jäid oma algsesse kohta, teised paiknevad erinevates kogudes. Sevilla kaputsiinide kloostri jaoks valmis 20 maali, neist tähelepanuväärseimad on „Aususe puhtaim Neitsi“, „Püha Antonius koos Jeesuslapsega“ ja „Püha Franciscus ilmutushetkel“. === Madonnad === [[Pilt:Bartolomé Esteban Perez Murillo 020.jpg|pisi|"Madonna roosikrantsiga" (u 1650–1655)]] Tema religioosse sisuga teostest moodustavad märkimisväärse rühma eri tüüpi maalid, mis on pühendatud neitsi Maarja ülistamisele (näiteks „Pärispatuta eostamine“ ja „Ülestõus“). Sellistes teostes ilmub Maarja noore naise või neitsina, seistes või hõljudes õhus, olles ümbritsetud imikute ja inglitega. Sageli oli ta jalge all poolkuu või gloobus ning poos edastas puhtust, rahulikkust, hellust ja õndsust. === Tänavalapsed === Olulise osa kunstniku loomingust moodustasid Sevilla tänavaelust loodud ülirealistlikud maalid, mida tuntakse ka kui „Murillo tänavalapsi“ – poisid ja tüdrukud söömas, mängimas täringumänge, lugemas, puuvilju müümas. Suurem osa tänavalastest ja igapäevaelu kujutavaid maale asub Pariisis Louvre’is, [[Müncheni Pinakothek]]is ning Peterburis [[Ermitaaž]]is. == Tähtsus ja mõju == Bartolome Esteban Murillo oli üks aktiivsemaid Hispaania [[barokk]]-kunstnikke, kel oli juba eluajal palju õpilasi ja jäljendajaid. Õpilastest olid silmapaistvamad M. Osorio, S. Gomes ja Villavincencio, jäljendajatest A. M. de Tobar. Ta oli esimene hispaania kunstnik, keda saatis üleeuroopaline edu ning 19. sajandi alguseni oli ta ainuke hispaania kunstnik, kelle teoseid teati nende sentimentaalsuse tõttu ka Hispaaniast väljaspool. Olulisena on Murillo kunstiajalukku jäänud ka selle poolest, et koos arhitekt Francisco Herrera Nooremaga asutas ta 1660. aastal populaarse Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes), kus esmakordselt tunnistati ametlikult alasti inimkeha uurimist. == Galerii == <gallery> Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo 012.jpg|"Poiss koeraga" Fail:Bartolomé Esteban Murillo - The Young Beggar.JPG|"Väike vaene" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo 023.jpg|"Maarja kuulutamine" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - The Walpole Immaculate Conception - WGA16402.jpg|"Pärispatuta" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - Madonna and Child - WGA16384.jpg|"Madonna koos vastsündinuga" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - Trauben- und Melonenesser.jpg|"Poisid viinamarjade ja meloniga" </gallery>{{Commonscat}} == Kirjandus == * «Murillo ja tema aeg» Vaganova Jelena * «Üldine kunstiajalugu» B. V. Vejnmar ja J. D. Kolpinskij * https://www.britannica.com/biography/Bartolome-Esteban-Murillo * http://wga.hu * https://www.louvre.fr/en/oeuvre-notices/holy-family * https://www.museodelprado.es/en/the-collection/artist/murillo-bartolome-esteban/314440b0-386b-4b11-81f1-d84809e7704e {{JÄRJESTA:Murillo, Bartolome Esteban}} [[Kategooria:Hispaania maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1617]] [[Kategooria:Surnud 1682]] r4o2r6lmob6nmzhuepwg8p5t128yjh4 7168519 7168518 2026-06-06T21:22:25Z Kuriuss 38125 7168519 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2021}} {{Kunstnik|Nimi=Bartolomé Esteban Murillo|Sünninimi=Bartolomé Esteban y Pérez|Sünniaeg=detsember 1617|Sünnikoht=Sevilla, Hispaania|Surmaaeg=3. aprill 1682|Surmakoht=Sevilla, Hispaania|Rahvus=hispaanlane|Tegevusala=maalikunstnik, arhitektuurikunstile alusepanija|Kunstivool=barokk}} '''Bartolomé Esteban Murillo''' (1617–1682) oli Hispaania kuldajastu maalikunstnik ning Sevilla Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes) üks asutajaid. Murillo on tuntud eeskätt religioosse sisuga maalide ja igapäevaelu kujutavate žanrimaalide autorina. Kunstniku peamised patroonid olid religioossed ordud [[Andaluusia]]s. == Elulugu == Bartolome Esteban Murillo sündis 1617. aasta detsembris Sevillas paljulapselises peres, kes elas linnas renditud kloostrimajas. Rõõmus lapsepõlv ei kestnud kahjuks aga kaua, kuna 10-aastaselt suri poisi isa ning peagi ka tema ema. Orvuks jäänud poisi võttis pärast tema vanemate surma enda juurde Murillo õde. Mõni aasta pärast õe juurde kolimist asus Murillo õppima oma sugulasest kunstniku Juan de Castillo juurde, kus ta sai ka esimese maalikunstipraktika. Soov õppida ja areneda viis poisi aga kodulinnast kaugemale [[Madrid]]i, kus õukonnakunstnikuna töötav [[Diego Velázquez]] andis talle võimaluse uurida ja kopeerida [[Tizian]]i, [[Peter Paul Rubens]]i, [[Anthonis van Dyck]]i ja [[Jusepe Ribera]] teoseid, mida hoiti linna kuninglikes paleedes. Kunstniku elu kohta aastatel 1642–1645 on teada laias laastus vaid see, et 1645. aastal naasis ta pealinnast sootuks teistsuguse kunstnikuna ning peagi sai ta oma esimese suure tellimuse kohalikule frantsiskaani ordu kloostrile maalisarja loomiseks. Kloostri tsükli töö langeb laias laastus kokku perekonna loomisega: samal aastal abiellus ta Dona Beatrice Sotomayor y Cabreraga, kes sünnitas viis last. Õnnelik abielu ja isiklik edu aitasid kaasa ka arengule kunstnikuna, kuna just tollal lõi Murillo suurema osa oma maalidest. Pärast naise surma 1664. aastal töötas kunstnik kaks aastat üsna aeglaselt. Inimese ja kunstnikuna elustas teda alles tellimus kaputsiinide [[Santa Maria la Blanca]] kirikule, millest oli saamas Sevilla katedraali abikirik. On teada, et tollal Murillo isegi lausa elas kirikus. Aasta hiljem võeti ta Halastuse Vennaskonda (mis pidas samanimelist haigemaja), mida juhtis tema sõber Miguel de Manyara, keda on peetud poeetilise Don Juani prototüübiks. Töö kloostrile ja elu kloostris mõjus kahtlemata ka mehe väärtushinnangutele: ta lasi varsti ka oma majas kasvanud orja vabaks ning elas tellimusest saadud suurest summast hoolimata pigem tagasihoidlikult ja mõõdukalt. 65 aasta vanuselt võttis Murillo vastu tellimuse Cadizi kaputsiinikloostrile, kes oli temalt palunud uut altarimaali („Püha Katariina õpetus“). Tööd tehes kukkus mees aga tellingutelt alla ja sai viga. Kukkumise tagajärjel suri Bartolome Esteban Murillo oma kodulinnas 3. aprillil 1682. == Looming == Üldiselt võib kunstniku loomingut iseloomustada kui elurõõmsat, suurepärase värvi ja ''chiaroscuro''<nowiki/>'ga. Loomingu algusperioodil oli Murillole omane itaalia maneristlik ning flaami realistlik käsitluslaad, ent pärast veneetslaste ning teiste flaami barokk-kunstnike teostega kokkupuutumist muutus tema maalikeel pehmemaks ning asus vaatajat rõõmustama värvikülluse ja luksuslike värvikombinatsioonidega. Julgus ja jõud, mida kunstnik [[Madrid|Madridist]] tagasi tulles avastas, takistasid tal sageli aga kompositsioonidele tasakaalu leidmast. Loomingu keskperioodi alguses jõudis tema teostesse aga haruldased soojad, justkui valgusesse immutatud värvid, mis seejärel oskuste väljakujunemise perioodil taandatakse õhuliseks ja kergeks, sobitudes üleloomulike lugudega. On arvatud, et Murillo on kokku loonud üle 450 (olenevalt allikast 481 või 478) teose. Suuremas osas on kunstnik maalinud religioosse sisuga teoseid, ent on ka teada, et ta tegeles ka portreede, olustikumaalide ning vähesel määral maastikumaalidega. Nii religioossete kui teiste maalide puhul on alati tegelased valatud realistlikesse, rahvuslikesse vormidesse, mistõttu tundub, nagu oleks tema maalidel alati tegemist konkreetsete tollal elanud isikutega. === Tellimustööd kirikutele ja kloostritele === 1645. aastal Sevilla frantsiskaani kloostrile loodud tellimus kujutas endast 11-maalist koosnevat tsüklit, millel oli kujutatud erinevaid frantsiskaani ordu pühakuid. Nendest tuntuimad on „Püha Diego vaeseid toitmas“ (Madridi Kunstiakadeemias), „Püha Diego ime“ või nn „Inglite köök“ ([[Louvre|Louvre’i muuseum]]), „Püha Clara surm“ (Dresdeni kunstigaleriis). Toonide raskustest hoolimata on juba ka neis varastes teostes väljendunud Murillole omane koloristlik kalduvus ning otsesed eeskujud kohalikest inimestest. Sujuvamad ja harmoonilisemad olid aga keskmisest loominguperioodist ehk 1650. aastaist pärinevad teosed Sevilla katedraalile: „Püha Leander“ ja „Püha Isidorus“ (hoiul katedraali sakristeeriumis), „Neitsi sündimine“ (Louvre’i muuseum), „Padova Püha Antoniuse nägemus“ (Sevilla katedraal). Santa Maria la Blanca jaoks loodud teostest võib olulisemaks pidada nelja poolringikujulist maali: „Kiriku triumf, „Pärispatuta ostamine“ (Louvre’i muuseum), „Santa Maria Maggiore’i basiilika asutamine Roomas“ ([[Madridi Academia de Bellas Artes]]), „Rooma senaatori unenägu“. 1674. aastal telliti Murillolt kaheksa suurt maali Cariadi kirikule, millel kujutati erinevaid kiriku heategevusliku tegevusega seotuid teemasid. Kolm neist „Janu“, „Leivaime“ ja „Püha Juan de Dios haigeid kandmas“ jäid oma algsesse kohta, teised paiknevad erinevates kogudes. Sevilla kaputsiinide kloostri jaoks valmis 20 maali, neist tähelepanuväärseimad on „Aususe puhtaim Neitsi“, „Püha Antonius koos Jeesuslapsega“ ja „Püha Franciscus ilmutushetkel“. === Madonnad === [[Pilt:Bartolomé Esteban Perez Murillo 020.jpg|pisi|"Madonna roosikrantsiga" (u 1650–1655)]] Tema religioosse sisuga teostest moodustavad märkimisväärse rühma eri tüüpi maalid, mis on pühendatud neitsi Maarja ülistamisele (näiteks „Pärispatuta eostamine“ ja „Ülestõus“). Sellistes teostes ilmub Maarja noore naise või neitsina, seistes või hõljudes õhus, olles ümbritsetud imikute ja inglitega. Sageli oli ta jalge all poolkuu või gloobus ning poos edastas puhtust, rahulikkust, hellust ja õndsust. === Tänavalapsed === Olulise osa kunstniku loomingust moodustasid Sevilla tänavaelust loodud ülirealistlikud maalid, mida tuntakse ka kui „Murillo tänavalapsi“ – poisid ja tüdrukud söömas, mängimas täringumänge, lugemas, puuvilju müümas. Suurem osa tänavalastest ja igapäevaelu kujutavaid maale asub Pariisis Louvre’is, [[Müncheni Pinakothek]]is ning Peterburis [[Ermitaaž]]is. == Tähtsus ja mõju == Bartolome Esteban Murillo oli üks aktiivsemaid Hispaania [[barokk]]-kunstnikke, kel oli juba eluajal palju õpilasi ja jäljendajaid. Õpilastest olid silmapaistvamad M. Osorio, S. Gomes ja Villavincencio, jäljendajatest A. M. de Tobar. Ta oli esimene hispaania kunstnik, keda saatis üleeuroopaline edu ning 19. sajandi alguseni oli ta ainuke hispaania kunstnik, kelle teoseid teati nende sentimentaalsuse tõttu ka Hispaaniast väljaspool. Olulisena on Murillo kunstiajalukku jäänud ka selle poolest, et koos arhitekt Francisco Herrera Nooremaga asutas ta 1660. aastal populaarse Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes), kus esmakordselt tunnistati ametlikult alasti inimkeha uurimist. == Galerii == <gallery> Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo 012.jpg|"Poiss koeraga" Fail:Bartolomé Esteban Murillo - The Young Beggar.JPG|"Väike vaene" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo 023.jpg|"Maarja kuulutamine" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - The Walpole Immaculate Conception - WGA16402.jpg|"Pärispatuta" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - Madonna and Child - WGA16384.jpg|"Madonna koos vastsündinuga" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - Trauben- und Melonenesser.jpg|"Poisid viinamarjade ja meloniga" </gallery>{{Commonscat}} == Kirjandus == * «Murillo ja tema aeg» Vaganova Jelena * «Üldine kunstiajalugu» B. V. Vejnmar ja J. D. Kolpinskij * https://www.britannica.com/biography/Bartolome-Esteban-Murillo * http://wga.hu * https://www.louvre.fr/en/oeuvre-notices/holy-family * https://www.museodelprado.es/en/the-collection/artist/murillo-bartolome-esteban/314440b0-386b-4b11-81f1-d84809e7704e {{JÄRJESTA:Murillo, Bartolome Esteban}} [[Kategooria:Hispaania maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1617]] [[Kategooria:Surnud 1682]] 1ym18d24bjvuplu45gx6dpu4ew4uhqv 7168554 7168519 2026-06-06T22:46:17Z Ollin Masa 227337 Pilt 7168554 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2021}} {{Kunstnik|Nimi=Bartolomé Esteban Murillo|Sünninimi=Bartolomé Esteban y Pérez|Sünniaeg=detsember 1617|Sünnikoht=Sevilla, Hispaania|Surmaaeg=3. aprill 1682|Surmakoht=Sevilla, Hispaania|Rahvus=hispaanlane|Tegevusala=maalikunstnik, arhitektuurikunstile alusepanija|Kunstivool=barokk}} [[File:Autorretrato de Murillo.jpg|thumb|Bartolomé Esteban Murillo]] '''Bartolomé Esteban Murillo''' (1617–1682) oli Hispaania kuldajastu maalikunstnik ning Sevilla Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes) üks asutajaid. Murillo on tuntud eeskätt religioosse sisuga maalide ja igapäevaelu kujutavate žanrimaalide autorina. Kunstniku peamised patroonid olid religioossed ordud [[Andaluusia]]s. == Elulugu == Bartolome Esteban Murillo sündis 1617. aasta detsembris Sevillas paljulapselises peres, kes elas linnas renditud kloostrimajas. Rõõmus lapsepõlv ei kestnud kahjuks aga kaua, kuna 10-aastaselt suri poisi isa ning peagi ka tema ema. Orvuks jäänud poisi võttis pärast tema vanemate surma enda juurde Murillo õde. Mõni aasta pärast õe juurde kolimist asus Murillo õppima oma sugulasest kunstniku Juan de Castillo juurde, kus ta sai ka esimese maalikunstipraktika. Soov õppida ja areneda viis poisi aga kodulinnast kaugemale [[Madrid]]i, kus õukonnakunstnikuna töötav [[Diego Velázquez]] andis talle võimaluse uurida ja kopeerida [[Tizian]]i, [[Peter Paul Rubens]]i, [[Anthonis van Dyck]]i ja [[Jusepe Ribera]] teoseid, mida hoiti linna kuninglikes paleedes. Kunstniku elu kohta aastatel 1642–1645 on teada laias laastus vaid see, et 1645. aastal naasis ta pealinnast sootuks teistsuguse kunstnikuna ning peagi sai ta oma esimese suure tellimuse kohalikule frantsiskaani ordu kloostrile maalisarja loomiseks. Kloostri tsükli töö langeb laias laastus kokku perekonna loomisega: samal aastal abiellus ta Dona Beatrice Sotomayor y Cabreraga, kes sünnitas viis last. Õnnelik abielu ja isiklik edu aitasid kaasa ka arengule kunstnikuna, kuna just tollal lõi Murillo suurema osa oma maalidest. Pärast naise surma 1664. aastal töötas kunstnik kaks aastat üsna aeglaselt. Inimese ja kunstnikuna elustas teda alles tellimus kaputsiinide [[Santa Maria la Blanca]] kirikule, millest oli saamas Sevilla katedraali abikirik. On teada, et tollal Murillo isegi lausa elas kirikus. Aasta hiljem võeti ta Halastuse Vennaskonda (mis pidas samanimelist haigemaja), mida juhtis tema sõber Miguel de Manyara, keda on peetud poeetilise Don Juani prototüübiks. Töö kloostrile ja elu kloostris mõjus kahtlemata ka mehe väärtushinnangutele: ta lasi varsti ka oma majas kasvanud orja vabaks ning elas tellimusest saadud suurest summast hoolimata pigem tagasihoidlikult ja mõõdukalt. 65 aasta vanuselt võttis Murillo vastu tellimuse Cadizi kaputsiinikloostrile, kes oli temalt palunud uut altarimaali („Püha Katariina õpetus“). Tööd tehes kukkus mees aga tellingutelt alla ja sai viga. Kukkumise tagajärjel suri Bartolome Esteban Murillo oma kodulinnas 3. aprillil 1682. == Looming == Üldiselt võib kunstniku loomingut iseloomustada kui elurõõmsat, suurepärase värvi ja ''chiaroscuro''<nowiki/>'ga. Loomingu algusperioodil oli Murillole omane itaalia maneristlik ning flaami realistlik käsitluslaad, ent pärast veneetslaste ning teiste flaami barokk-kunstnike teostega kokkupuutumist muutus tema maalikeel pehmemaks ning asus vaatajat rõõmustama värvikülluse ja luksuslike värvikombinatsioonidega. Julgus ja jõud, mida kunstnik [[Madrid|Madridist]] tagasi tulles avastas, takistasid tal sageli aga kompositsioonidele tasakaalu leidmast. Loomingu keskperioodi alguses jõudis tema teostesse aga haruldased soojad, justkui valgusesse immutatud värvid, mis seejärel oskuste väljakujunemise perioodil taandatakse õhuliseks ja kergeks, sobitudes üleloomulike lugudega. On arvatud, et Murillo on kokku loonud üle 450 (olenevalt allikast 481 või 478) teose. Suuremas osas on kunstnik maalinud religioosse sisuga teoseid, ent on ka teada, et ta tegeles ka portreede, olustikumaalide ning vähesel määral maastikumaalidega. Nii religioossete kui teiste maalide puhul on alati tegelased valatud realistlikesse, rahvuslikesse vormidesse, mistõttu tundub, nagu oleks tema maalidel alati tegemist konkreetsete tollal elanud isikutega. === Tellimustööd kirikutele ja kloostritele === 1645. aastal Sevilla frantsiskaani kloostrile loodud tellimus kujutas endast 11-maalist koosnevat tsüklit, millel oli kujutatud erinevaid frantsiskaani ordu pühakuid. Nendest tuntuimad on „Püha Diego vaeseid toitmas“ (Madridi Kunstiakadeemias), „Püha Diego ime“ või nn „Inglite köök“ ([[Louvre|Louvre’i muuseum]]), „Püha Clara surm“ (Dresdeni kunstigaleriis). Toonide raskustest hoolimata on juba ka neis varastes teostes väljendunud Murillole omane koloristlik kalduvus ning otsesed eeskujud kohalikest inimestest. Sujuvamad ja harmoonilisemad olid aga keskmisest loominguperioodist ehk 1650. aastaist pärinevad teosed Sevilla katedraalile: „Püha Leander“ ja „Püha Isidorus“ (hoiul katedraali sakristeeriumis), „Neitsi sündimine“ (Louvre’i muuseum), „Padova Püha Antoniuse nägemus“ (Sevilla katedraal). Santa Maria la Blanca jaoks loodud teostest võib olulisemaks pidada nelja poolringikujulist maali: „Kiriku triumf, „Pärispatuta ostamine“ (Louvre’i muuseum), „Santa Maria Maggiore’i basiilika asutamine Roomas“ ([[Madridi Academia de Bellas Artes]]), „Rooma senaatori unenägu“. 1674. aastal telliti Murillolt kaheksa suurt maali Cariadi kirikule, millel kujutati erinevaid kiriku heategevusliku tegevusega seotuid teemasid. Kolm neist „Janu“, „Leivaime“ ja „Püha Juan de Dios haigeid kandmas“ jäid oma algsesse kohta, teised paiknevad erinevates kogudes. Sevilla kaputsiinide kloostri jaoks valmis 20 maali, neist tähelepanuväärseimad on „Aususe puhtaim Neitsi“, „Püha Antonius koos Jeesuslapsega“ ja „Püha Franciscus ilmutushetkel“. === Madonnad === [[Pilt:Bartolomé Esteban Perez Murillo 020.jpg|pisi|"Madonna roosikrantsiga" (u 1650–1655)]] Tema religioosse sisuga teostest moodustavad märkimisväärse rühma eri tüüpi maalid, mis on pühendatud neitsi Maarja ülistamisele (näiteks „Pärispatuta eostamine“ ja „Ülestõus“). Sellistes teostes ilmub Maarja noore naise või neitsina, seistes või hõljudes õhus, olles ümbritsetud imikute ja inglitega. Sageli oli ta jalge all poolkuu või gloobus ning poos edastas puhtust, rahulikkust, hellust ja õndsust. === Tänavalapsed === Olulise osa kunstniku loomingust moodustasid Sevilla tänavaelust loodud ülirealistlikud maalid, mida tuntakse ka kui „Murillo tänavalapsi“ – poisid ja tüdrukud söömas, mängimas täringumänge, lugemas, puuvilju müümas. Suurem osa tänavalastest ja igapäevaelu kujutavaid maale asub Pariisis Louvre’is, [[Müncheni Pinakothek]]is ning Peterburis [[Ermitaaž]]is. == Tähtsus ja mõju == Bartolome Esteban Murillo oli üks aktiivsemaid Hispaania [[barokk]]-kunstnikke, kel oli juba eluajal palju õpilasi ja jäljendajaid. Õpilastest olid silmapaistvamad M. Osorio, S. Gomes ja Villavincencio, jäljendajatest A. M. de Tobar. Ta oli esimene hispaania kunstnik, keda saatis üleeuroopaline edu ning 19. sajandi alguseni oli ta ainuke hispaania kunstnik, kelle teoseid teati nende sentimentaalsuse tõttu ka Hispaaniast väljaspool. Olulisena on Murillo kunstiajalukku jäänud ka selle poolest, et koos arhitekt Francisco Herrera Nooremaga asutas ta 1660. aastal populaarse Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes), kus esmakordselt tunnistati ametlikult alasti inimkeha uurimist. == Galerii == <gallery> Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo 012.jpg|"Poiss koeraga" Fail:Bartolomé Esteban Murillo - The Young Beggar.JPG|"Väike vaene" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo 023.jpg|"Maarja kuulutamine" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - The Walpole Immaculate Conception - WGA16402.jpg|"Pärispatuta" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - Madonna and Child - WGA16384.jpg|"Madonna koos vastsündinuga" Fail:Bartolomé Esteban Perez Murillo - Trauben- und Melonenesser.jpg|"Poisid viinamarjade ja meloniga" </gallery>{{Commonscat}} == Kirjandus == * «Murillo ja tema aeg» Vaganova Jelena * «Üldine kunstiajalugu» B. V. Vejnmar ja J. D. Kolpinskij * https://www.britannica.com/biography/Bartolome-Esteban-Murillo * http://wga.hu * https://www.louvre.fr/en/oeuvre-notices/holy-family * https://www.museodelprado.es/en/the-collection/artist/murillo-bartolome-esteban/314440b0-386b-4b11-81f1-d84809e7704e {{JÄRJESTA:Murillo, Bartolome Esteban}} [[Kategooria:Hispaania maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1617]] [[Kategooria:Surnud 1682]] pxb4ym60vam0txyf3r8azrce130ains 0 111017 7168509 6950531 2026-06-06T21:07:25Z Kuriuss 38125 7168509 wikitext text/x-wiki '''Theoderich''' (ka ''Theoderic'', ''Theodorich'',<ref name=HLK27>Henriku Liivimaa kroonika / ''Heinrici chronicon Livoniae'' (1982). [[Ladina keel]]est tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27</ref> ''Dietrich'',<ref name=Vahtre47>[[Sulev Vahtre]] (1990). Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion. Lk 47</ref> ''Dietrich von Thorreide'', ''Diedrich von Estland''{{lisa viide}}) (umbes [[1150]]{{lisa viide}} – [[15. juuni]]l [[1219]]) oli [[misjonär]] [[Liivimaa]]l, [[Mõõgavendade ordu]] rajaja, [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]] (1205–1211) ja [[Eestimaa piiskop]] (1211–1219). Ta oli vähemalt 32 aastat [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] üks juhtivaid isikuid, paljude põhjapanevate ettevõtmiste korraldaja. Theoderich osales lahingutes ja sõjakäikudel ning langes 1219. aastal [[Lindanise lahing]]us. ==Tegevus Liivimaa piiskoppide abilisena== [[File:Arturs Baumanis Likteņa zirgs 1887.jpg|thumb|Paganlike liivlaste katse Theoderich jumalatele ohverdada (kunstniku nägemus)]] [[Tsistertslaste ordu]] liige Theoderich jõudis [[Loccumi klooster|Loccumi kloostrist]]<ref>[[Iben Fonnesberg-Schmidt]] (2007). [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147-1254''.] The Northern World 26. BRILL, lk 67</ref> Liivimaale eri hinnangutel kas 1180. aastate algupoolel<ref name=Selart36>[[Anti Selart]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]] (2012). ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses: "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu, lk 36</ref> või 1187. aastal.<ref name=Vahtre47 /> Ta tegutses [[Üksküla piiskop]]i [[Meinhard]]i kaastöölisena, kuulutades [[ristiusk]]u [[Turaida (ajalooline piirkond)|Turaidas]] [[Koiva liivlased|Koiva-äärsete liivlaste]] seas.<ref name=Vahtre47 /><ref name=Selart36 /> Liivlased olid tahtnud teda kord oma [[jumal]]atele ohverdada, küsides nende tahet liisuhobuse kaudu. Kuna hobune astus üle tema ette asetatud oda "elujalaga", siis jäeti Theoderich ellu.<ref>[[Tõnno Jonuks]] (2009). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/197b4860-9ec5-437f-87ef-cf56b22b610b Eesti muinasusund], [[dissertatsioon]], [[Tartu Ülikool]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 317</ref><ref name=HLK2627>Henriku Liivimaa kroonika, I (10), lk 26–27</ref> 1191. aasta 23. juuni [[päikesevarjutus]]e ajal Eestimaal viibinud Theoderichi süüdistasid [[pagan]]ad [[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel päikese ärasöömises, mille tõttu ta seal surmaohtu sattus.<ref name=HLK2627 /> [[Sulev Vahtre]] arvates tekitas konflikti asjaolu, et Meinhard oli ta sinna misjonitööd tegema saatnud. [[Paul Johansen]] on sündmuskoha paigutanud [[Tallinn]]asse.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 51</ref> 1195. või 1196. aastal, kui liivlased takistasid piiskop Meinhardil Liivimaalt lahkumist, õnnestus Theoderichil sealt põgeneda, eri arvamuste kohaselt kas üle maismaa [[Kuramaa|Kura]]- ja [[Preisimaa]] kaudu või laevadega Eestimaa kaudu, ja [[Rooma]] [[paavst]]i juurde jõuda.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 51–52</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, I (11–12), lk 28–29</ref> Kokku käis ta [[paavsti kuuria]]s vähemalt 6 korda<ref>Anti Selart jt 2012, lk 37</ref> ja tema oli ka see, kes nõutas paavstidelt [[ristisõda|ristisõja]] [[bulla]]d.<ref name=Vahtre47 /> Arvatavasti 1197. aastal toimus Henriku kroonikas kirjeldatud sõjakäik, kus "seesama piiskop" (ilmselt Theoderich) koos "Rootsi hertsogi" (ilmselt [[jarl]] [[Birger Brosa]]), [[sakslased|sakslaste]] ja [[ojamaa]]lastega pidid minema [[kuralased|kuralaste]] vastu, kuid aeti tuulega [[Virumaa]] randa, kus rüüstati kolm päeva. Virulastega peetud juba läbirääkimisi ristiusu vastuvõtmise üle, kuid hertsog otsustas pärast andami võtmist lahkuda. Kuna Taani annaalide järgi tegi kuningas [[Knud VI]] 1196. või 1197. aastal Eestisse sõjaretke, siis osa uurijaid peab neid üheks ja samaks retkeks, kus Henrik lihtsalt [[Taani kuningas|Taani kuninga]] osaluse maha vaikis.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, I (13), lk 28–29</ref><ref>Sulev Vahtre 1990, lk 52</ref><ref>Anti Selart jt 2012, lk 38</ref> Tõenäoliselt 1202. aastal asutas Theoderich [[Palestiina]]s tegutseva [[Templiordu]] eeskujul püsiva kohapealse sõjalise võimsuse tagamiseks [[Mõõgavendade ordu]], mis muutus kiiresti Liivimaal tugevaks poliitiliseks jõuks.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 50</ref><ref name=Selart41>Anti Selart jt 2012, lk 41</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, VI (4), kommentaar 12, lk 38–39</ref> 1203.–1204. aastal käis Theoderich koos liivi üliku [[Kaupo]]ga paavsti juures.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, VII (3), lk 42–43</ref><ref>Anti Selart jt 2012, lk 42</ref> Teda on peetud Kaupo põhiliseks ideoloogiliseks mõjutajaks ja oletamisi ka [[ristimine|ristijaks]].<ref name=Vahtre47 /> Theodorich sai 1205.–1208. aastal [[Daugava]] suudmesse rajatud [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] esimeseks [[abt]]iks.<ref name=Selart41 /><ref name=Vahtre85>Sulev Vahtre 1990, lk 85</ref> ==Tegevus Eestimaa piiskopina== 1211. aastal nimetas [[Riia piiskop]] [[piiskop Albert|Albert]] paavstilt saadud volituste alusel Theoderichi [[piiskop]]iks Eestimaale.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV (4), lk 122–123</ref> Selle piiskopkonna keskuseks plaaniti [[Lihula]]t, täpsem ulatus jäi aga määratlemata. Ürikutes on teda algul nimetatud Lihula, hiljem [[Eestimaa piiskop]]iks. Theoderichi ametissenimetamine oli kirikupoliitiline eeldus seni allutamata Eestimaa alistamiseks ning tähendas sisuliselt otsust Eestimaa vallutada ja relva jõul uus [[piiskopkond]] luua.<ref name=Vahtre85 /><ref>Anti Selart jt 2012, lk 45</ref> Kui piiskop Albert sõitis samal aastal [[Saksamaa]]le [[ristisõdija]]id koguma, määras ta Henriku kroonika kohaselt seniks oma asendajaks "siis pühitsetud piiskopi",<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV (6), lk 124–125</ref> kes Sulev Vahtre arvates oli Theoderich,<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 86</ref> [[Enn Tarvel]]i meelest aga [[Bernhard Lippest]], hilisem [[Zemgale piiskop]].<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV, kommentaar 19</ref> 1212. aasta alguses juhtis Theoderich riialaste rüüsteretke [[Vaiga]]sse, [[Järvamaa]]le, [[Mõhu]]sse ja [[Nurmekund]]a.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 88</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV (7), lk 128–129</ref> Pärast seda sõjakäiku saatis ta varasema kokkuleppe alusel [[Sakala]]sse oma [[preester|preestri]] kohalikke ristima.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 90</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV (9), lk 128–129</ref> 1215. aastal osales Theoderich [[IV Lateraani kirikukogu]]l. Teel sinna sattus [[Riia]]st lahkunud laevastik tormi kätte ja seejärel [[Saaremaa]] sadamas ka [[Lahing Saaremaa Uues sadamas|saarlaste rünnaku alla]]. Kirikukogul andis Theoderich koos Riia piiskop Albertiga paavstile ja teistele piiskoppidele aru Liivimaa ristisõja käigust ja kiriku tegevusest. Eestimaa piiskop tunnistati vahetult paavstile alluvaks piiskopiks.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 108–109</ref><ref>Anti Selart jt 2012, lk 47</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XIX (5–7), lk 162–169</ref> 1216. aasta suve alguses naasis ta koos piiskop Albertiga Liivimaale ja osales järgnenud sõjakäigul [[Harjumaa]]le.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 112–113</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XX (2), lk 170–173</ref> 1218. aastal kohtusid Theoderich, piiskop Albert ja Lippe Bernhard Taani kuninga [[Valdemar II]]-ga. Kõnelustel lepiti ilmselt kokku eestlaste vastu võitlemise edasine kava. Kuningas lubas järgmisel aastal sõjaväega Eestimaale minna. Piiskopid tunnustasid Taani ülemvõimu kogu Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa üle.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 129–130</ref><ref name=Selart49>Anti Selart jt 2012, lk 49</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXII (1), lk 184–185</ref> 1219. aastal osales Theoderich, kes Henriku kroonika sõnul "oli Liivimaa kiriku maha jätnud ja hoidis kuninga poole", Valdemar II [[Lindanise lahing|sõjakäigul Revalasse]]. Tallinna kohal laagris olnud Taani väge ründasid [[revala]]sed ja harjulased, kellest mõned pidasid Theoderichi telki kuninga omaks, tungisid sinna sisse ja tapsid piiskopi.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIII (2), lk 192–195</ref> [[Legend]]i järgi olevat ta ise kuninga telgis end kuningarüüsse riietanud ja Valdemari eest oma elu andnud.<ref>Sulev Vahtre 1990, lk 138–139</ref> Theoderichi järglaseks nimetas kuningas oma [[kaplan]]i [[Wesselin]]i, kelle paavst kinnitas 1220. aasta märtsis [[Tallinna piiskop]]iks. Riia piiskop Albert nimetas uueks Eestimaa (Lihula) piiskopiks aga oma venna [[Hermann von Buxhövden|Hermanni]], kelle pühitses [[Magdeburgi peapiiskop]]. Paavst kinnitas ta 1220. aprillis [[Lihula piiskop]]iks.<ref name=Selart49 /><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIII (2), lk 194–195, (11), lk 210–211</ref><ref>Sulev Vahtre 1990, lk 139</ref><ref>[[Kersti Markus]] (2019). Taanlaste tugipunktid ja kaubateed. Peatükk raamatus: "Taanlaste ristisõda Eestis", autorid [[Marika Mägi]], [[Carsten Selch Jensen]], Kersti Markus, [[Janus Møller Jensen]], kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Lk 127</ref> == Vaata ka == *[[Treyden]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Misjonärid]] [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:13. sajand Lätis]] [[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Eesti tsistertslased]] [[Kategooria:Surnud 1219]] [[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]] 1g2nn6fzjt1lpjnirlxgmwevk41iacw 0 115957 7168668 7124512 2026-06-07T10:04:33Z Kuriuss 38125 7168668 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:RBC micrograph.jpg|pisi|Punased verelibled]] '''Erütrotsüüt''' ehk '''punalible''' ehk '''punaverelible''' ([[ladina keel]]es ''erythrocytus''; [[lühend]] '''RBC''') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] kaudu [[hapnik]]ku ja [[süsihappegaas]]i transportiv [[vererakk]].<ref name="01DpH" /><ref name="AoX3e" /><ref name="iNOSs" /><ref name="DyLHL" /> Erütrotsüüdid on kaetud erütrotsüüdi membraaniga. Enamikul [[selgrootud|selgrootutel]], välja arvatud teatud [[rõngussid]]el, [[kidavaglad|kidavakladel]], [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el, [[okasnahksed|okasnahksetel]], erütrotsüüdid puuduvad.<ref name="MT6P0" /> Punased verelibled on rakud, mille loome käigus ei sünteesita [[DNA]]-d ja [[RNA]]-d ning millel puuduvad [[mitokonder|mitokondrid]], enamasti ka [[rakutuum]] ja paljunemisvõime.<ref name="Ndmdl" /><ref name="Uddzy" /> Seega on erütrotsüüdid täiesti erilised keha rakud, sarnanedes eeltuumsete üherakuliste organismidega. Nad on [[bakter]]ite rakkudega sarnaselt väga väiksed ja nagu eelpool öeldud neil puuduvad mitokondrid. Punaste vereliblede raku energiavajadus on rahuldatud [[anaeroobne hingamine|anaeroobse hingamisega]]. Punaliblede areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Erütrotsüüdid osalevad paljude süstitud [[ravim]]ite transpordis ja metabolismis. Punalibled on toiduks teatud vereimejatest putukatele. == Ülesanne == Erütrotsüütide ülesandeks on transportida hingamiselunditest [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja [[elund|organitesse]] ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. Kuna punastel verelibledel puuduvad mitokondrid, siis ei tarbi nad ise seda, mida kannavad teistele keharakkudele – hapnikku [[rakuhingamine|rakuhingamise]] jaoks. Liikumiseks neil energiat ei kulu, neid liigutavad vereringes [[südamelihas|südame lihased]]. Erütrotsüüdid peavad kogu [[vereringe]]t läbides suutma läbi mahtuda väga kitsa läbimõõduga [[kapillaar (anatoomia)|kapillaarsoontest]], sellepärast on loogiline, et punased verelibled on keha rakkudest ühed kõige väiksemad. Valdav osa hapnikust ja osa süsinikdioksiidist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. [[Hemoglobiin A]] (lüh HbA) on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim [[valgud|valk]].<ref name="HteND" /><ref name="JCZq5" /> Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad]]iks. Reaktsioon, mida ensüüm karboanhüdraas [[katalüüs]]ib, kiirendab on järgnev: :<chem>CO2 + H2O <=>> H2CO3 <=>> HCO3- + H+ </chem> Kuna vereringes olevatel punastel verelibledel puudub raku tuum, DNA, mitokondrid ja ribosoomid, siis ei saa neid rakke ohustada ka [[viirused]], sest erütrotsüütides puuduvad viiruste rünnaku jaoks vajalikud sihtmärgid. ==Roomajatel== ===Hemogramm=== Roomajate füsioloogiliste eripärade tõttu saab võtta väiksematel liikidel üksnes väga tillukese koguse verd. Roomajate vereproovide võtmisel ja tulemuste interpreteerimisel on oluline arvestada nende vanuse, soo, keskkonna ([[loodus]]es, [[vangistus]]es, [[loomaaed|loomaaias]], [[labor]]is, [[terraarium]]is vms) ja toitumisega ning iga üksiku indiviidi eripäraga.<ref name="merck manuals" /> Roomajatel on väiksem arv erütrotsüüte (300 000 – 2 500 000 erütrotsüüti mikroliitris) kui lindudel ja imetajatel. ===Maolistel=== [[Madu]]de erütrotsüüdid on tuumaga rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref name="gcvu0" /> [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] erütrotsüütide mõõtmed: kõrgus 17–18&nbsp;µm ja laius 12&nbsp;µm. ==Imetajatel== ===Inimestel=== Inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad erütrotsüüdid enamiku. [[trombotsüüt|Trombotsüüdid]] moodustavad kümnendiku ja [[leukotsüüt|leukotsüüdid]] tuhandiku erütrotsüütide arvukusest.<ref name="adRxz" /> [[Vastsündinu]] hematoloogilised referentsväärtused erütrotsüütide arvule esimesel elunädalal on 4 – 6 × 10¹²/l.<ref name="sKqtH" /> Täiskasvanud 70&nbsp;kg kaaluva meesterahva organismis võiks olla hinnanguliselt 24,9 [[triljon]]it erütrotsüüti, mis annavad kokku umbes 2,5&nbsp;kg kehakaalust ja ligi 5/6 keharakkude arvust.<ref name="uGXpY" /> Erütrotsüüdid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Erütrotsüütide morfoloogia, elutsükkel ja liikuvus== [[Pilt:Erytrocyte deoxy to oxy v0.7.gif|pisi|Erütrotsüüdi ringluse animatsioon inimese vereringes. Animatsioon toimub reaalajas (20 sekundit ringluses) ja näitlikustab erütrotsüüdi sisenemise kapillaaridesse ja erütrotsüüdi vahelduvad ''värvimuutused'' hapnikustamise toimel]] Tavaolekus on nad [[kaksiknõgus]]ad kettad (ingl k "disks"), mille kuju muutub (ka [[spektriin]]i toime), kui nad ringlevad [[suur vereringe|suure]] ja [[väike vereringe|väikese vereringe]] kaudu, teiste rakkude survel kergesti.<ref name="6aUZP" /> *Läbimõõt: 7–8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest) *Paksus: 1–2 μm *Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st kaks korda läbi südame ja kapillaaride) *Elutsükkel: ringleb keskmiselt 100–120 päeva.<ref name="VLsyZ" /><ref name="P1N0D" /> *Peamiseks energiaallikaks on [[glükoos]]<ref name="VLsyZ" /> *Erütrotsüüdid on väga tundlikud [[elektromagnetkiirgus]]e suhtes (nt ultraheli) ja võivad kergesti 'puhkeda' (ingl k ''rupture'').<ref name="es8ap" /> *Arvukus: normaalse füsioloogiaga inimvere erütrotsüütide arvukus on 4–8 × 10⁶ erütrotsüüti 1 ml inimvere kohta. Arvukus on muutlik ning on seotud nii indiviidi geneetika, vanuse, toitumise, organismi haiguslike seisundite kui ka elu- ja asukohaga ([[kõrgmäestik]]es, [[kosmos]]es, merepõhjas jne) ja keskkonnaga. Punaste vereliblede tuum peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka [[erütroblast]]id, [[erütrofaag]]id. ===Erütrotsüüdid ja veregrupid=== {{Vaata|Veregrupid}} Erütrotsüütide pinnal on [[süsivesikud|süsivesikuid]] sisaldavaid valguosisega aineid – [[glükoproteiin]]e, mida loetakse [[veregrupitegur]]iteks.<ref name="3kqvI" /> Inimese veregrupi saab kindlaks teha laborianalüüsidega, erütrotsüütidel tuvastatud [[antigeen]]ide põhjal. Selleks kasutavad laborid erinevaid vererühmade süsteeme, näiteks:<ref name="oOBAR" /> *[[ABO - vererühmade süsteem|ABO-süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas A-, B-, AB- või O-vererühma; *[[Kelli vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad vererühma K, Kk või k; *[[Kiddi vererühmade süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeeni põhjal kas Jk^a, Jk^b või Jk^aJk^b; *[[Duffy vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas Fya- või Fyb- vererühma; *[[Reesus vererühmade süsteem|Rh-süsteem]] – inimesed kuuluvad D-antigeeni põhjal kas reesuspositiivsesse või reesusnegatiivsesse rühma. ==Keemiline koostis== Erütrotsüüdi koostis: peamiselt [[vesi]] (ligi 70%), hemoglobiin, [[lipiid]]id, [[glükoos]] ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref name="VbO5n" /><ref name="8cAdT" />. Normaalse füsioloogiaga inimese üks erütrotsüüt võib sisaldada ~270 miljonit hemoglobiini [[molekul]]i<ref name="yoKHF" /> Normaalse füsioloogiaga inimeste erütrotsüütides on sündides palju ensüüme: glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD), glutatiooni reduktaas (GR), püruvaatkinaas (PK), difosfoglütseraat (2,3-DPG) jm. ===Erütrotsüüdid ja valgud=== {{Vaata|Valgud}} Lisaks hemoglobiinile, mida loetakse erütrotsüütide tsütosooli tähtsaimaks valguks ja mille membraan on kaetud võrdselt nii [[lipiidid]]e kui ka valkudega, on teadlased tänapäevaseid laboratoorseid tehnikaid ja abivahendeid kasutades avastanud inimese erütrotsüütidest (''[[RBC]]'' des) veel 750 valku.<ref name="lUuZm" /> '''Erütrotsüüdid ja valkude eraldamine''' {| class="wikitable sortable" !Aasta !Avastaja/avastajate kollektiiv !Valkude arv |- |[[2002]] |Low, ''et al.'' |84 erinevat ''RBC'' [[rakumembraan]]i valku |- |[[2004]] |[[Steven R. Goodman]] ''et al.'' |181 erinevat ''RBC'' rakumembraani valku |- |[[2005]] |Low, et al, Kakhniashvili, ''et al.'' |200 erinevat ''RBC'' valku |- |[[2006]] |Pasini, ''et al'' |556 erinevat ''RBC'' valku |- |[[2007]] |Steven R. Goodman ''et al.'' |751 erinevat ''RBC'' valku |} ===Erütrotsütopoees inimestel=== {{Vaata|Erütrotsütopoees}} [[Erütrotsütopoees]] inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, nimet ka [[erütroplast]]ideks, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpset mehhanismi pole suudetud senini kirjeldada.<ref name="Ndmdl" /><ref name="nQQz8" /><ref name="qbblM" />[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmu [[rakugeneratsioon]]i, enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref name="NrYdL" /> Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritava [[glükovalk|glükovalgu]] hormooni [[erütropoetiin]]i ringlus.<ref name="6aUZP" /><ref name="NrYdL" /> Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Lisaks nimetatud hormoonile mõjutavad oluliselt punase luuüdi normaalseid funktsioone veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin|B₁₂-vitamiin]], [[foolhape]] ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin|B₆-vitamiin]], [[C-vitamiin]], [[B2-vitamiin|B₂-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]]. ===Erüptoos inimestel=== Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Punaliblede keskmine eluiga on normaalse füsioloogiaga inimestel umbes 4 kuud (100–120 päeva), mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide [[apoptoos|programmeeritud raku surmaks]]. Hävivate punaliblede [[rakumembraan]] lõheneb ja vabaneb [[hemoglobiin]]. [[Hemolüüs]]i (ja ka teiste füsioloogiliste protsesside) tõttu hävib ja asendatakse [[retikulotsüüdid|retikulotsüütidega]], iga ööpäevaga 1% kogu punaliblede arvust.<ref name="NrYdL" /> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse [[aminohapped|aminohapeteks]] mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref name="jdxEE" /> Erüptoosi inhibeerivad erütropoietiin ja [[lämmastikoksiid]]. ==Patoloogia== ===Hematoloogia=== Punaste vereliblede elutsükliga seostatakse ja diagnoositakse inimestel mitmesuguseid haiguslikke seisundeid, näiteks [[erütroblastoos]], [[erütroblastopeenia]],[[erütrotsüteemia]], [[erütroviirus B19]] (''Parvoviridae''), [[aneemia]]d ([[rauapuudusaneemia]], [[talasseemia]], [[sferotsüütne aneemia]], pärilikud hemolüütilised aneemiad jt). Kasvajaid: [[erütroleukeemia]], [[erütroblastoom]] jpt. ====Erütrotsüüdid ja malaaria==== {{Vaata|Malaaria}} [[Malaaria]] vormi (RHK-10, jaotis: B50) mida põhjustavad erütrotsüütides elavad ''[[Plasmodium falciparum]]''i [[algloomad]].<ref name="3MuPe" /> <ref name="nz8ZJ" /> ====Hormoon: erütropoetiin==== [[Neer]]ude komplekteeritava hormooni [[Erütropoetiin|erütropoetiini]] ja erütrotsüütide loome patoloogiatega seostatakse kliinilises meditsiinis paljusid haiguslikke seisundid, näiteks [[nefrogeenne aneemia|nefrogeenset aneemiat]], mitmed [[neeruvähk|neeruvähi]] vormid komplekteerivad erütropoetiini, kroonilised kopsuhaigused ja [[südamepuudulikkus]] põhjustavad raske kuluga [[hüpoksia]]t, mida seostatakse samuti erütropoetiiniga.<ref name="KyZRF" /> ====Ensüümipuudulikkus==== Ensüümipuudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid diagnoositakse vastavate tellitavate laboratoorsete analüüside abil. Hemolüütiline aneemia ehk punaliblede lagunemine, mida seostatakse kliinilises meditsiinis glükolüütilise [[Embdeni-Meyerhofi tsükkel|Embdeni-Meyerhofi tsükli]] ensüümipuudulikkusega, paljud neist on pärilikud [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiatootmise vähemefektiivsed protsessid keha sees, kui erütrotsüütidel pole võimalik energiat Embdeni-Meyerhofi tsükli käigus omandada, siis võtavad nad eluks vajaliku energia muid metaboolseid radu kasutades.<ref name="MV7wk" /> ====Inimvere kihid==== Vajadusel, kas [[vereanalüüs]]i ehk [[doonor]]vere töötlemiseks, tsentrifuugitakse verd [[antikoagulant]]idega, eraldamaks selle osiseid:<ref name="BAwZk" /> * pealmine kiht – [[vereplasma]] * keskmine kiht – kohev [[leukotsüüt]]idest ja vereliistakutest koosnev kiht * alumine kiht – erütrotsüüdid. =====Vereproovi automaatuuring erütrotsüütidele ja referentsväärtused===== Kaasaegsetes molekulaarbioloogia ja kliinilise meditsiini laborites teostatakse (mh ka haiguslike seisundite diagnoosimisel) mitmeid vereanalüüse ja erütrotsüütide automaatuuringuid (ka radioaktiivse märgistusainega). Vereproovi uuringud (värvumise meetodil), mille käigus vaadeldakse erütrotsüütide suurust, kuju ja värvumist, muudavad praktiseerivatel arstidel inimese tervislikku seisundi ja diagnoosi selgitamise ja võimaliku teraapia süsteemsemaks ja patsiendi jaoks lihtsamaks. Erütrotsüüte uuritakse vastavate laboratoorsete seadmetega nii hapnikustamise taseme suuruse, arvu ja mahu kui ka muude näitajate kaudu. Erütrotsüütide liigitus:<ref name="sGOSK" /> <ref name="PN66P" /> *[[anisotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva suurusega *[[isotsütoos]] – erütrotsüüdid on võrdse suurusega *[[makrostütoos]] – suurpunaliblesus *[[mikrotsütoos]] – erütrotsüüdid on väiksemõõtmelised (kuni 5 μm) *[[poikilotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva kujuga *[[hüpokroomia]] – hemoglobiinivähesus erütrotsüütides *[[anisokroomia]] – hapnikustamise varieeruvus *[[sferotsütoos]] – kerajate erütrotsüütide esinemine millega kaasneb membraani erütrotsütoos, võib olla geneetiline häire *[[elliptotsütoos]] – elliptotsüütide e ovaalsete erütrotsüütide kiirenenud lagunemine ja aneemiad *[[akantotsüüdid]] – ka ogarakud, esinevad lipiidide metabolismiga geneetiliste häirete puhul. Eesti Haigekassa kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teha mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:<ref name="DxKdp" /> '''Inimvere erütrotsüütide automaatuuring; kontsentratsioonid ja referentsvahemikud''' {| class="wikitable sortable" !Parameeter !Lühend !Ingliskeelne termin !Ühik !Referentsvahemik |- |[[Erütrotsüütide absoluutarv]] |RBC |''Red Blood Cells'' |N×10¹²/l |3,7–6,5 |- |[[Erütrotsüütide keskmine maht]] |MCV |''Mean Cell Volume'' |femtoliiter |71–135 |- |[[Keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] |MCH |''Mean Cell Hgb'' |pg/RBC (pikogramm erütrotsüüdi kohta) |24–37 |- |[[Keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] |MCHC |''Mean Cell Hgb Con'' |g/l |281–365 |- |[[Erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] |RDW-CV |''Red Cell Distribution Width'' |% |11,6–14,8 |} <u>Märkus. </u>Tabelis on kasutatud rahvusvaheliste [[ühik]]ute e [[SI-süsteemi ühikud|SI-ühikute]] eesliiteid. {| class="wikitable sortable" !Ühik !Lühendi tähis !Tegur |- |[[piko]] |[[p]] |10⁻¹² |- |[[femto]] |[[f]] |10⁻¹⁵ |} Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna inimorganismis toimuvast mitte alati tulemuslikku pilti. Näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik|nefriidi]] korral ning [[HIV|HI-viirusega]] nakatunuil üksnes kergelt alla normi.<ref name="osV9v" /> Laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid. Näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas 3,0–6,2 miljon/μl ja/või SI-ühikutes (norm täiskasvanul on 3,0–6,2 × 10¹²/l). Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC), erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt. ==Ürgsed punalibled== Jäämehe [[Ötzi]], kes suri 5300 aastat tagasi, muumiat analüüsiti [[röntgenikiired|röntgenikiirte]] ja [[kompuutertomograafia]] kaudu ning avastati tema kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised [[immunotsütokeemia]]analüüsid (kasutades [[aatomjõumikroskoopia]]t ja [[Ramani spektroskoopia]]t). Jäämehe kudede erütrotsüüdid on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega.<ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman" /> ==Termin== Termin "erütrotsüüt" tuleneb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ἐρυθρός (''erythrós'') "punane" ja κύτος (''kytos'') "[[rakk]]". ==Vaata ka== *[[verepank]] *[[vereülekanne]] *[[täisvere uuring]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="01DpH">"[[Meditsiinisõnastik]]" 172:2004.</ref> <ref name="AoX3e">Baumann R, Dragon S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16281952 Erythropoiesis and red cell function in vertebrate embryos. Lühikokkuvõte], Eur J Clin Invest. 2005 Dec;35 Suppl 3:2–12. (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="iNOSs">Glomski CA, Tamburlin J, Chainani M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1504472 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. III. Fish, the lower vertebrate experience. Lühikokkuvõte], Histol Histopathol. Juuli 1992;7(3):501-28., (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="DyLHL">Glomski CA, Tamburlin J, Hard R, Chainani M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9046052 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. IV. The amphibians. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1997 Jaanuar;12(1):147-70., (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="MT6P0">Glomski CA, Tamburlin J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2134404 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. II. The early or invertebrate prototypes. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1990 Oktoober;5(4):513-25., (vaadatud (12.06.2013)</ref> <ref name="Ndmdl">Ledingham ''et al'', 2000</ref> <ref name="Uddzy">"[[Meditsiinisõnastik]]" 627:2004.</ref> <ref name="HteND">Steven R. Goodman. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]], [http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome,]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Exp Biol Med, Detsember 2007, 232. köide, nr 11, lk1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156, (vaadatud 07.05.2013)</ref> <ref name="JCZq5">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="merck manuals">[http://www.merckmanuals.com/vet/exotic_and_laboratory_animals/reptiles/management_of_reptiles.html#v3308414]</ref> <ref name="gcvu0">Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu (vaadatud 06.07.2014)</ref> <ref name="adRxz">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="sKqtH">[[Anne Ormisson]], [[Heili Varendi]], "Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 57, 2015</ref> <ref name="uGXpY">Alison Abbott: [http://www.nature.com/news/scientists-bust-myth-that-our-bodies-have-more-bacteria-than-human-cells-1.19136?WT.mc_id=FBK_NatureNews Scientists bust myth that our bodies have more bacteria than human cells] Nature, 8. jaanuar 2016</ref> <ref name="6aUZP">Dudek, 2011</ref> <ref name="VLsyZ">Dudek 2011</ref> <ref name="P1N0D">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="es8ap">Health Protection Agency Report 2008</ref> <ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface, oktoober 2012, 9. köide, nr 75, lk 2581–2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full (vaadatud 04.05.2013) ]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3kqvI">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="oOBAR">"[[Meditsiinisõnastik]]", 2004</ref> <ref name="VbO5n">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 176, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="8cAdT">Weatherall ''et al'', 19.1.:1983</ref> <ref name="yoKHF">[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes], (vaadatud 06.07.2014)</ref> <ref name="lUuZm">Goodman ''et al'', 2007</ref> <ref name="nQQz8">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="qbblM">Weatherall ''et al'', 19.8:1983</ref> <ref name="NrYdL">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="jdxEE">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="3MuPe">[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/07/080708155615.htm How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells], 10. Juuli, 2008, (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="nz8ZJ">Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg,[http://www.malariajournal.com/content/6/1/61 Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media.], Malaria Journal 2007, 6:61doi:10.1186/1475-2875-6-61, (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="KyZRF">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 215, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="MV7wk">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="BAwZk">Vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat</ref> <ref name="sGOSK">Weatherall et al ,19.1. 1983</ref> <ref name="PN66P">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="DxKdp">[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0</ref> <ref name="osV9v">[https://web.archive.org/web/20130629162431/http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc HIV Diagnostic Tests], Aprill 1997, (vaadatud 06.07.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[D.J. Weatherall]] David A. Warrell, John G.G. Ledingham, "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[1983]], ISBN 0 19 261159-3 * Lang F, Lang KS, Lang PA, Huber SM, Wieder T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16910766 Mechanisms and significance of eryptosis.Lühikokkuvõte.], Antioxid Redox Signal. 2006 Juuli-August;8(7–8):1183–92., (vaadatud 06.07.2014) * [http://www.genomesize.com/cellsize/reptiles.htm Reptile erythrocyte sizes] (vaadatud 06.07.2014) *[[Laine Trapido]], "[[Meditsiini terminite lühendeid]]", keeletoimetaja [[Katrin Hallas]]. AS [[Medicina]], 2007, ISBN 978-9985-829-79-0 * [[Chernecky, C.C.|Chernecky, C.C]]. [[Casella, L.A.|Casella, L.A]]. [[Berger, B.J.|Berger, B.J]]. [[Jarvis,E.|Jarvis, E]]., [[Lee,D.|Lee, D]]., [[Wren.K.|Wren. K]].,[[Wren,T.L.]], ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', 2. osa : ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', ''[[Sanders Elsevier]] '', 5. trükk, [[2008]], ISBN 978-1-4160-3704-0 * [[Health Protection Agency]]. Documents of the Health Protection Agency. Radiation, Chemical and Environmental Hazards, 2010,[http://www.hpa.org.uk/webc/HPAwebFile/HPAweb_C/1265028759369 Report: Health effects of exposure to ultrasound and infrasound] (vaadatud 19.05.2013) (pdf) * Vladimir R. Muzykantov, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2844929/ Drug delivery by red blood cells: vascular carriers designed by Mother Nature], Expert Opin Drug Deliv. Aprill 2010; 7(4): 403–427., doi: 10.1517/17425241003610633 (vaadatud 19.05.2013) * Florian Lang, Elisabeth Lang ja Michael Föller, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3678267/ Physiology and Pathophysiology of Eryptosis], Transfus Med Hemother. Oct 2012; 39(5): 308–314., 6. September, 2012. doi: 10.1159/000342534 (vaadatud 06.07.2014) * [[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]]. [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/hematoloogilised-uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud] (vaadatud 03.05.2013) * [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/hemogramm.pdf Hemogramm], (vaadatud 03.05.2013) (pdf) == Välislingid == {{commons|Category:Red blood cells}} * [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/punased_verelibled_muutuvad_voimekamaks/ "Punased verelibled muutuvad võimekamaks"] Novaator, 3. juuli 2014 * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne] Terminologia Histologicas [[Kategooria:Hematoloogia]] [[Kategooria:Veri]] sh80235ddp76bk717ds0zzeq7zdz2t0 0 118081 7168573 6976393 2026-06-07T04:17:01Z Kuriuss 38125 7168573 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Berthold | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = [[24. juuli]]l [[1198]] | surmakoht = Liivimaa | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = [[Üksküla piiskop|Üksküla]] ehk [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]] | organisatsioon = [[Rooma-katoliku kirik]]u [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonna]] [[Üksküla piiskopkond]] | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = | autogramm = }}'''Berthold''' või '''Bertold''' (surnud [[24. juuli]]l [[1198]]) oli [[Üksküla piiskop|Üksküla]] ehk [[Liivimaa]] piiskop [[1196]]/[[1197]]–1198. Enamik infost tema elu ja tegevuse kohta pärineb [[Henriku Liivimaa kroonika]]st. Pärast esimese [[Üksküla piiskopkond|Üksküla]] [[Katoliku kirik|katolik]]u piiskopi [[Meinhard]]i surma pühitses [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskop [[Hartwig II]] 1196/1197. aasta talvel tema järglaseks [[Berthold]]i, kes oli tollal [[Loccum]]i [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaskloostri]] [[abt]]. On arvatud, et ta võis juba Meinhardi ajal [[Liivimaa]]l misjonärina tegutseda. Algul küll tõrkudes lasi Berthold end peapiiskopil ümber veenda ja ta läks Liivimaale.<ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk II, kommentaar 1.</ref><ref name="HLK" /> [[File:1202 Map of the Prussian and Baltic lands before the arrival of the knightly orders by Putzgers FW Historischer Atlas Bielefeld.jpg|pisi|[[Liivimaa]] alad, 1202]] Piiskopina [[Üksküla]]sse jõudnult võttis ta kiriku varanduse oma valdusse ning püüdis joogi, toidu ja kingitustega paganate ja kristlaste poolehoidu võita, kuid [[Mārtiņsala|Holmi]] kalmistu pühitsemise ajal hakkasid kohalikud [[liivlased]] vaidlema, kas ta koos kirikuga ära põletada, maha lüüa või uputada. Nad heitsid talle ette [[vaesus]]t. Seda nähes põgenes ta [[Ojamaa]] kaudu [[Saksimaa]]le ja kaebas paavst [[Coelestinus III]]-le, kes seepeale lubas piiskopil Liivimaa [[kristlus|kristlaste]] kaitseks ja [[apostaat]]ide usku tagasisundimiseks kasutada ristisõdijaid, kellele ta omalt poolt selle eest pattude kustutamise garanteeris.<ref name="HLK" /><ref>Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147-1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007, lk 71–73</ref> Pärast [[Saksi-Lauenburg|Alam-Saksimaa]], [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaal]]ist ja [[Friisimaa]]lt<ref>Otto Schnettler (1882–1974), [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 10 </ref> kogutud sõjaväega [[Lübeck]]ist naasmist nõudis ta liivlastelt kristlusse tagasipöördumist ja julgeolekuks pantvange, et nad enam paganlusse tagasi ei langeks, nagu nad olid mitu korda teinud. Sõlmiti vaherahu, kuid see lõppes, kui liivlased hobusemoona otsivaid sakse tapnud olid. Järgnenud [[Riia lahing (1198)|lahingus]] tulevase [[Riia]] linna asukohal kandis hobune Bertoldi liivlaste keskele, kus [[Ymaut]] (kroonika hilisemates tekstides tekkinud ümberkirjutusvea tõttu on juurdunud ekslik nimekuju Imant, lätipäraselt Imants) torkas ta selja tagant odaga läbi ja teised rebisid ta lõhki.<ref name="HLK" /> Vanim [[Henriku kroonika]] tekst (Codex Zamoscianus) ei nimeta Bertholdi surmapäeva. Hilisemates käsikirjades on sellena antud üheksas päev enne augusti [[kalendid|kalende]] (24. juuli). Pole teada, millal see kiilund tekkis ja kui põhjendatud ta on. See võis olla tuletatud Bertoldi hauakirjast Riias. [[Lübecki Arnold]]i kroonika järgi toimus lahing kuumal aastaajal.<ref name="HLK" /> Pärast Bertholdi surma sõlmiti Üksküla ja Holmi liivlastega rahu ning nad lasksid end preestritel ristida, lubades neid ka ülal pidada. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased [[Väina]] jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema.<ref name="HLK">Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 28–33.</ref> ==Viited== {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Meinhard]]|nimi=[[Üksküla piiskop|Liivimaa piiskop]]|aeg=[[1196]]–[[1198]]|järgnev=[[Piiskop Albert|Albert]]}} [[Kategooria:Läti keskaeg]] [[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Tsistertslased]] [[Kategooria:Surnud 1198]] [[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]] 9wcsnvdvul0p23n9viav8bnk9avsu9n 0 120456 7168444 6863935 2026-06-06T17:56:11Z Metsavend 738 7168444 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tüüros | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | صور |Şūr | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | logo_pilt = | logo_link = | pindala = | elanikke = 41 400 (2008)<ref>{{Netiviide |url=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-124&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&pt=c&va=&geo=443793520 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2008-03-09 |arhiivimisaeg=2012-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120119190410/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-124&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&pt=c&va=&geo=443793520 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} '''Tüüros''' (araabia Şūr) on sadamalinn [[Liibanon]]i lõunaosas ja [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonna]] keskus. Linnas elab umbes 60 000 elanikku ja kogu linnastus umbes 174 000 elanikku. See on elanike arvult riigi neljas linn [[Beirut]]i, [[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]] ja [[Şaydā]] (Sidon) järel. Tüüros on vana [[Foiniikia]] linn ning kreeka ajaloolase [[Herodotos]] väidetel oli see asutatud umbes 2750 eKr. Seal asub mitmeid antiikajast pärinevaid kultuurimälestisi ja linn on arvatud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Linnast pärines värv [[purpur]], mis oli seetõttu [[Vana-Rooma]]s tuntud ka kui Tüürose purpur. Seda värvi kangaid sai endale lubada ainult kõige rikkamad ja mõjukamad inimesed. Nii sümboliseeris see värv rikkust ja võimu. Linnast pärinesid vanarooma jurist [[Ulpianus]] ja uusplatonistlik filosoof [[Porphyrios]]. Sealt on arvatud pärinevat ka kristlik märter [[Christina]]. Linna on nimetatud veel vanakreeka mütoloogiast tuntud [[Europe]] ning [[Kartaago]] rajaja [[Dido]] sünnikohaks. ==Viited== <references/> [[Kategooria:Liibanoni linnad]] [[Kategooria:Liibanoni muistised]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] pmnzfi1cmhlddnt9r6mgy2gp5ns5d54 0 121066 7168468 7118777 2026-06-06T19:45:32Z Heakeel 122460 7168468 wikitext text/x-wiki [[pilt:Estonian phosphorite deposits.svg|pisi|Fosforiidivarud Eestis 1997. aasta andmetel]] '''Fosforiidisõjaks''' nimetatakse [[Eesti]]s [[1987]]. aasta talvel alanud ja kevadel kulmineerunud protestilainet Virumaale [[Toolse]]sse ja [[Viru-Kabala|Kabalasse]] fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Fosforiidikaevanduste rajamise vastu astus ajakirjandus, toimus protestikirjade kampaania ja korraldati meeleavaldusi. Fosforiidisõja ajal loodi mitu keskkonna(kaitse)organisatsiooni, teiste seas [[Eesti Roheline Liikumine]]. Üldsuse teadmata tegutses juba enne proteste ja protestide ajal teadlasi ja ühiskonnategelasi fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Fosforiidisõda lõppes kaevanduste rajamise plaani külmutamisega. ==Eellugu== ===Kaevanduste rajamise plaanid=== Kavandatud kaevandused oleksid asunud [[Toolse]]s, [[Viru-Kabala|Kabalas]] ja [[Rakvere]] lähedal. Maardlate mõõtmistööd ja keskkonnamõju hindamine olid alanud 1972. aastal. Projekti juhtis [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], kelle otsuse järgi oli plaan eriti keskkonnavaenulik, mistõttu kaevanduste rajamine soikus.{{lisa viide}} Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liikmed rõhutasid 1975. aastal pleenumil plaani suurt negatiivset keskkonnamõju Eestile.<ref name=teineeesti150 /> 1979. aastast pärineb [[Eesti Projekt]]i koostatud Toolse fosforiidikaevanduse töötajate [[Elurajoon|elurajooni]] projekt, mille järgi oli plaanis ehitada 108 elamut 17 000 inimesele.<ref name=aare35 /> 1982. aastal oli NSV Liidus kuulutatud välja toitlusprogramm, millega kasvas surve Eesti fosforiidimaardlate kasutamiseks. Toitlusprobleemi lahendamiseks kavatseti toota rohkem mineraalväetisi, mille toormeks oli vaja fosforiiti.{{lisa viide}} 11. septembril 1985 olid NLKP KK ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu võtnud vastu määruse nr 874, millega eraldati 18 miljonit rubla fosforiidikaevanduste ehitamiseks Eestisse aastail 1989–1990. EKP KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu olid andnud 20. novembri 1985 määrusega nr 593 nõusoleku arendada mineraalväetiste tootmist Eestis aastail 1986–1990.<ref name=made23 /> ===Enne suuremaid proteste=== [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost|glasnostiga]] oli tekkinud võimalus arutada ka keskkonnaprobleeme avalikult. Esimest korda hakati NSV Liidus keskkonnaküsimusi avalikult arutama pärast [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi]]. Hiljem kajastati ulatuslikult veel näiteks [[Laadoga]] ja [[Baikal]]i järvede reostust. Esimene suurem protest NSV Liidus oli lätlaste vastuseis hüdroelektrijaama rajamisele [[Daugava]] jõele.<ref name=estonica /> Fosforiidikaevandamise ohte oli hakatud Eestis laiemalt teadvustama 1986. aastal. Sel aastal oli [[Rägavere]]s teadlaste ja ajakirjanike kohtumine, kus levis ka info plaanitavate kaevanduste ja nende töötajate elurajooni kohta. Selle tulemusena tekkisid esimesed protestid. [[Arvo Valton]] tõstatas fosforiidiküsimuse Kirjanike Liidu pleenumil sügisel 1986. [[Vladimir Beekman]] tõstatas küsimuse Gorbatšovi Eesti-visiidi ajal veebruaris 1987.<ref name=teineeesti151152 /> ==Fosforiidisõja käik== ===Meedias=== ====ETV saatesari "Panda"==== 27. oktoobril 1986 oli [[Eesti Televisioon|Eesti Televisioonis]] saatesarja "[[Panda (saade)|Panda]]" esimene saade. See saatesari (saatejuht [[Juhan Aare]]) käsitles keskkonnaprobleeme.<ref name=aare81 /> 11. veebruari 1987 saates käsitleti esimest korda fosforiiditeemat. Saates esinesid [[Mihkel Veiderma]], [[Evald Mustjõgi]], [[Leo Vallner]], [[Guido Paalme]], [[Alo Adamson]] ja [[Andrus Ristkok]].<ref name=aare82 /> 25. veebruari 1987 "Pandas" avaldati intervjuu Üleliidulise Mäekeemiatoorme Koondise ülema [[Juri Jampol]]iga. Seitsme minuti pikkuses intervjuus avaldas Jampol seisukoha, et Virumaa fosforiidimaardlad "tuleb võtta kasutusele juba lähemas tulevikus". Jampoli sõnade järgi algavat kaevandamine aastatel 1997–1998. Samuti nõudvat kaks kaevandust lisatööjõudu üle 10 000 inimese. Jampol oli toonud üldsuse ette seni varjul olnud info, mida Eesti NSV juhtkond nimetas pärast saadet ühe ametniku isiklikuks arvamuseks.<ref name="aare9092" /> Aare olevat pidanud saatma intervjuu videosalvestise koopia [[Moskva]]sse kontrolliks, et see ei ole võltsing. Aare enda arvates oleks võltsingusüüdistus kergesti läbi läinud, kui tegemist oleks olnud ainult helisalvestisega.<ref name="teineeesti153" /> ====Trükiajakirjandus==== Päev pärast kaevandamisplaanid avalikustanud "Panda" saadet toimus [[Eesti Raadio|Eesti Raadios]] pressikonverents, kus arutati fosforiidimaardlate kasutuselevõtu probleeme.<ref name=päevaleht /> Juhan Aare kirjutas selle põhjal artikli "Stardipauk valges saalis", mis avaldati 28. veebruari [[Noorte Hääl|Noorte Hääles]]. 1. juunil avaldas üleliiduline ajaleht [[Literaturnaja Gazeta]] [[Lennart Meri]] fosforiiditeemalise artikli ja 6.–12. juulil 1987 [[Nedelja]] Vladimir Beekmani kirjutise. Nii sai teema ka üle Nõukogude Liidu avalikustatud.<ref name=teineeesti165 /> ===Protestiaktsioonid=== ====Protestikirjad==== Kevadel 1987 saadeti Eesti Televisioonile rohkesti kirju fosforiidikaevanduste rajamise vastu. ====Meeleavaldused==== 1987. aasta kevadel korraldasid Tartu üliõpilased kaks protestiaktsiooni, kus kanti fosforiidikaevandamise vastaseid loosungeid ja särke.<ref name=estonica /> Üliõpilaste protestides omandasidki olulise rolli just kollased särgid trükitud kirjaga "Fosforiit? Tänan, ei?".<ref name=mägi /> {{pooleli}} ==Tulemused== Protestide esimene otsene tagajärg oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30. märtsi 1987 otsus, mille järgi ei tohi fosforiidi kaevandamisega alustada enne, kui pole selgitatud välja kaevandamise keskkonnamõju ja võimalik majanduslik kasu Eestile.<ref name=made23 /> 31. märtsil andis Ministrite Nõukogu esimees [[Bruno Saul]] pressikonverentsi, milles eitas täielikult tõsisemaid fosforiidi kaevandamise plaane. Juhan Aare arvates ei olnud Sauli selgitus veenev. Sellest pressikonverentsist sai alguse Sauli reitingu langus, mis viis tema tagandamiseni.<ref name=teineeesti155 /> 22. aprillil 1987 kirjutasid Bruno Saul ja mineraalväetiste tootmise ministri asetäitja alla protokollile, mis peatas kaevanduse rajamise Toolsesse.<ref name=made24 /> See otsus olnud aga tingitud üksnes sellest, et Rakvere ja Kabala ümbruses olid suuremad fosforiidivarud. Protestid sellele otsusele otsest mõju ei avaldanud.<ref name=päevaleht /><ref name=loodusajakiri /> Juunis 1987 ei kooskõlastanud Eesti NSV Ministrite Nõukogu NSV Liidu Ministrite Nõukogu ettepanekut võtta fosforiidimaardlad kasutusele.<ref name=made24 /> Fosforiidiküsimus langes lõplikult päevakorrast Eesti NSV Ministrite Nõukogu 18. septembri otsusega, millega tehti NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanek lükata fosforiidikaevandamise küsimusega tegelemine uude aastatuhandesse.<ref name=päevaleht /> == Fosforiidikaevandamise oletatav tagajärg == Fosforiidikaevandused oleksid tugevasti kahjustanud nii Virumaa looduskooslusi kui ka maastikku. Kaevanduste ehitamine ja töökorras hoidmine oleks eeldanud suurt võõrtööjõu sisserännet. Sellega oleks kaasnenud suured muutused Eesti rahvastiku etnilises koostises. ==Hilisemad kaevandamise plaanid== 1996. aastal loeti Eesti fosforiidivarud passiivseteks ning nende kasutuselevõtt keskkonnaohtlikuks ja majanduslikult ebaotstarbekaks.<ref name=päevaleht /> Sellegipoolest on aeg-ajalt fosforiidikaevandamise küsimus uuesti päevakorda kerkinud.<ref name=puura /><ref name=postimees /><ref name=reinsaar /> Näiteks 2024. aasta sügisel on Lääne-Virumaal alustatud taas fosforiidi katsepuurimisi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. september 2024 |pealkiri=Lääne-Virumaal alustati fosforiidi testpuurimistega. |url=https://uudis.net/9222254 |väljaanne=ERR}}</ref> ==Viited== {{viited|2|allikad= <ref name=aare35>Aare, lk 35.</ref> <ref name=made23>Made, lk 23.</ref> <ref name=estonica>Olev Liivik. [https://web.archive.org/web/20181205003213/http://www.estonica.org/et/Fosforiidis%C3%B5da/ Fosforiidisõda] Estonicas.</ref> <ref name=aare81>Aare, lk 81.</ref> <ref name=aare82>Aare, lk 82.</ref> <ref name=aare9092>Aare, lk 90–92.</ref> <ref name=päevaleht>Ardo Kaljuvee. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fosforiidisoda-paastis-kirde-eesti-looduse-poordumatust-havingust?id=51088471 Fosforiidisõda päästis Kirde-Eesti looduse pöördumatust hävingust] epl.delfi.ee, 26. mai 2007.</ref> <ref name=made24>Made, lk 24.</ref> <ref name=loodusajakiri>Rein Raudsep. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9707/soda.html Kümme aastat fosforiidisõjast] loodusajakiri.ee.</ref> <ref name=puura>Erik Puura. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-04-11-11-10-58/ Eesti ei vaja uut fosforiidisõda] Sirp, 11. aprill 2014.</ref> <ref name=reinsaar>Liina Reinsaar. [http://dspace.ut.ee/handle/10062/32245 Kohalike elanike käsitlused Viru Keemia Grupi fosforiidiuuringute kohta] bakalaureusetöö, Tartu 2013.</ref> <ref name=mägi>Marika Mägi. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kodanikuallumatuse-sund-eesti-nsvs/ Kodanikuallumatuse sünd Eesti NSVs] Sirp, 29. september 2017.</ref> <ref name=postimees>Andrus Karnau. [https://majandus24.postimees.ee/546320/vkg-tahab-hakata-fosforiiti-kaevandama VKG tahab hakata fosforiiti kaevandama] Postimees, 30. august 2011.</ref> <ref name=teineeesti150>Laar, Ott, Endre, lk 150.</ref> <ref name=teineeesti151152>Laar, Ott, Endre, lk 151–152.</ref> <ref name=teineeesti153>Laar, Ott, Endre, lk 153.</ref> <ref name=teineeesti155>Laar, Ott, Endre, lk 155.</ref> <ref name=teineeesti165> Laar, Ott, Endre, lk 165.</ref> }} ==Kirjandus== * Juhan Aare. Fosforiidisõda 1971–1989. Tallinn 1999 * Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. 2. tr. Tallinn 2000 * Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee 1985–1994. Tallinn 2015 ==Välislingid== *[http://www.estonica.org/et/Fosforiidis%C3%B5da/ Fosforiidisõda] [[Estonica]]s [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Laulev revolutsioon]] qslzu4conum4ekr1thakpi98mfz23kv 7168471 7168468 2026-06-06T19:48:04Z Heakeel 122460 /* ETV saatesari "Panda" */ 7168471 wikitext text/x-wiki [[pilt:Estonian phosphorite deposits.svg|pisi|Fosforiidivarud Eestis 1997. aasta andmetel]] '''Fosforiidisõjaks''' nimetatakse [[Eesti]]s [[1987]]. aasta talvel alanud ja kevadel kulmineerunud protestilainet Virumaale [[Toolse]]sse ja [[Viru-Kabala|Kabalasse]] fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Fosforiidikaevanduste rajamise vastu astus ajakirjandus, toimus protestikirjade kampaania ja korraldati meeleavaldusi. Fosforiidisõja ajal loodi mitu keskkonna(kaitse)organisatsiooni, teiste seas [[Eesti Roheline Liikumine]]. Üldsuse teadmata tegutses juba enne proteste ja protestide ajal teadlasi ja ühiskonnategelasi fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Fosforiidisõda lõppes kaevanduste rajamise plaani külmutamisega. ==Eellugu== ===Kaevanduste rajamise plaanid=== Kavandatud kaevandused oleksid asunud [[Toolse]]s, [[Viru-Kabala|Kabalas]] ja [[Rakvere]] lähedal. Maardlate mõõtmistööd ja keskkonnamõju hindamine olid alanud 1972. aastal. Projekti juhtis [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], kelle otsuse järgi oli plaan eriti keskkonnavaenulik, mistõttu kaevanduste rajamine soikus.{{lisa viide}} Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liikmed rõhutasid 1975. aastal pleenumil plaani suurt negatiivset keskkonnamõju Eestile.<ref name=teineeesti150 /> 1979. aastast pärineb [[Eesti Projekt]]i koostatud Toolse fosforiidikaevanduse töötajate [[Elurajoon|elurajooni]] projekt, mille järgi oli plaanis ehitada 108 elamut 17 000 inimesele.<ref name=aare35 /> 1982. aastal oli NSV Liidus kuulutatud välja toitlusprogramm, millega kasvas surve Eesti fosforiidimaardlate kasutamiseks. Toitlusprobleemi lahendamiseks kavatseti toota rohkem mineraalväetisi, mille toormeks oli vaja fosforiiti.{{lisa viide}} 11. septembril 1985 olid NLKP KK ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu võtnud vastu määruse nr 874, millega eraldati 18 miljonit rubla fosforiidikaevanduste ehitamiseks Eestisse aastail 1989–1990. EKP KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu olid andnud 20. novembri 1985 määrusega nr 593 nõusoleku arendada mineraalväetiste tootmist Eestis aastail 1986–1990.<ref name=made23 /> ===Enne suuremaid proteste=== [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost|glasnostiga]] oli tekkinud võimalus arutada ka keskkonnaprobleeme avalikult. Esimest korda hakati NSV Liidus keskkonnaküsimusi avalikult arutama pärast [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi]]. Hiljem kajastati ulatuslikult veel näiteks [[Laadoga]] ja [[Baikal]]i järvede reostust. Esimene suurem protest NSV Liidus oli lätlaste vastuseis hüdroelektrijaama rajamisele [[Daugava]] jõele.<ref name=estonica /> Fosforiidikaevandamise ohte oli hakatud Eestis laiemalt teadvustama 1986. aastal. Sel aastal oli [[Rägavere]]s teadlaste ja ajakirjanike kohtumine, kus levis ka info plaanitavate kaevanduste ja nende töötajate elurajooni kohta. Selle tulemusena tekkisid esimesed protestid. [[Arvo Valton]] tõstatas fosforiidiküsimuse Kirjanike Liidu pleenumil sügisel 1986. [[Vladimir Beekman]] tõstatas küsimuse Gorbatšovi Eesti-visiidi ajal veebruaris 1987.<ref name=teineeesti151152 /> ==Fosforiidisõja käik== ===Meedias=== ====ETV saatesari "Panda"==== 27. oktoobril 1986 oli [[Eesti Televisioon|Eesti Televisioonis]] saatesarja "[[Panda (saade)|Panda]]" esimene saade. See saatesari (saatejuht [[Juhan Aare]]) käsitles keskkonnaprobleeme.<ref name=aare81 /> 11. veebruari 1987 saates käsitleti esimest korda fosforiiditeemat. Saates esinesid [[Mihkel Veiderma]], [[Evald Mustjõgi]], [[Leo Vallner]], [[Guido Paalme]], [[Alo Adamson]] ja [[Andrus Ristkok]].<ref name=aare82 /> 25. veebruari 1987 "Pandas" avaldati intervjuu Üleliidulise Mäekeemiatoorme Koondise ülema [[Juri Jampol]]iga. Seitsme minuti pikkuses intervjuus avaldas Jampol seisukoha, et Virumaa fosforiidimaardlad "tuleb võtta kasutusele juba lähemas tulevikus". Jampoli sõnade järgi algavat kaevandamine aastatel 1997–1998. Samuti nõudvat kaks kaevandust lisatööjõudu üle 10 000 inimese. Jampol oli sellega toonud üldsuse ette seni varjul olnud info, mida Eesti NSV juhtkond nimetas pärast saadet ühe ametniku isiklikuks arvamuseks.<ref name="aare9092" /> Aare olevat pidanud saatma intervjuu videosalvestise koopia [[Moskva]]sse kontrolliks, et see ei ole võltsing. Aare enda arvates oleks võltsingusüüdistus kergesti läbi läinud, kui tegemist oleks olnud ainult helisalvestisega.<ref name="teineeesti153" /> ====Trükiajakirjandus==== Päev pärast kaevandamisplaanid avalikustanud "Panda" saadet toimus [[Eesti Raadio|Eesti Raadios]] pressikonverents, kus arutati fosforiidimaardlate kasutuselevõtu probleeme.<ref name=päevaleht /> Juhan Aare kirjutas selle põhjal artikli "Stardipauk valges saalis", mis avaldati 28. veebruari [[Noorte Hääl|Noorte Hääles]]. 1. juunil avaldas üleliiduline ajaleht [[Literaturnaja Gazeta]] [[Lennart Meri]] fosforiiditeemalise artikli ja 6.–12. juulil 1987 [[Nedelja]] Vladimir Beekmani kirjutise. Nii sai teema ka üle Nõukogude Liidu avalikustatud.<ref name=teineeesti165 /> ===Protestiaktsioonid=== ====Protestikirjad==== Kevadel 1987 saadeti Eesti Televisioonile rohkesti kirju fosforiidikaevanduste rajamise vastu. ====Meeleavaldused==== 1987. aasta kevadel korraldasid Tartu üliõpilased kaks protestiaktsiooni, kus kanti fosforiidikaevandamise vastaseid loosungeid ja särke.<ref name=estonica /> Üliõpilaste protestides omandasidki olulise rolli just kollased särgid trükitud kirjaga "Fosforiit? Tänan, ei?".<ref name=mägi /> {{pooleli}} ==Tulemused== Protestide esimene otsene tagajärg oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30. märtsi 1987 otsus, mille järgi ei tohi fosforiidi kaevandamisega alustada enne, kui pole selgitatud välja kaevandamise keskkonnamõju ja võimalik majanduslik kasu Eestile.<ref name=made23 /> 31. märtsil andis Ministrite Nõukogu esimees [[Bruno Saul]] pressikonverentsi, milles eitas täielikult tõsisemaid fosforiidi kaevandamise plaane. Juhan Aare arvates ei olnud Sauli selgitus veenev. Sellest pressikonverentsist sai alguse Sauli reitingu langus, mis viis tema tagandamiseni.<ref name=teineeesti155 /> 22. aprillil 1987 kirjutasid Bruno Saul ja mineraalväetiste tootmise ministri asetäitja alla protokollile, mis peatas kaevanduse rajamise Toolsesse.<ref name=made24 /> See otsus olnud aga tingitud üksnes sellest, et Rakvere ja Kabala ümbruses olid suuremad fosforiidivarud. Protestid sellele otsusele otsest mõju ei avaldanud.<ref name=päevaleht /><ref name=loodusajakiri /> Juunis 1987 ei kooskõlastanud Eesti NSV Ministrite Nõukogu NSV Liidu Ministrite Nõukogu ettepanekut võtta fosforiidimaardlad kasutusele.<ref name=made24 /> Fosforiidiküsimus langes lõplikult päevakorrast Eesti NSV Ministrite Nõukogu 18. septembri otsusega, millega tehti NSV Liidu Ministrite Nõukogule ettepanek lükata fosforiidikaevandamise küsimusega tegelemine uude aastatuhandesse.<ref name=päevaleht /> == Fosforiidikaevandamise oletatav tagajärg == Fosforiidikaevandused oleksid tugevasti kahjustanud nii Virumaa looduskooslusi kui ka maastikku. Kaevanduste ehitamine ja töökorras hoidmine oleks eeldanud suurt võõrtööjõu sisserännet. Sellega oleks kaasnenud suured muutused Eesti rahvastiku etnilises koostises. ==Hilisemad kaevandamise plaanid== 1996. aastal loeti Eesti fosforiidivarud passiivseteks ning nende kasutuselevõtt keskkonnaohtlikuks ja majanduslikult ebaotstarbekaks.<ref name=päevaleht /> Sellegipoolest on aeg-ajalt fosforiidikaevandamise küsimus uuesti päevakorda kerkinud.<ref name=puura /><ref name=postimees /><ref name=reinsaar /> Näiteks 2024. aasta sügisel on Lääne-Virumaal alustatud taas fosforiidi katsepuurimisi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. september 2024 |pealkiri=Lääne-Virumaal alustati fosforiidi testpuurimistega. |url=https://uudis.net/9222254 |väljaanne=ERR}}</ref> ==Viited== {{viited|2|allikad= <ref name=aare35>Aare, lk 35.</ref> <ref name=made23>Made, lk 23.</ref> <ref name=estonica>Olev Liivik. [https://web.archive.org/web/20181205003213/http://www.estonica.org/et/Fosforiidis%C3%B5da/ Fosforiidisõda] Estonicas.</ref> <ref name=aare81>Aare, lk 81.</ref> <ref name=aare82>Aare, lk 82.</ref> <ref name=aare9092>Aare, lk 90–92.</ref> <ref name=päevaleht>Ardo Kaljuvee. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fosforiidisoda-paastis-kirde-eesti-looduse-poordumatust-havingust?id=51088471 Fosforiidisõda päästis Kirde-Eesti looduse pöördumatust hävingust] epl.delfi.ee, 26. mai 2007.</ref> <ref name=made24>Made, lk 24.</ref> <ref name=loodusajakiri>Rein Raudsep. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9707/soda.html Kümme aastat fosforiidisõjast] loodusajakiri.ee.</ref> <ref name=puura>Erik Puura. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-04-11-11-10-58/ Eesti ei vaja uut fosforiidisõda] Sirp, 11. aprill 2014.</ref> <ref name=reinsaar>Liina Reinsaar. [http://dspace.ut.ee/handle/10062/32245 Kohalike elanike käsitlused Viru Keemia Grupi fosforiidiuuringute kohta] bakalaureusetöö, Tartu 2013.</ref> <ref name=mägi>Marika Mägi. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kodanikuallumatuse-sund-eesti-nsvs/ Kodanikuallumatuse sünd Eesti NSVs] Sirp, 29. september 2017.</ref> <ref name=postimees>Andrus Karnau. [https://majandus24.postimees.ee/546320/vkg-tahab-hakata-fosforiiti-kaevandama VKG tahab hakata fosforiiti kaevandama] Postimees, 30. august 2011.</ref> <ref name=teineeesti150>Laar, Ott, Endre, lk 150.</ref> <ref name=teineeesti151152>Laar, Ott, Endre, lk 151–152.</ref> <ref name=teineeesti153>Laar, Ott, Endre, lk 153.</ref> <ref name=teineeesti155>Laar, Ott, Endre, lk 155.</ref> <ref name=teineeesti165> Laar, Ott, Endre, lk 165.</ref> }} ==Kirjandus== * Juhan Aare. Fosforiidisõda 1971–1989. Tallinn 1999 * Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. 2. tr. Tallinn 2000 * Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee 1985–1994. Tallinn 2015 ==Välislingid== *[http://www.estonica.org/et/Fosforiidis%C3%B5da/ Fosforiidisõda] [[Estonica]]s [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Laulev revolutsioon]] rfc45jwmbcvg9b4bhoh8t1va41elqlm 0 131987 7168555 7166757 2026-06-06T23:01:47Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7168555 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} {{keeletoimeta}} {{väeüksus | nimi = Balti laevastik | pilt = Great emblem of the Baltic fleet.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Balti laevastiku embleem | algusaeg = 18. mai 1703 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Lihtloend| * [[Vene tsaaririik]] (1703–1721) * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917) * {{Pisilipp|Venemaa SFNV|1918}} (1917–1922) * {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} (1922–1991) * {{Pisilipp|Venemaa}} (1991–...) }} | kuuluvus = | haru = [[Pilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]] | liik = [[sõjalaevastik]] | ülesanne = [[meresõda]] | suurus = 55 sõjalaeva | alluv = | garnison = [[Kaliningrad]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Põhjasõda]] * [[Seitsmeaastane sõda]] * [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)]] * [[Krimmi sõda]] * [[Vene–Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Venemaa kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] }} | lahingusilt = Sõjad/lahingud | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Balti laevastik''', tänapäevase täieliku nimega '''Kahe Punalipuga Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, [[lühend]] ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis. Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja selle nimeks sai '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu. Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[hävitaja]] [[Nastoitšivõi]]. Alates juulist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=У Балтфлота сменился командующий |url=https://www.rbc.ru/politics/08/07/2024/668bc0659a7947e5b17ecdd8 |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=РБК |keel=ru}}</ref> == Koosseis == === Ujuvüksused === '''Baltiiski mereväebaas''' [[Pilt:Baltic fleet ships in Baltiysk.jpg|pisi|Baltiiski mereväebaas 2010]] * 128. pealveelaevade brigaad – 1 hävitaja (lipulaev), 6 fregatti * 71. punatäheline dessantlaevade brigaad – 4 suurt dessantlaeva, 2 dessantlaeva õhkpadjal, 3 dessantkaatrit * 36. punalipuline raketilaevade brigaad ** 1. kaardiväe raketikaatrite divisjon – 4 raketikaatrit ** 106. väikeste raketilaevade divisjon – 12 korvetti-väikest raketilaeva * 64. akvatooriumi kaitse brigaad ** 146. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat ** 323. miinitraalerite divisjon – 2 avamere miinitraalerit-miiniotsijat, 1 ranniku miinitraaler, 4 reidi-miinitraalerit. * 72. Luurelaevade divisjon – 2 avamere luurelaeva, 3 ranniku luurelaeva '''Kroonlinna mereväebaas''' [[Pilt:Ships in Kronstadt harbour 03.jpg|pisi|Kroonlinna mereväebaas 2012]] * 123. allveelaevade brigaad – 1 ründeallveelaev * 105. akvatooriumi kaitse brigaad ** 147. allveetõrjelaevade divisjon – 3 korvetti-allveelaevahävitajat ** 22. miinitraalerite divisjon – 1 ranniku miinitraaler, 2 reidi-miinitraalerit ** Toetuslaevade salk ** Hüdrograafialaevade salk ** Päästelaevade salk ** Õppelaevade divisjon – 3 õppelaeva === Maismaaüksused === '''Kaliningradi oblast''' * [[Pilt:Sleeve patch of the 336th Guards Naval Infantry Brigade.svg|25px]] [[336. merejalaväebrigaad]] * 11. kaardiväe armee * 3. õhutõrjebrigaad * 25. rannakaitse raketirügement * 69. kaardiväe mereväe pioneerirügement * 313. mereväe eriüksus '''Leningradi oblast''' * 473. mereväe eriüksus === Lennuüksused === == Laevad == {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''[[Hävitaja]] – 1''' |- |'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš''' |[[Nastoitšivõi (hävitaja)|Nastoitšivõi]] |610 |30.12.1992 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] – 2''' |- | rowspan="2" |'''[[Neustrašimõi-klassi fregatt]]''' |[[Neustrašimõi (fregatt)|Neustrašimõi]] |772 |28.12.1990 |Teenistuses | |- |[[Jaroslav Mudrõi (fregatt)|Jaroslav Mudrõi]] |777 |19.07.2009 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] – 4''' |- | rowspan="4" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |[[Stereguštši (korvett)|Stereguštši]] |550 |28.02.2008 |Remondis | |- |[[Soobrazitelnõi (korvett)|Soobrazitelnõi]] |531 |14.10.2011 |Teenistuses | |- |[[Boiki (korvett)|Boiki]] |532 |16.05.2013 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> | |- |[[Stoiki (korvett)|Stoiki]] |545 |27.07.2014 |Teenistuses | |} * '''[[Allveelaev]] – 1''' ** [[Lada klassi allveelaev]] – 1 | ''Dmitrov B-806''. * '''[[Korvett]] – 15''' ** [[Bujan-M klassi korvett]] (väike raketilaev) – 4 | ''Zeljonõi Dol 562'', ''Serpuhhov 563'' (kahjustatud)<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-10-07 |pealkiri=Ukraina sõjaväeluure lõi Vene Balti laevastiku miinijahtija rivist välja |url=https://www.err.ee/1609484086/ukraina-sojavaeluure-loi-vene-balti-laevastiku-miinijahtija-rivist-valja |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, ''Grad 575'' (kahjustatud)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-04 |pealkiri=Поражение российского ракетного корабля "Буян-М" на Онежском озере: ССО рассказали детали атаки |url=https://24tv.ua/ru/bujan-m-atakovali-4-oktjabrja-raketonositel-shel-v-kaspijskoe-more-novosti-ukrainy-24-kanal_n2927256 |vaadatud=2025-10-05 |väljaanne=24 Канал |keel=ru}}</ref>, ''Naro-Fominsk 595''. ** [[Karakurt klassi korvett]] (väike raketilaev) – 4 | ''Mõtištši 567'', ''Sovjetsk 577'', ''Odintsovo 584'', ''Burja 578''. ** [[Nanuchka klassi korvett]] (väike raketilaev) – 1 | ''Passat 570''. ** [[Parchim klassi korvett]] ([[allveetõrjelaev]]) – 6 | ''Aleksin 218'', ''Kalmõkija 232'', ''Kabardino-Balkaria 243'', ''Urengoi 304'', ''Zelenodolsk 308'', ''Kazanets 311''. * '''[[Raketikaater]] – 4''' ** [[Tarantul klassi raketikaater]] – 4 | ''Zaretšnõi 855'', ''Dimitrovgrad 825'', ''Moršansk 874'', ''Tšuvaššia 870''. * '''[[Dessantlaev]] – 9''' ** [[Ropucha klassi dessantlaev]] – 4 | ''Korolev 130, Minsk 122, Kaliningrad 102, Aleksandr Šabalin 110''. Alates veebruarist 2022 asuvad suured dessantlaevad Koroljov, Minsk ja Kaliningrad Mustal merel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>. Minsk laev sai kahjustuse ja asub remondis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> . ** [[Pomornik klassi dessantlaev]] (õhkpadjal ehk [[hõljuk]]) – 2 | ''Jevgeni Kotšeškov 770'', ''Mordovia 782''. ** [[Dyugon klassi dessantlaev]] (dessantkaater) – 3 | ''Denis Davõdov 748'', ''Leitnant Rimski-Korsakov 714'', ''Mitšman Lermontov 757''. * '''Miinilaev – 10''' ** [[Aleksandrit klassi miiniotsija]] – 2 | ''Aleksandr Obuhhov 507'' (kahjustatud)''<ref name=":0" />'', ''Lev Tšernavin 660.'' ** [[Sonya klassi miinitraaler]] – 2 ** [[Lida klassi miinitraaler]] – 6 * '''[[Luurelaev]] – 5''' ** [[Vishnya klassi luurelaev]] – 2 | ''Admiral Fjodor Golovin SSV-520'', ''Vassili Tatištšev SSV-231''. ** [[Alpinist-klassi luurelaev]] – 2 | ''Sõzran'', ''Žiguljevsk''. ** [[Baklan-klassi luurelaev]] – 1 | ''KSV-2168'' * '''[[Õppelaev]] – 3''' ** [[Petrushka klassi õppelaev]] – 3 | ''UK-115 315'', ''UK-162 230'', ''UK-712 312'' * '''[[Remondilaev]] – 1''' ** [[Amur klassi remondilaev]] – 1 | ''PM-30'' == Ajalugu == === Venemaa keisririigi Balti laevastik === [[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. aastal valminud koopia]] ==== Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng ==== [[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad, u 1850]] Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]],<ref name="6q7vm" /> kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar Peeter I juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''<ref name="bXb9j" /> (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''<ref name="pp2Xg" /> said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.<ref name="uR4Zv" /> [[Pilt:Adriaan_Schoonebeek_Astrild_and_Gedan.jpg|pisi|Astrild ja Geddan; [[Adriaan Schoonebeek]], u 1703]] Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja 7. augustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures.<ref name="HvTdZ" /> Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – Kroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad. Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 merespetsialisti, kes said laevastikusjuhtivad kohad. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral Pjotr Aleksejevitš Mihhailov (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptenkommodoorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]]).<ref name="zCZgH" /> ==== Laevastiku koosseis ==== 18. sajandi alguses pärast laevastiku loomist olid laevastiku kaks põhibaasi Kroonlinn ja Tallinn, nendes laevastikubaasides asuvaid laevastikke nimetati asukoha järgi [[Kroonlinna eskaader]] ja [[Tallinna eskaader]]. Laevastikud moodustati Venemaal ehitatud ja suurelt osalt välismaalt tellitud ning seal valmistatud [[sõjalaev]]adest. 1713. aastal kuulusid Tallinna eskaadrisse järgmised sõjalaevad: Püha Antonius (''Святой Антоний''), Randolf (''Рандольф''), Oxford (''Оксфорд ''), Viktoria (''Виктория''), Stafford (''Страфорд ''), Fortuna (''Фортуна''),<ref name="9mWUi" /> (''Эсперанс»''), St. Jakov (''Св. Яков''), Eleanora (''Элеонора''), St. Nicolai (''Св.Николай''), Lansdow (''Лансдоу'')<ref name="ulzDf" /> ==== Laevastiku baasid ==== * [[Tallinna sõjasadam]]; * [[Paldiski sõjasadam]]; * Kroonlinna sõjasadam; * Kroonlinn-2 sõjasadam; * Viiburi sõjasadam; * Helsingi sõjasadam; * Viapori sõjasadam; * Kuivastu sõjasadam; * Rohuküla sõjasadam; * Liepāja sõjasadam; Oluline osa Balti laevastiku suurematest sõjalaevadest saadeti [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] puhul pika merereisiga Kaug-Itta, et toetada hätta jäänud [[Vaikse ookeani laevastik]]ku. Suurem osa pika reisi läbinud laevadest hukkus 1905. aasta mais [[Tsušhima lahing]]us. === Balti laevastiku juhid === {{vaata|Balti laevastiku juhtide loend}} === Venemaa Keisririigi Balti laevastik Esimeses maailmasõjas 1914–1917 === [[Pilt:Russian sailors drinking vodka.jpg|pisi|Soomusristleja Rossija madrused viina võtmas]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses kuulus [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserliku mereväe]] Balti laevastiku koosseisu: laevastiku juhataja [[lipulaev]] [[soomusristleja]] [[Rurik (1906)|Rjurik]], liinilaevade 1. brigaad (4 [[Dreadnought|dreadnoughti]] tüüpi lahingulaeva), [[ristleja]]te brigaad ([[soomusristleja]], 3 [[Bajan-klassi soomusristleja]]t, [[hävitaja]] [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Novik]]), ristlejate reservi brigaad (soomusristleja, 2 ristlejat), 1. miinidiviis (1., 2., 4. [[divisjon]], kokku 27 hävitajat), 2. miinidiviis (3., 5., б., 7. divisjon, kokku 19 hävitajat, 9 [[torpeedokaater|torpeedokaatrit]]), allveelaevade brigaad (1. ja 2. divisjon, kokku 8 allveelaeva), Miiniveeskjate salk (6 [[miiniveeskja]]t), 2. reservkoondis sh ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] ja [[Diana (laev)|Diana]], allveelaevnike õppesalk (4 allveelaeva), torpeedokaatrite koonddivisjon jt<ref>Граф Гаральд Карлович, [http://militera.lib.ru/memo/russian/graf%20gk/index.html На «Новике». Балтийский флот в войну и революцию]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. — СПб.: Гангут, 1997.</ref>. Esimeses maailmasõjas tegeles Balti laevastik peamiselt miinitõkete veeskamisega (veesati u 35 000 [[meremiin]]i) ja maismaarinde vägede suurtükitulega toetamisega, kuid oli ka väiksemaid kokkupõrkeid merel. Rannikult toetas laevastikku [[Peeter Suure merekindlus]], mis valmis suuresti alles sõja käigus. === Balti laevastiku tegevus 1917–1920 === ==== Laevastik veebruarirevolutsioonis ==== [[Pilt:Marin de Kronstadt.jpg|pisi|Lahingulaeva Petropavlovsk madrused 1917. aastal Kroonlinnas]] [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja Kroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga. Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisele Valitsus]]ele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]as tapeti Kroonlinna sadama komandant ja sõjakuberner [[Robert von Wirén]] ja [[staabiülem]] admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[Balti laevastiku ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[viitseadmiral]] [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Suomenlinna|Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja "Keiser Aleksander II" komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör 1. järgu kapten Mihhail Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 Helsingis, 24 Kroonlinnas, 5 Tallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.<ref name="lcYyM" /> ==== Lahingud Lääne-Eesti saarestikus 1917. aasta oktoobris ==== 12. oktoobril 1917 algas Saksa vägede [[operatsioon Albion]], mida toetas suur hulk sõjalaevu, dessandiga Tagalahes. Eduka dessantoperatsiooni käigus hõivasid Saksa väed kiiresti Saaremaa, Muhu saare ja Hiiumaa. Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Operatsioon lõppes 21. oktoobril 1917 demoraliseerunud Vene vägede taandumisega või vangi langemisega ja ühtlasi ka laevastiku taandumisega saarestikust. {{Vaata|Operatsioon Albion}} ==== Laevastik oktoobrirevolutsioonis ==== 1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. <small>24. oktoobril [[vkj]]</small> 1917 [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja Aurora märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongressil]] tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] Nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}} ==== Jääretk ==== [[Pilt:Ledovyy-pokhod-3-4.jpg|pisi|Laevad Jääretkel 1918]] 1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud Läänemeres asuvatesse Soome – Helsingi ja [[Viapori]] ning Eesti – Tallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja talle määrati surmanuhtlus. {{Vaata|Balti laevastiku Jääretk}} ==== Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas ==== Seoses eelnenud poliitiliste sündmuste ja kehva majandusolukorra mõjuga oli Balti laevastiku Kroonlinna ja Petrogradi koondunud ujuvkoosseis muutunud 1918. aastaks suures osas lahingukõlbmatuks. Sõjaliste eesmärkide täitmiseks koondati laevastiku lahinguvõimelised sõjalaevad üksuseks nimetusega Tegevsalk, millel tuli võidelda 1918.-1919. aasta jooksul peamiselt Läänemerele saadetud Briti laevastiku üksustega. {{Vaata|Eesti Vabadussõda}} === Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939 === Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn. 1921. aasta veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda. {{vaata|Kroonlinna ülestõus}} [[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus "[[Punalipu orden|punalipuline]]". Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот''). === Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas 1939–1945 === [[Pilt:RIAN archive 323 Sailors going to the front.jpg|pisi|Balti laevastiku madrused Leningradis rindele suundumas 1941]] Balti laevastiku mõjutegevus 2. maailmasõjas algas praktiliselt seoses Baltimaadesse baasidesse asumisega 1939. aasta sügisel vastavalt Balti riikidele pealesunnitud rahvusvahelistele lepingutele. Sellele eelnes ettekäänete-intsidentide lavastamine merel septembris. 1939.–1940. aasta talvel osales Balti laevastik [[Talvesõda|Talvesõjas]] Soome vastu. 1940. aasta suvel blokeeris Balti laevastik Baltikumi mere poolt ja osales Baltimaade okupeerimises. 1941–1945 osales Balti laevastik sõjategevuses Saksamaa vastu. Sõja alates oli laevastiku koosseisus 2 lahingulaeva (1. maailmasõja aegsed), 2 ristlejat, 2 liidrit, 19 hävitajat, 65 allveelaeva, 48 kaatrit ja 656 lennukit. Oluliseks mastaapseks operatsiooniks oli evakuatsioon Tallinnast [[Kroonlinn]]a 1941. aasta hilissuvel, mis päädis [[Juminda miinilahing]]uga. 1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta kevadeni oli laevastik praktiliselt blokeeritud Soome lahe idaosas ja toetas peamiselt maaväge [[Leningradi blokaad]]is. Retkedel käisid vaid allveelaevad. {{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}} === Kahe punalipuga Balti laevastik 1945–1991 === Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust kaks laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''' (Северо-Балтийский, 8-й флот), keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''' (Юго-Балтийский, 4-й флот), keskusega Kaliningradis Baltiiskis. [[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastikuks]]. [[1956]]. aastal vabastati sõja järel kasutusse saadud [[Porkkala mereväebaas]] ning tagastati Soomele. [[1965]]. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''. {{vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}} ==== Kahe punalipuga Balti laevastiku koosseis ==== ==== Rahuaegne luure ja tegevus ==== [[Pilt:Interrinne 90 (16).jpg|pisi|Balti laevastiku madrused paraadil Tallinnas 9. mail 1990]] 1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO]]-ga Läänemeri kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil. Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Läänemeres teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luuret]] laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis Baltiiskis. 1961. aasta aprillis põgenes allveelaevade baaslaev Smolnõi leedulasest komandöri, Jonas Pleškysi juhtimisel Klaipedast Tallinna sõidul Rootsi Gotlandile. 1975. aasta novembris toimus Riias paiknenud sõjalaeval (fregatil-allveelaevahävitajal) [[Storoževoi]] [[poliitjuht|poliitjuhi]], 3. järgu kapteni [[Valeri Sablin]]i korraldatud [[mäss]], mis suruti maha. 1981. aasta oktoobris toimus skandaalne rahvusvaheline intsident Balti laevastiku [[Whiskey klassi allveelaev]]aga [[S-363]]. Allveelaev üritas teadmata eesmärgil siseneda [[Rootsi]] [[Karlskrona]] [[mereväebaas]]i ja sõitis samas kaljumadalikule ning selle pardal oli ka [[tuumarelv]]. === Venemaa Föderatsiooni Balti laevastik pärast 1991. aastat === [[Pilt:2003. Марка России 0844bl 257106 hi.jpg|pisi|300. aastapäeva postmark]] ==== Areng ja tegevus ==== [[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|pisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]] [[Pilt:Medvedev's ship before destroyer "Nastoichiviy".jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008]] [[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017]] Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis. 2008. aastal oli laevastiku nimekirjas umbes 75 sõjalaeva. 2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu). 2010. aastatel algas vananeva ujuvkoosseisuga Balti laevastiku märkimisväärne moderniseerimine, mis on jätkunud 2020. aastail. '''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'') * [[1991]]–2000 viitseadmiral [[Vladimir Jegorov]] (vene: ''Владимир Григорьевич Егоров'') * [[11. aprill]] [[2001]] – 2006 viitseadmiral [[Vladimir Valujev]] (sünd 1947) (vene: ''Владимир Прокофьевич Валуев'') * [[12. mai]] [[2006]] – 2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'') * [[6. detsember]] [[2007]] – 2009 viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'') * [[8. september]] [[2009]] – mai 2012 [[viitseadmiral]] [[Viktor Tširkov]] (sünd 1959) (''vene: Виктор Викторович Чирков'')<ref name="DSlBb" /><ref name="Tloor" /> * september [[2012]] – juuni 2016 [[viitseadmiral]] [[Viktor Kravtšuk]] * juuni [[2016]] – oktoober 2021 [[viitseadmiral]] (alates 2018 [[admiral]]) [[Aleksandr Nosatov]] * oktoober [[2021]] – aprill 2023 [[viitseadmiral]] (alates 2022 [[admiral]]) [[Viktor Liina]] * aprill [[2023]] – juuli 2024 [[viitseadmiral]] (alates 2024 [[admiral]]) [[Vladimir Vorobjov]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seto päritolu admiralist sai Vene Vaikse ookeani laevastiku juhataja |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120176986/seto-paritolu-admiralist-sai-vene-vaikse-ookeani-laevastiku-juhataja |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Уроженец Эстонии возглавил Балтийский флот Российской Федерации |url=https://rus.delfi.ee/statja/120177724/urozhenec-estonii-vozglavil-baltiyskiy-flot-rossiyskoy-federacii |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Delfi RUS |keel=ru}}</ref> * juuli [[2024]] – [[viitseadmiral]] [[Sergei Lipilin]] == Vaata ka == * [[Musta mere laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] * Läänemere-äärsete riikide mereväed ** [[Eesti merevägi]] ** [[Poola merevägi]] ** [[Rootsi merevägi]] ** [[Saksa merevägi]] ** [[Soome merevägi]] ** [[Taani merevägi]] ** [[Vene merevägi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="6q7vm">[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/venemaa-balti-laevastik-tahistas-305-sunnipaeva?id=51130008 Venemaa Balti laevastik tähistas 305. sünnipäeva], Äripäev, 18. mai 2008</ref> <ref name="bXb9j">[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Sweden-Warship-Astrild-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May-in-the-Mouth-of-the-Neva.html Pieter Pickaerti gravüür: Astrild]</ref> <ref name="pp2Xg">[http://www.arthermitage.org/Pieter-Pickaert/Galliot-Geddan-Captured-by-the-Russian-Troops-in-May.html Pieter Pickaerti gravüür: Geddan]</ref> <ref name="uR4Zv">{{Netiviide |url=http://www.varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |pealkiri=Sõjassaagiks langenud Rootsi laevade Astrild ja Geddan vallutamine Neeva jõe suudmes. Valentin Petšatini maal, 1920 |vaadatud=2011-01-16 |arhiivimisaeg=2011-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111017131951/http://varvar.ru/arhiv/gallery/marina/pechatin/pechatin_17.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HvTdZ">[https://web.archive.org/web/20081102000201/http://www.rosbalt.ru/2008/05/17/484777.html Балтийский флот отмечает 305-летие], rosbalt.ru, 17. mai 2008</ref> <ref name="zCZgH">{{Netiviide |url=http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |pealkiri=Välismaalsesed Vene laevastikus |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126114729/http://nekropolvmf.ru/inostransi.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9mWUi">{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2012-07-07 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ulzDf">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="lcYyM">{{Netiviide |url=http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&aa1=487&aa2=2 |pealkiri=Трагедия русского офицерства. Сергей Волков |vaadatud=2009-02-19 |arhiivimisaeg=2011-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111202193714/http://www.white-guard.ru/go.php?n=12&aa1=487&aa2=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DSlBb">[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] Kaliningrad 12. september 2009</ref> <ref name="Tloor">[http://www.arms-expo.ru/site.xp/049057054048124049048056049057.html Виктор Чирков – новый командующий Балтфлотом]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 13. september 2009</ref> }} == Kirjandus == * [[Jüri Pärn]], [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. "Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil". Tallinn: Sentinel, 2006 * [http://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ "Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941", venekeelne] * [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm "Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a"], venekeelne * [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2006/022.htm "Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis"], venekeelne == Välislingid == {{commonscat|Baltic Fleet}} * [http://shiphistory.ru/tabelr.htm Табель о рангах, введенный Петром 24 января 1722 г.] * [http://shiphistory.ru/ Сайт, посвященный истории российского флота и судостроения в России с древнейших времен и до наших дней] * [http://www.armiyaiflot.ru/ePages/2006/200306.htm Подводные лодки балтийского флота в кампаниях 1916–1917] * [http://www.postimees.ee/1099668/print/venemaal-voeti-kasutusele-uue-polvkonna-tuumaallveelaev/ Venemaa võttis kasutusele uue põlvkonna Moskva klassi tuumaallveelaeva], postimees.ee, 11. jaanuar 2013 {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Venemaa merevägi]] [[Kategooria:Balti laevastik| ]] 4t6yz6wkmtyodsqsacfpbplzangli3u 0 137928 7168507 6980508 2026-06-06T20:59:44Z Kuriuss 38125 7168507 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Wilhelm Maximilian Wundt''' ([[16. august]] [[1832]] – [[31. august]] [[1920]]) oli saksa [[füsioloogia|füsioloog]], [[filosoof]] ja [[psühholoog]]. Teda loetakse koos [[William James]]iga üheks eksperimentaalse (sel ajal oli samatähenduslik teadusliku psühholoogiaga) [[psühholoogia]] rajajaks: ta asutas [[1879]]. aastal [[Leipzigi ülikool]]i juurde esimese eksperimentaalpsühholoogialabori. Tänu laborile sai ta uurida religioossete uskumuste olemust, vaimseid häireid ja hälbelist käitumist ning kindlaks teha kahjustatud piirkondi ajus. Eksperiment oli tema jaoks eelkõige vahend kirjelduse täpsuse saavutamiseks, mitte aga suurte teoreetiliste probleemide lahendamiseks. Uurimisstrateegiat, mis sarnaneb väga tema õpetaja Helmholtzi omaga, võib iseloomustada järgmiselt: * tuleb hoolikalt kirjeldada stiimuli füüsikalisi omadusi, * seejärel eraldada atomistliku analüüsi loogikat järgides välja elementaarsed aistingud, mida need stiimulid esile kutsuvad, ning * introspektiivselt kirjeldada mentaalseid jõude, mis need elemendid üheks tervikuks sulatavad, jäädes tihti märkamatuks ja väljapoole inimese teadvust (nagu näiteks Helmholtzi "teadvustamata otsustused"). ==Elulugu== Wilhelm Wundt sündis 1832. aastal Neckaraus Mannheimi lähedal pere neljanda lapsena. Tema vanemad olid luteri pastor Maximillian Wundt ja Marie Frederike. Kui Wilhelm oli umbes nelja-aastane, kolis nende pere Heidelsheimi väikelinna. 1851. aastal astus Wilhelm Wundt [[Heidelbergi ülikool]]i arstiteaduse erialale. Juba 1853. aastal kirjutas ta esimese teadusliku töö (kloriidi sisaldus uriinis). Ülikooli lõpetas ta 1855. aastal ning 1856. aastal jätkas õpinguid [[Berliini ülikool]]is [[Johannes Peter Müller|Johannes Mülleri]] ja Du Bois-Reymondi juures. Wundt oli aastatel 1857–1874 eradotsent ja 1864. aastal erakorraline professor Heidelbergi ülikoolis. Kui Helmholtz määrati 1858. aastal füsioloogiainstituudi direktoriks, sai Wundt tema assistendiks. 1862 valmis Wundtil Helmholtzi teadvustamata otsustuste kohta tekst "Beiträge zur Theorie der Sinneswahrnehmung", milles ta kõneleb psühholoogiast kui eksperimentaalsest teadusest. 1865. aastal kirjutas ta õpiku inimpsühholoogiast. 1871. aastal töötas ta Berliini Ülikoolis. 1873/1874 valmis raamat "[[Grundzüge der physiologischen Psychologie]]", milles ta käsitleb uut teaduse valdkonda, mis "tugineb anatoomiale ja füsioloogiale, mis ise ei oma veel kindlat jalgealust; samal ajal aga tuleb rõhutada kohe algusest peale psühholoogiliste probleemide eksperimentaalset uurimist". Aastatel 1874–1875 töötas Wilhelm Wundt Zürichi Ülikooli filosoofiaprofessorina. 1876. aastal naasis ta Leipzigi Ülikooli, kus rajas 1879. aastal esimese eksperimentaalpsühholoogia labori. 1881. aastal asutas ta esimese psühholoogiauurimusi kajastava ajakirja Philosophische Studien. 1889. aastal sai temast Leipzigi Ülikooli rektor. == Wundti mõju psühholoogiale== Wundt uskus, et teaduslik psühholoogia peaks keskenduma teadvuse protsesside uurimisele, indiviidi subjektiivse kogemuse analüüsimisele.<ref name="Schacter, Daniel. L Psychology">Schacter, Daniel. L "Psychology"</ref> Wundti lähenemist arendas edasi tema õpilane [[Edward B. Titchener|Titchener]], süsteemi peamise fookusena tõi ta esile psüühika algelementide uurimise. Teadvuse uurimiseks tuleb see jaotada elementaarseteks tajudeks ja tunneteks.<ref name="Schacter, Daniel. L Psychology"/> Teadvuse sisu uurimiseks kasutas Wundt introspektsiooni, kogemuste subjektiivset jälgimist ja hindamist.<ref name="Schacter, Daniel. L Psychology"/> Selle meetodi ebausaldusväärsus oli üks põhjuseid, miks sellel lähenemisel ei olnud püsivat edu.<ref>Schacter, Gilbert, Wagner (2011). Psychology. Second Edition. Worth Publishers</ref> Kuigi Wundti peetakse psühholoogia rajajaks, ei teinud ta ise ühtegi suurt läbimurret fundamentaalsete probleemide lahendamises. Wundti mõju ulatus ka psühholingivistikasse. Tuntud keeleteadlane Leonard Bloomfield toetus oma 1914. aastal avaldatud õpiku kirjutamisel Wundti teooriatele. Wundt arvas, et mentaalne lause määrab lause formuleerimise, seepärast peaks neid sisemisi konstrukte käsitlema keeleüksustena.<ref>''Encyclopedia of Language and Linguistics'', Kieth Brown, Cambridge University</ref> Wundti loenguid kuulas umbes 24 000 üliõpilast. Aastatel 1875–1919 kaitses 186 Wundti õpilast doktorikraadi (neist 70 filosoofias ja 116 psühholoogias). Paljud Wundti õpilased said tuntud teadlaseks. Nende hulka kuuluvad: sakslased [[Oswald Külpe]] (Würzburgi Ülikooli professor), [[Ottmar Dittrich]] (jätkas Wundti psühholingvistikatööd, juhtides fonteetika ja keelepsühholoogia rühma Leipzigi Ülikoolis), [[Emil Krapelin]] (professor [[Tartu Ülikool]]is, kaasaegse psühholoogia ja psühhiaatria üks rajajatest); ameeriklased [[James McKeen Cattell]] (esimene psühholoogia professor Ameerika Ühendriikides), [[Granville Stanley Hall]] (kasvatusteadlane, Clarki Ülikooli rektor), [[Charles Hubbard Judd]], [[Hugo Münsterberg]], [[Walter Dill Scott]] (panustas organisatsioonipsühholoogia kujunemisse), [[Edward B. Titchener]], [[Lightner Witmer]]; inglased [[Charles Spearman]] (tuntud statistikaalaste tööde ja intelligentsuse teooria poolest); rumeenlane [[Constantin Rădulescu-Motru]] (filosoof, Bukaresti Ülikooli filosoofiaosakonna dekaan). 1879. aastal asutas Wundt [[Leipzigi Ülikool]]i juurde psühholoogialabori. Eksperimente alustati samal aastal. Ülikool võttis labori ametlikult ülikoolilinnaku koosseisu 1883. aastal.<ref name="Hothersall">History of Psychology , Fourth Edition, McGraw Hill Co., 2004</ref> Esialgu oli palju vastuseisu psühholoogia teaduslikule uurimisele, sest Wundti mitmed kolleegid seadsid kahtluse alla psüühika uurimise teaduslike meetoditega ja introspektsiooni väärtuse.<ref name="Hothersall" /> Hoolimata vastuseisust, labor kasvas ja kolis hiljem uude majja, mille Wundt oli kavandanud spetsiaalselt psühholoogiaalaste uuringute tegemiseks.<ref name="Hothersall" /> ==Mälestuse jäädvustamine== Tema järgi on nimetatud [[asteroid]]id [[635 Vundtia]] ja [[11040 Wundt]]. == Wundti tööviljakus == Wundt oli kirjatöös viljakas. [[Edwin Boring|Boringi]] arvestuste kohaselt kirjutas Wundt kokku 53 735 lehekülge teksti; 491 iseseisvat tööd, mis teeb kogu elu jooksul 2,2 lehekülge päevas ehk üks sõna iga kahe minuti tagant.<ref>Boring, E.G. (1957). A history of experimental psychology. New York: Appleton-Century-Crofts</ref> == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Wundt, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksamaa psühholoogid]] [[Kategooria:Saksamaa füsioloogid]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1832]] [[Kategooria:Surnud 1920]] jkhpmyxyq21dw0ix45q0sflxqp3k4h0 0 139830 7168501 7121646 2026-06-06T20:48:46Z Kuriuss 38125 7168501 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Gottfried Silbermann''' ([[14. jaanuar]] [[1683]] [[Kleinbobritzsch]] – [[4. august]] [[1753]] [[Dresden]]) oli saksa oreliehitaja. Ka tema vend Andreas Silbermann (1678–1734) ehitas [[orel]]eid ja [[klavikord]]e. Mõlemad vennad õppisid oreliehitust [[Strasbourg]]is. Gottfried Silbermann tegi teiste seas koostööd [[Johann Sebastian Bach]]iga. ==Säilinud orelid== [[Pilt:Freiberger Dom 11.JPG|pisi|Freibergi kiriku orel]] Gottfried Silbermann ehitas kokku 50 orelit; nendest on säilinud 29 pilli. Üks tema tuntumaid ja suuremaid on [[Freiberg]]i toomkiriku orel, mis ehitati aastatel 1711–1714. See on esimene tema ehitatud orel op.1. Selle pilli loomisel sai Gottfried Silbermanni mõjutusi oma vennalt Andreaselt. Freibergi katedraali Silbermanni orelist tegi Martti Porthani Oy Oreliehitus 1998. aastal [[Soome]]s [[Kotka]] kiriku jaoks väiksema koopia. Tuntud on ka [[Dresdeni Peakirik|Dresdeni peakirik]]u (Hofkirche) orel. Gottfried Silbermanni oreleid iseloomustab selge läbipaistev kõla, tugevad keelregistrid, tugeva kõlaga ''Cornett''. Gottfried Silbermann kasutas oma orelites tihti ''[[Rückpositif]]''<nowiki>'</nowiki>i, ehk selgpositiivi, mille puhul oreli viled asuvad [[organist]]i selja taga. Paljud Gottfried Silbermanni orelid on kolme [[manuaal]]iga pillid. Enamik säilinud Gottfried Silbermanni orelitest on Saksimaal. [[Frauenstein]]is asub Silbermanni muuseum. Gottfried Silbermann on oluliselt mõjutanud ka [[19. sajand]]i oreliehitaja [[Friedrich Ladegast]]i (1818–1905) loomingut. [[20. sajand]]il tekkis [[Albert Schweitzer]]i eestvedamisel Saksamaal oreliliikumine, mille loosungiks sai "Tagasi Silbermanni juurde!" Tekkis uuesti huvi [[barokkmuusika]] ja selle ajastu orelite vastu. ==Gottfried Silbermann leiutajana== Gottfried Silbermanni peetakse üheks [[klaver]]i leiutajaks, sest ta hakkas moderniseerima [[klavikord]]e. Algselt leiutas ta topeltklavikordi variandi ''cembalo d'amore''. Esimesena Saksamaal võttis Gottfried Silbermann klavikordides kasutusele [[Bartolomeo Cristofori]] (1655–1732) klaverimehaanika ja täiendas seda 1726. aastal. Seda pilli hakati nimetama [[klaviir]]iks ([[Hammerklavier]]), hiljem sai sellest [[klaver]]. [[Johann Sebastian Bach]] oli sellest pillist väga vaimustatud ja kirjutas süite klaviirile (klaverile) ning "Hästi tempereeritud klaviiri" kahes osas. ==Välislingid== * [http://silbermann.org/ Silbermann.org] * [http://www.silbermannorgel-crostau.de Silbermanni orel Crostaus] * [http://www.baroquemusic.org/silbeng.html Gottfried Silbermanni elulugu inglise keeles] * [http://www.baroquemusic.org/silblist.html Gottfried Silbermanni orelite loetelu] {{DEFAULTSORT:Silbermann, Gottfried}} [[Kategooria:Saksamaa pillimeistrid]] [[Kategooria:Orelimeistrid]] [[Kategooria:Sündinud 1683]] [[Kategooria:Surnud 1753]] 2py7gsph1ilf60y2fcgq50u20kyw8sy 1 139846 7168504 1178012 2026-06-06T20:51:14Z Kuriuss 38125 7168504 wikitext text/x-wiki Ta ehitas ka klavereid ja teisi pille. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. august 2008, kell 02:42 (UTC) Jah see on tõsi. Just lisasin artiklisse. Klaverist tänapäeva mõistes tol ajal veel siiki rääkida ei saa. Olid esimesed Hammerklavier pillid, sest Mozart veel hiljem mängis klaviiril mitte päris klaveril. Kõla nendel pillidel oli natuke teistsugune, klhvikäik palju krgem kui tänapäeva klaveritel ja mehanismi ehitus oli kergem ei kasutatud veel malmraami, erinevalt tänapäevast. Veel Ferenc Liszt mängis nö puitraamiga klaveritel ja kuna raam ei pidanud keelte koormusele vastu, hakati alles 19.sajandil tegema tugevdatud malmraamiga klavereid.--[[Kasutaja:Jyriorel|Jyriorel]] 28. august 2008, kell 10:22 (UTC) ''See on esimene tema ehitatud orel op.1.'' – "oopust" kasutatakse muusikapalade nummerduses, aga kas tõesti ka orelite nummerduses? Eesti keeles minu teada sellist kommet pole. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 23:51 (EEST) d84mlitnighamkms4xbjkai86tb4qkn 0 143189 7168603 6341462 2026-06-07T06:26:01Z Kuriuss 38125 7168603 wikitext text/x-wiki '''Aarne Viisimaa''' (1935. aastani '''Arnold Peeter Vismann'''<ref>Tallinna Jaani Kogudus, II pihtkonna III personaalraamat; 1919-1940 [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.54:361 Saaga TLA.1358.2.54:361]</ref> ehk '''Arnold Wisman''', [[25. november]] [[1898]] [[Sangaste]] – [[2. oktoober]] [[1989]] [[Stockholm]]) oli eesti laulja ([[tenor]]). Arnold Wisman sündis külasepa pojana. Mõlemal tema vanemal oli ilus lauluhääl ning nad olid tegevad [[Sangaste Laulu ja Mängu Selts|Sangaste Laulu ja Mängu Seltsis]]. Juba 15-aastaselt hakkas Arnold koori juhatama, osales näidendeis ning oli ka ise näitejuht. Pärast külakooli õppis ta [[Otepää progümnaasium]]is ja [[Tartu Kommertskool]]is ning astus siis 1920 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kaubandusteaduskonna õpilaseks. Juba Kommertskooli ajal oli ta esinenud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] etendustes kooris ning pärast kooli lõpetamist sai samas tööd palgalise näitlejana draama ja opereti alal. Kuna töö kõrvalt oli kõrgkoolis õppimine raske, loobus ta sellest ning asus Stahlbergi juhatusel laulu õppima. Lavastas kahe aasta jooksul Vanemuises viis ooperit ning lõpetas 1927. aastal [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Tartu Konservatooriumi]] lauluklassi selle viimases lennus.<ref name=":0">Arnold Vismann 15 a. laval. - [[Olion (ajakiri)|Olion]], nr 1 1933, lk 217.</ref> Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Tallinnas [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatris]]. Aarne Viisimaa esitatud laule salvestati grammofoniplaatidele, eriti populaarseks osutus tema lauldud "Lapsepõlve kodu".<ref name=":0" /> 1930. aastatel pidas ta Tallinnas kirjutustarvete äri.<ref>Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 36, 26. märts 1934.</ref> 1944. aasta augustis, kui oli ta koos [[Milvi Laid]]iga esinemas [[Helsingi]]s, ta emigreerus. Elas paguluses algul Soomes ja 1945. aastast Rootsis. Töötas kontoriametnikuna ja noodikirjutajana, õppis teoloogiat, esines kontserdi- ja kirikulauljana. Kuni 1958. aastani lõi kaasa Rootsi eesti teatrites näitleja ja lavastajana. Ta oli korporatsiooni [[Korporatsioon Ugala|Ugala]] vilistlane. == Isiklikku == Tema poeg [[Vello Viisimaa]] (1928–1991) oli opereti- ja estraadinäitleja. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Harri Kiisk]]. Aarne Viisimaa mälestuseks. Teataja, 14. oktoober 1989, nr 19, lk 9. {{JÄRJESTA:Viisimaa, Aarne}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1989]] si8l46qqif7ryyc3day3yg9cz8mbk88 0 144633 7168566 7160741 2026-06-07T03:59:11Z Kuriuss 38125 7168566 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Fiorentina | pilt = 2022 ACF Fiorentina logo.svg | pildiallkiri = | täisnimi = Associazione Calcio Firenze Fiorentina SpA | hüüdnimi = ''Viola'' (lilla) | lühend = | asutatud = 1926 (AC Fiorentina)<br />2002 (ACF Fiorentina) | lõpp = | väljak = [[Stadio Artemio Franchi]] | mahutavus = 43 147 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Rocco B. Commisso | omanik = New ACF Fiorentina S.r.l. | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Vincenzo Italiano]] | liiga = [[Serie A]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 15. koht | muster_la1=_fio1415h |muster_b1= _fio1415h |muster_ra1=_fio1415h |muster_sh1=_fio1415h |muster_so1=_fio1415h | vasakkäsi1= 4b3c8a|kere1= 4b3c8a|paremkäsi1=4b3c8a |püksid1=4b3c8a |sokid1=6000BF | muster_la2=_fio1415a |muster_b2=_fio1415a |muster_ra2=_fio1415a|muster_sh2=_fio1415a |muster_so2=_fio1415a | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | veeb = https://www.acffiorentina.com/ | e mäng = | enim mänge = [[Giancarlo Antognoni]] (429) | võit = | kaotus = | mängija = [[Kurt Hamrin]] (208) | fännid = | auhinnad = }} '''ACF Fiorentina''' on [[Itaalia]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Serie A]]. Klubi kodulinn on [[Firenze]]. Alates 1931. aastast on klubi kodustaadion [[Stadio Artemio Franchi|Artemio Franchi]]. Fiorentina on kahekordne [[Serie A]] võitja (hooaegadel 1955–56 ja 1968–69). Lisaks sellele on klubi võitnud kuuel korral [[Coppa Italia|Itaalia karika]] ja üks kord [[Supercoppa Italiana|Itaalia superkarika]]. 1961 võitis klubi [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karika]]. Hooajal 1956/1957 kaotati [[Euroopa karikavõistlused jalgpallis|Euroopa karikavõistluste]] finaalis [[Madridi Real]]ile. Hooajal 1990/1991 kaotati [[UEFA Euroopa Liiga]] finaalis kahe mängu kokkuvõttes [[Juventus FC|Juventusele]]. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 31. jaanuar 2023''<ref>{{cite web |url=https://www.acffiorentina.com/it/squadre/prima-squadra-maschile/tutti |title=Prima Squadra Maschile |publisher=ACF Fiorentina |access-date=28 July 2021 |url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201029161420/https://www.acffiorentina.com/it/squadre/prima-squadra-maschile/tutti |archive-date=29 October 2020 }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Pietro Terracciano]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Domilson Cordeiro dos Santos|Dodô]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Cristiano Biraghi]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=SRB|pos=KA|nimi=[[Nikola Milenković]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Giacomo Bonaventura]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=SRB|pos=RÜ|nimi=[[Luka Jović]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Riccardo Saponara]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Arthur Cabral]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Gaetano Castrovilli]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Jonathan Ikoné]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=SRB|pos=KA|nimi=[[Aleksa Terzić]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Luca Ranieri]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ARG|pos=RÜ|nimi=[[Nicolás González]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Lorenzo Venuti]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Lucas Martínez Quarta]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Michele Cerofolini]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=GHA|pos=PK|nimi=[[Alfred Duncan]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ITA|pos=RÜ|nimi=[[Riccardo Sottil]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Sofyan Amrabat]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Rolando Mandragora]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Alessandro Bianco]]}} {{JK koosseis mängija|no=56|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Salvatore Sirigu]]}} {{JK koosseis mängija|no=72|rah=CZE|pos=PK|nimi=[[Antonín Barák]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Josip Brekalo]]}} {{JK koosseis mängija|no=98|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Igor Julio|Igor]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=CIV|pos=RÜ|nimi=[[Christian Kouamé]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Serie A]]: **'''Võidud''' (2): 1955–56; 1968–69 **Teised kohad (5): 1956–57; 1957–58; 1958–59; 1959–60; 1981–82 *[[Serie B]]: **'''Võidud''' (3): 1930–31; 1938–39; 1993–94 *[[Serie C2]]: **'''Võidud''' (1): 2002–03 *[[Coppa Italia]]: **'''Võidud''' (6): 1939–40; 1960–61; 1965–66; 1974–75; 1995–96; 2000–01 *[[Supercoppa Italiana]]: **'''Võidud''' (1): 1996 **Teised kohad (1): 2001 *[[Euroopa karikas]]: **Teised kohad (1): 1956–57 *[[UEFA karikas]]: **Teised kohad (1): 1989–90 *[[UEFA karikavõitjate karikas]]: **'''Võidud''' (1): 1960–61 **Teised kohad (1): 1961–62 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.violachannel.tv/ Klubi koduleht] {{Serie A}} {{JÄRJESTA:Fiorentina}} [[Kategooria:Itaalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:ACF Fiorentina| ]] [[Kategooria:Serie A klubid]] 0r8nmxry8cv3pyefntaufzmenceg5vr 0 144805 7168661 6435969 2026-06-07T09:55:55Z Kuriuss 38125 7168661 wikitext text/x-wiki '''Verelibled''' ehk '''vererakud''' ([[ladina keel]]es ''haemocytys'') on paljude [[selgrootud|selgrootute]] [[hemolümf]]is ja [[selgroogsed|selgroogsete]] [[veri|veres]] ringlevate [[rakk]]ude koondnimetus. Vereliblede areng, [[diferentseerumine|eristumine]], paljunemine, liikumine, morfoloogia, [[apoptoos]] ning patoloogia (sh ebanormaalne eristumine) võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Paljude selgroogsete vererakud jaotatakse valge- ja punalibledeks ning vereliistakuteks.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 839:2004.</ref> [[Pilt:Red White Blood cells.jpg|pisi|Vasakult: [[punalible]], [[vereliistak]] ja valgelible ([[lümfotsüüt]]) [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] all vaadelduna]] Vereliblede arv on normaalsetes tingimustes üsna püsiv väärtus, sest hävinenud rakud asenduvad uutega. Vererakkude eellasrakud [[diferentseerumine|eristuvad]] juba blastotsüstistaadiumis. [[Punalibled]] ehk erütrotsüüdid on vajalikud [[hapnik]]u vastuvõtuks [[kops]]udes ja äraandmiseks [[kude]]des. [[Vereliistakud]] ehk trombotsüüdid sisaldavad aineid, mis on olulised [[veri|vere]] [[hüübimine|hüübimisel]] ja [[veresoon]]te ahendamisel. [[Valgelibled]]e ehk leukotsüütide ülesandeks on kahjutustada [[organism]]ile võõraid, peamiselt [[valk|valgulisi]] ühendeid. Vererakud on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". == Vaata ka == *[[imetajate rakutüüpide loetelu]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Jonas G King, ja Julián F Hillyer, [http://www.biomedcentral.com/1741-7007/11/55 Spatial and temporal in vivo analysis of circulating and sessile immune cells in mosquitoes: hemocyte mitosis following infection], BMC Biology 2013, 11:55 doi:10.1186/1741-7007-11-55, veebiversioon (vaadatud 30.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne Terminologia Histologicas] H2.00.04.1.00001: Haemocyti. Vererakud <small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Blutkörperchen]] seisuga 30.07.2014.''</small> [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Hematoloogia]] [[Kategooria:Veri]] jqlx428smih08swe7dzlcgor4p8j24b 0 155321 7168363 6798230 2026-06-06T13:34:12Z Mona 355 7168363 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[5. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. * [[1757]] – [[Pierre Jean Georges Cabanis]], prantsuse filosoof * [[1819]] – [[John Couch Adams]], inglise astronoom * [[1853]] – [[Lucina Hagman]], Soome poliitik ja pedagoog * [[1862]] – [[Allvar Gullstrand]], rootsi silmaarst ja arstiteadlane * [[1879]] – [[Erich Rosenberg]], Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane * [[1886]] – [[Toivo Kivimäki]], Soome poliitik, diplomaat ja õigusteadlane * [[1873]] – [[Kaarel Parts]], eesti õigusteadlane ja poliitik * [[1877]] – [[Gustav Kaasik]], eesti koori- ja orkestrijuht * [[1879]] – [[Adolf Wiklund]], rootsi helilooja ja dirigent * [[1881]] – [[Adolf Stafenau]], Eesti asekonsul * [[1883]] – [[John Maynard Keynes]], Briti majandusteadlane * [[1886]] – [[Kurt Hahn]], Saksa juudi pedagoog * [[1889]] – [[Vanda Juhansoo]], eesti tarbekunstnik ja kunstipedagoog * [[1893]] – [[Karl Rähesoo]], eesti rohuteadlane * [[1898]] – [[Federico García Lorca]], hispaania kirjanik * [[1900]] – [[Dénes Gábor]], Ungari juudi päritolu Briti elektriinsener ja füüsik * [[1906]] – [[Helmut Maandi]], eesti õigusteadlane ja poliitik * [[1911]] – [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane ja ajakirjanik * [[1919]] – [[Olav Karikosk]], eesti kergejõustikutreener * [[1920]] – [[Victoria Tallo]], eesti arhitekt * [[1922]] – [[Harri Pudersell]], eesti maalikunstnik * 1922 – [[Johannes Jürisson]], eesti muusikateadlane- ja pedagoog * [[1923]] – [[Leonide Josing]], eesti arhitekt * [[1925]] – [[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik * [[1928]] – [[Tony Richardson]], Briti teatri- ja filmirežissöör * [[1931]] – [[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane * 1931 – [[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör, stsenarist ja laulusõnade autor * [[1933]] – [[Per Ung]], Norra skulptor ja graafik * 1933 – [[Bata Živojinović]], Serbia näitleja ja poliitik * [[1937]] – [[Tiia Upine]], eesti raadioajakirjanik * [[1938]] – [[Mait Summatavet]], eesti kujunduskunstnik * 1938 – [[Tõnu Lauk]], eesti metallikunstnik * [[1939]] – [[Enn Erikson]], eesti kergejõustiklane * [[1940]] – [[Edda Kingu]], eesti metallikunstnik * [[1941]] – [[Barbara Brylska]], [[Poola]] [[filminäitleja]] * 1941 – [[Gjermund Eggen]], norra murdmaasuusataja * 1941 – [[Gudrun Sjödén]], rootsi moekunstnik ja ettevõtja * [[1943]] – [[Jaak Panksepp]], eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane * [[1944]] – [[Jaak Herodes]], Eesti omavalitsustegelane * 1944 – [[Juan Fabila]], Mehhiko poksija * [[1946]] – [[Stefania Sandrelli]], [[Itaalia]] filminäitleja * 1946 – [[Marje Aasmets]], eesti raamatukogundusteadlane * [[1947]] – [[Tiina Pikamäe]], eesti kunstiteadlane * [[1948]] – [[Vilma Kukrus]], eesti füüsik ja õpetaja * 1948 – [[Kersti Zilmer]], eesti biokeemik * [[1950]] – [[Kädi Riismaa]], eesti ajaloolane ja dokumendihalduse spetsialist * [[1952]] – [[Nicko McBrain]], inglise muusik * [[1953]] – [[Jüri Ehasalu]], eesti majandus- ja meediajuht * [[1955]] – [[Priit Siitan]], eesti riigiametnik * 1955 – [[Merike Vaher]], eesti keemik * [[1957]] – [[Enrico Ruggeri]], itaalia laulja * [[1958]] – [[Katrin Nielsen]], eesti näitleja * 1958 – [[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik * [[1959]] – [[Riina Pulges]], eesti arstiteadlane ja oftalmoloog * [[1962]] – [[Tõnis Lukas]], Eesti poliitik * [[1964]] – [[Augustin Matata Ponyo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi rahandustegelane ja poliitik * 1964 – [[Rick Riordan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[1965]] – [[Hendrik Toompere juunior]], eesti näitleja * 1965 – [[Sofi Aršas]], eesti klaasikunstnik * [[1967]] – [[Kertu Vellerind]], eesti metallikunstnik * 1967 – [[Ruslan Homtšak]], Ukraina sõjaväelane * [[1968]] – [[Aureliu Ciocoi]], Moldova diplomaat ja poliitik * [[1969]] – [[Imre Kose]], eesti kokk * [[1971]] – [[Mark Wahlberg]], USA filminäitleja ja teleprodutsent * 1971 – [[Emmelie Prophète]], Haiti kirjanik ja diplomaat * [[1973]] – [[Raul Siem]], Eesti ettevõtja, jurist ja poliitik * [[1975]] – [[Dmitri Kurakin]], Eesti iluuisutaja (jäätantsija) * 1975 – [[Andrei Galbur]], Moldova diplomaat ja poliitik * 1975 – [[Andrius Palionis]], Leedu poliitik * [[1976]] – [[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht * [[1977]] – [[Veronika Alu]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog * 1977 – [[Heili Sibrits]], eesti ajakirjanik * [[1978]] – [[Nick Kroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1979]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja * [[1980]] – [[Liisa Puusepp]], eesti ökoloog * [[1982]] – [[Zvjezdan Misimović]], endine Bosnia jalgpallur * [[1983]] – [[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane * [[1984]] – [[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur * [[1990]] – [[Leemet Onno]], eesti laulja * 1990 – [[Radko Gudas]], tšehhi jäähokimängija * [[1997]] – [[Kieran Tierney]], Šotimaa jalgpallur * [[1998]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 05.]] nc32wayrtwgo8gnfbytgc7rae32k07m 0 156527 7168553 6712803 2026-06-06T22:39:52Z ~2026-33780-85 231153 /* Tagajärjed */ 7168553 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}} {{Vikinda|kuu=märts|aasta=2022}} [[File:Money in notes.jpg|thumb]] '''Rahapesu''' on protsess, mille käigus üritatakse kuritegelikul teel saadud vara päritolu muuta näiliselt legaalseks. Rahapesu kohustuslikud tunnused on eelkuritegu ja eelkuriteo toimepanemise teel saadud varaga tehtavad varjamistegevused. ==Rahapesu ja selle tõkestamine Eestis== 1. juulil 1999 jõustus Eestis [[rahapesu tõkestamise seadus]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/76607 Rahapesu tõkestamise seadus], RT I 1998, 110, 1811</ref> ja alustas tegevust [[Rahapesu Andmebüroo]]. 1. jaanuaril 2004 nimetati seadus ümber [[rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus]]eks (RTRTS). 1. jaanuaril 2008 jõustus uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS). 26. novembril 2017. aastal jõustus põhjalikult muudetud RahaPTS<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017002 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus], RT I, 17.11.2017, 2</ref> ===Kriminaliseerimise kohustus=== Rahapesu karistatakse Eestis [[karistusseadustik]]u § 394 alusel, antud sätte näol on tegu blanketse ehk välisviitelise normiga, mis tähendab, et see sisustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 kaudu. Eesti õiguses on KarS § 394¹ alusel karistatav ka rahapesu kokkulepe. Rahapesu objekt on kuritegelikul teel saadud vara, mis saab toimida majandusliku väärtuse kandjana.<ref>P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 4.1. (I. Tibar)</ref> RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt: (1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: :1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; :2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; :3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. 2017. aasta 27. novembril jõustus praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon, millega võeti Eesti õigusesse üle nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv.<ref>(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015L0849</ref> Eestile tuleb rahapesu karistatavuse nõue erinevatest rahvusvahelistest õigusaktidest. Allikad, millest Eesti juhindub rahapesuvastases võitluses: * Varssavi konventsioon * Varssavi konventsioonile eelnenud 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon * Viini konventsioon * Palermo konventsioon * FATFi soovitused. Kuigi Eesti ei ole FATFi liige, on Eesti MoneyVAL-i liige ja MoneyVAL juhindub FATFi soovitustest. ===Institutsioonid=== Selleks, et oleks tagatud Eesti finantssüsteemi usaldusväärsus ja läbipaistvus, on oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonda pidevalt jälgitakse. <ref name="finantsins">[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/rahapesu-tokestamine Finantsinspektsioon. Rahapesu tõkestamine.]</ref> Eestis vastutavad rahapesu vastase võitluse eest mitmed institutsioonid. Institutsioonid, kes Eestis tegelevad rahapesu tõkestamisega on [[rahapesu andmebüroo]] (RAB), [[Finantsinspektsioon]] ja uurimisasutused, sealhulgas [[maksu- ja tolliamet]], [[prokuratuur]], [[kaitsepolitsei]] ja kohtud. [[Rahandusministeerium]]il lasub kohustus seadusandliku tausta ja tegevuse koordineerimise eest. <ref name="EP"> [https://pangaliit.ee/rahapesu-tokestamine/rahapesuga-voitlevad-organisatsioonid-eestis Eesti Pangaliit. Rahapesuga võitlevad organisatsioonid Eestis.]</ref> Rahandusministri juhtida on ka rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon, mille ülesanneteks on muu hulgas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase poliitika väljatöötamine ja riikliku riskihinnangu koostamine.<ref>[https://www.fi.ee/sites/default/files/201811/Finantsinspektsiooni_poliitikadokument.pdf Finantsinspektsiooni järelevalvepoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.] {{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Milline roll on igal institutsioonil rahapesu vastases võitluses: * Rahapesu andmebüroo – esmatasandi järelevalve teostamine rahapesu üle, muu hulgas teabe kogumine ja kriminaaltulu jälitamine<ref name="finantsins" />. * Finantsinspektsioon – vastutamine Eesti finantssektori läbipaistvuse eest. Turujärelevalve teostamine rahandussektoris, et tagada selle valdkonna usaldusväärsus ja stabiilsus. <ref name="EP"/> * prokuratuur, kaitsepolitsei ja kohus – asutused, kes kuriteo asjaolude ilmnemisel peavad läbi viima kriminaalmenetlust. Kaitsepolitsei tegeleb peamiselt terrorismi rahastamise tõkestamisega, prokuratuur menetleb rahapesualaseid kuritegusid ning kohus otsustab kuritegudes süüdimõistmise üle. ===Kaitstav õigushüve=== Kars § 394 eesmärk on pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu ja majandussüsteemi kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest. <ref> P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 1.1. (I. Tibar)</ref> Rahapesuna võib KarS § 394 lg 1 mõttes mõista selliseid RahaPTS § 4 lg-s 1 kirjeldatud tegusid, mis suunavad legaalsesse majandus- või rahakäibesse kuritegelikke vahendeid sellises mahus ja viisil, mis rahakäivet kahjustab. <ref>RKKKo, 13.12.2010. 3-1-1-68-10, p 16</ref> Kuriteokoosseisuna on KarS § 394 paigutatud KarS-i 21. peatüki (majandusalased süüteod) 5. jakku (rahapesualased süüteod). Ka seadustehnilise paigutuse kohaselt peab rahapesu kahjustama eelkõige riigi majanduse normaalset toimimist. Kui rahapesu määratleda majandussüüteona, siis see tähendab, et rahapesu mõiste ei hõlma ainult konkreetsete isikute varaliste õiguste sfääri puudutavaid tegusid, vaid peab hõlmama ka majanduse normaalse toimimise kahjustamist. <ref>RKKKo, 13.12.2010. 3-1-1-68-10, p 115</ref> ===KarS § 394 piiritlemine KarS §-st 202=== Majanduse kahjustamise nõue on üks viise, mil moel on võimalik piiritleda KarS §-s 394 ja KarS §-s 202 sätestatud varavastast süütegu. KarS § 202 käsitleb süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist ja turustamist. Kars § 394 eesmärk on riigi rahandus- ja majandussüsteemi kaitsmine kuritegeliku varaga manipuleerimise eest, selle alla ei kuulu igasugune kuritegelikult saadud vara kasutamine, mille käigus on varjatud vara tegelik päritolu. Majanduse normaalse toimimise kahjustamist ei esine kuritegeliku päritoluga vara käitlemisel, mille eesmärk on vaid isiklik tarbimine.<ref>P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 202 komm 10 (J. Sootak)</ref> Rahapesuga ei ole tegemist olukorras, kus kuritegelikul teel omandatud vara suunatakse lihtsalt vahetusse lõpptarbimisse (nt tarbeesemete ostmine). <ref>RKo, 27.06.2005. 3-1-1-34-05 p 25</ref> Kui KarS § 202 puhul on nõutav esemeline identsus, siis rahapesu puhul sellist nõuet ei ole. Esemeline identsus tähendab seda, et nii algobjekt kui ka rahapesu objekt peavad olema samad. Rahapesu objekti nimetatakse saastunud ehk kontamineeritud varaks. Eristatakse algobjekti ja surrogaati – algobjekt on saadud vahetult kuritegeliku tegevuse tulemusel ning selle vahetamist muusse vormi (nt sularaha sissemakse arvelduskontole) nimetatakse surrogaadiks ehk rahapesu objektiks. Rahapesule on eriomane, et saastatus võib väärtusekandjaid mööda edasi kanduda ning seejuures võib algobjekt või surrogaat edasise surrogatsiooni korral saastuda, lakates sellega olemast rahapesu objekt. Näiteks saab tuua narkokuriteo tulemusena saadud sularahakupüüri, millega sooritati pangas sissemakse. See lakkab olemast rahapesu objekt ning saastunuks osutub kontol olev raha. Selline omadus eristab rahapesu kuritegu KarS §-s 202 sätestatud kuriteost. <ref>P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 4.2. (I. Tibar)</ref> ===''Self-laundering''=== ''Self-laundering'' tähendab rahapesu kuriteo toimepanemist eelkuriteo toimepanija ehk kurjategija enda poolt. RahaPTS § 4 lg 1 punkti 2 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui tegu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle vara omandamise, valdamise või kasutamisega, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Tegelikult ei ole aga Eesti õiguses rahapesuna käsitatav kuritegelikust tegevusest saadud vara hoidmine, turustamine või omandamine, kui selle on toime pannud sama isik, kes pani toime rahapesu eelkuriteo – need süüteod on hõlmatud KarS §-ga 202. ==Eelkuriteod== Eelkuritegu on tulutoov süütegu ning selle saab toime panna ükskõik millise muu kuriteo kaudu. Enne kui saab asuda rahapesu moodustavate tegude tõendamise juurde, tuleb tuvastada ja tõendada eelkuriteo toimepanek ja sellest tulu teenimine. Rahapesusüüteo eelduseks ja koosseisuliseks tunnuseks on eelkuritegu – ilma selleta ei ole võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes rääkida. <ref>RKKKo, 22.06.2015. 3-1-1-94-14, p 170</ref> Eelkuritegude ringi piiritlemise osas on peamiselt kaks varianti, milleks on kas eelkuritegude nimekirja loomine või ''all-crimes approach''. Eesti on valinud nendest kahest variandist viimase lähenemise, mis tähendab, et mistahes KarSi eriosas olev kuritegu võib olla rahapesu eelkuriteoks. <ref>RKKKo, 27.06.2005. 3-1-1-34-05, p 21</ref> Seadusandja soovib ''all-crimes approach'' põhimõttega tagada rahapesus süüdimõistmise, kui on tõendatud, et rahapesu objekt pärineb eelkuriteost, seejuures pole seda vaja siduda konkreetse kuriteoga – näiteks kui rahapesus süüdistatav on toime pannud väga palju narkokuritegusid ning tal ei ole legaalseid sissetulekuallikaid. <ref>P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 3.2. (I. Tibar)</ref> Maailmamastaabis on palju riike, kus on nõutav, et rahapesu menetlusega paralleelselt menetletakse eelkuritegu. Kuna tihtipeale on eelkuriteo ja varjamistegevuse toime pannud isikud erinevad, on mitmetes riikides (nt Belgia, Ühendkuningriik ja Holland) lubatud rahapesu kuritegu menetleda ilma samaaegse eelkuriteo menetlemiseta. Nendes riikides ei ole nõutav, et eelkuriteos oleks süüdimõistev otsus selleks, et menetleda rahapesukuritegu. Ka Eesti kohtupraktika kohaselt ei ole varasem süüdimõistev kohtuotsus eelkuriteo osas nõutav, vaid piisab sellest, kui rahapesukuritegu menetlev kohus tuvastab eelkuriteo koosseisu tunnused. <ref> RKKKo, 22.06.2015. 3-1-1-94-14, p 167. </ref> Seisuga 31.12.2018 alustasid Eesti uurimisasutused rahapesumenetlust 35 korral, kõige sagedamateks eelkuritegudeks olid kelmus ja arvutikelmus. <ref> Aastaraamat 2018. Ülevaade rahapesu andmebüroo tegevusest 2018. aastal.</ref> ==Rahapesu mõju rahvusvahelisel skaalal== ===Taust=== Organiseeritud kuritegevus on üks tegutsemisviise kurjategijatele, kelle eesmärk on tegeleda kuritegeliku tegevusega varalise kasu teenimise eesmärgil. Organiseeritud kuritegevuse rühmitustel võib olla kohalik (nt ühe linna piires), riiklik või rahvusvaheline (kui rühmituse tegevus toimub vähemalt kahes riigis) ulatus. Organiseeritud kuritegevuse oluline omadus, mida tuleb rõhutada rahapesuvastases võitluses, on selle globaalsus. Organiseeritud kuritegevuse rühmitused püüavad näidata legaalsena vara, mis pärineb kuritegelikust tegevusest (st eelkuritegudest), milleks kõige sagedasemini on narkootikumide või relvade käitlemine, prostitutsioon, väljapressimine, maksu- ja muud kelmused. Iga tegevus, mis püüab näidata kuritegelikul teel saadud vara legaalsena on suur oht finantssüsteemide turvalisusele ja stabiilsusele. <ref>UNODC. The Globalization of Organized Crime. A Transnational Organized Crime Threat Assessment. https://web.archive.org/web/20191230202826/https://www.unodc.org/res/cld/bibliography/the-globalization-of-crime-a-transnational-organized-crime-threat-assessment_html/TOCTA_Report_2010_low_res.pdf</ref> ===Tagajärjed=== Rahapesu on kaasaegses majanduses üks suuremaid ohte. Sellel on mitmeid negatiivseid tagajärgi: * finants-, kaubandus- ja maksusüsteemide normaalse tegevuse häirimine; * korruptsiooni soodustamine; * ausa äritegevuse ja konkurentsi põhimõtete rikkumine. <ref>John McDowell, Gary Novis. The Consequences of Money Laundering and Financial Crime. https://www.hsdl.org/?view&did=3549</ref> Rahapesu ulatust maailmamastaabis on keeruline hinnata, ent selle mõju on märkimisväärne. ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) hinnangul on rahapesu objektiks igal aastal 2–5% rahvusvahelisest SKPst. Arvuliselt on see 715 miljardit eurot kuni 1,87 triljonit eurot igal aastal. <ref>Europol. Money Laundering. https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-trends/crime-areas/economic-crime/money-laundering</ref> ==Staadiumid== Rahapesukurjategijate peamine eesmärk on hägustada kuritegelikul teel saadud vara päritolu ning jätta mulje, et varal on seaduslik taust. Rahapesu koosneb ilma eelkuriteota kolmest põhistaadiumist, milleks on paigutamine, laotamine ja integreerimine. ===Paigutamine=== Kõige esimesele faasile võib eelneda küberkuriteo teel saadud vara sularahaks või alternatiivseks maksevahendiks muundamine. Esimeses faasis paigutatakse kuritegelikust tegevusest saadud tulu finantssüsteemi, kus kasutatakse ülekanderaha või muid mitterahalisi finantsinstrumente. See etapp on kurjategijatele vahelejäämise seisukohalt kõige ohtlikum. Siin etapis keskendutakse sularahale ja krüptorahale, sest need on kõige tavalisemad varad, mida eelkuritegudest saadakse. <ref name="OECD"> OECD Money Laundering Awareness Handbook for Tax Examiners and Tax Auditors. http://www.oecd.org/ctp/crime/money-laundering-awareness-handbook-for-tax-examiners-and-tax-auditors.pdf</ref> ===Laotamine=== See etapp rahapesus on kõige keerulisem. Siin etapis kasutatakse mitmeid tehinguid, et peita varade päritolu – üks meetmetest on varade mitmeks osaks jagamine ning seejärel nende liigutamine mitme firma vahel, kasutades mitmeid kontosid. Tihtipeale kantakse raha pangaülekannetega ''offshore''-riikidesse, kus seadused on leebemad. <ref name="OECD"/> ===Integreerimine=== Raha saamine siia etappi on rahapesijate peamine eesmärk. Viimases etapis tuuakse vara legaalsesse majandusse näiteks aktsiate, kinnisvara või ettevõtete ostmise kaudu. <ref>Eesti Pangaliit. Rahapesu ja terrorismi tõkestamine. https://pangaliit.ee/rahapesu-tokestamine </ref> ==Seos terrorismi rahastamisega== Rahapesul ja terrorismi rahastamisel on mitmeid sarnaseid jooni. Sarnasustest arusaamine aitab neid ennetada ja neid uurida. Tihtipeale on rahapesu ja terrorismi rahastamine kaetud sama seadusega, näiteks nagu Eestis, kus mõlema reguleerimiseks on sama õigusakt – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Rahvusvahelisus – nii rahapesust kui ka terrorismi rahastamisest on saanud rahvusvahelised kuriteod. Tihtipeale pannakse rahapesu eelkuritegu toime ühes riigis ja varjamistegevusi tehakse teises riigis. Ka terroristid hangivad raha erinevas riigis, kui see, kus terrorirünnakuid tavaliselt toime pannakse. Mõju finantssüsteemile – mõlemad kuriteod mõjutavad vähemal või rohkemal moel finantssüsteeme. Viisid, kuidas raha liigutatakse rahapesus ja terrorismi rahastamises, mõjutavad majandussüsteemi stabiilsust ja turvalisust. Seetõttu on EL direktiivide preventiivsed ja karistusõiguslikud meetmed väga olulised ning võimaldavad maandada riske, mida rahapesu ja terrorismi rahastamine kaasa toovad. <ref name="OECD"/> ==Vaata ka== * [[Organiseeritud kuritegevus]] * [[Maksupettus]] * [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] * [[Organiseeritud majanduskuritegevus]] *[[Danske Banki rahapesuskandaal]] == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Rahapesu| ]] [[Kategooria:Kuritegevus]] bll4wybpqhkh372oagdrtixt4o1lfqw 0 159640 7168671 5735740 2026-06-07T10:07:13Z Kuriuss 38125 7168671 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib endogeensetest virgatsainetest; eksogeensete neurotransmitterite kohta vaata artiklit [[Adrenergilised ja dopaminergilised ained]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} '''Neurotransmitter''' ehk '''neuromediaator''' ehk '''virgatsaine''' ehk '''ülekandeaine''' (ka ''aju kemikaal'', [[ladina keel]]es ''neurotransmittor'') on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne [[keemiline aine]], mis sünteesitakse [[neuron]]is vastavate [[ensüümid]]e poolt ja mis vabastatuna vahendab [[närvirakk]]ude vahelist keemilist [[neurotransmissioon]]i [[närvisüsteem]]is. Neurotransmitter võib erituda näiteks [[sünaps]]is või erinevatest närvilõpmetest ja võetakse vastu sihtrakku (nt presünaptilisse neuronisse) ning aktiveeritakse ja/või inhibeeritakse teise neuroni (näiteks postsünatilise neuroni) retseptorite poolt. Täpsemalt öeldes toimub ühe närviraku presünaptilises (inglise ''pre-synaptic'') osas [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]itesse pakitud keemilise aine (neurotransmitteri) transport läbi [[sünaptiline pilu|sünaptilise pilu]] (inglise ''synaptic cleft'') postsünaptilisse ossa, seostudes seal teise raku membraani ligandi mõjul avanevate [[ioonkanal]]itega (inglise k ''ligand-gated ion channels''). Täpne endogeensete virgatsainete definitsioon seni puudub, kuna neurotransmitteriteks võivad olla keemiliselt struktuurilt suhteliselt erinevad ained, erinev on neil ka biokeemia, ja samad ained võivad mujal kehas omada ka muid funktsioone. Virgatsained võivad toimida nii vastavate retseptorite aktiveerijate kui inhibeerijatena. Lisaks võivad virgatsained avaldada toimet ka sihtrakkudele. Levinuimad virgatsained: *[[adenosiintrifosfaat]] on [[energia]] talletaja ja ülekandja *[[adrenaliin]] on närvisüsteemi aktiveeriv mediaator; *[[atsetüülkoliin]] on närvisüsteemi inhibeeriv ja ka aktiveeriv mediaator; *[[bombesiin]] *[[dopamiin]] on närvisüsteemi inhibeeriv ja ka aktiveeriv mediaator; *[[dimetüültrüptamiin]] *[[eikosanoidid]] *[[enkefaliin]] *[[γ-aminovõihape]] on närvisüsteemi inhibeeriv mediaator; *[[gastriin]] *[[glutamaat neurotransmitterina|glutamaat]] on närvisüsteemi kõige olulisem erutav mediaator; *[[glütsiin]] on närvisüsteemi inhibeeriv mediaator; *[[histamiin]] on füsioloogiliste ja immuunreaktsioonide regulaator *[[lämmastikoksiid]] *[[noradrenaliin]] on närvisüsteemi aktiveeriv mediaator; *[[serotoniin]] on närvisüsteemi aktiveeriv mediaator; *[[somatostatiin]] jt. Neurotransmitterid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". == Välislingid == * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne "Terminologia Histologicas"], lk 34 H2.00.06.2.00006: Neurotransmittens. Neurotransmitterid [[Kategooria:Virgatsained| ]] sdkh82jdqzgftfhj7pwh0k9ahpkstyt 0 163176 7168326 7168325 2026-06-06T12:00:42Z Tomatimahlz 206203 7168326 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Ülemad == :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Pioneeritank |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Sillatank |2 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |Naastetank |4 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, R-20S, R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM Tankitõrjespetsialistid |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>Tankitõrjespetsialistid |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |Miinipilduja |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] kr6h25qyukl59uw76vhiflnro3wesp4 7168327 7168326 2026-06-06T12:01:40Z Tomatimahlz 206203 lingid miinipildujale ja varki 7168327 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Ülemad == :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, R-20S, R-20L |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM Tankitõrjespetsialistid |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |M4 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>Tankitõrjespetsialistid |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |81mm. Miinipildujarühmad |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] kvuaixwkkmespzvj76ryd3jgo6ovf9w 7168328 7168327 2026-06-06T12:04:27Z Tomatimahlz 206203 7168328 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Ülemad == :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M, R-20S, R-20L<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM Tankitõrjespetsialistid |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |Tankitõrjespetsialistid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |Miinipildujarühmad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] k6fttt5c067l007d9emihnj3is4t68w 7168329 7168328 2026-06-06T12:04:52Z Tomatimahlz 206203 7168329 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii Samuti on üksuses ka Soomuskool, kus treenitakse [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid. == Ülemad == :'''alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M, R-20S, R-20L<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |Tankitõrjespetsialistid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |Miinipildujarühmad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] c4qv4igaozd8tqb3fedq2h854b6pz7d 7168330 7168329 2026-06-06T12:06:37Z Tomatimahlz 206203 parandatud viga soomuskooli kohta 7168330 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Scoutspataljoni [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid õpetatakse [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] Soomuskoolis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii == Ülemad == :'''Alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M, R-20S, R-20L<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |Tankitõrjespetsialistid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |Miinipildujarühmad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] ovqqxxf66hu37wy664l74ubhrbmjzaj 7168333 7168330 2026-06-06T12:09:33Z Tomatimahlz 206203 7168333 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Scoutspataljoni [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid õpetatakse [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] Soomuskoolis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii == Ülemad == :'''Alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |Ostetud Hollandilt <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |Ostetud Hollandilt <ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M, R-20S, R-20L<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav M4]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |Tankitõrjespetsialistid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |Miinipildujarühmad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] 6375mveloue73q3s8fadzj9qtdylwk5 7168334 7168333 2026-06-06T12:11:00Z Tomatimahlz 206203 Toetustankidele lisatud, et LTK kasutab neid 7168334 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Scoutspataljoni [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid õpetatakse [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] Soomuskoolis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii == Ülemad == :'''Alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>Kasutab lahingutoetuskompanii |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>Kasutab lahingutoetuskompanii |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>Kasutab lahingutoetuskompanii |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M, R-20S, R-20L<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav M4]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |Tankitõrjespetsialistid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |Miinipildujarühmad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] a0zmplri7v41hkb1jgypbzrsexikmz6 7168335 7168334 2026-06-06T12:12:20Z Tomatimahlz 206203 7168335 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2017}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Väeüksus |nimi= Scoutspataljon |pilt= [[Pilt:Scouts Battalion emblem.png|150px]] |pildiallkiri= Scoutspataljoni embleem |aeg= [[1918]]–[[1940]];<br />[[2001]]. aastast |riik= [[Eesti]] |kuuluvus= [[Eesti kaitsevägi]] |haru= [[Eesti maavägi]] |liik= [[Jalavägi]] |ülesanne= '''Rahuajal''': * Reageerimisvalmidus riigikaitseks * Välisoperatsioonide mehitamine * Ajateenijate treenimine '''Sõjaajal''': * Riigikaitse |suurus= [[Pataljon]] |alluv= [[1. jalaväebrigaad]]ist |garnison= Tapa |moto= ''E pluribus unum'' |marss= |praegune_ülem= kolonelleitnant [[Madis Koosa]] |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Friedrich-Karl Pinka]] |tähtpäevad= 19. detsember, 29. märts |märk= |märk_silt= Pataljoni lipp }} '''Scoutspataljon''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] koosseisu kuuluv iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Scoutspataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Scoutspataljon on osa võtnud igast peamisest Eesti välisoperatsioonist; Afganistaanis, Iraagis, Malis, Kosovos ja Liibanonis. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/B4kx5o5pzC_/?img_index=2 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-23 |pealkiri=Scoutspataljon tähistas üksuse 106. aastapäeva nii Eestis kui Iraagis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-tahistas-uksuse-106-aastapaeva-nii-eestis-kui-iraagis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-23 |pealkiri=Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui Afganistanis |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-voitlejad-tahistasid-oma-kuulsaima-lahingu-aastapaeva-nii-eestis-malis-kui-afganistanis/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-03-12 |pealkiri=Anname au! |url=https://annameau.ee/ |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=Anname au! |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CDRcJTOpD1q/?hl=ko&img_index=7 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Scoutspataljoni [[CV90|CV9035EE]] meeskonnaliikmeid õpetatakse [[1. jalaväebrigaad|1. jalaväebrigaadi]] Soomuskoolis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Scouts-väeosa === {{Vaata|Scouts-väeosa}} [[Scoutspataljon]]i eelkäijaks oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s 21. detsembril 1918 loodud '''Scouts-väeosa'''<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23250 Friedrich-Karl Pinka teenistuskäik], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. </ref>, mille ülemformeerija ohvitseriks ja [[kompanii]] kapteniks määrati [[staabikapten]] [[Friedrich-Karl Pinka]].<ref name="digar.ee">https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14427</ref> === Taasasutamine === {{lisa materjali}} == Koosseis ja juhtkond == *Staap *Staabi- ja tagalakompanii *A- soomusjalaväekompanii *[[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] *C- soomusjalaväekompanii *Lahingutoetuskompanii == Ülemad == :'''Alates 1991''' * 2001–2004 [[Artur Tiganik]] * 2005–2006 [[Indrek Sirel]] * 2006–2009 [[Aivar Kokka]] * 2009–2013 [[Vahur Karus]] * 2013–2016 [[Andrus Merilo]] * 2016–2019 [[Tarmo Kundla]] * 2019–2022 [[Eero Aija]] * 2022-2025 [[Ranno Raudsik]] * alates 2025 [[Madis Koosa]] == Relvastus == {| class="wikitable" ! colspan="6" |Masinad |- !Mudel !Pilt !Päritolumaa !Tüüp !Arv !Lisainfo |- |[[CV90|CV9035EE]] |[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|155x155px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |CV9035NL ostetud Hollandilt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-07 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse |url=https://www.err.ee/575119/fotod-ja-video-esimesed-hollandist-ostetud-lahingumasinad-joudsid-eestisse |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 14 masinat Soomusjalaväekompanii kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DJHAHI2NCXG/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Patria Pasi]] |[[Fail:XA-180EST in Afghanistan.jpg|155x155px]] |{{pisiLipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |X |XA-180EST<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Scoutspataljon lihvis koostöös liitlastega talvise sõjapidamise oskusi |kuupäev=2022-02-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=boo1mxNd3HQ |vaadatud=2026-06-05}}</ref> XA-188EST<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DIxsqhDt-WZ/?hl=en |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Leopard 1|Dachs]] |[[Fail:Dachs_-_4.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Pioneeri tank|Pioneeritank]] |5 |<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>Kasutab lahingutoetuskompanii |- |[[Leopard 1|Biber]] |[[Fail:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>Kasutab lahingutoetuskompanii |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |[[Fail:Bergepanzer 2 rightside.jpg|155x155px|Dachs - 4]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Naaste tank|Naastetank]] |4 |<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Scoutspataljon kasutas õppusel esmakordselt uusi silla- ja pioneeritanke |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84196019/fotod-scoutspataljon-kasutas-oppusel-esmakordselt-uusi-silla-ja-pioneeritanke |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>Kasutab lahingutoetuskompanii |- ! colspan="6" | Relvad |- |[[LMT R-20 Rahe|R-20 "Rahe"]] |[[Fail:LMT R-20 Rahe.png|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Automaat (relv)|Automaattulirelv]] |X |R-20M, R-20S, R-20L<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[Heckler & Koch USP|USP]] |[[Fail:First-year H&K USP 9mm (32415150000).jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Püstol]] |X | |- |[[MG3]] |[[Fail:BundeswehrMG3.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Saksamaa}} |[[Kuulipilduja]] |X |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[IMI Negev|Negev]] |[[Fail:NegevILMachinegun.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Iisrael}} |[[Kuulipilduja]] |X |NG7<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[M2 Browning]] |[[Fail:IDF-M2 pic001a.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Raskekuulipilduja]] |X |XA180, XA188 katustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[FGM-148 Javelin|FGM-148 "Javelin"]] |[[Fail:FGM-148 Javelin - ID 061024-A-0497K-004.JPEG|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Tankitõrjeraketisüsteem]] |X |Tankitõrjerühmad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DI1smMngkVh/?hl=en&img_index=6 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|C90 "Instalaza"]] |[[Fail:C90-CR-AM Instalaza Estonian Defence Forces.png|150x150px]] |{{pisiLipp|Hispaania}} |[[Granaadiheitja]] |X |CR-RB, CR-AM |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav M4]] |[[Fail:Carl-Gustaf M4.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |X |Tankitõrjespetsialistid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DKg4S-zIsd9/?hl=en&img_index=3 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|PPZR "Piorun"]] |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|Poola}} |[[Kaasaskantav õhutõrjeraketisüsteem]] |X |Õhutõrjerühmad<ref>https://www.facebook.com/1jalavaebrigaad/posts/reedel-29-mail-l%C3%B5ppes-traditsiooniliselt-rutja-rannas-%C3%B5hut%C3%B5rjepataljoni-poolt-ko/1408741734613341/</ref> |- ! colspan="6" | Miinipildujad |- |[[M252 miinipilduja|M252]] |[[Fail:U.S. Army training Iraqi Army on M252 Mortar.jpg|150x150px]] |{{pisiLipp|USA}} |[[Miinipilduja]] |X |Miinipildujarühmad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Scoutspataljon lihvis Lätis soomusjalaväekompaniide võimekust |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljon-lihvis-latis-soomusjalavaekompaniide-voimekust/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Scoutspataljon}} *[https://www.scoutspataljon.ee/ Koduleht Ametlik koduleht] *[http://www.youtube.com/watch?v=vYfl7BjS9KI Demolahing õppusel "Kevadtorm" 2007] *[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68321 Scouts Rügement Vabadussõjas].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR. [[Kategooria:1. jalaväebrigaad]] 4af3tbvw3fi93kjvlvkdedhc2w0l568 0 173543 7168425 7073510 2026-06-06T15:35:59Z Fredpuss 155194 lisatud üks välislink 7168425 wikitext text/x-wiki [[Fail:20241016-DJI 0984-HDR-Edit.jpg|pisi|Räpina paberivabrik, sügis 2024. Foto: Koit Kõrvel.]] '''Räpina paberivabrik''' on [[paberitootmine|paberitootmis]]ettevõte [[Räpina]]s [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] ääres. Vabrik kasutab toorainena valdavalt Eestist kogutud [[vanapaber]]it, millest toodetakse [[kartong|kartongi]], pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid. Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte ja suurim pakkenurkade tootja Skandinaavias. ==Ajalugu== Räpina paberivabriku alguseks võib lugeda 1728. aastat, mil [[Peeter I]] õukondlane krahv [[Gustav von Löwenwolde|Karl Gustav von Löwenwolde]] ostis [[Räpina mõis]]a. Ehitusmeister [[Johann Georg Keiser]]i juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski alustas tööd [[1734]]. aastal. 18. sajandi lõpus ehitati ka kahekorruseline, massiivne krohvitud [[Räpina mõis|Räpina mõisa]] vesiveski.<ref name="KRR_23815">{{kultuurimälestis|23815|Räpina mõisa vesiveski}} (vaadatud 26.03.2021)</ref> Paberivabriku hoone, mida on mitu korda ümber ehitatud, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Tänapäeval on [[Räpina paberivabriku peakorpus]]e<ref name="KRR_23814">{{kultuurimälestis|23814|Räpina paberivabriku peakorpus}} (vaadatud 26.03.2021)</ref> hoone riiklikult kaitstud kultuurimälestis. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses omandas Räpina paberivabriku [[Leo Mirvits]] (Mirwitz; 1881–1944). Paberivabrikus valmistati Eesti Vabariigi [[Eesti kroon|esimeste rahatähtede]] rahapaberit. 1923. aastal kaotas Leo Mirvits terve oma varanduse<ref>[https://dea.digar.ee/page/toehaal/1931/09/26/4 Leo Mirvits 50 aastane.], Tõe Hääl, nr. 39, 26 september 1931</ref>. 1924. aastal asus Räpina paberivabriku peakontor ja juhatus Tartus [[Põik tänav]] ning osakonnad: Tallinnas, [[Maakri tänav]] 4 Pärnus, [[Nikolai tänav]] 6. ja Valgas, [[Pihkva tänav (Valga)|Pihkva tänav]] 6. == Tänapäev == Räpina paberivabrik on Skandinaavia juhtiv pakkenurkade tootja, kelle sortimendis on ka erinevat tüüpi kartong ja paber. Põhitoodanguna toodetakse erinevat tüüpi pakkenurki, mida valmistatakse kohapeal toodetud kartongist. Neid turustatakse nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Tootmiseks vajalik vanapaber pärineb trükitööstustest, kaubandusest ja taaskasutuskonteineritesse pandud materjalidest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tehnoloogia {{!}} Räpina Paberivabrik |url=https://www.rappin.ee/est/ettevtotest-5 |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=www.rappin.ee}}</ref> [[Fail:DJI 0963-HDR.jpg|vasakul|pisi|Paberiveski hoone ning paberitootmis- ja kontorihoone, veebruar 2025. Foto: Koit Kõrvel.]] Keskendudes energiatõhususele ja keskkonnasõbralikkusele, kasutatakse toodangu valmistamisel järjest rohkem roheenergiat. Rajatud on päikesepark ning restaureeritud vanas paberiveski hoones töötav hüdroelektrijaam. Tootmiskvaliteedi tõstmiseks uuendatakse järjepidevalt masinaparki ning tootmisprotsesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uudised {{!}} Räpina Paberivabrik |url=https://rappin.ee/est/ettevtotest-8 |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=rappin.ee |arhiivimisaeg=2025-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250227093608/https://rappin.ee/est/ettevtotest-8 |url-olek=ei tööta }}</ref> Paberivabrik on tänu Euroopa Liidu rahastatud projektidele saanud teha värskendusi varustuskindluse tagamiseks, fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks, tootmise tõhustamiseks ja pakkenurkade tootmiseks vajalike seadmete hankimiseks. Eesti-Läti koostööprojekt „Revival of Industrial heritage for tourism development"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Industrial Heritage {{!}} ESTLAT |url=https://estlat.eu/en/industrial-heritage |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=estlat.eu |keel=en}}</ref> aitas paberivabrikul luua koostöövõrgustiku ja populariseerida kohalikku tööstuspärandit. == Fotod == <gallery> </gallery><gallery> Fail:20241016-DJI 0278-HDR-Edit.jpg|Nurgaprofiilide tootmishooned ja hoiustamislaod. Foto: Koit Kõrvel. Fail:20241016-DJI 0233-HDR.jpg|Paberiveski ja vesiveski Räpina paisul. Foto: Koit Kõrvel. </gallery> == Viited == {{viited}} {{commonskat|Räpina paper mill}} ==Välislingid == *[http://www.rappin.ee/index.php Ettevõtte koduleht] *[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/89305 Õie Utter, Leo Utter. Räpina paberivabrik. Peatükke arenguloost Teise maailmasõjani. Toimetaja Fred Puss. Räpina: Räpina Paberivabrik, Eesti Isikuloo Keskus, 2014]. {{Coordinate|NS=58.096796|EW=27.454539|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]] [[Kategooria:Räpina]] [[Kategooria:Eesti ehitised]] [[Kategooria:Eesti paberitööstus]] [[Kategooria:18. sajand Eestis]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]] 8i7kg1vk1aql78sulptrzwhl24x0dlt 0 178977 7168493 7074471 2026-06-06T20:22:20Z Kuriuss 38125 7168493 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Портрет_историка_Михаила_Петровича_Погодина.jpg|pisi|Mihhail Pogodin]] '''Mihhail Petrovitš Pogodin''' ([[vene keel|vene]] ''Михаил Петрович Погодин''; [[23. jaanuar]] <small>(11. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1800]] [[Moskva]] – [[20. detsember]] <small>(8. detsember [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1875]] Moskva) oli [[Venemaa]] ajaloolane, publitsist ja kollektsionäär. Pogodini isa oli [[talupoeg]], kes vabastati [[pärisorjus]]est [[1806]]. [[1821]]. aastal lõpetas Pogodin [[Moskva ülikool]]i. [[1823]]–[[1825]] osales ta kirjanduslik-filosoofilise ringi "Tarkusearmastajate ühing" töös. [[1827]]–[[1830]] ilmunud väljaandes Moskva Teataja ("Московского вестник") avaldas ta jutustuse "Kerjus", milles võttis sõna pärisorjuse vastu. Umbes sellesse ajajärku jääb tema tegevus [[publitsist]]ina, pärastpoole pühendus ta [[ajalugu|ajaloole]]. Tema [[magistritöö]] (1825) teema oli "Venemaa rajamine"; seal püstitas ta [[teooria]], et Venemaa riiklused rajasid [[Skandinaavia]]st pärit [[viikingid]]. Kuid hiljem lähendas huvi slaavluse vastu, Venemaa ajaloo ja selle omapära põhjalik mõistmine teda slavofiilidele. Pogodin oli Moskva ülikoolis aastatel [[1826]]–1835 üldajaloo professor ja [[1835]]–[[1844]] Venemaa ajaloo professor. Ta uuris vanavene ja slaavi ajalugu, vene talupoegade pärisorjastamise käiku ja Moskva Venemaa pealinnaks tõusmise põhjusi. [[1834]] kaitses ta [[doktoritöö]] "[[Nestori kroonika]]st". Ta avastas hulgaliselt varem tundmatuid Venemaa ajaloo allikaid. Ta oli üks kõige tunnustatumaid ajaloolasi Venemaal enne [[Sergei Solovjov]]i. Tema majas elasid [[Nikolai Gogol]] ja [[Afanassi Fet]]. Viimast valmistas Pogodin ette ülikooli astumiseks. Elu jooksul omandas Pogodin suure vanavarakogu: [[ikoon]]e, [[vask|vasest]] ja [[hõbe]]dast riste, [[münt]]e, [[medal]]eid, [[relv]]i, [[käsikiri|käsikirju]], vanu [[raamat]]uid, vene ja välismaa teadlaste, kirjanike, kunstnike, sõjaväelaste, poliitikute ja kirikutegelaste [[autograaf]]e ning muud vanavara. Osa kogutust on säilinud [[Venemaa rahvusraamatukogu]]s ja [[Ermitaaž]]is. ==Tunnustus== *1836 – valiti [[Venemaa Akadeemia]] liikmeks *1841 – valiti [[Keiserlik Teaduste Akadeemia|Keiserliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks<ref>Biograafia Dmitri Tšiževski raamatus "History of Nineteenth-century Russian Literature. Volume 1: Romantic period", 1974, [http://books.google.com/books?id=LTbj-RQ22UAC&hl=en&pg=PA109 lk.109-110]</ref> *1867 – valiti [[Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] auliikmeks ==Teoseid== *"Псковская летопись", Moskva [[1837]], [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ Digitaalselt] *"Норманский период Русской Истории", Moskva [[1859]] ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Pogodin, Mihhail Petrovitš}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1875]] fw3zi1abz1039zo95qk4or2ielya83q 0 181247 7168353 6809629 2026-06-06T13:19:49Z Amherst99 15496 /* Elulugu */ 7168353 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi =Juhan Vermet | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = Moltke | Sünniaeg = [[24. veebruar]] [[1897]] | Sünnikoht = [[Antsla]], [[Võrumaa]] | Surmaaeg = [[5. aprill]] [[1966]] | Surmakoht = [[Linnamäe (Sõmerpalu)|Linnamäe]], Võrumaa | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = | Teenistused = [[Venemaa keisririik|Venemaa]] keiserlik armee<br>[[Eesti sõjavägi]]<br> [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] <br>[[Suursaksa Riik]] | Teenistusaeg = | Auaste = | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused =[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[41. Kaitse Tagavarapataljon]]<br> [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[2. Eesti Piirikaitserügement]]<br>[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] <br>[[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarinne]] | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Juhan Vermet''' (kuni 1937. aastani '''Johannes Värnik''', ka '''Johannes Vernik'''; [[24. veebruar]] [[1897]] [[Antsla]], [[Võrumaa]] – [[5. aprill]] [[1966]] [[Linnamäe (Sõmerpalu)|Linnamäe]], Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]). ==Elulugu== Juhan Vermet võitles [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] pärast lühikest teenistust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Vene Keiserlik armee|Vene Keiserlikus armees]] aastail 1916–1917. Ta lõpetas 1930. aastal [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakooli]] ja määrati 1935. aastal [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] alaliseks lektoriks. Seejärel sai ta 1939. aastal [[Sõjakool]]i ohvitserideklassi ülemaks ning ülendati 1940. aastal kolonelleitnandiks. Pärast Eesti okupeerimist arvati Juhan Vermet ja teised Eesti sõjaväelased [[Punaarmee]]sse ja saadeti [[Teine maailmasõda|sõja]] alguses rindele. Ta andis end juulis 1941 sakslaste kätte vangi. Eestisse tagasi jõudnud, sai temast 1942. aastal Tartus asuva [[41. Kaitse Tagavarapataljon]]i ülem. Kui Punaarmee taas Eestile lähenes, määrati Juhan Vermet [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. piirikaitserügemendi]] ülemaks. Juhan Vermetil õnnestus koos rügemendi riismetega pääseda sügisel 1944. [[Saksamaa]]le, kus eesti sõjaväelased koondati [[Neuhammer]]i [[20. eesti diviis#Diviis väljaspool kodumaad ja sõja lõpp|20. eesti diviisi]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relva-SS Grenaderirügemendi]] laagrisse. Veel enne seda oli tal õnnestunud aidata Tallinnast 22. septembril põgenema oma ja ka abikaasa õe pere, ta lahkus neist 24. septembril [[Kuressaare]]s. Pärast Saksamaa kapituleerumist asus Juhan Vermet otsima Saksamaa läänetsoonides oma perekonda, sest abikaasa Olga ja poeg Paul olid samuti Saksamaale pääsenud. Kuid Juhan Vermet sattus Prantsuse okupatsioonitsoonis [[Reinimaa]]l [[Prantsusmaa]] võimude kätte, kes ta 1945. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] välja andsid.<ref>[[Raul Pettai]]. Mälestusi kolonelleitnant Juhan Vermetist. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 17. detsember 2014</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26508 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Vermet, Juhan}} [[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1966]] dlc7fhchpwdkm0t4unk4nq43wgrm2n4 0 189749 7168628 5522689 2026-06-07T08:08:45Z Velirand 67997 7168628 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zouérat | hääldus = | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Zouérat | nimi2_keel = araabia | nimi2 = الزويرات | nimi2_latin = Az-Zuwayrāt | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 62 380 (2023) | asendikaart = Mauritaania }} '''Zouérat''' on linn [[Mauritaania]]s, [[Tiris Zemmour]]i provintsi keskus. Asub riigi põhjaosas. Linnas on [[Nouadhibou]]sse viiva raudtee idapoolne ots. Zouérat on rauamaagi [[Hematiit|hematiidikaevanduste]] keskus. Linnalähedaste maardlate varuks hinnatakse 200 miljonit tonni hematiiti. {{Commonscat|Zouerat|Zouérat}} [[Kategooria:Mauritaania linnad]] mlmb1xxao7swn4685wkl1pclcq94m4m 0 191475 7168600 7147285 2026-06-07T06:10:40Z ~2026-33596-12 231162 /* Hoonestus */ 7168600 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}} {{See artikkel| on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge [[Tartu maantee (täpsustus)]].}} [[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Tartu maantee [[Tallinna bussijaam]]a lähedal]] {{teekaart|kõrgus=300}} '''Tartu maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as. Tänava pikkus on 4,9&nbsp;km.<ref>[https://web.archive.org/web/20211020130419/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603 Tallinna kohalike teede nimekiri]. Tallinna linnavolikogu otsus, nr 161, 6. oktoober 2016.</ref> Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänav [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]ga. Tänav kattub ühtlasi samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Assaku viadukt]]ini. ==Tänava kulg== [[Pilt:City Plaza, 2011.JPG|219px|pisi|püsti|City Plaza, Tartu maantee 2]] [[Pilt:Tallinna Jaani Seegi kirik, 14. saj, 1648, 18. saj (1).jpg|pisi|[[Tallinna Jaani seegi kirik]]]] [[File:Tallinn Kompassi1.jpg|pisi|Vaade Tartu maantee tupikalgusele ja [[Kivisilla tänav]]a ristmikule. Vasakul Tartu maantee 2, City Plaza ja Tartu mnt 6 ning paremal, Tartu mnt 7 hoone]] [[File:Kompassi, Tallinn, Estonia - panoramio (1).jpg|pisi|Tartu maantee 6]] Tartu maantee algab [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]as [[Kompassi]] asumis [[Ants Laikmaa tänav]]alt jalgteena. [[Kivisilla tänav]]a piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb [[Maakri]] asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle [[Kompassi plats]]i tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on seal veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele [[Tornimäe tänav]], Kompassi poolt tulevad [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti]] ja [[Pronksi tänav]]. Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub [[Rävala puiestee]] sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima neile eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd [[Keldrimäe]] piiril, põhjaserv jääb [[Torupilli]] asumisse. Esmalt ristub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]]. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele [[Torupilli ots]] ja [[Gildi tänav (Tallinn)|Gildi tänav]], Torupillist suubuvad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni tänav]], [[Juhan Kunderi põik]], [[Laulupeo tänav|Laulupeo]], [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni]], [[Konstantin Türnpu tänav|Konstantin Türnpu]], [[Johannes Kappeli tänav|Johannes Kappeli]] ja [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]. Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat [[Juhkentali]] asumit, kuhu suunduvad [[Odra tänav|Odra]] ja [[Masina tänav]]. Seal tõuseb Tartu maantee kaldega: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab [[Lasnamäe|Lasnamäe linnaossa]] kuuluv [[Sikupilli]] asum. Tartu maanteel kulgenud trammitee pöördub enne [[Lasnamäe tänav]]at piki nõlva kirdesse. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka [[Pallasti tänav]]. Juhkentali ja [[Ülemiste]] piiril haarab Tartu maantee endasse võimas [[Ülemiste liiklussõlm]], kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee [[Peterburi tee]]ga, seejärel jääb pea kohale [[Tallinna–Narva raudtee]] ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Järvevana tee]]ga. Pärast liiklussõlme jääb läände [[Ülemistejärve]] asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade [[Ülemiste järv]]ele ja ära paistab ka [[Linda kivi]]. Idas ääristab maanteed [[Ülemiste keskus]]e ja [[Tallinna lennujaam]]a parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse [[Lennujaama tee]]. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad. Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi [[Vaskjala–Ülemiste kanal|Vaskjala-Ülemiste kanal]], algab [[Mõigu]]. Tartu maanteega ristuvad Mõigus [[Vana-Tartu maantee]], [[Kanali tee]], [[Kaabli tänav]], [[Kuldala tee]], [[Juhtme tänav]], [[Lambi tänav]] (mis jätkub [[Peetri (Rae)|Peetri alevikus]] kui [[Raudkivi tee]]), [[Vati tänav|Vati]] ja [[Oomi tänav]]. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval [[Rae vald]]. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev [[Mõigu tee]]. ==Hoonestus== *Tartu maantee 1 (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus [[Vene turg|Vene turu]] sihist, [[Kalevi aed|Kalevi aia]] suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Suur-Tartu maantee 11 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algsele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ja [[mansard]]korrus. 1965–1974 läbis toonane [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|ERKI]] hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati [[Peeter Tarvas]]e projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos [[vestibüül]]i, [[aula]], [[võimla]] ja töökodadega. 2010. aastal lammutati [[Eesti Kunstiakadeemia]] hooned, EKA ise kolis mujale. *Tartu maantee 2, [[City Plaza]]. Hoone valmis 2004. aasta mais. *Tartu maantee 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 // [[Reimani tänav|Reimani]] 30. Hoone valmis 1936. aastal arhitekt [[Robert Natus|Robert Natuse]] projekti järgi [[Esindustraditsionalism|esindustradistionalistlik]]us arhitektuuristiilis. *Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17 // [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt [[Boris Tšernov]]. Hoone esimese korruse äripinnal asus [[Eesti NSV]] ajal kalakauplus [[Kalur (kauplus)|Kalur]]. *Tartu maantee 10, elu- ja ärihoone ([[DNB Pank]], Tornimäe [[Rimi Eesti Food|Mini-Rimi]]), valmis 2003 :Tartu maantee ääres [[Tornimäe tänav|Tornimäe]] 2, [[SEB Pank|SEB Panga]] peahoone, arhitekt [[Raivo Puusepp]], valmis 1999. aastal *Tartu maantee 13, 1981. aastal arhitekt [[Vilen Künnapu]] projekteeritud [[Eesti NSV Autotranspordi Arvutuskeskus]]e büroohoone *Tartu maantee 14, 1998. aastal avatud viiekorruseline büroohoone *Tartu maantee 15, planeeritav büroohoone kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit, mille kõrgem osa on 16-korruseline.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120271437/tallinna-kesklinna-kerkib-16-korruseline-korghoone Tallinna kesklinna kerkib 16-korruseline kõrghoone], arileht.delfi.ee, 19.02.2024</ref> *Tartu maantee 16A, [[Tallinna Jaani seegi kirik]] *Tartu maantee 16B, äri ja eluhoone. Arhitekt [[Indrek Pottisepp]], valminud 2001. aastal. [[Pilt:Tartu mnt 17 Appolo Club Tallinn 11 August 2011.jpg|pisi|Tartu mnt 17]] *Tartu maantee 17, kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aasta olümpiamängudeks]] avatud valuutapoena ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest "müüridega" kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest [[Alvar Aalto]] projekteeritud ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 43</ref>. Algne [[Tallinna Tööstuskaubastu]] [[Turist (kauplus)|kaupluse Turist]] hoone, arhitektid [[Peep Jänes]], [[Henno Sepmann]] (1983). Hoones tegutsesid ka [[Eesti Sotsiaalpank]]<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2010/07/25/13-aasta-eest-laks-valuutakaupluse-maja-erakatesse 13 aasta eest läks valuutakaupluse maja erakätesse], www.aripaev.ee, 25. juuli 2010</ref> ja ööklubi Parlament.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50991372/endises-turisti-poe-hoones-avatakse-homme-tallinna-suurim-ooklubi Endises Turisti poe hoones avatakse homme Tallinna suurim ööklubi], epl.delfi.ee, 26.08.2004</ref> [[Pilt:Tartu maantee, 23.JPG|pisi|Tartu maantee 23]] *Tartu maantee 18, 12-korruseline büroo ja korterelamuhoone, kus asub ka [[Bigbank]] *Tartu maantee 23, endine [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium]] (vana aadress Suur-Tartu maantee 33; seal asus 1904. aastast [[Tallinna 13. Algkool]], arhitekt [[Tallinna linnainsener]] [[Carl Gustav Jacoby]]) *[[Tartu maantee 24]]<ref name="KRR_8675">{{kultuurimälestis|8675|Elamu Tartu mnt. 24, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>–32. [[Liivalaia tänav]] 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1, nn [[Stalini maja]]. [[Dvigatel]]i tehase töötajatele ehitatud [[korterelamu]]te [[kvartal]]i Tartu mnt 24–32, Lastekodu 3 ja 5 projekteeris aastatel 1947–1956 arhitekt A. Vlassov. Tartu maantee 24 hoone esimesel korrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Tartu (Tallinna kauplus)|kauplus Tartu]]<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k, Riigi Teataja</ref>. *Tartu maantee 25, büroo- ja korterihoone [[Novira Plaza]], valmis 2016[[File:Liivalaia Rävala pst junction.jpg|pisi|Tartu maantee 18 ja [[Novira Plaza]] hoone Tartu mnt 25, paremal]] :Tartu maantee ääres [[Tornimäe tänav]] 3, [[Swissôtel Tallinn]] :Tartu maantee ääres [[Liivalaia tänav]] 53, [[Tallinna Stockmanni kaubamaja]] hoone *Tartu maantee 26, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal [[Pilt:Soviet star building in Tallinn (8037151829).jpg|219px|pisi|püsti|Tartu maantee 26 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1]] [[File:Panoramic View of Tallinn, Estonia.jpg|pisi|Vaade Tartu maanteele (Dvigateli elamukvartal), [[Lastekodu tänav]]ale ja [[Liivalaia tänav]]a majadele]] [[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Vaade Tartu maanteele, [[Konstantin Türnpu tänav]]a ristmikult. Paremal pool Tartu maantee 71, 67/1, 63 hooned]] *Tartu maantee 28, stalinistlik korterelamu<ref name="KRR_8676">{{kultuurimälestis|8676|Elamu Tartu mnt. 28, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, Dvigateli elamukvartal, valmis 1957<ref name="2u5Ut" /> Tartu maantee 28 hoone esimesel korrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Kommunaar (kauplus)|kauplus Kommunaar]] ja hiljem [[Tipa-Tapa (kauplus)|Tipa-Tapa]]. *Tartu maantee 30, stalinistlik korterelamu<ref name="KRR_8677">{{kultuurimälestis|8677|Elamu Tartu mnt. 30, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, Dvigateli elamukvartal *Tartu maantee 32, stalinistlik korterelamu<ref name="KRR_8678">{{kultuurimälestis|8678|Elamu Tartu mnt. 32, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, Dvigateli elamukvartal *Tartu maantee 33, Tartu maantee laiendamisel lammutatud hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna Tööstuskaubastu]] kaupluse "Rauakaubad" filiaalkauplus nr 38<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref>. *Tartu maantee 35 // [[Juhan Kunderi tänav|Kunderi]] 8a hoones tegutses [[Tubakavabrik Leek]] *Tartu maantee 39, 1938. aastal [[Artur Perna]] projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega *Tartu maantee 43 // [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 24, [[Scala City]]<ref name="oMU9x" />. Algselt trükikoja [[Oktoober (trükikoda)|Oktoober]] hoone *Tartu maantee 44, Avalon Plaza ehitanud asemel Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi. Algses Suur-Tartu maantee 44 hoones asus 1909. aastal avatud Keisrinna Aleksandra Feodorovna nimeline Tütarlaste Algkool. *Tartu maantee 45 asus Eesti NSV ajal Presstööstus „Plasteliit". *Tartu maantee 46 asus tänaseks lammutatud kahekorruseline puumaja *Tartu maantee 47, 7-korruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel. Hoones tegutses varem [[Tallinna Tööstuskaubastu]] kauplus Torupilli Rauakaubad. *Tartu maantee 49, 1973. aastal ehitatud [[Eha Keskus]] ([[Maxima]] X, Regalia), endine kino [[Eha (kino)|Eha]] hoone lammutanud 2023. aastal *Tartu maantee 50, 2011. aastal valminud kaheksakorruseline büroo- ja kortermaja **Tartu maantee 50, (algselt [[Tallinna Garnisoni Sõdurite Kodu]], Suur-Tartu maantee 64), hilisem spordiühingu [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] tõstesaal ja 1993. aastast [[Spordiklubi Flexer]]<ref>Kaire Kenk, [https://elu.ohtuleht.ee/162389/kolm-rubla-maksis-kuukaart-ja-700-naist-tahtis-treenima-tulla «Kolm rubla maksis kuukaart ja 700 naist tahtis treenima tulla!»], Õhtuleht, 9. september 2004</ref>. Tartu maantee 50, 52 ja 52a algsed hooned on lammutatud<ref>[https://www.postimees.ee/1691237/ehitajale-jalgu-jaava-maja-elanik-voitleb-visalt-oma-korteri-eestHooned Ehitajale jalgu jääva maja elanik võitleb visalt oma korteri eest], Postimees, 13. august 2007</ref>. *Tartu maantee 50A, elu- ja ärihoone, valmis 2012 *Tartu maantee 51 (algselt Tartu mnt 63), endine [[Tallinna Garnisoni Komandantuur]]i ja [[Harju Sõjaväeringkond|Harju Sõjaväeringkon]]na hoone<ref>[[Leho Lõhmus]], Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 28</ref>, hiljem ümber ehitatud elumajaks; ehitatud 1939. aastal<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 43</ref>. *Tartu maantee 52 // [[Gildi tänav]], 2017. aastal valminud 13 korruseline korterelamu äripindadega *Tartu maantee 53 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 23, viis kortermaja, valmisid 2017, arhitektid [[Martin Aunin]] ja [[Marti Kahu]]. Tartu maantee 53 asus [[Eesti NSV]] ajal ENSV Siseministeeriumi juures asunud Ametkonnaväline Valvevalitsus. *Tartu maantee 55 // 59, 1988. aastal ehitatud 5-6-korruseline korterelamu, äripindadega esimesel korrusel, sh [[Vana Baskini Teater]] *Tartu maantee 56, elamu [[City Residence]], valmis 2016 *Tartu maantee 57, neljakorruseline korterelamu, äripindadega esimesel korrusel *Tartu maantee 62, arhitekt [[Wilhelm Freiman]]i 1910. aastal valminud [[juugendstiil]]is elamu *Tartu maantee 63 // [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni]] 1, [[Marati kvartal]] – endine ''Valge maja'' (Ööklubi Marat) *Tartu maantee 64 // [[Odra tänav (Tallinn)|Odra]] 1, arhitekt: [[Otto Schott]], valmis 1902. aastal *Tartu maantee 67, 1935. aastal [[Karl Tarvas]] projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega *Tartu maantee 68, 1924. aastal [[Eugen Habermann]]i projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega. Ümberehitus 1931. aastal, mil lisati kaks korrust. Algselt J. Otsa üürimaja. Eesti NSV ajal asus hoones [[Tallinna II Toidukaubastu]] [[Kiiev (kauplus)|kauplus Kiiev]] filiaalkauplus nr. 3 <ref name="erastatava" />. *Tartu maantee 69 *Tartu maantee 70, 1959. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, [[tüüpprojekt 1-432]] *Tartu maantee 71 (algselt Tartu mnt 81) // [[Türnpu tänav|K. Türnpu]] 1, elu- ja ärihoone. Valminud 1936. aastal, arhitekt [[Karl Tarvas]]. Hoone esimesel korrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna II Toidukaubastu]] [[Kiiev (kauplus)|kauplus Kiiev]] filiaalkauplus [[Odra (kauplus)|Odra]]<ref name="erastatava" />. *Tartu maantee 73, elu- ja ärihoone ([[Tartu maantee saun]]). 1882. aastal<ref name="QHGqe" /> tegevust alustanud [[Brandmanni saun]]ana tuntud hoone on ehitatud 1881. aastal [[Nikolai Thamm vanem|Nikolai Thammi]] projekti järgi. Hoone I korrusel olid eraldi meeste ja naiste saunad leiliruumiga ning pesumaja, teisel korrusel eraldi privaatsed pesemisruumid vannidega ja pesumaja triikimine ja kuivatamine. II korruse parempoolses tiivas oli eraldi suur omaniku korter<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 23</ref>. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat "Kiir"|teeninduskombinaadi Kiir]] saun nr. 4 ja hoones asus ka [[Tallinna II Toidukaubastu]] [[Kiiev (kauplus)|kauplus Kiiev]] filiaalkauplus nr. 5 <ref name="erastatava" />. *Tartu maantee 76, (algselt Suur-Tartu mnt 84) [[Tallinna Viinatehas]]e – [[Tallinna Likööri- ja Viinatehas]]e – [[Tootmiskoondis Liviko]] – AS [[Liviko]] tootmishooned *Tartu maantee 80, [[Zelluloosi kvartal]], Tartu mnt 80; 80A; 80B; 80C; 80D; 80E; 80J endine [[Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik]] *Tartu maantee 80, [[AS Postimees Grupp]] [[Postimehe maja (Tallinn)|Postimehe maja]]<ref>[https://majandus.postimees.ee/6848238/galerii-postimees-kolib-tallinnas-tartu-maanteele Postimees kolib Tallinnas Tartu maanteele], majandus.postimees.ee, 12. detsember 2019</ref> *Tartu mnt 80 ja 82 kinnistutel, [[Fahle Park]] *Tartu maantee 81, 1910. aastal ehitatud elamu, arhitekt [[Moisei Klibanski]]. Eesti NSV ajal asus hoones [[Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu]] kaupluse nr. 1 filiaalkauplus<ref name="erastatava" />. *Tartu maantee 83, ärihoone [[Büroo 83]], valmis 2016, arhitekt [[Raivo Kotov]] *Tartu maantee 84A, [[Fahle maja]] *Tartu maantee 85, endine [[Tallinna Karistusvangla]] ehk nn [[Tšernjagini vangla]] ehk Vana Lasnamäe vangla, tänapäeval [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] Tartu mnt kohtumaja ja [[Terviseamet]]i hoone *Tartu maantee 87, [[Sikupilli keskus]] *Tartu maantee 87D, Auto Forte autosalong :Tartu maanteed ületav [[Peterburi tee viadukt]]<ref>[https://www.postimees.ee/1056392/esmaspaevast-paaseb-peterburi-tee-viadukti-alt-takistusteta-labi Peterburi tee viadukti alt pääseb takistusteta läbi], www.postimees.ee, 28. november 2012</ref> :[[Tartu maantee raudteeviadukt]] :[[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Järvevana tee]]ga ühendav autoviadukt :[[Ülemiste liiklussõlm]] *Tartu maantee ääres [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur-Sõjamäe]] 4, [[Ülemiste keskus]] *Tartu maantee ääres [[Lennujaama tee]] 2, [[Ülemiste Hotell]], endine Tallinna lennujaama hotell Aeroflot *Tartu maantee 101, [[Tallinna lennujaam]] *Tartu maantee 105 asusid [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] laod *Tartu maantee 113, [[Mõigu polder]] ja pumbamaja *Tartu maantee ääres [[Veesaare tee]] 2, Peetri [[Selver]] == Galerii == <gallery> File:Tram Tracks on Tartu maantee in Kesklinn Tallinn 1 September 2015.jpg|Tartu mnt 14, büroohoone paremal ja Tartu maantee 13 büroohoone vasakul Armenian church in Tallinn (8037155087).jpg|Tartu mnt 16A, taustal [[Tornimäe tänav]] 2, [[SEB Pank|SEB Panga hoone]] Tartu mnt 16B Tallinn 11 August 2011 .jpg|Tartu mnt 16B Big.Bank.IMGP6187.JPG|Tartu mnt 18 Stockman in downtown Tallinn.png|[[Tallinna Stockmanni kaubamaja]] hoone Liivalaia - Tartu mnt Junction in Tallinn 1 April 2016.jpg|Tartu maantee 26 // Liivalaia 44 // Lastekodu&nbsp;1 GIDIC Hostel Tallinn on 11 August 2011.jpg|Tartu mnt 31 Snooker Club in Tallinn 2011.jpg|Tartu mnt 33 File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Tartu mnt 42 Scala City Tartu mnt. Tallinn 03 August 2011.jpg|[[Scala City]] Tartu maantee 43 // [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 24 Tartu mnt. 45 Tallinn 03 August 2011.jpg|Tartu mnt 45 // [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänava]] nurgahoone Tartu mnt. 47 Tallinn 03 August 2011.jpg|Tartu mnt 47 File:Tram tracks in the Tartu mnt in Tallinn 16 August 2015.jpg|Tartu maantee 49, [[Eha Keskus]] ja [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni tänava]] ristmik Tallinn, Tatra KT4 (2).jpg|Tartu maantee 49 ja 51 File:Tartu maantee 62, Tallinn.jpg|Tartu maantee 62 File:Marat TallinnTartu mnt 63.jpg|Tartu maantee 63, endine [[Marat (ettevõte)|Marati]] tööstushoone Liviko P1010773.jpg|Tartu maantee 76 </gallery> ==Ajalugu== [[Pilt:Härjapea River.png|pisi|Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil]] [[Viru värav]]ate juurest lõuna poole suunduv Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]] ära pöörav [[Piibe maantee]], on teed varem kutsutud ka Paide ja Põltsamaa maanteeks.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.</ref> [[File:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna linna ja Tartusse viiva tee kaart, 1810]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Tallinna linna ja Suur-Tartu maantee kaart, 1914]] Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes [[Tallinna linnamüür]]ist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref> Tartu maantee algus oli üks vanemaid asustusalasid väljaspool [[Tallinna vanalinn]]a, kui meri veel ulatus [[Kesklinna linnaosa|kesklinna]] piirkonnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteen]]i ja kaugemale, kulges Tartu maantee tee mööda praegust [[Raua tänav]]at [[Pirita]] ja [[Viimsi]] kanti. Tartu maantee alguses üle [[Härjapea jõgi|Härjapea oja]] ehitatud kivisilla järgi sai eeslinn hiljemalt 18. sajandil nime [[Kivisilla eeslinn]]<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1757853/kivisilla-eeslinn-kujunes-tahtsaks-kultuuripaigaks Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks], www.postimees.ee, 12. veebruar 2008</ref>. Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid [[Lasnamäe]]lt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik [[Filmi tänav]]ast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal ''Wierscher und Jerwischer Weg'' ([[Virumaa|Viru]] ja [[Järvamaa|Järva]] maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui ''Winter wäg uthur Landet''.<ref name="Kivi">Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.</ref> Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman" /> Maantee algust kuni [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] sillani nimetati Silla ja [[Kivisilla tänav]]aks (''Steinstrasse'', ''Brückstrasse'', ''Steinbrückstrasse''). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimi Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.<ref name="Kivi"/> 19. sajandi algul nimetati Tartu maantee piirkonda Tartu eeslinnaks. Kivisilla-tagust osa on nimetatud mitmeti, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/> 1817. aastal, reformatsiooni 300. aastapäeva mälestuseks asutati Tallinnas [[Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu|Lutheri nimeline lastekodu]], mis tegutses 1852. aastast<ref>[https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1937/01/19/5 Külaskäik 120-aastasesse Martin Lutheri nimelisse lastekodusse], Uudisleht, nr. 13, 19 jaanuar 1937</ref> hoones Suur-Tartu maantee 62<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1929/10/31/1/36 Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu 112-aastane.], Kaja, nr. 257, 31 oktoober 1929</ref> (hilisem aadress Tartu mnt 50<ref>[http://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/luhiajalugu Haridusasutused]</ref>, [[Laulupeo tänav]]a vastas). Lastekodu asutajad ja esialgsed ülalpidajad olid [[Tallinna Oleviste kogudus]], tolleaegne [[Tallinna bürgermeister]] [[Carl Johann Salemann]] ja Oleviste koguduse ülempastor [[Christian Gottlieb Mayer]]. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]a tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/15/1/39 Dr. Martin Lutheri nimelise lastekodu Põhikiria muutmise küsimus.], Kaja, nr. 13, 15 jaanuar 1924</ref> [[Tallinna Linnavalitsus]]e ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus [[Tallinna Linna III Lastekodu]] nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu [[Suur-Pärnu maantee]] 29<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1930/08/03/31 Jaan Poska nimeline lastekodu la selle kaswandikud.], Päewaleht, nr. 208, 3 august 1930</ref>, [[Lutheri vabrik]]u kõrval<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke475_kaup.htm Ralf Kaup], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> ja Piiskop Plato nimeline lastekodu. ===1867. aasta üleujutus=== 5. juunil [[1867]] toimus Suur-Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv]]e üleujutuste eest. [[Ülemiste mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Suur-Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praegu asub sel kohal [[Tiigiveski park]] ja [[Kalevi spordihall]]), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur-Tartu maantee ja [[Maakri tänav]]a lähikonna. Suur-Tartu maantee oli [[Mõigu]]st kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur-Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur-Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur-Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" /> [[Pilt:Kalevi spordiplats 1930 kaardil.png|pisi|Suur-Tartu maantee 1930. aastate [[Tallinna kaart|Tallinna kaardil]]]] [[File:TLA 1465 1 609 Tartu mnt ja Vene turu nurk 11 06 1938 E Brockner.jpg|pisi|left|Tartu maantee ja [[Vene turg|Vene turu]] nurk 1938. aastal]] [[Pilt:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Tartu maantee piirkond (1942)]] 1890. aastal ehitati aadressile Suur Tartu maantee 11 (hiljem Tartu maantee 1) vene õppekeelega tütarlastegümnaasiumi hoone, arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]. 1917. aastal asus hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool|Tallinna Linna Kunsttööstuskool]]. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja korteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekorruseline puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris kolmeliikmeline [[Eestimaa Päästmise Komitee]] ööl vastu ajaloolist [[24. veebruar]]i 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel<ref>[http://jaakjuske.blogspot.com/2010/08/kunstiakadeemia-hoone-saladus.html Kunstiakadeemia hoone saladus], jaakjuske.blogspot.com, 5. august 2010</ref>. 1922 ehitati [[Tallinna Kunsttööstuskool|Tallinna Linna Kunsttööstuskool]]i hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|ENSV Riikliku Kunstiinstituudi]] hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal. 1904. aastal valmis Suur-Tartu maanteel (nüüd Tartu mnt.23) paekivist 2-korruseline koolimaja, mille ehitusprojekti koostas insener [[Carl Gustav Jacoby]], kus koolijuhatajaks oli [[Kustav Ollik]]. Suur Tartu maantee 24 tegutses [[Jaani seek|Tallinna linna Jaani vanadekodu]], Suur Tartu maantee 9 tegutses K. Fürbergi eraalgkool. Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu maantee]] uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna–Tartu maantee]</ref> Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast [[Assaku]]ni.<ref name="Rääsk"/> Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. === Suur–Tartu maantee === Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1938/03/20/47 Suur Tartu maantee nimetatakse Tartu maanteeks.], Uus Eesti, nr. 79, 20 märts 1938</ref>. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja [[Väike-Tartu maantee]] eristamiseks. [[Väike-Tartu maantee]] ja [[Väike-Pärnu maantee]] olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/> Tartu maantee (Suur Tartu maantee 4<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/09/08/16.1 Leht 4 Kuulutus Kino „MODERN" Suur Tartu maantee 4 telefon 304-68], Päewaleht, nr. 247, 8 september 1934</ref>) 4 asus [[kino]] [[Modern]], kinohoone hävis 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] käigus. Suur Tartu maantee 79 ja [[Suur-Raevalla tänav|S. Raevalla tänav]]al asusid Ühisus [[Estonia Eksporttapamajad]]e hooned. 1958. aastal laiendati [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu maantee]] nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik nimetati [[Vana-Tartu maantee|Vana-Tartu maanteeks]].<ref name="Kivi"/> ==Vaata ka== *[[Väike-Tartu maantee]] *[[Suur-Tartu maantee]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="2u5Ut">[[Ester Vaitmaa]], [https://web.archive.org/web/20170304194311/http://longread.delfi.ee/forte/stalinistlik-maja?id=76115407 Stalinistlik maja], forte.ee, 18.11.2016.</ref> <ref name="oMU9x">{{Netiviide |url=http://scalacity.ee/et/ |pealkiri=Scala City – büroo linna südames |vaadatud=2015-11-22 |arhiivimisaeg=2015-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151122185000/http://scalacity.ee/et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QHGqe">{{Netiviide |url=http://www.tallinnasaun.ee/huvitavat-lugemist |pealkiri=Huvitavat lugemist |vaadatud=2016-11-28 |arhiivimisaeg=2016-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161129022244/http://www.tallinnasaun.ee/huvitavat-lugemist/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> <ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://www.delfi.ee/artikkel/64982594 Kurikuulus põlengute ja kuritegude pesa, Tartu mnt. 79 läks lammutamisele], Delfi.ee, 18. september 2012 {{Sikupilli asumi tänavad}} {{Torupilli asumi tänavad}} {{Ülemiste asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] ddo8oy0i0sqk84iykq37ydwdzmnvu16 0 196511 7168337 7147575 2026-06-06T12:31:58Z Kuriuss 38125 7168337 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Kättemaksukontor | lavastaja = Ain Prosa | peaosades = [[Amanda Hermiine Künnapas]]<br>[[Elisabet Reinsalu]]<br>[[Märten Metsaviir]] | hooaegu = 33 (eetrisse jõudnud) | jagusid = 388 (eetrisse jõudnud)<br>(33. hooaja seisuga) | kestus = 40–50, 80 minutit | kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]] | originaal = 2009– | montaaž = [[Ain Prosa]] | žanr = kriminaalkomöödia | stsenarist = [[Mihkel Ulman]]<br>[[Mihkel Seeder]]<br>[[Marite Butkaite]]<br>[[Elise Kumm]]<br>[[Roos Lisette Parmas]] | tunnusmuusika = "[[Saatanlik naine]]" | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Raivo Suviste]] | võttekoht = Tallinn, Eesti | esitaja = [[Uku Suviste]] | pilt = | pildiallkiri = | seotud = "[[Ohtlik lend]]" | koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg | järgnev = 34. hooaeg,<br>sügis 2026 }} '''"Kättemaksukontor"''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast on lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on "[[Devil Woman|Saatanlik naine]]" ja seda esitab [[Uku Suviste]]. * Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]]. * Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas "Kättemaksukontori" formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja "Atriebējas", mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga. * Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade "Kättemaksukontori" hooaegade näitamine TV3-s. * Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab "Kättemaksukontori" osasid. Sarja hakati 1. hooajast peale näitama 2025. aasta märtsis. * "Kättemaksukontor" on seotud teise eesti kriminaalsarjaga "[[Ohtlik lend]]". Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. == Sisu ülevaade == * Kättemaksukontori asutavad kaks naist: endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ja endine sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega. * Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis muutunud. 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ja saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena nüüd endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor. * 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud. * 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad. * 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja. ==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused== {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Kättemaksukontori" peaosades olnud näitlejad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! rowspan="9" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |2009–2013, 2018 |1–9, 20 |- |[[Kadri Rämmeld]] |2009–2023 |1–30 |- |[[Elina Pähklimägi]] |2009–2013, 2018 |1–10, 20 |- |[[Elina Reinold]] |2013–2024 |10–32 |- |[[Adeele Jaago]] |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |2021– |alates 25. hooajast |- |[[Elisabet Reinsalu]] |2024– |alates 31. hooajast |- |[[Märten Metsaviir]] |2023– |alates 29. hooajast |} === Praegused osatäitjad sarjas === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="9" | |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |Lumi–Lee Aigo |2021– |alates 25. hooajast |- |[[Elisabet Reinsalu]] |Barbara Laando |2024– |alates 31. hooajast |- |[[Märten Metsaviir]] |Madis Toor |2023– |alates 29. hooajast |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Tarvo Sõmer]] |Tiit Marvel |2011– |alates 5. hooajast |- |[[Kristjan Lüüs]] |Sander Pronks |2017, 2019– |18. hooaeg, alates 21. hooajast |- ! colspan="4" |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad) |- |[[Mark Erik Savi]] |Joosep Liblik |2024– |alates 31. hooajast |- |[[Nora Reinsalu]] |Sandra Pronks |2025– |alates 33. hooajast |} === Endised osatäitjad sarjas === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="32" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |Frida Arrak (endine Idasaar) |2009–2013, 2018 |1–9, 20 |- |[[Kadri Rämmeld]] |Marion Pärn |2009–2023 |1–30 |- |[[Elina Pähklimägi]] |Häidi Õigepaulus |2009–2013, 2018 |1–10, 20 |- |[[Elina Reinold]] |Freya Narvik (endine Idasaar) |2013–2024 |10–32 |- |[[Adeele Jaago]] |Kirke Klein |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |Luna Haab |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Märt Avandi]] |Gerth Maango | rowspan="2" |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021 |1–5, 9, 17, 20, 26 |- |[[Ott Sepp]] |Kaspar Tuvi |1–5, 9, 17–18, 20, 26 |- |[[Jaan Rekkor]] |Rein Pihelgas (härra Korralik) |2010–2013 |4–9 |- |[[Marilyn Jurman]] |Sonja Maango |2010–2011, 2017 |3–6, 17 |- |[[Sergo Vares]] |Karl Suur |2012–2013 |8–9 |- |[[Juss Haasma]] |Rainis Sõber |2013–2016, 2018 |10–15, 20 |- |[[Risto Vaidla]] |Rasmus Uuber |2016–2017 |16–17 |- |[[Ireen Kennik]] |Selene Kronk |2015–2020 |14–23 |- ! colspan="4" |Kõrvalosatäitjad |- |[[Nikolai Bentsler]] |Aleksander Vesper |2010–2022 |3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27 |- |[[Guido Kangur]] |Mart Mesilane (härra Hurmur) |2009–2013, 2016–2019, 2022–2023 |2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29 |- |[[Kristjan Sarv]] |Kaur Moks |2009–2013, 2018–2022 |1–10, 20–21, 23, 25, 28 |- |[[Klaudia Tiitsmaa]] |Kioko Veega |2017–2018, 2022–2023 |18–19, 28–29 |- |[[Ain Prosa]] |Sergei Hämaläinen |2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025 |3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33 |- |[[Tanel Padar]] |Daniel Frank |2014–2015 |11–12 |- |[[Carmen Mikiver]] |Ivi Pihelgas |2011–2013 |6–9 |- |[[Sepo Seeman]] |Martin Arrak |2009–2013, 2025 |1–3, 5–7, 10, 33 |- |[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]] |Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]]) |2016–2017, 2022–2023 |15–18, 27, 29 |- |[[Raimo Pass]] |Emil Narvik |2013, 2024 |10, 32 |- |[[Eduard Salmistu]] |Armin Eila |2009–2010, 2014, 2016, 2024 |1, 4, 11–12, 16, 32 |- |[[Alo Kurvits]] |Hardi Noova (endine Taavidson) |2013–2014, 2017, 2019, 2022 |9, 11, 17, 22–23, 27 |- |[[Merle Talvik]] |Tiiu Pärn | rowspan="2" |2009, 2012, 2016, 2020–2023 | rowspan="2" |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30 |- |[[Heino Seljamaa]] |Kalju Pärn |- |[[Lauri Kink]] |Pavel Lust | rowspan="2" |2015–2019, 2022 |14–15, 17–19, 22, 27 |- |[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]] |Tuulikki Lust (endine Naves) |14–16, 18–19, 22, 27 |} == Tegelaskujude iseloomustused == '''Kättemaksukontori eradetektiivid''' * '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia. * '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod. * '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist. * '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle. * '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks. * '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele. * '''Lumi-Lee Aigo''' (alates 25. hooajast) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv. * '''Barbara Laando''' (alates 31. hooajast) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks. * '''Madis Toor''' (alates 29. hooajast) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval. <big>'''Politseiuurijad'''</big> * '''Tiit Marvel''' (alates 5. hooajast) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata. * '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine. * '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango. * '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest. * '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile. * '''Sander Pronks''' (18. hooaeg, alates 21. hooajast) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. * '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis "Pommimees". Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime "Spetsialist-kriminalist-Säde" andis Sonjale tema abikaasa Gerth. * '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja "Hopp-hopp-hopp!" karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud. * '''Joosep Liblik''' (alates 31. hooajast) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses. <big>'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''</big> * '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised. * '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab. * '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud. * '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli. * '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti. * '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya "kohtus" Emiliga juhtumis "Bermuuda kolmnurk". Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud. * '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud. * '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele. * '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil. * '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja. * '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele. * '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku. * '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad. * '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga. * '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud. * '''Sandra Pronks''' (alates 33. hooajast) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses. == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="4" | |01 |01 |30.04.2009 |Inglid ja närukaelad |- |02 |02 |07.05.2009 |Kirst |- |03 |03 |21.05.2009 |Kulturist ja kummipuu |- |04 |04 |28.05.2009 |Strippar |} === 2. hooaeg, sügis 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |05 |01 |01.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 1 |- |06 |02 |08.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 2 |- |07 |03 |15.10.2009 |Modellid ja nohikud |- |08 |04 |22.10.2009 |Kui mu ema on armunud |- |09 |05 |29.10.2009 |Mees, kes tahtis naisele kasukat |- |10 |06 |05.11.2009 |Härra Hurmur 1 |- |11 |07 |12.11.2009 |Härra Hurmur 2 |- |12 |08 |19.11.2009 |Peaaegu täiuslik mõrv |- |13 |09 |26.11.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1 |- |14 |10 |03.12.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2 |- |15 |11 |10.12.2009 |Juhukülalised 1 |- |16 |12 |17.12.2009 |Juhukülalised 2 |} === 3. hooaeg, kevad 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |17 |01 |11.03.2010 |Produkt |- |18 |02 |18.03.2010 |Tugevad naised |- |19 |03 |25.03.2010 |Sinine Draakon |- |20 |04 |01.04.2010 |Kõlbeline laostumine |- |21 |05 |08.04.2010 |Lõpetamata pala suupillile |- |22 |06 |15.04.2010 |Seif |- |23 |07 |22.04.2010 |Kuldmees |- |24 |08 |29.04.2010 |Pereäri |- |25 |09 |06.05.2010 |Illusioon 1 |- |26 |10 |13.05.2010 |Illusioon 2 |- |27 |11 |20.05.2010 |Kadunud tüdruk 1 |- |28 |12 |27.05.2010 |Kadunud tüdruk 2 |} === 4. hooaeg, sügis 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |29 |01 |09.09.2010 |Pommimees 1 |- |30 |02 |16.09.2010 |Pommimees 2 |- |31 |03 |23.09.2010 |Virtuaalsed ohud |- |32 |04 |30.09.2010 |Neli tislerit |- |33 |05 |07.10.2010 |Kuidas vähendada mehe intelligentsi? |- |34 |06 |14.10.2010 |Liiga vana |- |35 |07 |21.10.2010 |Kummitused 1 |- |36 |08 |28.10.2010 |Kummitused 2 |- |37 |09 |04.11.2010 |Uuestisünd 1 |- |38 |10 |11.11.2010 |Uuestisünd 2 |- |39 |11 |18.11.2010 |Kuidas taastada tundeid? |- |40 |12 |25.11.2010 |Patsient |} === 5. hooaeg, kevad 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |41 |01 |03.03.2011 |Õnnelik enesetapja |- |42 |02 |10.03.2011 |Piinakamber 1 |- |43 |03 |17.03.2011 |Piinakamber 2 |- |44 |04 |24.03.2011 |Bordell 1 |- |45 |05 |31.03.2011 |Bordell 2 |- |46 |06 |07.04.2011 |Väike must kleit |- |47 |07 |14.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 1 |- |48 |08 |21.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 2 |- |49 |09 |28.04.2011 |Vinged vennad 1 |- |50 |10 |19.05.2011 |Vinged vennad 2 |- |51 |11 |26.05.2011 |Tasuja 1 |- |52 |12 |02.06.2011 |Tasuja 2 |} === 6. hooaeg, sügis 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |53 |01 |08.09.2011 |Kaelakeeafäär |- |54 |02 |15.09.2011 |Uskumise küsimus 1 |- |55 |03 |22.09.2011 |Uskumise küsimus 2 |- |56 |04 |29.09.2011 |Blondid 1 |- |57 |05 |06.10.2011 |Blondid 2 |- |58 |06 |13.10.2011 |Lilleäri 1 |- |59 |07 |20.10.2011 |Lilleäri 2 |- |60 |08 |27.10.2011 |Aardekütid 1 |- |61 |09 |03.11.2011 |Aardekütid 2 |- |62 |10 |10.11.2011 |Aardekütid 3 |- |63 |11 |17.11.2011 |Näivuse seadus 1 |- |64 |12 |24.11.2011 |Näivuse seadus 2 |} === 7. hooaeg, kevad 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |65 |01 |08.03.2012 |Tiigrijaht 1 |- |66 |02 |15.03.2012 |Tiigrijaht 2 |- |67 |03 |22.03.2012 |Stringiteooria 1 |- |68 |04 |29.03.2012 |Stringiteooria 2 |- |69 |05 |05.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 1 |- |70 |06 |12.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 2 |- |71 |07 |19.04.2012 |Organiäri 1 |- |72 |08 |26.04.2012 |Organiäri 2 |- |73 |09 |03.05.2012 |Elu pärast surma 1 |- |74 |10 |10.05.2012 |Elu pärast surma 2 |- |75 |11 |17.05.2012 |Lähedased võõrad 1 |- |76 |12 |24.05.2012 |Lähedased võõrad 2 |} === 8. hooaeg, sügis 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |77 |01 |13.09.2012 |Libahunt 1 |- |78 |02 |20.09.2012 |Libahunt 2 |- |79 |03 |27.09.2012 |Lahutus Eesti moodi 1 |- |80 |04 |04.10.2012 |Lahutus Eesti moodi 2 |- |81 |05 |11.10.2012 |Maastik laibaga 1 |- |82 |06 |18.10.2012 |Maastik laibaga 2 |- |83 |07 |25.10.2012 |Varjud minevikust 1 |- |84 |08 |01.11.2012 |Varjud minevikust 2 |- |85 |09 |08.11.2012 |Sulid ja geeniused 1 |- |86 |10 |15.11.2012 |Sulid ja geeniused 2 |- |87 |11 |22.11.2012 |Patuoinas 1 |- |88 |12 |29.11.2012 |Patuoinas 2 |} === 9. hooaeg, kevad 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |89 |01 |14.03.2013 |Teadmata kadunud 1 |- |90 |02 |21.03.2013 |Teadmata kadunud 2 |- |91 |03 |28.03.2013 |Läbitantsitud kingad 1 |- |92 |04 |04.04.2013 |Läbitantsitud kingad 2 |- |93 |05 |11.04.2013 |Minimissid 1 |- |94 |06 |18.04.2013 |Minimissid 2 |- |95 |07 |25.04.2013 |Ilusad silmad 1 |- |96 |08 |02.05.2013 |Ilusad silmad 2 |- |97 |09 |09.05.2013 |Dopingukütid 1 |- |98 |10 |16.05.2013 |Dopingukütid 2 |- |99 |11 |23.05.2013 |Peata ratsanik 1 |- |100 |12 |30.05.2013 |Peata ratsanik 2 |} === 10. hooaeg, sügis 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |101 |01 |12.09.2013 |Absoluutne võim 1 |- |102 |02 |19.09.2013 |Absoluutne võim 2 |- |103 |03 |26.09.2013 |Vahendeid valimata 1 |- |104 |04 |03.10.2013 |Vahendeid valimata 2 |- |105 |05 |10.10.2013 |Päikesest lummatud 1 |- |106 |06 |17.10.2013 |Päikesest lummatud 2 |- |107 |07 |24.10.2013 |Õnne valem 1 |- |108 |08 |31.10.2013 |Õnne valem 2 |- |109 |09 |07.11.2013 |Hõbekõri 1 |- |110 |10 |14.11.2013 |Hõbekõri 2 |- |111 |11 |21.11.2013 |Elusalt või surnult 1 |- |112 |12 |28.11.2013 |Elusalt või surnult 2 |} === 11. hooaeg, kevad 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |113 |01 |27.02.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 1 |- |114 |02 |06.03.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 2 |- |115 |03 |13.03.2014 |Kasutatud autod 1 |- |116 |04 |20.03.2014 |Kasutatud autod 2 |- |117 |05 |27.03.2014 |Õuduste maja 1 |- |118 |06 |03.04.2014 |Õuduste maja 2 |- |119 |07 |10.04.2014 |Olematud mõrvad 1 |- |120 |08 |17.04.2014 |Olematud mõrvad 2 |- |121 |09 |24.04.2014 |Surm à la carte 1 |- |122 |10 |01.05.2014 |Surm à la carte 2 |- |123 |11 |08.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 1 |- |124 |12 |15.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 2 |- |125 |13 |22.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 1 |- |126 |14 |29.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 2 |} === 12. hooaeg, sügis 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |127 |01 |11.09.2014 |Ükskord Ameerikas 1 |- |128 |02 |18.09.2014 |Ükskord Ameerikas 2 |- |129 |03 |25.09.2014 |Hirmu vald 1 |- |130 |04 |02.10.2014 |Hirmu vald 2 |- |131 |05 |09.10.2014 |Pärandus 1 |- |132 |06 |16.10.2014 |Pärandus 2 |- |133 |07 |23.10.2014 |Armastuse algoritmid 1 |- |134 |08 |30.10.2014 |Armastuse algoritmid 2 |- |135 |09 |06.11.2014 |Küsi surnutelt 1 |- |136 |10 |13.11.2014 |Küsi surnutelt 2 |- |137 |11 |20.11.2014 |Kassi-hiire mäng 1 |- |138 |12 |27.11.2014 |Kassi-hiire mäng 2 |} === 13. hooaeg, kevad 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |139 |01 |05.03.2015 |Muusikamõrvad 1 |- |140 |02 |12.03.2015 |Muusikamõrvad 2 |- |141 |03 |19.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 1 |- |142 |04 |26.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 2 |- |143 |05 |02.04.2015 |Lõvitüdrukud 1 |- |144 |06 |09.04.2015 |Lõvitüdrukud 2 |- |145 |07 |16.04.2015 |Veri on paksem kui piim 1 |- |146 |08 |23.04.2015 |Veri on paksem kui piim 2 |- |147 |09 |30.04.2015 |Patt 1 |- |148 |10 |07.05.2015 |Patt 2 |- |149 |11 |14.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 1 |- |150 |12 |21.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 2 |} === 14. hooaeg, sügis 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |151 |01 |10.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 1 |- |152 |02 |17.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 2 |- |153 |03 |24.09.2015 |Spioonimängud 1 |- |154 |04 |01.10.2015 |Spioonimängud 2 |- |155 |05 |08.10.2015 |Nõiutud 1 |- |156 |06 |15.10.2015 |Nõiutud 2 |- |157 |07 |22.10.2015 |Koletise kättemaks 1 |- |158 |08 |29.10.2015 |Koletise kättemaks 2 |- |159 |09 |05.11.2015 |Lask 1 |- |160 |10 |12.11.2015 |Lask 2 |- |161 |11 |19.11.2015 |Poeedi surm 1 |- |162 |12 |26.11.2015 |Poeedi surm 2 |} === 15. hooaeg, kevad 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |163 |01 |25.02.2016 |Vandenõu 1 |- |164 |02 |03.03.2016 |Vandenõu 2 |- |165 |03 |10.03.2016 |Orjad ja dominad 1 |- |166 |04 |17.03.2016 |Orjad ja dominad 2 |- |167 |05 |24.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 1 |- |168 |06 |31.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 2 |- |169 |07 |07.04.2016 |12 sekundit 1 |- |170 |08 |14.04.2016 |12 sekundit 2 |- |171 |09 |21.04.2016 |Üliinimene 1 |- |172 |10 |28.04.2016 |Üliinimene 2 |- |173 |11 |05.05.2016 |Seadus on seadus 1 |- |174 |12 |12.05.2016 |Seadus on seadus 2 |- |175 |13 |19.05.2016 |Elust välja kirjutatud 1 |- |176 |14 |26.05.2016 |Elust välja kirjutatud 2 |} === 16. hooaeg, sügis 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |177 |01 |08.09.2016 |Droonimõrvad 1 |- |178 |02 |15.09.2016 |Droonimõrvad 2 |- |179 |03 |22.09.2016 |Unetus 1 |- |180 |04 |29.09.2016 |Unetus 2 |- |181 |05 |06.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 1 |- |182 |06 |13.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 2 |- |183 |07 |20.10.2016 |Müsteerium 1 |- |184 |08 |27.10.2016 |Müsteerium 2 |- |185 |09 |03.11.2016 |Viikingiaare 1 |- |186 |10 |10.11.2016 |Viikingiaare 2 |- |187 |11 |17.11.2016 |Identiteedirööv 1 |- |188 |12 |24.11.2016 |Identiteedirööv 2 |} === 17. hooaeg, kevad 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |189 |01 |02.03.2017 |Bermuda kolmnurk 1 |- |190 |02 |09.03.2017 |Bermuda kolmnurk 2 |- |191 |03 |16.03.2017 |Surmav graatsia 1 |- |192 |04 |23.03.2017 |Surmav graatsia 2 |- |193 |05 |30.03.2017 |Röövitud 1 |- |194 |06 |06.04.2017 |Röövitud 2 |- |195 |07 |13.04.2017 |Alimendid 1 |- |196 |08 |20.04.2017 |Alimendid 2 |- |197 |09 |27.04.2017 |Igavene noorus 1 |- |198 |10 |04.05.2017 |Igavene noorus 2 |- |199 |11 |11.05.2017 |Tarbetud 1 |- |200 |12 |18.05.2017 |Tarbetud 2 |} === 18. hooaeg, sügis 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |201 |01 |07.09.2017 |Tappev saladus 1 |- |202 |02 |14.09.2017 |Tappev saladus 2 |- |203 |03 |21.09.2017 |Kuldne liblikas 1 |- |204 |04 |28.09.2017 |Kuldne liblikas 2 |- |205 |05 |05.10.2017 |Kurjad klounid 1 |- |206 |06 |12.10.2017 |Kurjad klounid 2 |- |207 |07 |19.10.2017 |Piiri peal 1 |- |208 |08 |26.10.2017 |Piiri peal 2 |- |209 |09 |02.11.2017 |Vindicta 1 |- |210 |10 |09.11.2017 |Vindicta 2 |- |211 |11 |16.11.2017 |Reedetud 1 |- |212 |12 |23.11.2017 |Reedetud 2 |} === 19. hooaeg, kevad 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |213 |01 |08.03.2018 |Professori kadumine 1 |- |214 |02 |15.03.2018 |Professori kadumine 2 |- |215 |03 |22.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 1 |- |216 |04 |29.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 2 |- |217 |05 |05.04.2018 |Ämblik 1 |- |218 |06 |12.04.2018 |Ämblik 2 |- |219 |07 |19.04.2018 |Ämblik 3 |- |220 |08 |26.04.2018 |Ämblik 4 |- |221 |09 |03.05.2018 |Ahistajad 1 |- |222 |10 |10.05.2018 |Ahistajad 2 |- |223 |11 |17.05.2018 |Mees ratastoolis 1 |- |224 |12 |24.05.2018 |Mees ratastoolis 2 |} === 20. hooaeg, sügis 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |225 |01 |06.09.2018 |Arbuusidieet 1 |- |226 |02 |13.09.2018 |Arbuusidieet 2 |- |227 |03 |20.09.2018 |Surmalõks 1 |- |228 |04 |27.09.2018 |Surmalõks 2 |- |229 |05 |04.10.2018 |Stressipallid 1 |- |230 |06 |11.10.2018 |Stressipallid 2 |- |231 |07 |18.10.2018 |Vastasseis 1 |- |232 |08 |25.10.2018 |Vastasseis 2 |- |233 |09 |01.11.2018 |Sõjahaavad 1 |- |234 |10 |08.11.2018 |Sõjahaavad 2 |- |235 |11 |15.11.2018 |Nunnad ja kelmid 1 |- |236 |12 |22.11.2018 |Nunnad ja kelmid 2 |} === 21. hooaeg, kevad 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |237 |01 |07.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 1 |- |238 |02 |14.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 2 |- |239 |03 |21.03.2019 |Dehumaniseerimine 1 |- |240 |04 |28.03.2019 |Dehumaniseerimine 2 |- |241 |05 |04.04.2019 |Liiga palju naisi 1 |- |242 |06 |11.04.2019 |Liiga palju naisi 2 |- |243 |07 |18.04.2019 |Haihtunud 1 |- |244 |08 |25.04.2019 |Haihtunud 2 |- |245 |09 |02.05.2019 |Kahtlus 1 |- |246 |10 |09.05.2019 |Kahtlus 2 |- |247 |11 |16.05.2019 |Varjumängud 1 |- |248 |12 |23.05.2019 |Varjumängud 2 |} === 22. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |249 |01 |05.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 1 |- |250 |02 |12.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 2 |- |251 |03 |19.09.2019 |Leping saatanaga 1 |- |252 |04 |26.09.2019 |Leping saatanaga 2 |- |253 |05 |03.10.2019 |Naine akna taga 1 |- |254 |06 |10.10.2019 |Naine akna taga 2 |- |255 |07 |17.10.2019 |Karm äri 1 |- |256 |08 |24.10.2019 |Karm äri 2 |- |257 |09 |31.10.2019 |Mõrv ilma motiivita 1 |- |258 |10 |07.11.2019 |Mõrv ilma motiivita 2 |- |259 |11 |14.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 1 |- |260 |12 |21.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 2 |} === 23. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="9" | |261 |01 |05.03.2020 |Nukumeister 1 |- |262 |02 |12.03.2020 |Nukumeister 2 |- |263 |03 |19.03.2020 |Kahevõitlus 1 |- |264 |04 |26.03.2020 |Kahevõitlus 2 |- |265 |05 |02.04.2020 |Tango mortale 1 |- |266 |06 |09.04.2020 |Tango mortale 2 |- |267 |07 |16.04.2020 |Ohakad sinu hauale 1 |- |268 |08 |23.04.2020 |Ohakad sinu hauale 2 |- | colspan="4" |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu. |} === 24. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |269 |01 |03.09.2020 |Ellujäämisõppused 1 |- |270 |02 |10.09.2020 |Ellujäämisõppused 2 |- |271 |03 |17.09.2020 |Kadrina romanss 1 |- |272 |04 |24.09.2020 |Kadrina romanss 2 |- |273 |05 |01.10.2020 |Kättemaks boonusega 1 |- |274 |06 |08.10.2020 |Kättemaks boonusega 2 |- |275 |07 |15.10.2020 |Vampiirikütid 1 |- |276 |08 |22.10.2020 |Vampiirikütid 2 |- |277 |09 |29.10.2020 |Odavalt ei saa 1 |- |278 |10 |05.11.2020 |Odavalt ei saa 2 |- |279 |11 |12.11.2020 |Mõrv kaamera ees 1 |- |280 |12 |19.11.2020 |Mõrv kaamera ees 2 |} === 25. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |281 |01 |04.03.2021 |Raha eest saab kõike 1 |- |282 |02 |11.03.2021 |Raha eest saab kõike 2 |- |283 |03 |18.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 1 |- |284 |04 |25.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 2 |- |285 |05 |01.04.2021 |Armastusest ja surmast 1 |- |286 |06 |08.04.2021 |Armastusest ja surmast 2 |- |287 |07 |15.04.2021 |Vereteemant 1 |- |288 |08 |22.04.2021 |Vereteemant 2 |- |289 |09 |29.04.2021 |Peegli taga 1 |- |290 |10 |06.05.2021 |Peegli taga 2 |- |291 |11 |13.05.2021 |Sünkmetsa saladus 1 |- |292 |12 |27.05.2021 |Sünkmetsa saladus 2 |} === 26. hooaeg, sügis 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |293 |01 |09.09.2021 |Vandenõuteoreetik 1 |- |294 |02 |16.09.2021 |Vandenõuteoreetik 2 |- |295 |03 |23.09.2021 |Puuküürnik 1 |- |296 |04 |30.09.2021 |Puuküürnik 2 |- |297 |05 |07.10.2021 |Ohtlik lähedus 1 |- |298 |06 |14.10.2021 |Ohtlik lähedus 2 |- |299 |07 |21.10.2021 |Kurjuse puudutus 1 |- |300 |08 |28.10.2021 |Kurjuse puudutus 2 |- |301 |09 |04.11.2021 |Minevikupatud 1 |- |302 |10 |11.11.2021 |Minevikupatud 2 |- |303 |11 |18.11.2021 |Tellimusmõrv 1 |- |304 |12 |25.11.2021 |Tellimusmõrv 2 |} === 27. hooaeg, kevad 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |305 |01 |07.03.2022 |Ma tean sinust kõike 1 |- |306 |02 |14.03.2022 |Ma tean sinust kõike 2 |- |307 |03 |21.03.2022 |Seitse aastat kadunud 1 |- |308 |04 |28.03.2022 |Seitse aastat kadunud 2 |- |309 |05 |04.04.2022 |Külm kättemaks 1 |- |310 |06 |11.04.2022 |Külm kättemaks 2 |- |311 |07 |18.03.2022 |Ringmäng 1 |- |312 |08 |25.04.2022 |Ringmäng 2 |- |313 |09 |01.05.2022 |Luigelaul 1 |- |314 |10 |08.05.2022 |Luigelaul 2 |- |315 |11 |15.05.2022 |Halval teel 1 |- |316 |12 |22.05.2022 |Halval teel 2 |} === 28. hooaeg, sügis 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |317 |01 |23.09.2022 |Kahtlus 1 |- |318 |02 |30.09.2022 |Kahtlus 2 |- |319 |03 |06.10.2022 |Sinine koer 1 |- |320 |04 |13.10.2022 |Sinine koer 2 |- |321 |05 |20.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 1 |- |322 |06 |27.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 2 |- |323 |07 |03.11.2022 |Surmad südasuvel 1 |- |324 |08 |10.11.2022 |Surmad südasuvel 2 |- |325 |09 |17.11.2022 |Kontakt 1 |- |326 |10 |24.11.2022 |Kontakt 2 |- |327 |11 |01.12.2022 |Guru 1 |- |328 |12 |08.12.2022 |Guru 2 |} * ''<big>Alates 29. hooajast esilinastuvad uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris!</big>'' === 29. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |329 |01 |02.03.2023 |07.09.2023 |Viis 1 |- |330 |02 |09.03.2023 |14.09.2023 |Viis 2 |- |331 |03 |16.03.2023 |21.09.2023 |Varjatud motiivid 1 |- |332 |04 |23.03.2023 |28.09.2023 |Varjatud motiivid 2 |- |333 |05 |30.03.2023 |05.10.2023 |Raibe 1 |- |334 |06 |06.04.2023 |12.10.2023 |Raibe 2 |- |335 |07 |13.04.2023 |19.10.2023 |Meeltesegadus 1 |- |336 |08 |20.04.2023 |26.10.2023 |Meeltesegadus 2 |- |337 |09 |27.04.2023 |02.11.2023 |Purunenud lootused 1 |- |338 |10 |04.05.2023 |09.11.2023 |Purunenud lootused 2 |- |339 |11 |11.05.2023 |16.11.2023 |Jooksus 1 |- |340 |12 |18.05.2023 |23.11.2023 |Jooksus 2 |} === 30. hooaeg, sügis 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |341 |01 |09.11.2023 |07.03.2024 |Video tappis raadiohääle 1 |- |342 |02 |16.11.2023 |14.03.2024 |Video tappis raadiohääle 2 |- |343 |03 |23.11.2023 |21.03.2024 |Surmav vale 1 |- |344 |04 |30.11.2023 |28.03.2024 |Surmav vale 2 |- |345 |05 |07.12.2023 |04.04.2024 |Müstilised maitseelamused 1 |- |346 |06 |14.12.2023 |11.04.2024 |Müstilised maitseelamused 2 |- |347 |07 |21.12.2023 |18.04.2024 |Maailmakoristaja 1 |- |348 |08 |28.12.2023 |25.04.2024 |Maailmakoristaja 2 |- |349 |09 |04.01.2024 |02.05.2024 |Mustkunst 1 |- |350 |10 |11.01.2024 |09.05.2024 |Mustkunst 2 |- |351 |11 |18.01.2024 |16.05.2024 |Tehisintellekt 1 |- |352 |12 |25.01.2024 |23.05.2024 |Tehisintellekt 2 |} === 31. hooaeg, kevad 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |353 |01 |18.04.2024 |05.09.2024 |Pettus 1 |- |354 |02 |25.04.2024 |12.09.2024 |Pettus 2 |- |355 |03 |02.05.2024 |19.09.2024 |Eelmised elud 1 |- |356 |04 |09.05.2024 |26.09.2024 |Eelmised elud 2 |- |357 |05 |16.05.2024 |03.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 1 |- |358 |06 |23.05.2024 |10.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 2 |- |359 |07 |30.05.2024 |17.10.2024 |Surmahetk 1 |- |360 |08 |06.06.2024 |24.10.2024 |Surmahetk 2 |- |361 |09 |13.06.2024 |31.10.2024 |Tappev meloodia 1 |- |362 |10 |20.06.2024 |07.11.2024 |Tappev meloodia 2 |- |363 |11 |27.06.2024 |14.11.2024 |Armunud 1 |- |364 |12 |04.07.2024 |21.11.2024 |Armunud 2 |} === 32. hooaeg, sügis 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |365 |01 |30.09.2024 |27.02.2025 |Newtoni neljas seadus 1 |- |366 |02 |07.10.2024 |06.03.2025 |Newtoni neljas seadus 2 |- |367 |03 |14.10.2024 |13.03.2025 |Mäng mõisa peale 1 |- |368 |04 |21.10.2024 |20.03.2025 |Mäng mõisa peale 2 |- |369 |05 |28.10.2024 |27.03.2025 |Üksinda 1 |- |370 |06 |04.11.2024 |03.04.2025 |Üksinda 2 |- |371 |07 |11.11.2024 |10.04.2025 |Asjad nii seatud 1 |- |372 |08 |18.11.2024 |17.04.2025 |Asjad nii seatud 2 |- |373 |09 |25.11.2024 |24.04.2025 |Ebaõnn on endi kätes 1 |- |374 |10 |02.12.2024 |01.05.2025 |Ebaõnn on endi kätes 2 |- |375 |11 |09.12.2024 |08.05.2025 |Rööv 1 |- |376 |12 |16.12.2024 |15.05.2025 |Rööv 2 |} === 33. hooaeg, sügis 2025 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |377 |01 |27.11.2025 | rowspan="12" |sügis 2026 |Lõppmäng 1 |- |378 |02 |04.12.2025 |Lõppmäng 2 |- |379 |03 |11.12.2025 |Katkenud elulõng 1 |- |380 |04 |18.12.2025 |Katkenud elulõng 2 |- |381 |05 |23.12.2025 |Nagu tellitud 1 |- |382 |06 |31.12.2025 |Nagu tellitud 2 |- |383 |07 |08.01.2026 |Sünnipäev 1 |- |384 |08 |15.01.2026 |Sünnipäev 2 |- |385 |09 |22.01.2026 |Aegluse kunst 1 |- |386 |10 |29.01.2026 |Aegluse kunst 2 |- |387 |11 |05.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 1 |- |388 |12 |12.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 2 |} === 34. hooaeg, sügis 2026 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |389 |01 | rowspan="12" |sügis 2026 ! rowspan="12" |selgumisel | rowspan="12" |selgumisel |- |390 |02 |- |391 |03 |- |392 |04 |- |393 |05 |- |394 |06 |- |395 |07 |- |396 |08 |- |397 |09 |- |398 |10 |- |399 |11 |- |400 |12 |} * ''<big>Alates 29. hooajast esilinastuvad uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris!</big>'' == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris ! colspan="2" |Tele-eetris |- | rowspan="36" style="background: #5C5C00;" | |1. hooaeg |4 osa | colspan="2" rowspan="28" |polnud eetris |kevad | rowspan="2" |2009 |- |2. hooaeg | rowspan="9" |12 osa |sügis |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2010 |- |4. hooaeg |sügis |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2011 |- |6. hooaeg |sügis |- |7. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2012 |- |8. hooaeg |sügis |- |9. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2013 |- |10. hooaeg |sügis |- |11. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2014 |- |12. hooaeg | rowspan="3" |12 osa |sügis |- |13. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2015 |- |14. hooaeg |sügis |- |15. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2016 |- |16. hooaeg | rowspan="7" |12 osa |sügis |- |17. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2017 |- |18. hooaeg |sügis |- |19. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2018 |- |20. hooaeg |sügis |- |21. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2019 |- |22. hooaeg |sügis |- |23. hooaeg |8 osa |kevad | rowspan="2" |2020 |- |24. hooaeg | rowspan="5" |12 osa |sügis |- |25. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2021 |- |26. hooaeg |sügis |- |27. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2022 |- |28. hooaeg |sügis |- ! colspan="6" | |- |29. hooaeg | rowspan="6" |12 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |sügis |2023 |- |30. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |31. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |32. hooaeg |sügis |kevad |2025 |- |33. hooaeg |sügis |2025 |sügis |2026 |- |34. hooaeg | sügis |2026 ! colspan="2" | selgumisel |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="3" |400 jagu |} == Välislingid == * [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg <big>"Kättemaksukontor" Facebookis</big>] * [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 <big>"Kättemaksukontor" IMDb-s</big>] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] p7x125e0499kepc4pidlxz7auioogdd 7168338 7168337 2026-06-06T12:33:22Z Kuriuss 38125 7168338 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Kättemaksukontor | lavastaja = Ain Prosa | peaosades = [[Amanda Hermiine Künnapas]]<br>[[Elisabet Reinsalu]]<br>[[Märten Metsaviir]] | hooaegu = 33 (eetrisse jõudnud) | jagusid = 388 (eetrisse jõudnud)<br>(33. hooaja seisuga) | kestus = 40–50, 80 minutit | kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]] | originaal = 2009– | montaaž = [[Ain Prosa]] | žanr = kriminaalkomöödia | stsenarist = [[Mihkel Ulman]]<br>[[Mihkel Seeder]]<br>[[Marite Butkaite]]<br>[[Elise Kumm]]<br>[[Roos Lisette Parmas]] | tunnusmuusika = "[[Saatanlik naine]]" | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Raivo Suviste]] | võttekoht = Tallinn, Eesti | esitaja = [[Uku Suviste]] | pilt = | pildiallkiri = | seotud = "[[Ohtlik lend]]" | koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg | järgnev = 34. hooaeg,<br>sügis 2026 }} '''"Kättemaksukontor"''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast on lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on "[[Devil Woman|Saatanlik naine]]" ja seda esitab [[Uku Suviste]]. * Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]]. * Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas "Kättemaksukontori" formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja "Atriebējas", mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga. * Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade "Kättemaksukontori" hooaegade näitamine TV3-s. * Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab "Kättemaksukontori" osasid. Sarja hakati 1. hooajast peale näitama 2025. aasta märtsis. * "Kättemaksukontor" on seotud teise eesti kriminaalsarjaga "[[Ohtlik lend]]". Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. == Sisu ülevaade == * Kättemaksukontori asutavad kaks naist: endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ja endine sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega. * Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis muutunud. 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ja saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena nüüd endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor. * 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud. * 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad. * 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja. ==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused== {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Kättemaksukontori" peaosades olnud näitlejad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! rowspan="9" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |2009–2013, 2018 |1–9, 20 |- |[[Kadri Rämmeld]] |2009–2023 |1–30 |- |[[Elina Pähklimägi]] |2009–2013, 2018 |1–10, 20 |- |[[Elina Reinold]] |2013–2024 |10–32 |- |[[Adeele Jaago]] |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |2021– |alates 25. hooajast |- |[[Elisabet Reinsalu]] |2024– |alates 31. hooajast |- |[[Märten Metsaviir]] |2023– |alates 29. hooajast |} === Praegused osatäitjad sarjas === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="9" | |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |Lumi–Lee Aigo |2021– |alates 25. hooajast |- |[[Elisabet Reinsalu]] |Barbara Laando |2024– |alates 31. hooajast |- |[[Märten Metsaviir]] |Madis Toor |2023– |alates 29. hooajast |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Tarvo Sõmer]] |Tiit Marvel |2011– |alates 5. hooajast |- |[[Kristjan Lüüs]] |Sander Pronks |2017, 2019– |18. hooaeg, alates 21. hooajast |- ! colspan="4" |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad) |- |[[Mark Erik Savi]] |Joosep Liblik |2024– |alates 31. hooajast |- |[[Nora Reinsalu]] |Sandra Pronks |2025– |alates 33. hooajast |} === Endised osatäitjad sarjas === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="32" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |Frida Arrak (endine Idasaar) |2009–2013, 2018 |1–9, 20 |- |[[Kadri Rämmeld]] |Marion Pärn |2009–2023 |1–30 |- |[[Elina Pähklimägi]] |Häidi Õigepaulus |2009–2013, 2018 |1–10, 20 |- |[[Elina Reinold]] |Freya Narvik (endine Idasaar) |2013–2024 |10–32 |- |[[Adeele Jaago]] |Kirke Klein |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |Luna Haab |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Märt Avandi]] |Gerth Maango | rowspan="2" |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021 |1–5, 9, 17, 20, 26 |- |[[Ott Sepp]] |Kaspar Tuvi |1–5, 9, 17–18, 20, 26 |- |[[Jaan Rekkor]] |Rein Pihelgas (härra Korralik) |2010–2013 |4–9 |- |[[Marilyn Jurman]] |Sonja Maango |2010–2011, 2017 |3–6, 17 |- |[[Sergo Vares]] |Karl Suur |2012–2013 |8–9 |- |[[Juss Haasma]] |Rainis Sõber |2013–2016, 2018 |10–15, 20 |- |[[Risto Vaidla]] |Rasmus Uuber |2016–2017 |16–17 |- |[[Ireen Kennik]] |Selene Kronk |2015–2020 |14–23 |- ! colspan="4" |Kõrvalosatäitjad |- |[[Nikolai Bentsler]] |Aleksander Vesper |2010–2022 |3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27 |- |[[Guido Kangur]] |Mart Mesilane (härra Hurmur) |2009–2013, 2016–2019, 2022–2023 |2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29 |- |[[Kristjan Sarv]] |Kaur Moks |2009–2013, 2018–2022 |1–10, 20–21, 23, 25, 28 |- |[[Klaudia Tiitsmaa]] |Kioko Veega |2017–2018, 2022–2023 |18–19, 28–29 |- |[[Ain Prosa]] |Sergei Hämaläinen |2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025 |3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33 |- |[[Tanel Padar]] |Daniel Frank |2014–2015 |11–12 |- |[[Carmen Mikiver]] |Ivi Pihelgas |2011–2013 |6–9 |- |[[Sepo Seeman]] |Martin Arrak |2009–2013, 2025 |1–3, 5–7, 10, 33 |- |[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]] |Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]]) |2016–2017, 2022–2023 |15–18, 27, 29 |- |[[Raimo Pass]] |Emil Narvik |2013, 2024 |10, 32 |- |[[Eduard Salmistu]] |Armin Eila |2009–2010, 2014, 2016, 2024 |1, 4, 11–12, 16, 32 |- |[[Alo Kurvits]] |Hardi Noova (endine Taavidson) |2013–2014, 2017, 2019, 2022 |9, 11, 17, 22–23, 27 |- |[[Merle Talvik]] |Tiiu Pärn | rowspan="2" |2009, 2012, 2016, 2020–2023 | rowspan="2" |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30 |- |[[Heino Seljamaa]] |Kalju Pärn |- |[[Lauri Kink]] |Pavel Lust | rowspan="2" |2015–2019, 2022 |14–15, 17–19, 22, 27 |- |[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]] |Tuulikki Lust (endine Naves) |14–16, 18–19, 22, 27 |} == Tegelaskujude iseloomustused == '''Kättemaksukontori eradetektiivid''' * '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia. * '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod. * '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist. * '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle. * '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks. * '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele. * '''Lumi-Lee Aigo''' (alates 25. hooajast) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv. * '''Barbara Laando''' (alates 31. hooajast) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks. * '''Madis Toor''' (alates 29. hooajast) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval. <big>'''Politseiuurijad'''</big> * '''Tiit Marvel''' (alates 5. hooajast) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata. * '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine. * '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango. * '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest. * '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile. * '''Sander Pronks''' (18. hooaeg, alates 21. hooajast) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. * '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis "Pommimees". Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime "Spetsialist-kriminalist-Säde" andis Sonjale tema abikaasa Gerth. * '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja "Hopp-hopp-hopp!" karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud. * '''Joosep Liblik''' (alates 31. hooajast) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses. <big>'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''</big> * '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised. * '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab. * '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud. * '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli. * '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti. * '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya "kohtus" Emiliga juhtumis "Bermuuda kolmnurk". Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud. * '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud. * '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele. * '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil. * '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja. * '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele. * '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku. * '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad. * '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga. * '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud. * '''Sandra Pronks''' (alates 33. hooajast) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses. == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="4" | |01 |01 |30.04.2009 |Inglid ja närukaelad |- |02 |02 |07.05.2009 |Kirst |- |03 |03 |21.05.2009 |Kulturist ja kummipuu |- |04 |04 |28.05.2009 |Strippar |} === 2. hooaeg, sügis 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |05 |01 |01.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 1 |- |06 |02 |08.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 2 |- |07 |03 |15.10.2009 |Modellid ja nohikud |- |08 |04 |22.10.2009 |Kui mu ema on armunud |- |09 |05 |29.10.2009 |Mees, kes tahtis naisele kasukat |- |10 |06 |05.11.2009 |Härra Hurmur 1 |- |11 |07 |12.11.2009 |Härra Hurmur 2 |- |12 |08 |19.11.2009 |Peaaegu täiuslik mõrv |- |13 |09 |26.11.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1 |- |14 |10 |03.12.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2 |- |15 |11 |10.12.2009 |Juhukülalised 1 |- |16 |12 |17.12.2009 |Juhukülalised 2 |} === 3. hooaeg, kevad 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |17 |01 |11.03.2010 |Produkt |- |18 |02 |18.03.2010 |Tugevad naised |- |19 |03 |25.03.2010 |Sinine Draakon |- |20 |04 |01.04.2010 |Kõlbeline laostumine |- |21 |05 |08.04.2010 |Lõpetamata pala suupillile |- |22 |06 |15.04.2010 |Seif |- |23 |07 |22.04.2010 |Kuldmees |- |24 |08 |29.04.2010 |Pereäri |- |25 |09 |06.05.2010 |Illusioon 1 |- |26 |10 |13.05.2010 |Illusioon 2 |- |27 |11 |20.05.2010 |Kadunud tüdruk 1 |- |28 |12 |27.05.2010 |Kadunud tüdruk 2 |} === 4. hooaeg, sügis 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |29 |01 |09.09.2010 |Pommimees 1 |- |30 |02 |16.09.2010 |Pommimees 2 |- |31 |03 |23.09.2010 |Virtuaalsed ohud |- |32 |04 |30.09.2010 |Neli tislerit |- |33 |05 |07.10.2010 |Kuidas vähendada mehe intelligentsi? |- |34 |06 |14.10.2010 |Liiga vana |- |35 |07 |21.10.2010 |Kummitused 1 |- |36 |08 |28.10.2010 |Kummitused 2 |- |37 |09 |04.11.2010 |Uuestisünd 1 |- |38 |10 |11.11.2010 |Uuestisünd 2 |- |39 |11 |18.11.2010 |Kuidas taastada tundeid? |- |40 |12 |25.11.2010 |Patsient |} === 5. hooaeg, kevad 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |41 |01 |03.03.2011 |Õnnelik enesetapja |- |42 |02 |10.03.2011 |Piinakamber 1 |- |43 |03 |17.03.2011 |Piinakamber 2 |- |44 |04 |24.03.2011 |Bordell 1 |- |45 |05 |31.03.2011 |Bordell 2 |- |46 |06 |07.04.2011 |Väike must kleit |- |47 |07 |14.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 1 |- |48 |08 |21.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 2 |- |49 |09 |28.04.2011 |Vinged vennad 1 |- |50 |10 |19.05.2011 |Vinged vennad 2 |- |51 |11 |26.05.2011 |Tasuja 1 |- |52 |12 |02.06.2011 |Tasuja 2 |} === 6. hooaeg, sügis 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |53 |01 |08.09.2011 |Kaelakeeafäär |- |54 |02 |15.09.2011 |Uskumise küsimus 1 |- |55 |03 |22.09.2011 |Uskumise küsimus 2 |- |56 |04 |29.09.2011 |Blondid 1 |- |57 |05 |06.10.2011 |Blondid 2 |- |58 |06 |13.10.2011 |Lilleäri 1 |- |59 |07 |20.10.2011 |Lilleäri 2 |- |60 |08 |27.10.2011 |Aardekütid 1 |- |61 |09 |03.11.2011 |Aardekütid 2 |- |62 |10 |10.11.2011 |Aardekütid 3 |- |63 |11 |17.11.2011 |Näivuse seadus 1 |- |64 |12 |24.11.2011 |Näivuse seadus 2 |} === 7. hooaeg, kevad 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |65 |01 |08.03.2012 |Tiigrijaht 1 |- |66 |02 |15.03.2012 |Tiigrijaht 2 |- |67 |03 |22.03.2012 |Stringiteooria 1 |- |68 |04 |29.03.2012 |Stringiteooria 2 |- |69 |05 |05.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 1 |- |70 |06 |12.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 2 |- |71 |07 |19.04.2012 |Organiäri 1 |- |72 |08 |26.04.2012 |Organiäri 2 |- |73 |09 |03.05.2012 |Elu pärast surma 1 |- |74 |10 |10.05.2012 |Elu pärast surma 2 |- |75 |11 |17.05.2012 |Lähedased võõrad 1 |- |76 |12 |24.05.2012 |Lähedased võõrad 2 |} === 8. hooaeg, sügis 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |77 |01 |13.09.2012 |Libahunt 1 |- |78 |02 |20.09.2012 |Libahunt 2 |- |79 |03 |27.09.2012 |Lahutus Eesti moodi 1 |- |80 |04 |04.10.2012 |Lahutus Eesti moodi 2 |- |81 |05 |11.10.2012 |Maastik laibaga 1 |- |82 |06 |18.10.2012 |Maastik laibaga 2 |- |83 |07 |25.10.2012 |Varjud minevikust 1 |- |84 |08 |01.11.2012 |Varjud minevikust 2 |- |85 |09 |08.11.2012 |Sulid ja geeniused 1 |- |86 |10 |15.11.2012 |Sulid ja geeniused 2 |- |87 |11 |22.11.2012 |Patuoinas 1 |- |88 |12 |29.11.2012 |Patuoinas 2 |} === 9. hooaeg, kevad 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |89 |01 |14.03.2013 |Teadmata kadunud 1 |- |90 |02 |21.03.2013 |Teadmata kadunud 2 |- |91 |03 |28.03.2013 |Läbitantsitud kingad 1 |- |92 |04 |04.04.2013 |Läbitantsitud kingad 2 |- |93 |05 |11.04.2013 |Minimissid 1 |- |94 |06 |18.04.2013 |Minimissid 2 |- |95 |07 |25.04.2013 |Ilusad silmad 1 |- |96 |08 |02.05.2013 |Ilusad silmad 2 |- |97 |09 |09.05.2013 |Dopingukütid 1 |- |98 |10 |16.05.2013 |Dopingukütid 2 |- |99 |11 |23.05.2013 |Peata ratsanik 1 |- |100 |12 |30.05.2013 |Peata ratsanik 2 |} === 10. hooaeg, sügis 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |101 |01 |12.09.2013 |Absoluutne võim 1 |- |102 |02 |19.09.2013 |Absoluutne võim 2 |- |103 |03 |26.09.2013 |Vahendeid valimata 1 |- |104 |04 |03.10.2013 |Vahendeid valimata 2 |- |105 |05 |10.10.2013 |Päikesest lummatud 1 |- |106 |06 |17.10.2013 |Päikesest lummatud 2 |- |107 |07 |24.10.2013 |Õnne valem 1 |- |108 |08 |31.10.2013 |Õnne valem 2 |- |109 |09 |07.11.2013 |Hõbekõri 1 |- |110 |10 |14.11.2013 |Hõbekõri 2 |- |111 |11 |21.11.2013 |Elusalt või surnult 1 |- |112 |12 |28.11.2013 |Elusalt või surnult 2 |} === 11. hooaeg, kevad 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |113 |01 |27.02.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 1 |- |114 |02 |06.03.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 2 |- |115 |03 |13.03.2014 |Kasutatud autod 1 |- |116 |04 |20.03.2014 |Kasutatud autod 2 |- |117 |05 |27.03.2014 |Õuduste maja 1 |- |118 |06 |03.04.2014 |Õuduste maja 2 |- |119 |07 |10.04.2014 |Olematud mõrvad 1 |- |120 |08 |17.04.2014 |Olematud mõrvad 2 |- |121 |09 |24.04.2014 |Surm à la carte 1 |- |122 |10 |01.05.2014 |Surm à la carte 2 |- |123 |11 |08.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 1 |- |124 |12 |15.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 2 |- |125 |13 |22.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 1 |- |126 |14 |29.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 2 |} === 12. hooaeg, sügis 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |127 |01 |11.09.2014 |Ükskord Ameerikas 1 |- |128 |02 |18.09.2014 |Ükskord Ameerikas 2 |- |129 |03 |25.09.2014 |Hirmu vald 1 |- |130 |04 |02.10.2014 |Hirmu vald 2 |- |131 |05 |09.10.2014 |Pärandus 1 |- |132 |06 |16.10.2014 |Pärandus 2 |- |133 |07 |23.10.2014 |Armastuse algoritmid 1 |- |134 |08 |30.10.2014 |Armastuse algoritmid 2 |- |135 |09 |06.11.2014 |Küsi surnutelt 1 |- |136 |10 |13.11.2014 |Küsi surnutelt 2 |- |137 |11 |20.11.2014 |Kassi-hiire mäng 1 |- |138 |12 |27.11.2014 |Kassi-hiire mäng 2 |} === 13. hooaeg, kevad 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |139 |01 |05.03.2015 |Muusikamõrvad 1 |- |140 |02 |12.03.2015 |Muusikamõrvad 2 |- |141 |03 |19.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 1 |- |142 |04 |26.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 2 |- |143 |05 |02.04.2015 |Lõvitüdrukud 1 |- |144 |06 |09.04.2015 |Lõvitüdrukud 2 |- |145 |07 |16.04.2015 |Veri on paksem kui piim 1 |- |146 |08 |23.04.2015 |Veri on paksem kui piim 2 |- |147 |09 |30.04.2015 |Patt 1 |- |148 |10 |07.05.2015 |Patt 2 |- |149 |11 |14.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 1 |- |150 |12 |21.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 2 |} === 14. hooaeg, sügis 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |151 |01 |10.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 1 |- |152 |02 |17.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 2 |- |153 |03 |24.09.2015 |Spioonimängud 1 |- |154 |04 |01.10.2015 |Spioonimängud 2 |- |155 |05 |08.10.2015 |Nõiutud 1 |- |156 |06 |15.10.2015 |Nõiutud 2 |- |157 |07 |22.10.2015 |Koletise kättemaks 1 |- |158 |08 |29.10.2015 |Koletise kättemaks 2 |- |159 |09 |05.11.2015 |Lask 1 |- |160 |10 |12.11.2015 |Lask 2 |- |161 |11 |19.11.2015 |Poeedi surm 1 |- |162 |12 |26.11.2015 |Poeedi surm 2 |} === 15. hooaeg, kevad 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |163 |01 |25.02.2016 |Vandenõu 1 |- |164 |02 |03.03.2016 |Vandenõu 2 |- |165 |03 |10.03.2016 |Orjad ja dominad 1 |- |166 |04 |17.03.2016 |Orjad ja dominad 2 |- |167 |05 |24.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 1 |- |168 |06 |31.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 2 |- |169 |07 |07.04.2016 |12 sekundit 1 |- |170 |08 |14.04.2016 |12 sekundit 2 |- |171 |09 |21.04.2016 |Üliinimene 1 |- |172 |10 |28.04.2016 |Üliinimene 2 |- |173 |11 |05.05.2016 |Seadus on seadus 1 |- |174 |12 |12.05.2016 |Seadus on seadus 2 |- |175 |13 |19.05.2016 |Elust välja kirjutatud 1 |- |176 |14 |26.05.2016 |Elust välja kirjutatud 2 |} === 16. hooaeg, sügis 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |177 |01 |08.09.2016 |Droonimõrvad 1 |- |178 |02 |15.09.2016 |Droonimõrvad 2 |- |179 |03 |22.09.2016 |Unetus 1 |- |180 |04 |29.09.2016 |Unetus 2 |- |181 |05 |06.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 1 |- |182 |06 |13.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 2 |- |183 |07 |20.10.2016 |Müsteerium 1 |- |184 |08 |27.10.2016 |Müsteerium 2 |- |185 |09 |03.11.2016 |Viikingiaare 1 |- |186 |10 |10.11.2016 |Viikingiaare 2 |- |187 |11 |17.11.2016 |Identiteedirööv 1 |- |188 |12 |24.11.2016 |Identiteedirööv 2 |} === 17. hooaeg, kevad 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |189 |01 |02.03.2017 |Bermuda kolmnurk 1 |- |190 |02 |09.03.2017 |Bermuda kolmnurk 2 |- |191 |03 |16.03.2017 |Surmav graatsia 1 |- |192 |04 |23.03.2017 |Surmav graatsia 2 |- |193 |05 |30.03.2017 |Röövitud 1 |- |194 |06 |06.04.2017 |Röövitud 2 |- |195 |07 |13.04.2017 |Alimendid 1 |- |196 |08 |20.04.2017 |Alimendid 2 |- |197 |09 |27.04.2017 |Igavene noorus 1 |- |198 |10 |04.05.2017 |Igavene noorus 2 |- |199 |11 |11.05.2017 |Tarbetud 1 |- |200 |12 |18.05.2017 |Tarbetud 2 |} === 18. hooaeg, sügis 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |201 |01 |07.09.2017 |Tappev saladus 1 |- |202 |02 |14.09.2017 |Tappev saladus 2 |- |203 |03 |21.09.2017 |Kuldne liblikas 1 |- |204 |04 |28.09.2017 |Kuldne liblikas 2 |- |205 |05 |05.10.2017 |Kurjad klounid 1 |- |206 |06 |12.10.2017 |Kurjad klounid 2 |- |207 |07 |19.10.2017 |Piiri peal 1 |- |208 |08 |26.10.2017 |Piiri peal 2 |- |209 |09 |02.11.2017 |Vindicta 1 |- |210 |10 |09.11.2017 |Vindicta 2 |- |211 |11 |16.11.2017 |Reedetud 1 |- |212 |12 |23.11.2017 |Reedetud 2 |} === 19. hooaeg, kevad 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |213 |01 |08.03.2018 |Professori kadumine 1 |- |214 |02 |15.03.2018 |Professori kadumine 2 |- |215 |03 |22.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 1 |- |216 |04 |29.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 2 |- |217 |05 |05.04.2018 |Ämblik 1 |- |218 |06 |12.04.2018 |Ämblik 2 |- |219 |07 |19.04.2018 |Ämblik 3 |- |220 |08 |26.04.2018 |Ämblik 4 |- |221 |09 |03.05.2018 |Ahistajad 1 |- |222 |10 |10.05.2018 |Ahistajad 2 |- |223 |11 |17.05.2018 |Mees ratastoolis 1 |- |224 |12 |24.05.2018 |Mees ratastoolis 2 |} === 20. hooaeg, sügis 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |225 |01 |06.09.2018 |Arbuusidieet 1 |- |226 |02 |13.09.2018 |Arbuusidieet 2 |- |227 |03 |20.09.2018 |Surmalõks 1 |- |228 |04 |27.09.2018 |Surmalõks 2 |- |229 |05 |04.10.2018 |Stressipallid 1 |- |230 |06 |11.10.2018 |Stressipallid 2 |- |231 |07 |18.10.2018 |Vastasseis 1 |- |232 |08 |25.10.2018 |Vastasseis 2 |- |233 |09 |01.11.2018 |Sõjahaavad 1 |- |234 |10 |08.11.2018 |Sõjahaavad 2 |- |235 |11 |15.11.2018 |Nunnad ja kelmid 1 |- |236 |12 |22.11.2018 |Nunnad ja kelmid 2 |} === 21. hooaeg, kevad 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |237 |01 |07.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 1 |- |238 |02 |14.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 2 |- |239 |03 |21.03.2019 |Dehumaniseerimine 1 |- |240 |04 |28.03.2019 |Dehumaniseerimine 2 |- |241 |05 |04.04.2019 |Liiga palju naisi 1 |- |242 |06 |11.04.2019 |Liiga palju naisi 2 |- |243 |07 |18.04.2019 |Haihtunud 1 |- |244 |08 |25.04.2019 |Haihtunud 2 |- |245 |09 |02.05.2019 |Kahtlus 1 |- |246 |10 |09.05.2019 |Kahtlus 2 |- |247 |11 |16.05.2019 |Varjumängud 1 |- |248 |12 |23.05.2019 |Varjumängud 2 |} === 22. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |249 |01 |05.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 1 |- |250 |02 |12.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 2 |- |251 |03 |19.09.2019 |Leping saatanaga 1 |- |252 |04 |26.09.2019 |Leping saatanaga 2 |- |253 |05 |03.10.2019 |Naine akna taga 1 |- |254 |06 |10.10.2019 |Naine akna taga 2 |- |255 |07 |17.10.2019 |Karm äri 1 |- |256 |08 |24.10.2019 |Karm äri 2 |- |257 |09 |31.10.2019 |Mõrv ilma motiivita 1 |- |258 |10 |07.11.2019 |Mõrv ilma motiivita 2 |- |259 |11 |14.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 1 |- |260 |12 |21.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 2 |} === 23. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="9" | |261 |01 |05.03.2020 |Nukumeister 1 |- |262 |02 |12.03.2020 |Nukumeister 2 |- |263 |03 |19.03.2020 |Kahevõitlus 1 |- |264 |04 |26.03.2020 |Kahevõitlus 2 |- |265 |05 |02.04.2020 |Tango mortale 1 |- |266 |06 |09.04.2020 |Tango mortale 2 |- |267 |07 |16.04.2020 |Ohakad sinu hauale 1 |- |268 |08 |23.04.2020 |Ohakad sinu hauale 2 |- | colspan="4" |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu. |} === 24. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |269 |01 |03.09.2020 |Ellujäämisõppused 1 |- |270 |02 |10.09.2020 |Ellujäämisõppused 2 |- |271 |03 |17.09.2020 |Kadrina romanss 1 |- |272 |04 |24.09.2020 |Kadrina romanss 2 |- |273 |05 |01.10.2020 |Kättemaks boonusega 1 |- |274 |06 |08.10.2020 |Kättemaks boonusega 2 |- |275 |07 |15.10.2020 |Vampiirikütid 1 |- |276 |08 |22.10.2020 |Vampiirikütid 2 |- |277 |09 |29.10.2020 |Odavalt ei saa 1 |- |278 |10 |05.11.2020 |Odavalt ei saa 2 |- |279 |11 |12.11.2020 |Mõrv kaamera ees 1 |- |280 |12 |19.11.2020 |Mõrv kaamera ees 2 |} === 25. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |281 |01 |04.03.2021 |Raha eest saab kõike 1 |- |282 |02 |11.03.2021 |Raha eest saab kõike 2 |- |283 |03 |18.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 1 |- |284 |04 |25.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 2 |- |285 |05 |01.04.2021 |Armastusest ja surmast 1 |- |286 |06 |08.04.2021 |Armastusest ja surmast 2 |- |287 |07 |15.04.2021 |Vereteemant 1 |- |288 |08 |22.04.2021 |Vereteemant 2 |- |289 |09 |29.04.2021 |Peegli taga 1 |- |290 |10 |06.05.2021 |Peegli taga 2 |- |291 |11 |13.05.2021 |Sünkmetsa saladus 1 |- |292 |12 |27.05.2021 |Sünkmetsa saladus 2 |} === 26. hooaeg, sügis 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |293 |01 |09.09.2021 |Vandenõuteoreetik 1 |- |294 |02 |16.09.2021 |Vandenõuteoreetik 2 |- |295 |03 |23.09.2021 |Puuküürnik 1 |- |296 |04 |30.09.2021 |Puuküürnik 2 |- |297 |05 |07.10.2021 |Ohtlik lähedus 1 |- |298 |06 |14.10.2021 |Ohtlik lähedus 2 |- |299 |07 |21.10.2021 |Kurjuse puudutus 1 |- |300 |08 |28.10.2021 |Kurjuse puudutus 2 |- |301 |09 |04.11.2021 |Minevikupatud 1 |- |302 |10 |11.11.2021 |Minevikupatud 2 |- |303 |11 |18.11.2021 |Tellimusmõrv 1 |- |304 |12 |25.11.2021 |Tellimusmõrv 2 |} === 27. hooaeg, kevad 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |305 |01 |07.03.2022 |Ma tean sinust kõike 1 |- |306 |02 |14.03.2022 |Ma tean sinust kõike 2 |- |307 |03 |21.03.2022 |Seitse aastat kadunud 1 |- |308 |04 |28.03.2022 |Seitse aastat kadunud 2 |- |309 |05 |04.04.2022 |Külm kättemaks 1 |- |310 |06 |11.04.2022 |Külm kättemaks 2 |- |311 |07 |18.03.2022 |Ringmäng 1 |- |312 |08 |25.04.2022 |Ringmäng 2 |- |313 |09 |01.05.2022 |Luigelaul 1 |- |314 |10 |08.05.2022 |Luigelaul 2 |- |315 |11 |15.05.2022 |Halval teel 1 |- |316 |12 |22.05.2022 |Halval teel 2 |} === 28. hooaeg, sügis 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |317 |01 |23.09.2022 |Kahtlus 1 |- |318 |02 |30.09.2022 |Kahtlus 2 |- |319 |03 |06.10.2022 |Sinine koer 1 |- |320 |04 |13.10.2022 |Sinine koer 2 |- |321 |05 |20.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 1 |- |322 |06 |27.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 2 |- |323 |07 |03.11.2022 |Surmad südasuvel 1 |- |324 |08 |10.11.2022 |Surmad südasuvel 2 |- |325 |09 |17.11.2022 |Kontakt 1 |- |326 |10 |24.11.2022 |Kontakt 2 |- |327 |11 |01.12.2022 |Guru 1 |- |328 |12 |08.12.2022 |Guru 2 |} * ''<big>Alates 29. hooajast esilinastuvad uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris!</big>'' === 29. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |329 |01 |02.03.2023 |07.09.2023 |Viis 1 |- |330 |02 |09.03.2023 |14.09.2023 |Viis 2 |- |331 |03 |16.03.2023 |21.09.2023 |Varjatud motiivid 1 |- |332 |04 |23.03.2023 |28.09.2023 |Varjatud motiivid 2 |- |333 |05 |30.03.2023 |05.10.2023 |Raibe 1 |- |334 |06 |06.04.2023 |12.10.2023 |Raibe 2 |- |335 |07 |13.04.2023 |19.10.2023 |Meeltesegadus 1 |- |336 |08 |20.04.2023 |26.10.2023 |Meeltesegadus 2 |- |337 |09 |27.04.2023 |02.11.2023 |Purunenud lootused 1 |- |338 |10 |04.05.2023 |09.11.2023 |Purunenud lootused 2 |- |339 |11 |11.05.2023 |16.11.2023 |Jooksus 1 |- |340 |12 |18.05.2023 |23.11.2023 |Jooksus 2 |} === 30. hooaeg, sügis 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |341 |01 |09.11.2023 |07.03.2024 |Video tappis raadiohääle 1 |- |342 |02 |16.11.2023 |14.03.2024 |Video tappis raadiohääle 2 |- |343 |03 |23.11.2023 |21.03.2024 |Surmav vale 1 |- |344 |04 |30.11.2023 |28.03.2024 |Surmav vale 2 |- |345 |05 |07.12.2023 |04.04.2024 |Müstilised maitseelamused 1 |- |346 |06 |14.12.2023 |11.04.2024 |Müstilised maitseelamused 2 |- |347 |07 |21.12.2023 |18.04.2024 |Maailmakoristaja 1 |- |348 |08 |28.12.2023 |25.04.2024 |Maailmakoristaja 2 |- |349 |09 |04.01.2024 |02.05.2024 |Mustkunst 1 |- |350 |10 |11.01.2024 |09.05.2024 |Mustkunst 2 |- |351 |11 |18.01.2024 |16.05.2024 |Tehisintellekt 1 |- |352 |12 |25.01.2024 |23.05.2024 |Tehisintellekt 2 |} === 31. hooaeg, kevad 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |353 |01 |18.04.2024 |05.09.2024 |Pettus 1 |- |354 |02 |25.04.2024 |12.09.2024 |Pettus 2 |- |355 |03 |02.05.2024 |19.09.2024 |Eelmised elud 1 |- |356 |04 |09.05.2024 |26.09.2024 |Eelmised elud 2 |- |357 |05 |16.05.2024 |03.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 1 |- |358 |06 |23.05.2024 |10.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 2 |- |359 |07 |30.05.2024 |17.10.2024 |Surmahetk 1 |- |360 |08 |06.06.2024 |24.10.2024 |Surmahetk 2 |- |361 |09 |13.06.2024 |31.10.2024 |Tappev meloodia 1 |- |362 |10 |20.06.2024 |07.11.2024 |Tappev meloodia 2 |- |363 |11 |27.06.2024 |14.11.2024 |Armunud 1 |- |364 |12 |04.07.2024 |21.11.2024 |Armunud 2 |} === 32. hooaeg, sügis 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |365 |01 |30.09.2024 |27.02.2025 |Newtoni neljas seadus 1 |- |366 |02 |07.10.2024 |06.03.2025 |Newtoni neljas seadus 2 |- |367 |03 |14.10.2024 |13.03.2025 |Mäng mõisa peale 1 |- |368 |04 |21.10.2024 |20.03.2025 |Mäng mõisa peale 2 |- |369 |05 |28.10.2024 |27.03.2025 |Üksinda 1 |- |370 |06 |04.11.2024 |03.04.2025 |Üksinda 2 |- |371 |07 |11.11.2024 |10.04.2025 |Asjad nii seatud 1 |- |372 |08 |18.11.2024 |17.04.2025 |Asjad nii seatud 2 |- |373 |09 |25.11.2024 |24.04.2025 |Ebaõnn on endi kätes 1 |- |374 |10 |02.12.2024 |01.05.2025 |Ebaõnn on endi kätes 2 |- |375 |11 |09.12.2024 |08.05.2025 |Rööv 1 |- |376 |12 |16.12.2024 |15.05.2025 |Rööv 2 |} === 33. hooaeg, sügis 2025 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |377 |01 |27.11.2025 | rowspan="12" |sügis 2026 |Lõppmäng 1 |- |378 |02 |04.12.2025 |Lõppmäng 2 |- |379 |03 |11.12.2025 |Katkenud elulõng 1 |- |380 |04 |18.12.2025 |Katkenud elulõng 2 |- |381 |05 |23.12.2025 |Nagu tellitud 1 |- |382 |06 |31.12.2025 |Nagu tellitud 2 |- |383 |07 |08.01.2026 |Sünnipäev 1 |- |384 |08 |15.01.2026 |Sünnipäev 2 |- |385 |09 |22.01.2026 |Aegluse kunst 1 |- |386 |10 |29.01.2026 |Aegluse kunst 2 |- |387 |11 |05.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 1 |- |388 |12 |12.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 2 |} === 34. hooaeg, sügis 2026 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |389 |01 | rowspan="12" |sügis 2026 ! rowspan="12" |selgumisel | rowspan="12" |selgumisel |- |390 |02 |- |391 |03 |- |392 |04 |- |393 |05 |- |394 |06 |- |395 |07 |- |396 |08 |- |397 |09 |- |398 |10 |- |399 |11 |- |400 |12 |} * ''<big>Alates 29. hooajast esilinastuvad uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris!</big>'' == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris ! colspan="2" |Tele-eetris |- | rowspan="36" style="background: #5C5C00;" | |1. hooaeg |4 osa | colspan="2" rowspan="28" |polnud eetris |kevad | rowspan="2" |2009 |- |2. hooaeg | rowspan="9" |12 osa |sügis |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2010 |- |4. hooaeg |sügis |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2011 |- |6. hooaeg |sügis |- |7. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2012 |- |8. hooaeg |sügis |- |9. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2013 |- |10. hooaeg |sügis |- |11. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2014 |- |12. hooaeg | rowspan="3" |12 osa |sügis |- |13. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2015 |- |14. hooaeg |sügis |- |15. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2016 |- |16. hooaeg | rowspan="7" |12 osa |sügis |- |17. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2017 |- |18. hooaeg |sügis |- |19. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2018 |- |20. hooaeg |sügis |- |21. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2019 |- |22. hooaeg |sügis |- |23. hooaeg |8 osa |kevad | rowspan="2" |2020 |- |24. hooaeg | rowspan="5" |12 osa |sügis |- |25. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2021 |- |26. hooaeg |sügis |- |27. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2022 |- |28. hooaeg |sügis |- ! colspan="6" | |- |29. hooaeg | rowspan="6" |12 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |sügis |2023 |- |30. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |31. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |32. hooaeg |sügis |kevad |2025 |- |33. hooaeg |sügis |2025 |sügis |2026 |- |34. hooaeg | sügis |2026 ! colspan="2" | selgumisel |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="3" |400 jagu |} == Välislingid == * [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg <big>"Kättemaksukontor" Facebookis</big>] * [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 <big>"Kättemaksukontor" IMDb-s</big>] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] 0qcr18rie7ac80za4gqpzxo2t2f1cul 0 212091 7168571 6978652 2026-06-07T04:12:40Z Kuriuss 38125 7168571 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} '''"Guinnessi rekordite raamat"''' (inglise "Guinness World Records") on iga-aastane [[teatmik]], mis sisaldab valiku [[maailmarekord]]eid – niihästi inimeste saavutusi kui ka looduslikke ekstreemsusi. Ka raamatu endaga seostub üks maailmarekord: see on ajaloo suurima läbimüügiga [[autoriõigus|autoriõiguste]] kaitsega raamat.{{lisa viide}} See on ka üks raamatuid, mida USA raamatukogudest kõige sagedamini varastatakse.{{lisa viide}} ==Ajalugu== 4. mail 1951 osales õlletootja [[Guinness]] Brewery toonane juht Hugh Beaver jahipeol [[Wexfordi krahvkond|Wexfordi krahvkonnas]] [[Iirimaa]]l. Ta sattus vaidlusse teemal, milline on Euroopa kõige kiirem jahitav lind. Samal õhtul taipas ta, et teatmike põhjal on seda võimatu kindlaks teha. Beaver mõistis, et Iiri ja Briti pubides vaieldakse igal õhtul hulga seesuguste küsimuste üle, ent puudus raamat, kust saaks infot rekordite kohta. Ta leidis, et raamat, mis sedalaadi küsimustele vastuseid pakuks, võiks saada üsna populaarseks. Beaveri idee sai reaalsuseks, kui Guinnessi töötaja Christopher Chataway soovitas talle kaksikvendadest üliõpilasi Norris ja Ross McWhirterit, kes olid pidanud Londonis faktiotsimisagentuuri. Augustis 1954 palgati vennad koostama raamatut, millest sai Guinnessi rekordite raamat. Seda trükiti ja jagati 1000 eksemplari. Esimene 197-leheküljeline väljaanne valmis 27. augustil 1955 ja jõudis jõuludeks Briti raamatumüügi edetabelite tippu. "See oli mõeldud jagamiseks turunduse eesmärgil – keegi ei lootnud sellega raha teha," kommenteeris Beaver. Järgmisel aastal anti raamat välja USA-s ning seda müüdi 70 000 eksemplari. Kuna raamatust sai üllatushitt, tehti sellest veel palju uusi trükke. Nii jõuti lõpuks ühe parandatud trükini aastas, mis ilmub oktoobris, et jõuda valmis jõulumüügi ajaks. Pikka aega kirjastasid seda ja muid sarnaseid raamatuid vennad McWhirterid. Mõlemal vennal oli entsüklopeediline mälu.{{lisa viide}} 1975. aastal mõrvas Ross McWhirteri [[Iiri Vabariiklik Armee]] (Provisional Irish Republican Army).{{lisa viide}} 1954. aastal moodustati esimese raamatu kirjastamiseks ettevõte Guinness World Records Limited. 1970. aastatel kuulusid raamatu õigused kirjastusele Sterling Publishing. Ettevõte kuulus Guinness Breweryle ja seejärel [[Diageo]]le 2001. aastani, mil selle ostis Gullane Entertainment. Gullane'i enda ostis 2002. aastal HiT Entertainment. 2006 ostis HiT Entertainmenti Apax Partners, mis müüs Guinnessi rekordite raamatu õigused 2008. aasta alguses Jim Pattison Groupile. Praeguseks on õigused litsentseeritud selle tütarettevõttele Ripley Entertainment. Ehkki Guinness World Recordsil on kontorid ka New Yorgis ja [[Tokyo]]s, asub selle peakorter tänini Londonis, ehkki firma muuseum paikneb Ripley peakorteris [[Orlando]]s USA Florida osariigis. ==Areng== Viimased trükid on keskendunud inimeste saavutustele. Võisteldakse nii traditsioonilistel aladel, nagu raskuste tõstmine, kui ka vähem levinuil, nagu munade kaugusvise, pikim aeg arvutimängu "[[Grand Theft Auto IV]]" mängides või kümne minutiga söödud ''[[hot dog]]''<nowiki>'</nowiki>ide arv (ehkki söömis- ja alkoholijoomisrekordeid enam ei registreerita, vältimaks kohtuasju). Lisaks võistlusrekorditele on raamatus sedalaadi faktid nagu kõige raskem kasvaja, kõige mürgisem taim, lühim jõgi ([[Roe jõgi]]), pikim draamasari USA-s ("[[Guiding Light]]"), kõige kauem draamasarjas mänginud näitleja (Suurbritannias [[William Roache]] sarjas "[[Coronation Street]]", Austraalias [[Ray Meagher]] sarjas "[[Kodus ja võõrsil]]"), pikkuselt kolmas draamaseriaal USA-s ("General Hospital") ja maailma edukaim müügimees ([[Joe Girard]]). Paljud rekordid on seotud noorima inimesega, kes midagi on saavutanud – näiteks on noorim kõiki maailma riike külastanud inimene [[Maurizio Giuliano]]. Igas trükis on valik Guinnessi suurest rekordite andmebaasist. Valiku kriteeriumid on aegade jooksul muutunud. Lisatakse uusimad rekordid ja uuendatud rekordid. Sellest peale, kui 1995. aastal loobuti Norris McWhirteri konsultanditeenustest ja Diageo rekordiraamatu brändi seejärel maha müüs, on raamat muutunud tekstipõhisest teatmikust illustreeritud tooteks. Seetõttu ei ole raamatus (ega veebilehel) enam suuremat osa rekordeist ning neid saab teada vaid juhul, kui kirjutada Guinnessile taotlus rekordi löömiseks. Neile, kes ei taha oodata vastust 4–6 nädalat, pakub Guinness kiirvastust 300 Inglise naela eest. ==Eetika ja ohutus== Mitmed maailmarekordid, mida kunagi avaldati, on hiljem eetilistel põhjustel kõrvaldatud. Maailmarekordeid avaldades võib raamat innustada teisi püüdma seda rekordit lüüa, hoolimata oma tervisest ja ohutusest. Näiteks pärast raskeima kala rekordi avaldamist toitsid mitmed kalaomanikud oma lemmikloomi üle igasuguse mõistliku määra, mistõttu sissekanne kõrvaldati. Samuti loobus rekordiraamat 1991. aastal mitmeist söögi- ja joogirekordeist, kuna võistlejad võivad endale viga teha ning kirjastus võidakse seepeale kohtusse kaevata. Keelustatute seas olid kõik alkoholijoomisrekordid ning ebatavaliste asjade (nt jalgrattad ja puud) söömine. Mõned rekordid nagu [[mõõganeelamine]] ja võidusõit avalikel maanteedel suleti, kuna senised rekordiomanikud olid ületanud ohutustaseme. Nii mainiti varasemates rekordiraamatutes [[Albaania]] endist kuningat [[Zog]]i, kes suitsetas päevas umbes 150 sigaretti. Mõned suletud rekordid on ka uuesti avatud. Näiteks nimetati mõõganeelamisrekordit 1990. aastal Guinnessi rekordite raamatus suletuks, ent rekordite telesaates, mis algas 1998. aastal, näidati kolme mõõganeelamiskatset, samuti mainiti neid raamatu 2007. aasta trükis. Õlle kiirjoomisrekordeist loobuti raamatus 1991. aastal, kuid 2008. aastal avaldati neid taas, kuigi teises kategoorias. ==Muuseum== 1976. aastal avati [[Empire State Building]]us Guinnessi rekordite raamatu muuseum. Seejärel läks kiirlaskur Bob Munden promoturneele, kus demonstreeris, kuidas tulistab revolvrist 0,01 sekundiga.{{lisa viide}} Eksponaatide seas olid maailma pikima mehe ([[Robert Wadlow]]) vahakuju, maailma suurim vihmauss, mõõganeelaja röntgenipilt, korduvalt välguga pihta saanud [[Roy Sullivan]]i välguaukudega müts ning paar kalliskividega kaunistatud golfikingi, mis müüdi 6500 USA dollari eest. Nüüdseks{{millal}} on muuseum suletud. Hiljem on Guinness lasknud [[frantsiis]]i alusel avada raamatu teemadel väiksemaid muuseume. Need kõik asuvad suurtes turismilinnades: [[Tōkyō]], [[Kopenhaagen]], [[San Antonio]], [[Niagara Falls]], Hollywood ja [[Gatlinburg]] USA-s [[Tennessee]] osariigis. {{Commons|Category:Guinness World Records|Guinnessi maailmarekordid}} [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Rekordid]] a9953k1544bvav0gbmawfce83jig4z9 2 212908 7168350 7122134 2026-06-06T13:11:07Z Juhan121 25066 7168350 wikitext text/x-wiki {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="float:right; border-collapse:collapse" |{{Mall:Kasutaja:Hetkeaeg}} |- |{{Mall:Kasutaja:Administraator}} |- |{{Vikipeedias alates|aasta=2010|kuu=3|päev=3}} |- |{{Kasutajaartiklid|52}} |- |{{User et}} |- |{{User ru-3}} |- |{{User en-2}} |- |{{User fi-2}} |- |{{User de-1}} |- |{{user fiu-vro-1}} |- |{{User uk-1}} |- |{{User es-1}} |- |{{Mall:Kasutaja:Ei suitsule}} |- |{{Mall:Kasutaja:raamat}} |- |{{Mall:Kasutaja jalgratas}} |} == Auhinnad == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |+ |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Religion barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Töö eest eestikeelse Vikipeedia vaimulike-teemaliste artiklite kallal. Hoogu juurde soovides, [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 24. mai 2010, kell 23:29 (EEST) |} Igal juhul aitäh tunnustuse eest --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 26. mai 2010, kell 20:47 (EEST) {| style="border: 1px solid #6CA6CD; background-color: #D1EEEE;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Special Gold Barnstar.png|100px|Tunnustäht]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.0em;" | '''Tunnustus kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Usina panuse eest artikliloomesse. Edu soovides,<br />[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2012, kell 01:10 (EEST) |} Suured tänud tunnustuse eest igal juhul! --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 29. september 2012, kell 01:43 (EEST) {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Biographystar.png|80px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 2em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Väsimatule biograafiate lisajale. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. september 2015, kell 16:29 (EEST) |} Igal juhul suured tänud tunnustuse eest! --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. september 2015, kell 16:59 (EEST) {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] oktoobris 2017. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 9. november 2017, kell 22:36 (EET) |} Igal juhul suured tänud tunnustuse eest! Meel sai rõõmsaks küll. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 9. november 2017, kell 23:28 (EET) {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Azure Barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] märtsis 2022. Tänud jätkuva panuse eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2022, kell 02:21 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 1.png|link=Vikipeedia:20#Kõige kauem Vikipeedias ET viki 20 - vikimedal nr 2.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud lehekülgi ET viki 20 - vikimedal nr 3.png|link=Vikipeedia:20#Muudatusi artiklites ET viki 20 - vikimedal nr 4.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud mahtu ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> 0itktwgekezmo103pogbboqd76ebuoh 0 222557 7168580 7013147 2026-06-07T04:44:05Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Parmigianino 003b.jpg]] → [[File:Parmigianino - Madonna and Child with Angels, known as the Madonna with the Long Neck.jpg]] → File replacement: Updating from an old and lower-quality version to a newer version with better quality ([[c:c:GR]]) 7168580 wikitext text/x-wiki [[File:Parmigianino - Madonna and Child with Angels, known as the Madonna with the Long Neck.jpg|pisi|[[Parmigianino]] maal "[[Pika kaelaga madonna]]" (1534–1540)]] '''Manerism''' on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, [[renessanss|renessans]]i järel ja [[barokk|baroki]] eel. Manerismi mõiste võttis kasutusele Itaalia ajaloolane [[Luigi Lanzi]] 1792. aastal, tuntuks sai see [[Jacob Burckhardt]]i tööde kaudu. Manerism tekkis rahutul muutuste ajastul. Traditsiooniline maailmapilt lõi seoses [[Reformatsioon|reformatsiooniga]] kõikuma. Osaliselt taastus keskaegne elutunnetus, kuna renessanslik usk müütilise antiikse ideaalmaailma taassündi vanade väärtuste, eluhoiakute ja kunstiprintsiipide ülevõtmise abil ei leidnud kinnitust. Eelmisel ajastul antiigi eeskujul kõikide asjade mõõduks kuulutatud inimene osutus kõlbmatuks mõõdupuuks. Tekkinud egoismi- ja omavoli lainest ei saanud enam mööda vaadata. Uue Maailma avastamine ning uute maade, rahvaste, kultuuride ja nende imelikena näivate loomade, taimede ja kommete tundmaõppimine tekitas ühekorraga nii vaimustust kui pinget. Inimesi vaevas selle kõige tõttu mingi seletamatu pinge, rahutus ja ärevus. Euroopat haarasid uued, senisest hoopis verisemad ja rüütellikkuse reegleid rikkuvad sõjad ning puhkes nõiajaht. == Manerism kunstis == Manerism kui kunstistiil sündis Itaalias. Seda üleminekufaasi renessansilt barokile on nimetatud ka hilisrenessansiks. Algas mäss jäikade renessanslike kaanonite vastu. Manerismist sai [[Uusaeg|uusaegse]] kunsti alustala ning selles on kohati isegi ühisjooni varajase [[Modernism|modernismi]] püüdlustega. Kunst tahtis vaatajat üllatada ja võimalusel ehmatada, deformeerides vorme, sundides neid väänlema ning tekitades valguse ja perspektiivi efektidega ängi, hirmu või usuekstaatilist meeleolu. Selles stiilis liidetakse kõige erinevamaid ja vastandlikemaid esemeid, olendeid ja materjale. (Näiteks luuakse inimnägusid juurviljadest, kaladest ja lilledest.)<ref name=":0">[[Anu Allikvee]]. Stiilikirjeldused õpetajatele. Näituse "Mikkel 10" materjalid. [[Eesti Kunstimuuseum]] 2007.</ref> Ideaaliks oli luua mõistuse kontrollita, kiirelt ja kergelt ning emotsionaalselt erutatult. Selline inspiratsioonihoog piirnes loomemäratsusega (“furor”). See töömeetod, mida hiljem propageerisid [[Sürrealism|sürrealistid]], avas tee müstilise ja alateadvusliku domineerimisele.<ref name=":0" /> Manerismis hinnati fantastilisust. Lähteallikaks võis seejuures võtta kõike olemasolevat, olgu siis muutuvat (näiteks pilved) või muutumatut (näiteks kivide mustrid). Fantastiline ei olnud enam vaid midagi fiktiivset ja väljamõeldut. Manerismis kasutati sageli groteski – dekoratiivse kujundit, mis ei ole enam [[ornament]], kuid veel mitte ka iseseisev kunstiteos. Motiiv võeti üle rooma arhitektuurist. Maneristlik kunst on eksimatult äratuntav oma omapärase figuuritüübi järgi. Inimeste pead on ovaalsed ja võrreldes tegelikkusega liiga väikese. Käed-jalad on alati liiga pikad. Poosid on otsitult õilsad ja peenutsevad, kuid sageli üleolekut rõhutavad.<ref name=":0" /> Ruumikäsitlus erineb eelnevast ja järgnevast stiilist tunduvalt. Saksa kunstiteadlane H. Hoffmann kasutab seda iseloomustades mõistet “ruumi põgenemine”. Tema kaasmaalane aga väidab, et maneristlik ruum on “ilma vormita” ning “paik, millel ei ole kohta”. Maneristlike teoste vaataja satub seetõttu vastamisi lõpmatusse koonduvate perspektiivjoontega, mis lausa tõmbavad ta endaga kaasa, või siis labürinditaolisse, optiliselt haaramatusse moodustisse.<ref name=":0" /> == Maneriste == * [[Alessandro Allori]] * [[Giuseppe Arcimboldo]] * [[Niccolò dell'Abbate]] * [[Benvenuto Cellini]] * [[Giovanni Battista di Jacopo|Rosso Fiorentino]] * [[Jacopo Tintoretto]] * [[Andrea del Sarto]] * [[El Greco]] * [[Lavinia Fontana]] * [[Orsola Maddalena Caccia]] == Viited == <references /> == Vaata ka == *[[Manerismi arhitektuur]] {{Lääne kunst}} [[Kategooria:Manerism| ]] [[Kategooria:Kunstistiilid]] jx6anlg7iinu41m1qovxx839hz7ib34 0 226207 7168546 5354683 2026-06-06T22:19:16Z ~2026-33574-11 231152 7168546 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = Valged hundid | jalgpalliliit = [[Usbekistani jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1946 | konföderatsioon = [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] | peatreener = | abitreener = | kapten = | rekordinternatsionaal = | rekord_mänge = | parim väravakütt = | parim_väravaid = | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 82. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2019 | FIFA kõrgeim koht = | FIFA kõrgeima aeg = | FIFA madalaim koht = | FIFA madalaima aeg = | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | esimene kohtumine = | esimene koht- ja aeg = | suurim võit = | suurim võit koht- ja aeg = | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Usbekistani jalgpallikoondis''' on [[Usbekistan]]i rahvuskoondis [[jalgpall]]is. [[Kategooria:Usbekistani sport]] [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] 1gguew3ku81t8xvah3efmdmea6xfs3e 0 234186 7168577 6465411 2026-06-07T04:32:28Z Kuriuss 38125 7168577 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{allikad}} {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2019}} '''Armuhaigus''' (ka '''armuvalu'''; ladina keeles ''amor hereos'', ''morbus amatoris'', ''philocaptio'') on [[hullumeelsus]], milleni võib viia vastamata või [[õnnetu armastus]]. == Armuvalu == Armuvalu all peetakse tavakeeles silmas inimese emotsionaalset reaktsiooni alles armudes, [[vastamata armastus]]ele või katkenud [[armusuhe|armusuhtele]]. Vahel ka sügava [[armumine|armumisega]] seotud füsioloogilist [[sündroom]]i{{lisa viide}}. Lisaks psüühilistele ilmingutele võib armastajal ka kehalisi [[sümptom]]eid esineda, nende hulka kuuluvad [[unetus]], [[isutus]], [[kinnisideed]]e olemasolu jt. Kõnekeeles nimetatakse armuvaluks murtud südant. Enamik inimesi kannatab elus korra või rohkem armuvalu käes ning seetõttu peetakse seda harilikult kahjutuks, kuid olenevalt isiksusetüübist võib sellel olla ka raskemaid tagajärgi kehalistest või psüühilistest haiguslikest seisunditest [[enesetapp|enesetapu]] ja [[mõrv]]ani välja. [[Psühhiaatria]]s ei pöörata seisundile harilikult väga suurt tähelepanu, kuni ei ilmne märke suitsiidikalduvusest. Armuvalu tekib sagedasti, kui inimene kaotab või lahutab kellestki, kellega ollakse emotsionaalselt seotud (suhte lõppemine). Kuivõrd armastust peetakse [[surematu armastus|surematuks]] või kestvaks ning armastajatele meeldib uskuda armastusse, sellest kõnekeeles ka populaarne väljend: "[[... kuni surm meid lahutab]]". Armuvalu vormiks on ka igatsus või [[armukadedus]], näiteks siis kui armastatu, kellesse ollakse armunud, on juba hõivatud ega ole suhteks saadaval. Armuvalu võib sagedamini esineda ka inimestel, kes on tagasihoidliku või häbeliku [[iseloom]]uga, ega julge oma [[tunne]]test rääkida. Ka selline olukord võib viia psüühiliste häireteni nagu armastatu [[ahistav jälitamine]] (inglise keeles ''stalking''). Armuvalu võib tabada ka [[laps]]i, kelle armastus ei leia [[vastuarmastus]]t vanemate või õdede-vendade poolt. === Armuhaigus kirjanduses === [[Pilt:1877_Charles_Mengin_-_Sappho.jpg|pisi|vasakul|alt=|"[[Sappho (Mengin)|Sappho]]" ([[1877]]), [[Charles Mengin]] (1853–1933)]] Kirjanduses kujutatakse armastussuhte lõppu armuhaiguse tõttu sageli ühele või teisele osapoolele traagilisena. Klassikaline näide on [[saksa]] [[kirjanik]]u [[Johann Wolfgang von Goethe]] [[1774]]. aastal avaldatud kiriromaan "[[Noore Wertheri kannatused]]". Kirjanduses kujutati armuhaigust juba antiikajal. Kreekas sündinud kirjamees ja keskmise [[platonism]]i esindaja [[Plutarchos]] kirjutas novelli [[Sappho]] ja [[Antiochos]]e armuloo kohta.<ref>Bernhard D. Haage: ''Liebeskrankheit.'' In: ''Enzyklopädie Medizingeschichte.'' 2005, S. 853.</ref> [[Vana-Kreeka]] [[poetess]]i [[Sappho]]t seostatakse [[lesbi]]lise armastusega. Legendi kohaselt otsustas ta armastusepüüdluses, olles armastaja, valida enesetapu ja hüppas [[Lesbos]]e saarel kaljult alla. Samas on Sappho surma asjaolud müütilised. == Ajalugu == [[Pilt:David-Antiochus et Stratonice.jpg|pisi|Maal "[[Erasistratos avastab Antiochose haiguse põhjuse]]", [[Jacques-Louis David]] ([[1774]])]] Meditsiin tegeles armuhaigusega juba enne Avicennat. Nii näiteks kutsus legendi järgi Süüria kuningas Seleukos [[Erasistratos]]e (umbes 330–250 eKr) oma poega prints Antiochost ravima. Printsi [[südame löögisageduse mõõtmine|pulss]] muutus, kui tuppa sisenes kasuema Stratonike. Sellest järeldas Erasistratos, seostades pulsi südametööga, et prints põeb armuhaigust – ta tervenes.<ref name="Dzaja 2008:66">Dzaja 2008:66</ref> Sarnaseid armuravijuhtude kirjeldusi võib leida ka [[Hippokrates]]el ja [[Galenos]]el. Tolle aja kuulsad arstid määrasid haiguse raviks suguühte. Galenose arvates pidanuks mehed, selleks et terveks jääda, armatsema ka siis, kui nad sellest naudingut ei saa.<ref name="Dzaja 2008;68">Dzaja 2008;68</ref> Araabia arst [[Avicenna]] kirjeldas armuhaigust teoses "[[Arstiteaduse kaanon]]". Avicenna määras raviks kas [[suguühe|suguühte]], kui usk ja seadus võimaldasid, või tänapäeva mõistes [[kognitiiv-käitumuslik teraapia|kognitiiv-käitumusliku teraapia]] vorme. Tänapäeval on esimesena mainitu valdavalt keelatud ravivõte. [[Keskaeg|Keskajal]] peeti sageli armuhaiguse põhjuseks "elujõudu", mis kutsus [[ajuvatsake]]ses, kus asus ''[[virtus aestimativa]]'', esile [[põletik]]u ''[[virtus imaginative]]'' piirkonnas.<ref>Dzaja 2008:67</ref> Armuhaigust peeti ka [[kurtuaasne armastus|kurtuaasse armastuse]] vormiks.<ref name="Dzaja 2008;68"/> ==Tänapäeva meditsiin== Tänapäevased aju-uuringud pakuvad hüpoteese romantilise armastuse aktiveerivate ja mõõdetavate toimete kohta [[kesknärvisüsteem]]i (vt tagapool ka bioloogilisi ja psühholoogilisi käsitlusi; armastuse neurobioloogiat). Nii on ühe [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalse magnetresonantstomograafia]] uuringu kohaselt, milles osalejad täitsid eelnevalt [[kirgliku armastuse skaala]] (''Passionate Love Scale''), [[suurajukoor]]e aktiivsuses kuvada muutusi, mis on aga armastatu ja sõbrapiltide vaatamisel erinevad/eristatavad.<ref>Bartels, Zeki 2000</ref> Selle hüpoteesi tagasiulatuvat jõudu on raske hinnata, kuivõrd puudub konsensus tänapäeva [[sotsiaalvõrgustik]]e vaatamiskäitumise bioloogiliste toimete kohta aju nägemisväljadesse. Primaatide sotsiaalkäitumise uuringutulemused näitavad, et ka neil on nägemisstiimulite töötlus arenenud ja nad on võimelised vangistuses olles rühma liikmeid näiteks [[puuteekraan]]il kuvatud fotodel ka nägupidi tuvastama.<ref>Pokorny ja de Waal 2009</ref> Marazziti jt (1999) uurisid [[veri|veenivere]] [[monoamiinne neurotransmitter|monoamiinse neurotransmitteri]] [[serotoniin|5-HT]] tasemega seonduvat alla 30-aastastel värskelt armunutel, kes veel ei olnud seksuaalset lävimist alustanud, ja [[obsessiiv-kompulsiivne häire|obsessiiv-kompulsiivse häirega]] patsientidel. Uurimistulemused olid mõlema uuringurühma puhul alla normaaltaseme. Uurijate arvates võib esineda psüühilisi kattuvusi ka [[depressioon]]i ja [[maania]]ga, seega võib-olla saaks armuhaigust kaasaja tõenduspõhises meditsiinis vaadelda [[bipolaarne häire|bipolaarse häirena]] (obsessiiv-kompulsiivne armastus)<ref>Marazziti jt 1999</ref>. [[Renessanss|Renessansi]] ajal arvati, et tegu võib olla pärilike teguritega, ja et enamik inimesi, kes haiguse käes kannatasid, olid sellele vastuvõtlikumad. Kuid lapsed, vanurid, [[eunuhh]]id ja [[impotentsus|impotendid]] olevat haiguse vastu immuunsed.<ref name="Dzaja 2008:66"/> Armuhaiguse sooline esinemine on varieeruv, seda esineb nii meestel kui ka naistel.<ref>Dzaja 2008:68</ref> Tänapäeval pulssi ja [[vererõhk]]u sõrmedega mõõta ei soovitata, selleks on [[vererõhumõõtur]]. Tänapäeval vaadeldakse sarnase sümptomaatikaga seisundite tegureid spetsiifilisemalt, erinevate erialade lõikes ka arstide poolt. Nii näiteks on [[hüpertoonia]] [[Südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] haigus ja ravimeid saab võtta. Paraku võivad mitmed ravimid põhjustada kaasuvaid haigusi (suurenenud [[HIV|HI-viiruse]] levik [[vanadekodu]]de patsientidel, [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni]] ja [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] käes kannatavate geriaatriliste patsientide kutseliste hooldajate uuringud, kus kaevatakse patsientide/klientide [[seksuaalne ahistamine|seksuaalse ahistamise]] üle jne) ja neid omakorda saaks erinevate teadusalade raames [[kestevuuring]]utega mõõta. Pole selge, kas mõned tänapäeval uuritavad nn romantilise armastuse bioloogilised, füsioloogilised, psüühilised jmt sümptomid on romantiline [[armumine]], vastamata armastus või seksuaalne vastamata kirg, või tuleks neid käsitleda kõrvalekalletena. == Vaata ka == * [[armukadedus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Nancy Dzaja, [http://www.uwomj.com/wp-content/uploads/2013/06/v78n1.66-69.pdf Lovesickness: The Most Common Form of Heart Disease], PDF, [[2008]]. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Emotsioon]] svphm5pfst76y19u9xe7bcqgu1nbfqy 0 247465 7168385 7052764 2026-06-06T14:14:29Z ~2026-33332-41 231113 LInux 7168385 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on joogist; hindu jumalanna kohta vaata artiklit [[Kālī]]; laulja kohta vaata artiklit [[Kali (laulja)]]; filipiinlaste võitluskunsti kohta vaata [[eskrima]]; Linuxi distributsiooni kohta vaata artiklit [[Kali Linux]].}} {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2022}} [[Pilt:Glass of kvass.jpg|thumb|Klaas kalja]] '''Kali''' (Saaremaal ''kaljataar'') on [[linnased|linnaste]], [[jahu]] või [[leib|leiva]] leotisest, samuti mahlast või muust ainest [[pärm]]i toimel [[kääritamine|kääritatud]] jook, mis on levinud [[Baltimaad]]e, [[Venemaa|Vene]], [[Ukraina]], [[Poola]] ja [[Serbia]] köögis, mitmetes [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] maades ning [[vene köök|Vene köögi]] mõjul ka [[Hiina]] põhjapiirkondades nagu [[Xinjiang]] ja [[Harbin]]. [[A. Le Coq|A. Le Coqi õlletehase]] juhi [[Tarmo Noop|Tarmo Noobi]] sõnul saab kaljaks nimetada vaid naturaalset linnastest kääritatud jooki. Noobi väitel oli Eesti 2011. aastal Baltimaadest ainus, kus puudus kalja [[juriidiline definitsioon]].<ref name="noop">[https://web.archive.org/web/20110626073611/http://www.tarbija24.ee/478986/noop-kali-on-naturaalne-kaaritatud-jook-ja-ei-miski-muu/ "Noop: kali on naturaalne kääritatud jook ja ei miski muu"] Postimees, 24.06.2011</ref> A. Le Coqi kalja valmistatakse viimastel aastatel{{millal}} [[Valgevene]]s. Kalja on valmistatud [[tatar|tatrajahust]], [[nisu]]st, [[rukis|rukkist]], [[rukkileib|rukkileivast]] või [[oder|odrast]], kuid seda võib valmistada mistahes kääritavast koostisosast. Sellel on loodusliku käärimisprotsessi tulemusena suhteliselt väike alkoholisisaldus (0,7–2,0%), kuid Venemaal on see liigitatud alkoholivabaks joogiks. Mõned versioonid, eriti kaubanduslikud kaubamärgid, mis on mõnikord kunstlikult kääritatud, ei sisalda alkoholi.<ref name="Kvass">"Kvass"[https://www.tasteatlas.com/kvass]</ref> Kali on linnaseline, värskendav, õrnalt hapukas, kergelt kihisev ja tavaliselt merevaigukollane või kuldne. Palava ilmaga on seda hea serveerida jahutatult ning lisaks võib seda maitsestada puuviljadega, näiteks maasikate või vaarikatega.<ref name="Kvass" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Nõukogude-aegne kaljavaat Nõukogude aja näitusel Tallinnas Rotermanni kvartalis, 14. august 2011.jpg|pisi|Nõukogude-aegne kaljavaat Nõukogude aja näitusel Tallinnas (2011)]] Esimene kirjalik viide kalja kohta pärineb X sajandist ja eeldatakse, et selleks ajaks oli jook jõudnud enamiku Ida-Euroopa slaavi rahvasteni. Esimene kirjalik mainimine inglise keeles pärineb XVI sajandist, mil kali oli oma populaarsuse tipul. Aja jooksul sai kali populaarseks kõigi ühiskonnakihtide seas ning külma sõja ajal hakati seda nautima Ida-Euroopas ja Balti riikides.<ref name="Kvass" /> Kali oli Nõukogude Liidu ajal avalikes kohtadest tarbitavatest jookidest kõige madalama terviseriskiga. Käärimine alandab vedeliku [[Vesinikeksponent|pH]]-d piisavalt, et luua happeline keskkond, mis tapab kahjulikke baktereid, muutes kalja sel ajal ohutumaks valikuks kui enamik jooke.<ref>"Kvass"[https://www.atlasobscura.com/foods/kvass-russia]</ref> Samal ajal oli tänavatel võimalik osta automaatidest [[gaseeritud vesi|gaseeritud vett]], mida paljud inimesed jõid ühest ja samast joogiklaasist, mis tähendas, et enne kasutamist oli samast joogiklaasist veel mitu inimest juba joonud (kuigi mõnedel võis kaasas olla enda jooginõu). ==Tootmisprotsess== Kalja tootmise protsess koosneb mitmest erinevast tegevusest. Enne kui joomiskõlbulik maitsev kali valmis, tuleb läbida ligikaudu neli päeva kestev valmistamisprotsess. # Kõigepealt toimub virde valmistamine, mis kestab ligikaudu 8–10 tundi. Virre valmistatakse [[rukis|rukki-]] ja [[oder|odralinnastest]] ning suhkrust. # Seejärel toimub kalja virde [[kääritamine]], mis kestab ühtekokku kümme tundi. Käärimiseks lisatakse kaljavirdele pärmi- ja [[Piimhappebakterid|piimhappebaktereid]]. # Järgmiseks võetakse ette kalja virde jahutamine ja [[selitamine]], mis võtab aega ühtekokku 48–60 tundi. Selle protsessi puhul jahutatakse kääritatud virre 0 ℃ juurde ja hoitakse madala temperatuuri juures ligi kaks päeva. Madal temperatuur peatab kääritamise protsessi ning kääritamiseks lisatud pärmi- ja piimhappebakterid settivad põhja. # Pärast selitamise protsessi algab ligi kaks tundi aega nõudev eelsegu valmistamise protsess. Selle protsessi käigus timmitakse kalja maitse parajaks: lisatakse vajadusel vett või suhkrut. Selliseks kujuneb ka lõplik kalja maitse. # Enne villimist tuleb läbida veel ligi 2–4 tundi kestev selitatud kalja [[Filtreerimine|filtreerimise]] protsess. Seda on vaja selleks, et kali muutuks läbipaistvaks ja ilusaks. Selle protsessi käigus eemaldatakse joogist viimane sade, mis on jäänud kalja sisse enne villimist. # Viimasena toimubki kalja [[villimine]] pudelisse. Villimise protsessis kali kõigepealt [[Pastöriseerimine|pastöriseeritakse]] ning seejärel pisut karboniseeritakse.<ref> [https://web.archive.org/web/20220123145515/https://www.alecoq.ee/kaljast-lisaks/kalja-valmistamise-tehnoloogia/ KALJA VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA, A. Le Coq.]</ref> ==Vaata ka== * [[Mõdu]] * [[Taar]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Eesti köök]] [[Kategooria:Läti köök]] [[Kategooria:Leedu köök]] [[Kategooria:Vene köök]] [[Kategooria:Ukraina köök]] [[Kategooria:Poola köök]] l0a8w1kbcex0v1o99173fqh6zvo5gs3 0 260422 7168387 7043417 2026-06-06T14:19:38Z Metsavend 738 /* Direktorid */ 7168387 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium |Pilt = |Pildiallkiri = Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoone |Asutatud = |Koolitüüp = [[gümnaasium]] |Direktor = |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = Tallinn |Maakond = Harju maakond |Vald = |Asula = |Aadress = [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]] 25 <br>[[Juhkentali tänav]] 36 |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = [http://www.tkvg.ee Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium] |Moto = |Koordinaadid = |Logo = |Kooli logo = }} '''Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium''' on [[vene keel|vene õppekeelega]] üldhariduskool [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Torupilli asum]]is aadressil [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]] 25 ja [[Juhkentali asum]]is aadressil [[Juhkentali tänav]] 36. == Ajalugu == Kool tegutseb alates [[1923]]. aastast. See oli esimene riiklikul ülalpidamisel olnud vene õppekeelega gümnaasium Tallinnas (esimene venekeelse õppetööga erakool, [[Vene Eragümnaasium]], tegutses Tallinnas aastatel [[1918]]–[[1940]]).  Aastatel 1923–[[1934]] kandis kool nimetust ''Ревельская городская объединённая гуманитарная и реальная гимназия с русским языком обучения'' (Vene õppekeelega Tallinna linna ühendatud humanitaar- ja reaalgümnaasium) ja tegutses hoones [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 6a, 1934–[[1937]] ''Таллиннская городская русская гимназия и средняя школа'' (Tallinna linna vene gümnaasium ja keskkool), 1937–1940 Tallinna VI Gümnaasium ja Tallinna VI progümnaasium (''Таллиннская городская 6-я гимназия и 6-я прогимназия''), 1941–1944 ''Таллиннская 6-я гимназия'' (Tallinna 6. gümnaasium), 1944–1998 ''Таллиннская 6-я средняя школа'' (Tallinna 6. Keskkool). 1964-1990 vahemikus palusid koolis õppivate ohvitseride laste lapsevanemad lõpetada eesti keele tunni andmise. Pärast eesti keele õpetaja [[Valentina Ivin|Valentina Ivini]], kooli direktori [[Grigori Zotov|Grigori Zotovi]] ja lapsevanemate koosolekut otsustati õppetundi jätkata.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajate Leht 10 detsember 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=opetajateleht19991210.1.14 |vaadatud=2025-12-03 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1999. aastast Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium. 1. septembril 2014 liideti Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumiga [[Tallinna Juhkentali Gümnaasium]] (endine [[Tallinna 23. Keskkool]]). Kool sai enda käsutusse ka aadressil [[Juhkentali tänav]] 36 asuva hoone. 2025. aasta 3. detsembril soovitas [[Tallinna Haridusamet|Tallinna]] [[Tallinna Haridusamet|Haridusamet]] vallandada direktori [[Sergei Teplov|Sergei Teplovi]], kuna [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ja [[Tallinna linnakontroll]] avastasid kooli juhtkonna takistamas [[Eesti keel|eestikeelsele]] õppele üleminekut, sh õppeainete andmist jätkasid eesti keelt mitte valdavad õpetajad teiste õpetajate nime alt.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Сергей Михайлов {{!}} |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=Таллинн увольняет директора Кесклиннаской русской гимназии Сергея Теплова |url=https://rus.err.ee/1609875012/tallinn-uvolnjaet-direktora-kesklinnaskoj-russkoj-gimnazii-sergeja-teplova |vaadatud=2025-12-03 |väljaanne=ERR |keel=ru}}</ref> == Hooned == Kool on paiknenud ajaloo vältel erinevatel aadressidel: * 1923–1931 [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 6а; * 1931–1935 [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]] 16; * 1935–1944 [[Pikk tänav]] 69. * 1944. aastal, [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] alguses kolis kool praegusele aadressile – [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]i jaoks ehitatud hoonesse == Koolitöö == Põhikoolis on õppekeel vene keel, alates 1. klassist õpitakse süvendatult kunsti ja [[Infotehnoloogia|infotehnoloogiat]] ja mõnesid ained eesti ja inglise keeles. Alates 5. klassist on kaks õppesuunda: reaalained-IT ja oskusained, õpitakse süvendatult inglise ja eesti keelt. Lisaks on võimalik õppida [[Soome keel|soome]], [[Hiina keel|hiina]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]] ja [[Hispaania keel|hispaania keelt]]. [[Gümnaasium]]is on kaks õppesuunda: reaalained-IT ja kunst-IT, millele lisandub inglise keele süvaõpe. Lisaks õpitakse soome, saksa, hispaania, hiina ja prantsuse keelt.<ref>Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium [[Tallinna Haridusamet|Tallinna Haridusameti]] kodulehel <small>vaadatud 16.02.2018</small></ref> == Direktorid == * 1923–1928 [[Grigori Barhov]] * 1928–1940<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref> [[Aleksander Peškov]] * 1941–1944 [[Margarita Lensin]] * 1944–1947 [[Margarita Volskaja]] * 02.1947–10.1947 [[Zinaida Mahnovetskaja]] * 1947–1960 [[Valeria Anton]] * 1960–1964 [[Grigori Petrušin]] * 1964–1990 Grigori Zotov * 1990–1998 [[Irina Romašetškina]] * 1998–2009 [[Vjatšeslav Gussarov]] * 2009–2025<ref name=":0" /> [[Sergei Teplov]] * 2025–2026 [[Natalia Vergun]] (kt)<ref name=":0" /> * alates 2026 [[Ingar Dubolazov]] == Koolis õppinud silmapaistvaid isikuid == *[[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Aleksius II]] *[[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] [[Kornelius (Jakobs)]] *Tallinna peaarhitekt [[Dmitri Bruns]] *Onkoloog [[Aleksander Gavrilov]] *Ajaloolane [[David Vseviov]] *Filmilavastaja [[Grigori Kromanov]] *Epeevehkleja [[Irina Embrich]] *Korvpallur [[Joann Lõssov]] *Luuletaja [[Jüri Ivask (luuletaja)|Jüri Ivask]] *Näitleja [[Nikolai Bentsler]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tkvg.ee Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium] *[https://info.haridus.ee/Asutus/1270 Kooli infoleht Tallinna Haridusameti kodulehel] [[Kategooria:Torupilli|Kesklinna]] [[Kategooria:Juhkentali|Kesklinna]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] rggoozv6xs13s0ty3cy16ah7x20l2ry 0 269076 7168618 7120853 2026-06-07T07:16:44Z Kuriuss 38125 7168618 wikitext text/x-wiki '''Vello Viisimaa''' (1935. aastani '''Vello Vismann'''<ref>Tallinna Jaani Kogudus, II pihtkonna III personaalraamat; 1919-1940 [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.54:361 Saaga TLA.1358.2.54:361]</ref>; [[1. jaanuar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[14. veebruar]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti opereti- ja estraadinäitleja. Ta õppis aastatel 1941–1944 [[Tallinna 2. gümnaasium]]is ja 1945–1948 Estonia teatri draamaõpperühmas. Ta töötas aastatel 1944–1980 Estonia teatris: 1944–1949 näitleja ja [[inspitsient|inspitsiendina]] ning aastail 1950–1980 operetisolistina. Tegi rohkesti rolle operettides, osales ka ooperites ja ballettides.<ref name="ETA12082002"/> Ta mängis tuntud filmides "[[Mehed ei nuta]]" ja "[[Noor pensionär]]",<ref name="ETA12082002"/> lisaks paljudes muudes filmides ja telelavastustes. Esines estraadil nii sõna- kui ka laulunumbritega (sh kupleedega), tegi kaasa paljudes huumorikavades ja ETV meelelahutussaadetes. Üks ta sagedasemaid estraadikavade lavapartnereid oli [[Sulev Nõmmik]]. [[1991]]. aastal pälvis ta postuumselt [[Meie Mats]]i mälestusauhinna.<ref name="ETA12082002"/> Ta juhendas põhitöö kõrvalt taidlusringe, hiljem töötas [[Pajusi]] rahvamaja juhina ja juhendas ka sealset näiteringi. 2002. aastal paigaldati talle Pajusi rahvamajas Saaremaa marmorist mälestustahvel. ==Isiklikku== Tema isa oli lavastaja ja näitleja [[Aarne Viisimaa]] (1898–1989). Tema tütar esimesest abielust on Maris Viisimaa. Tema teine abikaasa oli eesti baleriin [[Teesi Viisimaa]] (1932–2024), nende tütar on näitleja ja teatritegelane [[Piret Viisimaa]]. Vello Viisimaa põdes [[söögitoruvähk]]i.<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/717772/vello-viisimaa-kuulas-uht-plaati-kogu-elu-muusikat-jatkus-sellelt-metsakalmistulegi Vello Viisimaa kuulas üht plaati kogu elu. Muusikat jätkus sellelt Metsakalmistulegi] Õhtuleht.ee, 13.02.2016.</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le teatrirahva kvartalisse. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ETA12082002">{{cite web|date=12. august 2002|title=Vello Viisimaa sai mälestustahvli|publisher=ETA|url = http://www.ohtuleht.ee/126689 |accessdate=1.01.2012}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vello-viisimaa Portreesaade "Vello Viisimaa"], saatejuht [[Sulev Nõmmik]]. Eesti Televisioon, 29. detsember 1987 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-elu-nagu-operetis-vello-viisimaa-60 Muusikaline tund. Elu nagu operetis. Vello Viisimaa - 60], saatejuht [[Vello Mikk]] (sisaldab telefoniintervjuud Vello Viisimaa isa [[Aarne Viisimaa]]ga [[Stockholm]]ist). Eesti Raadio, 4. jaanuar 1988 {{JÄRJESTA:Viisimaa Vello}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 2khjyk0bkrho27okxkczo3nkp7tncjz 7168619 7168618 2026-06-07T07:25:27Z Kuriuss 38125 7168619 wikitext text/x-wiki '''Vello Viisimaa''' (1935. aastani '''Vello Vismann'''<ref>Tallinna Jaani Kogudus, II pihtkonna III personaalraamat; 1919-1940 [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.54:361 Saaga TLA.1358.2.54:361]</ref>; [[1. jaanuar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[14. veebruar]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti opereti- ja estraadinäitleja. Ta õppis aastatel 1941–1944 [[Tallinna 2. gümnaasium]]is ja 1945–1948 Estonia teatri draamaõpperühmas. Ta töötas aastatel 1944–1980 Estonia teatris: 1944–1949 näitleja ja [[inspitsient|inspitsiendina]] ning aastail 1950–1980 operetisolistina. Tegi rohkesti rolle operettides, osales ka ooperites ja ballettides.<ref name="ETA12082002"/> Ta mängis tuntud filmides "[[Mehed ei nuta]]" ja "[[Noor pensionär]]",<ref name="ETA12082002"/> lisaks paljudes muudes filmides ja telelavastustes. Esines estraadil nii sõna- kui ka laulunumbritega (sh kupleedega), tegi kaasa paljudes huumorikavades ja ETV meelelahutussaadetes. Üks ta sagedasemaid estraadikavade lavapartnereid oli [[Sulev Nõmmik]]. [[1991]]. aastal pälvis ta postuumselt [[Meie Mats]]i mälestusauhinna.<ref name="ETA12082002"/> Ta juhendas põhitöö kõrvalt taidlusringe. Pärast pensionile jäämist töötas ta [[Pajusi]] rahvamaja juhina ja juhendas ka sealset näiteringi. 2002. aastal paigaldati talle Pajusi rahvamaja seinale Saaremaa marmorist mälestustahvel.<ref name="ETA12082002"/> ==Isiklikku== Tema isa oli lavastaja ja näitleja [[Aarne Viisimaa]] (1898–1989). Tema tütar esimesest abielust on Maris Viisimaa. Tema teine abikaasa oli eesti baleriin [[Teesi Viisimaa]] (1932–2024), nende tütar on näitleja ja teatritegelane [[Piret Viisimaa]].<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/717772/vello-viisimaa-kuulas-uht-plaati-kogu-elu-muusikat-jatkus-sellelt-metsakalmistulegi Vello Viisimaa kuulas üht plaati kogu elu. Muusikat jätkus sellelt Metsakalmistulegi] Õhtuleht.ee, 13.02.2016.</ref> Vello Viisimaa põdes [[söögitoruvähk]]i.<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/717772/vello-viisimaa-kuulas-uht-plaati-kogu-elu-muusikat-jatkus-sellelt-metsakalmistulegi Vello Viisimaa kuulas üht plaati kogu elu. Muusikat jätkus sellelt Metsakalmistulegi] Õhtuleht.ee, 13.02.2016.</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le teatrirahva kvartalisse. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ETA12082002">{{cite web|date=12. august 2002|title=Vello Viisimaa sai mälestustahvli|publisher=ETA|url = http://www.ohtuleht.ee/126689 |accessdate=1.01.2012}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vello-viisimaa Portreesaade "Vello Viisimaa"], saatejuht [[Sulev Nõmmik]]. Eesti Televisioon, 29. detsember 1987 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-elu-nagu-operetis-vello-viisimaa-60 Muusikaline tund. Elu nagu operetis. Vello Viisimaa - 60], saatejuht [[Vello Mikk]] (sisaldab telefoniintervjuud Vello Viisimaa isa [[Aarne Viisimaa]]ga [[Stockholm]]ist). Eesti Raadio, 4. jaanuar 1988 {{JÄRJESTA:Viisimaa Vello}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] dl19lkaciw55mbo4nybbuo48gnnrwz8 7168621 7168619 2026-06-07T07:36:06Z Kuriuss 38125 7168621 wikitext text/x-wiki '''Vello Viisimaa''' (1935. aastani '''Vello Vismann'''<ref>Tallinna Jaani Kogudus, II pihtkonna III personaalraamat; 1919-1940 [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.54:361 Saaga TLA.1358.2.54:361]</ref>; [[1. jaanuar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[14. veebruar]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli eesti opereti- ja estraadinäitleja. Ta õppis aastatel 1941–1944 [[Tallinna 2. gümnaasium]]is ja 1945–1948 Estonia teatri draamaõpperühmas. Ta töötas aastatel 1944–1980 Estonia teatris: 1944–1949 näitleja ja [[inspitsient|inspitsiendina]] ning aastail 1950–1980 operetisolistina. Tegi rohkesti rolle operettides, osales ka ooperites ja ballettides.<ref name="ETA12082002"/> Ta mängis tuntud filmides "[[Mehed ei nuta]]" ja "[[Noor pensionär]]",<ref name="ETA12082002"/> lisaks paljudes muudes filmides ja telelavastustes. Esines estraadil nii sõna- kui ka laulunumbritega (sh kupleedega), tegi kaasa paljudes huumorikavades ja ETV meelelahutussaadetes. Üks ta sagedasemaid estraadikavade lavapartnereid oli [[Sulev Nõmmik]]. [[1991]]. aastal pälvis ta postuumselt [[Meie Mats]]i mälestusauhinna.<ref name="ETA12082002"/> Ta juhendas põhitöö kõrvalt taidlusringe. Pärast Estonia teatrist pensionile jäämist töötas ta [[Pajusi]] rahvamaja juhina ja juhendas ka sealset näiteringi. 2002. aastal paigaldati talle Pajusi rahvamaja seinale Saaremaa marmorist mälestustahvel.<ref name="ETA12082002"/> ==Isiklikku== Tema isa oli lavastaja ja näitleja [[Aarne Viisimaa]] (1898–1989). Tema tütar esimesest abielust on Maris Viisimaa. Tema teine abikaasa oli eesti baleriin [[Teesi Viisimaa]] (1932–2024), nende tütar on näitleja ja teatritegelane [[Piret Viisimaa]].<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/717772/vello-viisimaa-kuulas-uht-plaati-kogu-elu-muusikat-jatkus-sellelt-metsakalmistulegi Vello Viisimaa kuulas üht plaati kogu elu. Muusikat jätkus sellelt Metsakalmistulegi] Õhtuleht.ee, 13.02.2016.</ref> Vello Viisimaa põdes [[söögitoruvähk]]i.<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/717772/vello-viisimaa-kuulas-uht-plaati-kogu-elu-muusikat-jatkus-sellelt-metsakalmistulegi Vello Viisimaa kuulas üht plaati kogu elu. Muusikat jätkus sellelt Metsakalmistulegi] Õhtuleht.ee, 13.02.2016.</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le teatrirahva kvartalisse. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ETA12082002">{{cite web|date=12. august 2002|title=Vello Viisimaa sai mälestustahvli|publisher=ETA|url = http://www.ohtuleht.ee/126689 |accessdate=1.01.2012}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vello-viisimaa Portreesaade "Vello Viisimaa"], saatejuht [[Sulev Nõmmik]]. Eesti Televisioon, 29. detsember 1987 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-elu-nagu-operetis-vello-viisimaa-60 Muusikaline tund. Elu nagu operetis. Vello Viisimaa - 60], saatejuht [[Vello Mikk]] (sisaldab telefoniintervjuud Vello Viisimaa isa [[Aarne Viisimaa]]ga [[Stockholm]]ist). Eesti Raadio, 4. jaanuar 1988 {{JÄRJESTA:Viisimaa Vello}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 68hd7lnotd9hq8qi58t5pv6ckd6um2s 0 274618 7168513 6996742 2026-06-06T21:15:06Z Kuriuss 38125 7168513 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} [[Pilt:Sir Michael Caine, 28th EFA Awards 2015, Berlin (cropped).jpg|pisi|Michael Caine (2015)]] <!--Isegi laul temast olemas http://www.youtube.com/watch?v=j-5yn3v3N8A--> [[Sir]] '''Michael Caine''' [maikl kein] (sünninimi '''Maurice Joseph Micklewhite'''; sündinud [[14. märts]]il [[1933]] [[London]]is) on inglise filminäitleja. Ta on [[Briti impeeriumi ordu]] komandör (CBE). Tema ja [[Jack Nicholson]] on ainsad näitlejad, kes kandideerisid [[Oscar]]ile kõikidel kümnenditel 1960–2000. Näitlejakarjääri lõpetamisest teatas ta 2023. aasta oktoobris. Tema viimaseks filmiks jäi samal kuul esilinastunud "[[The Great Escaper]]".<ref>{{cite news| last = McIntosh| first = Steven | date = 13 October 2023| title = Michael Caine confirms retirement from acting after The Great Escaper| newspaper = BBC| page =| url = https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-67099084| access-date = 13 October 2023 | quote =}}</ref> ==Elu- ja töökäik== Michael Caine'i sünninimi on Maurice Joseph Micklewhite, nagu ka ta isal, kes töötas kalaturul pakikandjana. Tema ema oli Ellen Frances Marie Micklewhite (sündinud Burchell), kes oli kokk ja koduabiline.<ref name=FilmRefbio>[http://www.filmreference.com/film/90/Michael-Caine.html Michael Caine Biography] (FilmReference.com)</ref> Ta isa oli iiri päritolu katoliiklane, ema protestant; last kasvatasid nad protestantlikus vaimus. Pärast sõjaväeteenustust (sh [[Lõuna-Korea]]s) alustas ta 20-aastaselt näitlejatööd pisirollidega inglise provintsiteatreis, kasutades esialgu pseudonüümi Michael Scott. Läinud Londonisse, sai ta teada, et sellenimeline näitleja juba tegutseb seal, ning valis 1954. aastal uueks lavanimeks Michael Caine. Tema läbilöögiks olid 1960. aastate keskel mängitud osad filmides "Zulu" (1964, leitnant Gonville Bromhead), "The Ipcress File" (1965, superagent Harry Palmer) ja "Alfie" (1966, nimiosa, pälvis [[Kuldgloobus]]e). Ehkki ta on mänginud rohkem kui 140 väga erineva kvaliteediga filmis, on tal õnnestunud leida ikka ja jälle rolle, mis kinnistavad tema reputatsiooni mitmekülgse karakternäitlejana. ==Filmograafia== {{veergude loend|laius=25em| * 1956 "A Hill in Korea" * 1957 "How to Murder a Rich Uncle" * 1961 "The Day the Earth Caught Fire" * 1962 "Scotland Yard Accepts the Challenge" * 1964 "Zulu" * 1964 "Hamlet" * 1965 "The Ipcress File" * 1965 "The Wrong Box" * 1966 "Alfie" * 1966 "Gambit" * 1966 "Funeral in Berlin" * 1967 "Hurry Sundown" * 1967 "Woman Times Seven" * 1967 "Billion Dollar Brain" * 1968 "Play Dirty" * 1968 "Deadfall" * 1968 "The Magus" * 1969 "Male of the Species" * 1969 "The Italian Job" * 1969 "Battle of Britain" * 1970 "Too Late the Hero" * 1971 "The Last Valley" * 1971 "Get Carter" ("[[Tapke Carter (film 1971)|Tapke Carter]]") * 1971 "Kidnapped" * 1972 "Zee and Co." ([[X, Y ja Zee]]) * 1972 "Pulp" * 1972 "Sleuth" * 1974 "The Black Windmill" * 1974 "The Marseilles Contract" * 1975 "Peeper" * 1975 "The Wilby Conspiracy" * 1975 "The Romantic Englishwoman" * 1975 "The Man Who Would Be King" * 1976 "Harry and Walter Go to New York" * 1976 "The Eagle Has Landed" * 1977 "A Bridge Too Far" * 1978 "Silver Bears" * 1978 "The Swarm" * 1978 "California Suite" * 1979 "Ashanti" * 1979 "Beyond the Poseidon Adventure" * 1980 "The Island" * 1980 "Dressed to Kill" * 1981 "The Hand" * 1981 "Victory" * 1982 "Deathtrap" * 1983 "The Jigsaw Man" * 1983 "Educating Rita" "[[Rita koolitus]]" * 1983 "The Honorary Consul" * 1984 "Blame It on Rio" * 1985 "Water" * 1985 "The Holcroft Convenant" * 1986 "Hannah and Her Sisters" * 1986 "Sweet Liberty" * 1986 "Mona Lisa" * 1986 "Half Moon Street" * 1987 "The Fourth Protocol" * 1987 "The Whistle Blower" * 1987 "Jaws The Revenge" * 1987 "Surrender" * 1988 "Jack the Ripper" (kaheosaline minisari) * 1989 "Without a Clue" * 1988 "Dirty Rotten Scoundrels" * 1990 "Jekyll and Hyde" * 1990 "A Shock to the System" * 1990 "Mr. Destiny" * 1990 "Bullseye!" * 1992 "Noises Off" * 1992 "Blue Ice" * 1992 "A Muppet Christmas Carol" * 1994 "On Deadly Ground" * 1994 "World War II When Lions Roared" * 1995 "Len Deighton's Bullet to Beijing" * 1996 "Blood & Wine" * 1996 "Midnight in St. Peterburg" * 1997 "Mandela and de Klerk" * 1997 "20.000 Leagues Under the Sea" * 1998 "Shadow Run" * 1998 "Little Voice" ("[[Hääleke]]") * 1999 "Curtain Call" * 1999 "The Cider House Rules" ("[[Siidrimaja seadused]]") * 1999 "The Debtors" * 2000 "Quills" * 2000 "Shiner" * 2000 "Get Carter" ("[[Tapke Carter (film 2000)|Tapke Carter]]") * 2000 "Miss Congeniality" * 2001 "Last Orders" * 2002 "Austin Powers in Goldmember" * 2002 "The Quiet American" * 2003 "Quicksand" * 2003 "The Actors" * 2003 "Secondhand Lions" ("[[Vanad lõvid]]") * 2003 "The Statement" * 2004 "Around the Bend" * 2005 "Batman Begins" ("[[Batman alustab]]") * 2005 "Bewitched" * 2005 "The Weather Man" * 2006 "Children of Men" * 2006 "The Prestige" * 2007 "Flawless" * 2007 "Sleuth" * 2008 "The Dark Knight" ("[[Pimeduse rüütel]]") * 2008 "Is Anybody There?" ("[[On seal keegi?]]") * 2009 "Harry Brown" ("[[Harry Brown]]") * 2010 "Inception" ("[[Algus (film 2010)|Algus]]") * 2011 "Gnomeo and Juliet" ("[[Gnomeo ja Julia]]"; hääl) * 2011 "Cars 2" ("[[Autod 2]]"; hääl) * 2012 "Journey 2 The Mysterious Island" ("[[Saladuslik saar (film)|Saladuslik saar]]") * 2012 "The Dark Knight Rises"<br />("[[Pimeduse rüütli taastulek]]") * 2013 "Now You See Me" ("[[Nüüd sa näed mind]]") * 2013 "Mr. Morgan's Last Love"<br />("[[Härra Morgani viimane armastus]]") * 2014 "Stonehearst Asylum" ("[[Stonehearst Asylum]]") * 2014 "Interstellar" ("[[Tähtedevaheline]]") * 2015 "Kingsman The Secret Service"<br />("[[Kingsman: Salateenistus]]") * 2015 "Youth" ("[[Noorus (film)|Noorus]]") * 2015 "The Last Witch Hunter" ("[[Viimane nõiakütt]]") * 2016 "Now You See Me The Second Act" * 2016 "Going in Style" * 2020 "[[Tenet]]" }} ==Tunnustus== Caine on olnud kuus korda [[Oscar]]i nominent. Neljal korral on ta kandideerinud [[Parima meespeaosatäitja Oscar|parima meespeaosatäitja kategoorias]] ja kahel korral [[Parima meeskõrvalosatäitja Oscar|parima meeskõrvalosatäitja kategoorias]]. Parima meeskõrvalosatäitja Oscari oma on ta ka kahel korral võitnud (1987. aastal osa eest filmis "[[Hannah ja tema õed]]" ning 2000. aastal osa eest filmis "[[Siidrimaja seadused]]"). [[Kuldgloobus]]ele oli Caine nomineeritud 12 korda. Parima muusika- või komöödiafilmi meespeaosatäitja kategoorias võitis ta 1983. aastal filmiga "[[Rita koolitus]]" ("Educating Rita") ja 1998. aastal filmiga "[[Hääleke]]" ("Little Voice"). 1989. aastal pälvis ta parima minisarja või telefilmi meespeaosatäitja auhinna rolli eest kaheosalises minisarjas "Jack the Ripper", kui jagas auhinda minisarja "Hemingway" peaosatäitja [[Stacy Keach]]iga. [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnale]] (BAFTA auhinnale) esitati Caine kaheksa korda ning võitis ainsal korral 1983. aastal rolli eest filmis "Rita koolitus", kui jagas auhinda filmi "[[Tootsie]]" peaosatäitja [[Dustin Hoffman]]iga. 1992. aastast on ta Briti impeeriumi ordu komandör (CBE), 16. novembril 2000 lõi kuninganna [[Elizabeth II]] ta rüütliks ([[Knight Bachelor]]). 5. jaanuaril 2011 sai ta [[Prantsusmaa Kunstide ja Kirjanduse Ordu]] (''Ordre des Arts et des Lettres'') komandöriks. ==Isiklikku== Aastatel 1955–1958 oli Caine abielus näitleja [[Patricia Haines]]iga, kellega tal on tütar Dominique.<ref>John Hind: [http://www.guardian.co.uk/lifeandstyle/2009/sep/13/interview-michael-caine This Much I Know, an Interview with Michael Caine] The Observer, 13. september 2009</ref><ref>[http://www.talktalk.co.uk/entertainment/film/biography/artist/michael-caine/biography/83 Michael Caine – Biography]</ref> 8. jaanuarist 1973 on tema abikaasa [[Guyana]]st pärit näitleja ja eksmodell [[Shakira Caine]] (sündinud 1947), kellega tal on tütar Natasha Haleema.<ref>[http://www.findmypast.co.uk/births-indexes-search-start.action Births England and Wales 1837–2006]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.michaelcaine.com/Dates.htm |pealkiri=Michael Caine's Important dates |vaadatud=2012-02-20 |arhiivimisaeg=2009-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091112074614/http://www.michaelcaine.com/Dates.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons category}} * [http://www.michaelcaine.com/ Näitleja koduleht] *{{imdb nimi|nimi=Michael Caine|id=0000323}} {{JÄRJESTA:Caine, Michael}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] 78x5u5c828l3o8zylabo4rdclbovep6 0 286176 7168572 6772713 2026-06-07T04:14:40Z Kuriuss 38125 7168572 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2024|kuu=november}} [[Pilt:Shirov Alexei.jpg|pisi|Aleksei Širov 2007. aastal.]] '''Aleksei Dmitrijevitš Širov''' ([[Vene keel|vene]] ''Алексей Дмитриевич Широв'', [[Läti keel|läti]] ''Aleksejs Širovs''; sündinud 4. juulil 1972) on [[Läti]] ja [[Hispaania]] [[male]]suurmeister. 1990. aastate algusest on Širov püsinud maailma tippmaletajate seas, 1998. aastal jõudis ta reitingutabeleis 4. kohale. Ta on ka tuntud malekirjanik. Širov on mitu korda võitnud ka [[Paul Kerese mälestusturniir]]i. {{JÄRJESTA:Širov, Aleksei}} [[Kategooria:Läti maletajad]] [[Kategooria:Hispaania maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] a1c9v14cka3o3d4or1wyd73pahczgs7 0 291825 7168343 7149855 2026-06-06T12:55:35Z Kuriuss 38125 7168343 wikitext text/x-wiki '''"Rakett 69"''' on [[Eesti Televisioon]]is alates 2011. aasta kevadhooajast näidatav noorte teadussaatesari.<ref name="Rakett">[http://www.rakett69.ee Saatesarja "Rakett 69" koduleht]</ref><ref name="IMDB">[http://www.imdb.com/title/tt2143560/ IMDb andmebaas]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://etv.err.ee/index.php?0560921 |pealkiri="Rakett 69" saated Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601213533/http://etv.err.ee/index.php?0560921 |url-olek=ei tööta }}</ref> Saatesarja tellis ja rahastas aastatel 2010–2012 [[Sihtasutus Archimedes]], 2012. aastast teeb seda [[Eesti Teadusagentuur]]. Saadet toodab stuudio [[Vesilind]]. Saates esitatavad ülesanded koostab ja täitmise korraldab KVARK{{lisa viide}} (Teadusteater OÜ){{lisa viide}}. Alates 2021. aasta kevadhooajast salvestatakse saadet [[Rakett69 Teadusstuudiod|Rakett 69 Teadusstuudiotes]]. Saate põhjal on loodud ka sarnane sari "Take Off" [[Luksemburg]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609162756/rakett-69-ulesandeid-asuvad-lahendama-ka-luksemburgi-noored ""Rakett 69" ülesandeid asuvad lahendama ka Luksemburgi noored"] ERR, 12. november 2023</ref> == Saate formaat== "Rakett 69" kasutab rahvusvahelist "eduka esineja otsimise" formaati kohandatud kujul, kus osalejad peavad esialgu võistkondlikult ja hiljem individuaalselt lahendama erinevaid nuputamisülesandeid. Võistlejate tulemusi hindab kolmeliikmeline [[kohtunik]]e [[žürii]]. Igas saates langeb välja üks osaleja. Saate võitja pälvib 15 000-eurose stipendiumi.<ref name="Rakett"/> === Saatesse saamise reeglid === "Rakett 69" saatesse saavad kandideerida Eestis õppivad noored vanuses 15–21 eluaastat. Et "Rakett 69" eelvoorus (hooaja esimene saade) valituks saada, peavad kõik osalejad läbima teaduslabürindi, kus esineb mitmes kategoorias ülesandeid. Järgmistesse voorudesse võetakse reeglina kohe kuus kõige kiiremat raja läbijat. Ülejäänud kuus osalejat valivad kohtunikud ise.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Reeglid |url=https://rakett69.ee/reeglid |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Rakett69 |keel=en-gb}}</ref> Alates "Rakett 69" 13. hoojast (2023) võistleb 15 osaleja asemel ainult 12 osalejat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://rakett69.ee/ajalugu |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Rakett69 |keel=en-gb}}</ref> === Finaal === "Rakett 69" finaalis peavad kaks viimast võistlejat looma kohtunike määratud finaali asukohas (tavaliselt hoones) Rube Goldbergi masina. Masin peab edukalt lõpetama oma töö ning oma ülesande etteantud ajaga. Iga finalist saab võtta endale neli senist osalejat, kes olid varasemates osades välja kukkunud.<ref name=":0" /> Kui võistluse ajal mõlema finalisti masinad lähevad raja läbimisel katki, siis antakse mõlemale osalejale teine võimalus, et masin ära parandada. == Kohtunikud, saatejuhid ja osalejad == === 2011. aasta kevadhooaeg === Saatejuhid [[Jüri Muttika]] ja [[Marta Piigli]].<ref name="Rakett"/> Saate kohtunikud [[Andres Juur]], [[Rein Kuresoo]], [[Aigar Vaigu]] ja [[Erik Puura]].<ref name="Rakett"/> Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Juhan Koppel]] (võitja), [[Jaan-Eerik Past]], [[Sandhra Mirella Valdma]], [[Riinu Ots]], [[Sarah Aaspõllu]], [[Kärt Üpraus]], [[Uku-Laur Tali]], [[Henri Reeder]], [[Eerik Martma]], [[Erik Mänd]], [[Mart Seger]], [[Madle Sirel]].<ref name="Rakett"/> === 2012. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]].<ref name="Rakett"/><ref name="IMDB"/> Külaliskohtunikud [[Juhan Koppel]], [[Eike Abel]], [[Sven Andresen]], [[Erik Puura]], [[Uno Mäeorg]], [[Jaak Kikas]], [[Alvo Aabloo]], [[Toomas Noorem]], [[Hannes Tomusk]], [[Andres Anvelt]], [[Aire Olesk]], [[Olev Raju]], [[Nerva (kunstnik)|Nerva]] ja [[Aare Ristikivi]].<ref name="Rakett"/> Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Timothy Henry Charles Tamm]] (võitja), [[Kristiina Tüür]], [[Siim Kurvits]], [[Simo Jarek Zaranek]], [[Mats Mikkor]], [[Riinu Ansper]], [[Andreas Ragen Ayal]], [[Madis Ollikainen]], [[Ann-Leen Mahhov]], [[Taavi Simson]], [[Ove-Liis Mahhov]], [[Erki Lomp]], [[Reet Rosar]], [[Aleksander Vdovets]] ja [[Kristjan Kalve]].<ref name="Rakett"/> === 2013. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Reigo Kebja]] (võitja), [[Roland Matt]], [[Eva-Maria Tõnson]], [[Raid Vellerind]], [[Stella Veski]], [[Karoliina Rebane]], [[Kaarel Türkson]], [[Ainika Adamson]], [[Tarvo Nippolainen]], [[Matis Averin]], [[Luise Tiks]], [[Liis Kuusik]], [[Markus Loide]], [[Leemet Samel]], [[Rainer Eluri]].<ref name="Rakett"/> Saate võtted toimusid valdavalt 2012. aasta sügisel Tartus Ahhaa teaduskeskuses.<ref> [http://www.tartuekspress.eu/?page=1&id=1188 Tartu Ekspress, Eesti otsib Tartus teadussuperstaari, 31. oktoober 2012]</ref> === 2014. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Thorny Valk]] (võitja), Janeli Õun, Kaur Karus, Aksel Part, Kaspar Koolmeister, Oliver Hellaste, Jüri Lääs, Taivo Pungas, Kaisa Orgusaar, Kaisa Kuhi, Egle Truska, Jaana Lilloja, Andres Anissimov, Mihkel Veski, Allan-Cristjan Puks. === 2015. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Karl Reinkubjas]] (võitja), Kaarel Siimut, Jan-Erik Aruvald, Arnold Rein Tatunts, Markus Rene Pae, Tiit Hendrik Piibeleht, Daniel Kütt, Joosep Sild, Maria Pibilota Murumaa, Karl Marti Toots, Kelli Randmäe, Mart Piirimees, Madis Kaspar Nigol, Uku-Kaspar Uustalu, Helene Puusep. === 2016. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Riin Tamm]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Frida Laigu]] (võitja), Gregor Randla, Knuth Helekivi, Katariina Inno, Markus Nuut, Helmi Ulrika Kirm, Karoliina Inno, Edward Erelt, Erik Mänd, Anni Kasikov, Hans Daniel Kaimre, Carel Kuusk, Carmen Oroperv, Katrin Helen Kasvandik, Gregor Eesmaa. === 2017. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], Kaja Pae ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): Karl Vilhelm Valter (võitja), Gert Lees, Alex Savolainen, [[Miina Solveig Muru]], Marel Jaama, Karoliine Kurvits, Hannaliina Rakovitš, Markus Ausmeel, Margus Reintam, Hannes Kuslap, Taavi Karvanen, Risto Künnapas, Leonid Zinatullin, Jaan Roop, Karl Lõbus. === 2018. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], [[Heli Lukner]], Kaja Pae ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): Kadi Siigur (võitja), Viktoria Siigur, Kristiina Naber, Oskar Saarepera, Silver-Toomas Ant, Leonid Zinatullin, Ott Kärner, Rimmo Rõõm, Kenneth Tuul, Merili Konik, Anna Talas, Angelika Anette Antsmäe, Kristo Karl Aedma, Artur Nikitchuk, Sten Arthur Laane. === 2019. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Osalejad: Tiago Golub (võitja), Annika Jaakson, Heili Aavola, Calista Krass, Karl Paul Parmakson, Verner Sääsk, Telver Objärtel, Villem Susi, Merilin Radvilavicius, Kristjan Lõhmus, Kaspar Marcus Paukson, Brita Kärt Vähejaus, Richard Erelt, Kristi Koitla, Lars Tristan Lepik. === 2020. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Osalejad: Siim Ilves, Saale Pärn, Riko Piirisild, Liis Siigur, [[Uku Andreas Reigo]] (võitja), Stein-Marten Pool, Laura Martinson, Helena Jäe, Kaur Veere, Toomas Roosma, Ott-Kaarel Vään, Ilona Tamm, Vootele Mets, Darja Gužovskaja, Kaarel Vesilind. === 2021. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], [[Heli Valtna]] (eelnevalt Heli Lukner), [[Kaja Pae]], [[Taavi Kotka]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad: Karl Mell (võitja), Kaspar Saakpakk, Jaan Kristjan Kaasik, Karolin Laud, Richard Lätt, Kevin Reisenbuk, Marten Vainult, Kaur Reidma, Mariliis Pärn, Katre-Maris Veskimägi, Eva-Maria Raudsepp, Martin Rahe, Armin Mere, Lii Urb, Kristjan Tropp. === 2022. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud Mart Noorma, Riin Tamm, Heli Valtna, Kaja Pae, Taavi Kotka ja Aigar Vaigu Osalejad: Mattias Timm Rast (võitja), Grete Paat, Johannes Murre, Saskia Põldmaa, Leana Jete Korb, Annabel Lokna, Karl Erich Sooaru, Arto Reinik, Kevin Akkermann/Ralf Marcus Veedler, Kaisa Talts, Joosep Ress, Jarmo Tambaum, Kerstin Üksvärav, Hannes Vau. Esimest korda saate ajaloos kukkusid duallis välja mõlemad duellandid. Kevin Akkermann ja Ralf Marcus Veedler ei suutnud duellis ohutult jääd sulatada, seega kohtunikud langetasid otsuse mõlemad võistlejad välja visata. === 2024. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud.... Osalejad.... == Tunnustus == * 2012 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]], peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil"<ref> [http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/K%C3%A4skkiri-2012.-a-ETPA-tulemuste-kinnitamise-kohta.pdf Haridusministri käskkiri 2012. a. teaduse populariseerimise auhinna konkursi tulemuste kinnitamise kohta, 16. november 2012.] </ref> * 2012 – [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] valis "Rakett 69" Euroopa aasta parimaks haridussaateks<ref> [http://www.elu24.ee/824070/rakett-69-on-euroopa-parim-haridussaade/ "Rakett 69" on Euroopa parim haridussaade] </ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://rakett69.ee/ "Rakett 69" koduleht] * [https://www.facebook.com/Rakett69 "Rakett 69" Facebooki fännileht] * [https://www.imdb.com/title/tt2143560 "Rakett 69" IMDb leht] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti teadus]] ecftvtdmogi1ap9i3y34tp18azuf32b 0 292047 7168402 7133761 2026-06-06T14:49:05Z Amherst99 15496 /* Territoorium */ 7168402 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Läti kindralkomissariaat<br>''Generalbezirk Lettland'' |Embleem = Reichsadler der Deutsches Reich (1935–1945).svg |Embleemiallkiri = [[Saksamaa vapp]] (1935–1945) |Pilt = Flag of Germany 1933.svg |Pildiallkiri = [[Saksamaa lipp]] (1935–1945) |pildisuurus = 150px |lühend = |moodustatud = 1941 |likvideeritud = 1944 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Riia |asukoht = |piirkond = |juhtkond = Läti kindralkomissar Dr. [[Otto-Heinrich Drechsler]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Ostland]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} [[File:Otto Drechsler.jpg|pisi|Läti kindralkomissar [[Otto-Heinrich Drechsler]]]] '''Läti kindralkomissariaat''' ([[saksa keel]]es ''Generalbezirk Lettland'') oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1941]]–[[1944]] [[Kolmas Riik |Saksamaa]] poolt [[Saksa okupatsioon Lätis (1941–1944)|okupeeritud Lätis]] moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade ([[Ostland]]) Riigikomissariaadi koosseisu. [[File:Reichskommissariat Ostland Infobox.png|pisi|Reichskommissariat [[Ostland]]]] *[[25. juuli]]ks 1941. aastal vallutasid Saksa väed Läti lääne- ja keskosa ning moodustati piirkonnad: ''Mitau'', ''Libau'' ja ''Riga-Land''. *[[1. september|1. septembriks]] 1941. aastal vallutasid Saksa väed ka Ida-Läti ning moodustati piirkonnad: ''Dünaburg'', ''Riga-Stadt'' ja ''Wolmar''. *1. juuli 1942. aastal määrati ametisse [[Läti Omavalitsus]] (saksa keeles ''Selbstverwaltung'') ==Kindralkomissar (''Generalkommissar'')== *– [[25. juuli]] [[1941]]: ''Staatsrat, Oberbürgermeister'' [[Otto Drechsler]] *– [[28. juuli]] [[1944]]: ''Hauptabteilungsleiter'' [[Hans von Borcke]] ==SS-i ja politsei juht Lätis (''SS- und Polizeiführer Lettland'')== *– [[4. august]] 1941: ''Polizeipräsident, Kreisleiter der NSDAP und [[SS-Brigadeführer]]'' [[Walter Schröder]] *– [[7. aprill]] [[1942]]: [[SS-Oberführer]] [[Karl Schäfer]] ==Territoorium== Kindralkomissariaadi keskus oli Riia linn. #''Kreisgebiete Dünaburg''ː ([[Dünaburg]], [[Rezekne|Rositten]], [[Abrene]], [[Ludza|Ludsen]]) #''Kreisgebiete Mitau''ː ([[Mitau]], [[Bauska|Bauske]], [[Jakobstadt]] ja [[Tukums|Tukum]]); #''Kreisgebiete Libauː ([[Liepāja|Libau]], [[Kuldīga|Goldingen]], [[Ventspils|Windau]], [[Aizpute|Hasenpoth]], [[Talsi|Talsen]], [[Ilukste|Illuxt]]) #''Kreisgebiete Riga-Stadt'' ([[Riia]]-linn), piirkonnakomissar ja ''Oberbürgermeister'': – 1.9.1941, dr. Hugo Wittrock; – 4.10.1944, ''kommissarischer Bürgermeister'' Dr. Hans Windgassen #''Kreisgebiete Riga-Land'' (Riia-maa)ː ([[Madona|Modohn]]) #''Kreisgebiete Wolmar''ː ([[Wolmar]], [[Cēsis|Wenden]], [[Valka|Walk]], [[Ruhja|Rujen]] ja [[Madona|Modohn]]). ==Läti Omavalitsus== 1942. aasta mais määrati Idaalade riigikomissari [[Hinrich Lohse]] poolt formaalne Läti Omavalitsus, kes ei omanud reaalset võimu ja kelle tegevust määratles Läti kindralkomissariaat. ===Läti Omavalitsuse koosseis=== {| class="wikitable" |- ! Nimi !! Asutus !! pilt !! Ametiaeg |- | [[Oskars Dankers]] || Siseasjade peadirektoraat || || |- | [[Voldemārs Zāgars]] || Majanduse peadirektoraat || || |- | [[Jānis Skujevics]] || Rahanduse peadirektoraat || || |- | [[Alfrēds Valdmanis]] || Justiitspeadirektoraat || || |- | Dr. [[Mārtiņš Prīmanis]] || Hariduse peadirektoraat || || |- | [[Oskars Leimanis]] || Tehnika ja side peadirektoraat || || |} ==Vaata ka== *[[Eesti kindralkomissariaat]] *[[Ober-Ost]] [[Kategooria:Läti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Ostland]] tdvzl0dnxprq331dyj4mp7cx3bzm9qi 0 292487 7168589 6689045 2026-06-07T05:18:04Z ~2026-33592-52 231161 /* */ 7168589 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2018}} {{Jalgpallur | nimi = Zakaria Beglarišvili | pilt = | täisnimi = Zakaria Beglarišvili | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1990|4|30}} | sünnilinn = [[Tbilisi]] | sünnimaa = [[Gruusia]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 171 | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FCI Levadia]] | särginumber = 49 | noorteaastad1 =2005–2007 | noorteklubi1 = [[FC Olimpi Tbilisi]] | noorteaastad2 =2008 | noorteklubi2 = [[AFC Ajax]] | aastad1 = 2007–2008 | mänge1 =5| väravaid1 =0 | klubi1 = [[FC Tbilisi]] | aastad2 = 2008–2009 | mänge2 =12| väravaid2 =3 | klubi2 = [[FC Dila Gori]] | aastad3 = 2009 | mänge3 =1| väravaid3 =0 | klubi3 = [[FC Lokomotivi Tbilisi]] | aastad4 = 2010–2012 | mänge4 =73| väravaid4 =34 | klubi4 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad5 = 2010–2012 | mänge5 =22| väravaid5 = 6| klubi5 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad6 = 2013 | mänge6 =0| väravaid6 =0 | klubi6 = [[FC Sioni Bolnisi]] | aastad7 = 2014–2019 | mänge7 =167| väravaid7 =60 | klubi7 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad8 = 2019 | mänge8 =0| väravaid8 =0 | klubi8 = → [[Budapest Honvéd FC|Budapest Honvéd]] (laenul) | aastad9 = 2019 | mänge9 =5| väravaid9 =0 | klubi9 = → [[Seinäjoki JK]] (laenul) | aastad10 = 2020 | mänge10 =20| väravaid10 =5| klubi10 = [[Kotka TP]] | aastad11 = 2021– | mänge11=2| väravaid11 =1 | klubi11 = [[Tallinna FCI Levadia]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. märts 2021 | koondiseaastad1 = 2006 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Gruusia U-17 jalgpallikoondis|Gruusia U-17]] | koondiseaastad2 = 2007–2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Gruusia U-19 jalgpallikoondis|Gruusia U-19]] | koondiseaastad3 = 2009–2012 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 2| koondis3 = [[Gruusia U-21 jalgpallikoondis|Gruusia U-21]] | koondiseaastad4 = 2015 | koondisemänge4 = 1 | koondiseväravaid4 = 0| koondis4 = [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] | koondis_seisuga = 11. november 2015 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Zakaria Beglarišvili''' (gruusia ზაქარია ბეგლარიშვილი, sündinud [[30. aprill|30. aprillil]] [[1990]]) on gruusia päritolu Eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis Nõmme United. Aastal 2017 teatas ta, et on valmis võtma endale Eesti kodakondsuse ja esindama Eesti jalgpallikoondist. 2018. aasta detsembris sooritas ta keele- ja kodakondsuseksami<ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-saab-taiendust-beglarisvili-sooritas-edukalt-keeleeksami?id=84722151 Beglarišvili sooritas edukalt keeleeksami] Delfi Sport, 11.12.2018</ref> ning 2019. aasta septembris sai Eesti passi.<ref>[https://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/kas-koondisekutse-ootab-zakaria-beglarisvili-sai-lopuks-eesti-kodanikuks?id=87512901 Zakaria Beglarišvili sai lõpuks Eesti kodanikuks] Delfi Sport, 23.09.2019</ref> ==Klubikarjäär== ===FC Flora=== 4. veebruaril 2010 sõlmis [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] jalgpallimeeskond kahe [[Gruusia]] mängijaga, [[Alekxandre Abashidze]] ja Zakaria Beglarišviliga, kahe hooaja pikkuse lepingu.<ref>[https://web.archive.org/web/20100213170406/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/flora-palkas-kaks-gruusia-jalgpallurit.d?id=28958769 Flora palkas kaks Gruusia jalgpallurit Flora palkas kaks Gruusia jalgpallurit] Delfi Sport, 04.02.2010</ref> ==Koondisekarjäär== [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia koondises]] mängis Beglarišvili ühe korra, [[11. november|11. novembri]]l [[2015]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu [[A. Le Coq Arena]]l.<ref>[http://soccernet.ee/zaka-on-eesti-vastu-koondises Zaka on Eesti vastu koondises] Soccernet.ee, 10.11.2015</ref><ref>[http://soccernet.ee/zakaria-eesti-mangis-vaga-hasti Zakaria: Eesti mängis väga hästi] Soccernet.ee, 11.11.2015</ref> ==Statistika== ===Klubi=== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Liiga !Mänge !Väravaid |- |2007/08 |align=left|[[FC Tbilisi]] |align=center|{{riigi ikoon|Gruusia}} |align=center|'''[[Pirveli Liga|II]]''' |align=center|5 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2008/09 |align=left|[[FC Dila Gori]] |align=center|{{riigi ikoon|Gruusia}} |align=center|'''[[Pirveli Liga|II]]''' |align=center|12 |align=center|3 |- |2009/10 |align=left|[[FC Lokomotivi Tbilisi]] |align=center|{{riigi ikoon|Gruusia}} |align=center|'''[[Umaglesi Liga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |rowspan="2"|2010 |align=left|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|ML]]''' |align=center|22 |align=center|6 |-bgcolor=#dddddd |align=left|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|EL]]''' |align=center|13 |align=center|3 |- |rowspan="2"|2011 |align=left|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|ML]]''' |align=center|23 |align=center|11 |- |align=left|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|EL]]''' |align=center|9 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=left|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|ML]]''' |align=center|28 |align=center|17 |- |2013 |align=left|[[FC Sioni Bolnisi]] |align=center|{{riigi ikoon|Gruusia}} |align=center|'''[[Umaglesi Liga|I]]''' |align=center|0 |align=center|0 |-bgcolor=#dddddd |2014 |align=left|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|ML]]''' |align=center|34 |align=center|10 |- |2015 |align=left|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|ML]]''' |align=center|31 |align=center|0 |} == Saavutused == ===Meeskondlikud=== * [[Meistriliiga|Eesti meister]]: [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Meistriliiga 2015|2015]], [[Meistriliiga 2017|2017]] *[[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Eesti karika]] võitja: 2011, 2013 *[[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti superkarika]] võitja: 2011, 2012, 2014 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{EJL|25346}} {{JÄRJESTA:Beglarišvili, Zakaria}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Gruusia jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] phwo2245yaujyzg2pg02ylzfa36b35p 0 298867 7168436 7157595 2026-06-06T16:21:20Z ~2026-33477-70 231124 /* Tegevus Kristiine linnaosa vanemana */ 7168436 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaanus Riibe | pilt = | amet = Kristiine linnaosa vanem | ametiajaalgus = 28. november 2017 | ametiajalõpp = 14. aprill 2024 | eelmine = [[Vadim Belobrovtsev]] | järgmine = [[Renata Lukk]] | sünniaeg = {{süv|1986|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2024–) <br/> [[Eesti Keskerakond]] (2009–2024) | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] }} [[Fail:Jaanus Riibe 2022.jpg|pisi|Jaanus Riibe Kristiine kevadlaadal<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. mai 2022</small>]]'''Jaanus Riibe''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1986]] [[Tallinn|Tallinnas]]<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri=Keskerakonnast lahkunud Jaanus Riibe liitus Reformierakonnaga |url=https://www.err.ee/1609398280/keskerakonnast-lahkunud-jaanus-riibe-liitus-reformierakonnaga |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) on Eesti poliitik, [[Tallinna Linnavolikogu]] liige ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige.<ref name=":0" /> Ta oli aastatel 2017–2024 [[Kristiine linnaosa]] vanem.<ref name=":0" /> Enne poliitilist karjääri tegutses Riibe aktiivselt Eesti üliõpilasliikumises, olles aastatel 2007–2008 [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna üliõpilaskondade ümarlauda]] esimees ning 2008–2009 [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidu]] arendusjuht.<ref name=":1">[https://gag.ee/meie-kool/tunnustus/kuld-ja-hobemedalistid/ Kuld- ja hõbemedalistid] Gustav Adolfi Gümnaasiumi koduleht. Vaadatud 26.03.2025.</ref> ==Hariduskäik== Jaanus Riibe lõpetas 2005. aastal hõbemedaliga Tallinna [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav Adolfi Gümnaasiumi]], kus õppis reaalklassis.<ref name=":1" /> Ta on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]], kus omandas 2010. aastal magistrikraadi tööstus- ja tsiviilehituse erialal ning 2023. aastal magistrikraadi infotehnoloogia teaduskonnas e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekaval.<ref name="usk">Urmi Reinde [https://web.archive.org/web/20160305011820/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011</ref> ==Töökäik== Aastatel 2006–2007 juhtis Riibe [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu (ETÜN) ning 2007–2008 oli [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna üliõpilaskondade ümarlauda]] (TÜÜL) esimees. Aastatel 2008–2009 töötas ta [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidus]] arendusjuhina.<ref name="usk" /> 2009. aastal alustas Riibe tööd [[Tallinna Linnakantselei|Tallinna Linnakantseleis]] [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] referendina.<ref name="klubid">[https://web.archive.org/web/20120413202123/http://keskerakond.ee/erakond/kogud-ja-klubid/kogud-ja-klubid "Kogud ja klubid"] Keskerakonna kodulehel</ref> 2011. aastal nimetati ta [[Lasnamäe linnaosa]] vanema asetäitjaks.<ref name="usk" /> 28. novembril 2017 nimetati Riibe [[Kristiine linnaosa]] vanemaks, kellena töötas kuni 14. aprillini 2024.<ref name=":0" /> Alates 15. aprillist 2024 on ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige.<ref name=":0" /> ==Poliitiline tegevus== Riibe kuulus [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]] aastatel 2009–2024. 2024. aasta juulis liitus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], põhjendades otsust erakonna liberaaldemokraatliku maailmavaate sobivusega.<ref name=":0" /> Aastatel 2011–2013 oli ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] esimees ning kuulus Eesti Keskerakonna juhatusse.<ref name="usk" /> Riibe kandideeris 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kristiine linnaosa]] valimisringkonnas, kogudes 871 häält.<ref name="valimised2021" />   2023. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] kandideeris ta valimisringkonnas nr 1 ([[Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa]]), kogudes 492 häält.<ref name="valimised2023" />   2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kristiine linnaosa]] valimisringkonnas, kogudes 646 häält.<ref name="valimised2025" /> == Seisukohad == Riibe on oma avalikes sõnavõttudes keskendunud linnapoliitikale, hariduse arendamisele, rohelise linnakeskkonna kujundamisele ning kohaliku kogukonna aktiivsele kaasamisele.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=KOV 2025 {{!}} Jaanus Riibe - Kristiine, Tallinn |url=https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/tallinn/kristiine/kandidaadid/jaanus-riibe |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=Reformierakond |keel=et}}</ref> ==Liikmesus== Jaanus Riibe on kuulunud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasomavalitsusse, [[Eesti Väitlusselts]]i, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusse, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauda, Eesti Üliõpilaskondade Liitu, [[Eesti Noorteühenduste Liit]]u jm. Ta on olnud [[Tallinna Linna Noortenõukogu]] aseesimees{{millal}}.<ref name="usk" /> == Valimistulemused == {| class="wikitable" !Aasta !Valimiste liik !Valimisringkond !Häälte arv |- |2021 |Kohalike omavalitsuste valimised |[[Kristiine linnaosa]] |871 |- |2023 |[[Riigikogu valimised]] |Tallinn I (Haabersti, [[Põhja-Tallinn]], [[Kristiine linnaosa]]) |492 |- |2025 |Kohalike omavalitsuste valimised |[[Kristiine linnaosa]] |646 |} ==Artikleid== * [http://www.virumaateataja.ee/245801/jaanus-riibe-tudengi-too-on-oppida-1315-krooni-eest-kuus/ "Tudengi töö on õppida 1315 krooni eest kuus?"] Virumaa Teataja, 6. aprill 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/265887/jaanus-riibe-tudengid-kuidas-edasi/ "Tudengid – kuidas edasi?"] Postimees, 21. mai 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/277509/jaanus-riibe-noore-inimese-raske-valik/ "Noore inimese raske valik"] Postimees, 17. juuni 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/33304359 "Vaata ette, punk on tulekul!"] Delfi, 22. september 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/64577482 "Õppelaenu asemel korralik õppetoetus"] Delfi, 21. juuni 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * Urmi Reinde. [http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011 * Indrek Veiserik. [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=18956 "Jaanus Riibe: Poliitikud, täitke noortele antud lubadusi!"] Kesknädal, 9. mai 2012 {{JÄRJESTA:Riibe, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] ikx7d59ym54rf7vt3i4yzib3t7mscfm 7168454 7168436 2026-06-06T18:41:39Z Mona 355 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-33477-70|~2026-33477-70]] ([[User talk:~2026-33477-70|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:HansHani|HansHani]]. 7157595 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaanus Riibe | pilt = | amet = Kristiine linnaosa vanem | ametiajaalgus = 28. november 2017 | ametiajalõpp = 14. aprill 2024 | eelmine = [[Vadim Belobrovtsev]] | järgmine = [[Renata Lukk]] | sünniaeg = {{süv|1986|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2024–) <br/> [[Eesti Keskerakond]] (2009–2024) | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] }} [[Fail:Jaanus Riibe 2022.jpg|pisi|Jaanus Riibe Kristiine kevadlaadal<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. mai 2022</small>]]'''Jaanus Riibe''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1986]] [[Tallinn|Tallinnas]]<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri=Keskerakonnast lahkunud Jaanus Riibe liitus Reformierakonnaga |url=https://www.err.ee/1609398280/keskerakonnast-lahkunud-jaanus-riibe-liitus-reformierakonnaga |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) on Eesti poliitik, [[Tallinna Linnavolikogu]] liige ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige.<ref name=":0" /> Ta oli aastatel 2017–2024 [[Kristiine linnaosa]] vanem.<ref name=":0" /> Enne poliitilist karjääri tegutses Riibe aktiivselt Eesti üliõpilasliikumises, olles aastatel 2007–2008 [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna üliõpilaskondade ümarlauda]] esimees ning 2008–2009 [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidu]] arendusjuht.<ref name=":1">[https://gag.ee/meie-kool/tunnustus/kuld-ja-hobemedalistid/ Kuld- ja hõbemedalistid] Gustav Adolfi Gümnaasiumi koduleht. Vaadatud 26.03.2025.</ref> ==Hariduskäik== Jaanus Riibe lõpetas 2005. aastal hõbemedaliga Tallinna [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav Adolfi Gümnaasiumi]], kus õppis reaalklassis.<ref name=":1" /> Ta on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]], kus omandas 2010. aastal magistrikraadi tööstus- ja tsiviilehituse erialal ning 2023. aastal magistrikraadi infotehnoloogia teaduskonnas e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekaval.<ref name="usk">Urmi Reinde [https://web.archive.org/web/20160305011820/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011</ref> ==Töökäik== Aastatel 2006–2007 juhtis Riibe [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu (ETÜN) ning 2007–2008 oli [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna üliõpilaskondade ümarlauda]] (TÜÜL) esimees. Aastatel 2008–2009 töötas ta [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidus]] arendusjuhina.<ref name="usk" /> 2009. aastal alustas Riibe tööd [[Tallinna Linnakantselei|Tallinna Linnakantseleis]] [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] referendina.<ref name="klubid">[https://web.archive.org/web/20120413202123/http://keskerakond.ee/erakond/kogud-ja-klubid/kogud-ja-klubid "Kogud ja klubid"] Keskerakonna kodulehel</ref> 2011. aastal nimetati ta [[Lasnamäe linnaosa]] vanema asetäitjaks.<ref name="usk" /> 28. novembril 2017 nimetati Riibe [[Kristiine linnaosa]] vanemaks, kellena töötas kuni 14. aprillini 2024.<ref name=":0" /> Alates 15. aprillist 2024 on ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige.<ref name=":0" /> ==Poliitiline tegevus== Riibe kuulus [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]] aastatel 2009–2024. 2024. aasta juulis liitus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], põhjendades otsust erakonna liberaaldemokraatliku maailmavaate sobivusega.<ref name=":0" /> Aastatel 2011–2013 oli ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] esimees ning kuulus Eesti Keskerakonna juhatusse.<ref name="usk" /> Riibe kandideeris 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kristiine linnaosa]] valimisringkonnas, kogudes 871 häält.<ref name="valimised2021" />   2023. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] kandideeris ta valimisringkonnas nr 1 ([[Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa]]), kogudes 492 häält.<ref name="valimised2023" />   2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kristiine linnaosa]] valimisringkonnas, kogudes 646 häält.<ref name="valimised2025" /> == Tegevus Kristiine linnaosa vanemana == Riibe ametiaega Kristiine linnaosa vanemana iseloomustasid investeeringud haridus- ja linnaruumi arendamisse ning rohealade korrastamisse.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=KOV 2025 {{!}} Jaanus Riibe - Kristiine, Tallinn |url=https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/tallinn/kristiine/kandidaadid/jaanus-riibe |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=Reformierakond |keel=et}}</ref> Tema ametiajal valmisid muu hulgas [[Vindi lasteaed|Vindi lasteaede]] uus hoone ja [[Tondi kool|Tondi kooli]] hoone ning rekonstrueeriti [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi]] staadion.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-24 |pealkiri=Tallinna Tondi Põhikooli uus maja saab nurgakivi {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-tondi-pohikooli-uus-maja-saab-nurgakivi |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-04 |pealkiri=Vindi lasteaed Kristiines sai uue maja {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/vindi-lasteaed-kristiines-sai-uue-maja |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Avalikus ruumis viidi ellu projekte nagu [[Räägu park|Räägu parki]] rekonstrueerimine, valmis [[Löwenruh’ park|Löwenruh’ pargi]] kivisild ning rajati [[Kotkapoja haljasala]] purskkaev. Samuti uuendati [[Tedre tänav|Tedre tänavat]], kus rajati haljastus õunapuudega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-24 |pealkiri=Tallinnas avati rekonstrueeritud Räägu park |url=https://www.postimees.ee/7945391/tallinnas-avati-rekonstrueeritud-raagu-park |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-08 |pealkiri=Kotkapoja haljasalal avati Kristiine linnaosa esimene purskkaev |url=https://www.postimees.ee/7560619/kotkapoja-haljasalal-avati-kristiine-linnaosa-esimene-purskkaev |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2020-09-03 |pealkiri=Kristiines valmis õunapuudega haljastatud ja kergliiklusteega moodne Tedre tänav |url=https://goodnews.ee/kristiines-valmis-ounapuudega-haljastatud-ja-kergliiklusteega-moodne-tedre-tanav/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=GoodNews |keel=et}}</ref> Lisaks renoveeriti vanausuliste palvela [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa tänaval]] ning rajati langenud Eesti ohvitseride memoriaal [[Tondi|Tondile]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-06-27 |pealkiri=Tondil avati memoriaal langenud Eesti ohvitseridele |url=https://www.err.ee/956613/tondil-avati-memoriaal-langenud-eesti-ohvitseridele |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-07-12 |pealkiri=Fotod: Tallinna vanausuliste palvela sai lõpuks korda |url=https://www.postimees.ee/4750582/fotod-tallinna-vanausuliste-palvela-sai-lopuks-korda |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>   Tema ametiajal valmis ka [[Lilleküla päästekomando]] uus hoone ning kavandati [[Kullo keskus|Kullo keskuse]] uus hoone.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-09 |pealkiri=Toimus uuenduskuuri läbinud Lilleküla päästekomando pidulik avamine {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/toimus-uuenduskuuri-labinud-lillekula-paastekomando-pidulik-avamine |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-09 |pealkiri=Kullo vana maja asemele ehitatakse uus ja uhke |url=https://www.postimees.ee/7792765/kullo-vana-maja-asemele-ehitatakse-uus-ja-uhke |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Riibe juhtimisstiili on iseloomustatud aktiivse kogukonnakaasamise, vahetu suhtluse ning elanike probleemide lahendamisele suunatud lähenemisega, sealhulgas sotsiaalmeedia vahendusel.<ref name=":2" /> == Seisukohad == Riibe on oma avalikes sõnavõttudes keskendunud linnapoliitikale, hariduse arendamisele, rohelise linnakeskkonna kujundamisele ning kohaliku kogukonna aktiivsele kaasamisele.<ref name=":2" /> ==Liikmesus== Jaanus Riibe on kuulunud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasomavalitsusse, [[Eesti Väitlusselts]]i, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusse, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauda, Eesti Üliõpilaskondade Liitu, [[Eesti Noorteühenduste Liit]]u jm. Ta on olnud [[Tallinna Linna Noortenõukogu]] aseesimees{{millal}}.<ref name="usk" /> == Valimistulemused == {| class="wikitable" !Aasta !Valimiste liik !Valimisringkond !Häälte arv |- |2021 |Kohalike omavalitsuste valimised |[[Kristiine linnaosa]] |871 |- |2023 |[[Riigikogu valimised]] |Tallinn I (Haabersti, [[Põhja-Tallinn]], [[Kristiine linnaosa]]) |492 |- |2025 |Kohalike omavalitsuste valimised |[[Kristiine linnaosa]] |646 |} ==Artikleid== * [http://www.virumaateataja.ee/245801/jaanus-riibe-tudengi-too-on-oppida-1315-krooni-eest-kuus/ "Tudengi töö on õppida 1315 krooni eest kuus?"] Virumaa Teataja, 6. aprill 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/265887/jaanus-riibe-tudengid-kuidas-edasi/ "Tudengid – kuidas edasi?"] Postimees, 21. mai 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/277509/jaanus-riibe-noore-inimese-raske-valik/ "Noore inimese raske valik"] Postimees, 17. juuni 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/33304359 "Vaata ette, punk on tulekul!"] Delfi, 22. september 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/64577482 "Õppelaenu asemel korralik õppetoetus"] Delfi, 21. juuni 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * Urmi Reinde. [http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011 * Indrek Veiserik. [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=18956 "Jaanus Riibe: Poliitikud, täitke noortele antud lubadusi!"] Kesknädal, 9. mai 2012 {{JÄRJESTA:Riibe, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 4r1oufe31sd26kq38a2r7iu947kpjc5 0 309020 7168614 6768638 2026-06-07T06:48:48Z Taurus404 80079 7168614 wikitext text/x-wiki '''Harry Pajundi''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1956]] [[Paide]]s) on Eesti poliitik. Ta oli aastatel [[2010]]–[[2012]] ja [[2016]]–[[2017]] [[Saue]] linnapea, alates 2017. aastast on ta [[Saue vald|Saue Vallavolikogu]] esimees. Pajundi on lõpetanud aastal [[1979]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] masinaehituse eriala<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/k05/kandidaadid/11480.html</ref>. Harry Pajundi on Saue Lionsi Clubi liige ning Saue Ettevõtete Liidu juhatuse esimees. Enne linnapea ametisse valimist töötas Pajundi juhatajana Saue EPT-s ja Halttertek Service OYs. Pajundi kuulub [[Eesti Reformierakond]]a ja on olnud mitmel korral valitud volikogu liikmeks.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/350093/saue-linnapeaks-sai-harry-pajundi/ "Saue linnapeaks sai Harry Pajundi"]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tallinna Postimees, 30. november 2010</ref> Pajundi kuulub aastast 2005 [[Reformierakond]]a. Asus Saue linnapeana tööle 1. detsembril 2010. 27. märtsil 2012 umbusaldas Saue linna volikogu Pajundit ning uueks linnapeaks sai [[Henn Põlluaas]]. Umbusaldajate arvates ei tulnud Reformierakonna juhitav Saue linnavalitsus toime Saue linna ja linnavalitsuse juhtimise ning töö korraldamisega. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06249196 "IRL tõukas Sauel Reformierakonna võimult"] ERR, 27. märts 2012</ref> Pajundi on olnud seotud ka Reformierakonna rahastamisskandaaliga. <ref>[https://web.archive.org/web/20121020233527/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/arva-ara-kes-on-reformierakonna-21-sularahamuula.d?id=65127796 "Arva ära! Kes on Reformierakonna 21 “sularahamuula”?"] Eesti Ekspress, 18.oktoober 2012</ref>[[17. märts]]il [[2016]] umbusaldati linnapea [[Tõnu Urva]]t, [[18. märts]]ist [[2016]] sai Saue linnapeaks uuesti Harry Pajundi.<ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-ja-fotod-saue-linnapea-vabastati-umbusalduse-tottu-ametist?id=73978739</ref> Harry Pajundi valiti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformi]] käigus tekkinud [[Saue vald|Saue valla]] esimeseks volikogu esimeheks 26. oktoobril 2017. aastal.<ref>https://web.archive.org/web/20211228221637/https://sauevald.ee/documents/17893729/18968746/496.pdf/ Saue Sõna, 3. november 2017</ref> Ta kandideeris ka [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Saue vallas, kogus 125 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 7. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pajundi, Harry}} [[Kategooria:Saue linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 0mwelg7zqm0knddgzsskohtwr00f12k 0 310376 7168693 7079513 2026-06-07T10:55:40Z Velirand 67997 7168693 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Koncius Pranas.JPG | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Pranas Končius | Hüüdnimi = Adomas | Sünniaeg = 1911 | Sünnikoht = [[Bargalio]], [[Kretinga rajoon]] | Surmaaeg = 6. (või 13.) juulil {{Surmaaasta ja vanus|1965|1911}} | Surmakoht = [[Didieji Žalimai]] Kretinga rajoon | Teenistused = {{PisiLipp|Leedu}} | Auaste = nooremveebel | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = | Autasud = [[Vytautase Risti orden]] }} '''Pranas Končius''' (hüüdnimega '''Adomas'''; [[1911]] – [[6. juuli]] [[1965]]) oli [[Leedu]] [[metsavend]]. Ta hukkus tulevahetuses [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vägedega 6. juulil 1965. Teise versiooni järgi lasi ta end 13. juulil ise maha, et mitte vangi langeda. Ta oli viimane Leedu metsavend, kes hukkus võitluses Nõukogude julgeolekutöötajate ja militsionääridega.<ref>communistcrimes.org [https://web.archive.org/web/20160305124842/http://www.communistcrimes.org/et/Database/Lithuania/Historical-Overview/1941-1953 Ajalooline ülevaade: 1941-1953] Kasutatud 26. detsember 2012.</ref> Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] teenis Končius Leedu sõjaväes ja politseis. Pärast [[Barbarossa plaan|Saksamaa sissetungi Nõukogude Liitu]] 1941. aastal osales ta Leedu ülestõusus. 2000. aastal anti talle postuumselt [[Vytautase Risti orden]]. [[Pilt:Kontrimas Kazys su nezinomu.JPG|pisi|left|Leedu metsavennad: vasakul [[Kazimieras Kontrimas]], paremal Pranas Končius]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Končius, Pranas}} [[Kategooria:Leedu sõjaväelased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1965]] m2w99lwmwq6629ja2ghfxghgudzlz0k 0 317211 7168490 5070941 2026-06-06T20:15:31Z Kuriuss 38125 7168490 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}} {{Muusikainstrument | nimetus = Hardangeri viiul | nimetused = ''hardingfele'' | pilt = FeleHel (2).jpg | klass = keel | liigitus = [[poogenkeelpillid]] | Hornbostel-Sachsi number= | diapasoon = | keeled = | häälestus = | sugulaspillid = [[fiidel]], [[viiul]] | muusikuid = | valmistajaid = | artiklid = }} '''Hardangeri viiul''' ([[Norra keel|nr]] ''hardingfele'') on [[Norra]] [[viiul]], tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks. Hardangeri viiulil on 4–5 lisa[[pillikeel|keelt]], mis paiknevad nelja pealmise keele all. Alumised keeled on [[resonantskeel|resonantskeeled]], neil endil ei mängita. Alumiste keelte [[resonants]] annab Hardangeri viiulile mängimisel erilise kõla. Harilikust viiulist eristab seda ka tavapärasest madalam [[Roop (muusika)|roop]]. Hardangeri viiulit on kerge ära tunda osaliselt või täielikult selle pinda kaunistava ornamendi järgi, ka pilli [[sõrmlaud]] on mustriline. Tänapäevase Hardangeri viiuli leiutas [[Isak Nilssen Botnen]] (1669–1759), kes sündis Hardangeri piirkonnas Norras. Ta meisterdas viiuleid varieeruva arvu resonantskeeltega (enamasti kahega, ent ka kuue lisakeelega pille), kuni jäi viiuli praeguse kuju juurde. Säilinud on 15 tema tehtud viiulit. Tema poeg [[Trond Isaksen Botnen]] jõudis valmistada umbes 1000 Hardangeri viiulit, millest on säilinud 30–40. Tema tehtud on ka tänini säilinud vanim Norras valmistatud tavaline viiul, mis pärineb aastast 1764 ja on praegu Hardangeri Rahvamuuseumis [[Utne]]s. Teadaolevalt vanima säilinud Hardangeri viiuli sarnase pilli, nn [[Jaastadi viiul]]i valmistas aastal 1651 [[Ole Jonsen Jaastad]] (1621–1694) [[Ullesvang]]is. Tema loodud viiulil oli ainult kaks alumist resonantskeelt. ==Ehitus== Hästi valmistatud Hardangeri viiul on kunstiteos, mitte lihtsalt instrument. Tavaliselt on viiul rohkem või vähem kaunistatud ornamentidega. Tihti on viiulipea voolitud [[lohe]]peakujuliseks. Hardangeri viiuleid jagatakse erinevuse põhjal üksteisest ja klassikalisest viiulist kaheks põhitüübiks – vanemateks ja nooremateks. ===Noorem Hardangeri viiul=== * Rohkem kaunistusi * 4 resonantskeelt * [[viiulikael]] lühem ja lamedam kui vanemal pillil * [[kõlakast]]i kaas kumeram ja seetõttu kõrgem kui vanematel viiulitel * peenemad viiulikeeled ===Vanem Hardangeri viiul=== * Pill on väiksem ja kindlama vormiga * [[bassipulk]] on täielikult ühendatud viiuli kõlakastiga * viiulikael on vanemal viiulil täiesti sirge (uuematel veidi kaarjas) Hardangeri viiul oli algusaegadel väiksem kui tänapäeval, kuna pill ei pidanud kõlama üle suure kontserdipaiga – viiulil mängiti üksnes väiksematel koosviibimistel. Kõlakasti mõõtmed suurenesid seda enam, mida suuremale publikuhulgale viiuldajad mängisid. Nii muutus Hardangeri viiul aja jooksul mõõtmetelt pea sama suureks kui klassikaline viiul. Raamatus norra viiulimeistrist [[Gunnar Røstad]]ist mainitakse, et tema kasutas Hardangeri viiuli kõlakasti kaane jaoks [[kuusk|kuusepuitu]] ja põhjaks [[lepp|lepapuitu]], viiuli külgedel kuuse- või [[paju|pajupuitu]] ning viiulikaela tegemisel [[kask|kase]]- või [[vaher|vahtrapuitu]]. ==Kasutus== Hardangeri viiulit kasutatakse [[Hardanger]]is, [[Telemark|Telemarg]]is, [[Numedal]]is, [[Hallingdal]]is, [[Valdres]]is, [[Setesdal]]is ning Norra lääneranniku aladel kuni [[Sunnmøre]]ni. Hardangeri viiulit kasutatakse laialdaselt norra rahvatantsude ''[[halling]]'', ''[[springar]]'', ''[[vosserull]]'', ''[[gangar]]'' ja ka [[pulmamarss]]ide saatepillina, kuid see on populaarne ka rahvamuusikas. Alates 20. sajandist on Hardangeri viiul heliloojaid inspireerinud. [[Geirr Tveitt]] kirjutas aastatel 1955 ja 1965 kaks kontserti Hardangeri viiulile ja orkestrile. Hiljem mängis mõlemad kontserdid koos orkestriga linti solist [[Arve Moen Bergset]]. ==Mängutehnika ja häälestamine== Hardangeri viiul on kõrgema kõlaga kui tavaline viiul. Keskmine [[toon]] on enamasti H, kuid erandlikult võib kõlada [[Cis]]. Hardangeri viiuli keeled on tavalise viiuli keeltest peenemad, sarnanedes Prantsuse [[hilisbarokk|hilisbaroki]] aegsete viiulikeeltega. Tänapäeval on pillikeeled enamasti metallist, kuid 20. sajandi alguseni kasutati keelte valmistamisel lambasoolt. Mängija kasutab Hardangeri viiulil mängides vähem survet kui tavalisel viiulil. Hardangeri kõla on nõrgem ja pehmem ning klassikalise viiuli teravam kõla võib selle kergesti summutada. Viiuldaja mängib tavaliselt istudes, kuna tihti mängitakse tantsu saateks ning viiuldaja lööb jalgadega rütmi. Mängija hoiab pilli madalamal kui klassikalise viiuli puhul – Hardangeri viiulit toetatakse rinna ülaosal. Mõned mängijad hoiavad pilli ka [[rinnak]]ul. Mängitakse rohkem randmeliigutustega, samas kui klassikalise viiuli puhul kasutab viiuldaja tervet kätt. Traditsiooniliselt hoidis Hardangeri viiulil mängija üht lihtsat algpositsiooni. Asendivahetuse puudumine lubas vasakul randmel puhata. Asendivahetused said populaarseks 19. sajandi lõpus, kui noored ambitsioonikad mängijad otsisid viise, kuidas ennast osava tehnikavaldajana näidata. Asendivahetuse puudumine kompenseeriti erilise häälestamise ja mängustiiliga. Kokku on eri mängustiile teada 40 ringis. Viiuli mängimisviis varieerub piirkonniti, kuid sagedamini vajutab mängija korraga kahele keelele. See on Hardangeri viiuli puhul lihtsam kui klassikalisel viiulil, kuna keeled paiknevad üksteisele lähemal. Mõnes piirkonnas mängitakse erilise kõlaefekti saavutamiseks lõtvadel keeltel; teistes, nagu näiteks Valdresis ja Norra lääneosas, harrastatakse mängu ühel keelel. Et Hardangeri viiulil on nii alumised kui ka ülemised keeled, on pilli häälestamine viiuldajate jaoks vaevanõudev töö. Seetõttu liigub mängijate seas ka ütlus, et kõige levinum häälestus on "häälest ära". ==Hardangeri viiul kui sümbol== Hardangeri viiuli kujutis on Hardangeri piirkonna Granvini valla vapil ja Telemargi piirkonna [[Bø vald (Telemark)|Bø valla]] vapil. Mõlemas vallas on tugev Hardangeri muusika traditsioon. Nende paikadega on seotud [[Bjørn Aksdal]], viiulite valmistaja ja arendaja, eespool mainitud Isak Nilssen ja tema poeg Trond Isaksen. 19. sajandi keskpaigas, Norra rahvusliku ärkamise ajal, kui rahvas otsis oma norra juuri, uuriti ka norra viiulitootmise algust. Isak Nilssen ja Trond Isaksen olid võtnud kasutusele termini "hardanger" 100 aastat varem ja nii sai Hardangeri viiul rahvuslikuks sümboliks alles ajal, mil suurem osa viiuleid toodeti hoopis Telemargis. ==Kirjandus== * Aksdal, Bjørn, Sven Nyhus. Fanitullen: Innføring i norsk og samisk folkemusikk. Oslo: Universitetsforlag * Aksdal, Bjørn og Hardingfeleprosjektet. Hardingfela felemakere og instrumentets utvikling. == Välislingid == {{commonskat|Hardanger fiddle}} * [https://www.youtube.com/watch?v=Ie_1TAzYX6g Geirr Tveitt – concerto no. 2 for Hardanger Fiddle, part III] * [http://vddb.library.lt/fedora/get/LT-eLABa-0001:J.04~2006~ISSN_1392-2831.N_32.PG_15-25/DS.002.1.01.ARTIC Hardanger Fiddle in Classical Music ] [[Kategooria:Norra muusika]] [[Kategooria:Viiul]] spx9e0ydjsssqfcib3oaexzm2nyw144 0 323339 7168623 7155480 2026-06-07T07:40:35Z Lepatriiinu 226611 7168623 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Pähkla_allikas_2026._aasta_mais.jpg|pisi|309x309px|Allikas 2026. aastal]] [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|Allikas 2011. aastal|307x307px]] '''Pähkla''' (ka Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) '''(tõusu)allikas''' asub [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] Pähkla külas. Tegemist on suurima allikaga keskkõrgustiku idanõlval<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis |url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441}}</ref> ning sellest juhitakse vett Pähkla kalakasvatusse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti kalastuse entsüklopeedia |url=https://www.kalapeedia.ee/14964.html}}</ref>. [[Pilt:Põhjatu_allikas_Saaremaal.jpg|pisi|Allikas 2009. aastal|305x305px]]Sügava ja veerikka allika läbimõõt on 16-20 m<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kultuurimälestiste register. 12397 Ohvriallikas Pöhatu allik. |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397}}</ref>. Allikalehtri läbimõõt on 12 ja sügavus 2 m<ref name=":0" />. Varem on olnud allika ava väiksem, kuid suurenenud kalda sisselangemise tõttu<ref name=":1" />. Allikas on suhteliselt püsiva vooluhulgaga: 1973. aasta suvel mõõdeti vooluhulgaks 70 l/s ja 1995. aasta suvel 147 l/s. 1973. a seisuga on vee keemiline koostis HCO3-SO4-Ca-Mg.<ref name=":0" /> Allikas paikneb meresetetega kaetud tasandikul kuivendatud alale jäetud metsatukas. Allikat ümbritsevad kased ja lepad. Veekogu on savise ja lubjase põhjaga ning selles on näha nõrka keemist.<ref name=":0" /> Mõni meeter suurest allikast eemal paikneb teine, väiksem allikas, mis on pealt pea täielikult kinni kasvanud. Allikast väljajooksev oja ühineb teise põhja poolt tuleva ojaga, moodustades väikese jõe.<ref name=":1" /> == Uurimislugu == 1970ndatel tõusid suurmajandite tekkimise tõttu päevakorda Saaremaa veeprobleemid<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |kuupäev=08.09.1997 |pealkiri=Saaremaa karst ja allikad |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341651/298824/page/46 |ajakiri=Eesti Loodus |üksiknumber=8/9 |lehekülg=364–366}}</ref>. 1971–1973 teostas [[Eesti Geoloogiakeskus|Eesti NSV Geoloogia Valitsus]] põhjavee otsingud ja eeluuringud Kingissepa rajooni veevarustuse tagamiseks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Savitskaja |eesnimi=L |perekonnanimi2=Viigrand |eesnimi2=A |perekonnanimi3=Kulitshenko |eesnimi3=G |kuupäev=1978 |pealkiri=Aruanne Eesti NSV põhjavee reostuskontrollist 1978. a |url=https://fond.egt.ee/fond/egf/3555}}</ref>. Kui 1973. aastal koostati TA Geoloogia Instituudis saare veemajanduse plaanide hüdrogeoloogilist osa, uurisid hüdrogeoloogid ka karsti. Kirjeldati 38 karstiala ja 95 allikat ning allikaala, millest üks oli ka Pähkla allikas. Vastavalt 34 ja 24 neist arvati säilitusväärseteks, kuid kaitset vajavate allikate nimekirja jõudis vaid 18 (k.a. Pähkla allikas).<ref name=":2" /> Allikat uuriti ka 1978. aasta Eesti NSV põhjavee reostuskontrolli raames, mille teostajaks oli samuti [[Eesti Geoloogiakeskus|Geoloogia Valitsus]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Perens |eesnimi=R |perekonnanimi2=Perens |eesnimi2=H |perekonnanimi3=Eltermann |eesnimi3=G |kuupäev=1973 |pealkiri=Aruanne põhjavee otsingutest ja eeluuringust Kingissepa linna veevarustuseks (kompleksne geoloogilis-hüdrogeoloogiline ja ehitusgeoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000) |url=https://fond.egt.ee/fond/egf/3246}}</ref>. Arheoloogiliselt ei ole allikat uuritud. Seda kajastati 1922. aasta [[Kaarma kihelkond|Kaarma kihelkonna]] kirjelduses "Kaarma kihelkonna muinasjäänused", mis toetus Holzmayeri teatele aastast 1872<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vaas |eesnimi=T jt |kuupäev=1924 |pealkiri=Saaremaa ja Muhu muinasjäänused |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10c7cde9-86c4-4e2e-a696-cdc08de98a03/content}}</ref>. == Kaitse == Pähkla allikas on arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaigana kaitse all olev kinnismälestis. Esmakordselt võeti allikas kaitse alla 1926. aastal ning uuesti 1964. aasta nimekirjaga.<ref name=":1" /> Alates 1973. aastast on allikas ka looduskaitse all üksikobjektina<ref name=":0" />. Allikas on taas kultuurimälestiseks tunnistatud 01.09.1997 ning mälestise registrinumber on 12397<ref name=":1" />. Allika ümber on 50 m laiune mälestise kaitsevöönd ja samas ulatuses looduskaitseline piiranguvöönd. Allika looduskaitse seisukohast on peetud vajalikuks vähemalt 200 m läbimõõduga kaitsetsooni<ref name=":0" />. == Tähtsus == Allikal on veekaitseline, teaduslik - hüdrogeoloogiline ja õppeotstarbeline tähtsus<ref name=":0" />. Eesti rahvausundis on allikaid peetud erilise väega paikadeks, millega on seotud hulganisti mitmesuguseid uskumusi ja praktikaid. Allikatesse on ohverdatud hõbedat, raha, ehteid või muud säärast. 1872. aasta teate kohaselt on Pähkla allikat ilmaallikaks peetud<ref name=":3">Holzmayer, Osiliana II, 29, 1872. </ref>. Ilmaallikate järgi pidavat saama ilma ennustada või seda mõjutada neisse ohverdades. ''Auf der Uddofer'schen Weide in Karmel befindet sich ein ilm hallikas (Wetterquell). Auch in Pechel ist ein solcher, den man aber gewöhnlich pöhato oder pöhjato hallikas (d.h. grundlose Quelle) nennt, weil noch Niemand ihren Grund gefunden hat.'' Holzmayer, Osiliana II, 29, 1872.<ref name=":3" /> Pärimuse alusel Pähkla allikale ravivõimeid omistatud ei ole, vaid ravivett võeti samas külas asuvast Ristallikast<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |kuupäev=11. juuli 1936 |pealkiri=Tervis tuleb allikast |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19360711.2.27.1&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |ajakiri=Esmaspäev: piltidega nädalleht |üksiknumber=28}}</ref>. ''Kaarma-Suurwallas, Pähkla külas, Anton S a i'le kuuluva Põllu talu maaalal voolab „Ristallik", millest toodud wett silmarohuks. Samas külas asub ka n. n. „Pöhjatu-allik", nimelt Aida talu (om. Aleks. Rõõmus) maa-alal. See pole terwisewee allikas, küll aga tuntud seeläbi, et on wäga sügaw. Rahwas ütleb, et sellel allikal polegi põhja olemas. Allikas kujutab 10 meetri laiust trehtritaolist auku soisel heinamaal.'' Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 28, 11 juuli 1936. Tervis tuleb allikast.<ref name=":4" /> == Kohapärimus == Pähkla küla elanike teatel olevat allikas varem nii kuulus olnud, et sinna käidud ohverdamas rahasid ka kaugemalt Saaremaalt. Allikat on ohvriallikana kasutatud pärimusandmete põhjal vähemalt 19. sajandil, kuid kui kaugele ajas tagasi allika pühaks pidamine ulatub, on ilma täpsemate uuringuteta keeruline öelda.<ref name=":1" /> Pähkla allikat on peetud põhjatuks allikaks, millest tulenevad ka nimekujud Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu allikas. Allika sügavuse mõõtmiseks olevat ükskord kokku seotud kõik küla köied ning otsa kinnitatud katel. Köis lasti vette, kuid põhi vastu ei tulnud. Köis välja tõmmates, oli katlas verine lamba pea.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=RKM II 4, 160/1 (16) < Kuressaare vanadekodu < Kaarma khk, Pähkla k - Helgi Kivi, s 1929 < Miina Uusmaa, 79 a (1947). |url=https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2}}</ref> ''Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.'' RKM II 4, 160/1 (16) < Kuressaare vanadekodu < Kaarma khk, Pähkla k - Helgi Kivi, s 1929 < Miina Uusmaa, 79 a (1947).<ref name=":5" /> Ühe teate kohaselt olevat Pähkla allikas tekkinud, kui teotüdruk läks härgadega metsas olevat küünist heinu tooma. Koorem laetud, jooksid härjad küüni kõikuma, mis ühes härgadega maa sisse vajus. Selle kohale tekkis suur allikas.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=RKM II 3, 587 (9) < Kaarma khk, Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946). |url=https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20873&jrk=7}}</ref> ''Kord läind teotüdruk paari härgadega metsast küünist heinu tooma. Kui ta koorma juba peale teind, jooskend härjad nii küüni lähedalt mööda, et nad pea aegu koormaga küüni oleksid ümber ajanud. Küün vaarund ja vajund siis ühes ärgadega maa sisse. Sellele kohale tekkind aga suur allikas mida akatud Põhatuks nimetama.'' ''Kuulsin seda oma meheemalt.'' RKM II 3, 587 (9) < Kaarma khk, Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946). <ref name=":6" /> 1939. aastast pärineb teade, milles on ühendatud Pähkla allika tekkemuistend ja põhja sügavuse mõõtmise lugu. ''Käisime 1938 a. kevadel külastamas Pähkla algkooli. Käisime siis ka vaatamas Rõõmuse karjamaal olevat põhjatut allikat. Keegi hoolekogu liige oli meiega ühes ja see jutustas meile järgmist: kord oli selle allika asemel olnud heinaküün. Küüni all olev maa oli läinud pehmeks ja vajunud ühes küüniga sügavasse kuristikku. See allikas oli alatasa võtnud enda alla ikka rohkem ja rohkem maad.'' ''Mõned uudishimmulikud mehed olid olnud väga huvitatud sellest, et kui sügav see allikas on. Nad olid kogunud seitsme valla köied kokku, sidunud need üksteise otsa, riputanud sinna otsa veel paja raskete raudkividega.'' ''Nad olid lasknud paja nii sügavale kui köid lubasid, aga ikka ei ole põhja tunda olnud. Siis tõmbanud nad paja välja, aga selle sees ei olnud mitte enam raudkive, vaid verine pussnuga ja härja pea.'' ''Minu isa rääkis, et siis kui härgadega olles põllul töötati, siis oli kaks paari härgi palava päikese eest metsa põgenenud. Läinud siis allikast jooma, aga vajunud sisse.'' ERA II 231, 619/23 (8) < Randvere algkool < Kaarma khk, Kaarma-Suur v, Tamsalu k, Ranna t – Amanda Rand, s 14.12.1923 < võõralt (1939).<ref>ERA II 231, 619/23 (8) < Randvere algkool < Kaarma khk, Kaarma-Suur v, Tamsalu k, Ranna t – Amanda Rand, s 14.12.1923 < võõralt (1939).</ref> Kaks järgnevat teadet on suuresti rahvusromantikast mõjutatud. ''Ükskord kasvand Pähkla mõisa einamaal irmus suur puu ning selle selles elanud keik metsa eed vaimud ning päkapikud. Selle puu otsas oli alati istund üks pisike lind kes kangesti kenasti lauland. Metsa sandid vaimud polla selle linnu laulu aga kannatanud ning mõtlend, et see puu tuleb ära älitada, siis ip saa see lind ka sääl otsas enam laulda. Nad olid akkand puu juurealuseid õõnestama. Puu elanikud olid tundand, et puu kõigub aga pole midagid teadand karta. Äkist akkand lind ühe omiku laulma: "Häda, häda, upud, upud!" ning varsti selle järgi vajund puu keige linnuga sänna sügavasse kus sandid vaimud olid töötand. Sänna kohta aga kus ennem puu oli kasvand, tekkis suur allikas, mille sügavust olla mitu korda mõõdetud aga põhja pole tänapäevani käde saadud.'' ''Seda rääkis mu ema, kui ma alles laps olin.'' RKM II 3, 647/8 (27) < Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Eliisaveta Liiv, s. 1879 (1947).<ref>{{Netiviide |pealkiri=RKM II 3, 647/8 (27) < Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Eliisaveta Liiv, s. 1879 (1947). |url=https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20875&jrk=6}}</ref> ''Ükskord eland Pähkla mõisas väga kuri härra, oma ainsama tütrega. Ilus mõisa preili oli aga palavalt armastanud üht orjarahva poega. Sageli olid nad kohtand mõisast mitte väga kaugel heinamaal ühe pisikese hõbeselge allika juures. Kuri isa aga ei võinud seda sallida, et tema tütar sõbrustab orjarahvaga ning käib neid sageli vaatamas. Ta otsustanud tütre ühele rikkale krahvile mehele panna. Tütar pand küll kangesti sellele vägivallale vastu, kuid viimati pidanud siiskid järgi andma.'' ''Peetus siis mõisas toredaid pulmi, keik olnud väga lõbusas tujus kuid pruut olnud väga tõsine ning kahvatu. Küll noomind isa, küll manitsend ema, et tütar vähegid lõbusama näo teeks, kuid tüter jäänd tõsiseks. Üsna hilja ütelnud pruut, et ta läheb veidi õue jalutama, sest tal valutada pea. Peigmees palund luba pruuti saata, kuid see polla seda tahtand ning läinud üksi. Nii pea kui ta toast välja jõudnud, akkand ta nobesti metsa poole jooksma. Tuttaval kohal allika ääres ootand teda ta armsam.'' ''Kui pruut liiga kauaks vajakaks jäänud, otsustanud peig pruuti otsima minna. Otsind ning otsind kogu mõisa ümbruse läbi, kuid pruuti mitte kuskil. Viimaks juhtund nad selle allika lähedalt mööda minema, kus armastajad istusid ja üksteisele palavaid armusõnu sosistasid. Peigmees kuulnud hääli ja läind vaatama. Sääl väikese allika kaldal noore kase varjus ühe noore talupoja rinnal puhkand tema alles paari tunni eest laulatatud naine. Metsikus vihas tahtand petetud peigmees mõlemad petised tappa, kuid talupoja vana emake jõudis noortele abi ning naelutasvihase peigmehe üheks silmapilguks nõiasõnade väel maa külge kinni. Selle aja sees aga haarand noormees oma kallima kaenlasse ja hüppand koos temaga hõbeselgesse allikasse. Seepeele keind hirmus kärgatus ning endise hõbeselge allikakese asemel olla tekkind suur ägedalt vulisev allikas. Selle sügavust olla mitu korda katsutud mõõta, kuid põhja polla käde saadud, siis akatud seda allikat hüüdmagid Põhatuks.'' ''Kuulnud oma 90. a. vanaisalt.'' RKM II 613/6 (43) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k., Paju t. - Valve Niit < Johannes Tammela, s. 1913 (1946).<ref>RKM II 613/6 (43) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k., Paju t. - Valve Niit < Johannes Tammela, s. 1913 (1946).</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti allikad]] i4fdt2ix8x98a8uyjmzswkwmczignxi 0 325143 7168579 7114536 2026-06-07T04:39:30Z Kuriuss 38125 7168579 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Miguel I | pilt= Miguel I o REi.jpg | amet= [[Portugali kuningas|Portugali ja Algarvede kuningas]] | ametiajaalgus= [[11. juuli]] [[1828]] | ametiajalõpp= [[26. mai]] [[1834]] | predecessor= [[Maria II]] | järgmine= [[Maria II]] | sünniaeg= [[26. oktoober]] [[1802]] | sünnikoht= [[Queluzi palee]], [[Lissabon]] | surmaaeg= [[14. november]] [[1866]] | surmakoht= [[Karlshöhe jahiloss]], [[Baieri kuningriik|Baieri]] | allkiri= | alma_mater= | partei= |}} '''Miguel I''' (täieliku nimega ''Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo de Bragança e Bourbon''; [[26. oktoober]] [[1802]] [[Lissabon]] – [[14. november]] [[1866]] [[Karlshöhe jahiloss]], [[Baieri kuningriik|Baieri]]) oli [[Portugali kuningas]] aastatel 1828–1834. Kuningana olid tema hüüdnimedeks "Absolutist" ([[portugali keel]]es ''o Absolutista'') ja "Traditsionalist" (portugali ''o Tradicionalista''). Ta oli kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] seitsmes laps ja kolmas poeg. [[1824]]. aasta [[aprillirevolutsioon]]is osalenuna oli ta sunnitud eksiili minema ning pöördus Portugali tagasi 1828. aastal oma vennatütre ja kihlatu [[Maria II]] regendina. Regendivalitsuse ajal haaras ta ise trooni, sest kuningriigi pärilusseaduste kohaselt oli tema vend [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro]] [[Brasiilia]] troonile asudes kaotanud enda ja oma järeltulijate õiguse Portugali troonile. See paleepööre tõi riigis kaasa ulatuslikud tagakiusamised, mille tulemusel vahistati, tapeti ja pagendati arvukalt inimesi. Vastuolud kulmineerusid niinimetatud [[miguelistide sõjad|miguelistide sõdadega]] Migueli toetavate autokraatsete [[absolutism|absolutistide]] (konservatiivide) ja tema venda toetavate progressiivsete [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsionalistide]] (liberaalide) vahel. Sõjad lõppesid Migueli pooldajate kaotusega, 1834. aastal oli ta sunnitud troonist loobuma ja siirduma välismaale, kus ta elas viimased 32 eluaastat. ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== [[Dom]] Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo<ref name="N3ski" /><ref name="Op5Gg" /> sündis [[Queluzi palee]]s kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] kolmanda pojana. Teisalt on oletatud, et Miguel sündis tegelikult kuninganna Carlota Joaquina abieluvälisest suhtest. Tema isaks on pakutud üht kuninganna armukestest, Marialva markiid [[Pedro José Joaquim Vito de Meneses Coutinho]]t.<ref name="LBhZm" /> Mõned kuningas João VI lähedalseisvad isikud kinnitasid, et kuninga ja kuninganna vahel ei olnud seksuaalsuhteid olnud juba kaks ja pool aastat enne Migueli sündi.<ref name="8YT4q" /> Sel ajal olid kuningas ja kuninganna tõsises abielutülis, millega kaasnes mitu vastastikust vandenõu, ja nad kohtusid ainult üksikutel ametlikel üritustel. Hoolimata kuulujuttudest pidasid nii kuningas, kuninganna, teised pereliikmed, õukond kui ka kirik Migueli alati kuninga pojaks. Teooriatele, et ta oli abieluväline laps, võisid oma kirjutistega aluse panna liberaalsed autorid, kes soovisid alandada kuningannat ning õõnestada Migueli ja tema järeltulijate nõudeid Portugali troonile. Kindel on see, et Miguel oli kuninganna lemmiklaps. Pärast kuningapaari esimese poja surma langes suurim emalik hool ja tähelepanu Miguelile, mitte tema vanemale vennale Pedrole, kes oli lähedasem oma isaga.<ref name="fhADu" /><ref name="Cheke22" /> [[1807]]. aastal suundus viieaastane Miguel koos ülejäänud kuningliku perekonnaga [[Brasiilia]]sse, et põgeneda [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] raames aset leidnud prantslaste sissetungi eest Portugali.<ref name="Cheke22" /> Ta pöördus koos ema ja isaga tagasi [[1821]]. aastal, tema vanem vend Pedro jäi aga isa asevalitsejana Brasiiliasse. Väike Miguel oli üleannetu laps, kellele meeldis ringi liikuda miniatuurses kindralivormis. 16-aastaselt nähti teda kihutamas hobusel [[Mata dos Carvalhos]]e piirkonnas, ratsapiitsaga möödujatel kübaraid peast lüües. Kõige meelsamini veetis ta aega india päritolu või segavereliste talusulaste seltskonnas.<ref name="yGAU2" /> Kuninganna ja õukond olid Migueli ära hellitanud, kuid ta oli ka loomu poolest väga vastuvõtlik teiste inimeste mõjutustele. [[Palmela hertsog]] [[Pedro de Sousa Holstein]] kirjeldas teda kui "head inimest heade inimeste seas ja halvas seltskonnas teistest veel halvemat"<ref name="Cheke120" />. ===Vasturevolutsioon=== [[Pilt:Dom Miguel infante 1823.jpg|vasakul|200px|pisi|Miguel I umbes 21-aastaselt (u 1823)]] Miguel oli veendunud konservatiiv ning ta imetles [[Austria]] peaministrit [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, kes pidas 1820. aastate liberaalseid revolutsioone ebarealistlikeks ja ajalooliselt enneolematuteks: {{tsitaat|Rahvas, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kelle viimaseks sõnaks on pistoda – eks ole see tõesti sobiv materjal konstitutsiooniliste põhimõtete rakendamiseks! ... Inglise põhiseadus on sajandeid kestnud töö tulemus ... Ei ole olemas mingit universaalset põhiseaduse retsepti.<ref name="l6V4C" />}} Miguel oli 20-aastane, kui ta astus esimest korda vastu [[1820]]. aasta [[Portugali liberaalne revolutsioon|liberaalse revolutsiooni]] tulemusel loodud konstitutsioonilistele institutsioonidele. Tema mässu on peetud ka üheks osaks kuninganna laiemast strateegiast.<ref name="Cheke120" /> Prints Miguelist sai [[27. mai]]l [[1823]] [[Vila Franca de Xira]]s vallandunud vasturevolutsiooni juht.<ref name="Fernandes13" /> Selle päeva hommikul liitus Miguel Vila Francas brigaadikindral Ferreira Sampaio, hilisema Santa Mónica vikondi juhitud 23. jalaväerügemendiga ja teatas oma toetusest absoluutsele monarhiale. Kõigepealt kutsus ta endaga liituma kindral [[Manuel Inácio Martins Pamplona Corte Real|Pamplonat]], kellest sai hiljem esimene [[Subserra krahv]]. Kindral, kes ei olnud [[Portugali põhiseadus (1822)|liberaalsest põhiseadusest]] vaimustuses, vastas printsi üleskutsele jaatavalt. Viie päevaga koondusid kõik vasturevolutsioonilised jõud Migueli juhtimise alla.<ref name="Cheke120" /> Kuninganna toetusel tegutsev Dom Miguel läks isegi nii kaugele, et nõudis kuninga tagasiastumist, sest kuningas [[João VI]] püüdis vaatamata Vila Franca absolutistide kasvavale toetusele jääda ustavaks 1822. aasta põhiseadusele, mille toetuseks ta oli andnud parlamendile vande.<ref name="k3rea" /> Prints Miguel ja kuninganna olid huvitatud parlamentaarse süsteemi likvideerimisest.<ref name="MacAulay 117" /> Neid innustas absoluutse monarhia taaskehtestamine [[Hispaania]]s, kus [[Püha Liit]] ja [[Prantsusmaa]] armee olid aidanud purustada kohalikke liberaalseid jõudusid. Nii kihutasid nad ka Portugalis eri fraktsioone üksteise vastu üles ja pidasid välismaiste reaktsiooniliste jõududega läbirääkimisi Portugali liberaalse parlamendi võimult sürjutamiseks. Kindral Pamplona jäi siiski kuningale ustavaks. Ta kinnitas, et ei astu eales kuninga vastu, ja kutsus ka printsi üles oma isa korraldustele alluma. Lõpuks suundus kuningas ise Vila Francasse, kus nii tema poeg kui ka mässulised väeüksused talle truudust vandusid. Samas ei jätnud kuningas kasutamata võimalust peatada 1822. aasta põhiseaduse kehtivus ja Cortes laiali saata. Paljud liberaalid põgenesid seejärel välismaale. Kuigi Miguel pöördus Lissaboni tagasi võidukana, oli kuningas João VI suutnud säilitada oma võimutäiuse ega alistunud tema poega toetanud äärmuslikele reaktsioonilistele jõududele, kellele oleks meelepärane olnud tema troonist loobumine Migueli kasuks. Pärast vasturevolutsiooni, mida tuntakse Portugali ajaloos ''[[Vilafrancada]]'' nime all, nimetati Dom Miguel [[Samora Correia krahv]]iks ja Portugali relvajõudude ülemjuhatajaks. Migueli ema, kes oli tema peamine mõjutaja, ei suutnud aga leppida kuningas João heatahtlikkusega mõõdukate ja liberaalsete poliitikute suhtes, sest kuningas jäi ka pärast mässu mõõdukate vaadetega ministrite nagu Palmela hertsogi ja Subserra krahvi mõju alla. Ajastu ebastabiilsusest andis tunnistust ka esimese [[Loulé markii]], liberaalse poliitiku [[Agostinho Domingos José de Mendoça Rolim de Moura Barreto]] salapärane surm [[Salvaterra]]s [[28. veebruar]]il 1824, milles kahtlustati Dom Migueli või tema sõprade kätt. [[30. aprill]]il 1824 andis jätkuvalt ema mõju all viibiv prints Miguel oma väeüksustele käsu vahistada ministrid ja mitmed muud olulised isikud, tuues ettekäändeks [[vabamüürlus|vabamüürlaste]] väidetava vandenõu kuninga tapmiseks. Kuningas João VI paigutati tema korraldusel [[Bemposta palee]]sse, kus Miguelil oli võimalik "kaitsta ja hoida tema elu". See uus mäss sai tuntuks ''[[aprillirevolutsioon|Abrilada]]'' nime all ja pani muretsema mitmed välisriigid. Välisdiplomaadid, kes mõistsid, et poeg oli sisuliselt oma isa vangistanud, suundusid Bempostasse, kus neil õnnestus kuningas vabastada ja toimetada Briti sõjalaeva Windsor Castle pardale. Laeval viibides kutsus kuningas João Migueli enda juurde, vabastas ta relvajõudude ülemjuhataja ametist ja saatis ta kohe pagendusse [[Viin]]i, kuhu Miguel jäi kolmeks aastaks elama.<ref name="MacAulay 117" /> ===Pagendus ja tagasipöördumine=== [[Pilt:Miguel I de Portugal - Queluz.jpg|pisi|200px|Miguel I 22-aastaselt (1824)]] [[Viin]]is elades oli prints Miguel [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i külaline ja sõber. Tema pagenduses oleku ajal suri [[10. märts]]il [[1826]] kuningas [[João VI]] ja Migueli vanem vend tõusis [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro IV]] nime all Portugali troonile. Pedro soovis aga edasi jääda ka [[Brasiilia keiser|Brasiilia keisriks]] ja loobus seetõttu Portugali troonist oma alaealise tütre [[Maria II|Maria da Glória]] kasuks. Kehtestati [[regent|regendivalitsus]], mida asus juhtima kuninganna Maria tädi, prints Migueli õde [[Isabel Maria]]. Pedro oli juba [[1822]]. aastal püüdnud meelitada Migueli enda juurde Brasiiliasse tulema, et teda ema mõju alt vabastada, kuid asjatult. Pärast isa surma püüdis Pedro taas perekonda lepitada ja kindlustada oma tütre õigused troonile sellega, et lasi vastu võtta konstitutsioonilist monarhiat kinnitava [[Portugali põhiseadus (1826)|uue liberaalse põhiseaduse]] ja pakkus Miguelile tema 25-aastaseks saamisel võimalust ise regendiks hakata. Selle lepingu kohaselt pidi Miguel jääma Portugali regendiks kuninganna Maria täisealiseks saamiseni ja seejärel temaga abielluma. Miguel nõustus venna pakkumisega ja vandus uuele põhiseadusele truudust. Pedro ja Migueli õe Isabel Maria regendivalitsus oli väga ebastabiilne: valitsuses ja kohaliku võimu organites valitsesid lahkhelid, millest suurema osa põhjustasid Migueli toetajad, kes soovisid endiselt tagasipöördumist absolutistliku valitsemiskorra juurde. Nad väitsid, et Pedro ei olnud Brasiilia troonile asumise tõttu oma isa seaduslik pärija ja sellest tulenevalt oli ka uus põhiseadus kehtetu. Uue põhiseaduse pooldajaid pidasid nad reeturiteks, liberaalseid poliitikuid tervikuna aga varjatud vabariiklasteks ja vabamüürlasteks.<ref name="Fernandes13" /><ref name="pg0m3" /> Nende asjaolude ja printsess Isabel Maria haigestumise tõttu sooviti regendivalitsus võimalikult kiiresti Miguelile üle anda ning kuna sügisel 1827 pidi ta saama 25-aastaseks, kinnitati ta [[3. juuli]]l [[1827]] ametlikult Portugali uueks regendiks.<ref name="4rp99" /> Sügisel alustas ta tagasiteed Austriast Portugali. Teel Lissaboni tegi ta peatuse [[Suurbritannia]]s, kuhu ta saabus [[30. detsember|30. detsembril]] 1827. Temaga kohtusid sadamas [[William IV|Clarence'i hertsog]], kes oli sel ajal mereminister, ja mitmed Briti õukonna tähtsamad liikmed. Peaminister [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog|Wellesley]], kes juhtis sel ajal ebapopulaarset [[Tooride Partei|tooride]] valitsust, lootis, et nad suudavad selle visiidi raames veenda Migueli nõustuma Pedro IV välja pakutud konstitutsioonilise korraldusega.<ref name="Birmingham117" /> Pärast lõunasööki suundus prints Miguel kuninglike tõldadega ja ratsaväeohvitseride saatel [[London]]isse [[Westminsteri palee]] juurde, kus teda oli tervitama kogunenud rahvamass. Londonis viibides peatus ta [[Dudley' parun]]i palees Arlingtoni tänaval, kus ta lahutas oma uute sõprade meelt. Kuningas [[George IV]] ministrid, diplomaadid ja ametnikud kutsusid teda külla ja Briti aadel korraldas tema auks mitmeid pidustusi. Ta käis kontsertidel ja faasanijahil ning külastas riiklikke ehitisi (muuhulgas ka [[Tamisa]] tunnelit, mida tema ajal rajati ja mis veidral kombel pärast tema külaskäiku kokku varises). Vana aasta õhtul külastas ta kuningat [[Windsori palee]]s, kus tema auks korraldati suurejooneline bankett. Hiljem võttis Miguel [[Rutlandi hertsog]]i majas vastu Suurbritannia portugali diasporaa esindajad, kes kinkisid talle mälestusmedaljoni. Kogu visiit möödus positiivses õhkkonnas. ===Regendivalitsus=== [[Pilt:Dom Miguel.jpg|pisi|vasakul|200px|Miguel I 26-aastaselt (1828)]] [[13. jaanuar]]il 1828 lahkus Miguel [[London]]ist. Veetnud veidi aega [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog|hertsog Wellingtoni]] maamajas [[Stratfield Saye]]'s, sõitis ta [[Plymouth]]i, et sealt jätkata teed [[Lissabon]]i. [[9. veebruar]]il asus ta kahe Briti laeva saatel Inglismaale saabunud Portugali [[fregatt|fregati]] Pérola pardale, kuid ei saanud halva ilma tõttu kohe merele minna.<ref name="VzZ9H" /> Printsi laev saabus Lissaboni [[22. veebruar]]il 1828, kus teda tervitati kell 14 vallandunud kanonaadiga küngastelt ja [[Tejo]] jõel asuvatelt laevadelt. Fregati Pérola saabumise ajal kihas jõgi laevadest. Eeldati, et regent tuleb maale [[Praça do Comércio]]l, kuhu oli selleks puhuks püstitatud lava. Dom Miguel otsustas aga maale tulla hoopis [[Belém (Lissabon)|Belémis]]. Arvatakse, et Migueli ema oli saatnud talle vastu paadimehe, kellel oli kaasas sõnum, et Lissabonis peaks prints külastama oma ema ja talle teatama, kellele ta õigupoolest lojaalne on.<ref name="UXaq6" /> Kaldal tervitasid kohalikud elanikud regenti rõõmuhõisetega, kirikutes helistati kelli ja tänavatel lauldi rõõmsaid ülistuslaule. Printsile korraldati mööda siidilippudega kaunistatud tänavaid triumfimarss [[Ajuda palee]]sse; naised heitsid tema ette lilli. Kõikjal oli kuulda linnaelanike hüüdeid "Viva o Senhor Dom Miguel I nosso rei absoluto!" ('Elagu isand Dom Miguel I, meie absoluutne kuningas!'), mille vahele hüüti ka "Surm Dom Pedrole!" ja "Surm liberaalsele põhiseadusele!".<ref name="g9uo8" /> Muidugi ei pidanud Miguel saama kuningaks, vaid ainult regendiks, kes valitseb Portugali seadusliku monarhi [[Maria II]] nimel. Kuninganna täisealiseks saamisel pidi Miguelist saama tema abikaasa. Miguel oli kohustatud valitsemisel järgima ka [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro IV]] põhiseadust, millega nõustumine oli tema regendiks saamise eeltingimus (olgugi et sisimas ta selle põhimõtetega ei nõustunud ja eelistas endiselt absoluutset monarhiat).<ref name="0NU4c" /> [[26. veebruar]]il 1828 toimus Ajuda palee suures saalis parlamendi mõlema koja liikmete, kuningliku õukonna ja diplomaatilise korpuse juuresolekul regendi ametisse seadmise tseremoonial. Sellel osalesid ka mõned prints Migueli sõbrad [[Brasiilia]]st, kelle oli kohale toimetanud leskkuninganna (printsi ema). Kell 13.00 sisenes Miguel koos oma õe [[Isabel Maria]]ga, et temalt regendivalitsus ametlikult üle võtta. Pärast seda, kui nad olid koos istunud samal troonil, luges printsess Isabel Maria ette võimu üleandmise vande ja lahkus. Miguelile anti seejärel Piibel ja vande tekst, millega ta pidi lubama kaitsta põhiseadust. See näis ajavat teda "segadusse ja tundus, et ta ei suuda või ei taha seda ette lugeda".<ref name="NXeHm" /> Ei ole teada, kas ta lõpuks üldse andis vande, sest kuuldavalt ta selle sõnu ei korranud. Samuti ei näinud keegi teda [[missaal]]i suudlemas, sest Cadavali hertsog seisis tseremoonia selle osa ajal tema ja ülejäänud rahva vahel.<ref name="nYSFn" /> Tseremoonial osalenud Briti rändur [[Henry Herbert, kolmas Carnarvoni krahv|Carnarvoni krahv]] kirjutas selle kokkuvõtteks: {{tsitaat|Kogu tseremoonia ajal ... oli ta nägu pilves ja tema talitsetud olek jättis mulje näitlejast, kes on äärmise vastumeelsusega sunnitud mängima piinlikku osa. Ma lugesin konstitutsiooni saatuse välja tema mossis ilmest, puudulikust vandetõotusest ning mulle jäänud kummalisest ja üleüldisest muljest, et toimub mingi kiirustamine ja varjamine.<ref name="Cheke185" />}} [[1. märts]]il kogunesid mõned linnaelanikud palee juurde, nimetades Dom Migueli "absoluutseks kuningaks" ning vihastades sellega välja paljud liberaalsed poliitikud ja linnaelanikud. Samal õhtul tegi uus regent teatavaks uue valitsuse koosseisu. Nädala jooksul vabastati teenistusest paljud mõõdukate vaadetega ohvitserid ja vahetati välja provintside sõjaväelised kubernerid. Nii puhastasid prints ja leskkuninganna "oma koja" vanadest vaenlastest ja konstitutsioonlise monarhia pooldajatest.<ref name="w4qes" /> [[13. märts]]il 1828 saatis Dom Miguel [[Cortes (Portugal)|Cortese]] laiali [[Portugali põhiseadus (1826)|põhiseaduses]] ette nähtud uusi valimisi välja kuulutamata. Mõned linnanõukogud, paljud aadlikud, vaimulikud<ref name="QRJ3w" /> ja silmapaistvad kodanikud nõudsid, et regent tühistaks põhiseaduse ja hakkaks kuningana valitsema.<ref name="RFmuG" /> Esimese verevalamise põhjustasid liberaalid, kui [[18. märts]]il mõrvasid [[Coimbra]] keevalise loomuga üliõpilased Lissaboni teel olnud [[Coimbra Ülikool]]i delegaadid, kes oletatavasti soovisid minna austust avaldama regendile.<ref name="Cheke185" /> [[25. aprill]]il tegi ülikooli senat avalduse, milles kutsus Migueli ise troonile asuma. See ainult süvendas lahkhelisid konstitutsionalistide ja absolutistide vahel. Viimaste jaoks olid Pedro ja tema tütar Brasiilia iseseisvumise tõttu Portugali troonil ebaseaduslikult ning seaduslik troonipärija oli prints Miguel. ===Kuningas=== [[Pilt:Miguel of Portugal.jpg|pisi|200px|Miguel I umbes 27-aastaselt (u 1829)]] [[3. mai]]l 1828 kohtusid [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro IV]] poolt parlamendi ülemkotta nimetatud aadlikud [[Lafõesi hertsog]]i palees ja kutsusid Migueli üles kokku kutsuma uue, traditsioonilistel alustel ehk kolme seisuse esindajatest moodustatud [[Cortes (Portugal)|Cortese]], et see otsustaks, kes siis ikkagi on Portugali legitiimne valitseja.<ref name="K6Gzw" /> See Cortes tuli kokku sama aasta juunis [[Ajuda palee]]s. [[Viseu piiskopkond|Viseu piiskop]] tegi Cortese istungil ettepaneku, et Miguel võtaks endale kuningakrooni, sest "Kõigeväelise käsi juhtis Teie Majesteedi Doonau kallastelt Tejo kallastele oma rahvast päästma ...". [[7. juuli]]l kuulutati Dom Miguel absoluutseks valitsejaks ja [[15. juuli]]l läks kolme seisust esindav Cortes laiali. 11. juulil 1828 krooniti senine regent Portugali kuningaks Miguel I nime all. Juba [[18. mai]]l 1828 oli tõstnud uute arengutega rahulolematu [[Porto]] linna garnison mässu, moodustanud ajutise valitseva [[hunta]] ja kavatses marssida konstitutsioonilise monarhia kaitseks traditsionalistide peamise tugipunkti [[Coimbra]] peale. Neid vägesid juhtinud kindral ei paistnud aga silma otsustuskindlusega; see võimaldas Miguelil koguda oma väed, moodustada vabatahtlike pataljoni ja võtta Porto piiramisrõngasse. Mässu püüti tõsta ka [[Lagos (Portugal)|Lagoses]], kuid seal hoidis selle ära absolutistlik kindral Póvoas, kes lasi maha mässu kavandanud kindral Saraiva. Pärast seda lahkusid kiiresti riigist [[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]] ja [[Pedro de Sousa Holstein]], kes olid äsja saabunud Briti laeva Belfast pardal Portugali Suurbritanniast, et asuda liberaalide vägede etteotsa. Neile tundus, et võitlus oli kaotatud. Osa liberaalide üksusi põgenes [[Hispaania]]sse [[Galicia]]sse, kus nad jäid armetutes tingimustes ootama võimalust uueks rünnakuks. Ka Migueli õukonnas leidus üksikuid konstitutsioonilise monarhia toetajaid. Neist üks oli kuninga õde [[Isabel Maria]], kes oli aga ise liiga tagasihoidlik, et Miguelile vastu astuda. Vajalikku julgust või oskusi ei jagunud ka teda toetavatel ministritel.<ref name="Pi8Ep" /> Liberaalne eliit ja nende toetajad emigreerusid. Kogu Portugal peale [[Madeira]] ja [[Terceira]] saarte tunnistas uue kuninga võimu. Madeira õnnestus lihtsalt alistada, kuid Terceira jäi ustavaks konstitutsioonilisele monarhiale. Tema toetajate innukus oma liberaalidest vastaseid taga kiusata jättis Migueli valitsusaja mainele musta pleki.<ref name="Birmingham117" /> Liberaalide ülestõusu ajal [[6. märts]]il [[1829]] [[Cais do Sodré]]s tapsid traditsionalistid brigaadikindral Moreira, tema ohvitserid ja nende toetajad tääkidega. [[7. mai]]l hukati mässu tõstnud Porto garnisoni sõdurid. Mõnel juhul aitas ka kohalik elanikkond neile õudustele ja kättemaksuaktidele kaasa, näiteks [[Vila Franca da Xira]]s, kus kohalikud elanikud mõrvasid 70 inimest, keda kahtlustati liberaalide toetamises. Paljud Migueli valitsuse ministrid mõistsid need teod hukka. Migueli hea sõber, arstist [[Queluzi vikont]] saadeti isegi seetõttu pagendusse [[Alfeite]]sse, et ta liitus kättemaksuaktid hukka mõistnud häältega. Kuninganna [[Carlota Joaquina]] toetas aga jätkuvalt rünnakuid liberaalidele ja õhutas neid isegi tagant, uskudes, et need aitavad tugevdada monarhiat. Asju ei muutnud ka kuninganna surm [[7. aprill]]il [[1830]] – jätkuvalt sooritati Migueli nimel mitmesuguseid hirmutegusid, kusjuures nende ohvriks langes ka välisriikide kodanikke, kes sekkusid või keda kahtlustati Portugali poliitikasse sekkumises. Sel ajal kui [[Hispaania]], [[Paavstiriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] tunnistasid Migueli seadusliku kuningana, oli toetus tema valitsusele [[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]s madal.<ref name="fbUks" /> Migueli valitsuse ettevaatamatus Prantsusmaa ja Suurbritannia kodanike ahistamisel tõi kaasa nende riikide protestid. Lõpuks sai Prantsuse admiral [[Albin Roussin]] kuningas [[Louis Philippe I]] korralduse midagi ette võtta – admiral sõitis oma laevastikuga [[Tejo]] jõe suudmesse, hõivas [[Tejo lahing]]us kaheksa Portugali laeva ja sundis Portugali valitsust [[14. juuli]]l [[1831]] nõustuma ultimaatumiga, mis keelas edaspidi Prantsusmaa kodanikke vahistada ja nõudis seni vahistatud prantslaste vabastamist. Vaatamata sellele jätkasid Migueli toetajad liberaalide karmi kohtlemist ja enamik kohtuotsuseid viidi täide 24 tunni jooksul. Ainuüksi 1831. aasta kahel augustipäeval viis Lissabonis asuv 4. jalaväediviis täide 29 hukkamist. ===Miguelistide sõjad=== {{Vaata|Miguelistide sõjad}} [[Pilt:Liberal Wars.jpg|250px|vasakul|pisi|Kaasaegne karikatuur, millel on vendasid Pedrot ja Migueli kujutatud lastena, keda toetavad ja tõukavad tagant Euroopa suurriigid]] Neid 1828. aastal puhkenud kokkupõrkeid absolutistide ja konstitutsionalistide vahel on hakatud nimetama [[miguelistide sõjad|miguelistide sõdadeks]]. Sõjategevus intensiivistus 1830. aastate alguses. 1829. aastaks oli kuninganna [[Maria II]] ustavaks jäänud ainult [[Assoorid]]e koosseisu kuuluv [[Terceira]] saar, kus jätkas tegutsemist ka konstitutsiooniline valitsus. Kuigi liberaalide üks silmapaistvamaid juhte [[João Carlos Saldanha de Oliveira Daun]] saarele ei pääsenud, õnnestus sinna jõuda Vila Flori krahvil [[António José Severim de Noronha]]l, kes rajas sinna kaitseehitised ja lõi [[11. august]]il 1829 edukalt tagasi Migueli vägede rünnaku. 1831. aastaks langesid kõik Assooride saared liberaalide kätte. 1831. aastal loobus [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro]] oma poja kasuks Brasiilia troonist ja asus ise Assooridel liberaalide armee etteotsa. Juulis [[1832]] maabus ta oma vägedega Portugali põhjaosas [[Mindelo (Portugal)|Mindelos]] ja hõivas kiiresti [[Porto]]. Migueli armeesse kuulusid aga paremad üksused ja sellega liitusid paljud vabatahtlikud, kes aitasid kompenseerida puudusi ohvitserkoosseisus. Porto piirati sisse ja liberaalide edasitung peatati, kuid samas ei suudetud ka Portot vallutada. Miguel I külastas Portot piiravaid vägesid aprillis [[1833]]. Juunis 1833 tegid endiselt Porto all piiramisrõngas viibinud konstitutsionalistid dessandi [[Algarve]]sse. Seda juhtisid António José Severim de Noronha ja Briti mereväeohvitser [[Charles John Napier|Charles Napier]]. Noronha väed randusid [[Faro (Portugal)|Faro]] lähistel ja marssisid läbi [[Alentejo]] põhja suunas, purustades miguelistide kindrali Teles Jordão väed ja vallutasid [[24. juuli]]l pealinna [[Lissabon]]i. Napier, kes purustas juuli alguses miguelistide laevastiku [[São Vicente neeme lahing (1833)|São Vicente neeme lahingus]], purjetas oma laevastikuga samuti Lissaboni lähistele ja võttis [[Tejo]] jõe suudme oma kontrolli alla. Migueli nõustas sõjaliselt Prantsuse kindral [[Louis Auguste Victor de Ghaisne de Bourmont]], kes oli saabunud koos mitmete teiste Prantsuse armee ohvitseridega Portugali pärast [[Charles X]] kukutamist 1830. aastal. Hiljem vahetas ta välja šoti kindral [[Ranald MacDonnell]], kelle juhtimisel taganes absolutistide armee Lissaboni alt [[Santarém (Portugal)|Santarémi]] ümbruse läbipääsmatule mägismaale, mis kujunes Migueli toetajate peamiseks baasiks. Miguelistidel õnnestus saavutada edu [[Alcácer]]i ümbruses, kuid samal ajal vallutas liberaalide kindral Saldanha [[Pernes]]i ja [[Almoster]]i. Need lahingud veebruaris 1834 olid kodusõja veriseimad. Lõpuks määras sõja tulemuse poliitika: Migueli liit [[Hispaania]] printsi [[Carlos María Isidro de Borbón|Carlosega]] pööras tema vastu Hispaania kuninga [[Fernando VII]], kes otsustas tunnistada Maria II Portugali seadusliku valitsejana ning liitus Portugali liberaalide, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga Migueli vastu. Hispaania kindral [[José Ramón Rodil]] tungis Portugali. Samal ajal võitsid kindral Nordonha väed [[16. mai]]l 1834 [[Asseiceira lahing]]u, seades Migueli lootusetusse olukorda. Miguel lahkus Santarémist ja suundus Portugali kaguossa [[Elvas]]esse. Kui Miguel jõudis [[Évora Monte]]sse, otsustasid tema kindralid sõjategevuse peatada ja paluda rahu. Miguel nõustus selle otsusega.<ref name="MacAulay298" /> Pärast kuut aastat kokkupõrkeid ja kolme aastat sõda oli Miguel I sunnitud troonist loobuma. Ametlikult tegi ta seda 26. mail 1834 [[Évora Monte leping]]uga. [[1. juuni]]l asus endine kuningas [[Sines]]es [[Genova]]sse suunduva Briti sõjalaeva pardale. Esmalt elas ta eksiilis [[Itaalia]]s, seejärel Suurbritannias ja lõpuks [[Saksamaa]]l. Portugali ei pöördunud ta enam kunagi tagasi.<ref name="MacAulay298" /> ===Eksiilis=== [[Pilt:Miguel I of Portugal with his wife and two eldest children.jpg|pisi|250px|Miguel I oma abikaasa ja kahe vanema lapsega (u 1860)]] Detsembris 1834 pagendas [[Cortes (Portugal)|Cortes]] Migueli ja kõik tema järeltulijad surmanuhtluse ähvardusel alaliselt Portugalist. See seadus jäi kehtima kuni selle tühistamiseni mais [[1950]]. [[Portugali põhiseadus (1838)|1838. aasta põhiseadus]] välistas Migueli vereliini troonipärilusest, kuigi kui [[1842]]. aastal taastati [[Portugali põhiseadus (1826)|1826. aasta põhiseaduse]] kehtivus, muutus see klausel tühiseks. [[Esimene karlistide sõda|Esimese karlistide sõja]] ajal [[15. jaanuar]]il [[1837]] arvas [[Hispaania]] [[Cortes Generales|Cortes]] Migueli välja ka Hispaania troonipärilusest, tuues põhjuseks tema liidu oma emapoolse onu, Hispaania printsi [[Carlos María Isidro de Borbón|Carlosega]], kes nõudles endale Hispaania trooni. Migueli vanem õde [[Teresa, Beira vürstinna|Teresa]] ja tema õepojad (surnud printsess [[Maria Francisca]] kolm poega ja Teresa poeg Sebastião) eemaldati samuti troonipärilusest. Eksiilis nimetati Migueli [[Bragança hertsog]]iks, aga ta kasutas ka tiitleid [[Vila Viçosa markii]], [[Arraiolose krahv]], [[Barcelose krahv]], [[Neiva krahv]] ja [[Ourémi krahv]]. Miguel elas kogu ülejäänud elu välismaal. Pärast Portugali poliitikast lahkumist muutus ta nii iseloomult kui ka välimuselt. Hilisematel eluaastatel oli ta kogukas habetunud perekonnapea, kelles oli säilinud vähe kunagise noore seikleja iseloomujooni. Kuna ta pidas [[Évora Monte leping]]ut talle vägisi peale surutud ebaõigluseks, keeldus ta selle tingimusi täitmast ja loobus seetõttu ka talle Portugali valitsuse määratud suurest pensionist. Mõnda aega elas ta [[Rooma]]s, kus paavst [[Gregorius XVI]] tagas talle eluruumid ja väikese elatusraha. Seejärel suundus ta Suurbritanniasse. [[1851]]. aastal kolis ta Lõuna-Saksamaale [[Badeni suurhertsogiriik]]i ja abiellus seal printsess [[Adelheid von Löwenstein-Wertheim-Rosenberg]]iga. Nad asusid elama kunagisse [[tsistertslased|tsistertslaste]] kloostrisse [[Bronnbach]]is. Nende perekonnas oli seitse last. Hiljem suutis Migueli lesk kõigile nende lastele soodsad abielud korraldada. Sarnaselt kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoriaga]], keda tunti tema rohkete järeltulijate tõttu paljudes Euroopa kuningakodades "Euroopa vanaemana", hakati Migueli pärast tema surma hüüdma "Euroopa vanaisaks". Miguel suri jahil olles 14. novembril 1866 [[Esselbach]]i lähistel Karlshöhe jahilossis [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigis]]. Ta maeti oma abikaasa perekonna hauakambrisse [[Grossheubach]]is asuvas [[Engelbergi klooster|Engelbergi kloostris]]. [[1967]]. aastal viidi tema ja ta abikaasa surnukehad [[Bragança dünastia]] panteoni [[Lissabon]]i vanas [[São Vicente de Fora klooster|São Vicente de Fora kloostris]]<ref name="L465J" />. ==Tiitlid, autasud ja hüüdnimed== Kuningana oli Miguel I tiitel ''Pela Graça de Deus, Rei de Portugal e dos Algarves, d'Aquém e d'Além-Mar em África, Senhor da Guiné e da Conquista, Navegação e Comércio da Etiópia, Arábia, Pérsia e Índia, etc.'' ('Jumala armust Portugali ja Algarvede kuningas ühel ja teisel pool merd Aafrikas, Guinea isand, vallutuste, meresõidu ja Etioopia, Araabia, Pärsia, India, jm kaubanduse isand'). Lisaks päritud tiitlitele sai Dom Miguel elu jooksul veel mitmeid tiitleid ja aunimetusi, sealhulgas: *[[Püha Johannese Auväärne Ordu|Püha Johannese Auväärse Ordu]] suurprior; *[[Kristuse ordu]], [[Avisi ordu]], [[Santiago ordu]] ning [[Torni ja Mõõga Ordu]] rüütel; *[[Vila Viçosa Pärispatuta Saamise Ordu]] suurristi kavaler; *[[Kuldvillaku ordu]] rüütel; *[[Ungari]] [[Püha Istváni ordu]] suurristi kavaler; *[[Brasiilia]] [[Lõunaristi ordu]] rüütel; *[[Hispaania]] [[Carlos III orden]]i kavaler; *[[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia kuningriigi]] [[Püha Ferdinandi ja Teenete Ordu]] rüütel; *[[Prantsusmaa]] [[Püha Vaimu ordu]], [[Püha Louis' ordu]] ja [[Püha Miikaeli ordu]] rüütel; *[[Suurbritannia]] [[Ohakaordu]] rüütel. Lisaks tunti Dom Migueli nii eluajal kui ka postuumselt järgmiste portugalikeelsete hüüdnimede järgi: * ''O Tradicionalista'' ('Traditsionalist') * ''O Usurpador'' ('Usurpaator') * ''O Absolutista'' ('Absolutist') * ''O Sacrificado'' ('Ohverdatu') * ''O Rei Absoluto'' ('Absoluutne kuningas') ==Perekond== 1851. aastal abiellus Dom Miguel 48-aastaselt printsess [[Adelheid von Löwenstein-Wertheim-Rosenberg]]iga, kellega tal oli üks poeg ja kuus tütart. {| class="wikitable sortable" border="1" |+ |- align="right" bgcolor="cccccc" |class="unsortable" align="left"|Nimi|| class="unsortable" align="right"|Sünniaeg||class="unsortable" align="rightleft"|Surmaaeg||class="unsortable" align="center"|Märkused |- |[[Maria das Neves de Bragança]]||align="right"|[[5. august]] [[1852]]||align="right"|[[15. veebruar]] [[1941]] || Abiellus [[Hispaania]] [[karlistid|karlistliku]] troonipretendendi prints [[Alfonso Carlos de Borbón]]iga. |- |[[Miguel Januário de Bragança]]||align="right"|[[19. september]] [[1853]]||align="right"|[[11. oktoober]] [[1927]] || [[Bragança hertsog]], tänaseni säilinud [[Bragança dünastia]] haru esiisa. |- |[[Maria Teresa de Bragança]]||align="right"|[[24. august]] [[1855]] ||align="right"|[[12. veebruar]] [[1944]] || Temast sai [[Austria]] [[ertshertsog]] [[Karl Ludwig]]i kolmas abikaasa. |- |[[Maria José de Bragança]]||align="right"|[[19. märts]] [[1857]] ||align="right"|[[11. märts]] [[1943]] || Temast sai [[Baieri]] hertsogi [[Carl Theodor in Bayern|Carl Theodori]] teine abikaasa. |- |[[Aldegundes de Bragança]]||align="right"|[[10. november]] [[1858]] ||align="right"| [[15. aprill]] [[1946]] || Abiellus [[Parma hertsog]]i [[Carlo III (Parma)|Carlo III]] poja, [[Bardi krahv]]i [[Enrico de Bourbon-Parma]]ga. |- |[[Maria Ana de Bragança]]||align="right"|[[13. juuli]] [[1861]]||align="right"| [[31. juuli]] [[1942]] || Abiellus [[Luksemburgi suurhertsog]]i [[Guillaume IV (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume IV]]-ga. |- |[[Maria Antónia de Bragança]]||align="right"|[[28. november]] [[1862]] ||align="right"|[[14. mai]] [[1959]] || Temast sai Parma hertsogi [[Roberto I]] teine abikaasa. |} Lisaks oli Dom Miguelil üks teadaolev abielueelne laps, tütar Maria Assunção Ribeiro do Carmo e Bragança (1831–[[1910]]), kes sündis Roomas suhtest portugali aadlidaami Antónia Francisca Ribeiro do Carmoga. Mees tunnistas teda oma lapsena [[1839]]. aastal. ==Sugupuu== {{Sugupuu |nimi=Miguel I |isa=[[João VI]], Portugali kuningas |isaisa=[[Pedro III]], Portugali kuningas |isaisaisa=[[João V]], Portugali kuningas |isaisaema=[[Maria Anna]] |isaema= [[Maria I]], Portugali kuninganna |isaemaisa= [[José I]], Portugali kuningas |isaemaema= [[Mariana Victoria]] |ema=[[Carlota Joaquina]] |emaisa=[[Carlos IV]], Hispaania kuningas |emaisaisa=[[Carlos III]], Hispaania kuningas |emaisaema=[[Maria Amalia]] |emaema= [[María Luisa]] |emaemaisa=[[Filippo I]], Parma hertsog |emaemaema= [[Louise Élisabeth]] }} ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="N3ski">Serrão, Joaquim Veríssimo. ''História de Portugal: O terceiro liberalismo (1851–1890).'' Lisboa, Editorial Verbo, 1977, p. 371.</ref> <ref name="Op5Gg">Silva, Francisco Ribeiro da. ''Estudios em homenagem a Luís António de Oliveira Ramos.'' Porto, Universidade do Porto, 2004, p. 532.</ref> <ref name="LBhZm">MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798–1834.'' Duke University Press, 1986, p. 54.</ref> <ref name="8YT4q">Edmundo, Luiz. ''A Corte de D. João no Rio de Janeiro.'' Rio de Janeiro, Imprensa Nacional, 1939, p. 239.</ref> <ref name="fhADu">MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798–1834.'' Duke University Press, 1986, p. 9.</ref> <ref name="Cheke22">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 22.</ref> <ref name="yGAU2">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 40–41.</ref> <ref name="Cheke120">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 120–121.</ref> <ref name="l6V4C">The Britannica Guide to Political and Social Movements That Changed the Modern World, 2010, p. 104</ref> <ref name="Fernandes13">Fernandes, Paulo Jorge; Menses, Filipe Ribeiro de; Baioâ, Manuel. [https://web.archive.org/web/20190130121622/http://www.brown.edu/Departments/Portuguese_Brazilian_Studies/ejph/html/issue1/pdf/fernandes.pdf The Political History of Nineteenth Century Portugal.] – ''e-Journal of Portuguese History'', Vol. 1, No. 1, Summer 2003, p. 13.</ref> <ref name="k3rea">Russell, William. ''[http://books.google.ca/books?id=bl1HAAAAYAAJ&pg=PR28&dq=miguel+of+portugal&hl=en&ei=NyKPTMiPKMKBswa1xZmEDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=6&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=miguel%20of%20portugal&f=false The History of Modern Europe: of the Roman Empire; and a View of the Progress of Society, from the Peace of Paris in 1763, In a Series of Letters from a Nobleman to His Son. Volume 4]'' London, Longman, Brown & Co., 1842, p. 669.</ref> <ref name="MacAulay 117">MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798–1834.'' Duke University Press, 1986, p. 117.</ref> <ref name="pg0m3">Rocha, António Silva Lopes. ''[http://books.google.ca/books?id=cPQNAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=dom+miguel+portugal&hl=en&ei=g8WRTKiJNsvAswbUsvD4CQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=dom%20miguel&f=false Unjust Proclomation of His Serene Highness The Infante Don Miguel as King of Portugal or Analysis and Juridical Refutation of the Act Passed by the Denominated Three States of the Kingdom of Portugal on the 11th of July, 1828; Dedicated to the Most High and Powerful, Dona Maria II. Queen Regnant of Portugal]'' London, R. Greenlaw, 1829, pp. 22–24.</ref> <ref name="4rp99">MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798–1834.'' Duke University Press, 1986, p. 191.</ref> <ref name="Birmingham117">Birmingham, David. [http://books.google.ee/books?id=8MQlBP0IrHgC&redir_esc=y A Concise History of Portugal] Cambridge, Cambridge University Press, 2003, pp. 116–117.</ref> <ref name="VzZ9H">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 177. Autori väitel ei lubanud rahvuslik uhkus printsil minna Briti laeva pardale, millega ta oleks kiiremini Lissaboni jõudnud. Noor prints küll hindas oma inglise võõrustajate abi ja lahkust, kuid leidis, et nad sekkuvad Portugali siseasjadesse.</ref> <ref name="UXaq6">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 189.</ref> <ref name="g9uo8">Rocha, António Silva Lopes. ''[http://books.google.ca/books?id=cPQNAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=dom+miguel+portugal&hl=en&ei=g8WRTKiJNsvAswbUsvD4CQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=dom%20miguel&f=false Unjust Proclomation of His Serene Highness The Infante Don Miguel as King of Portugal or Analysis and Juridical Refutation of the Act Passed by the Denominated Three States of the Kingdom of Portugal on the 11th of July, 1828; Dedicated to the Most High and Powerful, Dona Maria II. Queen Regnant of Portugal]'' London, R. Greenlaw, 1829, pp. 26–27. Rocha märkis, et printsi saabumisel Lissaboni maksti nendele "fännidele" nende hõisete ning kuninganna pooldajate ründamise ja solvamise eest kuus penni. Schwarzenburgi vürst oli olnud üks neist, keda need väidetavalt kinni makstud "räbalates ja paljasjalgsete õnneotsijate" kambad olid rünnanud.</ref> <ref name="0NU4c">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 177.</ref> <ref name="NXeHm">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 184. Vaieldud on ka selle üle, kas Miguel üldse oskas lugeda.</ref> <ref name="nYSFn">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 184.</ref> <ref name="Cheke185">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 185.</ref> <ref name="w4qes">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 186.</ref> <ref name="QRJ3w">MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798–1834''. Duke University Press, 1986, p. 263. Vaimulike silmis olid absoluutse monarhia vastased vabamüürlased, hereetikud, juudid või välismaalased.</ref> <ref name="MacAulay298">MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798–1834''. Duke University Press, 1986, p. 298.</ref> <ref name="RFmuG">Rocha, António Silva Lopes. ''[http://books.google.ca/books?id=cPQNAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=dom+miguel+portugal&hl=en&ei=g8WRTKiJNsvAswbUsvD4CQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=dom%20miguel&f=false Unjust Proclomation of His Serene Highness The Infante Don Miguel as King of Portugal or Analysis and Juridical Refutation of the Act Passed by the Denominated Three States of the Kingdom of Portugal on the 11th of July, 1828; Dedicated to the Most High and Powerful, Dona Maria II. Queen Regnant of Portugal]'' London, R. Greenlaw, 1829, pp. 9–10.</ref> <ref name="K6Gzw">Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal''. London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 188.</ref> <ref name="Pi8Ep">Rocha, António Silva Lopes. ''[http://books.google.ca/books?id=cPQNAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=dom+miguel+portugal&hl=en&ei=g8WRTKiJNsvAswbUsvD4CQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=dom%20miguel&f=false Unjust Proclomation of His Serene Highness The Infante Don Miguel as King of Portugal or Analysis and Juridical Refutation of the Act Passed by the Denominated Three States of the Kingdom of Portugal on the 11th of July, 1828; Dedicated to the Most High and Powerful, Dona Maria II. Queen Regnant of Portugal]'' London, R. Greenlaw, 1829, pp. 17–18.</ref> <ref name="fbUks">Miguel püüdis oma valitsusele rahvusvahelist toetust leida, kuid 1830. aastal langes Suurbritannias Arthur Wellesley' tooride valitsus. Selle asemele tuli viigide valitsus, mille välispoliitikat kujundas [[Lord Palmerston]]. Vt Birmingham, 2003, p. 117.</ref> <ref name="L465J">Tema abikaasa Adelheid ei olnud maetud Grossheubachi, vaid oma surmapaika [[Wight]]i saarele.</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.arqnet.pt/dicionario/miguel1.html Miguel] Diccionario Histórico (portugalikeelne biograafia, vaadatud 10.03.2015) [[Kategooria:Portugali monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1866]] grqib3dafnqw4fmyssei4kehwzn96ex 0 327429 7168505 6985603 2026-06-06T20:55:44Z Kuriuss 38125 7168505 wikitext text/x-wiki [[Pilt:P S Krøyer 1897 - Selvportræt.jpg|thumb|P. S. Krøyer, "Autoportree", 1897]] '''Peder Severin Krøyer''' (tuntud kui '''P. S. Krøyer'''; [[23. juuli]] [[1851]] [[Stavanger]] – [[21. november]] [[1909]] [[Skagen]]) oli taani kunstnik, [[impressionism|impressionist]]. Ta on üks tuntumaid ja armastatumaid taani maalikunstnikke ning väga värvikas isiksus [[Skageni maalijad|Skageni maalijate]] seas. Viimaste sekka kuulusid [[Taani]] ja [[Norra]] maalikunstnikud, kes 19. sajandi II poolel kogunesid suviti Skagenisse maalima. Krøyer oli kunstnike rühmituse mitteametlik liider.<ref>{{Netiviide |url=http://www.skagensmuseum.dk/en/collection/the-artists/ps-kroeyer/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924102356/http://www.skagensmuseum.dk/en/collection/the-artists/ps-kroeyer/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elukäik== ===Lapsepõlv ja haridus=== Krøyer sündis [[Norra|Norras]] Stavangeris 23. juulil 1851 ning kasvas üles kasuperes. Tema kasuvanemad olid ta tädi Bertha Cecilie ja tädimees, Taani zooloog Henrik Nikolai Krøyer. Peagi kolis Krøyerite perekond elama [[Kopenhaagen|Kopenhaagenisse]]. Krøyeri kunstianne ilmnes varakult; kunstiõpetuse tunde sai ta juba üheksa-aastaselt eraõpetaja käe all. 14-aastaselt võeti ta vastu [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuninglikku Kunstiakadeemiasse]], mille lõpetas 1870. aastal 19-aastaselt. Akadeemias õppis ta koos [[Frederik Vermehren|Frederik Vermehreniga]]. ===Kunstnikutee algus=== [[Pilt:Hipp hipp hurra! Konstnärsfest på Skagen - Peder Severin Krøyer.jpg|thumb|right|P. S. Krøyer, "[[Hip-hip-hurraa! (maal)|Hip-hip-hurraa!]]". 1888]] Tema ametlik kunstnikudebüüt leidis aset 1871. aastal [[Charlottenborg]]is, kus toimunud näitusel oli väljas tema kunstnikust sõbrast Frans Schwartzist valminud portreemaal. Krøyer eksponeeris oma maale Charlottenborgis näitustel kogu elu jooksul. Esimese Krøyeri maali ostis 1874. aastal [[Heinrich Hirschsprung]], kes oli tema pikaajaline soosija. Hirschsprungi kogu sai aluseks Kopenhaagenis paiknevale Hirschsprungi muuseumi kunstikogule. ===Reisid=== Aastatel 1877–1881 reisis Krøyer [[Prantsusmaa]]l, [[Hispaania]]s, [[Itaalia]]s, kohtudes sealsete kunstnikega ning arendades edasi oma kunstialaseid oskusi ja teadmisi. Pikemalt peatus ta [[Pariis|Pariisis]], kus õppis Léon Bonnat' käe all, ning kus talle avaldasid mõju kaasaegsete [[impressionism|impressionistide]] [[Claude Monet]]', [[Alfred Sisley]], [[Edgar Degas]]',[[Pierre-Auguste Renoir]]i ja [[Edouard Manet]]' teosed. Reisidelt tagasi Kopenhaagenisse jõudes sai Krøyerist hinnatud portreemaalija. Reisides palju kogu oma elu jooksul, ammutas ta inspiratsiooni välismaa kunstnike teostest ja teiste maade kultuuridest. Tema varasemate aastate reise toetas rahaliselt Hirschprung. Samal ajal jätkas Krøyer oma maalide eksponeerimist Taanis. ===Kroyer Skagenis=== [[Pilt:P S Krøyer 1897 - Døtrene Benzon.jpg|thumb|P. S. Krøyer, "Benzoni tütred". 1897]] 1882. aastal jõudis ta oma reisidelt tagasi Taani. Ta viibis juunist kuni oktoobrini Skagenis, linnakeses [[Jüütimaa|Jüüti poolsaare]] põhjatipus, maalides kohaliku elu ainest ning sealse kunstnike koloonia tegevust. Krøyer osales aktiivselt kunsti- ja kirjandusaruteludes, sest Skageni maalijate rühmitusse kuulusid lisaks kunstnikele ([[Anna Ancher]], [[Michael Peter Ancher|Michael Ancher]] jt) ka kirjanikud [[Holger Drachmann]], [[Georg Brandes]] ja [[Henrik Pontoppidan]]. Krøyer elas ja töötas suviti Skagenis ning talviti Kopenhaagenis, kus maalis suuremõõtmelisi portreemaale. Ka reisis ta jätkuvalt. ===Krøyer ja Marie=== Reisil Pariisi 1888. aastal kohtus ta Marie Martha Mathilde Triepckega, keda oli tundnud juba varasemast ajast oma Kopenhaageni-päevilt. Nad armusid ning pärast tormilist armulugu abiellusid 23. juulil 1889 neiu vanematekodus [[Saksamaa]]l. Maalikunstnikust [[Marie Krøyer]] sidus end Skageni maalijatega, keda ta mees pärast nende abiellumist sageli oma maalidel kujutas. Abielupaaril oli tütar Vibeke (sünd. 1895). Nende abielu ei jäänud siiski püsima ning nad lahutasid 1905. aastal. Marie Krøyer abiellus hiljem Rootsi helilooja [[Hugo Alfvén]]iga, kes oli olnud mõnda aega üks Skageni kunstnike koloonia liikmetest. Aastate jooksul Krøyeri nägemine nõrgenes, kuni kadus lõpuks sootuks. Ometi jäi ta optimistiks ja vaatamata terviseprobleemidele maalis Krøyer peaaegu elu lõpuni. Tõsiasi on, et ta maalis mõned oma viimased meistriteosed peaaegu poolpimedana. Samas naljatas ta, et näeb ühe silmaga palju selgemini kui varem kahe silmaga. Ajapikku halvenes Krøyeri tervis veelgi; korduvalt oli ta ravil hospidalides, kannatades vaimuhaiguse hoogude käes. Krøyer suri 58-aastaselt 1909. aastal ning maeti Skageni surnuaeda. ==P. S. Krøyeri teoseid== [[Pilt:Krøyer Sommeraften Skagen Sønderstrand.jpg|thumb|P. S. Krøyer, "Suveõhtu Skageni Lõunarannas. Anna Ancher ja Marie Krøyer". 1893]] Krøyerile on toonud kuulsust tema maastikumaalid ja portreed. Tema [[impressionism|impressionistlikud]] pildid näitavad kunstniku muretut elu, pidusid sõprade keskel, jalutuskäike rannal ja kuuvalgeid õhtuid mere ääres. Sageli kujutas ta maalidel mererannas suvitajaid (suplejaid, jalutajaid) ja kohalikke kalureid. Krøyeri tuntuim teos on “Suveõhtu Skageni lõunarannas. Anna Ancher ja Marie Krøyer" (1893). Tema teine väga populaarne maal on “Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas” (1903), millel on kujutatud lisaks kohalikele elanikele mitmeid Skageni kunstnikke. Mõlemad teosed asuvad praegu Skageni muuseumis, kus eksponeeritakse paljude Skageni maalijate teoseid. ===Teoste näiteid=== <gallery widths="160px" heights="130"> Pilt:Krøyer hirschsprung.jpg|"Perekond Hirschsprung". 1881 Pilt:I købmandens bod (Peder Severin Krøyer).jpg|"Poeruumis. Siis kui kalurid ei saa merele". 1882 Pilt:Ved Frokosten Krøyer 1883.jpg|"Kunstnike keskpäevaeine". 1883 Pilt:Krøyer fiskere trækker vod.jpg|"Kalurid võrke merest välja tõmbamas". 1883 Pilt:Krøyer Sommerdag ved Skagens Sønderstrand 1884.jpg|"Suvepäev Skageni lõunarannas". 1884 Pilt:Krøyer Komiteen for den franske Kunstudstilling i København 1888.jpg|"Prantsuse kunsti näituse Kopenhaageni korraldustoimkond 1888". 1888 Pilt:P S Krøyer 1899 - Sommeraften ved Skagens strand. Kunstneren og hans hustru.jpg|"Suveõhtu Skageni rannas". 1899 Pilt:Krøyer sankthans3.jpg|"Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas". 1906 </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Muud allikad== * [http://www.kid.dk/ Taani kunstnike andmebaas (KID Kunst Index Danmark)] * [http://runeberg.org/dbl/ Taani biograafiline leksikon ("Dansk Biografisk Lexikon")] ==Välislingid== * [http://www.skagensmuseum.dk/ Skageni muuseumi koduleht] * [http://www.articlesandtexticles.co.uk/2006/05/16/parading-my-ignorance-or-painters-i-should-have-known-about-005/ P. S. Krøyeri maale] {{JÄRJESTA:Krøyer, Peder Severin}} [[Kategooria:Taani maalikunstnikud]] [[Kategooria:Kuningliku Taani Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1909]] ocozsleex9gljf9rsetm84nm1ple9l0 0 329265 7168604 7159204 2026-06-07T06:30:45Z ~2026-33596-12 231162 /* Hoonestus */ 7168604 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}} {{teekaart}} [[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]] '''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as. Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu. Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline. Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas. Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga. Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla. Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]]. [[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]] [[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]] == Ajalugu == Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.<ref>[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?"] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.</ref> Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole. [[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]] Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.<ref>[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003</ref> Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned. Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016</ref> 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937</ref> Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005845&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)</ref> [[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]] Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i<ref>[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013</ref> (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma. [[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald. 1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul. 20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910</ref> tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.<ref>Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004</ref> Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> 1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939</ref> Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi). Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008</ref> == Hoonestus == *Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i<ref>[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015</ref> linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]]. * Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004</ref> [[Saarmanni saun]])<ref name="KRR_8190">{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)</ref>. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]]. *Paldiski maantee 4 // [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}</ref> * Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu<ref>[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com</ref> * Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st. * Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>. * Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud. * Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]] * Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool. :[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]<ref>{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}</ref> * Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi * Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]] * Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid. * Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] hoone) * Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone * Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal. * Paldiski maantee 50, [[Tallinna Hipodroom]](suletud) *Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood. *Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]] *Paldiski maantee 59, 1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 61, 1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu *Paldiski maantee 63, 1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu * Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.<ref>{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}</ref> Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946</ref>. :Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik * Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]] * Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik * Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k</ref> * Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus * Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone * Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja * Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone * Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod * Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]] * Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone * Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]] * Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]]. * Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla * Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus * Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]] * Paldiski maantee 104B, [[Saku Suurhall]] * Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Haabersti ringristmik]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019</ref> * Paldiski mnt 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus * Paldiski mnt 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis *Paldiski maantee 145 // [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]] *Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud tootmis- ja ärilinnak<ref>[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014</ref> *Paldiski mnt. 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]<ref>[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]</ref>. * Paldiski mnt. 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas <gallery> Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19 Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]] Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50 Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]] Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja Pilt:Sakusuurhall.jpg|Paldiski maantee 104B, [[Saku Suurhall]] Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}} {{Kassisaba asumi tänavad}} {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Mustjõe asumi tänavad}} {{Veskimetsa asumi tänavad}} {{Haabersti asumi tänavad}} {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} {{Astangu asumi tänavad}} {{Mäeküla asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] o1gwdve8ex73owtg7o2meww7aw6s4h4 0 339061 7168564 7167642 2026-06-07T03:51:09Z Kuriuss 38125 /* Tunnustus */ 7168564 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Aleksei Navalnõi | pilt = Alexey Navalny 2 (cropped) 1.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Aleksei Navalnõi 2011. aastal | sünninimi = Aleksei Anatoljevitš Navalnõi | sünniaeg = {{Sünniaeg|1976|6|4}} | sünnikoht = [[Butõn]], [[Odintsovo rajoon]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|2|16|1976|6|4}} | surmakoht = [[Harp]], [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]], [[Venemaa]] | surmapõhjus = vaieldav; Venemaa ametlikel andmetel loomulik surm, 2026. aasta viie Euroopa riigi ühisavalduse järgi mürgitamine [[epibatidiin]]iga | rahvus = | kodakondsus = [[Venemaa]] | alma mater = [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]; [[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuv Rahandusakadeemia]]; [[Yale'i Ülikool]] | haridus = [[jurist]]; [[rahandus]] ja [[krediit]] | tegevusala = [[poliitik]], [[jurist]], [[korruptsioon]]ivastane aktivist, [[blogija]], [[ühiskonnategelane]], [[dissident]] | organisatsioon = [[Korruptsioonivastane Fond]] | erakond = [[Jabloko]]; Rahvaliit; Tuleviku Venemaa | abikaasa = [[Julija Navalnaja]] | lapsed = Darja Navalnaja; Zahhar Navalnõi | autogramm = }} '''Aleksei Anatoljevitš Navalnõi''' ([[vene keel]]es Алексей Анатольевич Навальный; [[4. juuni]] [[1976]] – [[16. veebruar]] [[2024]]) oli [[Venemaa]] [[dissident]], [[poliitik]], [[jurist]], [[korruptsioon]]ivastane aktivist, [[blogija]] ja [[poliitvang]].<ref name="APobit">{{cite news |url=https://apnews.com/article/2d11644f7ae5332587b39150f1fd1738 |title=Alexei Navalny, galvanizing opposition leader and Putin's fiercest foe, died in prison, Russia says |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Ta kujunes [[2010. aastad|2010. aastatel]] üheks tuntumaks [[Vladimir Putin]]i ja [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] kriitikuks.<ref name="APTimeline">{{cite news |url=https://apnews.com/article/russia-navalny-life-timeline-0722708e19e51b10699b2cc73ece0bae |title=Protests, poisoning and prison: The life and death of Russian opposition leader Alexei Navalny |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi sai tuntuks eelkõige [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaste]] uurimuste, [[opositsioon]]iliste kampaaniate, [[meeleavaldus]]te ja veebipõhise poliitilise mobiliseerimise kaudu.<ref name="APobit" /> Tema loodud [[Korruptsioonivastane Fond]] avaldas uurimusi Venemaa kõrgete [[riigiametnik]]e, [[riigiettevõte]]te juhtide ja Putini lähikonna varade kohta.<ref name="NavalnyArchive">{{Netiviide |url=https://navalny.com/en/about-navalny |pealkiri=The Alexei Navalny Archive |väljaanne=The Alexei Navalny Archive |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi populariseeris [[Venemaa]] poliitilises keeles väljendit „petturite ja varaste partei”, millega ta nimetas võimuparteid [[Ühtne Venemaa]].<ref name="NavalnyLiveJournalER">{{Netiviide |url=https://navalny.livejournal.com/553708.html |pealkiri=Единая Россия подает на меня в суд |väljaanne=LiveJournal |aeg=15. veebruar 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi kandideeris [[2013. aasta Moskva linnapeavalimised|2013. aastal Moskva linnapeaks]] ja saavutas ametlikel andmetel teise koha.<ref name="MoscowElection">{{Netiviide |url=https://web.archive.org/web/20160304204412/http://www.moscow_city.vybory.izbirkom.ru/region/region/moscow_city?action=show&root=1&tvd=27720001368293&vrn=27720001368289&region=77&global=&sub_region=0&prver=0&pronetvd=null&vibid=27720001368293&type=222 |pealkiri=Итоги голосования на пост мэра Москвы |väljaanne=Московская городская избирательная комиссия |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Ta teatas 2016. aastal kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kuid [[Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjon]] ei registreerinud tema kandidatuuri varasema süüdimõistmise tõttu.<ref name="Reuters2018Ban">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/world/russian-court-upholds-ban-on-navalny-running-against-putin-in-2018-idUSKBN1EO09V/ |title=Russian court upholds ban on Navalny running against Putin in 2018 |agency=[[Reuters]] |date=2017-12-30 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi ja tema toetajad pidasid tema vastu algatatud kriminaalasju poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /> [[2020]]. aasta augustis haigestus Navalnõi lennul [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse ja viidi pärast hädamaandumist [[Omsk]]i haiglasse.<ref name="BBC2020">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54002880 |title=Alexei Navalny: Russian opposition leader poisoned with Novichok - Germany |work=[[BBC News]] |date=2020-09-02 |access-date=2026-06-05}}</ref> Hiljem viidi ta ravile [[Berliin]]i [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBCBerlin">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-53871617 |title=Alexei Navalny: Putin critic arrives in Germany for medical treatment |work=[[BBC News]] |date=2020-08-22 |access-date=2026-06-05}}</ref> [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i laborid järeldasid, et Navalnõi oli mürgitatud [[Novitšok]]i rühma kuuluva [[närvimürk|närvimürgiga]].<ref name="OPCWNavalny">{{Netiviide |url=https://www.opcw.org/media-centre/featured-topics/case-mr-alexei-navalny |pealkiri=Case of Mr Alexei Navalny |väljaanne=[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon|OPCW]] |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Venemaa võimud eitasid seotust mürgitamisega.<ref name="BBC2020" /> Navalnõi naasis [[17. jaanuar]]il [[2021]] Saksamaalt Venemaale ja vahistati [[Šeremetjevo lennujaam]]as.<ref name="BBCReturn">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-55694598 |title=Russia Navalny: Poisoned opposition leader held after flying home |work=[[BBC News]] |date=2021-01-17 |access-date=2026-06-05}}</ref> [[2. veebruar]]il 2021 mõistis Moskva kohus ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vanglasse.<ref name="EUCouncil2021">{{Netiviide |url=https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/02/03/russia-declaration-by-the-high-representative-on-behalf-of-the-european-union-on-the-sentencing-of-alexei-navalny/ |pealkiri=Venemaa: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Aleksei Navalnõi kohtuotsuse kohta |väljaanne=[[Euroopa Liidu Nõukogu]] |aeg=3. veebruar 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] nõudis [[17. veebruar]]il 2021 tema viivitamatut vabastamist.<ref name="ERREIK">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608113566/euroopa-inimoiguste-kohtu-otsus-nouab-navalnoi-vabastamist |pealkiri=Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=17. veebruar 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi suri [[16. veebruar]]il [[2024]] [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Harp]]i asulas asuvas erirežiimiga karistuskoloonias IK-3, mida tuntakse nimega „Polaarhunt”.<ref name="ReutersDeath">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/jailed-russian-opposition-leader-navalny-dead-prison-service-2024-02-16/ |title=Putin foe Alexei Navalny dies in jail, West holds Russia responsible |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Venemaa vanglateenistuse teatel tundis ta end pärast jalutuskäiku halvasti, kaotas teadvuse ning elustamiskatsed ei andnud tulemust.<ref name="ReutersStatement">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-prison-service-statement-about-navalnys-death-2024-02-16/ |title=Navalny's death: The full Russian prison service statement |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi surm põhjustas ulatusliku rahvusvahelise reaktsiooni ning lääneriikide juhid pidasid Venemaa võime poliitiliselt vastutavaks.<ref name="ERRDeathReaction">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255647/laaneriikide-poliitikud-suudistavad-moskvat-navalnoi-surmas |pealkiri=Lääneriikide poliitikud süüdistavad Moskvat Navalnõi surmas |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Elulugu == === Päritolu ja lapsepõlv === Aleksei Navalnõi sündis [[4. juuni]]l [[1976]] [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Butõn]]i külas.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema lapsepõlv möödus peamiselt [[Moskva]] lähistel sõjaväelinnakus [[Kalininets]]is, kus paiknesid Nõukogude armee ja hiljem Venemaa relvajõudude üksused.<ref name="LentaBio" /> Navalnõi perekond kuulus nõukogude keskklassi keskkonda, kus tähtsal kohal olid haridus, töö ja riiklik teenistus.<ref name="NavalnyArchive" /> Navalnõi isa Anatoli Navalnõi oli pärit [[Ukraina]]st [[Tšornobõli keelutsoon]]i lähedalt Zalesje külast.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema ema Ljudmila Navalnaja kasvas üles [[Moskva]] lähistel ja töötas elektroonikatööstuses.<ref name="NavalnyArchive" /> Perekondlikult oli Navalnõi seotud nii [[Venemaa]] kui ka [[Ukraina]]ga, mis mõjutas hiljem ka tema enesemääratlust.<ref name="LBUkraine" /> Navalnõi on öelnud, et ta peab end pooleldi venelaseks ja pooleldi ukrainlaseks.<ref name="LBUkraine" /> [[2013]]. aastal ütles ta Ukraina telekanalis Inter, et oma juurte ja geneetika poolest on ta „ilmselt rohkem ukrainlane”.<ref name="LBUkraine" /> Tema sõnul elas enamik tema sugulasi Ukrainas ning ta veetis lapsepõlves suvesid [[Tšornobõl]]i lähedal.<ref name="LBUkraine" /> Pärast [[Tšornobõli katastroof]]i muutus see piirkond elamiskõlbmatuks ja perekonna side sealse kodukohaga katkes.<ref name="LBUkraine" /> Navalnõi lapsepõlv langes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] viimastesse kümnenditesse ja tema noorukiaeg [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] ning [[1990. aastad Venemaal|1990. aastate Venemaa]] poliitilise ja majandusliku ümberkujunemise aega.<ref name="APTimeline" /> Hiljem on tema poliitilist kujunemist seostatud nii 1990. aastate turumajandusliku ülemineku, riikliku korruptsiooni kui ka Putini-aegse poliitilise tsentraliseerimise kriitikaga.<ref name="APTimeline" /><ref name="APobit" /> === Haridus === Navalnõi õppis [[Kalininets]]is asuvas keskkoolis ja sai küpsustunnistuse [[1993]]. aastal.<ref name="LentaBio" /> Pärast keskkooli astus ta [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1998]]. aastal.<ref name="LentaBio" /> Õigusharidus andis talle hilisemas poliitilises tegevuses võimaluse kasutada kohtuvaidlusi, aktsionäriõigusi ja avaliku teabe nõudeid korruptsioonikahtluste uurimiseks.<ref name="APTimeline" /> [[2001]]. aastal lõpetas Navalnõi [[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuv Rahandusakadeemia|Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuva Rahandusakadeemia]] rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="LentaBio" /> Tema teine kõrgharidus oli seotud [[väärtpaber]]ite, [[finantsturg]]ude ja [[börs]]indusega.<ref name="LentaBio" /> See taust oli oluline tema varases tegevuses väikeaktsionäride õiguste kaitsjana ja riigiettevõtete juhtimise läbipaistvuse nõudjana.<ref name="APTimeline" /> [[2010]]. aastal osales Navalnõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Yale'i Ülikool]]i programmis [[Yale World Fellows]].<ref name="YaleWorldFellows" /> Programmi eesmärk oli koondada eri riikide avaliku elu, poliitika, kodanikuühiskonna ja ettevõtluse esindajaid.<ref name="YaleWorldFellows" /> Navalnõi pääses programmi Venemaa tuntud avaliku elu tegelaste ja akadeemikute soovituste toel.<ref name="MKYale" /> Tema osalemine Yale’i programmis suurendas tema rahvusvahelist tuntust ning kinnistas tema mainet opositsioonilise poliitiku ja kodanikuühiskonna aktivistina.<ref name="YaleWorldFellows" /> === Varane poliitiline tegevus === [[Pilt:Alexey Navalny (2007).jpg|pisi|Aleksei Navalnõi 2007. aastal]] Navalnõi astus [[2000]]. aastal erakonda [[Jabloko]].<ref name="LentaBio" /> Jabloko oli üks Venemaa tuntumaid liberaalseid opositsiooniparteisid, mis kritiseeris nii [[Boriss Jeltsin]]i-järgset poliitilist süsteemi kui ka [[Vladimir Putin]]i võimu koondumist.<ref name="LentaBio" /> Navalnõi osales partei Moskva organisatsiooni töös ja oli [[2003]]. aasta [[Riigiduuma]] valimiskampaania üks kohalikke korraldajaid.<ref name="LentaBio" /> [[2004]]. aastal asutas Navalnõi Moskvas liikumise „Moskvalaste kaitse komitee”.<ref name="NavalnyOldSite" /> Liikumine tegeles ehitustegevuse, linnaplaneerimise ja kohalike elanike õiguste rikkumise juhtumitega.<ref name="NavalnyOldSite" /> See oli Navalnõi jaoks üks esimesi katseid siduda praktiline kodanikuaktivism korruptsioonivastase poliitikaga.<ref name="APTimeline" /> [[2007]]. aastal heideti Navalnõi Jablokost välja.<ref name="MKKicked" /> Parteijuhatus põhjendas otsust erakonnale poliitilise kahju tekitamise ja Navalnõi natsionalistliku tegevusega.<ref name="MKKicked" /> Navalnõi enda sõnul oli väljaheitmise tegelik põhjus tema nõudmine, et partei asutaja [[Grigori Javlinski]] lahkuks erakonna juhtimisest.<ref name="MKKicked" /> Väljaheitmine näitas Navalnõi keerulist suhet Venemaa traditsioonilise liberaalse opositsiooniga ning avas talle tee iseseisvama poliitilise liikumise kujundamiseks.<ref name="APTimeline" /> [[23. juuni]]l [[2007]] sai Navalnõist liikumise „Rahvas” üks kaasasutajaid.<ref name="LentaBio" /> Liikumine püüdis ühendada demokraatlikku opositsiooni ja vene rahvuslikku poliitilist retoorikat.<ref name="LentaBio" /> See osa Navalnõi poliitilisest tegevusest on hiljem tekitanud vaidlusi, sest osa kriitikuid on osutanud tema varasematele natsionalistlikele seisukohtadele.<ref name="MKKicked" /> == Korruptsioonivastane tegevus == [[Pilt:Alexei Navalny marching in 2017 (cropped 2).jpg|pisi|Navalnõi 2017. aasta meeleavaldusel]] === Väikeaktsionäride aktivism === Navalnõi alustas 2000. aastate lõpus tegevust väikeaktsionärina, ostes osalusi Venemaa suurtes riigi ja erasektori ettevõtetes.<ref name="APTimeline" /> Väikeaktsionäri staatuse kaudu sai ta õiguse nõuda ettevõtetelt dokumente, küsida juhtimisotsuste kohta teavet ja vaidlustada läbipaistmatuid tehinguid.<ref name="APTimeline" /> Ta kasutas seda võimalust, et juhtida avalikkuse tähelepanu riigiettevõtete juhtimisele ja võimalikele korruptsiooniskeemidele.<ref name="APobit" /> Navalnõi tegevus erines varasemast opositsioonilisest poliitikast selle poolest, et ta sidus õigustehnilised nõuded avaliku kampaaniaga.<ref name="APTimeline" /> Ta avaldas dokumente oma blogis, selgitas keerulisi ettevõtte- ja riigihankejuhtumeid lihtsas keeles ning kutsus lugejaid infot levitama.<ref name="APTimeline" /> Sellest kujunes tema hilisema poliitilise stiili põhijoon: juriidiline või uuriv materjal muudeti internetis levivaks poliitiliseks sõnumiks.<ref name="APobit" /> Navalnõi [[LiveJournal]]i blogist sai 2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses üks Venemaa tuntumaid opositsioonilisi veebikanaleid.<ref name="NavalnyLiveJournalER" /> Blogis käsitles ta korruptsioonikahtlusi, poliitilisi kampaaniaid, kohtuasju ja võimupartei tegevust.<ref name="NavalnyLiveJournalER" /> See võimaldas tal jõuda publikuni väljaspool riiklikult kontrollitud televisiooni ja kujundada endale iseseisva poliitilise platvormi.<ref name="APTimeline" /> === Korruptsioonivastane Fond === [[2011]]. aastal asutas Navalnõi [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] ehk FBK.<ref name="NavalnyArchive" /> Fondi eesmärk oli uurida ja avalikustada Venemaa ametnike, poliitikute ja riigiettevõtete juhtide varasid ning võimalikke korruptsiooniskeeme.<ref name="NavalnyArchive" /> FBK kujunes Navalnõi poliitilise tegevuse keskseks institutsiooniks.<ref name="APobit" /> FBK uurimused tuginesid avalikele registritele, lekkinud dokumentidele, kinnisvaraandmetele, droonikaadritele ja korporatiivsetele seostele.<ref name="APTimeline" /> Uurimusi levitati peamiselt veebis, eriti [[YouTube]]’is, kus Navalnõi ja tema meeskond saavutasid miljonitesse ulatuva vaatajaskonna.<ref name="APTimeline" /> Selline vorm võimaldas neil muuta keerulised korruptsioonikahtlused visuaalselt arusaadavateks poliitilisteks narratiivideks.<ref name="APobit" /> Üks FBK tuntumaid uurimusi oli [[2017]]. aastal avaldatud dokumentaalfilm „Ta ei ole teile mingi Dimon”, mis käsitles tollase peaministri [[Dmitri Medvedev]]i väidetavaid varasid.<ref name="APTimeline" /> Film põhjustas Venemaal ulatuslikke korruptsioonivastaseid meeleavaldusi.<ref name="APTimeline" /> Võimud pidasid protestidel kinni sadu inimesi.<ref name="APTimeline" /> [[2021]]. aastal avaldas Navalnõi meeskond uurimuse „Putini palee”.<ref name="APTimeline" /> See ilmus vahetult pärast Navalnõi vahistamist ja kogus YouTube’is kümneid miljoneid vaatamisi.<ref name="APTimeline" /> Uurimus käsitles Musta mere ääres asuvat luksuskompleksi, mida Navalnõi meeskond seostas Vladimir Putiniga.<ref name="APTimeline" /> Kreml eitas, et kompleks kuuluks Putinile.<ref name="APTimeline" /> == Poliitiline tegevus == === Protestid ja opositsiooniline mobiliseerimine === Navalnõi osales aktiivselt [[2011]]. ja [[2012]]. aasta Putini-vastastes protestides.<ref name="APTimeline" /> Need protestid algasid pärast [[2011. aasta Venemaa Riigiduuma valimised|2011. aasta Riigiduuma valimisi]], mille aususe seadsid opositsioonilised jõud kahtluse alla.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kujunes protestilaine üheks nähtavamaks kõneisikuks, sest tal oli juba arvestatav internetijälgijaskond ja selge korruptsioonivastane sõnum.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kutsus valijaid hääletama mis tahes partei poolt, mis võiks vähendada [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] mõju.<ref name="LentaBio" /> Seda taktikat hakati seostama tema nimega ja see eelnes hilisemale „targa hääletamise” strateegiale.<ref name="APTimeline" /> Tema eesmärk oli muuta autoritaarseks kujunenud valimissüsteem võimude jaoks võimalikult kulukaks ja ebamugavaks.<ref name="APTimeline" /> [[5. detsember|5. detsembril]] [[2011]] osales Navalnõi Moskvas opositsioonilisel meeleavaldusel.<ref name="RBC2011Arrest" /> Pärast üritust peeti ta koos opositsioonipoliitik [[Ilja Jašin]]iga kinni.<ref name="RBC2011Arrest" /> Talle määrati 15 päeva haldusaresti.<ref name="RBC2011Arrest" /> See vahistamine suurendas tema tuntust opositsiooniliste protestide sümbolina.<ref name="APTimeline" /> === Moskva linnapeavalimised 2013 === [[Pilt:Alexey Navalny with wife Yulia 2.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi koos [[Julija Navalnaja]]ga 2013. aastal]] [[2013]]. aastal kandideeris Navalnõi [[Moskva linnapea]]ks.<ref name="MoscowElection" /> Kampaania toimus ajal, mil Navalnõi oli samal ajal seotud Kirovlesi kohtuasjaga ja võimud pidasid teda juba üheks ohtlikumaks opositsiooniliseks poliitikuks.<ref name="APobit" /> Tema kampaania eristus vabatahtlike suure osakaalu, tänavakampaaniate, annetuste kogumise ja aktiivse veebisuhtluse poolest.<ref name="APTimeline" /> Ametlike tulemuste järgi kogus Navalnõi 27,2% häältest ja jäi teiseks.<ref name="MoscowElection" /> Valimised võitis ametis olnud linnapea [[Sergei Sobjanin]].<ref name="MoscowElection" /> Navalnõi tulemust peeti Venemaa opositsiooni jaoks märkimisväärseks, sest ta suutis riikliku kontrolli ja piiratud meediakajastuse tingimustes koguda pealinnas suure toetuse.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi ei tunnistanud Sobjanini võitu esimeses voorus.<ref name="APTimeline" /> Ta väitis, et Sobjanini üle 50% tulemus saavutati haldusressursi abil.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi esitas kaebuse [[Moskva linnakohus|Moskva linnakohtule]], kuid seda ei rahuldatud.<ref name="InterfaxMoscow" /> Linnapeakampaania jäi siiski Navalnõi poliitilise karjääri üheks olulisemaks hetkeks, sest see näitas tema võimet osaleda valimistel ja mobiliseerida valijaid väljaspool väikest opositsiooniringi.<ref name="APTimeline" /> === Presidendiambitsioonid ja 2018. aasta valimised === [[2016]]. aasta detsembris teatas Navalnõi kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]].<ref name="Kommersant2016" /> Ta põhjendas kandideerimist vajadusega muuta Venemaa poliitilist süsteemi ja pakkuda Putini-vastastele valijatele tegelikku alternatiivi.<ref name="Kommersant2016" /> Kampaania keskendus korruptsioonivastasele võitlusele, majanduslikule ebavõrdsusele, piirkondlikele probleemidele ja poliitilisele esindatusele.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kampaania lõi piirkondlikke staape paljudes Venemaa linnades.<ref name="APTimeline" /> Staapide kaudu koguti allkirju, korraldati kohtumisi valijatega ja värvati vabatahtlikke.<ref name="APTimeline" /> Kampaania oli oluline ka seetõttu, et see lõi ülevenemaalise opositsioonilise võrgustiku, mida hiljem kasutati teistes kampaaniates ja protestides.<ref name="APTimeline" /> [[25. detsember|25. detsembril]] [[2017]] otsustas [[Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjon]] jätta Navalnõi kandidatuuri registreerimata.<ref name="Reuters2018Ban" /> Põhjuseks nimetati varasemat süüdimõistmist Kirovlesi kohtuasjas.<ref name="Reuters2018Ban" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid otsust poliitiliseks ning väitsid, et võimud takistasid tema osalemist valimistel, sest ta võis Putini kampaaniat häirida.<ref name="Reuters2018Ban" /> == Kriminaalasjad ja kohtuprotsessid == === Kirovlesi kohtuasi === [[18. juuli]]l [[2013]] mõistis [[Kirov]]i linna Lenini rajooni kohus Navalnõi süüdi Kirovlesi juhtumis.<ref name="LentaKirovles" /> Kohus leidis, et Navalnõi osales 16 miljoni rubla väärtuses saematerjali varguse organiseerimises.<ref name="LentaKirovles" /> Talle määrati viieaastane vangistus ja ta võeti kohtusaalis vahi alla.<ref name="LentaKirovles" /> Kohtuotsus tekitas Venemaal ja rahvusvaheliselt tugeva reaktsiooni.<ref name="APobit" /> Navalnõi toetajad pidasid süüdimõistmist katseks kõrvaldada ta poliitikast enne Moskva linnapeavalimisi.<ref name="APobit" /> Järgmisel päeval vabastas Kirovi oblastikohus Navalnõi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.<ref name="LentaKirovRelease" /> [[16. oktoober|16. oktoobril]] 2013 jättis Kirovi oblastikohus süüdimõistmise jõusse, kuid asendas reaalse vangistuse tingimisi karistusega.<ref name="BBCKirovles" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid asja poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /> Venemaa võimud eitasid süüdistuste poliitilist iseloomu.<ref name="APobit" /> === Yves Rocher’ kohtuasi === [[2014]]. aastal mõisteti Navalnõi ja tema vend [[Oleg Navalnõi]] süüdi Yves Rocher’ga seotud pettuseasjas.<ref name="APobit" /> Aleksei Navalnõile määrati tingimisi karistus, kuid Oleg Navalnõi saadeti vanglasse.<ref name="APobit" /> Navalnõi liitlased käsitasid Oleg Navalnõi vangistamist survevahendina Aleksei Navalnõi vastu.<ref name="APobit" /> Yves Rocher’ kohtuasjal oli Navalnõi hilisemas elus keskne tähendus.<ref name="BBCReturn" /> Just selle kohtuasja tingimisi karistuse rikkumise väidet kasutati põhjendusena tema vangistamiseks pärast 2021. aasta Venemaale naasmist.<ref name="BBCReturn" /> Navalnõi väitis, et ta ei saanud pärast Novitšokiga mürgitamist Saksamaal taastudes Venemaa karistusametile ilmuda.<ref name="BBCReturn" /> === 2022. ja 2023. aasta kohtuotsused === [[22. märts]]il [[2022]] mõistis Moskva Lefortovo kohus Navalnõi süüdi eriti suures kelmuses ja lugupidamatuses õigusemõistmise vastu.<ref name="Delfi2022Sentence" /> Talle määrati üheksa aastat range režiimiga kolooniat ja rahatrahv.<ref name="Delfi2022Sentence" /> Navalnõi nimetas süüdistusi fabritseerituks.<ref name="APobit" /> [[4. august]]il [[2023]] mõisteti Navalnõile täiendavalt 19-aastane vanglakaristus süüdistatuna äärmusluses.<ref name="ERR2023Sentence" /> Kohtuistung toimus karistuskoloonias, kus Navalnõi juba viibis.<ref name="ERR2023Sentence" /> Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia mõistsid otsuse hukka.<ref name="Forbes2023Sentence" /> Euroopa Liidu välispoliitika juht [[Josep Borrell]] ütles, et karistus määrati tegevuse eest, mis kujutas endast seaduslikku poliitilist ja korruptsioonivastast tööd.<ref name="Forbes2023Sentence" /> == Rünnakud ja tervisekahjustused == === Rünnak briljantrohelisega === [[Pilt:Navalny_zelenka.jpg|pisi|Navalnõi pärast briljantrohelisega tehtud rünnakut 2017. aastal]] [[27. aprill]]il [[2017]] rünnati Navalnõid Moskvas [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] kontori juures briljantrohelisega.<ref name="RBCZelenka" /> Briljantroheline sattus talle silma ja põhjustas keemilise põletuse ning sarvkestakahjustuse.<ref name="RBCZelenka" /> Rünnak toimus ajal, mil Navalnõi oli juba alustanud oma 2018. aasta presidendikampaaniat ja korraldas üle Venemaa poliitilisi kohtumisi.<ref name="APTimeline" /> [[8. mai]]l 2017 tehti Navalnõile [[Barcelona]]s silmaoperatsioon.<ref name="NewsruEye" /> Rünnakust sai üks tuntumaid füüsilisi rünnakuid Navalnõi vastu.<ref name="RBCZelenka" /> Navalnõi toetajad seostasid seda opositsiooniliste poliitikute ja aktivistide vastase vägivalla ning karistamatusega Venemaal.<ref name="APTimeline" /> === 2019. aasta haiglasse sattumine === [[2019]]. aasta juulis viidi arestimajas viibiv Navalnõi haiglasse tugeva näoturse ja nahapunetuse tõttu.<ref name="APTimeline" /> Ametlikult diagnoositi tal kontaktdermatiit.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi ja tema arstid kahtlustasid, et tegemist võis olla mürgistusega tundmatu keemilise ainega.<ref name="APTimeline" /> Juhtum leidis aset ajal, mil Navalnõi oli taas haldusarestis opositsiooniliste protestide ja Moskva linnaduuma valimistega seotud kampaania tõttu.<ref name="APTimeline" /> Tema toetajad pidasid haiglasse sattumist järjekordseks märgiks sellest, et kinnipidamistingimused ja võimude käitumine kujutasid tema tervisele ohtu.<ref name="APTimeline" /> == Mürgitamine 2020. aastal == [[Pilt:Omsk Omsk Tsentralny Airport 2023-07 1688353491.jpg|pisi|[[Omsk Tsentralnõi lennujaam]], kus Navalnõi lennuk tegi 2020. aasta augustis hädamaandumise]] [[20. august]]il [[2020]] haigestus Navalnõi lennureisil [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse.<ref name="BBC2020" /> Lennuk tegi hädamaandumise [[Omsk]]is ja Navalnõi viidi raskes seisundis haiglasse.<ref name="BBC2020" /> Ta pandi kunstlikku koomasse ja ühendati kunstliku hingamise aparaadiga.<ref name="DWPoisoning" /> Navalnõi perekond ja toetajad nõudsid tema üleviimist Saksamaale.<ref name="BBCBerlin" /> Algul viivitasid Omski arstid tema transpordiga, väites, et patsiendi seisund ei võimalda lendu.<ref name="BBCBerlin" /> Pärast rahvusvahelist survet lubati ta Saksamaale toimetada.<ref name="BBCBerlin" /> [[22. august]]il 2020 viidi Navalnõi Berliini [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBCBerlin" /> [[2. september|2. septembril]] 2020 teatas Saksamaa valitsus, et Bundeswehri labor leidis Navalnõi proovidest [[Novitšok]]i rühma närvimürki.<ref name="BBC2020" /> Hiljem kinnitasid Novitšoki kasutamist ka Prantsusmaa ja Rootsi laborid ning [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]].<ref name="OPCWNavalny" /> OPCW järeldas, et Navalnõi proovid sisaldasid Novitšoki rühma kuuluvat koliinesteraasi inhibiitorit.<ref name="OPCWNavalny" /> Navalnõi süüdistas mürgitamises Vladimir Putinit ja Venemaa julgeolekuteenistusi.<ref name="GuardianPutinPoison" /> Kreml eitas seotust ja nimetas süüdistusi põhjendamatuks.<ref name="BBC2020" /> Mürgitamine suurendas Navalnõi rahvusvahelist tuntust ja muutis tema juhtumi üheks keskseks näiteks Venemaa opositsiooni vastu suunatud vägivallast.<ref name="APobit" /> [[23. september|23. septembril]] 2020 kirjutati Navalnõi Charité kliinikust välja.<ref name="BBCDischarged" /> Ta viibis haiglas 32 päeva, millest 24 päeva intensiivravi osakonnas.<ref name="BBCDischarged" /> Pärast haiglaravi jäi ta Saksamaale taastuma, kuid teatas hiljem, et kavatseb Venemaale tagasi pöörduda.<ref name="GuardianPutinPoison" /> == Naasmine Venemaale ja vangistus == === Naasmine ja vahistamine === [[Pilt:Meeleavaldus_Navalnõi_toetuseks.IMG_20210123_120743(1).jpg|pisi|Meeleavaldus Navalnõi toetuseks [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul 23. jaanuaril 2021]] Navalnõi teatas [[13. jaanuar]]il [[2021]], et naaseb Saksamaalt Venemaale.<ref name="BBCReturn" /> Venemaa föderaalne karistusamet teatas enne tema saabumist, et võtab kasutusele meetmed tema kinnipidamiseks.<ref name="MeduzaFSIN2021" /> [[17. jaanuar]]il 2021 peeti Navalnõi pärast Moskvasse saabumist [[Šeremetjevo lennujaam]]as kinni.<ref name="BBCReturn" /> Navalnõi vahistamine vallandas Venemaal ulatuslikud protestid.<ref name="NYTProtests" /> [[23. jaanuar]]il 2021 toimusid tema toetuseks meeleavaldused paljudes Venemaa linnades.<ref name="NYTProtests" /> Võimud pidasid protestidel kinni tuhandeid inimesi.<ref name="NYTProtests" /> Protestilaine näitas, et Navalnõi poliitiline mõju ei olnud pärast mürgitamist kadunud, vaid oli paljudes piirkondades tugevnenud.<ref name="APTimeline" /> [[2. veebruar]]il 2021 asendas Moskva kohus Navalnõi tingimisi karistuse reaalse vangistusega.<ref name="EUCouncil2021" /> Talle määrati kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.<ref name="EUCouncil2021" /> Euroopa Liit nimetas otsust poliitiliselt motiveerituks ja nõudis Navalnõi vabastamist.<ref name="EUCouncil2021" /> [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] nõudis [[17. veebruar]]il 2021 tema viivitamatut vabastamist.<ref name="ERREIK" /> === Vanglatingimused ja tervis === Vanglas viibides teatas Navalnõi korduvalt terviseprobleemidest.<ref name="BBCPrisonHealth" /> [[2021]]. aasta märtsis kaebas ta seljavalu ja jala tuimuse üle.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Ta alustas näljastreiki, nõudes sõltumatute arstide ligipääsu.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Näljastreik kestis 23 päeva ja lõppes arstide soovitusel.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Navalnõi terviseseisund muutus vangistuse ajal rahvusvaheliseks mureküsimuseks.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Tema toetajad väitsid, et vangla ei võimalda talle piisavat arstiabi.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Lääneriikide poliitikud hoiatasid Venemaad võimalike tagajärgede eest, kui Navalnõi vanglas sureb.<ref name="APTimeline" /> [[2022]]. aasta juunis viidi Navalnõi [[Vladimiri oblast]]is asuvasse range režiimiga kolooniasse IK-6.<ref name="MediazonaHealth" /> Koloonias paigutati teda korduvalt kartserisse.<ref name="MediazonaHealth" /> Navalnõi toetajate sõnul halvendasid korduvad kartserikaristused, piiratud arstiabi ja isolatsioon tema tervist.<ref name="MediazonaHealth" /> [[2023]]. aasta septembris viidi Navalnõi aastaks üle ühe kambritüübiga vanglahoonesse, mida peetakse Venemaa kolooniates üheks karmimaks karistuseks.<ref name="MeduzaEPKT" /> Tema liitlaste andmetel paigutati teda 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta veebruarini kartserisse 27 korda.<ref name="MediazonaHealth" /> Kokku veetis ta nende andmetel kartseris üle 300 päeva.<ref name="MediazonaHealth" /> === Üleviimine Arktika kolooniasse === [[2023]]. aasta detsembris kadus Navalnõi mõneks ajaks avalikkuse ja advokaatide vaateväljast.<ref name="ReutersPolar" /> Tema toetajad teatasid, et nad ei saanud temaga mitu nädalat ühendust.<ref name="ReutersPolar" /> Kadumine tekitas rahvusvahelist muret, sest Navalnõi tervis oli juba varem olnud halvenenud ja tema suhtes oli rakendatud pikaajalist isolatsiooni.<ref name="ReutersPolar" /> [[25. detsember|25. detsembril]] 2023 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi on viidud [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvasse IK-3 kolooniasse.<ref name="ReutersPolar" /> IK-3 kolooniat tuntakse nimega „Polaarhunt”.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Koloonia asub [[Harp]]i asulas [[Põhjapolaarjoon]]est põhja pool.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Reutersi teatel peetakse seda üheks Venemaa karmima režiimiga vanglaks.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Üleviimine arktilisse kolooniasse raskendas Navalnõi suhtlemist advokaatide ja perekonnaga.<ref name="ReutersPolar" /> Koloonia kaugus ja karm kliima suurendasid tema toetajate hinnangul survet vangistatud opositsiooniliidrile.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Navalnõi ise kirjeldas vanglatingimusi sarkastiliselt, kuid tema meeskond rõhutas nende füüsilist ja psühholoogilist koormust.<ref name="ReutersPolarWolf" /> == Surm == {{vaata|Aleksei Navalnõi surm ja matused}} [[Pilt:Grave of Alexey Navalny.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l]] [[15. veebruar]]il [[2024]] osales Navalnõi videosilla kaudu Vladimiri ringkonnakohtu istungil.<ref name="MediazonaLastVideo" /> Avaldatud videos oli ta nähtavalt heatujuline ja tegi kohtusaalis nalja.<ref name="MediazonaLastVideo" /> Mitmed meediaväljaanded kirjeldasid seda videot hiljem kui üht viimast avalikku salvestust Navalnõist.<ref name="MediazonaLastVideo" /> [[16. veebruar]]il [[2024]] teatas Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vanglateenistus, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti ja kaotas teadvuse.<ref name="ReutersStatement" /> Vanglateenistuse teatel kutsuti kohale kiirabi ja tehti elustamiskatseid, kuid need ei andnud tulemust.<ref name="ReutersStatement" /> Navalnõi surm kinnitati ametlikult samal päeval.<ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš kinnitas tema surma [[17. veebruar]]il 2024.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Jarmõši sõnul anti Navalnõi emale Ljudmila Navalnajale ametlik teade, mille järgi suri Navalnõi 16. veebruaril kell 14.17 kohaliku aja järgi.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi meeskond nõudis surnukeha perekonnale üleandmist.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi emale antud surmatõendi järgi oli surm loomulik.<ref name="ERRSwap" /> Navalnõi perekond ja liitlased seadsid ametliku käsitluse kahtluse alla.<ref name="ReutersDeath" /> Lääneriikide juhid ütlesid, et Venemaa võimud kannavad Navalnõi surma eest vastutust, sest ta suri riiklikus kinnipidamisasutuses.<ref name="ERRDeathReaction" /> [[2026]]. aasta veebruaris teatasid [[Suurbritannia]], [[Rootsi]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]], et Navalnõi kehalt võetud proovide analüüsid kinnitasid [[epibatidiin]]i olemasolu.<ref name="JointStatement2026" /> Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga.<ref name="JointStatement2026" /> Kreml eitas süüdistusi.<ref name="ReutersKremlin2026" /> Navalnõi matused toimusid [[1. märts]]il 2024 [[Moskva]]s Marjino linnaosas ja [[Borissovo kalmistu]]l.<ref name="ERRFuneral" /> Ärasaatmisele kogunesid tuhanded inimesed.<ref name="ReutersFuneral" /> Matustest kujunes nii leina- kui ka protestiaktsioon.<ref name="ReutersFuneral" /> == Poliitilised vaated ja seisukohad == Navalnõi poliitiline tegevus ühendas [[liberalism|liberaalseid]], [[demokraatia|demokraatlikke]], [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaseid]] ja [[natsionalism|natsionalistlikke]] elemente.<ref name="APTimeline" /> Ta rõhutas [[õigusriik|õigusriigi]], ausate valimiste, [[sõnavabadus]]e ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsust.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema keskne poliitiline sõnum oli, et Putini süsteem püsib korruptsiooni, propaganda, kohtusüsteemi kontrolli ja julgeolekuteenistuste mõju abil.<ref name="APobit" /> Navalnõi varasemad natsionalistlikud seisukohad ja osalemine natsionalistlikes algatustes tekitasid vaidlusi.<ref name="MKKicked" /> Tema kriitikud on osutanud, et osa tema varasematest sõnavõttudest ei sobitunud liberaalse demokraatia väärtustega.<ref name="MKKicked" /> Navalnõi toetajad rõhutasid seevastu tema hilisemat rolli Putini režiimi kõige mõjukama demokraatliku vastasena.<ref name="APobit" /> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse]] oli Navalnõi sõja vastu.<ref name="ReutersYearAfter" /> Ta tegi vanglast avaldusi, milles kritiseeris sõda ja Putini režiimi.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema liikumine jätkas pärast tema vangistamist ja surma sõjavastast ning korruptsioonivastast tegevust eksiilis.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Tunnustus == Navalnõi valiti [[2009]]. aastal ajalehe Vedomosti aasta inimeseks Venemaal.<ref name="KommersantTrust" /> [[2011]]. aastal valis Vedomosti ta aasta poliitikuks.<ref name="Vedomosti2011" /> [[2012]]. ja [[2021]]. aastal valis ajakiri [[Time]] ta maailma saja mõjukaima inimese hulka.<ref name="Time1002012" /> [[2017]]. aastal nimetas ajakiri Time Navalnõi 25 kõige mõjukama internetiinimese hulka.<ref name="TimeInternet2017" /> Ajakiri põhjendas valikut tema YouTube’i kanali ja Kremli infoblokaadi murdmisega.<ref name="TimeInternet2017" /> [[2017]]. ja [[2019]]. aastal valiti Navalnõi Vedomosti hinnangul aasta poliitikuks.<ref name="KommersantTrust" /> [[2018]]. aastal sai Navalnõi [[Sergei Magnitski]] nimelise auhinna.<ref name="SnobMagnitsky" /> [[2021]]. aastal pälvis ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhinna]].<ref name="Sakharov2021" /> Euroopa Parlament rõhutas auhinda põhjendades Navalnõi keeldumist vaikida ja võrdles tema tegevust [[Andrei Sahharov]]i dissidentliku pärandiga.<ref name="Sakharov2021" /> [[2021]]. aastal sai Navalnõi ka [[Boriss Nemtsov]]i auhinna ja Poola inimõigusauhinna „Vabaduse rüütel”.<ref name="Sakharov2021" /> [[2022]]. aastal anti talle Northcote Parkinsoni fondi kodanikujulguse preemia.<ref name="CivilCourage2022" /> Tema saadud tunnustusavaldused kajastasid rahvusvahelist arusaama Navalnõist kui poliitvangist, korruptsioonivastasest aktivistist ja autoritaarse võimu kriitikust.<ref name="Sakharov2021" /> == Isiklikku == Navalnõi abikaasa oli [[Julija Navalnaja]].<ref name="ReutersYulia" /> Nad abiellusid [[2000]]. aastal.<ref name="NavalnyArchive" /> Neil sündis kaks last: tütar Darja ehk Daša 2001. aastal ja poeg Zahhar 2008. aastal.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi pere elas [[Moskva]] kaguosas [[Marjino rajoon]]is.<ref name="NavalnyArchive" /> Marjino oli seotud ka tema hilisemate matustega, sest ärasaatmistalitus toimus samas linnaosas asuvas kirikus.<ref name="ERRFuneral" /> Navalnõi poliitilise tegevuse tõttu oli tema perekond pidevalt avalikkuse tähelepanu all.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi 2016. aasta aastatulu oli tema avaldatud andmete järgi 8,7 miljonit rubla.<ref name="KommersantIncome" /> Sellest 5,3 miljonit rubla moodustas ettevõtlustulu ja 3,4 miljonit rubla [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] määratud kompensatsioonid.<ref name="KommersantIncome" /> Kommersanti vahendatud andmetel oli tema 2011.–2016. aasta kogutulu 41 miljonit rubla.<ref name="KommersantIncome" /> Pärast Navalnõi surma muutus Julija Navalnaja üheks tema liikumise nähtavamaks esindajaks välismaal.<ref name="ReutersYulia" /> Ta teatas, et jätkab abikaasa poliitilist tööd.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi kaaslased jätkasid tegevust eksiilis ja hoidsid tema nime ümber poliitilist mobiliseerimist.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Pärand == [[Pilt:Action in memory of Alexei Navalny in St. Petersburg on February 16, 2024.jpg|pisi|Navalnõi mälestamine [[Peterburi]]s 16. veebruaril 2024]] Navalnõi poliitiline pärand on seotud eelkõige korruptsioonivastase võitluse, internetipõhise opositsioonilise mobiliseerimise ja Putini režiimi kriitikaga.<ref name="APobit" /> Ta muutis korruptsioonivastased uurimused Venemaal massilise poliitilise kommunikatsiooni vahendiks.<ref name="APTimeline" /> Tema tegevus näitas, et ka tugevalt kontrollitud meediakeskkonnas oli võimalik interneti kaudu luua alternatiivne poliitiline avalikkus.<ref name="APobit" /> Navalnõi surm muutis tema rolli Venemaa opositsiooni ajaloos veelgi sümboolsemaks.<ref name="ERRDeathReaction" /> Tema toetajad käsitavad teda poliitilise märtrina.<ref name="ERRDeathReaction" /> Lääneriikide juhid nägid tema surmas näidet Venemaa poliitiliste repressioonide ja autoritaarse süsteemi olemusest.<ref name="ERRDeathReaction" /> Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l kujunes tema toetajatele mälestuspaigaks.<ref name="ReutersYearAfter" /> Pärast matuseid jätkasid inimesed hauale lillede toomist.<ref name="ReutersYearAfter" /> Venemaa võimud jälgisid Navalnõi nime ja sümbolite ümber koonduvat tegevust ka pärast tema surma.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi meeskond jätkas tegevust eksiilis.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema liikumise jaoks jäi keskseks eesmärgiks Venemaa korruptsiooniskeemide paljastamine, poliitvangide toetamine ja Putini-vastase opositsioonilise töö jätkamine.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi nimi jäi rahvusvahelises poliitilises kõnes seotuks [[poliitvang]]ide, [[inimõigused Venemaal|inimõiguste Venemaal]], [[korruptsioon]]i ja [[autoritarism]]i teemaga.<ref name="APobit" /><ref name="Sakharov2021" /> == Vaata ka == * [[Aleksei Navalnõi surm ja matused]] * [[Julija Navalnaja]] * [[Korruptsioonivastane Fond]] * [[Novitšok]] * [[Sahharovi auhind]] * [[Vladimir Putin]] * [[Inimõigused Venemaal]] * [[Poliitilised repressioonid Venemaal]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LentaBio">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/lib/14159595 |pealkiri=Навальный, Алексей |väljaanne=Lenta.ru |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LBUkraine">{{Netiviide |url=https://lb.ua/news/2012/02/11/136390_navalniy_ya_bolshe_ukrainets_po_svoim.html |pealkiri=Навальный: я больше украинец по своим корням и генетике |väljaanne=LB.ua |aeg=11. veebruar 2012 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="YaleWorldFellows">{{Netiviide |url=https://worldfellows.yale.edu/person/alexey-navalny/ |pealkiri=Alexey Navalny |väljaanne=Yale World Fellows |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MKYale">{{Netiviide |url=http://www.mk.ru/politics/2011/06/09/596335-blog-nakazhet.html |pealkiri=Блог накажет |väljaanne=Московский комсомолец |aeg=9. juuni 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NavalnyOldSite">{{Netiviide |url=https://navalny.com/ |pealkiri=О Навальном |väljaanne=Aleksei Navalnõi ametlik veebileht |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MKKicked">{{Netiviide |url=https://www.mk.ru/politics/2011/06/09/596335-blog-nakazhet.html |pealkiri=Меня исключили за то, что я говорил, что Явлинский должен идти в отставку |väljaanne=Московский комсомолец |aeg=9. juuni 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="RBC2011Arrest">{{Netiviide |url=https://archive.today/20120717042646/http://top.rbc.ru/society/06/12/2011/628527.shtml |pealkiri=Блогер А. Навальный получил 15 суток ареста |väljaanne=РБК |aeg=6. detsember 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="InterfaxMoscow">{{Netiviide |url=https://www.interfax.ru/russia/331076 |pealkiri=Мосгорсуд отказал Навальному |väljaanne=Интерфакс |aeg=2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kommersant2016">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/3169689 |pealkiri=Алексей Навальный намерен участвовать в президентских выборах |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=13. detsember 2016 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LentaKirovles">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/news/2013/07/18/navalny1/ |pealkiri=Навальный приговорен к пяти годам лишения свободы |väljaanne=Lenta.ru |aeg=18. juuli 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LentaKirovRelease">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/news/2013/07/19/appeal/ |pealkiri=Навального и Офицерова отпустили под подписку о невыезде |väljaanne=Lenta.ru |aeg=19. juuli 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="BBCKirovles">{{Netiviide |url=http://www.bbc.com/russian/russia/2013/10/131016_navalny_kirovles_appeal |pealkiri=Дело "Кировлеса": суд назначил Навальному условный срок |väljaanne=[[BBC News Русская служба]] |aeg=16. oktoober 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Delfi2022Sentence">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/96214107/moskva-lefortovo-kohus-moistis-navalnoi-uheksaks-aastaks-range-reziimiga-kolooniasse |pealkiri=Moskva Lefortovo kohus mõistis Navalnõi üheksaks aastaks range režiimiga kolooniasse |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=22. märts 2022 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERR2023Sentence">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609053362/navalnoile-maarati-veel-19-aastat-vangistust |pealkiri=Navalnõile määrati veel 19 aastat vangistust |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=4. august 2023 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Forbes2023Sentence">{{Netiviide |url=https://www.forbes.ru/society/494083-es-ssa-i-velikobritania-osudili-prigovor-naval-nomu |pealkiri=ЕС, США и Великобритания осудили приговор Навальному |väljaanne=Forbes.ru |aeg=4. august 2023 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="RBCZelenka">{{Netiviide |url=https://www.rbc.ru/society/27/04/2017/590220cf9a79471de4efba99?from=main |pealkiri=Навальному после нападения диагностировали химический ожог глаза |väljaanne=РБК |aeg=27. aprill 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NewsruEye">{{Netiviide |url=http://newsru.co.il/world/10may2017/nav_603.html |pealkiri=Алексею Навальному в Барселоне прооперировали глаз |väljaanne=NEWSru.co.il |aeg=10. mai 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="DWPoisoning">{{cite news |url=https://www.dw.com/en/russia-alexei-navalny-poisoning/a-54629657 |title=Russian opposition leader Alexei Navalny in coma with suspected poisoning: spokeswoman |work=[[Deutsche Welle]] |date=2020-08-20 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="GuardianPutinPoison">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2020/oct/01/alexei-navalny-says-he-believes-vladimir-putin-was-behind-poisoning |title=Alexei Navalny says he believes Vladimir Putin was behind poisoning |work=[[The Guardian]] |date=2020-10-01 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="BBCDischarged">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54262279 |title=Alexei Navalny: Russian activist discharged from Berlin hospital |work=[[BBC News]] |date=2020-09-23 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="MeduzaFSIN2021">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2021/01/14/fsin-my-obyazany-predprinyat-vse-deystviya-po-zaderzhaniyu-narushitelya-navalnogo |pealkiri=ФСИН: мы обязаны предпринять все действия по задержанию нарушителя Навального |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=14. jaanuar 2021 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NYTProtests">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2021/01/23/world/europe/navalny-protests-russia.html |title=Navalny Protests: Live Updates as Mass Rallies Sweep Across Russia |work=[[The New York Times]] |date=2021-01-23 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="BBCPrisonHealth">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/russian/articles/cp0769dp15eo |pealkiri=Отравление, голодовка, болезни в ШИЗО |väljaanne=BBC News Русская служба |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MediazonaHealth">{{Netiviide |url=https://zona.media/online/2024/02/16/navalny#59049 |pealkiri=Как подрывали здоровье Навального. Хронология |väljaanne=Медиазона |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaEPKT">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2023/09/27/dostig-vershiny-hit-parada-i-bolshe-stremitsya-ne-k-chemu-navalnogo-na-god-pereveli-v-edinoe-pomeschenie-kamernogo-tipa-eto-samoe-strogoe-nakazanie-v-kolonii |pealkiri=Навального на год перевели в единое помещение камерного типа |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=27. september 2023 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersPolar">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-is-prison-colony-yamal-nenets-region-spokeswoman-2023-12-25/ |title=Russia's Navalny tracked down to 'Polar Wolf' prison in the Arctic |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-25 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ReutersPolarWolf">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-describes-harsh-reality-polar-wolf-arctic-prison-2023-12-26/ |title=Russia's Navalny describes harsh reality at 'Polar Wolf' Arctic prison |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-26 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="MediazonaLastVideo">{{Netiviide |url=https://zona.media/news/2024/02/16/last-video |pealkiri=Последнее видео с Алексеем Навальным |väljaanne=Медиазона |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="AlJazeeraDeath">{{cite news |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/2/17/alexey-navalnys-team-confirms-his-death-calls-for-body-to-be-returned |title=Alexey Navalny's team confirms his death, calls for body to be returned |work=[[Al Jazeera]] |date=2024-02-17 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ERRSwap">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609264683/navalnoi-meeskond-moskva-ja-laas-arutasid-vangide-vahetust-enne-navalnoi-surma |pealkiri=Navalnõi meeskond: Moskva ja lääs arutasid vangide vahetust enne Navalnõi surma |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=26. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="JointStatement2026">{{Netiviide |url=https://www.gov.uk/government/news/joint-statement-by-the-uk-sweden-france-germany-and-the-netherlands-on-alexei-navalnys-death |pealkiri=Joint Statement by the UK, Sweden, France, Germany and the Netherlands on Alexei Navalny's death |väljaanne=GOV.UK |aeg=14. veebruar 2026 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersKremlin2026">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/kremlin-says-it-strongly-rejects-european-accusations-it-poisoned-navalny-with-2026-02-16/ |title=Kremlin rejects claim it poisoned Navalny with dart frog toxin |agency=[[Reuters]] |date=2026-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ERRFuneral">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele |pealkiri=Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=1. märts 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersFuneral">{{cite news |url=https://www.reuters.com/pictures/pictures-alexei-navalnys-funeral-held-amid-tight-security-2024-03-01/ |title=Defiant Russians gather for Alexei Navalny's funeral |agency=[[Reuters]] |date=2024-03-01 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ReutersYearAfter">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-pursues-navalny-supporters-one-year-after-opposition-leaders-death-2025-02-14/ |title=Russia pursues Navalny supporters, one year after opposition leader's death |agency=[[Reuters]] |date=2025-02-14 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="KommersantTrust">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/4547667 |pealkiri=«Ромир» опубликовал рейтинг доверия россиян |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=24. oktoober 2020 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Vedomosti2011">{{Netiviide |url=https://web.archive.org/web/20120510185449/http://www.vedomosti.ru/special/2011-man-of-the-year-res.shtml |pealkiri=Результаты голосования «Человек года — 2011» |väljaanne=Ведомости |aeg=30. detsember 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Time1002012">{{Netiviide |url=https://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,2111975_2111976_2112127,00.html |pealkiri=Alexei Navalny: The 100 Most Influential People in the World |väljaanne=[[Time]] |aeg=2012 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="TimeInternet2017">{{Netiviide |url=https://time.com/4815217/most-influential-people-internet/ |pealkiri=The 25 Most Influential People on the Internet |väljaanne=[[Time]] |aeg=26. juuni 2017 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="SnobMagnitsky">{{Netiviide |url=https://snob.ru/news/168264/ |pealkiri=Навальному вручили премию имени Сергея Магнитского |väljaanne=Snob |aeg=2018 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Sakharov2021">{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_ATA%282021%29698823 |pealkiri=2021 Sakharov Prize laureate: Alexey Navalny |väljaanne=[[Euroopa Parlament]] |aeg=8. detsember 2021 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="CivilCourage2022">{{Netiviide |url=https://www.civilcourageprize.org/2022-alexei-navalny |pealkiri=Alexei Navalny — 2022 Civil Courage Prize |väljaanne=Civil Courage Prize |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersYulia">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/who-is-yulia-navalnaya-2024-02-21/ |title=Who is Yulia Navalnaya? |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-21 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="KommersantIncome">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/3509117 |pealkiri=Алексей Навальный рассказал о своих доходах за 2011–2016 годы |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=26. detsember 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Alexey Navalny}} * [https://navalny.com/en/about-navalny The Alexei Navalny Archive] * [https://www.youtube.com/@navalny Aleksei Navalnõi YouTube’i kanal] * [https://fbk.info/ Korruptsioonivastase Fondi veebileht] * [https://www.opcw.org/media-centre/featured-topics/case-mr-alexei-navalny OPCW: Case of Mr Alexei Navalny] * [https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_ATA%282021%29698823 Euroopa Parlament: 2021 Sakharov Prize laureate Alexey Navalny] * [https://www.err.ee/1609255539/vene-voimud-teatasid-aleksei-navalnoi-surmast ERR: Vene võimud teatasid Aleksei Navalnõi surmast] * [https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele ERR: Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele] * [https://remember-navalny.io/ Зажгите свечу] – virtuaalne mälestusleht Navalnõile {{JÄRJESTA:Navalnõi, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa juristid]] [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 56v6al78xo2tyeh13rprlxhskqk7snu 0 342872 7168393 5466687 2026-06-06T14:29:27Z Kuriuss 38125 7168393 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonas Jonasson Koeln Mrz12.jpg|pisi|Jonas Jonasson (2012)]] '''Pär-Ola Jonas Jonasson''' (algselt '''Per Ola Jonasson'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1961]] [[Växjö]]s) on [[rootslased|rootsi]] ajakirjanik ja kirjanik. Jonasson sai tuntuks debüütromaaniga "Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann" (2009; eesti keeles "[[Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus]]", tõlkinud [[Kadri Papp]], Tallinn: Varrak, 2012), millest sai kiiresti rahvusvaheline menuk. Teose peategelane on Allan Karlsson, kes otsustab oma 100. sünnipäeval salaja vanadekodust lahkuda. Ta ronib oma toa aknast välja ning suundub linnakese bussijaama, kus varastab talle hoiule jäetud kohvri. Kuna kohvris on uimastiärimeeste raha, hargneb edasi põnev seiklus. Paralleelselt jutustatakse Allan Karlssoni varasemat elulugu, mis on ülikirev: ilmneb, et Karlsson on elu jooksul sattunud olema võtmepositsioonis nii mitmegi ajaloolise sündmuse juures ning kohtunud paljude mõjukate inimestega (nende hulgas [[Harry Truman]], [[Winston Churchill]] jt). Romaani on 2025. aasta seisuga ostetud maailmas umbes 11 miljonit eksemplari ning see on ilmunud 133 riigis (territooriumil) ning selle põhjal valmis 2013. aastal režissöör [[Felix Herngren]]i mängufilm.<ref>{{Imdb pealkiri|2113681|Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann}}</ref> Jonassoni teine romaan, "Analfabeten som kunde räkna" (e.k. "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga"), ilmus rootsi keeles septembris 2013 ning tõlgiti kohe ka mitmesse keelde. Raamatu keskmes on Lõuna-Aafrika naise ja tema kaaslaste seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Rootsis. ==Eesti keeles ilmunud teoseid== * "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga" (Varrak, 2014) * "Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad : sekka ka mõni vaenlane" (Varrak, 2016) * "Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju" (Varrak, 2019) * "Kättemaks on magus AS" (Varrak, 2021) * "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Varrak, 2023) * "Prohvet ja idioot" (Varrak, 2023) * "Algot, Anna Stina ja õnnistatud samakas" (Varrak, 2025) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.jonasjonasson.com/ Jonas Jonassoni koduleht] {{JÄRJESTA:Jonasson, Jonas}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 65ti1voyznwvjpsc0ne7fonkzlrh2ui 7168406 7168393 2026-06-06T14:53:42Z Kuriuss 38125 7168406 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonas Jonasson Koeln Mrz12.jpg|pisi|Jonas Jonasson (2012)]] '''Pär-Ola Jonas Jonasson''' (algselt '''Per Ola Jonasson'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1961]] [[Växjö]]s) on [[rootslased|rootsi]] ajakirjanik ja kirjanik. Jonasson sai tuntuks debüütromaaniga "Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann" (2009; eesti keeles "[[Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus]]", tõlkinud [[Kadri Papp]], Tallinn: Varrak, 2012), millest sai kiiresti rahvusvaheline menuk. Teose peategelane on Allan Karlsson, kes otsustab oma 100. sünnipäeval salaja vanadekodust lahkuda. Ta ronib oma toa aknast välja ning suundub linnakese bussijaama, kus varastab talle hoiule jäetud kohvri. Kuna kohvris on uimastiärimeeste raha, hargneb edasi põnev seiklus. Paralleelselt jutustatakse Allan Karlssoni varasemat elulugu, mis on ülikirev: ilmneb, et Karlsson on elu jooksul sattunud olema võtmepositsioonis nii mitmegi ajaloolise sündmuse juures ning kohtunud paljude mõjukate inimestega (nende hulgas [[Harry Truman]], [[Winston Churchill]] jt). Romaani on 2025. aasta seisuga ostetud maailmas umbes 11 miljonit eksemplari ning see on ilmunud 133 riigis (territooriumil) ning selle põhjal on valminud 2013. aastal režissöör [[Felix Herngren]]i mängufilm.<ref>{{Imdb pealkiri|2113681|Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann}}</ref> Jonassoni teine romaan, "Analfabeten som kunde räkna" (e.k. "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga"), ilmus rootsi keeles septembris 2013 ning tõlgiti kohe ka mitmesse keelde. Raamatu keskmes on Lõuna-Aafrika naise ja tema kaaslaste seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Rootsis. ==Eesti keeles ilmunud teosed== * "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Varrak, 2023) * "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga" (Varrak, 2014) * "Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad : sekka ka mõni vaenlane" (Varrak, 2016) * "Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju" (Varrak, 2012, 2019) * "Kättemaks on magus AS" (Varrak, 2021) * "Prohvet ja idioot" (Varrak, 2023) * "Algot, Anna Stina ja õnnistatud samakas" (Varrak, 2025) [[Ugala]] teater valis oma 100. hooaja avalavastuseks 2019. aastal romaani "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" dramatiseeringu, mille lavastas [[Ringo Ramul]] ja kus peategelast mängis [[Aarne Soro]].<ref>[https://www.ugala.ee/lavastus/saja-aastane-kes-huppas-aknast-valja-ja-kadus/ "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus"] Ugala teatri koduleht. Vaadatud 06.06.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.jonasjonasson.com/ Jonas Jonassoni koduleht] {{JÄRJESTA:Jonasson, Jonas}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 21y9dfv6isitj6b57olcva4m0tfmz91 7168427 7168406 2026-06-06T15:37:17Z Kuriuss 38125 7168427 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonas Jonasson Koeln Mrz12.jpg|pisi|Jonas Jonasson (2012)]] '''Pär-Ola Jonas Jonasson''' (sünninimega '''Per Ola Jonasson'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1961]] [[Växjö]]s) on [[rootslased|rootsi]] ajakirjanik ja kirjanik. Jonas Jonasson on sündinud ja kasvanud Lõuna-Rootsis Växjös. Ta on õppinud [[Göteborgi Ülikool]]is rootsi ja hispaania keelt ning töötanud ajalehtedes Smålandsposten ja [[Expressen]]. 1996. aastal pani ta tööle omaenda meediaettevõtte OTW, mis järjest laienedes andis lõpuks tööd sadakonnale inimesele. 2003. aastal, pärast kaht keerukat seljaoperatsiooni ja tööalast läbipõlemist, müüs ta oma firma maha ja hakkas vabakutselisena raamatuid kirjutama. Alates 2010. aastast teeb ta seda [[Ojamaa|Ojamaa (Gotlandi)]] saarel, kuhu ta toona koos pojaga elama asus. Jonasson sai kirjanikuna tuntuks kohe debüütromaaniga "Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann" (2009; eesti keeles "[[Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus]]", tõlkinud [[Kadri Papp]], Tallinn: Varrak, 2012), millest sai kiiresti rahvusvaheline menuk. Teose peategelane on Allan Karlsson, kes otsustab oma 100. sünnipäeval salaja vanadekodust lahkuda. Ta ronib oma toa aknast välja ning suundub linnakese bussijaama, kus varastab talle hoiule jäetud kohvri. Kuna kohvris on uimastiärimeeste raha, hargneb edasi põnev seiklus. Paralleelselt jutustatakse Allan Karlssoni varasemat elulugu, mis on ülikirev: ilmneb, et Karlsson on elu jooksul sattunud olema võtmepositsioonis nii mitmegi ajaloolise sündmuse juures ning kohtunud paljude mõjukate inimestega (nende hulgas [[Harry Truman]], [[Winston Churchill]] jt). Romaani on 2025. aasta seisuga ostetud maailmas umbes 11 miljonit eksemplari ning see on ilmunud 133 riigis (territooriumil) ning selle põhjal on valminud 2013. aastal režissöör [[Felix Herngren]]i mängufilm.<ref>{{Imdb pealkiri|2113681|Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann}}</ref> Jonassoni teine romaan, "Analfabeten som kunde räkna" (e.k. "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga"), ilmus rootsi keeles septembris 2013 ning tõlgiti kohe ka mitmesse keelde. Raamatu keskmes on Lõuna-Aafrika naise ja tema kaaslaste seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Rootsis. Kokku on tal 2025. aasta seisuga ilmunud kaheksa romaani. ==Eesti keeles ilmunud romaanid== * "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Varrak, 2012, 2022, 2023) * "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga" (Varrak, 2014) * "Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad : sekka ka mõni vaenlane" (Varrak, 2016) * "Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju" (Varrak, 2019) * "AS Kättemaks On Magus" (Varrak, 2021) * "Prohvet ja idioot" (Varrak, 2023) * "Algot, Anna Stina ja õnnistatud samakas" (Varrak, 2025) [[Ugala]] teater valis oma 100. hooaja avalavastuseks 2019. aastal romaani "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" dramatiseeringu, mille lavastas [[Ringo Ramul]] ja kus peategelast mängis [[Aarne Soro]].<ref>[https://www.ugala.ee/lavastus/saja-aastane-kes-huppas-aknast-valja-ja-kadus/ "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus"] Ugala teatri koduleht. Vaadatud 06.06.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.jonasjonasson.com/ Jonas Jonassoni koduleht] {{JÄRJESTA:Jonasson, Jonas}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] t2aqof7gudslnmjlmu69c870rpxs646 7168434 7168427 2026-06-06T16:15:08Z Kuriuss 38125 7168434 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jonas Jonasson Koeln Mrz12.jpg|pisi|Jonas Jonasson (2012)]] '''Pär-Ola Jonas Jonasson''' (sünninimega '''Per Ola Jonasson'''; sündinud [[6. juuli]]l [[1961]] [[Växjö]]s) on [[rootslased|rootsi]] ajakirjanik ja kirjanik. Jonas Jonasson on sündinud ja kasvanud Lõuna-Rootsis Växjös. Ta on õppinud [[Göteborgi Ülikool]]is rootsi ja hispaania keelt ning töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Smålandsposten ja [[Expressen]]. 1996. aastal pani ta tööle omaenda meediaettevõtte OTW, mis järjest laienedes andis lõpuks tööd sadakonnale inimesele. 2003. aastal, pärast kaht keerukat seljaoperatsiooni ja tööalast läbipõlemist, müüs ta oma firma maha ja hakkas vabakutselisena raamatuid kirjutama. Alates 2010. aastast teeb ta seda [[Ojamaa|Ojamaa (Gotlandi)]] saarel, kuhu ta toona koos pojaga elama asus. Jonasson sai kirjanikuna tuntuks kohe debüütromaaniga "Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann" (2009; eesti keeles "[[Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus]]", tõlkinud [[Kadri Papp]], Tallinn: Varrak, 2012), millest sai kiiresti rahvusvaheline menuk. Teose peategelane on Allan Karlsson, kes otsustab oma 100. sünnipäeval salaja vanadekodust lahkuda. Ta ronib oma toa aknast välja ning suundub linnakese bussijaama, kus varastab talle hoiule jäetud kohvri. Kuna kohvris on uimastiärimeeste raha, hargneb edasi põnev seiklus. Paralleelselt jutustatakse Allan Karlssoni varasemat elulugu, mis on ülikirev: ilmneb, et Karlsson on elu jooksul sattunud olema võtmepositsioonis nii mitmegi ajaloolise sündmuse juures ning kohtunud paljude mõjukate inimestega (nende hulgas [[Harry Truman]], [[Winston Churchill]] jt). Romaani on 2025. aasta seisuga ostetud maailmas umbes 11 miljonit eksemplari ning see on ilmunud 133 riigis (territooriumil). Selle romaani põhjal on režissöör [[Felix Herngren]] teinud ka samanimelise mängufilmi.<ref>{{Imdb pealkiri|2113681|Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann}}</ref> Jonassoni teine romaan, "Analfabeten som kunde räkna" (e.k. "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga"), ilmus rootsi keeles septembris 2013 ning tõlgiti kohe ka mitmesse keelde. Raamatu keskmes on Lõuna-Aafrika naise ja tema kaaslaste seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Rootsis. Kokku on tal 2025. aasta seisuga ilmunud kaheksa romaani. ==Eesti keeles ilmunud romaanid== * "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Varrak, 2012, 2022, 2023) * "Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga" (Varrak, 2014) * "Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad : sekka ka mõni vaenlane" (Varrak, 2016) * "Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju" (Varrak, 2019) * "AS Kättemaks On Magus" (Varrak, 2021) * "Prohvet ja idioot" (Varrak, 2023) * "Algot, Anna Stina ja õnnistatud samakas" (Varrak, 2025) [[Ugala]] teater valis oma 100. hooaja avalavastuseks 2019. aastal romaani "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" dramatiseeringu, mille lavastas [[Ringo Ramul]] ja kus peategelast mängis [[Aarne Soro]].<ref>[https://www.ugala.ee/lavastus/saja-aastane-kes-huppas-aknast-valja-ja-kadus/ "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus"] Ugala teatri koduleht. Vaadatud 06.06.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.jonasjonasson.com/ Jonas Jonassoni koduleht] {{JÄRJESTA:Jonasson, Jonas}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 5lntg0zbkm4hxor5yqqxoo3zv6568h2 0 344771 7168521 6965269 2026-06-06T21:25:02Z Kuriuss 38125 7168521 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Warren Weaver''' ([[17. juuli]] [[1894]] – [[24. november]] [[1978]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[teadlane]]. Ta on laialdaselt tunnustatud [[masintõlge|masintõlkimise]] [[Pioneer (teerajaja)|pioneerina]] ning kui tähtsa isikuna teaduse toetamisel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Weaver oli aktiivne ka muudel elualadel. == Elulugu == Algul plaanis Weaver õppida inseneriks, aga tema õpetajad, eelkõige Max Mason, aga ka Charles Slichter, matemaatikaprofessor Wisconsini Ülikoolis, mõjutasid Weaverit valima hoopis matemaatikat ja matemaatilist füüsikat.<ref name="http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Weaver.html">http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Weaver.html</ref> Weaver sai Wisconsini Ülikoolist kokku kolm akadeemilist kraadi: bakalaureusekraadi matemaatikas 1916., tsiviilehituses 1917. ja doktorikraadi 1921. aastal. ==Masintõlkimine== Esimest korda mainis Weaver [[masintõlge|masintõlkimist]] [[inimkeel]]te vahel juba aastal 1947. Järgnevatel aastatel innustasid tema [[Rockefelleri Sihtasutus]]e kaaskolleegid teda seda ideed edasi arendama. Selle innustuse mõjul kirjutas ta aastal 1949 märgukirja "Translation" ("Tõlkimine"), mida peetakse antud valdkonna kõige mõjukamaks dokumendiks. Nimelt kirjeldas see dokument masintõlkimise eesmärke ning meetodeid juba enne, kui inimesed hakkasid mõistma, milleks kõigeks arvutid võimelised on, mis pani alguse masintõlkimise uurimisele alguse kõigepealt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning hiljem ka ülejäänud maailmas. Weaveri ettepanekud olid keerulisemad kui lihtlabane sõna-sõnalt tõlkimine, mis ei vii eriti kaugele. Tema ideede seas oli muuhulgas ka [[kontekstitundlikkus]], mida kasutatakse tänapäeva masintõlkimise juures väga tihti. Weaver uskus, et masintõlkimise probleemi saab edukalt lahendada kui krüptograafia probleemi. Ta ütles selle kohta, et kui ma vaatan venekeelset artiklit, siis ma ütlen: "See on tegelikult kirjutatud inglise keeles, aga see on lihtsalt kodeeritud imelike sümbolitega ning see vajab dekodeerimist."<ref>"Translation" (1955), in W.N. Locke and A.D. Booth (eds.), Machine Translation of Languages (MIT Press, Cambridge, Mass.)</ref> == Teaduse edendamine == Warren Weaver alustas küll tööd matemaatikaõpetajana, aga juba enne 38-aastaseks saamist oli ta [[Rockefelleri Sihtasutus]]e juht. Ta kasutas oma ametikohta eelkõige [[bioloogia]] edendamiseks, kuna Weaver mõistis juba varajases eas, kui tähtsat rolli [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] omavad. Paljud sihtasutuse kaudu toetust saanud isikud said hiljem selles vallas [[Nobeli auhind|Nobeli]] või mõne muu kõrge auhinna. <ref>http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/weaver-warren.pdf</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Weaver, Warner}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Wisconsini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1978]] 6ma3y03huc5481ykn7brf7lyip7xxje 0 347519 7168417 7161060 2026-06-06T15:21:14Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Läti mõisad]] 7168417 wikitext text/x-wiki {{Hoone infokast | nimi = Laidi mõis | omakeelne_nimi = ''Laiden'' / ''Laidu muiža'' | pilt = Laidi manor (5).jpg | pildi_laius = 250px | pildi_allkiri = Laidi mõisa fassaad | hoone_tüüp = Mõisa peahoone | arhitektuuristiil = [[Uusklassitsism]] | riik = {{LAT}} | asukoht = [[Laidi vald]], [[Kuldīga piirkond]] | ehituse_algus = 1800 | valmimine = 1810 }} '''Laidi mõis''' (saksa k. ''Laiden'', läti k. ''Laidu muiža'') on mõis [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] [[Laidi]]s. Laidi mõisa hoonetekompleks (peahoone, mõisavalitseja maja, ait-tõllakuur) ja park on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestised. Hoonestus on paigutatud sümmeetriliselt ümber sisehoovi. Peahoone mõlemal küljel paiknevad teineteise vastas ait-tõllakuur ja mõisavalitseja maja, mis on peahoonega ühendatud väravate abil, moodustades visuaalselt ühtse ehitusmahu. Mõisavalitseja maja on mõisakompleksi vanim hoone. Ligi sada aastat asus hoones Laidi põhikool, mis suleti 2022. aastal. Tänapäeval on mõis muudetud rahvusvaheliseks kunstnike residentsiks ja avatud kultuuriruumiks. == Ajalugu == [[Pilt:Laidi manorhouse.jpg|pisi|250px|vasakul|Laidi mõisa häärber]] Esimesed teated mõisast pärinevad 16. ja 17. sajandi vahetusest. Viimane Kuramaa piiskop [[Magnus (hertsog)|Magnus]] andis selle [[1562]]. aastal lääniks kammerhärra E. von Gantzow'le. Pärast [[Piltene piirkond|Piltene piirkonna]] moodustamist kuulus mõis [[Manteuffel|Manteuffel-Szoege]] suguvõsale, 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani aga Brinkenitele. [[1720]]. aastal omandasid selle Mirbachid ja alates [[1750]]. aastast oli see [[Taube]]de perekonna omanduses. Samast aastast muudeti mõis [[fideikomiss]]iks. [[1797]]. aastal ostis mõisa Liepāja kaupmees H. F. Bordelius (Bordell), kes ostis endale ka aadlitiitli. [[1808]]. aastal ostis von Manteuffel mõisa taas oma tütrele Johanna von Lambsdorffile ning edaspidi jäi see [[Lambsdorff]]ide perekonna omandusse. Mõisa häärber ja majandushooned ehitati aastatel [[1800]]–[[1810]] uusklassitsistlikus stiilis. Peahoone sisemuses on säilinud väärtuslikud laemaalingud ja ajaloolised interjööridetailid. Pärast [[1920]]. aasta maareformi võõrandati mõis Johann von Lambsdorffilt ning [[1921]]. aastal rajati mõisa keskusesse kool. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel, 1945. aastal, asus hoones Saksa armee haigla, kuid pärast sõja lõppu taastati seal taas põhikooli tegevus. == Park == 19. sajandi teisel poolel rajas krahv Lambsdorff peahoone ümber avara mõisapargi. Keskosas regulaarse planeeringuga park läheb üle vabakujundusega pargiosaks, kus asuvad tiigid. Pargis kasvavad mitmed võõrliigid, teiste hulgas [[kaukaasia nulg]], [[siberi nulg]], [[torkav kuusk]], [[rumeelia mänd]] ja [[valge mänd]]. == Tänapäev == [[Pilt:Laidi manor (3).jpg|pisi|250px|Vaade Laidi mõisa ansamblile ja väravatele]] Pärast Laidi põhikooli sulgemist kaitsti hoonet lagunemise eest. Kuldīga piirkonnavolikogu sõlmis 10-aastase tasuta kasutamise lepingu ühinguga "Radošais Visums" (juht – teatri stsenograaf ja kostüümikunstnik Inga Bermaka), mis võttis enda peale mõisahoone hooldamise, järkjärgulise taastamise ja kultuurielu edendamise. Kõrvalhoonetest on tänaseks säilinud mõisavalitseja maja ja spordisaaliks ümber ehitatud ait-tõllakuur. Praegu on Laidi mõis koduks rahvusvahelisele kunstnike ja meistrite residentsile, kus on peatunud sadu loovisikuid erinevatest riikidest. Koostöös organisatsiooniga "Dirty Deal Audio" (juht Kristaps Puķītis) on mõisasse loodud unikaalne ruumilise heli ehk ''Ambisonics'' avatud stuudio, mis on baasiks helikunstnike eksperimentidele ja haridusele. Kompleks toimib avatud avaliku ruumina, kus külastajad saavad vaadata näitusi (näiteks keraamik Kristīna Potapova portselantöid), osaleda festivalidel ja nautida loomingulist õhkkonda. == Pildigalerii == <gallery> Pilt:Laidi manor (4).jpg|Laidi mõis (2010) Pilt:Laidi manor (1).jpg|Laidi mõisa peahoone Pilt:2010 05 Laidi (18).jpg|Laidi mõisa kõrvalhoone (ait-tõllakuur) Pilt:Laidu pils 2001-07-21.jpg|Laidi mõis 2001. aastal </gallery> == Kirjandus == * Alberts Zarāns. ''Latvijas pilis un muižas. Castles and manors of Latvia''. Rīga, [[Kategooria:Läti mõisad]] 78peo916ihy95sd9n65vo94wppa8n4e 0 357772 7168643 5688355 2026-06-07T09:13:07Z Velirand 67997 7168643 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Vaba Vietnami Ajutine Valitsus''' (''Chính Phủ Lâm Thời Việt Nam Tự Do'') on Vietnami antikommunistlik eksiilvalitsus. Valitsus asub USA-s: [[Garden Grove]]'is [[California osariik|California osariigis]] ja [[Missouri City]]s [[Texase osariik|Texase osariigis]] ning on asutatud 30. aprillil 1995. [[Kategooria:Vietnam]] [[Kategooria:Eksiilvalitsused]] 78aupxzl9z1dzr1uww0pxvi9hezpzar 0 360750 7168437 7165913 2026-06-06T16:29:22Z Amherst99 15496 7168437 wikitext text/x-wiki [[File:National library of sweden.jpg|pisi|Rootsi Rahvusraamatukogu hoone]] '''Rootsi Rahvusraamatukogu''' (ka Stockholmi Kuninglik Raamatukogu; [[rootsi keel]]es ''Kungliga biblioteket'' – 'kuninglik raamatukogu', [[lühend]] ''KB'') on [[Rootsi]] riiklik [[raamatukogu]]. See kogub ja säilitab kõiki Rootsis trükitud ning audiovideovormingus avaldatud materjale, samuti teistes riikides avaldatud Rootsi-seostega ja rootsikeelseid materjale. Teadusraamatukoguna on sel ka ulatuslik võõrkeelsete raamatute kogu. Rootsi Rahvusraamatukogu rajati [[1661]]. aastal, see asub [[Stockholm]]is. 2009. aastal oli raamatukogu [[eelarve]] 311 miljonit [[Rootsi kroon]]i. 2019. aastal sai raamatukogu direktoriks [[Gunilla Herdenberg|Karin Grönvall Herdenberg]]. ==Välislingid== * [http://www.kb.se/hjalp/english/?lang=en Rootsi Rahvusraamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Rootsi raamatukogud]] [[Kategooria:Rootsi kultuur]] 9fpk0fvea5ms4lbkhobiducrnoyvajg 7168438 7168437 2026-06-06T16:31:22Z Amherst99 15496 7168438 wikitext text/x-wiki [[File:National library of sweden.jpg|pisi|Rootsi Rahvusraamatukogu hoone]] '''Rootsi Rahvusraamatukogu''' (ka Rootsi Kuninglik Raamatukogu; [[rootsi keel]]es ''Kungliga biblioteket'' – 'kuninglik raamatukogu', [[lühend]] ''KB'') on [[Rootsi]] riiklik [[raamatukogu]]. See kogub ja säilitab kõiki Rootsis trükitud ning audiovideovormingus avaldatud materjale, samuti teistes riikides avaldatud Rootsi-seostega ja rootsikeelseid materjale. Teadusraamatukoguna on sel ka ulatuslik võõrkeelsete raamatute kogu. Rootsi Rahvusraamatukogu rajati [[1661]]. aastal, see asub [[Stockholm]]is. 2009. aastal oli raamatukogu [[eelarve]] 311 miljonit [[Rootsi kroon]]i. 2019. aastal sai raamatukogu direktoriks [[Gunilla Herdenberg|Karin Grönvall Herdenberg]]. ==Välislingid== * [http://www.kb.se/hjalp/english/?lang=en Rootsi Rahvusraamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Rootsi raamatukogud]] [[Kategooria:Rootsi kultuur]] 4dheotvg0hwyck8vrzibs2y6rgrqrhc 7168439 7168438 2026-06-06T16:32:42Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7168439 wikitext text/x-wiki [[File:National library of sweden.jpg|pisi|Rootsi Rahvusraamatukogu hoone]] '''Rootsi Rahvusraamatukogu''' (ka Rootsi Kuninglik Raamatukogu; [[rootsi keel]]es ''Kungliga biblioteket'' – 'kuninglik raamatukogu', [[lühend]] ''KB'') on [[Rootsi]] riiklik [[raamatukogu]]. See kogub ja säilitab kõiki Rootsis trükitud ning audiovideovormingus avaldatud materjale, samuti teistes riikides avaldatud Rootsi-seostega ja rootsikeelseid materjale. Teadusraamatukoguna on sel ka ulatuslik võõrkeelsete raamatute kogu. Rootsi Rahvusraamatukogu rajati [[1661]]. aastal, see asub [[Stockholm]]is. 2009. aastal oli raamatukogu [[eelarve]] 311 miljonit [[Rootsi kroon]]i. 2019. aastal sai raamatukogu direktoriks [[Gunilla Herdenberg|Karin Grönvall Herdenberg]]. ==Välislingid== * [https://www.kb.se/eng.html Rootsi Rahvusraamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Rootsi raamatukogud]] [[Kategooria:Rootsi kultuur]] cynmuveyor00dmp3cx78ou43g2386y1 0 363216 7168672 6748379 2026-06-07T10:07:49Z Kuriuss 38125 7168672 wikitext text/x-wiki '''Lümfikapillaarid''' ([[ladina keel|ladina]] ''vas lymphocapillare'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[lümfisüsteem]]i peenimad [[lümfisoon|sooned]]. Lümfikapillaarid algavad [[kude]]dest umbselt.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 444:2004.</ref> Lümfikapillaarid osalevad ka [[mikrovereringe]]s. Lümfikapillaaride areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Lümfikapillaarid paiknevad ümber [[veresoon]]te põimunult kehas peaaegu kõikjal, välja arvatud [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemis]], [[epidermis|epidermises]], [[küüned|küüntes]], [[karvastik|karvastikus]], [[sarvkest|sarvkestas]] ja [[luuüdi|luuüdis]]. Usutakse, et sarvkesta kahjustumise korral, näiteks kontaktläätsest põhjustatud pideva ärrituse tõttu, kui toimub [[uussoonestumine|veresoonte]] sisenemine sarvkesta, siis järgnevad neile ka lümfikapillaarid.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 814:2004.</ref> Lümfikapillaaride ülesandeks on rakkudevälise koevedeliku ära juhtimine, see toimub [[endoteelirakk]]udest koosneva sooneseina kaudu peamiselt [[difusioon]]i teel. Rakulised elemendid ja [[makromolekulid]] sisenevad lümfi [[rakuvaheruum]]ide kaudu või [[pinotsütoos]]i teel.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 325, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> [[Endoteel]] sarnaneb [[verekapillaar]]ide omaga, kuid puudub [[basaalmembraan]]. Soonesein on ühe raku paksune (50–100 nm), rakud on üsna tavalise ehitusega: tuvastatud on [[rakutuum]], [[mitokonder]], [[tsentriool]], [[Golgi kompleks]], karedapinnaline [[Endoplasmaatiline retiikulum|ER]], [[lüsosoom]], [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]] jm. <ref>William N. Charman, Valentino J. Stella, [http://books.google.ee/books?id=EP50meXSXuMC&pg=PA33&dq=biochemical+composition+of+human+lymph&hl=et&sa=X&ei=7cwQU7W7N8K_ygOH34LIBA&redir_esc=y#v=onepage&q=biochemical%20composition%20of%20human%20lymph&f=false Lymphatic Transport of Drugs], CRC Press, lk 5, 1992, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Lümfikapillaaride seina läbistavad nii väikemolekulaarsed ained kui ka valgumolekulid ja suhteliselt suured tahked osad.<ref>"Inimese füsioloogia ja anatoomia", 246:2011</ref> Lümfikapillaarid lähevad üle [[lümfisoon]]teks, mis juhivad [[lümf]]i [[lümfisõlm]]edesse. [[Maks]]a lümfikapillaarid paiknevad maksasagarikest väljaspool.<ref>[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 365, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref> Lümfikapillaar on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh309.html Sissekanne "Terminologia Histologicas", lk 88], H3.09.02.0.05004: Vas lymphocapillare. Lümfikapillaar <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Lymph capillary]] seisuga 26.02.2014.''</small> [[Kategooria:Lümfisüsteem]] jyg5009sm4tad1gsad4brilqq5g84py 0 367878 7168496 7075225 2026-06-06T20:35:33Z Raamaturott 56450 7168496 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2014}} {{allikad}} [[File:Koff, Eva.IMG 20220527 190359 (2).jpg|thumb|Eva Koff kirjandusfestivalil [[HeadRead]]<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. mai 2022</small>]] '''Eva Koff''' (sünninimi '''Eva Rõuk'''; sündinud [[17. aprill]]il [[1973]]) on eesti [[kirjanik]] ja [[õpetaja]]. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1991. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i ning 1996. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe prantsuse keele ja kirjanduse alal. ==Töökäik== Ta on töötanud prantsuse keele õpetajana [[Rocca al Mare kool]]is (2001–2006) ja 2020. aasta seisuga on ta prantsuse keele õpetaja [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is. ==Looming== Ta on kirjutanud stsenaariumi [[Vikerraadio]] lastesaatele "Mina lood", mis oli eetris aastatel 2004–2007.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-01-25 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Aastatel 2011–2014 oli ta [[Eesti Televisioon]]i lastesaate "Lastetuba" stsenarist.{{lisa viide}} ===Ilukirjandus=== * "Kust tulevad vastused?", [[Valgus]], 2002 * "meie isa", 2002; esietendus 12. oktoobril 2002 Eesti Draamateatris * "notre père" ("meie isa"), Presses Universitaires de Caen, 200; * "Sabaga täht", 2005; esietendus 12. detsembril 2006 Pärnu teatris Endla * "Mirr", [[Kirjastuskeskus]], 2008; esietendus 5. veebruaril 2007 VAT Teatris * "Laste hotell", koos [[Indrek Koff]]iga, lastenäidendite kogumik "Hea sõna", Eesti Teatri Agentuur, 2010 * "Keerutädi", Päike ja Pilv, 2012 * "Sinine mägi", Varrak, 2017 * "Kirgas Uni", Härra Tee ja proua Kohvi, 2021 * "Õhuskõndija", Varrak, 2025 ===Tõlkeid=== * [[Amélie Nothomb]], "Jahmatus ja värinad", [[Varrak]], 2006 ==Tunnustus== * 2018 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Sinine mägi") * 2021 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Kirgas uni") ===Kirjandusauhinnad=== * 2001 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] I preemia ("Meie isa") * 2005 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] III preemia ("Sabaga täht") * 2011 – [[Põlvepikuraamatu konkurss]], I koht („Keerutädi“, illustratsioonid [[Marja-Liisa Plats]]) * 2017 – Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus 2017 II preemia käsikirja "Sinine mägi" eest ==Isiklikku== Eva Koff oli abielus kirjanik [[Indrek Koff]]iga ja neil on neli last. == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Koff, Eva}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 9xhp4ax0usmzapp6r2wh73wpq7l1cnr 0 368770 7168662 6148883 2026-06-07T09:58:13Z Kuriuss 38125 7168662 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eosinophil blood smear.JPG|pisi|Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad [[punased verelibled]] (vasakul)]] '''Eosinofiilid''' ehk '''eosinofiilsed granulotsüüdid''' ehk '''atsidofiilid''' ([[ladina keel]]es ''eosinum'', ''eosinophilus'', ''granulocytys acidophilus'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi fagotsüütilised [[leukotsüüdid]].<ref>[[Meditsiinisõnastik]]" 182:2004.</ref> Eosinofiilide noored vormid tekivad [[luuüdi]]s. Eosinofiilide ülesandeks on suuremate parasiitide hävitamine ning allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. Eosinofiilide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Eosinofiilide nimetust kannab ka [[täisvereanalüüs]]i eosinofiilide absoluutarv (lüh '''EO'''). ==[[Roomajad|Roomajatel]]== ===Maolistel=== [[Maolised|Madude]] veres ning kudedes liikuvaid eosinofiile ei ole lõpuni uuritud, teatud autorite arvates on madudel eosinofiilid ikkagi tuvastatavad ja kirjeldatavad.<ref>Elliott Jacobson, [http://books.google.ee/books?id=hhO4WAZcVLEC&pg=PA180&lpg=PA180&dq=eosinophils+in+snakes&source=bl&ots=XfolK2p8ky&sig=9_GzOwfNCi-E4Cx4QlnMiMyRmOM&hl=et&sa=X&ei=sfNZU_j2BKup7AaX-IDwCQ&redir_esc=y#v=onepage&q=eosinophils%20in%20snakes&f=false Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text], CRC Press, lk 147, 2007, ISBN 978 0 8493 2321 8, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Madude vereanalüüside eosinofiilide referentsväärtuste vahemikuks võetakse 0–1%.<ref>[https://web.archive.org/web/20160305013130/http://cal.vet.upenn.edu/projects/ssclinic/refdesk/snakerr.htm Snake Reference Ranges], 2002, University of Pennsylvania School of Veterinary Medicine, Veebiversioon (vaadatud 25.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ==[[Inimene|Inimestel]]== === Terminoloogia === Eosinofiilid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". === Laboratoorne hematoloogia === Eosinofiilide hulk veres on küllalt kõikuv ja varieeruv näitaja, mis sõltub mitmetest teguritest. Eosinofiilide arvu vereproovis määratakse erinevaid automatiseeritud laboratoorse diagnostika meetodeid kasutades. '''Eosinofiilide normväärtused vere automaatuuringu põhjal<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS [[Medicina]], Tallinn, 2007, lk 253, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref>''' {| class="wikitable" ! Patsiendi vanus ! Referentsvahemik |- | sünnijärgselt || 0,0–0,84&nbsp;×&nbsp;10⁹/l |- | 1 eluaasta || 0,3–0,8&nbsp;×&nbsp;10⁹/l |- | 6–12 aasta || 0,1–0,5&nbsp;×&nbsp;10⁹/l |- | naised || 0,0–0,4&nbsp;×&nbsp;10⁹/l |- | mehed|| 0,0–0,4&nbsp;×&nbsp;10⁹/l |} ==Patoloogia== Eosinofiilidega seostatakse inimestel mitmeid allergilisi ja haiguslikke seisundeid, näiteks [[eosinofiilia]], [[eosinofiilne granuloom]], [[eosinopeenia]], [[eosinofiilne gastroenteriit]] jpt. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Eosinophils}} *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne ''Terminologia Histologica''-s] H2.00.04.1.02017: Eosinophilus. Eosinofiil *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/189399/eosinophil Sissekanne Encyclopædia Britannica-s] *[http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/89-valgevererakkude-muutused-eosinofiilia Valgevererakkude muutused - eosinofiilia] *Veterinary & Aquatic Services Department, Drs. Foster & Smith, [http://www.peteducation.com/article.cfm?c=1+2141&aid=3619 Eosinophilic Disease in Cats] *[https://regid.org/discover/conditions-increased-eosinophils Conditions Associated with Increased Eosinophils] *Helene F. Rosenberg, Kimberly D. Dyer & Paul S. Foster, [http://www.nature.com/nri/journal/v13/n1/fig_tab/nri3341_F2.html Cellular features of eosinophils.], Eosinophils: changing perspectives in health and disease, Nature Reviews Immunology 13, 9-22 (Jaanuar 2013), doi:10.1038/nri3341, veebiversioon (vaadatud 25.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Veri]] pfwb3309t2tvsnjuyyn6szzrt3dkv0t 0 370733 7168345 6969183 2026-06-06T13:00:21Z Kuriuss 38125 7168345 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Krista Mulenok''' (sündinud [[26. juuli]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist. MTÜ Kuldne Liiga juhatuse liige, [[Eesti NATO Ühing]]u juhatuse esimees 02.05.2012-31.08.2025, Carolin Illenzeeri Fondi nõukogu liige, Lions klubi Viimsi Ranna asutajaliige, NATO Ühingute katusorganisatsiooni Atlantic Treaty Association juhatuse liige, NATO esimese kodanikuühiskonna naised, rahu ja julgeolek töögrupi liige ning Gender100 võrgustiku Eesti esindaja julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Mulenok on kaitsnud kolm magistrikraadi: juuras [[Tartu Ülikool]]is 2012. aastal, ärikorralduses [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 2001. aastal ning uuel erialal kogukonnatöö vananevas ühiskonnas [[Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž]]is 2025. aastal. Ta oli portaali [[Raamatupidaja.ee]] ja ajakirja [[RP (ajakiri)|RP]] asutaja{{lisa viide}}; mõlemad omandas hiljem [[Äripäeva Kirjastus]]. Mulenok kandideeris üksikkandidaadina [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]]. Ta sai 1265 häält ehk 0,4% häälte koguarvust. Krista Mulenok on olnud abielus 25 aastat, tal on kaks täisealist last.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://valimised.err.ee/v/euro_2014/kandidaadid/4cbb6cb3-d72b-4fb2-acc4-243c7c89a30c Krista Mulenok] portaalis valimised.err.ee * [https://www.youtube.com/watch?v=aCQPv0sleTU "Krista Mulenok Europarlamenti"] Youtube, 9. aprill 2014 (pikem intervjuu) * [http://eurovalimised.blogspot.com/2014/05/krista-mulenok-uksikkandidaat.html Krista Mulenok] ajalehtede Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane ühises valimisblogis, 12. mai 2014 * [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20130628&ID=316438 Krista Mulenok: "Riigikaitseõpetus koolides on oluline tõstmaks noorte kaitsetahet"] Postimees, 28.06.2013 * [http://www.director.ee/noored-juhid-kuidas-rasketel-hetkedel-kitud-kellelt-nu-ksid/ Noored juhid: kuidas rasketel hetkedel käitud, kellelt nõu küsid?] Director, mai 2010 {{JÄRJESTA:Mulenok, Krista}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 0auvaepo41byz1nm5u5m0g3sifn6d57 0 374075 7168667 6947017 2026-06-07T10:02:54Z Kuriuss 38125 7168667 wikitext text/x-wiki [[Fail:Blausen 0649 Monocyte.png|pisi|Monotsüüdi ruumiline kujutis]] '''Monotsüüt''' ([[ladina keel|ladina]] ''monocytys'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi [[rakutuum|tuumaga]] [[rakk|rakud]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 482:2004.</ref> Monotsüüdid küpsevad luuüdis [[monoblast]]idest ja liiguvad vereringesse. [[Vereringe]]s ringlevad nad mõned tunnid kuni mõned päevad ja migreeruvad siis [[kude]]desse nagu [[põrn]], [[maks]], [[kopsud]] ja [[luuüdi]], kus küpsevad [[makrofaagid]]eks.<ref name="Merck Manual Home">"The Merck Manual Home Health Book", [http://www.merckmanuals.com/home/blood_disorders/white_blood_cell_disorders/monocyte_disorders.html Monocyte Disorders], veebiversioon (vaadatud 08.07.2014)</ref> Makrofaagideks või dendriitrakkudeks transformeerumine ja kudedesse liikumine toimub sagedasti [[põletik]]uliste signaalide kuhjudes (mitte kõik makrofaagid ja dendriitrakud ei küpse monotsüütidest). Monotsüüdid kuuluvad [[leukotsüüt]]ide hulka. Monotsüüdid on multifunktsionaalsed ja osalevad organismi [[homöostaas]]is, [[immunkaitse]]s ja kudede reparatsioonis aga on võimelised ka nakatunud rakke hävitama. Läbi kappillaaride seinte kudedesse migreeruvad monotsüüdid komplekteerivad kohalike kasvufaktorite toimel proinflammatoorseid tsütokiine, haaravad mikroobide ja rakkude jäänukeid ning toksilisi molekule. [[Fail:Monocytes, a type of white blood cell (Giemsa stained).jpg|pisi|Monotsüüdid mikroskoobi all]] Monotsüüdid on [[eelllasrakk|eellasrakud]] erinevatele [[dendriitrakk]]ude ja makrofaagide alampopulatsioonidele. Monotsüütide-makrofaagide aktiveerimise tulemusel genereeritakse mikroorganismide 'lammutamiseks' reaktiivseid hapniku osakesi (ROS). Monotsüüdid on ülitundlikud [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguse]] suhtes. Monotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Monotsüütide nimetust kannab ka [[täisvereanalüüs]]i monotsüütide absoluutarv (lüh '''''MONO'''''). ==[[Roomajad|Roomajatel]]== ===Maolistel=== [[Madu]]de monotsüüdid on tuumaga rakud ja sarnanevad välimuselt [[imetajad|imetajate]] monotsüütidega.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 06.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> ==[[Inimene|Inimestel]]== === Terminoloogia === Monotsüüdid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ====Subpopulatsioonid==== Monotsüütide alampopulatsioonide liigitus pole päris selge, levinud jaotus on järgmine: a) raku pinna retseptorit CD14 ekspresseeriv (CD14++ CD16- monotsüüt) b) raku pinna retseptoreid CD14 ekspresseeriv ja lisaks CD16 retseporit ekspresseeriv (CD14+CD16+ monotsüüt). ==Patoloogia== Monotsüütidega (ja makrofaagidega) seostatakse inimestel mitmeid perekondlikke ([[Gaucher' tõbi]], [[Niemanni-Picki tõbi]]) ja omandatud haiguslikke seisundeid. ==Monotsütoos== Monotsüütide hulk (rohkus) veres tõuseb vastusena krooniliste infektsioonide, autoimmuunhaiguste ja verehaigustega ja ka mõnede [[vähk (haigus)|vähivormide]] korral (müeloidse leukeemia puhul paljunevad monotsüüdid või granulotsüüdid).<ref name="Merck Manual Home" /> ==HI-viirus== Monotsüüdid on tõenäoliselt [[HI-viirus]]e reservuaariks HI-positiivsete inimeste organismis.<ref>Christopher M Coleman ja Li Wu, [http://www.retrovirology.com/content/6/1/51 HIV interactions with monocytes and dendritic cells: viral latency and reservoirs], Retrovirology 2009, 6:51 doi:10.1186/1742-4690-6-51, veebiversioon (08.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne Terminologia Histologicas], H2.00.04.1.02010: Monocytys. Monotsüüt * Zorka Mikloska, Lidija Bosnjak, ja Anthony L. Cunningham, [http://jvi.asm.org/content/75/13/5958.full Immature Monocyte-Derived Dendritic Cells Are Productively Infected with Herpes Simplex Virus Type 1], J. Virol. Juuli 2001, 75.köide, nr 13, 5958-5964, doi: 10.1128/JVI.75.13.5958-5964.2001 (vaadatud 08.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Frederic Geissmann, Markus G. Manz, Steffen Jung, Michael H. Sieweke, Miriam Merad, ja Klaus Ley, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2887389/ Development of monocytes, macrophages and dendritic cells], Science. 5. veebruar, 2010; 327(5966): 656–661., doi: 10.1126/science.1178331, PMCID: PMC2887389, NIHMSID: NIHMS175606 (vaadatud 08.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Loems Ziegler-Heitbrock, Petronela Ancuta, Suzanne Crowe, Marc Dalod, Veronika Grau, Derek N. Hart, Pieter J. M. Leenen, Yong-Jun Liu, Gordon MacPherson, Gwendalyn J. Randolph, Juergen Scherberich, Juergen Schmitz, Ken Shortman, Silvano Sozzani, Herbert Strobl, Marek Zembala, Jonathan M. Austyn, ja Manfred B. Lutz, [http://bloodjournal.hematologylibrary.org/content/116/16/e74?sso-checked=1 Nomenclature of monocytes and dendritic cells in blood], 21. oktoober, 2010; Blood: 116 (16) (vaadatud 08.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://wildlifehematology.uga.edu/Reptiles/index.htm Reptile Leukocyte Profiles] (vaadatud 08.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Veri]] en253xy6hqone2ehvdwn1j2v6czpqq7 0 374109 7168615 6944097 2026-06-07T06:51:32Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7168615 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalev Kallemets 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kalev Kallemets 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Kalev Kallemets''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1979]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] ettevõtja ja poliitik, [[Fermi Energia|Fermi Energia OÜ]] juhatuse esimees. Ta oli [[XII Riigikogu]] liige. Ta on lõpetanud [[1997]]. aastal [[Taebla Gümnaasium]]i. [[2002]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonna rahvamajanduse bakalaureuseõppes ja [[2008]]. aastal [[Estonian Business School]]i finantsjuhtimise magistrikraadiga. [[2009]]. aastast oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i doktorant (juhendaja [[Üllas Ehrlich]]). 27. augustil 2019 kaitses ta doktoritöö "Development of Resource Regime of Oil Shale Industry: A Case of Estonia" ("Põlevkivitööstuse ressursipoliitika arendamine Eesti näitel").<ref>https://www.ttu.ee/instituut/arikorralduse-instituut/uudised-64/195170/</ref>Ta on [[Korporatsioon Vironia|Vironia korporatsiooni]] liige. Ta töötas aastatel [[2001]]–[[2002]] [[Justiitsministeerium]]is siseaudiitorina. [[2002]]–[[2003]] oli [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] peasekretär. [[2003]]–[[2008|2016]] OÜ Gutsch juhatuse liige, [[2008]]–[[2011]] MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht, [[2011]]–[[2014]] töötas ta [[Viru Keemia Grupp]] AS-is. 2019. aastal asutas ta ettevõtte [[Fermi Energia]], mille eesmärgiks on arendada võimalust võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike [[moodulreaktor]]. Tal on ettevõttes 40% osalus.<ref>https://majandus24.postimees.ee/6553993/energiaettevote-tahab-eestisse-rajada-uue-polvkonna-tuumareaktorit</ref> == Poliitiline tegevus == Ta kuulus aastatel 1998–2016 ning kuulub uuesti aastast 2019 [[Eesti Reformierakond]]a.<ref>https://www.postimees.ee/3955257/kalev-kallemets-astus-reformierakonnast-valja</ref> Kandideeris [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999.]] ja [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Haapsalu linnavolikokku Reformierakonna nimekirjas (sai 1999. aastal kolm häält ja 2005. aastal kaks häält; kummalgi korral ei osutunud ta valituks); samuti kandideeris ta [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009.]] ja [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Tallinna linnavolikokku (sai 2009. aastal 62 häält ja 2013. aastal 24 häält; kummalgi korral ei osutunud ta valituks (Reformierakonna nimekirjas)). Ta kandideeris [[Riigikogu]] valimistel aastatel [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ja [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] (sai 2003. aastal 245 häält ja 2007. aastal 353 häält; kummalgi korral ei osutunud ta valituks (Reformierakonna nimekirjas)). [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 469 häält. Ta ei osutunud valituks, kuid pääses [[18. juuni]]st [[2014]] asendusliikmena [[XII Riigikogu]] koosseisu. Ta kandideeris ka [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ja sai 423 häält, kuid ei osutunud valituks. <ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html</ref> Kallemets kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 50 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 7. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalev%20kallemets Kalev Kallemetsa osalemine valimistel 1999–2017] {{JÄRJESTA:Kallemets, Kalev}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] i81ymnskv3n4jhl0zlpd5b85nxr13t3 0 374113 7168666 6146029 2026-06-07T10:01:40Z Kuriuss 38125 7168666 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib leukotsüütide hulka liigitatud basofiilidest; adenohüpofüüsi endokriinsete rakkude kohta vaata artiklit [[Basofiilsed rakud]]}} '''Basofiilid''' ehk '''basofiilsed granulotsüüdid''' ([[ladina keel]]es ''basophilus'')<ref>[[Meditsiinisõnastik]]" 182:2004.</ref> on paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] peamiselt [[veri|verega]] ringlevad mittefagotsüütilised [[leukotsüüdid]]. Basofiilid on [[rakutuum|tuumaga]] rakud ja need tekivad [[luuüdi]]s, ringlevad veres ja neid on tuvastatud ka [[põrn]]as ja uuemate uuringute alusel ka [[lümfisõlm]]edes. Basofiilide ülesandeks on [[immuunvastus]]e andmine [[parasiit]]ide leviku aga ka nakkuse korral. Immuunvastuse andmine seisneb spetsiaalsete IgE retseptorite ühinemisel, mille tulemusel vabastatakse hoiustatud [[prostaglandiin]]e, [[serotoniin]]i ja [[histamiin]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20140714214528/http://staryweb.fmed.uniba.sk/patfyz/zapalweb/node26.html 1.4.1 Histamine and serotonin], veebiversioon (vaadatud 09.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> Histamiini vabastamise tõttu seostatakse neid ka mitmesuguste [[ülitundlikkus]]reaktsioonidega.<ref>Leeds University, [http://www.histology.leeds.ac.uk/blood/blood_wbc.php White blood cells], veebiversioon (vaadatud 09.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> Basofiilid sünteesivad vajadusel (rohkem kui [[T-rakk|T-rakud]]) [[tsütokiin]]i IL-4.<ref>Nicholas van Panhuys, Melanie Prout, Elizabeth Forbes, Booki Min, William E Paul, ja Graham Le Gros, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3488853/ Basophils are the Major Producers of IL-4 During Primary Helminth Infection], J Immunol. Mar 1, 2011; 186(5): 2719–2728. doi: 10.4049/jimmunol.1000940, PMCID: PMC3488853, NIHMSID: NIHMS409925, veebiversioon (vaadatud 09.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> Basofiilid saavad väljuda vereringest ning siseneda [[sidekude|sidekoesse]], kus nad meenutavad [[nuumrakk]]e (mastotsüüte).<ref>Abraham L Kierszenbaum, Laura Tres, Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology, 3. trükk, Elsevier Saunders, 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> ==[[Roomajad|Roomajatel]]== ===Maolistel=== [[Maolised|Madude]] veres liikuvaid basofiile ei ole lõpuni uuritud. Basofiilid on küll tuvastatud kuid ei osata kirjeldada nende täpseid funktsioone.<ref>Elliott Jacobson, [http://books.google.ee/books?id=hhO4WAZcVLEC&pg=PA180&lpg=PA180&dq=eosinophils+in+snakes&source=bl&ots=XfolK2p8ky&sig=9_GzOwfNCi-E4Cx4QlnMiMyRmOM&hl=et&sa=X&ei=sfNZU_j2BKup7AaX-IDwCQ&redir_esc=y#v=onepage&q=eosinophils%20in%20snakes&f=false Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text], CRC Press, lk 147, 2007, ISBN 978 0 8493 2321 8, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> Arvatakse, et nende ülesandeks on histamiini vabastamine. Madude vereanalüüside basofiilide referentsväärtuste vahemikuks võetakse 0 - 1 %.<ref>[https://web.archive.org/web/20160305013130/http://cal.vet.upenn.edu/projects/ssclinic/refdesk/snakerr.htm Snake Reference Ranges], 2002, University of Pennsylvania School of Veterinary Medicine, veebiversioon (vaadatud 25.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> ==[[Inimene|Inimestel]]== === Terminoloogia === Basofiilid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Patoloogia== ===Hematoloogia=== Inimestel seostatakse basofiilidega mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[allergia]]. On pakutud ka, et basofiilidel on roll mitmete autoimmuunhaiguste sümptomaatikas - näiteks süsteemne erütematoosluupus+neerude haaratusega, reumatoidartriit, astma, kontaktdermatiit jt. ==Ajaloolist== Basofiilid avastas [[1897]]. aastal [[Paul Erlich]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne ''Terminologia Histologica''-s] H2.00.04.1.02022: Granulocytus basophilus; Basophilus. Basofiilsed granulotsüüdid;Basofiil * [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/55316/basophil Sissekanne Encyclopædia Britannica-s] * [http://wildlifehematology.uga.edu/Reptiles/index.htm Reptile Leukocyte Profiles], veebiversioon (vaadatud 08.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Mark C. Siracusa, Michael R. Comeau, ja David Artis, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3076807/ New insights into basophil biology: initiators, regulators and effectors of type 2 inflammation], Ann N Y Acad Sci. Jan 2011; 1217: 166–177., doi: 10.1111/j.1749-6632.2010.05918.x, veebiversioon (vaadatud 09.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Hematoloogia]] [[Kategooria:Veri]] ksj4cqvuvoj0i61d6geo2c8kz77clnr 0 374415 7168664 6435970 2026-06-07T09:58:47Z Kuriuss 38125 7168664 wikitext text/x-wiki '''Spermatogoon''' ehk '''algseemnerakk''' ([[ladina keel|ladina]] ''spermatogonium'') on enamiku [[suguline sigimine|suguliselt sigivate]] isaste [[organism]]i [[spermatogenees]]i rea diferentseerumata [[tüvirakk]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 715:2004.</ref> Spermatogoonid arenevad [[munand]]ites, seemnetorukeste seintes, ja peale [[mitoos|jagunemist]] muutuvad [[spermatotsüüt]]ideks. Spermatogoon on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh307.html Sissekanne Terminologia Histologicas] H3.07.02.1.00045: Spermatogonium. Spermatogoon <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Spermatogonium]] seisuga 14.07.2014.''</small> [[Kategooria:Androloogia]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] blw7s0mx6z72y0hifpt6ukvsqpzx629 0 374878 7168673 6881375 2026-06-07T10:08:36Z Kuriuss 38125 7168673 wikitext text/x-wiki '''Sooltega seotud lümfikude''' ehk '''sooltega seotud MALT''' (ka '''GALT-süsteem'''; lüh '''GALT''', [[ladina keel|ladina]] ''textus lymphoideus adjunctus intestino'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi [[lümfoidkude|lümfoidkoe]] liik, mis paikneb [[Sool (anatoomia)|soole]] limaskestas. Enamik organismis leiduvatest [[antikeha|antikehi]] komplekteerivatest rakkudest paiknevad soole limaskestas. Primitiivne GALT on olemas ka [[Lõuatud|lõuatutel]] kaladel.<ref>Tak W. Mak, Mary E. Saunders, Bradley D. Jett, [http://books.google.ee/books?id=d4l81P7ODcIC&pg=PA592&lpg=PA592&dq=the+jawless+agnathans+and+GALT&source=bl&ots=xGVoJvlbFN&sig=Y70iGR_sap4qKWVH10Vgt5RWCCY&hl=et&sa=X&ei=593PU-TuE-ap4gS_s4GgAQ&ved=0CDMQ6AEwAw#v=onepage&q=the%20jawless%20agnathans%20and%20GALT&f=false Primer to The Immune Response.], AP Cell, 2.trükk, lk 592, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> Sooltega seotud lümfikoe hulka arvatakse [[koondlümfifolliikul]]id ja ''[[nodi lymphoidei mesenterici]]'', [[ussripik]]. GALT liigitatakse [[MALT-süsteem]]i<ref>P Brandtzaeg, H Kiyono, R Pabst ja M W Russell, [http://www.nature.com/mi/journal/v1/n1/full/mi20079a.html Terminology: nomenclature of mucosa-associated lymphoid tissue], Mucosal Immunology (2008) 1, 31–37. doi:10.1038/mi.2007.9, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> ja nimetatud lümfoidkude osaleb paikses [[limaskestaimmuunsus]]es. GALT struktuurides liiguvad [[lümfirakk|lümfirakud]]- [[T-rakud|T-]] ja [[B-rakud]], dendriitrakud ja koondlümfifolliikulites ka [[Epitheliocytus microplicatus|M-rakud]]. Osadel [[madu]]del on sooltega seotud lümfikude tuvastatud [[suu]] ja [[neel]]u vahel (inglise ''esophageal tonsil'').<ref>Elliott Jacobson, [http://books.google.ee/books?id=hhO4WAZcVLEC&pg=PA9&lpg=PA9&dq=gut-associcated+lymhoid+tissue+in+snakes&source=bl&ots=XgfjG2ufkx&sig=q3WN1IkON_XnHPQqMXCKOvmxc6A&hl=et&sa=X&ei=cwHOU-axM8bm4QTqyYCgAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=gut-associcated%20lymhoid%20tissue%20in%20snakes&f=false Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text], lk 9, 2007, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> GALTi funktsioonideks on [[homöostaas]]i tagamine ja [[patogeen]]idest vabanemine - nende 'kahjutustamine'. GALT on 'märklauaks' mitmete haiguslike seisundite korral nagu näiteks [[süsteemne erütematoosne luupus]], [[HIV]]-1<ref>Saurabh Mehandru, [http://www.prn.org/index.php/progression/article/hiv_1_gastrointestinal_galt_267 The Gastrointestinal Tract in HIV-1 Infection: Questions, Answers, and More Questions!]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014) (''inglise keeles'')</ref>. GALT on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Janeway CA Jr, Travers P, Walport M, ''et al.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27169/ Immunobiology: The Immune System in Health and Disease.], 5.trükk, New York: Garland Science; 2001. veebiversioon (vaadatud 21.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Oláh I, Nagy N, Magyar A, Palya V., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12762399 Esophageal tonsil: a novel gut-associated lymphoid organ. Lühikokkuvõte], Poult Sci. 2003 May;82(5):767-70., veebiversioon (vaadatud 22.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh310.html Sissekanne "Terminologia Histologicas"] H3.10.03.0.03004: Textus lymphoideus adjunctus intestino. Sooltega seotud lümfikude <small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Darmassoziiertes Immunsystem]] seisuga 21.07.2014.''</small> [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Gastroenteroloogia]] [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Immuunsüsteem]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] 03h5vqlcaxb3cwpdgnnbe1mgxkzn999 0 374992 7168678 6435973 2026-06-07T10:11:49Z Kuriuss 38125 7168678 wikitext text/x-wiki '''Ninaga seotud lümfikude''' ehk '''ninaneeluga seotud lümfikude''' (ka '''NALT-süsteem'''; lüh '''NALT''', [[ladina keel|ladina]] ''textus lymphoideus adjunctus naso'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi [[lümfoidkude|lümfoidkoe]] liik, mis paikneb [[nina]]s ja [[ninaõõs|ninaõõne]] limaskestas, [[epiteelkude|epiteelkoe]] all. NALT osaleb paikses [[limaskestaimmuunsus]]es. Ninaneeluga seotud lümfikudede olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning [[apoptoos]] ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. NALT liigitatakse [[MALT-süsteem]]i<ref>P Brandtzaeg, H Kiyono, R Pabst ja M W Russell, [http://www.nature.com/mi/journal/v1/n1/full/mi20079a.html Terminology: nomenclature of mucosa-associated lymphoid tissue], Mucosal Immunology (2008) 1, 31–37. doi:10.1038/mi.2007.9, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Nina limaskest võimaldab mitmete peamiselt õhu kaudu levivate patogeensete mikroorganismide sissepääsu. NALT on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". NALT süsteemi liigitatakse osade autorite poolt ka [[neelumandel| neelumandlitest]], [[suulaemandel|suulaemandlitest]] ja [[keelemandel|keelemandlist]] koosnev [[Waldeyeri neeluring]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 853:2004.</ref> NALT struktuurides liiguvad [[lümfirakk|lümfirakud]]- [[lümfirakk|lümfirakud]]- [[T-rakud|T-]] ja [[B-rakud]], [[makrofaagid]] ja [[dendriitrakud]] ning plasmarakud. NALT struktuurides paiknevad [[lümfisoon|viimasooned]] ja [[veenul]]id. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Shin-ichi Tamura, Takuya Iwasaki, Amy Hodson Thompson, Hideki Asanuma, Ze Chen, Yujiro Suzuki, Chikara Aizawa ja Takeshi Kurata, [http://vir.sgmjournals.org/content/79/2/291.full.pdf Antibody-forming cells in the nasal-associated lymphoid tissue during primary influenza virus infection], Journal of General Virology (1998), 79, 291–299., veebiversioon (vaadatud 24.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Allen Harmsen, Kimberley Kusser, Louise Hartson, Michael Tighe, Mary Jean Sunshine, Jonathon D. Sedgwick, Yongwon Choi, Dan R. Littman, ja Troy D. Randall, [http://www.med.nyu.edu/skirball-lab/littmanlab/publications/ji168986.pdf Cutting Edge: Organogenesis of Nasal-Associated Lymphoid Tissue (NALT) Occurs Independently of Lymphotoxin-α (LTα) and Retinoic Acid Receptor-Related Orphan Receptor- γ, but the Organization of NALT Is LTα Dependent], The American Association of Immunologists, 2002, veebiversioon (vaadatud 24.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * A S DEBERTIN, T TSCHERNIG, H TÖNJES, W J KLEEMANN, H D TRÖGER, ja R PABST.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1808902/ Nasal-associated lymphoid tissue (NALT): frequency and localization in young children], Clin Exp Immunol. Dec 2003; 134(3): 503–507., doi: 10.1111/j.1365-2249.2003.02311.x, PMCID: PMC1808902, veebiversioon (vaadatud 24.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh310.html Sissekanne "Terminologia Histologicas"] H3.10.03.0.03006: Textus lymphoideus adjunctus naso. Ninaga seotud lümfikude [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Immuunsüsteem]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] a41obpcg53hw68o1aebln3rnu2bsaav 0 375157 7168669 6462807 2026-06-07T10:05:36Z Kuriuss 38125 7168669 wikitext text/x-wiki '''Limaskestaks''' ehk '''mukoosaks''' ([[ladina keel]]es ''tunica mucosa'') nimetatakse paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e kehaavausi ja õõneselundite (sh [[sool (anatoomia)|sooled]]) sisepinda katvat kesta.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 429:2004.</ref> Limaskestade areng, morfoloogia, funktsioonid, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi, arenguastmeti kui ka asendist lähtuvalt. Limaskest koosneb valdavalt mitmekihilisest [[limaskesta epiteel]]ist ja selle all paiknevast sidekoelisest [[limaskesta päriskiht|limaskesta päriskihist]] (''lamina propria mucosae'') ning paiguti ka [[limaskesta lihaskiht|limaskesta lihaskihist]] (''lamina muscularis mucosae''). Limaskestale järgneb [[submukooskiht]]. Limaskest on kantud rahvusvahelisse [[inimese anatoomia]] standardisse "[[Terminologia Anatomica]]" ning inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]" vastavate [[elund]]ite limaskestana. Eristatakse [[nina]], [[suu]], [[neel]]u, [[söögitoru]], [[seedetrakt]]i, [[magu|mao]], [[hingetoru]], [[bronh]]ide, [[sapipõis|sapipõie]], [[ussripik]]u, [[kusejuha]], [[kusepõis|kusepõie]], [[peensool]]e, [[käärsool]]e, [[tühisool]]e, [[kaksteistsõrmik]]u, [[tupp (anatoomia)|tupe]], [[sugutilukk|sugutiluku]], [[pärasool]]e, [[emakalimaskest]]a ja silmade [[sidekest]]a jt. Paljude limaskestade seintes paiknevad näärmed, mis [[sekretsioon|eritavad]] [[lima]]. Mitmeis paigus sisaldavad limaskestad ka [[närv]]e ja [[veresoon]]i. Limaskestade funktsioonid sõltuvad [[Elundkond|elundkonnast]]. Nii on suuõõnes, neelus, söögitorus ja pärakus limaskesta ülesandeks [[limaskestaimmuunsus]]e tagamine, maos aga kaitse ja [[maomahl]]a eritamine, peensooles imendumine, jämesooles kaitse, imendumine ja sooltes ka ainete transport.<ref>[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 336, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref> [[Immuunsus|Immuunkaitse]] tagamisel osaleb limaskestas paiknev [[limaskestaga seotud lümfikude]] (sh [[ninaga seotud lümfikude]], [[sooltega seotud lümfikude]], [[bronhidega seotud lümfikude]], silmasidekestaga seotud lümfikude, kõriga seotud MALT, nahaga seotud MALT, kuseteedega seotud MALT, LDALT, TALT jt). Limaskestas on mitmeid rakutüüpe, mille esinemine oleneb limaskesta asukohast, näiteks [[Langerhansi rakud]]. == Vaata ka == *[[endokardium]] *[[emakalimaskest]] *[[limaskestabarjäär]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|mucous membrane}} * [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/395887/mucous-membrane Sissekanne Encyclopædia Britannicas] * [http://tervis.postimees.ee/1159954/beebipillide-kasutamine-voib-rikkuda-suu-limaskesta Beebipillide kasutamine võib rikkuda suu limaskesta], 6. märts 2013, veebiversioon (vaadatud 25.12.2014) <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Mucous membrane]] seisuga 27.07.2014.''</small> [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Immunoloogia]] rwxptteqe7rle2phtfpt51kzjli7nzf 0 376229 7168665 5877487 2026-06-07T09:59:50Z Kuriuss 38125 7168665 wikitext text/x-wiki '''Paraganglionid''' ([[ladina keel]]es ains ''paraganglion''; mitm ''paraganglia'') on osadel [[selgroogsed|selgroogsetel]] mitmete elundite läheduses asetsevad endokriinselt aktiivsed [[rakutuum|tuumaga]] [[rakk]]ude kogumid, mis eritavad bioaktiivseid aineid (näiteks [[katehhoolamiin]]e [[noradrenaliin]]i ja [[dopamiin]]i).<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 561:2004.</ref> Paraganglionid osalevad nii [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] kui [[endokriinsüsteem]]i töös ja liigitatakse [[neuroendokriinsüsteem]]i elundite hulka. Paraganglionid esinevad [[neerud]]es, [[neerupealis]]tes, [[kusepõis|kusepõie]] seinas, [[eesnääre|eesnäärmes]], [[süda]]me juures jm. Paraganglionid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". Paraganglionites võivad areneda [[kasvaja]]d- [[paraganglioom]]id jt. Paraganglionide süsteemi esmakirjeldajaks peetakse [[Alfred Kohn]]i (1903). ==Vaata ka== *[[Zuckerkandli elund]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Portaal|Meditsiin}} * Alfred Kohn. [http://www.biodiversitylibrary.org/item/49496#page/269/mode/1up Archiv für mikroskopische Anatomie. Die Paraganglien.], lk 263–365, 1903., Biodiversity Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 15.08.2014)<small> (''saksa keeles'')</small> * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh308.html Sissekanne Terminologia Histologicas, lk 83] H3.08.02.8.00001: Paraganglia. Paraganglionid * [http://flexikon.doccheck.com/de/Paraganglion Paraganglion], veebiversioon (vaadatud 15.08.2014)<small> (''saksa keeles'')</small> * J. S. D IXON, P. Y. P. JEN ja J. A. GOSLING, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1467784/pdf/joa_1923_0407.pdf Immunohistochemical characteristics of human paraganglion cells and sensory corpuscles associated with the urinary bladder. A developmental study in the male fetus, neonate and infant], J. Anat. (1998) 192, lk 407–415, veebiversioon (vaadatud 15.08.2014)<small> (''saksa keeles'')</small> * WHO classification of tumors (2005)., L. Barnes, L.L.Y. Tse, J.L. Hunt, L. Michaels, [http://w2.iarc.fr/en/publications/pdfs-online/pat-gen/bb9/bb9-chap8.pdf "Tumours of the Paraganglionic System". Pathology and genetics of head and neck tumours.], Lyon: IARC Press. ISBN 9283224175., veebiversioon (vaadatud 15.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Paraganglion]] seisuga 15.08.2014.''</small> [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] gedy2va1o6j2uhhlh48coemhl6z44vd 0 393487 7168605 7019838 2026-06-07T06:31:56Z ~2026-33596-12 231162 7168605 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Tallinna Mustjõe Gümnaasium |Pilt = |Pildiallkiri = |Asutatud = [[1960]] |Koolitüüp = [[gümnaasium]] |Direktor = [[Olga Barabaner]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = [[Tallinn]], [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] |Aadress = [[Paldiski maantee]] 83 |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = http://www.mjg.ee/ |Moto = |Koordinaadid = |Logo = |Kooli logo = }} '''Tallinna Mustjõe Gümnaasium''' on [[Vene keel|vene]] õppekeelega [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s aadressil [[Paldiski maantee]] 83. ==Ajalugu== Kool loodi [[1960]]. aastal Eesti Raudtee keskkooli nr. 1 baasil. Aastani [[1964]] asus kool toonase aadressi järele [[Roopa tänav]] 7A (praegu on see hoone [[Luise tänav]]as). Aastal [[1964]] asus kool oma praegusele kohale; lisandusid eesti klassid [[Tallinna 44. 8-klassiline kool|Tallinna 44. 8-klassilisest koolist]] (endisest Haabersti koolist). Esimene eesti õppekeelega keskkoolilend lõpetas aastal [[1971]]. Eestikeelsed klassid tegutsesid aastani [[1975]], mil kooli eestikeelsete klasside baasil avati [[Kuldnoka tänav (Tallinn)|Kuldnoka tänav]]al eestikeelne [[Tallinna 3. Keskkool]]. [[1998]]. aastani oli kooli nimi '''Tallinna 45. Keskkool'''. Uus Kool ehitanud 2021 aastal. <ref>{{Netiviide |url=http://www.mjg.ee/index.php/ee/2014-09-16-12-08-10 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-03-10 |arhiivimisaeg=2015-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150307160336/http://mjg.ee/index.php/ee/2014-09-16-12-08-10 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.mjg.ee Tallinna Mustjõe Gümnaasium] *[http://www.haridus.ee/asutused/?asid=1294 Kooli infoleht Tallinna Haridusameti kodulehel] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Haabersti linnaosa]] aipopom9aqm09s5m5ao9i6owax2q9lr 0 401664 7168358 6602960 2026-06-06T13:29:14Z Kuriuss 38125 7168358 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Piece of Mind | Liigitus = stuudioalbum | Esitaja = [[Iron Maiden]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 16. mai 1983 | Lindistatud = | Stiil = ''[[heavy metal]]'' | Pikkus = 45:18 | Plaadifirma = [[EMI]]<br />[[Capitol Records|Capitol]] (Põhja-Ameerikas) | Produtsent = [[Martin Birch]] | Arvustused = | Eelmine album = "[[The Number of the Beast]]"<br /><small>(1982)</small> | See album = '''"Piece of Mind"'''<br /><small>(1983)</small> | Järgmine album = "[[Powerslave]]"<br><small>(1984)</small> }} '''"Piece of Mind"''' on [[Iron Maiden]]i neljas stuudioalbum. Albumi andis 1983. aasta mais välja plaadifirma [[EMI]]. Tegu on esimese Iron Maideni stuudioalbumiga, kus trumme mängib [[Nicko McBrain]]. Album oli kommertslikult edukas, jõudei Suurbritannia albumimüügiedetabelis 3. kohale ning sai [[plaatinaplaat|plaatinaplaadi]] staatuse nii Suurbritannias kui ka Põhja-Ameerikas. Albumilt anti välja singlid "[[Flight of Icarus]]" ja "[[The Trooper]]". Albumi reklaamimiseks korraldati maist detsembrini kestnud turnee "[[World Piece Tour]]", mille vältel anti üle maailma 140 kontserti. Üksnes Jaapani väljaandel on loetud üles 6. loona "Phatoor", see võib olla ka kujul "Phatoor – Still Life". Mujal on see lõik aga osa loost "[[Still Life (Iron Maideni laul)|Still Life]]" ja seda pole eraldi ära mainitud, ehk tegu on peidetud looga (nn ''hidden track''). Tegu on tekstsõnumiga, millest arusaamiseks tuleb seda tagurpidi mängida. Tegu oli naljaga, mille tagamõtteks oli süvendada kriitikute arvamust, et Iron Maiden on [[satanism|satanistlik]] bänd. == Ansambli koosseis == *[[Bruce Dickinson]] (vokaal) *[[Dave Murray]] (kitarr) *[[Adrian Smith]] (kitarr ja vokaal) *[[Steve Harris]] (basskitarr ja vokaal) *[[Nicko McBrain]] (trummid) == Laulude loend == === Originaalväljalase === # "[[Where Eagles Dare]]" ([[Steve Harris]]) 6:08 # "[[Revelations]]" ([[Bruce Dickinson]]) 6:51 # "[[Flight of Icarus]]" ([[Adrian Smith]], Dickinson) 3:49 # "[[Die with Your Boots On]]" (Smith, Dickinson, Harris) 5:22 # "[[The Trooper]]" (Harris) 4:10 # "[[Still Life (Iron Maideni laul)|Still Life]]" ([[Dave Murray]], Harris) 4:27 # "[[Quest for Fire]]" (Harris) 3:40 # "[[Sun and Steel]]" (Dickinson, Smith) 3:25 # "[[To Tame a Land]]" (Harris) 7:26 === 1995. aasta uusväljalaske boonus-CD === # "[[I've Got the Fire]]" ([[Montrose (ansambel)|Montrose]]'i kaver) ([[Ronnie Montrose]]) 2:38 # "[[Cross-Eyed Mary]]" ([[Jethro Tull]]i kaver) ([[Ian Anderson]]) 3:55 {{Iron Maiden}} [[Kategooria:Iron Maideni albumid]] [[Kategooria:1983. aasta albumid]] saswh68xbfuhwqrp8vdpflvwlxz4uik 0 402209 7168377 5701001 2026-06-06T14:05:05Z Kuriuss 38125 7168377 wikitext text/x-wiki '''Gottfried Ploucquet''' ([[25. august]] [[1716]] [[Stuttgart]] – [[13. september]] [[1790]] [[Tübingen]]) oli Saksa filosoof ja loogik, üks tuntumaid loogika ja metafüüsika õpetajaid 18. sajandil. Ploucquet sündis pagulaste-[[hugenotid|hugenottide]] peres 1716. aastal. Pärast teoloogia õppimist töötas ta koduõpetaja ja preestrina. Aastatel 1750–1790 töötas ta loogika- ja metafüüsikaprofessorina [[Tübingeni ülikool]]is. Ploucquet suri [[insult|insuldi]] tagajärjel 1790. aastal.{{lisa viide}} Ploucquet kirjutas mitu sellist artiklit, mis on mõjutanud tänapäevase loogika arusaamu. == Kirjandus == * ''Dissertatio, qua Varignionii demonstratio geometrica possibilitatis transsubstantionis enervantur'' (1740) * ''Primaria Monadologiae capita accessionibus quibusdam confirmata et ab objectionibus fortioribus vindicata'' (1748) * ''Methodus tractandi infinita in metaphysicis'' (1748) * ''De libero hominis arbitrio ex idea Spiritus deducto'' (1749) * ''Dissertatio de Materialismo, cum supplementis et confutatione libelli: L´homme machine: inscripti'' (1751) * ''Fundamenta Philosophiae Speculativae'' (1759) * ''Dissertatio historico-cosmologica de lege continuitatis sive gradationis Leibniziana'' (1761) * ''Untersuchungen und Abänderunge der logikalischen Constructionen des Herrn Professor Lambert (1765)'' * ''Institutiones Philosophiae Theoreticae sive De arte cogitandi, notionibus rerum fundamentalibus, Deo, Universo, et speciatim De Homine'' (1772) * ''Expositiones Philosophiae Theoreticae'' (1782) {{JÄRJESTA:Ploucquet, Gottfried}} [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Loogikud]] [[Kategooria:Sündinud 1716]] [[Kategooria:Surnud 1790]] kmnm238vdz7yzjk341o2w1pmpjlgg09 0 410886 7168692 7167081 2026-06-07T10:54:14Z Velirand 67997 /* Kon */ 7168692 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ko". ==Kob== *[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–1945?) *[[Irakli Kobahhidze]], Gruusia jurist ja poliitik (1978–) *[[Minoru Kobata]], jaapani endine jalgpallur (1946–) *[[Daigo Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[George Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828) *[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–) *[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–) *[[Ryōyū Kobayashi]], Jaapani suusahüppaja (1996–) *[[Tadao Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1930–) *[[Yayoi Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Yuki Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–) *[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918) *[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937) *[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969) *[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–) *[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) *[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848) *[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988) *[[Selma Kobla]], eesti arst (1910–1990) *[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018) *[[Jost Kobusch]], saksa alpinist (1992–) *[[Olha Kobõljanska]], ukraina kirjanik ja naisõiguslane (1863–1942) ==Koc== *[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) *[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864) *[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941) *[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838) *[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939) *[[Helena Koch]], eesti lastekirjanik ja kirjanduskriitik (1989–) *[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957) *[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602) *[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828) *[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–) *[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–) *[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–) *[[Mirjam Koch]], eesti raadioajakirjanik ja tantsija (2001–) *[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669) *[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710) *[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910) *[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–) *[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) *[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998) *[[Anete Kociņa]], läti odaviskaja (1996–) *[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–) *[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994) *[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–) ==Kod== *[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967) *[[Vilve Kodanik]], Eesti sõudja (1955–) *[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983) *[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) *[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) *[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees *[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?) *[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane *[[Mari Kodres]] *[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) *[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–) ==Koe== *[[David Koechner]], USA näitleja (1962–) *[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–) *[[Johann Koell]], eesti vaimulik *[[Karl Koemets]], Eesti maamõõtja ja poliitik (1878–1948) *[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950) *[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–) *[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901) *[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–) *[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989) *[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983) *[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970) ==Kof== *[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–) *[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) *[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) *[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–) *[[Hervé Koffi]], Burkina Faso jalgpallur (1996–) *[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) *[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) *[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–) *[[Lev Kofman]], Nõukogude Liidu ja Kanada kosmoloog (1957–2009) *[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–) ==Kog== *[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) *[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959) *[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017) *[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) *[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982) *[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–) *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener (1944–2004) *[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–2023) *[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) *[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014) *[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) *[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–) *[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–) ==Koh== *[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993) *[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) *[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977) *[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966) *[[Shiho Kohata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) *[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja *[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003) *[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017) *[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981) *[[Georg Kohlap]], Uus-Meremaal elanud ja tegutsenud eesti fotograaf (1932–2007) *[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987) *[[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1968–) *[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964) *[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Arvo Kohv]], eesti sõudja (1958–2020) *[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–) *[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–) *[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–) *[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–) ==Koi== *[[Yuka Koide]], jaapani näitlejatar ja modell (1985–) *[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004) *[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886) *[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) *[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940) *[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914) *[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) *[[Märt Koik]], eesti näitleja ja videoblogija (1990–) *[[Roby Koik]], Eesti kohtunik (1964–) *[[Theodor Koik]], Eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik (1888–1941) *[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–) *[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) *[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) *[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010) *[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016) *[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) *[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) *[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) *[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–) *[[Ryuji Koizumi]], Jaapani jurist ja poliitik (1952–) *[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–) *[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980) *[[Enn Koit]], eesti keeleteadlane (1914–1969) *[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988) *[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) *[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–) *[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996) *[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) *[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) *[[Aivar Koitla]], (1961–) *[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974) *[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–) *[[Tiit Koitnurm]], eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–) *[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017) *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–) *[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane *[[Tomi Koivisto]], soome füüsik (1977–) *[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–) *[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) *[[Hannes Koivunen]], soome poksija, treener ja poksitegelane (1911–1990) *[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–) *[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–) ==Koj== *[[Hiromi Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuyuki Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–) *[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–) == Kok== *[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018) *[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–) *[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–) *[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) *[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013) *[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) *[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942) *[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–) *[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996) *[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920) *[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–) *[[Richard Kokk]], Eesti mereväelane (1904–1977) *[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–) *[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–) *[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) *[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990) *[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967) *[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) *[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977) *[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008) *[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) *[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist *[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933) *[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992) *[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–) *[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946) *[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) *[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020) *[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015) *[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–) *[[Arba Kokalari]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1986–) *[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964) *[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021) *[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–) *[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943) *[[Marko Koks]], eesti käsipallur ja treener (1975–) *[[Sachiko Kokubu]], jaapani näitleja ja modell (1976–) ==Kol== *[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–) *[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009) *[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) *[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017) *[[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik (1894–1990) *[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) *[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956) *[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947) *[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884) *[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871) *[[Maximilian Kolbe]], poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter ja katoliku kiriku pühak (1894–1941) *[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–) *[[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja (1997–) *[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890) *[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021) *[[Ene Kolbre]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006) *[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964) *[[Georg Kold]] (1885–1948) *[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925) *[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–) *[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–2025) *[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) *[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013) *[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966) *[[Pavel Kolesnik]], NSV Liidu sõjaväelane (kontradmiral) (1916–1977) *[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–) *[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–) *[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997) *[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016) *[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013) *[[Agnes Kolga]], eesti kirjanik ja õpetaja (1999–) *[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–) *[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) *[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021) *[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) *[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010) *[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist *[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–) *[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) *[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963) *[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986) *[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013) *[[August Kolk (kapten)|August Kolk]], Eesti sõjaväelane (1902–1997) *[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021) *[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–) *[[Ellen Kolk]], eesti skulptor (1942–) *[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000) *[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991) *[[Ivo Kolk]], eesti karateka, kergejõustiklane ja politseiametnik (1976–) *[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) *[[Jüri Kolk (ihtüoloog)|Jüri Kolk]], eesti ihtüoloog ja õpetaja (1940–2010) *[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–) *[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) *[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–) *[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971) *[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) *[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018) *[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–) *[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–) *[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992) *[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998) *[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) *[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, esperanto keele õpikute autor (1939–) *[[Dmitri Kolker]], vene füüsik (1968–2022) *[[Arved Koll]], Eesti politseinik (1896–1918) *[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) *[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954) *[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852) *[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943) *[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ja kultuuriajakirjanik (1971–) *[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998) *[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–) *[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) *[[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (1945–2022) *[[Peeter Kollist]], eesti metsateadlane (1921–1991) *[[Kristo Kollo]], eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur (1990–) *[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–) *[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) *[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–) *[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–) *[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974) *[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–) *[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952) *[[Käthe Kollwitz]], saksa kunstnik (1867–1945) *[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994) *[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961) *[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987) *[[Aurel Kolnai]], Ungari juudi päritolu filosoof (1900–1973) *[[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Mihhail Kolobov]], Eesti jalgpallur (2005–) *[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–) *[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–) *[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–) *[[Niko Kolodny]], USA filosoof *[[Stanislav Kolodub]], Eesti näitleja (1992–) *[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–) *[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013) *[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944) *[[Ihor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–) *[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog ja poliitik (1937–) *[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992) *[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015) *[[Maret Kolsar]], eesti muusikapedagoog, dirigent ja laulukirjutaja (1937–2022) *[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) *[[Derek Kolstad]], USA stsenarist ja produtsent (1974–) *[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842) *[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist (1898–1940) *[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920) *[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) *[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) *[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) *[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002) *[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–) *[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–) *[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974) *[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja *[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–) ==Kom== *[[Mitsuru Komaeda]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–) *[[Yūichi Komano]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–) *[[Igor Komarov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1964–) *[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967) *[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973) *[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) *[[Constantinos Kombos]], Küprose jurist ja poliitik (1976–) *[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969) *[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–) *[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992) *[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670) *[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) *[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–) *[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–) *[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017) *[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–) *[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–) *[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935) *[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) *[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966) *[[Aivar Kommisaar]], eesti veemotospordi treener (1968–) *[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–) *[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982) *[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–) *[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–) *[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–) *[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) *[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974) *[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940) *[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–) *[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Tiina Kompus]], eesti allveesportlane ja psühholoog (1949–) *[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994) *[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) ==Kon== *[[Dinmuhamed Konajev]], Kasahhi NSV partei- ja riigitegelane (1912–1993) *[[Elmedin Konaković]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1974–) *[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–) *[[Nikolai Konarev]], Nõukogude Liidu poliitik (raudteeministerminister) (1927–2007) *[[Daniel Konarzewski]], Venemaa Keisririigi ja Poola sõjaväelane (1871–1935) *[[Igor Konašenkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1966–) *[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622) *[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–) *[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965) *[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931) *[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973) *[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985) *[[Daigorō Kondō]], jaapani jalgpallur *[[Kōji Kondō]], jaapani jalgpallur (1972–2003) *[[Naoya Kondō]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Shuko Kondo]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–) *[[Ivan Kondov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1968–) *[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938) *[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984) *[[Valeri Kondratjuk]], Ukraina riigiametnik (1970–) *[[Vladislav Kondratovič]], Leedu poliitik (1972–) *[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–) *[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–) *[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–) *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) *[[John Konesky]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (1980–) *[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973) *[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944) *[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Heiki Kongi]], eesti skulptor *[[Kristi Kongi]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1985–) *[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990) *[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968) *[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–2022) *[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) *[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996) *[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017) *[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936) *[[Alar Konist]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjutant (1779–1831) *[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988) *[[Grete Konksi]], eesti näitleja (1996–) *[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019) *[[Alvine Konno]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1901–1994) *[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942) *[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) *[[Yasuyuki Konno]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Yuiko Konno]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Kazuhisa Kōno]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–) *[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945) *[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–) *[[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur (2000–) *[[Roman Konoplev]], vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik (1973–) *[[Jevgen Konovalets]], Ukraina sõjaväelane (1891–1938) *[[Johan-Kristjan Konovalov]], Eesti poliitik (1990–) *[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–) *[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–) *[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–) *[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101) *[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918) *[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop *[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039) *[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) *[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152) *[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254) *[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister *[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015) *[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) *[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010) *[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970) *[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) *[[Konradin]] (1251–1268) *[[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (1942–2021) *[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) *[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–) *[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933) *[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949) *[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) *[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–) *[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) *[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011) *[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993) *[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) *[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996) *[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975) *[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–2023) *[[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane (2007–) *[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–) *[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–) *[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915) *[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923) *[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) *[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453) *[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) *[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) *[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–) *[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) *[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) *[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973) *[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–) *[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–) *[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) *[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Andréas Kontokánis]], kreeka fotograaf ja malekohtunik (1981–) *[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–) *[[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist (1979–) *[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–) *[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) *[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938) *[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–) *[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956) *[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane *[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988) *[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) *[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987) *[[Andres Kontus]], eesti trombooni- ja klahvpillimängija (1981–) *[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) *[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–) *[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) *[[Joseph Kony]], Uganda mässuline *[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977) *[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–) ==Koo== *[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007) *[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–) *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) *[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934) *[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975) *[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000) *[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) *[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) *[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) *[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966) *[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971) *[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–) *[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981) *[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919) *[[Jeff Koons]], Ameerika Ühendriikide popkunstnik (1955–) *[[Aire Koop]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1987–) *[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988) *[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–) *[[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur (1998–) *[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–) *[[Ferdinand Koorits]], eesti poksija (1910–1963) *[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956) *[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006) *[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–) *[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964) *[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) *[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935) *[[Jaanus Koort]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1985–) *[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976) *[[Ken Koort]] (1980–) *[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977) *[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) *[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) *[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–) *[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999) *[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) *[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–) *[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–) *[[Toivo Koovit]], endine eesti kergejõustiklane (1946–) *[[George Kooymans]], hollandi muusik (1948–2025) ==Kop== *[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–) *[[Lidia Kopania]], poola laulja (1978–) *[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543) *[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930) *[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) *[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) *[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010) *[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975) *[[Pavel Kopnin]], vene filosoof (1922–1971) *[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–) *[[Hermann Kopp]], saksa keemik ja teadusajaloolane (1817–1892) *[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) *[[Aare Koppel]], eesti füüsik (1934–1991) *[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004) *[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) *[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) *[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005) *[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978) *[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965) *[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941) *[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) *[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–) *[[Henning Koppel]], taani kunstnik ja kujundaja (1918–1981) *[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944) *[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020) *[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) *[[Jakob Koppel]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1897–1941) *[[Janika Koppel]], eesti lavastaja (1976–) *[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–) *[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988) *[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906) *[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–) *[[Katrina Koppel]], eesti üliõpilas- ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–) *[[Kristina Koppel]], eesti leksikograaf (1985–) *[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021) *[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–2023) *[[Lovise Harriette Koppel]], eesti orienteeruja (2006–) *[[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja (1959–) *[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952) *[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) *[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja *[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) *[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964) *[[Paula Koppel]], eesti leksikograaf ja õppejõud (1885–1974) *[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–) *[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–) *[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) *[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004) *[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–) *[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006) *[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014) *[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–) *[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) *[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) *[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) *[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982) *[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–) *[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956) *[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997) *[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016) *[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–) *[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993) ==Kor== *[[Dzmitryj Koraboŭ]], valgevene jäähokimängija (1989–) *[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–) *[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–) *[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–) *[[Alfred Korba]], eesti kirjastustegelane (1925–2005) *[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–) *[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942) *[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) *[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–) *[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–) *[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–) *[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1887–1945) *[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) *[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) *[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–2023) *[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–) *[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966) *[[Emmanuel Korir]], Keenia kergejõustiklane (1995–) *[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–) *[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936) *[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–) *[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–) *[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–) *[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980) *[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–) *[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–) *[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997) *[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937) *[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–) *[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–) *[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001) *[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) *[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–) *[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004) *[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984) *[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–2023) *[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–) *[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) *[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–) *[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–) *[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012) *[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–) *[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–) *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001) *[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) *[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) *[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967) *[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953) *[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018) *[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570) *[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947) *[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) *[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918) *[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807) *[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858) *[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–) *[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) *[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018) *[[Shinzō Kōroki]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973) *[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966) *[[Sergei Koroljov (riigiametnik)|Sergei Koroljov]], Venemaa riigiametnik (1962–) *[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–) *[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–) *[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–) *[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933 *[[Mihhail Korotajev]], Venemaa endine jalgpallur (1971–) *[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–) *[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude sõjaväelane (1902–1973) *[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–) *[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) *[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990) *[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–) *[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) *[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013) *[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941) *[[Viktor Korrovits]], Eesti füüsik, terminoloog ja endine poliitik (1945–) *[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–) *[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–) *[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017) *[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–) *[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992) *[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–) *[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971) *[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–) *[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) *[[Adolf Kortel]], eesti isetegevuslik maalikunstnik (1921–1988) *[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020) *[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–) *[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987) *[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003) *[[Neeme Korv]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–) ==Kos== *[[Marta Kos]], Sloveenia diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane (1971–) *[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–) *[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) *[[Aleksander Kościów]], poola helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–) *[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) *[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–) *[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–) *[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–) *[[Pille Kose]], eesti lavastuskunstnik (1988–) *[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006) *[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957) *[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) *[[Lilian Kosenkranius]], Eesti ajakirjanik (1930–2022) *[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) *[[Brigid Kosgei]], Keenia pikamaajooksja (1994–) *[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) *[[Takeshi Koshida]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) *[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) *[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) *[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966) *[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988) *[[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja (1886–1942) *[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–) *[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–) *[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) *[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993) *[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) *[[Pirkko Koski]], soome teatriteadlane (1941–) *[[Mikko Koskinen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–) *[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–2024) *[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012) *[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941) *[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–) *[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969) *[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980) *[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993) *[[vaga Kosmas]], pühak *[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–) *[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–) *[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941) *[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) *[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) *[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936) *[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) *[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–) *[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–) *[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–) *[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012) *[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976) *[[Odilon Kossounou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2001–) *[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996) *[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894) *[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980) *[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936) *[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021) *[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994) *[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021) *[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) *[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik *[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) *[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–) *[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–) *[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–) *[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–) *[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–) *[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–) *[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–) *[[Klim Kostin]], vene jäähokimängija (1999–) *[[Fjodor Kostjajev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1878—1925) *[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–) *[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) *[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) *[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–) *[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–) *[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–) *[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–) *[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817) ==Koš== *[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–) *[[Sabīne Košeļeva]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1989–) *[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–) *[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) *[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976) *[[Mihhail Koškin]], vene tankikonstruktor (1898–1940) *[[Jan Košťálek]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–) ==Koz== *[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1955–1990) *[[Dmõtro Kozatskõi]], ukraina fotograaf ja sõjaväelane (1995–) *[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–) *[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901) *[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006) *[[Mihhail Kozlov]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1978) *[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010) *[[Viktor Kozlov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1905–1984) *[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–) *[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–2025) *[[Harri Kozlovski]], eesti poksija (1941–1992) *[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) *[[Grzegorz Kozłowski]], Poola diplomaat (1974–) *[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970) *[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) *[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–) *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015) *[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983) ==Kož== *[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) *[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991) *[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–) ==Kot== *[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi (1977–) *[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943) *[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994) *[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) *[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–) *[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–) *[[Edith Kotka-Nyman]], eesti keele õpetaja ja õpikute autor ning kultuuritegelane Rootsis (1932–2017) *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) *[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–) *[[Elvi Kotkas]], eesti muusikapedagoog (1929–) *[[Johannes Kotkas]] (1915–1998) *[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) *[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–) *[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–) *[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983) *[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–2008) *[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982) *[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–) *[[Virve Kotkas]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1924–2004) *[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand) *[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) *[[František Kotlaba]], tšehhi botaanik ja mükoloog (1927–2020) *[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) *[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963) *[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–) *[[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog (1934–2023) *[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981) *[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) *[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–) *[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–) *[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–) *[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) *[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–) *[[Andres Kotsar]], eesti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007) *[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942) *[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) *[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977) *[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–) *[[Dmõtro Kotsjubailo]], Ukraina sõjaväelane (1995–2023) *[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913) *[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014) *[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) *[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) *[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999) *[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–) *[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889) *[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819) *[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846) *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911) *[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–) *[[Jan Kott]], poola poliitaktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001) *[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977) *[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963) *[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) *[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) *[[Kerri Kotta]], eesti muusikateoreetik ja helilooja (1969–) *[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) *[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998) *[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–) ==Kou== *[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–) *[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–) *[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–) *[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) *[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–) *[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–) *[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–) *[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Elena Kountoura]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija (1988–) *[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–) ==Kov== *[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–) *[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017) *[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995) *[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–) *[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–) *[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) *[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–) *[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–) *[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Peeter Koval]], eesti endine mootorrattasportlane (1956–) *[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–) *[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) *[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) *[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) *[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–) *[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891) *[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883) *[[Julija Kovaliv]], Ukraina riigiametnik ja diplomaat (1985–) *[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021) *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011) *[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015) *[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–) *[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–) *[[Andri Kovaltšuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) *[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–) *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija (1988–) *[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–) ==Kow== *[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) *[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–) *[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja (1975–) *[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021) *[[Krystyna Kowalik-Bańczyk]], poola jurist (1976–) *[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–) *[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013) *[[Dawid Kownacki]], poola jalgpallur (1997–) ==Koy== *[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]] 5vget60lqsa7p07fieddbrxqnlligkg 0 412975 7168686 7167068 2026-06-07T10:45:37Z Velirand 67997 /* Lip */ 7168686 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Li". ==Li== *[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762) *[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–) *[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–2023) *[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–) *[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–) *[[Li Qiang]], Hiina poliitik (1959–) *[[Li Shangfu]], Hiina aerokosmoseinsener ja endine sõjaväelane (1958–) *[[Li Zongren]], hiina väejuht (1890–1969) *[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) *[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–) ==Lia== *[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006) *[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–2023) ==Lib== *[[Willard Libby]], Ameerika Ühendriikide keemik (1908–1980) *[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) *[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) *[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919) *[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) *[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–) *[[Liberius]], paavst (4. sajand) *[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980) *[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) *[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016) *[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) *[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) *[[Raino Liblik]], eesti koolijuht (1977–) *[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–) ==Lic== *[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) *[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) *[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997) *[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–) *[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692) *[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–) *[[Licinius]] *[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) *[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–) ==Lid== *[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–) *[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa ("Alice") (1852–1934) *[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) *[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845) *[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–) *[[Nicklas Lidström]], endine Rootsi jäähokimängija (1970–) ==Lie== *[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–) *[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908) *[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968) *[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004) *[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003) *[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011) *[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016) *[[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]], baltisaksa rahvusest Eesti luteri vaimulik (1891–1949) *[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–2024) *[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–2022) *[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935) *[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–2026) *[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958) *[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) *[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964) *[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911) * [[Abe Liebman]], Eesti ajaloolane (1914–1990) *[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–) *[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019) *[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–) *[[Andris Liepa]], Venemaa balletilavastaja ja endine balletitantsija (1962–) *[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–) *[[Māris Liepa]], läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija (1936–1989) *[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) *[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) *[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–) *[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998) *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942) *[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) *[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925) *[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984) *[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–) *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880) ==Lif== *[[Serge Lifar]], Prantsusmaa ballettmeister (1905–1986) *[[Jevgeni Lifšits]], vene füüsik (1915–1985) ==Lig== *[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) *[[Taavo Lige]], eesti vaimulik *[[Timo Lige]] *[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–) *[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006) *[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1938–2023) *[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998) *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990) *[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–) *[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–) *[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994) *[[Viive Ligi]], eesti jurist ja kohtunik (1956–) *[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) *[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) *[[Alfonso Liguori]], itaalia katoliku piiskop, filosoof, teoloog, kirjanik ja helilooja (1696–1787) *[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–) ==Lih== *[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–) ==Lii== *[[Roode Liias]], eesti majandusteadlane (1953–) *[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–) *[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–) *[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) *[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996) *[[Nikolai Liidemann]], Eesti sõjaväelane, politseinik ja kommunistlik poliitik (1895–1973) *[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) *[[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1996–) *[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–1997) *[[Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995) *[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940) *[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) *[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–) *[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) *[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975) *[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–2025) *[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–) *[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974) *[[Marianna Liik]], eesti helilooja (1992–) *[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) *[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938) *[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983) *[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–) *[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017) *[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–) *[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941) *[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–) *[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022) *[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989) *[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) *[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) *[[Vahur-Peeter Liin]], eesti jurist (1983–) *[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) *[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) *[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–) *[[Jaan Liinat]], eesti muusik ja helilooja (1977–) *[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) *[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–) *[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–2017) *[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941) *[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) *[[Sander Alex Liit]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–) *[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021) *[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004) *[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) *[[Aivo Liiv]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–2025) *[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–) *[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995) *[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) *[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941) *[[Ferdinand Liiv]], eesti kunstnik (1912–1948) *[[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane (1933–1982) *[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021) *[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–) *[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938) *[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957) *[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913) *[[Jüri Liiv]], eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja (1964–) *[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–) *[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) *[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) *[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942) *[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–) *[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–) *[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) *[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992) *[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009) *[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik *[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) *[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015) *[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–) *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1964–) *[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) *[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–) *[[Vergine Liiv-Hillep]], eesti päritolu Belgia maalikunstnik (1922–2015) *[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–) *[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) *[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–) *[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–) *[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017) *[[Margus Liiva]], Eesti poliitik (1988–) *[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–) *[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–2023) *[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016) *[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008) *[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) *[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–) *[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000) *[[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941) *[[Lembit Liivak]], eesti hispanist *[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–) *[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993) *[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942) *[[Paul Liivak (loomaarst)|Paul Liivak]], eesti loomaarst (1902–1969) *[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958) *[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–) *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017) *[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–) *[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) *[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–) *[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–) *[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kalle Liivamägi]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–) *[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) *[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–) *[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–) *[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) *[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017) *[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1889–1938) *[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–) *[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–2025) *[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013) *[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–) *[[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (1954–2026) *[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995) *[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992) *[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978) *[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–) *[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–) *[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) *[[Meelis Liivlaid]], eesti jurist ja merekirjanik (1976–) *[[Rain Liivoja]], Eesti ja Austraalia õigusteadlane (1980–) *[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982) *[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–) ==Lik== *[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–) *[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018) *[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–) *[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–) ==Lil== *[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–) *[[Lil Peep]], USA räppar, laulja ja laulukirjutaja (1996–2017) *[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–) *[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983) *[[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1979–) *[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) *[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928) *[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785) *[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875) *[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895) *[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) *[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) *[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936) *[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917) *[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576) *[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998) *[[Johan Lilius]] (1724–1803) *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–) *[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–) *[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) *[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993) *[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) *[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) *[[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija (1999–) *[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) *[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–) *[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–) *[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–) *[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) *[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) *[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–) *[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) *[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–) *[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–) *[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) *[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914) *[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951) *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) *[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–) *[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) *[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–) *[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) *[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik *[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–) *[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) *[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924) *[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) *[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–) *[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) *[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–2023) *[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Emil Lilleberg]], norra jäähokimängija (2001–) *[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) *[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–) *[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) *[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–) *[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965) *[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–) *[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) *[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) *[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980) *[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) *[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) *[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) *[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–) *[[Pille-Riin Lillepalu-Tubli]], Eesti teatritöötaja ja omavalitsuspoliitik (1990–) *[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–) *[[Ervin Lillepea]], eesti muusik ja laulja (1957–) *[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) *[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–2020) *[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–) *[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–) *[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–2024) *[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662) *[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966) *[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019) *[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012) *[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–2025) *[[George Lillo]], inglise näitekirjanik (1693–1739) *[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–) *[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) *[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) *[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–) ==Lim== *[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–) *[[Lucas Lima]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Paulo César Lima]], Brasiilia endine jalgpallur (1949–) *[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–2019) *[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) *[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) *[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013) *[[Robin Limberg]], Eesti jalgpallur (2001–) *[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012) *[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–) *[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik ==Lin== *[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) *[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–) *[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–) *[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–) *[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–) *[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–) *[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983) *[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?) *[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008) *[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865) *[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989) *[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–) *[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993) *[[Imbi Lind]], eesti maali- ja filmikunstnik (1930–2025) *[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887) *[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944) *[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) *[[Regina Lind]], eesti sotsiaaltöötaja ja koolitaja *[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984) *[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–) *[[Valentin Lind]], eesti näitleja, tantsija ja lavastaja (1909–1980) *[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017) *[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985) *[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) *[[Magnus Lindberg]], Soome helilooja (1958–) *[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Simon Lindberg]], Rootsi neonatslik poliitik (1983–) *[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974) *[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021) *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija (1993–) *[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908) *[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Andrei Linde]], Nõukogude Liidu ja USA kosmoloog (1948–) *[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–) *[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) *[[Carl von Linde]], saksa teadlane, insener ja ettevõtja (1842–1934) *[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936) *[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop *[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–) *[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–) *[[Keijo Lindeberg]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Esa Lindell]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–) *[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Alma Lindeman]], Eesti riigiametnik (1888–1964) *[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941) *[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795) *[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–) *[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898) *[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–) *[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919) *[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–) *[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–) *[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925) *[[Üllas Linder]], eesti baptisti vaimulik (1953–) *[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–) *[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930) *[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) *[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929) *[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002) *[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–) *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) *[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) *[[Ryan Lindgren]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017) *[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) *[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941) *[[Bendt Lindhardt]], Taani vaimulik (1804–1894) *[[Lauritz Christian Lindhardt]], Taani hambaarst *[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Emil Lindholm]], soome rallisõitja (1996–) *[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) *[[Sebastian Lindholm]], soome rallisõitja (1961–) *[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) *[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941) *[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015) *[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) *[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865) *[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–) *[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) *[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) *[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009) *[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985) *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–2025) *[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–) *[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–) *[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–) *[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1862–1931) *[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019) *[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019) *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija (1973–) *[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990) *[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968) *[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) *[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) *[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939) *[[Jesper Lindstrøm]], taani jalgpallur (2000–) *[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910) *[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–) *[[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja (1896–1951) *[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–) *[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) *[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985) *[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–) *[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–) *[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) *[[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik (1933–) *[[Antti Lindtman]], Soome poliitik (1982–) *[[Marius Lindvik]], Norra suusahüppaja (1998–) *[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–) *[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) *[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) *[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984) *[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–) *[[Kaisa Ling]], eesti laulja, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1990–) *[[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (1926–2024) *[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–) *[[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (1943–2026) *[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011) *[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936) *[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Alphonso Lingis]], leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (1933–2025) *[[Aarne Link]], eesti koolijuht ja treener (1940–2023) *[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) *[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981) *[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998) *[[Mihkel Link]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1895–1985) *[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) *[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970) *[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) *[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980) *[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (1895–1941) *[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) *[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–) *[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–) *[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942) *[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020) *[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) *[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963) *[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–) *[[Henno Linn]], eesti endine võrkpallur, võrkpallitreener, politseinik ja spordiajaloolane (1949–) *[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) *[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) *[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–) *[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–) *[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996) *[[Tiina Linna]], eesti muusik ja arhitekt (1946–) *[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011) *[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992) *[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965) *[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001) *[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) *[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016) *[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–) *[[Maimu Linnamägi]], eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja (1922–1988) *[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994) *[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018) *[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948) *[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–) *[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik *[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987) *[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) *[[Raivo Linnas]] (1961–) *[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) *[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) *[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) *[[Ilmar Linnat]], eesti kunstnik (1914–1987) *[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) *[[Bruno Aleksander Linneberg]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) *[[Kurt-Arved Linneberg]], Eesti mereväelane (1898–1975) *[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927) *[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–2024) *[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–) *[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–2015) *[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022) *[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja esperantoliikumise tegelane (1896–1973) *[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947) *[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936) *[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851) *[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–) *[[Juan Linz]], Hispaania politoloog (1926–2013) *[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953) *[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) *[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970) *[[Dmitri Linter]], Venemaa Föderatsiooni ametnik *[[Leonora Linter]], Eesti poliitaktivist ja ettevõtja (1950–) *[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–) *[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–) *[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962) *[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–) *[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–) *[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Linus]], paavst ==Lio== *[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022) ==Lip== *[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–) *[[Andrus Lipand]], eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik (1939–2023) *[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928) *[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000) *[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Järvi Lipasti]], eesti filoloog ja kultuuritegelane (1968–) *[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Johann Friedrich von Liphardt]], Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ning mõisnik (1655–1723) *[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891) *[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853) *[[Renaud Franz von Liphart]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu mereväelane (1880–1942) *[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) *[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986) *[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–) *[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949) *[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006) *[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924) *[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988) *[[Marko Lipp]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923) *[[Otto-Robert Lipp]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–1977) *[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015) *[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619) *[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469) *[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–) *[[Dimitri Lipping]], eesti insener ja vaimulik (1931–2024) *[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994) *[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–) *[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985) *[[Karla Lipping]], eesti mööbelsepp (1900–1987) *[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937) *[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015) *[[Helle Lippmaa]], eesti keemik *[[Hilja Lippmaa]], eesti lihhenoloog, illustraator ja tõlkija (1902–1943) *[[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik (1961–) *[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021) *[[Mikk Lippmaa]], eesti füüsik *[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943) *[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921) *[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) *[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941) *[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–) *[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008) *[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948) *[[Karin Lippus]], eesti ajaloolane ja ajalooõpetaja *[[Madle Lippus]], Eesti poliitik (1984–) *[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–) *[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015) *[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990) *[[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur (1996–) *[[Urmas Lips]], eesti mereteadlane (1960–) *[[Valdo Lips]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1970–) *[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980) *[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–) *[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–2023) *[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) *[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–) *[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010) *[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961) *[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–) ==Lir== *[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–) *[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–) ==Lis== *[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) *[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811) *[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–) *[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–) *[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–) *[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–) *[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) *[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972) *[[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik ja professor, riigi president aastatel 1992–1997 (1931–2020) *[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–) *[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886) *[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846) *[[Wilhelm List]], Saksamaa sõjaväelane (1880–1971) *[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) *[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) *[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–) *[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995) *[[Sonny Liston]], USA poksija *[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Maria Listra]], eesti laulja (1989–) ==Liš== *[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) *[[Ondřej Liška]], Tšehhi poliitik (1977–) ==Liz== *[[Simon Lizotte]], saksa elukutseline kettagolfimängija (1992–) ==Lit== *[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789) *[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–) *[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–) *[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) *[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) *[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945) *[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–2020) *[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur *[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–) *[[August Litter]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1894–1971) *[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020) *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja (1996–) *[[Sacheen Littlefeather]], USA näitleja, modell ja indiaaniaktivist (1946–2022) *[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) *[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006) *[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–) *[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951) *[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018) *[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945) *[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–) ==Liu== *[[Liu Chieh]], Hiina Vabariigi diplomaat (1907–1991) *[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–) *[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–) *[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–) *[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) *[[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja (1993–) *[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–) *[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017) *[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–) *[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–) *[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) *[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–) ==Liv== *[[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–) *[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) *[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902) *[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) *[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015) *[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr) *[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873) *[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–) *[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr) *[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944) *[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik (1958–) *[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999) *[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020) ==Liw== *[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665) *[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940) *[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]] 4h94fiypp6spo7e5cf8eseol0fjokch 0 414803 7168433 7130056 2026-06-06T16:10:47Z ~2026-33347-71 231123 /* Isiklikku */ 7168433 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=november}} '''Johan Randvere''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1990]] [[Tallinn]]as) on eesti pianist, muusikapedagoog ja meelelahutaja. ==Haridus== Johan Randvere alustas klaveriõpinguid seitsmeaastaselt [[Võru Muusikakool]]is (õpetaja Merike Kapp) ning jätkas 2003. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]is (õpetajad Marja Jürisson ja prof. [[Ivari Ilja]]). [[2009]]. aastast õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning sai [[2012]]. aastal bakalaureusekraadi ja 2016. aastal magistrikraadi. Seejärel täiendas ta end aastatel 2012–2015 [[Giuseppe Verdi nimeline Konservatoorium|Giuseppe Verdi nimelises Konservatoorium]]is [[Milano]]s ning 2017. aastal astus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse.<ref>[https://johanrandvere.com/wp-content/uploads/CV-Johan-Randvere-Pianist2025.pdf Johan Randvere CV] Vaadatud 18.11.2025.</ref><ref>[https://eamt.ee/arvo-leibur-ja-johan-randvere-esitavad-emta-suures-saalis-naisheliloojate-loomingut/ Arvo Leibur ja Johan Randvere esitavad EMTA suures saalis naisheliloojate loomingut] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht, 07.02.2023.</ref> ==Töö ja looming== Johan Randvere töötab [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]is klaveriõpetajana.<ref>[[Tuulike Kivestu]]. [https://www.opleht.ee/2025/01/korvalpilk-%E2%9F%A9-johan-randvere-arvates-ei-pea-hea-opetaja-olema-nooruslik-ja-lahe/ Kõrvalpilk ⟩ Johan Randvere arvates ei pea hea õpetaja olema nooruslik ja lahe] Õpetajate Leht, 14.01.2025.</ref> Ta on [[Eesti Interpreetide Liit|Eesti Interpreetide Liidu]] liige.<ref>[https://interpreet.ee/liikmed/johan-randvere/ Johan Randvere tutvustus] Eesti Interpreetide Liidu kodulehel. Vaadatud 18.11.2025.</ref> ===Konkursid=== Johan Randvere on edukalt osalenud rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. * Konkurss “Klaviermusik” [[Vilnius]]es 2008 – I koht * Eesti pianistide konkurss 2008 – finalistidiplom * Konkursi “Con Brio 2008” finalist, EPTA konkurss Belgias 2010 – II koht * Noorte muusikute konkurss Catanias 2012 – I koht ja peaauhind * Noorte muusikute konkurss “Luciano Luciani” 2013 – III koht * Pianistide konkurss “Coop” 2013 – II koht * Konkursil “Con Brio 2010” trioga Con Brio Trio finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessioni eripreemia Randvere osales pianistina ka [[Eesti Televisioon]]i noorte muusikute võistlusel "[[Klassikatähed]] 2013", kust langes välja teises voorus. 2020. aastal sai temast endast "Klassikatähtede" saatejuht.<ref name="loodab">[https://eeter.err.ee/1035455/reikop-loodab-et-johan-randverel-laheb-klassikatahtede-saatejuhina-paremini-kui-osalejana Reikop loodab, et Johan Randverel läheb "Klassikatähtede" saatejuhina paremini kui osalejana] ERR Eeter, 14.02.2020 (vaadatud 21.02.2020).</ref> === Muu kontserttegevus=== Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Itaalia]]s, [[Valgevene]]s, [[Soome]]s ja [[Holland]]is. Ta on esinenud koos [[ERSO]], Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, [[Tallinna Kammerorkester|Tallinna Kammerorkestri]], Maladjetšna Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Valgevene Raadio Sümfooniaorkestri ja [[Tallinna Muusikakeskkool]]i sümfooniaorkestriga, dirigentideks [[Risto Joost]], [[Toomas Vavilov]], [[Paul Mägi]], [[Tarmo Leinatamm]], Grigori Soroka, [[Erki Pehk]] jt. Lisaks on Johan Randvere tegev ka kammermuusikuna. Klaveriduona koos Leedu pianisti Justas Servenikasega on ta mitme aasta jooksul esinenud Eestis, Venemaal, Leedus, Norras ja Belgias.<ref>[https://interpreet.ee/liikmed/johan-randvere/ Johan Randvere tutvustus] Eesti Interpreetide Liidu kodulehel. Vaadatud 18.11.2025.</ref> Kontsertpianistina on ta esinenud ka sellistel maailmalavadel nagu [[New York|New Yorgi]] [[Carnegie Hall]]is,<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/viis-lugu-johan-randvere "Viis lugu. Johan Randvere"] ETV2, 14.09.2015.</ref> [[Vancouver]]i Chan Centeris, Milano Puccini-nimelises kontserdisaalis jm.<ref>[https://eamt.ee/arvo-leibur-ja-johan-randvere-esitavad-emta-suures-saalis-naisheliloojate-loomingut/ Arvo Leibur ja Johan Randvere esitavad EMTA suures saalis naisheliloojate loomingut] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht, 07.02.2023.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=november}} ===Muusika- ja sõnalavastused=== Ta on teinud muusikalise kujunduse lavastustele "Uhkus ja eelarve" ning "Elagu, mis põletab!". ===Meelelahutussaated=== Alates 2015. aastast on ta olnud [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] [[Klassikaraadio]] "Klassikahommiku" saatejuht. Aastatel 2020–2025 on tal olnud Klassikaraadios sisustada oma saade "Must klahv, valge klahv".<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/must-klahv-valge-klahv Sarja "Valge klahv, must klahv" saated] ERR arhiivis. Vaadatud 18.11.2025.</ref> YouTube'i kanalil teeb ta saadet "Spotlight with Johan Randvere". 2020. ja 2025. aastal oli ta ERR-i ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] ühistöös tehtud ETV muusikasaatesarja "Klassikatähed" saatejuht. ===Õhtujuhtimine=== 2014. aastal tõestas Johan Randvere pianist-õhtujuhina [[Carolin Illenzeeri Fond]]i pidulikul õhtusöögil, et valdab peale klaverimängu hästi ka sõnakunsti. Ürituse külaliste seas olid [[Eesti president]], paljud ministrid, [[Arvo Pärt]] ja veel sajad inimesed. == Tunnustus == * 2014 [[Pille Lille Muusikute Fond|Pille Lille Muusikute Toetusfondi]] Noore Muusiku Auhind * 2017 [[Eesti Kultuurkapital]]i [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2019 [[Artur Lemba nimeline stipendium|Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi]] laureaat<ref>[https://kultuur.err.ee/912171/galerii-selgusid-artur-lemba-stipendiumi-laureaadid Galerii: selgusid Artur Lemba stipendiumi laureaadid] ERR Kultuur, 19.02.2019.</ref> * Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat<ref>[https://interpreet.ee/liikmed/johan-randvere/ Johan Randvere tutvustus] Eesti Interpreetide Liidu kodulehel. Vaadatud 18.11.2025.</ref> ==Isiklikku== Ta on pärit muusikapedagoogide perest: ema [[Mirja Randvere]] on [[viiulimängija]] ja -õpetaja ning isa [[Jaan Randvere]] on õppinud klaverit ja [[džäss]]-[[saksofon]]i, lisaks õpetab ta [[Võru Muusikakool]]is ka muid [[puhkpillid|puhkpille]] ja [[orkester|orkestrimängu]]. Pere kõik neli last on lapsepõlves õppinud samas muusikakoolis: Johan [[klaver]]it, Maaren viiulit, Johanna tšellot ja pere pesamuna Paul Peeter trompetit.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/891807/dunastia-otsestuudios-on-muusikaperekond-randvere-kolm-polve Dünastia: Otsestuudios on muusikaperekond Randvere kolm põlve] Klassikaraadio, 13.01.2019.</ref> Mirja Randvere pälvis 2025. aastal Võru maakonna aasta ema auhinna.<ref>[https://vorumaa.ee/voru-maakonna-aasta-ema-2025-on-mirja-randvere/ Võru maakonna aasta ema 2025 on Mirja Randvere] Võrumaa Arenduskeskus. Vaadatud 18.11.2025.</ref> Johan Randvere oli 2016. aastast abielus laulja [[Evelin Samuel]]iga,<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/837949/evelin-samuel-randvere-ja-johan-randvere-kui-koos-olla-siis-juba-taiega-ka-kontsertturneedel- Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere: „Kui koos olla, siis juba täiega. Ka kontsertturneedel.“] Õhtuleht 04.11.2017.</ref> neil on 2019. aastal sündinud tütar.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/939440/palju-onne-evelin-samuel-randvere-ja-johan-randvere-said-pisitutre-vanemateks Palju õnne! Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere said pisitütre vanemateks] Õhtuleht.ee, 02.02.2019.</ref> Paar teatas oma lahkuminekust 2025. aasta novembris.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1144640/johan-randvere-ja-evelin-samuel-randvere-kolivad-lahku-meil-on-koos-olnud-mega-elu] Õhtuleht.ee, 18.11.2025.</ref> 2026.aasta kevadest on Johan Randvere kooselus Rahvusooper Estonia solisti tipp-baleriini Ketlin Ojaga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eeter.err.ee/279814/klassikatahtede-saatest-tuntud-pianist-johan-randvere-palvis-noore-muusiku-preemia "Klassikatähtede" saatest tuntud pianist Johan Randvere pälvis noore muusiku preemia] ERR Eeter, 22. august 2014 * Ia Remmel. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/johan-randvere-mind-huvitab-alati-k%C3%B5ikjal-inimene Johan Randvere: mind huvitab alati kõikjal inimene] Ajakiri Muusika, 16. juuni 2023 {{JÄRJESTA:Randvere, Johan}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] avvm45c318kt88ac4w658msfgmhtr0i 0 416530 7168460 6518228 2026-06-06T19:12:27Z Svencapoeira 67038 7168460 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehiseliimik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lehiseliimik2.jpg | pildi_seletus = '''Lehiseliimik''' ''Gomphidius maculatus'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycotina]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Liimikulised]] ''Gomphidiaceae'' | perekond = [[Liimik]] ''Gomphidius'' | liik = '''Lehiseliimik''' | binaarne = ''Gomphidius maculatus'' | binaarse_autor = [[Elias Magnus Fries|Fr.]] | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Lehiseliimik''' (''Gomphidius maculatus'') on [[liimikulised|liimikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[liimik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seen]]eliik. Lehiseliimik kasvab sümbioosis [[lehis]]ega. Eestis on lehiseliimiku leiukohti teada vaid kümmekond.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/694706/seenenaitus-tartu-loodusmajas-kinnitab-tanavu-on-metsades-puravikuuputus Seenenäitus Tartu loodusmajas kinnitab: tänavu on metsades puravikuuputus]</ref> Lehiseliimik on söödav. <gallery> 2008-11-16 Gomphidius maculatus (Scop.) Fr 29283.jpg| 2012-01-17 Gomphidius maculatus (Scop.) Fr. var. maculatus 195677.jpg| </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Gomphidius maculatus}} *{{Elurikkus}} *http://ceened.pbworks.com/w/page/9255684/pihkane%20liimik [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Liimikulised]] l2sx7ri4jksuoa2gmka3nf8ehbvnge6 0 416984 7168492 6142905 2026-06-06T20:19:44Z Heakeel 122460 7168492 wikitext text/x-wiki '''Võru kalmistu mälestusmiiting''' oli Võru noorte korraldatud massi[[meeleavaldus]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1987]] [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenute mälestuseks [[Võru kalmistu]]l. ==Ajalugu== [[9. oktoober|9. oktoobril]] 1987 hakkasid kolm [[Võru]] töölisnoort, 20-aastane [[Argo Männimets]], 17-aastane [[Meelis Ivask]] ja [[punkar]]ina tuntud 19-aastane [[Ain Saar]] Võru kalmistul Vabadussõjas langenute kalme korrastama. Päev-päevalt liitus nendega uusi noori, keda lõpuks oli üle 30.<ref name="Kaasik">Maris S. Kaasik. [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=2307 20 aastat tagasi murti Võrus okupatsioonivõimu selgroog] Lõunaleht, 18. oktoober 2007. (Vaadatud 11.09.2015)</ref> 21. oktoobriks 1987 kavandasid nad Võru kalmistul mälestusmiitingu Vabadussõjas langenute kalmudel. Võimud keelasid miitingu ettekäändel, et tegemist on [[valgekaartlased|valgekaartlaste]], klassivaenlaste ja kodanlike timukate mälestamisega ning asusid tegema koolides ja töökollektiivides keelitustööd.<ref name="Kaasik" /><ref name="Tahteväljenduspäev">[https://web.archive.org/web/20140826115714/http://www.vorumaa24.ee/index.php?id=1103&lng=ee&view=page&k=0 17. oktoobril võrulaste Tahteväljenduspäev] Võrumaa24.ee 6.10.2009 (Vaadatud 10.10.2015)</ref> 21. oktoobri varahommikul viis [[Võru Rajooni Sõjakomissariaat]] mälestusmiitingu korraldajad [[Tallinn]]a. Vaatamata sellele kogunes õhtul kell 18.30 eri hinnangutel 3000–5000 inimest Võru kalmistu esisele platsile. Kalmistu oli ümber piiranud umbes 400 [[miilits]]at, [[rahvamalev]]last ja [[KGB|julgeolekutöötajat]]. Tekkis vastasseis, milles rahvas haaras initsiatiivi. Kalmistut piiravast ahelikust murti läbi ja suunduti Vabadussõjas langenute kalmudele, mille noored varem korda olid teinud.<ref name="Ermel">[[Merle Ermel]]: [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=3409&old_art=5753&old_num=732 ”Sinimustvalge taassünd”]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Maaleht, 18. oktoober 2001</ref><ref>Aare Urm: [http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=120%3Avoru-1987-1988-&catid=27%3Aajakirjandus&Itemid=53&lang=et ”Võru 1987-1988”]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Noorte Hääl, 23. juuli 1988.</ref><ref name=Savitsch>Aavo Savitsch. [http://kultuur.elu.ee/ke484_noortekolonn.htm Võru fenomen]</ref><ref name="Kaasik" /> Kuuldustest, et juhid on ära viidud, vallandus pahameeletorm. Vihane rahvamass, mis oli kahanenud 500–600 inimeseni, suundus kalmistult Võru kesklinna [[Vabaduse väljak (Võru)|Punaste Küttide väljakule]]. Tagasihoidlikust mälestusmiitingust kasvas välja Nõukogude-vastane meeleavaldus. Õhtul kell 21 liikus rahvas sõjakomissariaadi juurde ja viskas sisse kaks akent.<ref name=Ermel/> Karistuseks saavutas [[KGB]] meeleavalduse juhtide lahtilaskmise töölt. Nii miilitsa kui ka KGB töötajad kuulasid neid mitu korda üle, kuid kellegi vastu ei esitatud kriminaalsüüdistust. Üks neist viidi psühhoneuroloogiahaiglasse. Ühe osalenu vend vabastati töölt ainuüksi seetõttu, et tal on "selline vend". Töölt vabastati ka miilitsatöötaja [[Aare Urm]], kes oli keeldunud andmast käsku rahvast tulistada.<ref name="Kaasik" /> Noorte aktsioonist sündis poliitiline ühendus: [[20. detsember|20. detsembril]] 1987 asutati Võrus [[Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1]]. ==Mälestuse jäädvustamine== 21. oktoobril 1987 Võru kalmistul Vabadussõjas langenute auks korraldatud miitingu mälestuseks on kehtestatud [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] ([[võru keel]]es ''Võrokõisi julgusõ päiv''), mida peetakse iga aasta 21. oktoobril [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1|Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr. 1]] eestvedamisel koostöös [[Võru Linnavalitsus]]e, [[Võrumaa muuseum]]i ja kultuurimajaga [[Kannel (kultuurimaja)|Kannel]].<ref name="Tahteväljenduspäev" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://kultuur.elu.ee/ke493_omamaa.htm Oma Maad on vaja! Kaitseliidu ajaleht taastamas Eesti rahvuslikku võitlusvaimu] [[Kultuur ja Elu]] 3/2008 [[Kategooria:Meeleavaldused]] [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] 3iogwwbxppcua4aippukp43zv5wd3oc 0 427130 7168599 6970194 2026-06-07T06:09:40Z W.A. von Schlippenbach 163078 7168599 wikitext text/x-wiki '''Penuja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Penneküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)</ref>. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. Mõisa puidust peahoone on varemetes. == Ajalugu == Penujat on esmamainitud 1525. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Penuja |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Penuja&F=M&C06=et |vaadatud=02.07.2024}}</ref> Mõis kuulus siis Bernhard Wesorffenile. Kuna mõis jäi [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal tühjaks, läänistas [[Magnus|hertsog Magnus]] selle 500 taalri eest oma sekretärile Reinhold Taubele. [[Taube]] pärandas mõisa oma kasuvennale Otto von Ahlenile. [[Poola aeg|Poola ajal]] läänistas kuningas [[Stefan Batory]] Penuja rittmeister Adam Miercziewskyle. Miercziewsky andis viie ja poole adramaa suuruse mõisa edasi rittmeister Wilhelm [[Dücker]]ile. Too pärandas mõisa oma pojale Hans Dückerile.<ref name=":0">Lk 300 (Stryk, 1877)</ref> [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]], 13. septembril 1641 kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] mõisa koos muude valdustega Johann Wilhelm von Astenbergile. Ilmselt Astenberg aga Penujat endale ei saanud, kuna Hans Dücker pärandas mõisa oma pojale [[Jobst Friedrich von Dücker (1632–1686)|Jobst Friedrich von Dückerile]]. Jobst Friedrichi surma järel 1686. aastal sai mõisnikuks tema poeg [[Ernst Johann von Dücker]]. 1733. aasta 13. juunil müüs Dücker mõisa 8247 taalri eest leitnant [[Paul Christoph von Ceumern|Paul Christoph von Ceumernile]]. [[Ceumern]] ise müüs mõisa 27. juunil 1742 8000 taalri eest leitnant [[Christoph Johann Möller]]ile. 27. veebruaril 1744 ostis Penuja mõisa 9500 taalri eest kapten [[Erich Johann von Smitten]]. [[Smitten]]i lesk müüs mõisa 1756. aastal 11 000 rubla eest oma kasupojale parun [[Karl Magnus Posse (1728–1773)|Carl Magnus Possele]]. 1782. aastal päris mõisa tema poeg Moritz Leonhard Posse. Moritz Leonhard andis mõisa hiljem üle oma vennale [[Georg Posse (1758–1801)|Georg Possele]], kes omakorda müüs selle 1795. aasta 1. märtsil 45 000 rubla eest oma vennale [[Gotthard Posse (1768–1833)|Gotthard Possele]]. 15. aprillil 1799 ostis mõisa 70 000 hõberubla eest rittmeister parun [[Carl Ludwig von Mengden]]. 28. veebruaril 1803 ostis mõisa hilisem jalaväekindral [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann von Knorring]].<ref>Lk 167 (Hagemeister, 1837)</ref> Gotthard Johann von [[Knorring]] pärandas mõisa oma lapselastele. 17. veebruaril 1855 ostis mõisa 57 000 hõberubla eest parun [[Karl von Bruiningk (1804−1869)|Karl von Bruiningk]]. 26. märtsil 1863 ostis mõisa 40 000 rubla eest August Hermeyer. 1. augustil 1868 ostis mõisa 10 800 rubla eest Eduard Schulmann, kes 9. oktoobril 1870 müüs selle 20 800 rubla eest edasi [[Abja-Paluoja|Abjast]] pärit talupojale [[Peeter Widriks|Peeter Widriksile]].<ref name=":0" /><ref>Lk 58 (Jung, 1893)</ref> 4. aprillil 1855 toimus Penuja mõisas majatarvete oksjon.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallorahva Kulutaja, 1 märts 1855 |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallorahvak18550301.1.1&srpos=2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Pennek%c3%bcll-PAGE----------- |vaadatud=02.07.2024}}</ref> 1869. aasta 19. märtsil tähistati [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseaduse]] 50. aastapäeva Penuja mõisas korraldatud peoga.<ref>Lk 69 (Jung, 1893)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Heinrich von Hagemeister|Hagemeister, Heinrich von]]. [https://books.google.ee/books?id=1J9mAAAAcAAJ&pg=PA219&source=gbs_selected_pages&cad=1#v=onepage&q&f=false ''Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands'']. Kd. 2. 1837. * [[Jaan Jung|Jung, Jaan]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/20751 ''Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu: Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. okt. 1892'']. [[Tartu]]: [[Ado Grenzstein|A. Grenzsteini]] trükikoda, 1893. * [[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00001239?page=316,317 ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands'']. Kd. 1. [[Tartu]]. 1877. {{Halliste kihelkond}} [[Kategooria:Pärnumaa mõisad]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] [[Kategooria:Dückerite mõisad]] 94kxi0uvb9kwgkyxbjldp7oqjjbo809 0 430617 7168340 6751709 2026-06-06T12:41:33Z Kuriuss 38125 7168340 wikitext text/x-wiki '''Jaani tänav''' ({{keel-de|Johannisstrasse}}, ''Johannisstraße, Johannispromenade<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/310550 Adreßbuch für Estland nebst einem Register der dem Verein angehörenden deutschen firmen. Zusammengestellt im März 1913.], Reval, 1913. Buchdruckerei der „Revalschen Zeitung", seite 22</ref>''; vene keeles ''Іоановская ул., Іоанновская ул., Ивановская ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005166&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Jaani tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)</ref>) oli tänav [[Tallinn]]as 20. sajandi alguses, mis ühendas toonast [[Vene turg]]u toonase [[Vabaduse väljak|Peetri platsiga]]. [[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Jaani tänav 1928. aasta Tallinna kaardil]] [[File:TLA 1465 1 4092 02 estonia pst hobutramm.jpg|pisi|left|[[Tallinna trammiliiklus|Hobutramm Tallinnas]] ja taamal [[Uus turg]] ja Jaani tänav]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|Tallinna linn ja Jaani tänav (Johannisstrasse), 1914]] Tänapäeval moodustab see [[Pärnu maantee]] alguse [[Viru väljak]]ust [[Vabaduse väljak]]uni. Tänav sai nime [[Jaani kirik (Tallinn)|Jaani kiriku]] järgi<ref name="Tallinna tänavad, 1972">[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1972. Lk. 99</ref>, kuid nimi tühistati 22. jaanuaril 1936.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005166&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=Tln&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb EKI KNAB]</ref> Uuele turule ehitati vastu Jaani tänavat 1896. aastaks kivist [[vaekoda]] mõne äriruumiga, turu idaservale püstitati 1900. aastail turuhoone (Riia arhitekt Wilhelm von [[Stryk]]) toiduainete müümiseks, mis oli eelkõige mõeldud lihamüüjate tarbeks. Turuhoone Pärnu maantee poole ehitati 20. sajandi algul kaubaputkade read, ning turuplatsi suurendati veidi ida suunas. Kaubaputkad lammutati 1923. aastal ja see muutis turu avaramaks. Jaani tänava lõunaküljel Viru tänava purskkaevu vastas asus aastatel 1903–1905 [[Tallinna saksa teater]], kui pärast [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänava]] teatri põlemist 1902–1903 [[Uus turg|Uue turu]] äärsele haljasalale ehitati Saksa Teatrile ajutine kerge puitteater, nn Interimstheater (mille projekteerisid Riia arhitekt H. Scheel ja Tallinna insener [[Friedrich Axel von Howen]]). Teatrihoone oli küünitaoline hall, kus anti teatrietendusi ja näidati kino. 1905. aasta 15. oktoobri ööl põletati teater maha. [[File:TLA 1465 1 4101 vaade Uue turule, Pärnu mnt-le Viru tänavale.jpg|pisi|]] Samale Saksa Teatri kohale ehitati hiljem veel mitu puithoonet, kõigepealt 1906. ja 1907. aastal vendade Truzzide tsirkus, mis oli ajutine tsirkusehoone, mis püstitati hooaja alguses mõneks kuuks. 1908. aastal ehitati kõrvuti kaks püsihoonet: kino Metropol ja tsirkusehoone. Aastatel 1908–1911 tegutsenud kino Metropol põles maha ööl vastu 22. juunit 1911. Aastatel 1908–1913 tegutsenud tsirkusehoones asus detsembrist 1910 ka kino Marina. Tsirkusehoone lammutati juulis 1913. Praeguse [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] kohal asus aastatel 1895–1899 tsirkus Momino. Aastatel 1908–1910 ehitati [[Eesti Draamateater|Saksa Teatri]] hoone (siiani säilinud) ja 1911–1913 [[Estonia teatrihoone]]. Jaani tänav 13 (tänapäeval [[Estonia puiestee|Estonia pst]] 10 ja [[Pärnu mnt.|Pärnu mnt]] 13 nurgal [[Tallinna Inglise kolledž]]i hoone) ehitati aastatel 1913–1916 [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Tallinna endised tänavad]] jhzxpmiqo349lmwwosnhjesxd12are9 0 436881 7168656 7103169 2026-06-07T09:40:13Z NOSSER 8097 /* */ 7168656 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kaprion linna, toukokuu 2006.jpg|pisi|Koporje kindluse sissepääs (mai 2006)]] '''Koporje linnus''' (ka '''Koporje kindlus''', vene Копорская крепость) on keskaegne [[linnus]] Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is [[Koporje]]s. Linnus jääb [[Koporka jõgi|Koporka jõe]] kaldale ja [[Isuri kõrgustik]]u servale. [[Pilt:Koporye.gif|pisi|Koporje linnus 17. sajandil]] Koporje puitlinnus ehitati [[Liivimaa ordu]] poolt [[1237]]. aastal ja Koporje kivilinnus ehitati uuesti üles [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] aladel 1279. aastal [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürst]]i [[Dmitri I (Vladimir)|Dmitri]] [[Aleksander Jaroslavitš|Aleksandrovitš]]i korraldusel piirkonna kontrolliks ja [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega|kaitseks Saksa ordu lainemise vastu]]. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] oli linnus mitmeid kordi nii venelaste kui rootslaste käes. Ingerimaa ([[Vadja viiendik]]) ja [[Käkisalmi lään]] läks Rootsi valdusse 1617 [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahuleping]]u alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi vene alad, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Ivangorodi kindlus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborgi kindlus]]e ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i, mille tõttu kaotasid venelased täielikult ühenduse [[Soome laht|Soome lahele]] ja [[Läänemeri|Läänemerele]]. [[Rootsi Ingeri]] alad moodustati [[Ingerimaa kubermang]]u. 1617. aastal rentis kuningas Koporje kindluse koos [[lään]]iga võlgade katteks [[Bogislaus von Rosen]]ile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (''Amtmann''). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist [[garnison]]i. Bogislaus von Rosen oli Kaprio ja Jaama asehaldur aastatel 1620–1636. 1620. aastal pikendati tema [[rendileping]]ut piirkonnale ja von Rosen sai rendile ka Jaama ja Jaanilinna läänid ning ta nimetati Kaprio ja Jaama läänide [[asehaldur]]iks. Koporje linnus oli [[Koporje lään]]i keskus. Linnus vallutati Põhjaaõjas Moskva tsaaririigi, [[Boriss Ṣ̌eremetjev]]i juhitud vägede poolt 7 juunil 1703. aaatal. 2001. aastal võeti linnus Venemaal [[muinsuskaitse]] alla. ==Koporje linnusepealike loend== ''Loend on mittetäielik'' *1582 [[Axel Jönsson Kurck]] (suri 1630) *1582–1590 [[Matts Andersson]] (suri 1590) *1584–1587 [[Klas Hermansson Fleming]] (u. [[1550]]–[[1616]])<ref>[https://sok.riksarkivet.se/sbl/artikel/14216 Klas Fleming]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Rootsi elulooline leksikon, vaadatud 17.12.2025</ref> *1590, Göran Henriksson Horn *[[Erik Jönsson Husgafvel]] *1614 [[Claes Galle]] (suri 1643) *1623 [[Claes Larsson]] *1635 [[Adam Richard De la Chapelle]] (suri 1636) *1637 [[Thomas Kinnemond]] (suri 1657) *1656–1657 [[Erik Larsson Armfelt]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Armfelt_nr_458#1 Armfelt nr 458], www.adelsvapen.com</ref> (suri 1659) (rootsi k. ''kommendant på Koporie fästning'') *[[Heinrich Johann von Schulman]] == Viited == {{viited}} {{Coordinate|NS=59.70917|EW=29.03222|type=landmark|region=RU}} {{commonskat|Koporye fortress}} [[Kategooria:Venemaa linnused]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] [[Kategooria:Venemaa kultuurimälestised]] l2jd2fe88y9uzfpdl6e69hb840cnh3b 0 437812 7168341 7168221 2026-06-06T12:47:38Z Heakeel 122460 /* */ 7168341 wikitext text/x-wiki '''"Sitta kah!"''' on Eesti karikaturisti ja [[animaator]]i [[Priit Pärn]]a karikatuur, mis ilmus 8. mail [[1987]] kultuurilehes [[Sirp ja Vasar]]. Pärna tuntuimat karikatuuri<ref>[http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016</ref> on nimetatud ka Eesti tuntuimaks karikatuuriks<ref name="raminagrobis">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29.05.2015</ref>. Pilt kujutas hobuvankrilt põllule [[sõnnik]]ut loopivat [[vatijope]]s meest, kelle [[vigel|vigla]] otsast lendab Eesti-kujuline sõnnikukamakas. Pildile kirjutatud mehe repliik "Sitta kah!" kaasnes pildil toimuva põlluväetamisega, kuid tollases poliitilises kontekstis väljendas see ka võimu üleolevat ja hoolimatut suhtumist Eestisse. Alanud oli [[fosforiidisõda]], kus valdav osa Eesti rahvast oli vastu Moskva keskvõimu plaanile kaevandada Virumaal fosforiiti. Selle taustal kirjeldas karikatuur keskvõimu põlglikku suhtumist Eesti keskkonda ja rahva arvamusse. Keskvõim oli üleliidulise majanduskasu nimel valmis riskima Eestis ulatusliku keskkonnakahjuga, mis Eestis valitsenud arvamuse järgi oleks kaevandamisega kaasnenud. Karikatuur tekitas ulatusliku vastukaja, sest kritiseeris NSV Liidu keskvõimu ja poleks veel mõni aasta varem [[eeltsensuur]]i tingimustes ilmuda saanudki. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna, kuid väideti, et osa žüriiliikmeid ei olnud seda näinud. [[EKP KK]] büroo otsustas karistada Sirbi peatoimetajat noomitusega.<ref name="raminagrobis" /> "Sitta kah!" on leidnud ohtralt kajastust nii omaaegses ajakirjanduses kui ka ajalooliseis ülevaateis. Semiootiliselt on seda analüüsinud [[Maarja Lõhmus]].<ref>Lõhmus, Maarja (2004). "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 (1): 257–282</ref> 2016. aastal tegi Pärn karikatuurist uue versiooni, mis kritiseerib tema vabastamist animatsiooniosakonna juhi kohalt [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>Hendrik Alla [http://kultuur.postimees.ee/3716081/piltuudis-sitta-kah-vol-2 Piltuudis: «Sitta kah!» vol 2] Postimees, 1. juuni 2016 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Maarja Lõhmus "An effect of meaning-breaker: Analysis of the cartoon 'Just shit'". Semiotica 150 2004 (1): 257–282 * Rein Raudsep "Kümme aastat fosforiidisõjast". Eesti Loodus 1997 (7) ==Välislingid== * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870508.1.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Sitta kah!"], Sirp ja Vasar, 8. mai 1987 * [http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/2016/02/sitta-kah-1987.html Sitta kah! 1987] Jalutuskäik ajas, 24. veebruar 2016 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raminagrobis-maletab-iv/ Raminagrobis mäletab IV] Sirp, 29. mai 2015 [[Kategooria:1987. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kunst]] 1ldqseuf0r1k3cbm1kc5eh6kiycnh6m 4 450091 7168336 7168311 2026-06-06T12:19:34Z Võrok 274 /* Hääletus */ 7168336 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 0na2ox4oyc0whwtv25yyfq3eh29wbp8 7168409 7168336 2026-06-06T15:05:27Z LeeMarx 59920 /* Mai 2026 */ 7168409 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] dz2e0i5r2pcx27jnlaq6lxn9yjadlfk 7168510 7168409 2026-06-06T21:08:17Z Juhan121 25066 /* Mai 2026 */ 7168510 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Mai 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 5dniuksbquqr0n0g25glvvueaqtouv4 0 456921 7168706 6897595 2026-06-07T11:17:27Z ~2026-33544-09 231107 /* Medalid */ 7168706 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|180px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Tennis pictogram.svg|right|180px|Tennis]] '''[[Tennis]]''' kuulus '''[[suveolümpiamängud]]e''' programmi alates [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|esimestest kaasaegsetest olümpiamängudest]] [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastal]] [[Ateena]]s, kuid jäeti pärast [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta suveolümpiamänge]] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon]] ja [[ROK|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] vaheliste vaidluste tõttu amatöörmängijate määratlemise vaidluste tõttu. Pärast kahte esinemist demonstratsioonispordina 1968. ja 1984. aastal (U-21 vanusepiiranguga) naasis see täieliku olümpiaalana [[1988. aasta suveolümpiamängud]]el, mis olid avatud kõigile mängijatele, olenemata nende vanusest ja staatusest, ning seda on mängitud sellest ajast alates kõigil suveolümpiamängudel. Tennises antakse olümpiamängudel välja viis medalikomplekti. 1896, 1900, 1904, 1988 ja 1992. aastal jagasid poolfinaali kaotajad pronksmedalid. Kõigil muudel aastatel korraldati pronksmedali play-off-matš. Varem sai olümpiamängude tulemuste eest edetabelipunkte, mille [[Association of Tennis Professionals|ATP]] ja [[WTA]] lisasid oma mängijatele selle kalendriaasta iga-aastaste üksikmängude summale. See toimus [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta]] [[Ateena]]st kuni [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta]] [[London]]i mängudeni. Eelnevate ja [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aasta olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]] turniiri eest ei antud punkte. Kuigi olümpia edetabelipunkte ei võrdsustatud [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniiridel]] antavate punktidega, on olümpiaturniiride tähtsus pärast nende taaskehtestamist suurenenud, kuna mõned mängijad, kriitikud ja spordihuvilised peavad olümpiakulla võitmist sama prestiižseks kui suure slämmi turniiri võitmist. [[Serena Williams]] ja [[Venus Williams]] on kumbki võitnud rekordiliselt neli kuldmedalit, kolm neist naispaarismängus. Nad on ainsad mängijad, kes võidavad sama olümpiavõistluse kolmel korral. [[Kathleen McKane Godfree]] (üks kuld, kaks hõbedat ja kaks pronksi) ja Venus Williams (neli kulda, üks hõbe) on kõigi aegade rekordiomanikud tennises kõigi olümpiamedalite arvestuses. [[Andy Murray]] on ainus mängija, kes on võitnud kaks meeste üksikmängu kuldmedalit, ja ainus üksikmängija, kes on säilitanud olümpiatiitli. [[Gigi Fernández]] ja [[Mary Joe Fernández]] ning Serena ja Venus Williams saavutasid sama tulemuse naiste paarismängudes vastavalt 1992. ja 1996. ning 2008. ja 2012. aastal. Väidetavalt on mängija, kes võidab olümpiakulla ja kõik samal aastal toimunud neli suure slämmi turniiri, võitnud kuldse slämmi. Alates 1988. aastast on [[Steffi Graf]] selle saavutuse ainus mängija. Kõige edukam riik on olnud [[USA]]: 21 kuld-, 6 hõbe- ja 12 pronksmedalit. ==Eesti tennisistid olümpiamängudel== Eesti tennisistid on olümpiamängudel olnud kahel korral: [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] ja [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], seejuures mõlemal aastal [[Kaia Kanepi]] ja [[Maret Ani]]. ==Olümpiamängude kokkuvõte== {|class=wikitable |- !width=50|Mängud !width=50|Aasta !width=50|Alasid !width=150|Parim riik |- | align=center|[[1896. aasta suveolümpiamängud|'''1.''']] || align=center|[[Tennis 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] || align=center|2 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1900. aasta suveolümpiamängud|'''2.''']] || align=center|[[Tennis 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] || align=center|4 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1904. aasta suveolümpiamängud|'''3.''']] || align=center|[[Tennis 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] || align=center|2 || {{PisiLipp|USA}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1908. aasta suveolümpiamängud|'''4.''']] || align=center|[[Tennis 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] || align=center|6 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} <small>(3)</small> |- | align=center|[[1912. aasta suveolümpiamängud|'''5.''']] || align=center|[[Tennis 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] || align=center|8 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1920. aasta suveolümpiamängud|'''7.''']] || align=center|[[Tennis 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] || align=center|5 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} <small>(4)</small> |- | align=center|[[1924. aasta suveolümpiamängud|'''8.''']] || align=center|[[Tennis 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] || align=center|5 || {{PisiLipp|USA}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1968. aasta suveolümpiamängud|'''19.''']] || align=center|[[Tennis 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] || align=center|10 || {{PisiLipp|USA}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1984. aasta suveolümpiamängud|'''23.''']] || align=center|[[Tennis 1984. aasta suveolümpiamängudel|''1984'']] || align=center|2 || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ''[[Saksa FV]]'' <small>(1)</small> |- | align=center|[[1988. aasta suveolümpiamängud|'''24.''']] || align=center|[[Tennis 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] || align=center|4 || {{PisiLipp|USA}}} <small>(3)</small> |- | align=center|[[1992. aasta suveolümpiamängud|'''25.''']] || align=center|[[Tennis 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] || align=center|4 || {{PisiLipp|USA}} <small>(4)</small> |- | align=center|[[1996. aasta suveolümpiamängud|'''26.''']] || align=center|[[Tennis 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] || align=center|4 || {{PisiLipp|USA}} <small>(5)</small> |- | align=center|[[2000. aasta suveolümpiamängud|'''27.''']] || align=center|[[Tennis 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] || align=center|4 || {{PisiLipp|USA}} <small>(6)</small> |- | align=center|[[2004. aasta suveolümpiamängud|'''28.''']] || align=center|[[Tennis 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] || align=center|4 || {{PisiLipp|Tšiili}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[2008. aasta suveolümpiamängud|'''29.''']] || align=center|[[Tennis 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] || align=center|4 || {{PisiLipp|Venemaa}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[2012. aasta suveolümpiamängud|'''30.''']] || align=center|[[Tennis 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] || align=center|5 || {{PisiLipp|USA}} <small>(7)</small> |- | align=center|[[2016. aasta suveolümpiamängud|'''31.''']] || align=center|[[Tennis 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] || align=center|5 || {{PisiLipp|USA}} <small>(8)</small> |- | align=center|[[2020. aasta suveolümpiamängud|'''32.''']] || align=center|[[Tennis 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] || align=center|5 || [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] <small>(1)</small> |- | align=center|[[2024. aasta suveolümpiamängud|'''33.''']] || align=center|[[Tennis 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] || align=center|5 || {{PisiLipp|Hiina}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[2028. aasta suveolümpiamängud|'''34.''']] || align=center|[[Tennis 2028. aasta suveolümpiamängudel|2028]] || align=center|5 || - |} ==Edukamad tennisistid== ===Mehed=== {| class="wikitable" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Olümpiaa ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#c96;"|Pronks ! Kokku |-align="center" | 1. | align=left|[[Reginald Doherty]] | align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 1900–1908 | 3 | 0 | 1 | 4 |-align="center" | rowspan="2"|2. | align=left|[[Vincent Richards]] | align=left|{{PisiLipp|USA}} | 1924 | 2 | 1 | 0 | 3 |-align="center" | align=left|[[Andy Murray]] | align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 2008–2016 | 2 | 1 | 0 | 3 |-align="center" | rowspan="2"|4. | align=left|[[Laurence Doherty]] | align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 1900 | 2 | 0 | 1 | 3 |-align="center" | align=left|[[Charles Winslow]] | align=left|[[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | 1912–1920 | 2 | 0 | 1 | 3 |-align="center" | rowspan="2"|6. | align=left|[[Nicolás Massú]] | align=left|{{PisiLipp|Tšiili}} | 2004 | 2 | 0 | 0 | 2 |-align="center" | align=left|[[Rafael Nadal]] | align=left|{{PisiLipp|Hispaania}} | 2004–2016 | 2 | 0 | 0 | 2 |-align="center" | 8. | align=left|[[Charles Dixon]] | align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 1908–1912 | 1 | 1 | 2 | 4 |-align="center" | align="center" rowspan="2"|9. | align=left|[[Max Décugis]] | align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 1900–1920 | 1 | 1 | 1 | 3 |-align="center" | align=left|[[Fernando González]] | align=left|{{PisiLipp|Tšiili}} | 2004–2008 | 1 | 1 | 1 | 3 |} ===Naised=== {| class="wikitable" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Olümpiaa ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#c96;"|Pronks ! Kokku |-align="center" | 1. | align=left|[[Venus Williams]] | align=left|{{PisiLipp|USA}} | 2000–2016 | 4 | 1 | 0 | 5 |-align="center" | 2. | align=left|[[Serena Williams]] | align=left|{{PisiLipp|USA}} | 2000–2016 | 4 | 0 | 0 | 4 |-align="center" | 3. | align=left|[[McKane Godfree]] | align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} | 1920–1924 | 1 | 2 | 2 | 5 |-align="center" | 4. | align=left|[[Arantxa Sánchez Vicario]] | align=left|{{PisiLipp|Hispaania}} | 1992–1996 | 0 | 2 | 2 | 4 |} ==Medalid== {{Small|Uuendatud pärast [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta suveolümpiamänge]].}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||21||7||13||39 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||17||14||12||43 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||5||6||8||19 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||3||6||2||11 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||3||3||2||8 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||3||3||0||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||3||2||1||6 |- |8.|| align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||2||8||5||15 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||2||3||4||9 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||1||4||7 |- |rowspan="2"|11.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšiili}} ||2||1||1||4 |- |rowspan="2"|13.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||1||2||3||3 |- |align=left |[[Pilt:Olympic rings.svg|24px]] [[Ühendvõistkond]] ||1||2||3||6 |- |15.||align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||1||2||0||3 |- |16.||align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||1||1||2||4 |- |17.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||2||3 |- | rowspan="5"|18.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||0||1||2 |- |align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Serbia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Valgevene}} ||1||0||1||2 |- |23.||align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||1||0||0||1 |- |24.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||3||5||8 |- |25.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}} ||0||2||3||5 |- |rowspan="2"|26.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||0||2||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||2||1||3 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||1||1||2 |- |rowspan="3"|29.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Taani}} ||0||1||0||1 |- |.||align=left | [[Pilt:Olympic_flag.svg|25px|POM]] [[Pagulaste olümpiameeskond 2024. aasta suveolümpiamängudel|POM]]||0||0||1||1 |- |32.||align=left |[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||0||2||2 |- |rowspan="10"|33.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|24px]] [[Australaasia]] ||0||0||1||1 |- |align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Böömimaa]]||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Serbia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 42 riiki || '''76''' || '''76''' || '''91''' || '''243''' |} {| {{Container-variabel|Spalten=2|Typ=multicolumn|Titel1=Einzelrennen|Titel2=Staffelrennen|Breite=800px|AbstandUnten=1em}} |- style="vertical-align:top" | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''1988–2024''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||14||3||8||24 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||3||3||2||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||3||3||0||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||2||8||5||15 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||4||1||7 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||2||3||4||9 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||2||2||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||1||4||7 |- |rowspan="2"|9.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšiili}} ||2||1||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||1||2||3||6 |- |12.||align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] ||1||2||0||3 |- |13.||align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||1||1||1||3 |- |rowspan="6"|14.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||0||1||2 |- |align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Serbia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Valgevene}} ||1||0||1||2 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||1||0||0||1 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}} ||0||2||3||5 |- |22.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||2||2||4 |- |23.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||1||2||3 |- |rowspan="3"|24.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||1||0||1 |- |. ||align=left | [[Pilt:Olympic_flag.svg|25px|POM]] [[Pagulaste olümpiameeskond 2024. aasta suveolümpiamängudel|POM]]||0||0||1||1 |- |27.||align=left |[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]] ||0||0||2||2 |- |rowspan="7"|28.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Bulgaaria}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 34 riiki || '''44''' || '''44''' || '''52''' || '''140''' |} | style="padding:0 5px 0 0;" | * '''1896–1924''' {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||15||12||12||39 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||7||3||5||15 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||5||4||6||15 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||3||1||1||5 |- |5.||align=left |[[Pilt:Olympic rings.svg|24px]] [[Ühendvõistkond]] ||1||3||3||7 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||2||1||4 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||2||3||5 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||0||2||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||1||2 |- |rowspan="2"|10.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Taani}} ||0||1||0||1 |- |rowspan="7"|12.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Australasian_team_for_Olympic_games.svg|24px]] [[Australaasia]] ||0||0||1||1 |- |align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Böömimaa]] ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 18 riiki || '''32''' || '''32''' || '''39''' || '''103''' |} |} {{Tennis olümpiamängudel}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Tennis olümpiamängudel| ]] en351feiwtvun7g8f6gdfdfatdnml83 0 456994 7168560 7152742 2026-06-07T03:10:10Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7168560 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TUT-Ausstellung FFM 2012 47 (7117819557).jpg|pisi|Tutanhamoni surimaski esikülg]] [[Pilt:Tutanhamon001.jpg|pisi|Tutanhamoni surimaski tagumine külg]] '''Tutanhamoni surimask''' on [[Vana-Egiptus]]e [[18. dünastia]] vaarao [[Tutanhamon]]i (valitses umbes 1332–1323 eKr) surimask. Surimaski avastas [[Howard Carter]] aastal 1925 (hauakamber avati aastal 1923 ja sarkofaag aastal 1925) hauast [[KV62]] ja seda hoitakse [[Kairo]]s asuvas [[Egiptuse Muuseum]]is.<ref name="e72UV" /> Mask on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid.<ref name="Reeves522" /> [[Egüptoloog]] [[Nicholas Reeves]]i järgi ei ole mask mitte üksnes Tutanhamoni hauakambri kvintessents, vaid "ehk tuntuim ese kogu muistsest Egiptusest".<ref name="Reeves522" /> Aastast 2001 on uurimused vihjanud võimalusele, et algselt võis surimask olla mõeldud kuninganna [[Neferneferuaten]]ile<ref name="Eaton-Krauss2015" />: kuninganna kuninglik nimi ''Ankhkheperure'' leiti surimaski siseküljel olevast osaliselt kustutatud [[kartušš (egüptoloogia)|kartuš]]ist.<ref name="newscorp" /> ==Avastamine== Tutanhamoni hauakamber leiti [[Teeba nekropol]]i [[Kuningate org|Kuningate orust]] aastal 1922 ja avati aasta hiljem. Kulus veel kaks aastat, enne kui Inglise arheoloogi Howard Carteri juhitud väljakaevamismeeskond suutis avada [[Tutanhamoni muumia]]t sisaldanud raske sarkofaagi. 1925. aasta 28. oktoobril avas meeskond viimase kolmest üksteise sees olnud kirstust, et paljastada kuldne mask, mida inimesed nägid esimest korda pärast ligikaudu 3250 aasta möödumist. Carter kirjutas oma päevikusse: <blockquote style="text-align:justify">Kui pulgad olid eemaldatud, tõsteti kaant. Paljastati eelviimane vaatepilt: noore kuninga väga hoolikalt mähitud muumia kurva, kuid rahuliku ilmega kuldse maskiga, mis sümboliseerib Osirist ... mask kannab just selle jumala tunnuseid, kuid sarnaneb Tutanhamoniga (''Tut.Ankh.Amen''): rahulik ja ilus, samade tunnustega, mida me võime leida tema kujudel ja kirstudel. Mask on veidi tahapoole langenud ja seega on selle pilk pööratud otse taevaste poole.<ref name="WViqj" /></blockquote> Detsembris 1925 eemaldati mask hauast, asetati kasti ja transporditi 635 kilomeetri kaugusel Kairos asunud Egiptuse Muuseumi, kus see on tänaseni avalikult välja pandud. ==Kirjeldus== Mask on 54 cm pikk, 39,3 cm lai ja 49 cm sügavune. Surimask on vormitud kahest kihist väga peenest kullast, mille paksus on vahemikus 1,5–3 mm, ja mis kaalub 10,23 kg.<ref name="T222J" /> [[Röntgenkristallograafia]] on paljastanud, et mask sisaldab kahte kulla sulamit: heledam 18,4-karaadine toon näo ja kaela jaoks ning 22,5-karaadine kuld ülejäänud maski jaoks.<ref name="Reeves513" /> Nägu esindab vaarao tüüpkujutist ja kaevajad leidsid sama kujutist hauakambris ka mujalt, eriti hauakambrit kaitsvate Tutanhamoni kujude näol.<ref name="Reeves513" /> Vaarao kannab peakatet ''[[nemes]]'', mille peal olevad kuninglikud sümbolid kobra (''[[Wadjet]]'') ja raisakotkas (''[[Nekhbet]]'') sümboliseerivad seda, et Tutanhamon valitses nii [[Ülem-Egiptus|Ülem-]] kui [[Alam-Egiptus]]t. Maski kõrvad on kõrvarõngaste hoidmiseks augustatud: tunnusjoon, mis paistab pea kõigis teistes säilinud Vana-Egiptuse kunstiteostes olevat reserveeritud hoopis kuningannadele ja lastele.<ref name="newscorp" /> Surimask sisaldab värvilisest klaasist ja vääriskividest inkrustratsioone, sealhulgas [[lasuurkivi]] (silmade ümbrused ja kulmud), [[kvarts]]i (silmad), [[obsidiaan]]i (pupillid), [[karneool]]i, [[päevakivi]], [[türkiis]]i, [[amasoniit]]i, [[Egiptuse fajanss|fajanssi]] ja muid kivimeid (laia krae inkrustratsioonidena).<ref name="Carternotes" /><ref name="BongioanniCroce2003" /> ===Habe=== Surimaski avastamisel 1925. aastal oli 2,5 kg kaaluv<ref name="RdyTz" /> kitsas kullast habe, mis on punumisefekti saamiseks lasuurkiviga inkrustreeritud, maski küljest eraldunud, kuid aastal 1944 kinnitati see puidust tüübli abil taas maski lõua külge.<ref name="fOdJL" /> Augustis 2014 kukkus habe küljest kui mask puhastamiseks vitriinist välja võeti. Õnnetuse eest vastutavad muuseumitöötajad püüdsid maski parandada kiiresti kuivavat epoksüliimi kasutades, kuid habe ei jäänud täpselt keskele. Kahjustused avastati 2015. aasta jaanuaris ja selle parandas Saksa-Egiptuse meeskond, kes kinnitas habeme mesilasvaha abil: tegemist on ka muistsete egiptlaste poolt kasutatud loodusliku materjaliga.<ref name="ACsw4" /> 2016. aasta jaanuaris teatati, et kaheksa Egiptuse Muuseumi töötajat anti kohtu alla, kuna nad väidetavalt eirasid restaureerimise teaduslikke ja professionaalseid meetodeid ning põhjustasid maskile jäädavaid kahjustusi. Süüdistus plaaniti esitada ka muuseumi endisele direktorile ning restaureerimisala juhatajale.<ref name="ODtoU" /> ===Raidkiri=== Surimaski tagaküljele ja õlgadele on kümnes vertikaalses ja kahes horisontaalses reas kirjutatud [[Egiptuse hieroglüüfid]]es kaitseloits.<ref name="Reeves513" /> Sealne tekst pärineb "[[Surnute raamat]]u" 151. peatükist ja see ilmus esimest korda maskidele [[Keskmine riik|Keskmise riigi]] ajal 500 aastat enne Tutanhamonit.<ref name="TChE8" /> <blockquote style="text-align:justify">Sinu parem silm on [päikesejumala] öine [[Parklaev|bark]], sinu vasem silm on päeva bark, sinu kulmud on jumalate [[Ennead]]i [omad], sinu otsmik on [[Anubis]]e [oma], sinu kukal on Horuse [oma], sinu juuksekiharad on Ptah-Soker'i [omad]. [Sa oled] Osirise ees, [Tutanhamon], ta näeb tänu sinule, sa juhid teda headele teedele, sa lööd tema jaoks [[Seth]]i liitlasi, et ta saaks printsi tohutus lossis, milleks on Heliopolis, jumalate Enneadi ees sinu vaenlased kukutada ... Osiris, Ülem-Egiptuse kuningas Nebkheperura, lahkunu, [talle] antakse elu nagu Ra [poolt].<ref name="Museum1972" /></blockquote> [[Osiris]] oli Egiptuses allilma jumal. ===Helmestest kaelakee=== Kuigi maski näitamiseks välja pannes on kaelakee enamasti eemaldatud, oli sellega koos ka kolme nööriga kaelakee. Kaelakee on tehtud kullast ja sinisest fajansist ketashelmestest ning selle otsad kujutavad [[India lootos|lootoseõisi]] ja haagid [[Egiptuse kobra]]sid (''[[Uraeus]]'').<ref name="fuhSU" /> ==Galerii== <gallery widths="190px" heights="160px"> Pilt:Tuts Tomb Opened.JPG|Howard Carter avatud sarkofaagi juures Pilt:Tutankhamun's mask, Burton photograph P0744, 1922.jpg|Surimask oma algses kohas, 1925 Pilt:Beard and necklace of Tutankhamun's death mask.jpg|Helmestest kaelakee ja habe Pilt:Tutankhamun's mask without beard.jpg|Mask ilma habemeta Pilt:Tutankamón lateral qwelk.jpg|Mask külgvaates </gallery> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Reeves522">Reeves, p. 522.</ref> <ref name="Eaton-Krauss2015">Marianne Eaton-Krauss. "[https://books.google.com/books?id=FySCCgAAQBAJ&pg=PA111 The Unknown Tutankhamun]". Lk 111. Bloomsbury Academic, 2015. ISBN 978-1-4725-7561-6.</ref> <ref name="newscorp">James Seidel. "[http://www.news.com.au/technology/science/archaeology/tutankhamuns-mask-evidence-of-an-erased-name-points-to-the-fate-of-heretic-queen-nefertiti/news-story/41c5e678fdbc4dc5fcd5b38de1687b7e Tutankhamun's mask: Evidence of an erased name points to the fate of heretic Queen Nefertiti]". News.com.au. 26.11.2015.</ref> <ref name="Reeves513">Reeves, p. 513.</ref> <ref name="Carternotes">[http://www.griffith.ox.ac.uk/perl/gi-ca-qmakesumm.pl?sid=109.152.215.177-1279532502&qno=1&curr=256a Tutankhamun: Anatomy of an excavation, the Howard Carter archives]. The Griffith Institute. University of Oxford.</ref> <ref name="BongioanniCroce2003">Alessandro Bongioanni, Maria Sole Croce. "[https://books.google.com/books?id=jaUYAAAAYAAJ The Treasures of Ancient Egypt from the Egyptian Museum in Cairo]". Rizzoli, 2003. ISBN 978-0-7893-0986-0. Lk 310.</ref> <ref name="Museum1972">"[https://books.google.com/books?id=xBYOAQAAMAAJ Treasures of Tutankhamun]". 1972. British Museum. Lk 50.</ref> <ref name="e72UV">Reeves, p. 511.</ref> <ref name="WViqj">[http://www.griffith.ox.ac.uk/discoveringTut/journals-and-diaries/season-4/journal.html Howard Carter's excavation diaries (transcripts and scans)]. The Griffith Institute. University of Oxford.</ref> <ref name="T222J">Reeves, p. 512.</ref> <ref name="RdyTz">Nevine El-Aref. [https://web.archive.org/web/20151222103335/http://english.ahram.org.eg/NewsContentPrint/9/0/161598/Heritage/0/Face-to-face-with-Tutankhamun%E2%80%99s-mask.aspx Intervjuu Saksa konservaatori Christian Eckmanniga]. Ahram Online, 22.10.2015.</ref> <ref name="fOdJL">"[https://web.archive.org/web/20161007075912/http://www.drhawass.com/wp/does-king-tut-have-a-new-barber/ Does King Tut have a new barber?]". Laboratoriorosso, 22.02.2015.</ref> <ref name="ACsw4">Liam Stack. "[http://www.nytimes.com/2015/12/17/world/middleeast/repaired-king-tut-mask-back-on-display-in-egypt.html Repaired King Tut mask back on display in Egypt]". The New York Times, 16.12.2015.</ref> <ref name="ODtoU">[http://www.dailynewsegypt.com/2016/01/23/8-antiquities-employees-referred-to-trial-over-damage-to-tutankamun-mask/ 8 employees referred to trial over damage to Tutankhamun mask]. Daily News Egypt. 23.01.2016.</ref> <ref name="TChE8">[http://www.touregypt.net/museum/tutl18.htm Tut exhibit: Gold death mask of Tutankhamun]. Tour Egypt.</ref> <ref name="fuhSU">Reeves, p. 514.</ref> }} ==Bibliograafia== * Nicholas Reeves. "[https://www.academia.edu/7415055/Tutankhamuns_Mask_Reconsidered_in_press_corrected_proof_ Tutankhamun's Mask Reconsidered]". Toim. Adela Oppenheim, Ogden Goelet. ''Bulletin of the Egyptological Seminar'', vol 19. Egyptological Seminar of New York. 2015. ISBN 978-0-9816-1202-7. ==Välislingid== {{commonskat|Funerary mask of Tutankhamun}} * [http://www.griffith.ox.ac.uk/gri/4sea4not.html Howard Carteri päevikud] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcsPIKWOULE Uudiselõik 2015. aastal aset leidnud restaureerimise kohta] [[Kategooria:Vana-Egiptuse kunst]] [[Kategooria:Kullassepataiesed]] 855jah4gndy0h0ws5q6r4nfym26vgh8 7168561 7168560 2026-06-07T03:11:16Z Evlper 104506 /* Habe */ 7168561 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TUT-Ausstellung FFM 2012 47 (7117819557).jpg|pisi|Tutanhamoni surimaski esikülg]] [[Pilt:Tutanhamon001.jpg|pisi|Tutanhamoni surimaski tagumine külg]] '''Tutanhamoni surimask''' on [[Vana-Egiptus]]e [[18. dünastia]] vaarao [[Tutanhamon]]i (valitses umbes 1332–1323 eKr) surimask. Surimaski avastas [[Howard Carter]] aastal 1925 (hauakamber avati aastal 1923 ja sarkofaag aastal 1925) hauast [[KV62]] ja seda hoitakse [[Kairo]]s asuvas [[Egiptuse Muuseum]]is.<ref name="e72UV" /> Mask on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid.<ref name="Reeves522" /> [[Egüptoloog]] [[Nicholas Reeves]]i järgi ei ole mask mitte üksnes Tutanhamoni hauakambri kvintessents, vaid "ehk tuntuim ese kogu muistsest Egiptusest".<ref name="Reeves522" /> Aastast 2001 on uurimused vihjanud võimalusele, et algselt võis surimask olla mõeldud kuninganna [[Neferneferuaten]]ile<ref name="Eaton-Krauss2015" />: kuninganna kuninglik nimi ''Ankhkheperure'' leiti surimaski siseküljel olevast osaliselt kustutatud [[kartušš (egüptoloogia)|kartuš]]ist.<ref name="newscorp" /> ==Avastamine== Tutanhamoni hauakamber leiti [[Teeba nekropol]]i [[Kuningate org|Kuningate orust]] aastal 1922 ja avati aasta hiljem. Kulus veel kaks aastat, enne kui Inglise arheoloogi Howard Carteri juhitud väljakaevamismeeskond suutis avada [[Tutanhamoni muumia]]t sisaldanud raske sarkofaagi. 1925. aasta 28. oktoobril avas meeskond viimase kolmest üksteise sees olnud kirstust, et paljastada kuldne mask, mida inimesed nägid esimest korda pärast ligikaudu 3250 aasta möödumist. Carter kirjutas oma päevikusse: <blockquote style="text-align:justify">Kui pulgad olid eemaldatud, tõsteti kaant. Paljastati eelviimane vaatepilt: noore kuninga väga hoolikalt mähitud muumia kurva, kuid rahuliku ilmega kuldse maskiga, mis sümboliseerib Osirist ... mask kannab just selle jumala tunnuseid, kuid sarnaneb Tutanhamoniga (''Tut.Ankh.Amen''): rahulik ja ilus, samade tunnustega, mida me võime leida tema kujudel ja kirstudel. Mask on veidi tahapoole langenud ja seega on selle pilk pööratud otse taevaste poole.<ref name="WViqj" /></blockquote> Detsembris 1925 eemaldati mask hauast, asetati kasti ja transporditi 635 kilomeetri kaugusel Kairos asunud Egiptuse Muuseumi, kus see on tänaseni avalikult välja pandud. ==Kirjeldus== Mask on 54 cm pikk, 39,3 cm lai ja 49 cm sügavune. Surimask on vormitud kahest kihist väga peenest kullast, mille paksus on vahemikus 1,5–3 mm, ja mis kaalub 10,23 kg.<ref name="T222J" /> [[Röntgenkristallograafia]] on paljastanud, et mask sisaldab kahte kulla sulamit: heledam 18,4-karaadine toon näo ja kaela jaoks ning 22,5-karaadine kuld ülejäänud maski jaoks.<ref name="Reeves513" /> Nägu esindab vaarao tüüpkujutist ja kaevajad leidsid sama kujutist hauakambris ka mujalt, eriti hauakambrit kaitsvate Tutanhamoni kujude näol.<ref name="Reeves513" /> Vaarao kannab peakatet ''[[nemes]]'', mille peal olevad kuninglikud sümbolid kobra (''[[Wadjet]]'') ja raisakotkas (''[[Nekhbet]]'') sümboliseerivad seda, et Tutanhamon valitses nii [[Ülem-Egiptus|Ülem-]] kui [[Alam-Egiptus]]t. Maski kõrvad on kõrvarõngaste hoidmiseks augustatud: tunnusjoon, mis paistab pea kõigis teistes säilinud Vana-Egiptuse kunstiteostes olevat reserveeritud hoopis kuningannadele ja lastele.<ref name="newscorp" /> Surimask sisaldab värvilisest klaasist ja vääriskividest inkrustratsioone, sealhulgas [[lasuurkivi]] (silmade ümbrused ja kulmud), [[kvarts]]i (silmad), [[obsidiaan]]i (pupillid), [[karneool]]i, [[päevakivi]], [[türkiis]]i, [[amasoniit]]i, [[Egiptuse fajanss|fajanssi]] ja muid kivimeid (laia krae inkrustratsioonidena).<ref name="Carternotes" /><ref name="BongioanniCroce2003" /> ===Habe=== Surimaski avastamisel 1925. aastal oli 2,5 kg kaaluv<ref name="RdyTz" /> kitsas kullast habe, mis on punumisefekti saamiseks lasuuriga inkrustreeritud, maski küljest eraldunud, kuid aastal 1944 kinnitati see puidust tüübli abil taas maski lõua külge.<ref name="fOdJL" /> Augustis 2014 kukkus habe küljest kui mask puhastamiseks vitriinist välja võeti. Õnnetuse eest vastutavad muuseumitöötajad püüdsid maski parandada kiiresti kuivavat epoksüliimi kasutades, kuid habe ei jäänud täpselt keskele. Kahjustused avastati 2015. aasta jaanuaris ja selle parandas Saksa-Egiptuse meeskond, kes kinnitas habeme mesilasvaha abil: tegemist on ka muistsete egiptlaste poolt kasutatud loodusliku materjaliga.<ref name="ACsw4" /> 2016. aasta jaanuaris teatati, et kaheksa Egiptuse Muuseumi töötajat anti kohtu alla, kuna nad väidetavalt eirasid restaureerimise teaduslikke ja professionaalseid meetodeid ning põhjustasid maskile jäädavaid kahjustusi. Süüdistus plaaniti esitada ka muuseumi endisele direktorile ning restaureerimisala juhatajale.<ref name="ODtoU" /> ===Raidkiri=== Surimaski tagaküljele ja õlgadele on kümnes vertikaalses ja kahes horisontaalses reas kirjutatud [[Egiptuse hieroglüüfid]]es kaitseloits.<ref name="Reeves513" /> Sealne tekst pärineb "[[Surnute raamat]]u" 151. peatükist ja see ilmus esimest korda maskidele [[Keskmine riik|Keskmise riigi]] ajal 500 aastat enne Tutanhamonit.<ref name="TChE8" /> <blockquote style="text-align:justify">Sinu parem silm on [päikesejumala] öine [[Parklaev|bark]], sinu vasem silm on päeva bark, sinu kulmud on jumalate [[Ennead]]i [omad], sinu otsmik on [[Anubis]]e [oma], sinu kukal on Horuse [oma], sinu juuksekiharad on Ptah-Soker'i [omad]. [Sa oled] Osirise ees, [Tutanhamon], ta näeb tänu sinule, sa juhid teda headele teedele, sa lööd tema jaoks [[Seth]]i liitlasi, et ta saaks printsi tohutus lossis, milleks on Heliopolis, jumalate Enneadi ees sinu vaenlased kukutada ... Osiris, Ülem-Egiptuse kuningas Nebkheperura, lahkunu, [talle] antakse elu nagu Ra [poolt].<ref name="Museum1972" /></blockquote> [[Osiris]] oli Egiptuses allilma jumal. ===Helmestest kaelakee=== Kuigi maski näitamiseks välja pannes on kaelakee enamasti eemaldatud, oli sellega koos ka kolme nööriga kaelakee. Kaelakee on tehtud kullast ja sinisest fajansist ketashelmestest ning selle otsad kujutavad [[India lootos|lootoseõisi]] ja haagid [[Egiptuse kobra]]sid (''[[Uraeus]]'').<ref name="fuhSU" /> ==Galerii== <gallery widths="190px" heights="160px"> Pilt:Tuts Tomb Opened.JPG|Howard Carter avatud sarkofaagi juures Pilt:Tutankhamun's mask, Burton photograph P0744, 1922.jpg|Surimask oma algses kohas, 1925 Pilt:Beard and necklace of Tutankhamun's death mask.jpg|Helmestest kaelakee ja habe Pilt:Tutankhamun's mask without beard.jpg|Mask ilma habemeta Pilt:Tutankamón lateral qwelk.jpg|Mask külgvaates </gallery> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Reeves522">Reeves, p. 522.</ref> <ref name="Eaton-Krauss2015">Marianne Eaton-Krauss. "[https://books.google.com/books?id=FySCCgAAQBAJ&pg=PA111 The Unknown Tutankhamun]". Lk 111. Bloomsbury Academic, 2015. ISBN 978-1-4725-7561-6.</ref> <ref name="newscorp">James Seidel. "[http://www.news.com.au/technology/science/archaeology/tutankhamuns-mask-evidence-of-an-erased-name-points-to-the-fate-of-heretic-queen-nefertiti/news-story/41c5e678fdbc4dc5fcd5b38de1687b7e Tutankhamun's mask: Evidence of an erased name points to the fate of heretic Queen Nefertiti]". News.com.au. 26.11.2015.</ref> <ref name="Reeves513">Reeves, p. 513.</ref> <ref name="Carternotes">[http://www.griffith.ox.ac.uk/perl/gi-ca-qmakesumm.pl?sid=109.152.215.177-1279532502&qno=1&curr=256a Tutankhamun: Anatomy of an excavation, the Howard Carter archives]. The Griffith Institute. University of Oxford.</ref> <ref name="BongioanniCroce2003">Alessandro Bongioanni, Maria Sole Croce. "[https://books.google.com/books?id=jaUYAAAAYAAJ The Treasures of Ancient Egypt from the Egyptian Museum in Cairo]". Rizzoli, 2003. ISBN 978-0-7893-0986-0. Lk 310.</ref> <ref name="Museum1972">"[https://books.google.com/books?id=xBYOAQAAMAAJ Treasures of Tutankhamun]". 1972. British Museum. Lk 50.</ref> <ref name="e72UV">Reeves, p. 511.</ref> <ref name="WViqj">[http://www.griffith.ox.ac.uk/discoveringTut/journals-and-diaries/season-4/journal.html Howard Carter's excavation diaries (transcripts and scans)]. The Griffith Institute. University of Oxford.</ref> <ref name="T222J">Reeves, p. 512.</ref> <ref name="RdyTz">Nevine El-Aref. [https://web.archive.org/web/20151222103335/http://english.ahram.org.eg/NewsContentPrint/9/0/161598/Heritage/0/Face-to-face-with-Tutankhamun%E2%80%99s-mask.aspx Intervjuu Saksa konservaatori Christian Eckmanniga]. Ahram Online, 22.10.2015.</ref> <ref name="fOdJL">"[https://web.archive.org/web/20161007075912/http://www.drhawass.com/wp/does-king-tut-have-a-new-barber/ Does King Tut have a new barber?]". Laboratoriorosso, 22.02.2015.</ref> <ref name="ACsw4">Liam Stack. "[http://www.nytimes.com/2015/12/17/world/middleeast/repaired-king-tut-mask-back-on-display-in-egypt.html Repaired King Tut mask back on display in Egypt]". The New York Times, 16.12.2015.</ref> <ref name="ODtoU">[http://www.dailynewsegypt.com/2016/01/23/8-antiquities-employees-referred-to-trial-over-damage-to-tutankamun-mask/ 8 employees referred to trial over damage to Tutankhamun mask]. Daily News Egypt. 23.01.2016.</ref> <ref name="TChE8">[http://www.touregypt.net/museum/tutl18.htm Tut exhibit: Gold death mask of Tutankhamun]. Tour Egypt.</ref> <ref name="fuhSU">Reeves, p. 514.</ref> }} ==Bibliograafia== * Nicholas Reeves. "[https://www.academia.edu/7415055/Tutankhamuns_Mask_Reconsidered_in_press_corrected_proof_ Tutankhamun's Mask Reconsidered]". Toim. Adela Oppenheim, Ogden Goelet. ''Bulletin of the Egyptological Seminar'', vol 19. Egyptological Seminar of New York. 2015. ISBN 978-0-9816-1202-7. ==Välislingid== {{commonskat|Funerary mask of Tutankhamun}} * [http://www.griffith.ox.ac.uk/gri/4sea4not.html Howard Carteri päevikud] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcsPIKWOULE Uudiselõik 2015. aastal aset leidnud restaureerimise kohta] [[Kategooria:Vana-Egiptuse kunst]] [[Kategooria:Kullassepataiesed]] 0ugzyxf5nhtd6evzra7x6amo1i1036v 0 457177 7168506 6668309 2026-06-06T20:58:59Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7168506 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi= K9 Kõu | pilt=[[pilt:K-9thunder.jpg|300px|]] | tehnilised andmed= | pikkus= 12 | laius= 3,4 | kõrgus= 2,7 | kaal= 47 | kiirus= maanteel kuni 67 | käiguvaru= 360–480 | suurtükk= 155 mm 52-kaliibrine haubits | kuulipildujad= 1× 12,7 [[millimeeter|mm]] | soomus= keevitatud terassoomus | mootor= MTU MT 881 Ka-500 | mootori võimsus= 1000 | meeskond= 5 (komandör, sihtur, juht, kaks laadurit) }} [[Pilt:K10 ARV.jpg|pisi|300x300px|Laskemoonasoomuk K10]] '''K9 Kõu''' (''K9 Thunder'') on [[Lõuna-Korea]]s arendatud 155 mm / 52-kaliibrise haubitsaga [[soomus]]tatud [[liikursuurtükk]]. Relvasüsteemi algne tootja oli Samsung Aerospace Industries / Samsung Techwin. Tänapäeval toodab ja ekspordib K9 seeria liikursuurtükke Hanwha Aerospace.<ref name="HanwhaK9">{{Netiviide |url=https://hanwha-aerospace.eu/portfolio/k9-sph/ |pealkiri=K9 SPH |väljaanne=Hanwha Aerospace Europe |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> K9 veermiku baasil on valmistatud ka vastav laskemoonasoomuk '''K10''', mis on mõeldud liikursuurtükkide automaatsemaks ja kaitstumaks laskemoonaga varustamiseks. Eesti kaitseväes kannab relvasüsteem nime '''K9 Kõu'''.<ref name="Kaitsevagi2020">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/esimesed-liikursuurtukid-k9-kou-joudsid-eesti-kaitsevae-relvastusse/ |pealkiri=Esimesed liikursuurtükid K9 Kõu jõudsid Eesti Kaitseväe relvastusse |väljaanne=Eesti Kaitseväe koduleht |aeg=9. oktoober 2020 |vaadatud=3. aprill 2021}}</ref> == Kirjeldus == K9 sarnaneb üldkontseptsioonilt, sealhulgas kasutamisel koos laskemoonasoomukiga, USA [[M109]] liikursuurtükiga, kuid tegemist on hilisema ja uuesti läbi töötatud relvasüsteemiga. K9 ühendab 155 mm / 52-kaliibrise haubitsa soomustatud roomikveermikuga, millel on 1000-hobujõuline diiselmootor ja hüdropneumaatiline vedrustus.<ref name="HanwhaK9" /> Relvasüsteemi arendamisel on arvestatud asjaoluga, et selle kasutajateks on Lõuna-Koreas suurel määral ajateenijad. K9 laskekaugus sõltub kasutatavast laskemoonast. Tootja andmetel on süsteemi laskekaugus üle 40 km ning maksimaalne laskekiirus 6–8 lasku minutis. Süsteem on võimeline tegema kolmelasulise valangu umbes 15 sekundiga ning kasutama niinimetatud ''shoot-and-scoot'' taktikat, mille puhul relv annab tulelöögi ja vahetab seejärel kiiresti positsiooni.<ref name="HanwhaK9" /><ref name="HanwhaBrochure">{{Netiviide |url=https://defense-korea.com/upload/productMgmt/prdct/20201103/20201103172723417024.pdf |pealkiri=Hanwha Defense product brochure |väljaanne=Hanwha Defense |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> == Ajalugu == Arendusprogramm 155 mm / 52-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtüki loomiseks algas Lõuna-Koreas 1989. aastal ning 1996. aastal testiti esimesi prototüüpe. Uus relvasüsteem loodi asendama seni kasutusel olnud K55/K55A1 liikursuurtükke, mis põhinesid Ameerika Ühendriikide [[M109]] süsteemil. Lõuna-Korea valitsuse korraldatud K9 hanke võitis Samsung Aerospace Industries ning K9 seeriatootmine algas 1999. aastal. Hiljem koondus K9 tootmine ja rahvusvaheline eksport Hanwha [[kontsern|kontserni]] kaitsetööstuse alla. K9 perekonda kuuluvad mitmed riigipõhised variandid, sealhulgas Eesti K9 Kõu, Soome K9FIN Moukari, Norra K9 VIDAR, Poola K9A1/K9PL ning Austraalia AS9 Huntsman. === Lahingutegevuses === Esmakordselt olid K9-d lahingus 2010. aasta 23. novembril, kui õppustelt naasev Lõuna-Korea merejalaväele kuuluv kuuest K9-st koosnev patarei sattus [[Põhja-Korea]] suurtükiväe tule alla [[Yeonpyeongi pommitamine|Yeonpyeongi pommitamise]] intsidendi ajal ja seejärel vastas tulele.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.foxnews.com/world/2010/11/23/skorea-nkorea-fires-artillery-island/ |Pealkiri=S. Korean Troops on High Alert After Shelling |Väljaanne=[[Fox News Channel]] |Väljaandja=[[Associated Press]] |Aeg=24. november 2010 |Kasutatud=6. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |Autor=Tae-hoon, Lee |URL=http://koreatimes.co.kr/www/news/nation/2010/11/113_77022.html |Pealkiri=Extent of NK damage remains uncertain |Väljaanne=The Korea Times |Kasutatud=6. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref> Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal suurenes K9 rahvusvaheline tähtsus Euroopa riikide suurtükiväe moderniseerimisel. K9 süsteeme või nende variante on hankinud või tellinud muu hulgas Eesti, Soome, Norra, Poola ja Rumeenia.<ref name="ReutersRomania">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/romania-purchase-south-koreas-k-9-howitzers-worth-920-mln-2024-06-19/ |pealkiri=Romania to purchase South Korea's K-9 howitzers worth $920 mln |väljaanne=Reuters |aeg=19. juuni 2024 |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="HanwhaFinland2026">{{Netiviide |url=https://www.hanwha.com/newsroom/news/press-releases/hanwha-aerospace-secures-follow-on-k9-howitzer-contract-with-finland.do |pealkiri=Hanwha Aerospace signs K9 howitzer deal with Finland |väljaanne=Hanwha |aeg=10. aprill 2026 |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> == Eesti teenistuses == Eesti sõlmis 2018. aastal Lõuna-Koreaga lepingu K9 liikursuurtükkide ostmiseks. Esimesed K9 Kõu liikursuurtükid jõudsid Eestisse 2020. aasta augustis ning anti Kaitseväe relvastusse sama aasta sügisel.<ref name="Kaitsevagi2020" /><ref name="ERR2018">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/841221/eesti-solmib-lepingu-12-louna-korea-liikursuurtuki-ostuks |pealkiri=Eesti sõlmib lepingu 12 Lõuna-Korea liikursuurtüki ostuks |väljaanne=ERR |aeg=21. juuni 2018 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Hilisemate lisahangete tulemusel on Eesti tellinud kokku 36 K9 Kõu liikursuurtükki. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teatel läheb 36 liikursuurtüki soetamine maksma ligikaudu 120 miljonit eurot. 2025. aasta novembris jõudis Eestisse kuus uut K9 liikursuurtükki ning tarned pidid jätkuma ka järgmisel aastal.<ref name="RKIK2025">{{Netiviide |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/eestisse-joudis-6-uut-k9-liikursuurtukki/ |pealkiri=Eestisse jõudis 6 uut K9 liikursuurtükki |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |aeg=24. november 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Eestis kohandab Lõuna-Koreast saabunud liikursuurtükke GoCraft. Kohanduste hulka kuuluvad muu hulgas Eesti oludele vastavad ilmastikukaitsed, sideseadmed ja sõdurivarustuse hoiupaigad. Ümberehituse järel antakse masinad diviisi suurtükiväerügemendi kasutusse.<ref name="RKIK2025" /> == Kasutajad == {{uuenda|osa vajab järjepidevat täpsustamist, sest K9 hankeid ja kohalikke variante uuendatakse kiiresti.}} === Praegused kasutajad ja tellijad === [[File:K9 Kõu Kevadtormil.jpg|thumb|K9 Kõu Kevadtormil (2023)]] * '''{{Pisilipp|Lõuna-Korea}}''' – K9 algne kasutaja. Süsteem loodi Lõuna-Korea relvajõudude K55/K55A1 liikursuurtükkide täiendamiseks ja asendamiseks. * '''{{Pisilipp|Türgi}}''' – kasutab K9 tehnoloogial põhinevat liikursuurtükki [[T-155 Fırtına]]. Türgi variant ei ole otsene standardne K9, vaid kohaliku tootmise ja kohandustega relvasüsteem. * '''{{Pisilipp|Poola}}''' – Poola [[AHS Krab]] kasutab K9 veermikku. Lisaks sõlmis Poola pärast 2022. aastat suured lepingud K9A1 ja K9PL liikursuurtükkide hankimiseks.<ref name="ERRPoola2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608669697/poola-ostab-mitme-miljardi-eest-relvastust-louna-korealt |pealkiri=Poola ostab mitme miljardi eest relvastust Lõuna-Korealt |väljaanne=ERR |aeg=28. juuli 2022 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> * '''{{Pisilipp|India}}''' – kasutab K9 Vajra-T varianti, mida toodeti India armee jaoks kohaliku koostöö kaudu.<ref name="Rel5z" /> * '''{{Pisilipp|Eesti}}''' – kasutab K9 Kõu liikursuurtükke. Eesti on tellinud kokku 36 K9 liikursuurtükki.<ref name="RKIK2025" /> * '''{{Pisilipp|Soome}}''' – kasutab K9FIN Moukari nime all tuntud K9 liikursuurtükke. 2026. aastal sõlmiti täiendav leping 112 K9 liikursuurtüki hankimiseks, mille tarned peaksid algama 2028. aastal.<ref name="HanwhaFinland2026" /> * '''{{Pisilipp|Norra}}''' – valis K9 liikursuurtükid ja K10 laskemoonasoomukid oma vanemate M109A3GNM liikursuurtükkide asendamiseks.<ref name="HanwhaNorway" /> * '''{{Pisilipp|Austraalia}}''' – hangib AS9 Huntsman liikursuurtükke ja AS10 laskemoonasoomukeid. Austraalia programmi LAND 8116 Phase 1 raames valiti Hanwha Defence Australia tarnima 30 AS9 liikursuurtükki ja 15 AS10 laskemoonasoomukit.<ref name="HanwhaAustralia">{{Netiviide |url=https://www.hanwha-defence.com.au/huntsman-sph |pealkiri=Huntsman SPH |väljaanne=Hanwha Defence Australia |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> * '''{{Pisilipp|Egiptus}}''' – sõlmis lepingu K9 perekonna liikursuurtükkide ja nendega seotud süsteemide hankimiseks. * '''{{Pisilipp|Rumeenia}}''' – sõlmis 2024. aastal lepingu 54 K9 liikursuurtüki ja 36 K10 laskemoonasoomuki hankimiseks. Leping hõlmab ka laskemoona ja toetusmasinaid.<ref name="HanwhaRomania">{{Netiviide |url=https://www.hanwhaaerospace.com/eng/media/newsroom/view.do?seq=419 |pealkiri=Hanwha Aerospace signs contract to supply Romania with K9 and K10 artillery systems |väljaanne=Hanwha Aerospace |aeg=10. juuli 2024 |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> == Variandid == * K9 Thunder – Lõuna-Korea algne 155 mm / 52-kaliibrise haubitsaga liikursuurtükk. * K10 – K9 veermikul põhinev laskemoonasoomuk. * K9A1 – moderniseeritud variant, millel on täiustatud tulejuhtimis- ja navigatsioonisüsteemid. * K9 Kõu – Eesti Kaitseväe kasutatav K9 variant. * K9FIN Moukari – Soome kasutatav variant. * K9 VIDAR – Norra kasutatav variant. * K9PL – Poola jaoks kohandatav K9 variant. * AS9 Huntsman – Austraalia jaoks kohandatud K9 perekonna liikursuurtükk. * AS10 – Austraalia jaoks kohandatud K10 tüüpi laskemoonasoomuk. * T-155 Fırtına – Türgis toodetud K9 tehnoloogial põhinev liikursuurtükk. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rel5z">{{Cite web |last=Bedi |first=Rahul |url=http://www.janes.com/article/55127/k9-selected-for-indian-army-sph-requirement |title=K9 selected for Indian Army SPH requirement |publisher=IHS Jane's 360 |date=8. oktoober 2015 |language=inglise |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304080325/http://www.janes.com/article/55127/k9-selected-for-indian-army-sph-requirement |archive-date=3. veebruar 2017}}</ref> <ref name="HanwhaNorway">{{Netiviide |Autor=Grevatt, Jon |URL=http://www.janes.com/article/76637/hanwha-confirms-k9-export-to-norway |Pealkiri=Hanwha confirms K9 export to Norway |Väljaanne=IHS Jane's 360 |Aeg=22. detsember 2017 |Kasutatud=25. detsember 2017 |Keel=inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Lõuna-Korea sõjandus]] [[Kategooria:Liikursuurtükid]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväerelvad]] d7epm6udrz2e2ev4jd4wxelzc320j7l 7168715 7168506 2026-06-07T11:45:20Z Neptuunium 58653 7168715 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi= K9 Kõu | pilt=[[pilt:K-9thunder.jpg|300px|]] | tehnilised andmed= | pikkus= 12 | laius= 3,4 | kõrgus= 2,7 | kaal= 47 | kiirus= maanteel kuni 67 | käiguvaru= 360–480 | suurtükk= 155 mm 52-kaliibrine haubits | kuulipildujad= 1× 12,7 [[millimeeter|mm]] | soomus= keevitatud terassoomus | mootor= MTU MT 881 Ka-500 | mootori võimsus= 1000 | meeskond= 5 (komandör, sihtur, juht, kaks laadurit) }} [[Pilt:K10 ARV.jpg|pisi|300x300px|Laskemoonasoomuk K10]] '''K9 Kõu''' (inglise keeles ''K9 Thunder''; [[korea keeles]] K-9 자주곡사포, ''K-9 Jajugoksapo'') on [[Lõuna-Korea]] 155 mm haubitsaga [[soomus]]tatud [[liikursuurtükk]]. Relvasüsteemi algne tootja oli Samsung Aerospace Industries / Samsung Techwin. Tänapäeval toodab ja ekspordib K9 seeria liikursuurtükke Hanwha Aerospace.<ref name="HanwhaK9">{{Netiviide |url=https://hanwha-aerospace.eu/portfolio/k9-sph/ |pealkiri=K9 SPH |väljaanne=Hanwha Aerospace Europe |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> K9 veermiku baasil on valmistatud ka vastav laskemoonasoomuk '''K10''', mis on mõeldud liikursuurtükkide automaatsemaks ja kaitstumaks laskemoonaga varustamiseks. Eesti kaitseväes kannab relvasüsteem nime '''K9 Kõu'''.<ref name="Kaitsevagi2020">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/esimesed-liikursuurtukid-k9-kou-joudsid-eesti-kaitsevae-relvastusse/ |pealkiri=Esimesed liikursuurtükid K9 Kõu jõudsid Eesti Kaitseväe relvastusse |väljaanne=Eesti Kaitseväe koduleht |aeg=9. oktoober 2020 |vaadatud=3. aprill 2021}}</ref> == Kirjeldus == K9 sarnaneb üldkontseptsioonilt, sealhulgas kasutamisel koos laskemoonasoomukiga, USA [[M109]] liikursuurtükiga, kuid tegemist on hilisema ja uuesti läbi töötatud relvasüsteemiga. K9 ühendab 155 mm / 52-kaliibrise haubitsa soomustatud roomikveermikuga, millel on 1000-hobujõuline diiselmootor ja hüdropneumaatiline vedrustus.<ref name="HanwhaK9" /> Relvasüsteemi arendamisel on arvestatud asjaoluga, et selle kasutajateks on Lõuna-Koreas suurel määral ajateenijad. K9 laskekaugus sõltub kasutatavast laskemoonast. Tootja andmetel on süsteemi laskekaugus üle 40 km ning maksimaalne laskekiirus 6–8 lasku minutis. Süsteem on võimeline tegema kolmelasulise valangu umbes 15 sekundiga ning kasutama niinimetatud ''shoot-and-scoot'' taktikat, mille puhul relv annab tulelöögi ja vahetab seejärel kiiresti positsiooni.<ref name="HanwhaK9" /><ref name="HanwhaBrochure">{{Netiviide |url=https://defense-korea.com/upload/productMgmt/prdct/20201103/20201103172723417024.pdf |pealkiri=Hanwha Defense product brochure |väljaanne=Hanwha Defense |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> == Ajalugu == Arendusprogramm 155 mm / 52-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtüki loomiseks algas Lõuna-Koreas 1989. aastal ning 1996. aastal testiti esimesi prototüüpe. Uus relvasüsteem loodi asendama seni kasutusel olnud K55/K55A1 liikursuurtükke, mis põhinesid Ameerika Ühendriikide [[M109]] süsteemil. Lõuna-Korea valitsuse korraldatud K9 hanke võitis Samsung Aerospace Industries ning K9 seeriatootmine algas 1999. aastal. Hiljem koondus K9 tootmine ja rahvusvaheline eksport Hanwha [[kontsern|kontserni]] kaitsetööstuse alla. K9 perekonda kuuluvad mitmed riigipõhised variandid, sealhulgas Eesti K9 Kõu, Soome K9FIN Moukari, Norra K9 VIDAR, Poola K9A1/K9PL ning Austraalia AS9 Huntsman. === Lahingutegevuses === Esmakordselt olid K9-d lahingus 2010. aasta 23. novembril, kui õppustelt naasev Lõuna-Korea merejalaväele kuuluv kuuest K9-st koosnev patarei sattus [[Põhja-Korea]] suurtükiväe tule alla [[Yeonpyeongi pommitamine|Yeonpyeongi pommitamise]] intsidendi ajal ja seejärel vastas tulele.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.foxnews.com/world/2010/11/23/skorea-nkorea-fires-artillery-island/ |Pealkiri=S. Korean Troops on High Alert After Shelling |Väljaanne=[[Fox News Channel]] |Väljaandja=[[Associated Press]] |Aeg=24. november 2010 |Kasutatud=6. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |Autor=Tae-hoon, Lee |URL=http://koreatimes.co.kr/www/news/nation/2010/11/113_77022.html |Pealkiri=Extent of NK damage remains uncertain |Väljaanne=The Korea Times |Kasutatud=6. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref> Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal suurenes K9 rahvusvaheline tähtsus Euroopa riikide suurtükiväe moderniseerimisel. K9 süsteeme või nende variante on hankinud või tellinud muu hulgas Eesti, Soome, Norra, Poola ja Rumeenia.<ref name="ReutersRomania">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/romania-purchase-south-koreas-k-9-howitzers-worth-920-mln-2024-06-19/ |pealkiri=Romania to purchase South Korea's K-9 howitzers worth $920 mln |väljaanne=Reuters |aeg=19. juuni 2024 |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="HanwhaFinland2026">{{Netiviide |url=https://www.hanwha.com/newsroom/news/press-releases/hanwha-aerospace-secures-follow-on-k9-howitzer-contract-with-finland.do |pealkiri=Hanwha Aerospace signs K9 howitzer deal with Finland |väljaanne=Hanwha |aeg=10. aprill 2026 |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> == Eesti teenistuses == Eesti sõlmis 2018. aastal Lõuna-Koreaga lepingu K9 liikursuurtükkide ostmiseks. Esimesed K9 Kõu liikursuurtükid jõudsid Eestisse 2020. aasta augustis ning anti Kaitseväe relvastusse sama aasta sügisel.<ref name="Kaitsevagi2020" /><ref name="ERR2018">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/841221/eesti-solmib-lepingu-12-louna-korea-liikursuurtuki-ostuks |pealkiri=Eesti sõlmib lepingu 12 Lõuna-Korea liikursuurtüki ostuks |väljaanne=ERR |aeg=21. juuni 2018 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Hilisemate lisahangete tulemusel on Eesti tellinud kokku 36 K9 Kõu liikursuurtükki. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teatel läheb 36 liikursuurtüki soetamine maksma ligikaudu 120 miljonit eurot. 2025. aasta novembris jõudis Eestisse kuus uut K9 liikursuurtükki ning tarned pidid jätkuma ka järgmisel aastal.<ref name="RKIK2025">{{Netiviide |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/eestisse-joudis-6-uut-k9-liikursuurtukki/ |pealkiri=Eestisse jõudis 6 uut K9 liikursuurtükki |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |aeg=24. november 2025 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Eestis kohandab Lõuna-Koreast saabunud liikursuurtükke GoCraft. Kohanduste hulka kuuluvad muu hulgas Eesti oludele vastavad ilmastikukaitsed, sideseadmed ja sõdurivarustuse hoiupaigad. Ümberehituse järel antakse masinad diviisi suurtükiväerügemendi kasutusse.<ref name="RKIK2025" /> == Kasutajad == {{uuenda|osa vajab järjepidevat täpsustamist, sest K9 hankeid ja kohalikke variante uuendatakse kiiresti.}} === Praegused kasutajad ja tellijad === [[File:K9 Kõu Kevadtormil.jpg|thumb|K9 Kõu Kevadtormil (2023)]] * '''{{Pisilipp|Lõuna-Korea}}''' – K9 algne kasutaja. Süsteem loodi Lõuna-Korea relvajõudude K55/K55A1 liikursuurtükkide täiendamiseks ja asendamiseks. * '''{{Pisilipp|Türgi}}''' – kasutab K9 tehnoloogial põhinevat liikursuurtükki [[T-155 Fırtına]]. Türgi variant ei ole otsene standardne K9, vaid kohaliku tootmise ja kohandustega relvasüsteem. * '''{{Pisilipp|Poola}}''' – Poola [[AHS Krab]] kasutab K9 veermikku. Lisaks sõlmis Poola pärast 2022. aastat suured lepingud K9A1 ja K9PL liikursuurtükkide hankimiseks.<ref name="ERRPoola2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608669697/poola-ostab-mitme-miljardi-eest-relvastust-louna-korealt |pealkiri=Poola ostab mitme miljardi eest relvastust Lõuna-Korealt |väljaanne=ERR |aeg=28. juuli 2022 |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> * '''{{Pisilipp|India}}''' – kasutab K9 Vajra-T varianti, mida toodeti India armee jaoks kohaliku koostöö kaudu.<ref name="Rel5z" /> * '''{{Pisilipp|Eesti}}''' – kasutab K9 Kõu liikursuurtükke. Eesti on tellinud kokku 36 K9 liikursuurtükki.<ref name="RKIK2025" /> * '''{{Pisilipp|Soome}}''' – kasutab K9FIN Moukari nime all tuntud K9 liikursuurtükke. 2026. aastal sõlmiti täiendav leping 112 K9 liikursuurtüki hankimiseks, mille tarned peaksid algama 2028. aastal.<ref name="HanwhaFinland2026" /> * '''{{Pisilipp|Norra}}''' – valis K9 liikursuurtükid ja K10 laskemoonasoomukid oma vanemate M109A3GNM liikursuurtükkide asendamiseks.<ref name="HanwhaNorway" /> * '''{{Pisilipp|Austraalia}}''' – hangib AS9 Huntsman liikursuurtükke ja AS10 laskemoonasoomukeid. Austraalia programmi LAND 8116 Phase 1 raames valiti Hanwha Defence Australia tarnima 30 AS9 liikursuurtükki ja 15 AS10 laskemoonasoomukit.<ref name="HanwhaAustralia">{{Netiviide |url=https://www.hanwha-defence.com.au/huntsman-sph |pealkiri=Huntsman SPH |väljaanne=Hanwha Defence Australia |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> * '''{{Pisilipp|Egiptus}}''' – sõlmis lepingu K9 perekonna liikursuurtükkide ja nendega seotud süsteemide hankimiseks. * '''{{Pisilipp|Rumeenia}}''' – sõlmis 2024. aastal lepingu 54 K9 liikursuurtüki ja 36 K10 laskemoonasoomuki hankimiseks. Leping hõlmab ka laskemoona ja toetusmasinaid.<ref name="HanwhaRomania">{{Netiviide |url=https://www.hanwhaaerospace.com/eng/media/newsroom/view.do?seq=419 |pealkiri=Hanwha Aerospace signs contract to supply Romania with K9 and K10 artillery systems |väljaanne=Hanwha Aerospace |aeg=10. juuli 2024 |vaadatud=6. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> == Variandid == * K9 Thunder – Lõuna-Korea algne 155 mm / 52-kaliibrise haubitsaga liikursuurtükk. * K9A1 – moderniseeritud variant, millel on täiustatud tulejuhtimis- ja navigatsioonisüsteemid. * K9 Kõu – Eesti Kaitseväe kasutatav K9 variant. * K9FIN Moukari – Soome kasutatav variant. * K9 VIDAR – Norra kasutatav variant. * K9PL – Poola jaoks kohandatav K9 variant. * AS9 Huntsman – Austraalia jaoks kohandatud K9 perekonna liikursuurtükk. * AS10 – Austraalia jaoks kohandatud K10 tüüpi laskemoonasoomuk. * T-155 Fırtına – Türgis toodetud K9 tehnoloogial põhinev liikursuurtükk. * [[K10 ARV]] – K9 veermikul põhinev laskemoonasoomuk. ** K10 AARV - laskemoonasoomuki soomustatud variant * K11 FDCV - Egiptusele disainitud tulejuhtimissõiduk, põhineb K10-l. ** K11A1 FDCV - uuem versioon, mis võimaldab kaugjuhtida kuni kolme K9A3-t. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rel5z">{{Cite web |last=Bedi |first=Rahul |url=http://www.janes.com/article/55127/k9-selected-for-indian-army-sph-requirement |title=K9 selected for Indian Army SPH requirement |publisher=IHS Jane's 360 |date=8. oktoober 2015 |language=inglise |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304080325/http://www.janes.com/article/55127/k9-selected-for-indian-army-sph-requirement |archive-date=3. veebruar 2017}}</ref> <ref name="HanwhaNorway">{{Netiviide |Autor=Grevatt, Jon |URL=http://www.janes.com/article/76637/hanwha-confirms-k9-export-to-norway |Pealkiri=Hanwha confirms K9 export to Norway |Väljaanne=IHS Jane's 360 |Aeg=22. detsember 2017 |Kasutatud=25. detsember 2017 |Keel=inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Lõuna-Korea sõjandus]] [[Kategooria:Liikursuurtükid]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväerelvad]] 6op5icihqnk0d9ni2a26ncw4s0vviex 0 461614 7168601 7089292 2026-06-07T06:10:55Z Amherst99 15496 /* */ 7168601 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Masaryki ülikool | omakeelne_nimi = Masarykova univerzita | pilt = Socha T.G. Masaryka před Masarykovou univerzitou.jpg | pildi_seletus = Arstiteaduskonna hoone | ladina_nimi = Universitas Masarykiana Brunensis | deviis = | asutatud = 1919 | tüüp = riiklik ülikool | eelarve = | rektor = [[Martin Bareš]] | juht1 = | juhi_nimetus1 = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | asukoht = Žerotínovo náměstí 617/9, [[Brno]], 602 00, [[Tšehhi Vabariik]] | ühendused = [[Utrechti võrgustik]] | logo = LogoMUNI-2018.png | logo_laius = 200px | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Masaryki Ülikool''' ([[tšehhi keel]]es ''Masarykova univerzita'') on [[Tšehhi]]s [[Brno]]s asuv [[ülikool]]. Kool on nimetatud [[Tšehhoslovakkia]] esimese presidendi [[Tomáš Masaryk|Tomáš Garrigue Masaryki]] järgi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=University |eesnimi=Masaryk |pealkiri=Masaryk University history |url=https://www.muni.cz/en/about-us/mu-history |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=Masaryk University |keel=en}}</ref> Masaryki ülikool asutati [[1919]]. aastal, olles tollal [[Karli ülikool|Karli ülikooli]] (asutatud 1348) kõrval teine Tšehhi ülikool (1573. aastal asutatud [[Palacký ülikool]] oli 1860. aastal suletud ja taasavati alles 1946. aastal). 1960. aastal nimetati Masaryki ülikool Tšehhi bioloogi [[Jan Evangelista Purkyně]] järgi ümber '''Jan Evangelista Purkyně ülikooliks'''. Pärast 1990. aasta [[Velvetrevolutsioon|velvetrevolutsiooni]] ennistati ülikoolile algne nimi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=University |eesnimi=Masaryk |pealkiri=Masaryk University history |url=https://www.muni.cz/en/about-us/mu-history |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=Masaryk University |keel=en}}</ref> Tänapäeval on koolis kümme [[teaduskond]]a<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=University |eesnimi=Masaryk |pealkiri=Masaryk University |url=https://www.muni.cz/en/about-us/organizational-structure/masaryk-university |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=Masaryk University |keel=en}}</ref>, 400 õppekava ja neis õpib umbes 30 500 üliõpilast. Aastas lõpetab ülikooli 7000 tudengit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=University |eesnimi=Masaryk |pealkiri=About Masaryk University |url=https://www.muni.cz/en/about-us |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=Masaryk University |keel=en}}</ref> == Eesti keel ja kultuur Masaryki ülikoolis == Alates 2009. aastast saab Masaryki ülikooli baltistika osakonnas õppida ka eesti keelt.<ref>[https://opleht.ee/2016/04/eesti-keele-opetamisest-tsehhis/ Tammemägi, Anni. Eesti keele õpetamisest Tšehhis.] Õpetajate Leht, 15. aprill 2016.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20211120130203/http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/6636-euroopa-suedames-masaryki-uelikoolis-on-uus-eesti-keele-lektor.html Euroopa südames Masaryki ülikoolis on uus eesti keele lektor.] Vaba Eesti Sõna, 13. juuni 2016.</ref> Eesti riik on lähetanud selleks sinna eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames eesti keele ja kultuuri lektori. Programmi koordineeris [[Eesti Instituut]], alates 2021. aastast haldab programmi [[Haridus- ja Noorteamet]].<ref name=":0">[https://www.harno.ee/eesti-keele-ja-kultuuri-akadeemiline-valisope#vlislikoolid-kus- Välisülikoolid, kus saab õppida eesti keelt. Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV).] Haridus- ja Noorteameti veebisait.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20211120110105/https://www.hm.ee/et/uudised/valiti-eesti-keele-ja-kultuuri-lektor-varssavi-ulikooli Valiti eesti keele ja kultuuri lektor Varssavi Ülikooli.] Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 27. august 2007.</ref> Masaryki ülikoolis asus esimese eesti keele lektorina 2009. aastal tööle [[Linda Püssa]].<ref>[https://web.archive.org/web/20211120130158/https://www.hm.ee/et/uudised/brno-ja-gottingeni-eesti-keele-lektorid-valitud Brno ja Göttingeni eesti keele lektorid valitud.] Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 4. juuni 2009.</ref> === Eesti keele ja kultuuri lektorid === * 2009–2013 [[Linda Püssa]] * 2013–2016 [[Anni Tammemägi]] * 2016–2017 [[Inga Adamson|Inga Jasmine Isabel Adamson]] * 2017–2023 [[Aino Saavaste]] * Alates 2024 [[Irene Saal]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kommunikatsioon |eesnimi=Harno |kuupäev=2025-09-05 |pealkiri=Eestist Tšehhimaale – esimesed kogemused Brno Masaryki ülikoolis |url=https://blogi.harno.ee/eestist-tsehhimaale-esimesed-kogemused-brno-masaryki-ulikoolis/ |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=Haridus- ja Noorteameti blogi |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.muni.cz/ Ülikooli koduleht] [[Kategooria:Tšehhi ülikoolid]] ml9hzu4gn4ka1u1dgxrw3t9pgrjkf9k 0 464916 7168426 6813853 2026-06-06T15:36:24Z ~2026-33507-64 231115 Lisatud Eesti-spetsiifiline märkus investeerimiskonto maksusoodustuse kohta 7168426 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} '''Börsil kaubeldav fond''' (ingl ''exchange-traded fund'' ehk ETF) sarnaneb [[investeerimisfondile|investeerimisfondiga]], olles [[väärtpaber]]ite või mõne muu alusvara kogum. Erinevalt tavafondidest saab börsil kaubeldavaid fonde börsil osta ja müüa nagu üksikaktsiaid.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Swedbank|URL=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Pealkiri=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tüüpiline ETF on börsil kaubeldav avatud [[indeksifond]], erinedes sellest börsil noteeritavuse poolest. Samuti saab ETFide puhul [[investor]] oma [[investeering]]ust väljumiseks müüa [[aktsia]]id börsil ja fonditasandil puudub vajadus tehingute tegemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N.|pealkiri=Finantsturud ja –institutsioonid|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=246}}</ref> ETFid on kulutõhusad, sest annavad investorile võimaluse ühe tehinguga osta hajutatud [[aktsiaportfell]]i, mis investeerib konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (nt [[kuld]], [[nafta]]). ETFid on kaubeldavad reaalajas ainult börsi lahtioleku ajal, neil puuduvad nii sisenemis- kui ka väljumistasud ja kauplemisel kehtivad aktsiatehingute teenustasud.<ref>{{Netiviide|Autor=SEB|URL=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Pealkiri=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ETFidel on küll aktsiatega sarnaseid riske, kuid siiski väiksemas ulatuses, sest nad on hajutatud investeeringud. ETFid võivad olla atraktiivsed investeeringutena nende madalate kulude ja kaubeldavuse tõttu. == Ajalugu == ETFide loomise tingis [[finantskriis]]: aktsiahindade kiire langus 19. oktoobril 1987 tõi kaasa vajaduse uuendada fondide struktureerimist. Sellise kiire languse põhjustasid tavainvestorid, kes jätsid suure hulga müügitehinguid tegemata, sest nende põhieesmärk oli oma portfelli kindlustamine. Kriisi lõppedes nägid investorid, et suure hulga aktsiatega on vaja kaubelda kiirelt ja tõhusalt iga päev.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Mattias Karu|URL=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48090/karu_mattias.pdf?sequence=1&isAllowed=y|Pealkiri=BÖRSIL KAUBELDAVA FONDI MÕJU ALUSVARA HINNA VOLATIILSUSELE JA KAUPLEMISMAHTUDELE KULLA NÄITEL|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref> 1990. aastal loodi investeerimisfond SuperTrust. Selle loojaks oli investeerimisfirma Leland, O’Brien & Rubinstein (LOR). Fond koondas aktsiad ühte portfelli ja paiskas börsile, kus osakutega kaubeldi ühe kindla ühikuna. Kuigi fondi algus oli edukas, tuli investeerimisfirmal SuperTrust juba mõne aasta pärast sulgeda, sest rangete investeerimise miinimumnõuete tõttu oli investorite huvi fondi vastu väike.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee Davidson|URL=http://www.morningstar.co.uk/uk/news/69300/the-history-of-exchange-tradedfunds-%28etfs%29.aspx|Pealkiri=The History of Exchange-Traded Funds (ETFs)|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=}}</ref> Saades innustust LORi ideest, hakati pärast SuperTrusti fondi loomist Kanadas Toronto aktsiaturul kauplema Toronto Index Participation Share’iga, mis järgis Toronto Stock Exchange 35 indeksit (TSE 35). Indeksit järgiv instrument osutus aga nii edukaks, et ETFid võeti kasutusele ka USAs. ETFi alguseks loetakse 1. jaanuarit 1993, kui börsile jõudis esimene tänapäevane ja suurim ETF Standard & Poor’s Depositary Receipts (SPDRs), mida pakkus turul State Street Global Advisors ning mis järgis S&P 500 indeksit. S&P 500 indeks võimaldas pidevalt järgida fondi osaku puhasväärtust. Investoreid köitis ka fondi madal hind.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1995. aasta kevadel tõi State Street Global Advisors börsile juba teise ETFi, MidCap SPDR, mis järgis S&P MidCap 400 indeksit. See fond on tänini väga populaarne. Fondi varade väärtus ulatub umbes 15 miljardi dollarini.<ref name=":1" /> Järgnevatel aastatel lisandusid ETFi tooteportfelli erinevad tooted, nt iShare (1996), mis järgib võlakirja- ja aktsiaturu indeksit. iShare oli uuenduslik, sest lihtsustas investorite ligipääsu välismaa turgudele. 1998. aastal toodi iShare’ile lisaks turule sektoreid järgivad ETFid ning 2000. aastal võlakirja ETFid. USA turul oli 2014. aastal ligi 1500 ETFi varade koguväärtusega üle 1,7 kvintiljoni dollari.<ref>{{Netiviide|Autor=Exchange-traded fund|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Exchange-traded_fund|Pealkiri=https://en.wikipedia.org/wiki/Exchange-traded_fund|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>  == Börsil kaubeldavate fondide olemus ja tüübid == Börsil kaubeldavad fondid jagunevad kinnisteks fondideks ja indeksifondideks. Kinnised fondid (ingl ''closed-end ETF'') lähtuvad investeerimisel [[Fondijuht|fondijuhi]] otsustest. Fonde emiteeritakse kindlas mahus. Kuigi strateegiad võivad erineda, on need siiski peamiselt regioonipõhised fondid. Kinnistes ETFides võib suurte summade puhul tekkida likviidsusprobleem, kuid nende eelis teiste fondide ees on piirangute puudumine, [[dividend]]ide maksmine igas kvartalis ning osaku hinna kujunemine nõudluse ja pakkumise alusel. Börsil kaubeldavad indeksifondid (ingl ''index ETF'') on fondid, mille portfelli koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja hind järgib indeksi liikumist ega sõltu fondijuhi otsustest. Indeksifondide peamine eelis on suurem hajutatus, väiksemad halduskulud ja tootluse etteaimatavus, mille tõttu on fondil väiksem risk võrreldes mõne teise investeerimisfondiga.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=LHV|URL=https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/351?locale=et|Pealkiri=https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/351?locale=et|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Börsil kaubeldavate fondide tüübid. * Börsil kaubeldav indeksifond – enamik ETFe on indeksifondid ja selle fondi hinnad järgivad kindlat indeksit. Indeksid võivad põhineda aktsiate, võlakirjade, kaupade või valuutade väärtustel. Indeksfond püüab jälgida indeksi tootlust, hoides oma portfellis kas indeksi sisu või representatiivset valimit indeksis sisalduvatest väärtpaberitest. Mõned indeks-ETFid investeerivad 100% oma varadest proportsionaalselt indeksi aluseks olevatesse väärtpaberitesse, seda investeerimisviisi nimetatakse replikatsiooniks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Investor |eesnimi=Dividend |kuupäev=2015-10-24 |pealkiri=ETF-i abc: odavaim ETF ei pruugi olla parim |url=https://www.dividendinvestor.ee/2015/10/24/etf-i-abc-odavaim-etf-ei-pruugi-olla-parim/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Dividend Investor |keel=et}}</ref> Teised indeks-ETFid, kasutavad representatiivset valimit (''representative'' või ''optimized sampling''), investeerides 80% kuni 95% oma varadest alusindeksi väärtpaberitesse ja investeerides ülejäänud 5% kuni 20% oma varadest muudesse osalustesse, näiteks futuuridesse, optsiooni- ja vahetuslepingutesse ning alusindeksisse mittekuuluvatesse väärtpaberitesse. Eestis on investeerimiskonto (IK) süsteemi kaudu võimalik ETF-idelt saadavat tulumaksu edasi lükata kuni raha väljavõtmiseni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Akumuleerivad ETF-id: täielik juhend ja parimad valikud |url=https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/parimad-akumuleerivad-etf-id |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.e-rahatarkus.ee |keel=et-EE}}</ref> * Börsil kaubeldav aktsiafond – esimene ja kõige populaarsem ETF, mis järgib aktsiaid. * Börsil kaubeldav võlakirjafond – fond, mis investeerib võlakirjadesse. * Börsil kaubeldav kaubafond – fond, mis investeerib erinevatesse kaupadesse, näiteks väärismetallidesse, põllumajandustoodetesse, naftasse. * Börsil kaubeldav valuutafond – Valuuta-ETFid võimaldavad investoritel investeerida või lühikeseks müüa mis tahes peamisi valuutasid või valuutakorvi. Investorid saavad kasu välisvaluuta hetkemuutusest, saades samal ajal kohalikke institutsionaalseid intressimäärasid ja tagatistootlust. * Aktiivselt juhitud börsil kaubeldav fond – mõnedel ETFidel on aktiivne juhtimine, mille puhul fondivalitseja rakendab konkreetset kauplemisstrateegiat, selle asemel et jäljendada börsiindeksi tootlust. * Vastassuunaline börsil kaubeldav fond – fondi väärtus liigub alusvara väärtusele vastupidises suunas.<ref>{{Netiviide|Autor=SEB|URL=http://www.seb.ee/files/mifid/SEB_mifid_10_EST.pdf|Pealkiri=http://www.seb.ee/files/mifid/SEB_mifid_10_EST.pdf|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-06-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170617052606/http://www.seb.ee/files/mifid/SEB_mifid_10_EST.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> * Võimendatud börsil kaubeldav fond – fondi eesmärk on jäljendada alusindeksi muutust mitu korda, mis võimaldab panustada konkreetse indeksi tõusule või langusele. Võimendusega fondid on mõeldud eelkõige lühiajalisteks investeeringuteks.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Investeerimine]] t90wodxcf4w8oxjg3424whqeoewgqfy 0 464974 7168421 7094798 2026-06-06T15:27:01Z ~2026-33507-64 231115 /* Eesti intressimäärad */ 7168421 wikitext text/x-wiki '''Hoiuseks''' ehk '''deposiidiks''' ehk '''tagatisrahaks''' ([[Ladina keel|ladina keeles]] ''depositum'' 'hoiustamistoiming ja -mõju') nimetatakse [[raha]], mis on antud [[finantsasutus]]se hoiule kogumise või [[hoiustamine|hoiustamise]] eesmärgil.<ref name="m0uaj" /> See on [[Füüsiline isik|füüsilise]] või [[juriidiline isik|juriidilise isiku]] [[Pank|panka]] hoiustatud [[rahasumma]] intressi[[tulu]] saamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=deposiit&F=M|pealkiri=deposiit|väljaanne=Eesti Keele Seletav Sõnaraamat|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> Hoiuseintress tekib [[Finantstehing|finantstehingute]] käigus. Raha on võimalik hoiustada [[kommertspank]]ades või [[hoiu-laenuühistu]]tes. Pankades hoiustamise eelis on panga [[pankrot]]i korral riiklik tagatis, kuid hoiu-laenuühistute puhul see ei kehti.<ref name="bdRpu" /> Hoiused on kaitstud tagatisfondi seaduse alusel ning finantsasutuste vastavust seadusele jälgib Eestis [[Finantsinspektsioon]]. Iga ettevõtte ja inimese kohta on ühes krediidiasutuses täielikult tagatud 100 000 eurot koos intressiga. Hüvitis tuleb välja maksta vähemalt 10 tööpäeva jooksul pärast hoiuse peatamist ja väljamaksed peavad olema tehtud 20 tööpäeva jooksul.<ref name="Hoiuste tagatus" /> [[Klient (majandus)|Klient]] saab oma raha välja võtta või kasutada asutuses kehtestatud tingimuste kohaselt. Kui see on tähtajaline hoius, peab klient enne raha väljavõtmist ootama perioodi lõpuni. Samuti võib inimene väärtesemeid hoiustada [[Seif|seifis]], makstes selle teenuse eest kindla summa. Kommertspank tegutseb inimeste vahel finantsvahendajana, tulles vastu mõlema poole vajadustele .<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fincabank.kg|pealkiri=Mis on Hoius ja milleks seda on vaja?|väljaanne=|aeg=15.12.2020|vaadatud=}}</ref> Eesti hoiuse tagamise skeemiga on tagatud Eestis tegevusloa alusel tegutsevates pankades hoitavad hoiused. See tegevusluba on Eestis järgmistel pankadel: [[Swedbank]], [[SEB Pank]], [[Luminor]], [[LHV Pank]], [[Coop Pank]], [[Bigbank]], [[Inbank]], [[Holm Bank]] ja [[TBB pank]].<ref name="Hoiuste tagatus" /> Finantsasutuse tegevuseks on peamiselt raha laenamine isikult või ettevõttelt ehk raha hoiustamine ning hoiustatud raha eest maksavad finantsasutused hoiustajale intressi. Hoiustatud raha eest annab pank laenu kolmandale isikule või ettevõttele ja teenib selle pealt ise intressi.<ref name="jPjzU" /> Hoiuse [[intress]] on igal teenuseosutajal erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 0,01–9%, mis sõltub omakorda hoiustavast summast ja krediidiasutusest. Hoiu-laenuühistute puhul on intress suurem kui pankades, kuid ka riskid on suuremad. == Hoiuste tüübid == Finantsasutused osutavad mitmeid hoiustamisteenuseid, milleks on: * jooksev ehk nõudmiseni hoius; * säästu- ehk kogumishoius; * reservhoius; * tähtajaline hoius; * investeerimishoius.<ref name="GucFv" /> ===Jooksev ehk nõudmiseni hoius=== Jooksev hoius tähendab konkreetset tüüpi intressi kandvat investeerimiskontot, mis võimaldab isikul oma raha kontolt ilma trahvita välja võtta. Paljudel juhtudel saab raha jooksva hoiuse kontolt ilma pangale ette teatamata välja võtta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.financialadvisory.com/dictionary/term/call-deposit/|pealkiri=Nõudmiseni hoius|väljaanne=|aeg=15.12.2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=11.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210411133510/https://www.financialadvisory.com/dictionary/term/call-deposit/|url-olek=ei tööta}}</ref> Jooksva hoiuse puhul on tegemist [[arvelduskonto]]ga, millele laekub raha ja millelt saab teha ülekandeid. Et kasutada panga osutatavaid teenuseid ([[deebetkaart|deebet-]] või [[krediitkaart]], [[laen]]ud, [[internetipank]] jms), peab avama pangas arvelduskonto. Tavaliselt kannab ka tööandja isiku palga arvelduskontole, samuti laekuvad sinna erinevad toetused. Arvelduskonto olemasolul on võimalik teha makseid internetipangas, kontoris või ka mobiili kaudu, võtta pangaautomaadist raha välja (kui on olemas deebetkaart) ning teha erinevaid kontoinfo päringuid.<ref name="Arvelduskonto" /> Et avada arvelduskonto, peab olema vähemalt 18-aastane, noorematele saab arvelduskonto avada ainult seaduslik esindaja, kelleks on lapsevanem või eestkostja. Konto avamine on enamikus pankades tasuta, kuid sageli on pangad kehtestanud igakuise hooldustasu ning tasulised võivad olla ka mitmesugused pangatehingud, näiteks ülekanne teise panka. Arvelduskonto saab sulgeda siis, kui kliendil ei ole panga ees võlgu, ning enamasti on sulgemine tasuta.<ref name="Arvelduskonto" /> ===Kogumishoius=== Kogumishoiuseks nimetatakse hoiust, kus on võimalik raha säästa ja seda paindlikult koguda. Hoiuse avamise summa on tavaliselt väike ning hoiusele saab regulaarselt teha makseid, samuti kogub hoiustatud raha samal ajal intressi. Hoiustamisperiood on tavaliselt minimaalselt kuus kuud. Lepingu saab ka varem lõpetada, kuid sellisel juhul võib hoiustaja kaotada intressi.<ref name="Kogumishoius" /> Kogumishoius võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Kui tähtaeg on fikseeritud, siis tavaliselt raha varem välja võtta ei saa. Tähtajatu hoiuse puhul on võimalik leping enne tähtaega lõpetada, kuid sellega võivad kaasneda teenustasud. Arvelduskontoga võrreldes on kogumishoiuse plussid näiteks suurem intress, mille tagab pank. Kogumishoiuse pealt teenitud tulult ei pea hoiustaja tulumaksu maksma.<ref name="Kogumishoius" /> ===Reservhoius=== Reservhoiuseks nimetatakse tähtajatut hoiust, kus on võimalik hoiustatud raha igal hetkel kasutada. Reservhoiuse puhul ei ole summa, sisse- ja väljamaksete aeg ja arv piiratud, seega on reservhoius paindlikum kui kogumishoius. Reservhoiuselt raha kasutamiseks tuleb teha ülekanne reservkontolt arvelduskontole. Praegu pakub Eestis suurematest pankadest reservhoiust ainult Nordea pank.<ref name="3HEiQ" /> Reservhoiuse avamine on tasuta ning esimese sissemakse suurus jääb tavaliselt 10 euro ringi. Järgnevatel sissemaksetel rahalist piiri ei ole. Reservhoiuse puhul arvutatakse intresse päevasaldona ehk kui õhtul kantakse raha hoiusele, siis intress hakkab jooksma järgmisest päevast. Intressitulu saab hoiustaja oma arveldus- või hoiusekontole korra kvartalis. Reservhoiuse intressimäär on tavaliselt madal. Reservhoiusena on enim kasutusel lastehoius, kus raha hoiustatakse kontol kuni lapse 18. eluaastani.<ref name="esXbY" /> ===Tähtajaline hoius=== Tähtajaliseks hoiuseks nimetatakse kindla summaga hoiust, mis hoiustatakse kindla tähtajani. Selle aja jooksul teenib summa panga tagatud intressi. Intress on seda suurem, mida pikem on hoiuse tähtaeg ja suurem hoiustatav summa. Vahepealseid sisse- ja väljamakseid ei ole selle hoiuse liigi puhul võimalik teha. Kui hoiustaja soovib vahepeal raha välja võtta, ei ole tal enamasti õigust saada intressitulu.<ref name="Tähtajaline" /> Tavaliselt on tähtajalise hoiuse esimene sissemakse 100–300 eurot, mis sõltub finantsteenuse osutajast. Hoiused kuni 100 000 eurot on tagatud panga poolt, välja arvatud hoiu-laenuühistute puhul. Tähtajaliselt hoiuselt teenitud intressitulu pealt ei pea tulumaksu maksma. Tähtajaline hoius on hea võimalus raha turvaliselt hoiustada, sest sellega ei kaasne suuri riske, kuid enne hoiustamist tuleks välja mõelda, kui pikka aega hoiustaja seda raha kasutada ei soovi, et vältida lepingu ennetähtaegset lõpetamist.<ref name="Tähtajaline" /> Tähtajaliste hoiuste investeeringute tähtaeg on tavaliselt üks kuu kuni paar aastat ning nende minimaalsete hoiuste nõutav tase on erinev. Investor peab tähtajalist hoiust ostes mõistma, et saab raha välja võtta alles pärast tähtaja lõppu. Mõnel juhul võib konto omanik lubada investoril enne tähtaega lõpetada või tühistada, kui ta teatab sellest ette mitu päeva. Samuti määratakse ennetähtaegse lõpetamise korral karistus. Tähtajalisi hoiuseid saab jagada mitmesse kategooriasse: pikaajalised, keskmise tähtajaga ja lühiajalised. Pikaajaline hoius tähendab hoiuseperioodi, mis on pikem kui 12 kuud. Keskmine tähtaeg 3-9 kuud, lühiajaline 1-3 kuud. Tavaliselt pakuvad tähtajalised hoiused suuremaid intressimäärasid kui tavapärased likviidsed hoiukontod, kus kliendid saavad oma raha igal ajal välja võtta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.banki.ru/wikibank/vidyi_bankovskih_vkladov/|pealkiri=Pangahoiuste tüübid|väljaanne=|aeg=15.12.2020|vaadatud=}}</ref> Tähtajalisi hoiuseid võib omakorda jagada eraldi alamliikideks vastavalt nende otstarbele: säästud, kogumishoiused või arveldused. Lihtsaim neist on kogumishoius. Sellise hoiuse puhul ei või summasid suurendada või osaliselt välja võtta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.investopedia.com/terms/t/termdeposit.asp|pealkiri=Tähtajaline hoius|väljaanne=|aeg=15.12.2020|vaadatud=}}</ref> * ''Säästuhoiused'' on tavaliselt kõige suuremad. * ''Kogumishoiused'' on mõeldud neile, kes sooviksid lepingu kehtivuse ajal hoiust täiendada. Need on klientidele, kes sooviksid kokku hoida suure summa (näiteks kalli ostu jaoks). * ''Arveldushoius'' võimaldab kliendil ühel või teisel määral säilitada kontrolli oma raha üle, hallata oma sääste, summasid suurendada või välja võtta. Seda tüüpi hoiuseid nimetatakse ka universaalsed hoiused. ===Investeerimishoius=== Investeerimishoiuseks nimetatakse tähtajalist hoiust, kus intress sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta või muu instrumendi väärtusest või muutusest. Investeerimishoiuse puhul on võimalik teenida suurt intressi, kuid riskid on sealjuures suuremad. Hoiuse lõppedes on garanteeritud hoiusumma, kuid mitte intressitulu. Kui alusvara, millest intress sõltub, väheneb, siis pank tavaliselt hoiustajale intressi ei maksa.<ref name="dpwZB" /> Tavaliselt on hoiuse periood 1–5 aastat. Hoiustamine on võimalik nii eurodes kui ka teistes valuutades (teiste hoiuste puhul sai hoiustada ainult eurodes). Muid sisse- ja väljamakseid teha ei ole võimalik. Investeerimishoiuse puhul tuleb lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ehk katkestamisel tavaliselt maksta trahvi, mille suurus võib olla märkimisväärne. Alates 1. jaanuarist 2011 sõlmitud investeerimishoiuste pealt teenitud intressitulult tuleb maksta tulumaksu.<ref name="cI4Kl" /> Investeerimishoiuse saab omakorda jagada riskipreemiaga ja -preemiata investeerimishoiuseks. Riskipreemia puhul maksab hoiustaja investeerimise alguses lisatasu, mis tagaks, et osalus alusvara hinna liikumises oleks suurem ehk oleks võimalik teenida veelgi enam intresse. Kui hind siiski langeb ja pank intresse ei maksa, siis kaotab hoiustaja ka riskipreemia summa, sest seda summat pank ei tagasta. Riskipreemiata hoiuse puhul on tegemist tavalise investeerimishoiusega. Riskipreemiat tasumata saab hoiustaja olla kindel, et ei kaota oma investeeritut summat, kuid hinna langemise korral on võimalus kaotada intressitulu.<ref name="eCEpl" /> == Intressi arvutamise meetodid == Intress, mille pank arvutab hoiustamistähtaja lõpus, lisatakse hoiusesummale enne, kui klient selle pangast võtab või otsustab pangaga [[Leping|lepingut]] pikendada. Näiteks kui klient paigutab aastaks 1000 [[euro|eurot]] 10% intressimääraga aastas, on aasta pärast kliendi kontol 1100 eurot. Saadud intresside summa kuvatakse kontol üks kord kuus. Intresse saab arvutada ka kord kvartalis, poolaastas, aastas jne. Hoiuse suurus ei muutu, kuid kliendi sissetulek on stabiilne. Kapitalisatsioon eeldab, et hoiusele lisatakse intress lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Järgmisel perioodil arvestatakse intressi juba hoiuse summalt ja juba kogunenud intressi summalt. Esmapilgul erinevust pole, aga kui hoiuse summa on suur, osutub intresside kapitaliseerimine intressimäära oluliseks suurenemiseks. Akumuleeruvale hoiukontole saab kogu pangaga sõlmitud lepingu kehtivusaja jooksul kindla sagedusega raha hoiustada. Intress arvutatakse täiendatava summa põhjal. Seda tüüpi hoius on mugav neile, kellel on püsiv igakuine sissetulek ja kes soovivad oma raha kokku hoida või koguda. === Eesti intressimäärad === {| class="wikitable" |+''<small>Eesti intressimäärade suurus</small>'' ''<small>2018 [[Veebruar|veebruaris]]</small>'' <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://estonia.financialadvisory.com/|pealkiri=Estonia Interest Rates|väljaanne=|aeg=15.12.2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=21.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210121133235/https://estonia.financialadvisory.com/|url-olek=ei tööta}}</ref> |Hoiused |kuni 0,05% |- |Hoiukontod |kuni 0,01% |- |Kõik laenud |alates 15% |- |Isiklikud laenud |alates 15% |- |Krediitkaardid |alates 19% |- |Investeerimine |kuni 32,8% |} 2026. aasta seisuga on Eesti hoiuseintressid oluliselt kasvanud võrreldes eelneva madalate intressimäärade perioodiga - tähtajalised hoiused pakuvad 1,60–3,00% aastas sõltuvalt pangast ja hoiuse tähtajast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Parim tähtajaline hoius ja kogumiskonto Eestis 2026 |url=https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/parimad-intressi-maksvad-kontod-eestis |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.e-rahatarkus.ee |keel=et-EE}}</ref> == Hoiused Eestis == 2021. aasta alguse seisuga oli Eesti residentidel ligikaudu 24,6 miljardit eurot hoiuseid. See jagunes järgnevalt:<ref>[https://novaator.err.ee/1232434/lugeja-kusib-kui-palju-on-eestis-raha-ja-kus-see-on "Lugeja küsib: kui palju on Eestis raha ja kus see on?"] ERR Novaator, 8. jaanuar 2021</ref> * Ettevõtetel ligi 9,8 miljardit (7,7 miljardit Eestis asuvates pankades ja 2,1 miljardit välismaal) * Majapidamistel 9,3 miljardit (9 miljardit Eestis asuvates pankades ja 0,3 miljardit välismaal) * Valitsemissektoril 3,1 miljardit eurot hoiuseid * Finantssektoril 2,4 miljardit (1,4 miljardit Eestis asuvates pankades ja 1 miljard välismaal) ==Vaata ka== * [[Hoiusekindlustus]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Hoiuste tagatus">[http://www.fi.ee/index.php?id=17245 Hoiuste tagatus] Finantsinpektsiooni koduleht.</ref> <ref name="Arvelduskonto">[https://web.archive.org/web/20170504044249/http://minuraha.ee/arvelduskonto/ Arvelduskonto] minuraha.ee</ref> <ref name="Kogumishoius">[https://www.swedbank.ee/private/investor/deposits/my Kogumishoius] swedbank.ee</ref> <ref name="Tähtajaline">[https://web.archive.org/web/20170505123705/http://www.minuraha.ee/tahtajaline-hoius-3/ Tähtajaline hoius] minuraha.ee</ref> <ref name="m0uaj">[http://www.investopedia.com/terms/b/bank-deposits.asp Bank Deposits] Investopedia</ref> <ref name="bdRpu">Piret Lakson. [http://tarbija24.postimees.ee/1282536/mis-vahet-on-hoiustamisel-pangas-voi-hoiu-laenuuhistus Mis vahet on hoiustamisel pangas või hoiu-laenuühistus?] Postimees, 27. juuni 2013.</ref> <ref name="jPjzU">[[Raul Eamets]]. [http://www.imelineteadus.ee/uudised/2015/12/03/kas-pangad-tekitavad-raha-ohust-juurde Kas pangad tekitavad õhust raha juurde?] Imeline teadus, 3. detsember 2015.</ref> <ref name="GucFv">[[Andro Roos]], [[Maire Nurmet]], [[Priit Sander]], [[Nadežda Ivanova]]. Finantsturud ja –institutsioonid, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012.</ref> <ref name="3HEiQ">[http://www.nordea.ee/teenused+erakliendile/s%C3%A4%C3%A4stmine+investeerimine+pension/s%C3%A4%C Reservhoius] nordea.ee</ref> <ref name="esXbY">[https://financer.com/ee/reservhoius/ Reservhoius] financer.com</ref> <ref name="dpwZB">[http://www.fi.ee/?id=17185&year=2015 Finantsinspektsioon: Investeerimihoius ei ole siiski riskivaba]</ref> <ref name="cI4Kl">[https://web.archive.org/web/20170505130655/http://minuraha.ee/11216/ Investeerimishoius] minuraha.ee</ref> <ref name="eCEpl">[https://financer.com/ee/investeerimishoius Investeerimishoius] financer.com</ref> }} [[Kategooria:Rahandus]] sxybwi480b9zvxl77qenuy38mj7v1d2 4 486727 7168469 7166066 2026-06-06T19:45:59Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7168469 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aarne Lepik]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1940" | 1940-10-18 | data-sort-value="2011" | 2011-11-14 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q124339314|Q124339314]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adam von Moeller (Möller)]] | | data-sort-value="1772" | 1772-07-12 | data-sort-value="1813" | 1813-03-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q117021918|Q117021918]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Agnes Dresen]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-08 | No/unknown value | | [[Kolga]] | [[:d:Q105638531|Q105638531]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Agu Kohari]] | | data-sort-value="1944" | 1944-09-30 | | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q134998604|Q134998604]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aigar Kostabi]] | | data-sort-value="1958" | 1958-05-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134442814|Q134442814]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Aigi Heero]] | | data-sort-value="1971" | 1971 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134932582|Q134932582]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aili Engelberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1897" | 1897-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-02-02 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q125350187|Q125350187]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Urbsoo]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1940" | 1940-09-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134411773|Q134411773]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ain Villau]] | | data-sort-value="1971" | 1971-04-08 | | | [[Pärispea]] | [[:d:Q133389695|Q133389695]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aini Lindpere]] | Eesti keemik | data-sort-value="1933" | 1933-11-02 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134705777|Q134705777]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aino Ugaste]] | | data-sort-value="1952" | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aivis Ohtla]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1968" | 1968-12-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111457158|Q111457158]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | data-sort-value="1923" | 1923-12-05 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aldo Tammsaar]] | eesti viievõistleja | data-sort-value="1951" | 1951-09-08 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124056587|Q124056587]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksander Einpaul]] | | data-sort-value="1931" | 1931-11-19 | data-sort-value="1990" | 1990-04-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134542779|Q134542779]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Tammes]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-06-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q28020862|Q28020862]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksandr Aidarov]] | | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133585054|Q133585054]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Drozdov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1992" | 1992-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096834|Q21096834]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksandra Kukk]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1923" | 1923-07-14 | data-sort-value="1981" | 1981-08-25 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124171458|Q124171458]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Fadeyev]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1889" | 1889-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043810|Q21043810]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Valentinovich Perov]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-17 | data-sort-value="2004" | 2004-09-03 | [[Fail:Aleksandr Perov (marka).jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q4351631|Q4351631]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alfred Mõttus]] | | data-sort-value="1899" | 1899-05-29 | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135006336|Q135006336]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Allan Sims]] | | data-sort-value="1975" | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Andre Kiisk]] | | data-sort-value="1961" | 1961-11-12 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134992614|Q134992614]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Andreas Lindemann]] | | data-sort-value="1730" | 1730 | data-sort-value="1787" | 1787 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21641174|Q21641174]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Andrei Valigura]] | | data-sort-value="1968" | 1968-08-22 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134513358|Q134513358]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andres Avarand]] | | data-sort-value="1944" | 1944-03-15 | | | [[Kolgaküla]] | [[:d:Q134282930|Q134282930]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andres Kaskla]] | | data-sort-value="1946" | 1946-10-08 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q137995361|Q137995361]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andres Lepnurm]] | | data-sort-value="1947" | 1947-06-20 | | | [[Tsitre]] | [[:d:Q134459255|Q134459255]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andres Narma]] | | data-sort-value="1959" | 1959-05-16 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134468043|Q134468043]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andres Teppo]] | | data-sort-value="1961" | 1961-08-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134509342|Q134509342]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andres Tukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-11-18 | data-sort-value="1935" | 1935-05-19 | | [[Holstre]] | [[:d:Q125255328|Q125255328]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andrey Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-11-21 | data-sort-value="1842" | 1842-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099172|Q21099172]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andrus Prikk]] | | data-sort-value="1972" | 1972-11-16 | | | [[Tabasalu]] | [[:d:Q95869503|Q95869503]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Anette Busch]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16628576|Q16628576]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Anna Bulavkina]] | | data-sort-value="1882" | 1882-08-05 | data-sort-value="1947" | 1947-10-27 | [[Fail:Anna Bulavkina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21707343|Q21707343]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Anne Kirk]] | Eesti zooloog | data-sort-value="1944" | 1944-08-20 | | | [[Leie]] | [[:d:Q120537091|Q120537091]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Anne Langston]] | | data-sort-value="1939" | 1939-09-20 | data-sort-value="2007" | 2007-03-12 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q95694091|Q95694091]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anneli Niinre]] | eesti kirjandusteadlane | data-sort-value="1979" | 1979-12-24 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q61702908|Q61702908]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anneli Suits]] | | data-sort-value="1968" | 1968-06-09 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134404669|Q134404669]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anni Silbermann]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q134396230|Q134396230]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Annie von Hahn]] | | data-sort-value="1899" | 1899 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q60032492|Q60032492]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Ants Sombri]] | Eesti puhkpilliõpetaja, trompetist ja dirigent | data-sort-value="1942" | 1942-02-05 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134496671|Q134496671]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Anu Ander]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1963" | 1963-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134307455|Q134307455]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Arno Mägi]] | | data-sort-value="1950" | 1950-10-12 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135006355|Q135006355]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Arthur Ferdinand von Sass]] | | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1870" | 1870<br/>1871-04-21 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q21607757|Q21607757]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arthur von Hoyningen-Huene]] | | data-sort-value="1869" | 1869-09-21 | data-sort-value="1936" | 1936-09-12 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q133848133|Q133848133]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Artur Flink]] | | data-sort-value="1908" | 1908-11-25 | data-sort-value="1978" | 1978-04-08 | | [[Vääna]] | [[:d:Q134292757|Q134292757]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Artur Suisalu]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1951" | 1951-11-22 | data-sort-value="2009" | 2009-11-09 | | [[Võru]] | [[:d:Q135334070|Q135334070]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-05-15 | data-sort-value="1988" | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arvid Vilms]] | | data-sort-value="1906" | 1906-06-27 | data-sort-value="1981" | 1981-07-16 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134953729|Q134953729]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arvis Kiristaja]] | | data-sort-value="1965" | 1965-02-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q137885861|Q137885861]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Arvo Priimägi]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1952" | 1952-03-04 | | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q124327049|Q124327049]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Asta Talpsepp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1921" | 1921-06-05 | data-sort-value="1988" | 1988-10-20 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134405621|Q134405621]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Astrid Bernard]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21089161|Q21089161]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[August Konrad von Hirschhausen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-05-12 | data-sort-value="1893" | 1893-10-28 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q112164000|Q112164000]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[August Tibar]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1888" | 1888-07-24 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q105719336|Q105719336]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[August von Dehn]] | | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1889" | 1889 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q54506725|Q54506725]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[August Wilhelm Scholz]] | | data-sort-value="1798" | 1798-12-16 | data-sort-value="1860" | 1860-03-31 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4526056|Q4526056]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Aune Varik]] | Eesti vibulaskur ja treener | data-sort-value="1969" | 1969-08-30 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111342243|Q111342243]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Aurelius Mandel]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-06-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134720182|Q134720182]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Benita Parri]] | Eesti iluuisutamis- ja tennisetreener | data-sort-value="1922" | 1922-02-02 | data-sort-value="2008" | 2008-05-21 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111460256|Q111460256]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Bernhard Heinrich Michelson]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1887" | 1887 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q55105399|Q55105399]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Boris Bubõr]] | | data-sort-value="1953" | 1953-07-23 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134283141|Q134283141]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Bruno Eugen Julius Kolbe]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1850" | 1850-06-19 | data-sort-value="1925" | 1925-12-14 | [[Fail:Кольбе Бруно Юльевич.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q4228920|Q4228920]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Bruno Nopponen]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1974" | 1974-01-23 | | | [[Pärsti]] | [[:d:Q124313886|Q124313886]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Carl August von Gernet]] | | data-sort-value="1819" | 1819-04-18 | data-sort-value="1892" | 1892-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21093460|Q21093460]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl-Otto Märtson]] | | data-sort-value="1917" | 1917-06-25 | data-sort-value="1999" | 1999-05-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q139179912|Q139179912]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Daisy Volmer]] | | data-sort-value="1968" | 1968-11-13 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q42289402|Q42289402]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1896" | 1896-01-25 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Dorothea Reusner]] | | data-sort-value="1572" | 1572 | data-sort-value="1624" | 1624-03-16 | | [[Saare maakond]]<br/>[[Kuressaare]] | [[:d:Q94748058|Q94748058]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Eduard Bosse]] | Venemaa insener | data-sort-value="1854" | 1854-10-19 | data-sort-value="1927" | 1927-06-27 | [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]] | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q4095033|Q4095033]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Eduard Hoeppener]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-27 | data-sort-value="1856" | 1856-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23060219|Q23060219]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Eduard Karjatse]] | eesti keeglimänguaktivist | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1998" | 1998-05-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q124296031|Q124296031]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Eduard Raidla]] | Eesti suusahüppaja | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="1987" | 1987-12-08 | | [[Pärsti]] | [[:d:Q111460312|Q111460312]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Eduard Teor]] | | data-sort-value="1896" | 1896-11-12 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q28023221|Q28023221]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-09-13 | data-sort-value="2013" | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Eino Tõnismäe]] | | data-sort-value="1923" | 1923-01-13 | data-sort-value="2007" | 2007-09-23 | | [[Võru]] | [[:d:Q135466715|Q135466715]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1929" | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Elisabeth Schiemann]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-15 | data-sort-value="1972" | 1972-01-03 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q1330249|Q1330249]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | data-sort-value="1972" | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Ella Kallas]] | | data-sort-value="1903" | 1903-01-03 | data-sort-value="1990" | 1990-09-09 | | [[Moori]] | [[:d:Q137919726|Q137919726]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Elle Linkrus]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-02 | data-sort-value="2023" | 2023-04-09 | | [[Viinistu]] | [[:d:Q134052056|Q134052056]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Elmar Laaman]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-12 | data-sort-value="1942" | 1942-05-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q26720811|Q26720811]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Elmar Toonekurg]] | | data-sort-value="1901" | 1901-11-05 | data-sort-value="1992" | 1992-10-18 | | [[Võru]] | [[:d:Q135437382|Q135437382]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Elo Marika Kongo]] | Eesti helilooja | data-sort-value="1953" | 1953-06-27 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134442332|Q134442332]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elsa Brück]] | | data-sort-value="1927" | 1927-07-22 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134539155|Q134539155]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Elsa Wagner (Witzel).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elvi Kaisma]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="1990" | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Elvi Ulst]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1934" | 1934-04-23 | data-sort-value="2017" | 2017 | | [[Viskla]] | [[:d:Q134170311|Q134170311]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Endel Jaama]] | | data-sort-value="1931" | 1931-10-07 | data-sort-value="1992" | 1992-06-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134987180|Q134987180]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Endel Kabral]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124154815|Q124154815]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Endel Kink]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-04 | data-sort-value="1992" | 1992-02-02 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134436982|Q134436982]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Endel Põder]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1935" | 1935-10-09 | data-sort-value="1996" | 1996-08-03 | | [[Päri (Viljandi)|Päri]] | [[:d:Q134971622|Q134971622]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | data-sort-value="1938" | 1938-12-24 | data-sort-value="1993" | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Ene Metsjärv]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-29 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134463191|Q134463191]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Ene Piir]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1948" | 1948-06-30 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134385054|Q134385054]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Enn Hendre]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-22 | data-sort-value="2020" | 2020-07-30 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q50698180|Q50698180]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Enn Tuuling]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-07 | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | [[Võru]] | [[:d:Q137776952|Q137776952]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Enno Rand]] | | data-sort-value="1921" | 1921-12-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135016849|Q135016849]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | data-sort-value="1960" | 1960-10-29 | data-sort-value="2005" | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Erich Tilzen]] | | data-sort-value="1887" | 1887-04-29 | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | | [[Paistu]] | [[:d:Q135447554|Q135447554]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Erik Schott]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24254384|Q24254384]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | data-sort-value="1913" | 1913-04-07 | data-sort-value="1992" | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Ervi Lauk]] | | data-sort-value="1942" | 1942-07-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134697263|Q134697263]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="2022" | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Esta Voss]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1935" | 1935-02-28 | | | [[Hirvli]] | [[:d:Q133850192|Q133850192]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Eugen Bostroem]] | | data-sort-value="1850" | 1850-10-13 | data-sort-value="1928" | 1928-05-24 | | [[Liivimaa kubermang]]<br/>[[Viljandi]] | [[:d:Q5406894|Q5406894]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Eugen Meri]] | eesti viiulimeister | data-sort-value="1924" | 1924-01-17 | data-sort-value="1984" | 1984-03-21 | | [[Vääna-Jõesuu]] | [[:d:Q134462856|Q134462856]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Evert II Bretholt]] | | data-sort-value="1580" | 1580 | data-sort-value="1646" | 1646 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Evgeny Nikolsky]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | data-sort-value="2018" | 2018-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21643489|Q21643489]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Evi Liivak]] | | data-sort-value="1924" | 1924 | data-sort-value="1996" | 1996 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q61998623|Q61998623]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Evi Rass]] | eesti portselanimaalija | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | | | [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] | [[:d:Q133883370|Q133883370]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Feliks Voolens]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-09 | data-sort-value="1966" | 1966-04-26 | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q135088847|Q135088847]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Felix Tomberg]] | | data-sort-value="1911" | 1911-04-19 | data-sort-value="1941" | 1941-07-23 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q124365552|Q124365552]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Friedrich Rozenberg]] | | data-sort-value="1867" | 1867-03-01 | data-sort-value="1934" | 1934-06-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q65124463|Q65124463]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Galija Sattarova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1983" | 1983-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21152854|Q21152854]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Gangolf von Kieseritzky]] | | data-sort-value="1847" | 1847-09-18 | data-sort-value="1904" | 1904-01-10<br/>1903 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q1251453|Q1251453]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Gennadi Meleško]] | | data-sort-value="1949" | 1949-11-05 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134399212|Q134399212]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Georg Konstantin Wiedemann]] | | data-sort-value="1857" | 1857-04-07 | data-sort-value="1927" | 1927-11-09 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q60538438|Q60538438]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Gerda von Freymann-Knispel]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1905" | 1905-12-24 | data-sort-value="1981" | 1981-03-29 | [[Fail:Gerda von Freymann-Knispel (cropped).JPG|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q27336927|Q27336927]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Giesbrecht von Reutern, zu Orrenhof]] | | data-sort-value="1722" | 1722 | data-sort-value="1789" | 1789 | | [[Kolga]] | [[:d:Q135658351|Q135658351]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Girsh Blumberg]] | Ameerika Ühendriikide füüsik | data-sort-value="1959" | 1959-02-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q5564823|Q5564823]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Gori Valgur]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Gotthard Woldemar Christian Grohmann]] | | data-sort-value="1858" | 1858 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q55089265|Q55089265]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Grigori Jomm]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1912" | 1912-05-02 | data-sort-value="1992" | 1992-06-13 | | [[Odiste]] | [[:d:Q133848720|Q133848720]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Guido Heinrich Eckardt]] | | data-sort-value="1843" | 1843 | data-sort-value="1906" | 1906 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q55089128|Q55089128]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Haja Judeikin]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-27<br/>1919-04-27 | data-sort-value="2000" | 2000-04-09 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134319347|Q134319347]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Hans Väre]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-08 | data-sort-value="1988" | 1988-09-04 | | [[Võru]] | [[:d:Q134233683|Q134233683]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Hans Wachtmeister]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1906" | 1906-10-01 | data-sort-value="1976" | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Hardo Kriisa]] | | data-sort-value="1940" | 1940-07-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134444221|Q134444221]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Heidi Pruuli]] | eesti toimetaja, produtsent ja telejuht | data-sort-value="1954" | 1954-05-04 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q95740224|Q95740224]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-03-23 | data-sort-value="2024" | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Heino Annus]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-07 | data-sort-value="1997" | 1997-02-25 | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q134983279|Q134983279]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-03-17 | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Heino Potter]] | Eesti-Vene kergejõustiklane ja astronoom | data-sort-value="1929" | 1929-04-13 | data-sort-value="2007" | 2007-05-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4374957|Q4374957]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Heino Reesel]] | | data-sort-value="1930" | 1930-03-08 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135032663|Q135032663]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Heino Roomere]] | | data-sort-value="1907" | 1907-02-10 | data-sort-value="1966" | 1966-07-05 | | [[Harku vald]] | [[:d:Q41780032|Q41780032]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Heino Tusti]] | | data-sort-value="1923" | 1923-06-09 | data-sort-value="1998" | 1998-05-09 | | [[Võistre]] | [[:d:Q135071004|Q135071004]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heinrich Blumberg]] | Eesti sporditegelane | data-sort-value="1926" | 1926-11-02 | data-sort-value="1995" | 1995-11-10 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124130678|Q124130678]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heinrich Dehio]] | | data-sort-value="1861" | 1861-02-18 | data-sort-value="1928" | 1928-02-25 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q11708759|Q11708759]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heinrich Gaus]] | | data-sort-value="1896" | 1896-05-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q137319899|Q137319899]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heinrich Leopold Scheler]] | | data-sort-value="1844" | 1844-07-24<br/>1844-08-05 | data-sort-value="1918" | 1918-11-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q18280229|Q18280229]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heinrich von Krüdener]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinrich von Stryk]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-16 | data-sort-value="1938" | 1938-09-10 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q21002256|Q21002256]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich von Taube]] | | data-sort-value="1592" | 1592-02-23 | data-sort-value="1666" | 1666-07-24 | [[Fail:Heinrich von Taube.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23566179|Q23566179]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heiti Olvet]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1912" | 1912-05-04 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q27943146|Q27943146]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heldur Erik Meema]] | | data-sort-value="1923" | 1923-04-16 | data-sort-value="2019" | 2019-07-24 | | [[Võru]] | [[:d:Q133532876|Q133532876]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heldur Kallis]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1935" | 1935-03-14 | data-sort-value="2002" | 2002-08-29 | | [[Tallinn]]<br/>[[Harju maakond]] | [[:d:Q124325738|Q124325738]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heldur Kopvillem]] | Eesti entomoloog | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="1993" | 1993-09-02 | | [[Võru]] | [[:d:Q134611706|Q134611706]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Helga Laanpere]] | | data-sort-value="1931" | 1931-12-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134689047|Q134689047]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helle Aro-Cervin]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-02 | data-sort-value="1980" | 1980-11-16 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134272819|Q134272819]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Henno Kallam]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1938" | 1938-12-08 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q134587585|Q134587585]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Henry Christian Rutherford]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-17 | data-sort-value="1991" | 1991-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21033157|Q21033157]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Herbert Paalberg]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1903" | 1903-06-14 | data-sort-value="1979" | 1979-08 | [[Fail:JK Kalev Tallinn in 1920s.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q22342696|Q22342696]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hermann Eduard von Holst]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-19 | data-sort-value="1904" | 1904-01-20 | [[Fail:Hermann Eduard von Holst.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q91338|Q91338]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hermann Karl von Friederici]] | | data-sort-value="1779" | 1779-08-04 | data-sort-value="1869" | 1869-03-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4492716|Q4492716]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hilja Riet]] | | data-sort-value="1905" | 1905-01-08 | data-sort-value="2006" | 2006-07-12 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q27969129|Q27969129]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hilja Saarne]] | Eesti pianist | data-sort-value="1911" | 1911-05-12 | data-sort-value="2001" | 2001-01-14 | | [[Võru]] | [[:d:Q134486232|Q134486232]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1941" | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Hindrek Tamvelius]] | Eesti keemik | data-sort-value="1933" | 1933-01-09 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q135444818|Q135444818]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Iezekiil Blekher]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | | | [[Võru]] | [[:d:Q4088093|Q4088093]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilmar Jalas]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1954" | 1954-11-12 | | | [[Võru]] | [[:d:Q133848572|Q133848572]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilmar Kirjanen]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1950" | 1950-05-25 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q134604500|Q134604500]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Ilmar Tamm]] | | data-sort-value="1922" | 1922-10-25 | data-sort-value="1959" | 1959-09-05 | | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | [[:d:Q134499657|Q134499657]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Ilmari Solin]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-19 | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043965|Q21043965]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Indira Viiralt-Nummela]] | eesti sotsiaalterapeut | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135393259|Q135393259]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Indrek Reiter]] | eesti petangimängija | data-sort-value="1978" | 1978-04-01 | | | [[Tabasalu]] | [[:d:Q124339420|Q124339420]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivan Born]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1778" | 1778-09-20 | data-sort-value="1851" | 1851-09-13 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4094187|Q4094187]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Ivan Istomin]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1823" | 1823-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099173|Q21099173]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Ivan Larin]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1927" | 1927-11-14<br/>1927-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q134691612|Q134691612]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Ivan Musatov]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1976" | 1976-02-14 | | [[Fail:Ivan Mikhailovich Musatov.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q6097047|Q6097047]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Ivar Käär]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1934" | 1934-07-31 | data-sort-value="2006" | 2006-10-10 | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q124336893|Q124336893]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaagu Kurg]] | | data-sort-value="1940" | 1940-02-02 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134999306|Q134999306]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaak Liivik]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135002058|Q135002058]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaak Triefeld]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1902" | 1902-10-04 | data-sort-value="1983" | 1983-05-19 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q124337237|Q124337237]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaak Vilms]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1930" | 1930-01-30 | data-sort-value="2021" | 2021-07-28 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q102173460|Q102173460]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Ereline]] | eesti sporditeadlane ja -pedagoog | data-sort-value="1958" | 1958-06-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124130888|Q124130888]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jaan Tellisaar]] | | data-sort-value="1886" | 1886-03-19 | data-sort-value="1955" | 1955-06-25 | | [[Vana-Võidu]] | [[:d:Q134931996|Q134931996]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Jaan-Heljut Seeder]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-24 | data-sort-value="2017" | 2017 | | [[Võru]] | [[:d:Q135215520|Q135215520]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Jaanus Koval]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1981" | 1981-06-05 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111450356|Q111450356]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jaanus Romandi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-21 | data-sort-value="2020" | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Jacob von Schilling]] | | data-sort-value="1790" | 1790-03-20<br/>1790 | data-sort-value="1860" | 1860-01-21<br/>1860 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q1440533|Q1440533]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Jakob Kuusk]] | | data-sort-value="1871" | 1871-06-23 | data-sort-value="1926" | 1926-07-18 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q134822598|Q134822598]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[James Rathlef]] | | data-sort-value="1896" | 1896-05-22 | data-sort-value="1988" | 1988-11-01 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q126683588|Q126683588]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Jana Lukjanova]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="1990" | 1990-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24450299|Q24450299]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | data-sort-value="1823" | 1823<br/>1823-11-01 | data-sort-value="1879" | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Jenny Ananjeva]] | Eesti õigusteadlane | data-sort-value="1910" | 1910-03-22 | data-sort-value="1976" | 1976-02-08 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124362071|Q124362071]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johann Diesfeld]] | | data-sort-value="1820" | 1820-02-01 | data-sort-value="1872" | 1872 | | [[Nabala]] | [[:d:Q121428048|Q121428048]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johann Friedrich Friesell]] | | data-sort-value="1760" | 1760-05-19 | data-sort-value="1810" | 1810-09-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23652323|Q23652323]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johann Friedrich Weisse]] | | data-sort-value="1792" | 1792-02-22 | data-sort-value="1869" | 1869-08-05 | [[Fail:Weiße Johann Friedrich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091992|Q21091992]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes Altsoo]] | eesti võimleja ja treener | data-sort-value="1920" | 1920-01-18 | data-sort-value="1995" | 1995-11-20 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124315923|Q124315923]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Johannes Rosenstrauch]] | eesti kandlemängija | data-sort-value="1891" | 1891-02-24 | data-sort-value="1958" | 1958-07-30 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134485044|Q134485044]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Johannes von Holst]] | | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1906" | 1906 | [[Fail:Johannes von Holst.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q54506960|Q54506960]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Juhan Raude]] | | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q133643532|Q133643532]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Juhan Teder]] | | data-sort-value="1918" | 1918-10-11 | data-sort-value="2007" | 2007 | | [[Paistu]] | [[:d:Q134972060|Q134972060]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Juta Zacharski]] | Eesti pianist | data-sort-value="1923" | 1923-04-07 | data-sort-value="2022" | 2022-11-16 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134498068|Q134498068]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Jüri Bergmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1988" | 1988-09-12 | | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q111449493|Q111449493]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Jüri Eenmaa]] | | data-sort-value="1940" | 1940-12-30 | data-sort-value="2012" | 2012 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134540847|Q134540847]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Jüri Talvistu]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1947" | 1947-08-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111232323|Q111232323]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Jüri Toomre]] | | data-sort-value="1940" | 1940-08-29 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q102188584|Q102188584]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Jēkabs Ozoliņš]] | | data-sort-value="1893" | 1893-06-20 | data-sort-value="1938" | 1938-09-27 | | [[Võru]] | [[:d:Q4332230|Q4332230]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Kadri Kõiv]] | | data-sort-value="1980" | 1980-04-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q43964464|Q43964464]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Kaido Vestberg]] | | data-sort-value="1962" | 1962-11-04 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135085119|Q135085119]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Kaijo Kuusing]] | Eesti purjelaudur ja purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-06-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q96579705|Q96579705]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1935" | 1935-04-25 | data-sort-value="2006" | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Kalju Potter]] | | data-sort-value="1933" | 1933-07-31 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135012352|Q135012352]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Kalju Varik]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1953" | 1953-04-01 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124310705|Q124310705]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Kalmer Kiik]] | | data-sort-value="1957" | 1957-11-07 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134436391|Q134436391]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1952" | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karin Pääbo]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-25 | data-sort-value="2013" | 2013-03-12 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q21503718|Q21503718]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl Aleksander Pettai]] | | data-sort-value="1929" | 1929-11-01 | data-sort-value="2008" | 2008-11-21 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q136471417|Q136471417]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Karl Ludwig Heinrich Bark]] | | data-sort-value="1835" | 1835-12-15 | data-sort-value="1882" | 1882-04-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4078262|Q4078262]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karl Viileberg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Karli Lambot]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1942" | 1942-10-19 | | | [[Juminda]] | [[:d:Q124296640|Q124296640]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-16 | data-sort-value="1845" | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kaspar Kaljuvee]] | eesti kiiruisutaja | data-sort-value="1998" | 1998-06-04 | | [[Fail:Lillehammer 2016 - Speed skating Men's 500m race 2 - Kaspar Kaljuvee.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q56632757|Q56632757]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Katharina Hauck]] | Saksa näitleja | data-sort-value="1973" | 1973 | | | [[Võru]] | [[:d:Q1735906|Q1735906]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kristi Land]] | | data-sort-value="1973" | 1973-03-19 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134691501|Q134691501]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Kristin Looveer]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1947" | 1947-05-16 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q133865787|Q133865787]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Kristo Ringas]] | Eesti paraujuja | data-sort-value="1984" | 1984-03-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111372468|Q111372468]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Krõõt Juurak]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q22964666|Q22964666]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kuldar Kudu]] | | data-sort-value="1965" | 1965-09-26 | data-sort-value="2005" | 2005-09-28 | | [[Võru]] | [[:d:Q134445141|Q134445141]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Kuno Janson]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-23 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134574235|Q134574235]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Kustas Viljur]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-20 | data-sort-value="1979" | 1979-03-22 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q125043310|Q125043310]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | data-sort-value="1946" | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Leeni Vesterinen]] | Eesti-Soome tõlkija, kirjanik ja õpetaja | data-sort-value="1886" | 1886-03-07<br/>1886-03-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q106323417|Q106323417]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Leida Voll]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1931" | 1931-09-14 | data-sort-value="2014" | 2014-01-27 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124296421|Q124296421]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Leili Järv]] | | data-sort-value="1955" | 1955-01-26 | | | [[Kose-Uuemõisa]] | [[:d:Q125273627|Q125273627]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Lembit Ebre]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1946" | 1946-05-19 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134540588|Q134540588]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Lembit Soone]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-07 | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134497116|Q134497116]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Leo Kask]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-05-06 | data-sort-value="1948" | 1948-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019435|Q24019435]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Leonhard Linnas]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-12 | data-sort-value="2021" | 2021-07-06 | | [[Võru]] | [[:d:Q134710975|Q134710975]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Leonhard Tammeväli]] | | data-sort-value="1929" | 1929-06-23 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q135062387|Q135062387]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1918" | 1918-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Lii Unt]] | Eesti ajakirjanik ja kirjanik | data-sort-value="1960" | 1960-03-15 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q95211229|Q95211229]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Lilian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Linda Toomsalu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-11-06 | data-sort-value="2018" | 2018-01-18 | | [[Välgita]] | [[:d:Q134509577|Q134509577]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Ljubov Golantšikova]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1959" | 1959-03-28 | [[Fail:Luchtvaartgeschiedenis, SFA022811830.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q3242112|Q3242112]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Loit Laidna]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1917" | 1917-12-07 | data-sort-value="1994" | 1994-06-02 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q124301988|Q124301988]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Lotars Šēlers]] | | data-sort-value="1881" | 1881-09-01 | data-sort-value="1945" | 1945-09 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q20565370|Q20565370]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Ludvig Ehala]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-23 | data-sort-value="1998" | 1998-03-30 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134284086|Q134284086]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Lydia Vohu]] | | data-sort-value="1916" | 1916-01-14 | data-sort-value="1990" | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Madis Konsap]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-16 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134998676|Q134998676]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Magnus Siiak]] | | data-sort-value="1888" | 1888-08-12 | data-sort-value="1983" | 1983-04-07 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134495926|Q134495926]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Maia Lilje]] | | data-sort-value="1949" | 1949-03-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134459431|Q134459431]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Maimu Mardi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-16 | data-sort-value="2001" | 2001-05-11 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134372285|Q134372285]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Maire Sirel]] | | data-sort-value="1950" | 1950-05-05 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135265484|Q135265484]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Maiu Linnamägi]] | | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q134459565|Q134459565]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Malle Aarik]] | Eesti sporditeadlane | data-sort-value="1947" | 1947-08-26 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q123916063|Q123916063]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Malle Järvan]] | | data-sort-value="1943" | 1943-07-31 | | | [[Auksi]] | [[:d:Q124368724|Q124368724]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Mare Altosaar]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134527325|Q134527325]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Mare Beilmann]] | eesti orienteeruja | data-sort-value="1949" | 1949-11-18 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q124311029|Q124311029]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Mare Garšnek]] | | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q130362888|Q130362888]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Marek Metslaid]] | Eesti metsaökoloog | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Fail:Marek Metslaid, metsaökoloogia professor.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q58352027|Q58352027]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Maret Kristal]] | | data-sort-value="1943" | 1943-04-11 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q132810436|Q132810436]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Maret Pank]] | | data-sort-value="1909" | 1909-08-16 | data-sort-value="1996" | 1996-05-13 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134470036|Q134470036]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Margit Aedla]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1970" | 1970-10-07 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134982786|Q134982786]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Mari Kipp]] | | data-sort-value="1906" | 1906-08-20 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q40015662|Q40015662]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Mari-Liis Lillemäe]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-09-01 | | [[Fail:MariLiisLillemäe (1).jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q66938737|Q66938737]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Maria Feodorovna Blosfeldt]] | | data-sort-value="1848" | 1848-01-22 | data-sort-value="1908" | 1908-10-22 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q116480308|Q116480308]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Maria Kall]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21530699|Q21530699]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Markus Pajur]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-09-23 | | [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]] | [[Kiili]] | [[:d:Q97656848|Q97656848]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Mart Avarmaa]] | | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q134983669|Q134983669]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mart Jaagus]] | | data-sort-value="1921" | 1921-04-26 | data-sort-value="2009" | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Mart Kivi]] | | data-sort-value="1976" | 1976-07-18 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134437188|Q134437188]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Mart Marguste]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Marta Männisalu]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1933" | 1933 | | | [[Lalsi]] | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Martin Kullerkupp]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134445410|Q134445410]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Martti Rosenblatt]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1987" | 1987-12-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q23042574|Q23042574]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Mati Kallemets]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-18 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134359542|Q134359542]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1959" | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Meeli Ots]] | Eesti pianist | data-sort-value="1953" | 1953-12-30 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134469722|Q134469722]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Meelis Leis]] | | data-sort-value="1974" | 1974-10-24 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134455010|Q134455010]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Meeta Anton]] | | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q134272243|Q134272243]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Meta Pruul]] | | data-sort-value="1912" | 1912 | data-sort-value="1981" | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Mihkel Uusna]] | | data-sort-value="1882" | 1882-09-15 | data-sort-value="1943" | 1943-09-24 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q137868574|Q137868574]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Milvi Luik]] | | data-sort-value="1952" | 1952-07-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134460246|Q134460246]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | data-sort-value="1935" | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Märt Kabal]] | | data-sort-value="1890" | 1890-02-17 | data-sort-value="1941" | 1941-10-15 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q137827232|Q137827232]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Märt Kraav]] | | data-sort-value="1935" | 1935-12-05 | data-sort-value="1998" | 1998-06-23 | | [[Võru]] | [[:d:Q134443818|Q134443818]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Märt Ruubel]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-17 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q137847689|Q137847689]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | data-sort-value="1991" | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Méry von Bruiningk]] | | data-sort-value="1818" | 1818-08-11 | data-sort-value="1853" | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Naima Saar]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-28 | data-sort-value="2010" | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nikolai Gööck]] | | data-sort-value="1830" | 1830 | data-sort-value="1889" | 1889-04-04 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q21092970|Q21092970]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Nikolai von Sivers]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Nikolay Ruban]] | | data-sort-value="1913" | 1913-01-17 | data-sort-value="1987" | 1987-02-22 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4398938|Q4398938]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Olaf Rude]] | Taani kunstnik | data-sort-value="1886" | 1886-04-26 | data-sort-value="1957" | 1957-06-17 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q12329984|Q12329984]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Olev Sööt]] | eesti muusikajuht ja -õpetaja | data-sort-value="1936" | 1936-07-30 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134405037|Q134405037]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Olga Tallmeister]] | | data-sort-value="1905" | 1905-01-20 | data-sort-value="1971" | 1971-07-19 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134499286|Q134499286]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Oscar von Gebhardt]] | | data-sort-value="1844" | 1844-06-22 | data-sort-value="1906" | 1906-05-09 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q97404|Q97404]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Oskar Lehtsalu]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-06-01 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q28025692|Q28025692]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Oskar Mänd]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1901" | 1901-03-05 | data-sort-value="1968" | 1968-05-23 | | [[Tiskre küla|Tiskre]] | [[:d:Q124359528|Q124359528]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-09-30 | data-sort-value="2005" | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1915" | 1915-12-17 | data-sort-value="2011" | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-21 | data-sort-value="1972" | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-02-09 | data-sort-value="1995" | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Ottomar Kask]] | eesti lauatennisetreener ja -kohtunik | data-sort-value="1928" | 1928-01-14 | data-sort-value="1982" | 1982-09-21 | | [[Salmistu]] | [[:d:Q123987242|Q123987242]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Paavo-Valdur Püvi]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1948" | 1948-07-27 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124339408|Q124339408]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2007" | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Paul Härm]] | Eesti laulja | data-sort-value="1908" | 1908-02-10 | data-sort-value="1996" | 1996-07-23 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134424415|Q134424415]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Paul Madsack]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-21 | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23000652|Q23000652]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Paul von Kügelgen]] | Venemaa ajakirjanik | data-sort-value="1843" | 1843-04-10<br/>1843-04-22 | data-sort-value="1904" | 1904-10-05<br/>1904-10-19 | [[Fail:Кюгельген Павел Константинович.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q61773|Q61773]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Pavel Gorjunov]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-12 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q120266950|Q120266950]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Peeter Urtson]] | eesti kirjagraafik | data-sort-value="1947" | 1947-07-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q133922900|Q133922900]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Peeter Vaik]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1948" | 1948-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091881|Q21091881]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | data-sort-value="1732" | 1732-03-27 | data-sort-value="1799" | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Philipp Heinrich von Doepp]] | | data-sort-value="1793" | 1793-10-20 | data-sort-value="1855" | 1855-08-15 | [[Fail:Depp F F.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q21096561|Q21096561]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Pyotr Gannibal]] | | data-sort-value="1742" | 1742-07-21 | data-sort-value="1826" | 1826-06-08 | [[Fail:Ганнибал Петр Абрамович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23673769|Q23673769]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Ragnar Kaasik]] | Eesti ajakirjanik ja endine maadleja | data-sort-value="1988" | 1988-12-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q48869334|Q48869334]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Raido Mägi]] | Eesti koreograaf | data-sort-value="1973" | 1973-01-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q52894918|Q52894918]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Raimond Eek]] | | data-sort-value="1922" | 1922-07-11 | data-sort-value="1986" | 1986-04-23 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q134540812|Q134540812]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Raimond Ranna]] | Eesti spordipedagoog | data-sort-value="1926" | 1926-05-10 | data-sort-value="1994" | 1994-10-14 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111461011|Q111461011]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Raul Kangro]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1966" | 1966-05-20 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q102196227|Q102196227]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | data-sort-value="1962" | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Rauno Tamme]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1992" | 1992-04-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q21623038|Q21623038]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Reet Jansikene]] | | data-sort-value="1941" | 1941-05-19 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134572754|Q134572754]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Reet Keridon]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1943" | 1943-12-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q123944182|Q123944182]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Reimo Palm]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1973" | 1973-01-21 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q102407670|Q102407670]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Rein Kirs]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-09 | data-sort-value="2015" | 2015 | | [[Võru]] | [[:d:Q134992741|Q134992741]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rein Riitsaar]] | | data-sort-value="1936" | 1936-09-10 | data-sort-value="1988" | 1988-08-26 | | [[Võru]] | [[:d:Q133883733|Q133883733]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Rein Viiralt]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Reinhold Johann Nasackin]] | | data-sort-value="1787" | 1787-03-27 | data-sort-value="1831" | 1831-05-19 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16679679|Q16679679]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Rembert Paloson]] | | data-sort-value="1932" | 1932-09-18 | data-sort-value="2013" | 2013-07-13 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q15077587|Q15077587]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Richard Jalak]] | | data-sort-value="1901" | 1901-07-09 | data-sort-value="1985" | 1985-07-04 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134426112|Q134426112]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Robert Mokrik]] | | data-sort-value="1948" | 1948-05-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q12671527|Q12671527]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Rudolf Kallaste]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1904" | 1904-07-05 | data-sort-value="1962" | 1962-04-20<br/>1964-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23661972|Q23661972]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Rudolf Kimelfeld]] | | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="1991" | 1991-05-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21100249|Q21100249]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Ruppert Kaik]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-28 | data-sort-value="2013" | 2013-01-14 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q60695044|Q60695044]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Ruth Treimut]] | | data-sort-value="1956" | 1956-09-29 | | | [[Võru]] | [[:d:Q133895061|Q133895061]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1957" | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Salme Kirsimäe]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-06 | data-sort-value="2002" | 2002-04-01 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q133854598|Q133854598]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Signe Adamberg]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q98896287|Q98896287]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Silja Otsar]] | | data-sort-value="1967" | 1967-07-24 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134469734|Q134469734]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Sirje Eichelmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111417182|Q111417182]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Sirje Semm]] | | data-sort-value="1950" | 1950-10-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q138012050|Q138012050]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Stanisław Herbst]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1907" | 1907-07-12 | data-sort-value="1973" | 1973-06-24 | [[Fail:Img790 Stanisław Herbst.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q8861685|Q8861685]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Steen Olaf Welding]] | | data-sort-value="1936" | 1936-11-06 | data-sort-value="2019" | 2019-06-13 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q27862237|Q27862237]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sulev Saar]] | Eesti mootorrattasportlane ja treener | data-sort-value="1942" | 1942-02-18 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111465783|Q111465783]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Taivo Arak]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1946" | 1946-11-02 | data-sort-value="2007" | 2007-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23645127|Q23645127]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Tanel Jalakas]] | | data-sort-value="1979" | 1979-10-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135294250|Q135294250]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Tea Vellerind]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1939" | 1939-05-06 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q133930905|Q133930905]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Teet Õunap]] | Eesti muusik | data-sort-value="1961" | 1961-08-24 | data-sort-value="2004" | 2004-04-01 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q107593126|Q107593126]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tiia-Lena Vilde]] | | data-sort-value="1944" | 1944-06-26 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q133933168|Q133933168]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Tiiu Kamdron]] | | data-sort-value="1953" | 1953-05-31 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134588237|Q134588237]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Tiiu Krünberg]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1943" | 1943-06-11 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124314712|Q124314712]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Tiiu Luik]] | | data-sort-value="1939" | 1939-04-15 | | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137925325|Q137925325]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tiiu Reissar]] | | data-sort-value="1936" | 1936-09-29 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q133883570|Q133883570]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tont Laretei]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1910" | 1910-06-01 | data-sort-value="2007" | 2007-08-04 | | [[Võru]] | [[:d:Q134367097|Q134367097]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Toomas Lausmaa]] | | data-sort-value="1940" | 1940-03-03 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134697967|Q134697967]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Triin Paumer]] | eesti nukutegija | data-sort-value="1982" | 1982-04-30 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q126003944|Q126003944]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Truuta Muld]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-12-14 | data-sort-value="1974" | 1974-01-13 | | [[Võru]] | [[:d:Q134375072|Q134375072]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tõnis Avingo]] | | data-sort-value="1913" | 1913-05-06 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Tõnis Mets]] | | data-sort-value="1952" | 1952 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q112534314|Q112534314]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Tõnu Lausmaa]] | | data-sort-value="1941" | 1941-05-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134698133|Q134698133]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Tõnu Vanakesa]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1962" | 1962-10-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q47453963|Q47453963]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Udo Miller]] | | data-sort-value="1931" | 1931-02-14 | | | [[Jõgeva maakond]] | [[:d:Q135006306|Q135006306]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Ulrich Hödrejärv]] | | data-sort-value="1927" | 1927-08-15 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Võru]] | [[:d:Q134570246|Q134570246]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Uno Mäeorg]] | Eesti keemik | data-sort-value="1950" | 1950-08-22 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q134737368|Q134737368]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Urmas Himma]] | | data-sort-value="1963" | 1963-05-01 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134423215|Q134423215]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Urmas Kaarlep]] | audiitor | data-sort-value="1963" | 1963-07-10 | | [[Fail:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q50824580|Q50824580]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Urve Sunny-Dzidzaria]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1949" | 1949-11-04 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q47453094|Q47453094]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Urve Venesaar]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1944" | 1944-04-10 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135396853|Q135396853]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Vadim Rudnitskiy]] | | data-sort-value="1978" | 1978-02-10 | data-sort-value="2014" | 2014-08-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q20069565|Q20069565]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Vadim Vasyonkin]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1996" | 1996-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24288519|Q24288519]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Vahur Mäemets]] | Eesti keemik | data-sort-value="1965" | 1965-03-10 | data-sort-value="2011" | 2011-11-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q60605604|Q60605604]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valdeko Kulvere]] | | data-sort-value="1922" | 1922-12-22 | data-sort-value="1993" | 1993-05-29 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134999230|Q134999230]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Valdemar Madis]] | | data-sort-value="1909" | 1909-08-26 | data-sort-value="1997" | 1997-03-14 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135267594|Q135267594]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Valentine Riives]] | | data-sort-value="1904" | 1904-10-14 | data-sort-value="1986" | 1986-09 | | [[Võru]] | [[:d:Q134479280|Q134479280]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Valerian von Engelhardt]] | | data-sort-value="1798" | 1798-12-24 | data-sort-value="1856" | 1856-05-20 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4531777|Q4531777]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Valter Kruut]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133657794|Q133657794]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Valve Alamaa]] | eesti käsitöömeister, pärandihoidja | data-sort-value="1932" | 1932-08-07 | data-sort-value="2024" | 2024 | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137919209|Q137919209]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Veiko Allikmaa]] | Eesti keemik | data-sort-value="1956" | 1956-11-03 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134523150|Q134523150]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Vello Prints]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Vello Sermat]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-19 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Võru]] | [[:d:Q134081284|Q134081284]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Vello Viira]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1940" | 1940-10-25 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124220628|Q124220628]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Victor Julius Stein]] | | data-sort-value="1941" | 1941-05-11 | data-sort-value="1873" | 1873-07-27 | | [[Võru]] | [[:d:Q137786725|Q137786725]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viive Viira]] | eesti ratsutaja ja geoloog | data-sort-value="1933" | 1933-04-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q61702460|Q61702460]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktor Berg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-03 | data-sort-value="1980" | 1980-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019389|Q24019389]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktor Mahhov]] | | data-sort-value="1967" | 1967-12-14 | | | [[Võru]] | [[:d:Q135003658|Q135003658]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Viktor Mändvere]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-01 | data-sort-value="1976" | 1976-07-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134467853|Q134467853]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Viktor Valkiainen]] | | data-sort-value="1949" | 1949-11-29 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q135084488|Q135084488]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Viljar Kuusk]] | | data-sort-value="1963" | 1963-09-07 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q134451556|Q134451556]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Villar Aron]] | | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2023" | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Villu Vares]] | | data-sort-value="1943" | 1943-09-29 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135403789|Q135403789]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Villy Sudemäe]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1956" | 1956-01-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111396957|Q111396957]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Dubrovsky]] | | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096868|Q21096868]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Voldemar Kaufmann]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Võru]] | [[:d:Q134594795|Q134594795]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Voldemar Raidaru]] | | data-sort-value="1913" | 1913-02-11 | data-sort-value="2006" | 2006-08-08 | | [[Võru]] | [[:d:Q137761824|Q137761824]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Voldemar Songi]] | eesti ajakirjanik | data-sort-value="1887" | 1887-11-09 | data-sort-value="1968" | 1968-02-29 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124412363|Q124412363]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Väino Saar]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-05 | data-sort-value="2007" | 2007-05-03 | | [[Võru]] | [[:d:Q134382220|Q134382220]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Wilhelm Gustav von Becker]] | | data-sort-value="1811" | 1811-11-23 | data-sort-value="1874" | 1874-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21088880|Q21088880]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1906" | 1906-03-26 | data-sort-value="1989" | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Woldemar Schütz]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-06 | data-sort-value="1908" | 1908-11-12 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q126905013|Q126905013]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Wolfgang Pachla]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Õilme Alekõrs]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-28 | data-sort-value="2011" | 2011-12-14 | | [[Kõue vald]] | [[:d:Q124307694|Q124307694]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Üllar Kiisla]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-29 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q134992624|Q134992624]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Ülle Ferschel]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-12 | | | [[Võru]] | [[:d:Q134054481|Q134054481]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Разумихин, Пётр Иванович]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21055980|Q21055980]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] 0wu5nttclbk60e10d4aebpjp6g4sf03 0 500387 7168357 7154123 2026-06-06T13:27:37Z Mona 355 /* Ric */ 7168357 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ri)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ri". ==Ri== *[[Ri Yong-ho (poliitik)|Ri Yong-ho]], Põhja-Korea poliitik ==Ria== *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) ==Rib== *[[Joachim von Ribbentrop]], Saksamaa diplomaat (1893–1946) *[[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Alfonso Ribeiro]], USA näitleja (1971–) *[[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Jusepe de Ribera]], hispaania maalikunstnik ja graafik (1591–1652) *[[Teresa Ribera Rodríguez]], Hispaania jurist ja poliitik (1969–) *[[Franck Ribéry]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Tanja Ribič]], sloveeni laulja (1968–) *[[Giovanni Ribisi]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Zoltán Ribli]], ungari maletaja (1951–) *[[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja (1997–) *[[Théodule Ribot]], prantsuse psühholoog (1839–1916) *[[Bert Ribul]], eesti BMX flatlandi sõitja (1990–) ==Ric== *[[Hamilton Ricard]], Colombia endine jalgpallur (1974–) *[[David Ricardo]], inglise majandusteadlane (1772–1823) *[[Christina Ricci]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja (1989–) *[[Anne Rice]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1941–2021) *[[Condoleezza Rice]], USA poliitik (1954–) *[[Declan Rice]], inglise jalgpallur (1999–) *[[Tamir Rice]], politseivägivalla ohver USA-s (suri 2014) *[[Windland Smith Rice]], USA loodusfotograaf, looduskaitsja ja näitleja (1970–2005) *[[Tim Rice]], inglise libretist (1944–) *[[Richard I]] Lõvisüda, Inglismaa kuningas *[[Richard III]], Inglismaa kuningas (1452–1485) *[[Richard Cornwallist]], Cornwalli krahv ja Saksa kuningas (1209–1272) *[[Richard de Bury]], inglise bibliofiil (1287–1345) *[[Richard, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1944–) *[[Richard Justiciarius]], Autuni krahv ja Burgundia hertsog (suri 921) *[[Richard Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (1934–2017) *[[Achille Richard]], prantsuse botaanik, mükoloog ja arst (1794–1852) *[[Cyprien Richard]], Prantsuse mäesuusataja (1979–) *[[Cliff Richard]], Suurbritannia laulja (1940–) *[[Louis Claude Richard]], prantsuse botaanik (1754–1821) *[[Pierre Richard]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1934–) *[[Tanner Richard]], Kanada päritolu Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija (1980–) *[[Chris Richards]], USA jalgpallur (2000–) *[[David Richards]], Suurbritannia sõjaväelane (1952–) *[[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1931–2018) *[[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1994–) *[[Keith Richards]], inglise kitarrist, laululooja ja laulja (1943–) *[[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Michael Richards]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sanya Richards-Ross]], Ameerika Ühendriikide jooksja (1985–) *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Kevin Michael Richardson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Robert Coleman Richardson]], USA füüsik (1937–2013) *[[Samuel Richardson]], inglise kirjanik (1689–1761) *[[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter (2000–) *[[Tony Richardson]], Briti teatri- ja filmilavastaja (1928–1991) *[[kardinal Richelieu]] *[[Charles Richet]], prantsuse arst (1850–1935) *[[Nicole Richie]], USA näitleja (1981–) *[[Georg Wilhelm Richmann]], baltisaksa päritolu Venemaa teadlane (1711–1753) *[[Andy Richter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2018) *[[Christoph Adam von Richter]], Venemaa riigitegelane (1751–1815) *[[Eduard von Richter]], Liivimaa maamarssal (1790–1847) *[[Elisabet Richter]], Eesti etnoloog (1919–) *[[Hans Richter (loomaarstiteadlane)|Hans Richter]], Eesti loomaarstiteadlane (1880–1946) *[[Ludwig Richter]], saksa kunstnik (1803–1884) *[[Otto von Richter]], baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik (1755–1826) *[[Otto Friedrich von Richter]], baltisaksa päritolu Eesti orientalist ja maailmarändur (1791–1816) *[[Svjatoslav Richter]], pianist (1915–1997) *[[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik (1841–1891) *[[Manfred von Richthofen]], Saksamaa hävituslendur (1892–1918) *[[Eliška Richtrová]], tšehhi maletaja (1959–) *[[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1982–) *[[Heinrich Wilhelm Joachim Rickers]], Eesti pedagoog ja ajaloo-uurija (1753–1826) *[[Heinrich Rickert]], saksa filosoof (1863–1936) *[[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja (1992–) *[[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (1945–2024) *[[Don Rickles]], inglise näitleja (1926–) *[[Alan Rickman]], inglise näitleja (1946–2016) *[[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof (1913–2005) ==Rid== *[[Julius Ridal]], eesti advokaat (1910–2004) *[[Elfriede Ridala]], eesti loomaarst (1903–1974) *[[Riste Ridala]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1932–2022) *[[Vassil Ridala]], eesti loomaarst (1906–1985) *[[Aleksander Ridali]], eesti kunstipedagoog ja kunstnik (1910–1979) *[[Helju Ridali]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Helgi Ridamäe]], eesti muusikapedagoog, muusikateadlane ja lektor (1929–1999) *[[Sally Ride]], ameerika kosmonaut (1951–2012) *[[Andrew Ridgeley]], inglise laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent (1963–) *[[Mihhail Ridiger]], õigeusu vaimulik, patriarh [[Aleksius II]] isa (1902–1962) ==Rie== *[[Voldemar Rieberg]], Eesti ja Saksa sõjaväelane (1886–1952) *[[Hans-Joachim Riecke]], Saksamaa poliitik (1899–1987) *[[Lars Riedel]], saksa kergejõustiklane (1967–) *[[Jaïro Riedewald]], hollandi jalgpallur (1996–) *[[Rupert Riedl]], Austria zooloog (1925–2005) *[[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Leni Riefenstahl]], saksa filmirežissöör (1902–2003) *[[Søren Rieks]], taani jalgpallur (1987–) *[[Māris Riekstiņš]], Läti diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Louis Riel]], Kanada poliitik (1844–1885) *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik (1826–1866) *[[Fritz Riemann]], saksa psühholoog (1902–1979) *[[Karl Wilhelm August Riemenschneider]], (1815–1898) *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]], eesti arst, zooloog ja ornitoloog (1861–1922) *[[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist (1934–1976) *[[Yvon Riemer]], prantsuse maadleja (1970–) *[[Adam Ries]], saksa arvutusmeister (suri 1559) *[[Maria Riesch]], saksa mäesuusataja (1984–) *[[Oskar Artur von Riesemann]] baltisaksa poliitik ja 1. [[Tallinna linnapea]] (1833–1880) *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (1888–1940) *[[Alexander Riesenkampff (1891)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (sündis 1891) *[[Adam Riess]], USA astrofüüsik (1969–) *[[Fabian Rießle]], saksa kahevõistleja (1990–) *[[Frigyes Riesz]], ungari matemaatik (1880–1956) *[[Franck Riester]], Prantsusmaa poliitik (1974–) *[[Kurt Riezler]], Saksa filosoof ja diplomaat (1882–1955) *[[Jaan Riet]], eesti fotograaf (1873–1952) *[[Kristjan-Henn Riet]], eesti geoloog (1944–) *[[Simon von Rietberg]], Tallinna komtuur (suri 1523) *[[Bernd Riexinger]], Saksa poliitik ja ametiühingutegelane (1955–) ==Rif== *[[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (1931–2015) *[[Michael Riffaterre]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja -teoreetik (1924–2006) *[[Jeremy Rifkin]], USA intellektuaal (1945–) ==Rig== *[[Jane Riga]], eesti alpinist (1973–2015) *[[Tarmo Riga]], eesti alpinist (1971–2015) *[[Derek Riggs]], inglise kunstnik (1958–) *[[Elmer S. Riggs]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog (1869–1963) *[[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Eddo Rigotti]], itaalia päritolu Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik (1944–) ==Rih== *[[Bohumil Říha]], tšehhi lastekirjanik (1907–1987) *[[Rihanna]], Barbadoselt pärit laulja (1988–) *[[Aivar Rihkrand]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja (1984–) *[[Eve Rihma]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane (1939–) ==Rii== *[[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik (1986–) *[[Jarl Magnus Riiber]], norra kahevõistleja (1997–) *[[Hans Riiberg]], Vabadussõjast osavõtja (1901–1933) *[[Herol Riiberg]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Andri Riid]], eesti tehnikateadlane (1972–) *[[Salme Rosalie Riig]], eesti kunstnik (1903–1973) *[[Mall-Anne Riikjärv]], eesti arstiteadlane ja arst (1943–) *[[Elli Riikoja]], eesti filoloog (1919–2008) *[[Heinrich Roman Riikoja]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1891–1988) *[[Helmut Erik Riikoja]], eesti elektrotehnikateadlane (1909–1990) *[[Mart Riikoja]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Juuso Riikola]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Raivo Riim]], eesti pedagoog, kolumnist, kultuurikorraldaja ja ühiskonnategelane (1953–) *[[Johannes Riimann]], eesti pikakasvuline (1895–1935) *[[Martin Riimaste]], eesti posti- ja omavalitsustegelane (1879–1963) *[[Harald Riipalu]], eesti sõjaväelane (1912–1961) *[[Jevgeni Riipulk]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Helda Riis]], eesti bioloog (1937–) *[[Jaan Riis]], eesti loodusemees (1958–) *[[Jüri Riis]], eesti kunstnik (1885–1961) *[[Sergius Riis]], USA luuraja (1883–?) *[[Vassili Riis]], eesti kommunist (1910–1998) *[[Knudåge Riisager]], taani helilooja (1897–1974) *[[Riina Riisalo]], eesti psühholoog (1954–) *[[Signe Riisalo]], Eesti poliitik (1968–) *[[Tiit Riisalo]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Aivar Riisalu]], eesti laulja, poliitik ja ärimees (1961–) *[[Enn Riisalu]], eesti poksija (1936–2022) *[[Hella-Viiu Riisalu]], eesti keemik (1948–) *[[Katre Riisalu]], eesti raamatukogundustegelane (1966–) *[[Richard Riisberg]], eesti metsateadlane (1900–1934) *[[Aleksander Riisenberg]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Boris Riisik]], eesti jalgpallur (1920–1992) *[[Marju Riisikamp]], eesti organist ja pianist (1958–) *[[Joonas Riismaa]], eesti profikorvpallur (2002–) *[[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja ja näitleja (1986–) *[[Kädi Riismaa]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Tiit Riismaa]], eesti matemaatik (1949–) *[[Mait Riisman]], eesti veepallur (1956–2018) *[[Väino Juhan Riismandel]], eesti õigusteadlane (1920–2017) *[[August Riismann]], eesti kommunist (1890–1926) *[[Eduard Riisna]], Eesti poliitik (1898–1990) *[[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog (1931–) *[[Helmut Riispere]], eesti loomaarst (1907–1996) *[[Uuno Riispere]], eesti metsateadlane, taimepatofüsioloog ja taimeparasitoloog (1929–1985) *[[Ain Riistan]], eesti teoloog (1965–) *[[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja (1986–) *[[Evar Riitsaar]], kunstnik (1968–) *[[Rein Riitsalu]], eesti arst ja karikaturist (1923–1970) *[[Ilme Riiv]], eesti keemik (1935–) *[[Jaan Meinhard Riiv]], eesti arstiteadlane, sisearst ja kardioloog (1919–1995) *[[Asta Riivald]], eesti pianist (1917–2014) *[[Helje Riives]], eesti bibliograaf (1937–2023) *[[Johannes Riives]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja neurokirurg (1895–1971) *[[Jüri Riives]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Merike Riives]], eesti tõlkija (1945–) *[[Peeter Riives]], eesti omavalitsuspoliitik (1874–1925) *[[Rudolf Riives]], Eesti poliitik (1890–1941) *[[Sinaiida Riives]], eesti matemaatik ja metoodik (1919–1987) *[[Vladimir Riives]], eesti astronoom (1916–1978) *[[Kaarin Riives-Kaagjärv]], eesti matemaatik (1942–) ==Rij== *[[Frank Rijkaard]], hollandi jalgpallur ja treener (1962–) *[[Roderick Rijnders]], hollandi sõudja (1941–2018) ==Rik== *[[Hindrek Rikand]], eesti postitegelane ja esperantist (1874–1940) *[[Külli Rikas]], eesti arheoloog (1955–2014) *[[Jorgen Rikberg]], eesti korvpallur (2002–) *[[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rikissa Birgersdotter]], Norra kuninganna (13. sajand) *[[Aleksander Rikken]], eesti haridustegelane ja avaliku elu tegelane (1880–1951) *[[Viktor Rikken]], eesti keemik (1911–1982) *[[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog (1974–) ==Ril== *[[Billy Lee Riley]], USA muusik (1933–2009) *[[Charlotte Riley]], inglise näitleja (1981–) *[[Rainer Maria Rilke]], Austria kirjanik (1875–1926) *[[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane, ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1976–) ==Rim== *[[Tomas Rimas]], leedu jalgpallur (1978–) *[[Arthur Rimbaud]], prantsuse luuletaja (1854–1891) *[[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja (1991–) *[[LeAnn Rimes]], USA laulja (1982–) *[[Jules Rimet]], prantsuse sporditegelane (1873–1956) *[[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (1983–2019) *[[Aulin Rimm]], eesti kunstnik, karikaturist ja skulptor (1930–1999) *[[Karl Rimm]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1938) *[[Ljubov Rimm]], Nõukogude Liidu luuraja (1894–1976) *[[Raivo Rimm]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1967–) *[[Kai Rimmel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Rudolf Rimmel]], eesti kirjanik (1937–2003) *[[Mikko Rimminen]], soome kirjanik (1975–) *[[Nikolai Rimski-Korsakov]], vene helilooja (1844–1908) *[[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane (1965–) ==Rin== *[[Antonio Rinaldi]], itaalia arhitekt (u 1709–1774) *[[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur (1986–) *[[Wolfgang Rindler]], Austria füüsik (1924–2019) *[[Matthias Ring]], saksa vaimulik (1963–) *[[Helmut Ringelmann]], saksa teleprodutsent (1926–2011) *[[Märt Ringmaa]], (1938–2021) *[[Andres Ringo]] eesti arhitekt (1938–2010) *[[Harald Ringstorff]], Saksamaa poliitik (1939–) *[[Ringo Ringvee]], eesti luuletaja ja teoloog (1968–) *[[Sandra Ringwald]], endine Saksamaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (1949–2025) *[[Boris Rink]], Eesti kaitseväeametnik (1893–1936) *[[Evald Rink]], eesti ajaloolane ja bibliograaf (1916–2015) *[[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane (1886–1927) *[[Koit Rink]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Urve Rink]], eesti arstiteadlane ja neuroloog (1939–) *[[Ago Rinken]], eesti keemik (1960–) *[[Toonika Rinken]], eesti keemik (1962–) *[[Edgars Rinkēvičs]], Läti poliitik (1973–) *[[Tauno Rinkinen]], Soome poksija (1924–1993) *[[Jānis Rinks]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1938) *[[Aime Rinne]], eesti arstiteadlane, pediaater (1913–2001) *[[Antti Rinne]], Soome poliitik ja ametiühingutegelane (1962–) *[[Artur Rinne]], eesti laulja (1910–1984) *[[Gideon Rinne]], Eesti vaimulik (1861–1897) *[[Gustav Felix Rinne]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Immanuel Rinne]], Eesti vaimulik (1854–1914) *[[Johann Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1733–1801) *[[Karlos Rinne]], eesti advokaat (1875–1936) *[[Leo Rinne]], eesti põllumajandusteadlane (1892–1976) *[[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Eesti vaimulik (1827–1887) *[[Paul Rinne]], eesti maletaja (1889–1946) *[[Pekka Rinne]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Richard Rinne]], Eesti vaimulik (1848–1891) *[[Tiina Rinne]], soome näitleja (1929–2021) *[[Wilhelm Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1783–1863) ==Rio== *[[Rui Rio]], Portugali poliitik, majandusteadlane, omavalitsustegelane (1957–) *[[Heino Riomar]], eesti advokaat (1907–2002) *[[Rick Riordan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1964–) *[[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1926–2018) *[[Gaston Riou]], Prantsusmaa poliitik (1883–1958) ==Rip== *[[Justus Nicolaus Ripke]], Eesti vaimulik (1818–1886) *[[Alexandra Ripley]], ameerika kirjanik (1934–2004) *[[Dorothy Ripley]], inglise misjonär ja kirjanik (1767 – 1832) *[[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja (1965–) ==Ris== *[[Thorbjørn Risager]], taani muusik (1971–) *[[Daniel Risch]], Liechtensteini poliitik (1978–) *[[Josh Risdon]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Dino Risi]], itaalia filmirežissöör (1916–2008) *[[Nelo Risi]], itaalia filmirežissöör ja luuletaja (1920–2015) *[[Paula Risikko]], Soome poliitik (1960–) *[[Roope Riski]], soome jalgpallur (1991–) *[[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Rasmus Rissanen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Arvo Rist]], eesti kabetaja (1944–2019) *[[Liisi Rist]], eesti jalgrattur (1991–) *[[Piret-Päiv Rist]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Raivo Rist]], eesti kabetaja (1947–2025) *[[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik (1972–) *[[Elena Risteska]], Makedoonia laulja (1986–) *[[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane (1926–) *[[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane (1954–) *[[Johannes Ristikivi]], (1914–1990) *[[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik (1912–1977) *[[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane (1973–) *[[Ranet Ristikivi]], Eesti jalgpallur (1999–) *[[Tiina Ristimäe]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1965–) *[[Andrus Ristkok]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1949–) *[[Jüri Ristkok]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1919–1994) *[[Vassili Ristkok]], eesti õigeusu vaimulik (1877–1942) *[[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1933–2007) *[[Aleksander Ristmägi]], eesti maalikunstnik (1902–1972) *[[Ernst Ristmägi]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1907–1976) *[[Irina Ristmägi]], Eesti ajakirjanik (1940–) *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Stefan Ristovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1992–) ==Riz== *[[José Rizal]], Filipiinide rahvuslane ja märter (1861–1896) *[[Giacomo Rizzolatti]], itaalia teadlane, neuroloog (1937–) ==Rit== *[[Dennis Ritchie]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1941–2011) *[[Guy Ritchie]], inglise filmirežissöör (1968–) *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Siret Rits]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Heigo Ritsbek]], eesti vaimulik (1951–) *[[Jan Ritsema]], hollandi lavastaja (1945–2021) *[[Alo Ritsing]], eesti koorijuht ja helilooja (1936–) *[[Richard Ritsing]], eesti dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (1903–1994) *[[Valentina Ritsing]], Eesti ujuja, ujumistreener ja koolijuht (1939–2021) *[[Kaie Ritslaid]], eesti keemik (1953–) *[[Valdek Ritslaid]], eesti metsateadlane ja töökaitsespetsialist (1910–1990) *[[Aadu Ritso]], eesti tehnikateadlane (1915–2010) *[[Carl Ritter]], saksa geograaf (1779–1859) *[[Klaus Ritter]], Saksamaa sõjaväelane (1918–2015) *[[David Rittich]], tšehhi jäähokimängija (1992–) ==Riu== *[[Nikolai Riuhkrand]]-Ridolin, eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1889–?) ==Riv== *[[Scipione Riva-Rocci]], itaalia arst (1863–1937) *[[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur (1972–) *[[Rivallo]], brittide kuningas *[[Patricio Rivas]], Nicaragua president ja ülemdirektor (1810-1867) *[[Diego Rivera]], Mehhiko kunstnik (1886–1957) *[[Geraldo Rivera]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja jurist (1943–) *[[Jenni Rivera]], Mehhiko päritolu USA laulja (1969–2012) *[[Manuel Rivera-Ortiz]], USA fotograaf (1968–) *[[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Joan Rivers]], USA näitleja (1933–2014) *[[Arnu Rivis]], eesti põllumajandusteadlane (1913–1984) *[[Eva Rivis]], eesti jurist *[[Leelo Rivis]], eesti käsipallur (1967–) *[[Reimo Rivis]], eesti geoökoloog (1974–) *[[Reuven Rivlin]], Iisraeli poliitik (1939–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ri, Biograafiad]] 89w7gg173qp42tlauu3ss2chegd7son 0 501104 7168562 7167512 2026-06-07T03:37:50Z Kuriuss 38125 7168562 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vallo Kalamees. Autoportree 2004.a. aprill.jpg|pisi|püsti|Vallo Kalamees. Autoportree (aprill 2004)]] '''Vallo Kalamees''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1962]]) on eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja. Ta on peamisi [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] fotoosakonna asutajaid (1997).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> [[Fail:Vallo Kalamees. Tsüklist Maastikud From Landscapes. 1998.jpg|pisi|Vallo Kalamees. Tsüklist "Maastikud". 1998]] Vallo Kalamees on lõpetanud [[Tallinna 44. keskkool]]i, õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust, Tallinna sidekoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=ehis.edu.ee |url=https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/25 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=ehis.edu.ee}}</ref> (praeguses Tallinna Polütehnikumis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-12 |pealkiri=Fotograaf |url=https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Tallinna Polütehnikum |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230715045954/https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>) fotograafiat ning toonases Lahti Polütehnikumi kunsti ja meedia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahti Polytechnic {{!}} University Directory |url=https://www.university-directory.eu/Finland/Lahti-Polytechnic.html |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=www.university-directory.eu}}</ref> Aastatel 1985–1997 töötas ta Tartu noorte tehnikamajas fotoringi õpetajana, 1989–1991 juhtis galeriid Illegaard<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-08-12 |pealkiri=Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees |url=https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}</ref>, 1990–1993 töötas [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is fotograafina. Aastatel 1992–2000 töötas ta [[Tartu Kunstikool]]is fotograafia lektorina ja osakonnajuhatajana ning 2001–2022 [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (mis kuni 2018. aastani kandis Tartu Kõrgema Kunstikooli nime) professori abi ja lektorina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallo Kalamees CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Vallo_Kalamees/est |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> == Isiklikku == Vallo Kalamehe isa on mükoloog [[Kuulo Kalamees]], tema õde on [[Külli Kalamees-Pani]].{{lisa viide}} == Näitused == [[Fail:Vallo Kalamees. Lahkumine Departure. 2002.jpg|pisi|Vallo Kalamees. "Lahkumine". 2002]] === Isikunäitused === * 1983 "Harjutusi fotograafias" * 1991, 1992 "Eesti maastikud" * 1993, 1994 "Psühhedeelsed mängud" * 1995, 1997, 2003 "Landarte andante" * 2012 "Midagi, mida ma tahtsin teile veel ära ütelda" * 2022 "3650"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Lauraliis Süldre {{!}} |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=Pallase galeriis avati näitused "3650" ja "Hortus PallasFoto" |url=https://kultuur.err.ee/1608463949/pallase-galeriis-avati-naitused-3650-ja-hortus-pallasfoto |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Grupinäitused === [[Fail:PallasFoto osakonna-raudvara-27-11-18.jpg|pisi|PallasFoto osakonna raudvara 27-11-18. Vallo Kalamees, Andrus Kannel, Peeter Linnap ja Toomas Kalve ]] * 1998 "Staadiumid. Tartu foto 98",<ref>{{Netiviide|autor=Peeter Linnap|url=https://kultuur.postimees.ee/2538297/tasakaalutuse-staadiumid-foto|pealkiri=Tasakaalutuse staadiumid, Foto|väljaanne=Postimees|aeg=11.03.1998|vaadatud=13.03.2018}}</ref> Tartu Kunstimajas * 2015 "Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus",<ref>{{Netiviide|url=http://tartmus.ee/naitus/lai-kaader-tartu-foto-iseseisev-algus-2/|pealkiri=Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tartu Kunstimuuseum * 2017 "Kusagil põhjas", galerii Noorus * 2017 "50 aastat hiljem. Tartu fotograafia 1960.–1980. aastatel", galerii Noorus == Tunnustus == * 2021 – Kõrgema Kunstikooli Pallas Kuldne Teenetemärk{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[PallasFoto]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Sille Annuk [https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees "Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees"] Postimees, 12. august 2005 {{JÄRJESTA:Kalamees, Vallo}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] ddr07lvl7quwlcllvqd6048schzec9b 0 519079 7168379 7136402 2026-06-06T14:07:28Z ~2026-33497-42 231112 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7136402|7136402]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-17513-54|~2026-17513-54]] ([[User talk:~2026-17513-54|arutelu]]) 7168379 wikitext text/x-wiki '''Elena Malõgina''' (sündinud [[27. mai]]l [[2000]] [[Peterburi]]s) on Venemaalt pärit Eestit esindav tennisist. Tema parim koht [[WTA]] edetabelis on 295. (20. aprill 2026).<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Djokovic püstitas ATP edetabelis oldud ajaga uue rekordi |keel=et |väljaanne=Delfi Sport |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120569947/djokovic-pustitas-atp-edetabelis-oldud-ajaga-uue-rekordi |vaadatud=2026-04-20}}</ref> Parim koht paarismängus on 389. (11. juuli 2022). Tema isa on sündinud Narvas.<ref>[https://sport.postimees.ee/6890734/venemaal-sundinud-jelena-malogina-mul-on-suur-au-eestit-esindada Venemaal sündinud Jelena Malõgina: mul on suur au Eestit esindada], Postimees, 6. veebruar 2020</ref> ==Vene-Ukraina sõda== 2022. aasta oktoobris saavutas Malõgina koos venelanna [[Irina Hromatšova]]ga [[Bulgaaria]]s [[Sozopol]]is ITF-i W25 turniiri naispaarismängus esikoha.<ref name=":1">[https://sport.delfi.ee/artikkel/120079718/elena-malogina-voitis-koos-venelannaga-itfi-paarismanguturniiri?_gl=1%2a1vybxur%2a_ga%2aMTgyODEwODEyMS4xNjU1NDg0OTgw%2a_ga_YG8VC2H8NV%2aMTY4NDYxNTE1Ny4xNy4xLjE2ODQ2MTc1ODQuMC4wLjA. Elena Malõgina võitis koos venelannaga ITFi paarismänguturniiri] delfi.ee, 8. oktoober 2022</ref> Märtsis olid rahvusvahelised tenniseorganisatsioonid [[ITF]], [[WTA]] ja [[ATP]] otsustanud, et [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainas käimas oleva sõja]] valguses ei saa Venemaa ja [[Valgevene]] tennisistid enam võistelda oma riikide lipu all ja neile ei mängita võidu korral vastava riigi hümni. Kui [[Delfi (portaal)|Delfi]] ajakirjanik Malõginalt küsis, kas otsus Venemaa tennisistiga paar moodustada võiks kellelegi pingelise globaalse situatsiooni kontekstis pahameelt valmistada ja kas ta kaalus teema tundlikkuse tõttu sellisest sammust hoidumist, vastas ta, et Hromatšova on lihtsalt hea mängija, kellega koos on võimalik head tulemust püüda. Malõgina ütles ka, et on ise sõja vastu.<ref name=":2">[https://sport.delfi.ee/artikkel/120081496/vene-tennisistiga-koos-paarismangu-tiitli-voitnud-elena-malogina-olen-soja-vastu-tahtsime-vaid-head-tulemust?_gl=1%2aj2qu45%2a_ga%2aMTgyODEwODEyMS4xNjU1NDg0OTgw%2a_ga_YG8VC2H8NV%2aMTY4NDYxNTE1Ny4xNy4xLjE2ODQ2MTc1NzcuMC4wLjA. Vene tennisistiga koos paarismängu tiitli võitnud Elena Malõgina: olen sõja vastu, tahtsime vaid head tulemust] Delfi.ee, 12. oktoober 2022</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.wtatennis.com/players/player/325114/title/elena-malygina-0 Elena Malõgina andmed WTA Touri ametlikul kodulehel] (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Malõgina, Jelena}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] gotjap32buoh7b53issbt3ctare1g72 0 520075 7168655 7129662 2026-06-07T09:35:59Z Velirand 67997 7168655 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Frunzienski rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Фрунзэнскі раён | nimi1_latin = Frunzenski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Фрунзенский район | nimi2_latin = Frunzenski rajon | lipp = | lipu_link = | vapp = Mn_frunz.gif | vapi_link = Frunzenski rajooni vapp | pindala = 43 | elanikke = 450983 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Belarus-Minsk-Houses_in_South-East_Part_of_Prytytski_Square.jpg|pisi|left|Eluhooned Frunzenski rajoonis]] '''Frunzienski rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 43 km². 2015. aasta seisuga elas seal 462 842 inimest. Elanikest on 79,95 % [[valgevenelased]], 8,97 % [[venelased]], 1,34 % [[ukrainlased]], 0,8 % [[poolakad]] ja 0,2 % [[juudid]]. Koduse keelena kasutab 50,75 % rajooni elanikest [[vene keel]]t, 36,27 % elanikke aga [[valgevene keel]]t. Rajoon loodi aastal 1951.<ref>http://fr.gov.by/about/index.php</ref> Täitevkomitee hoone asub aadressil Кальварыйская 39, rajooni juhib Arciom Curan.<ref>[http://fr.gov.by/contacts/] Vaadatud 28. august 2018.</ref> Rajooni territooriumile jääb üks Valgevene vanemaid tegutsevaid kalmistuid - [[Kalvaryja kalmistu]]. Tegemist on põhiliselt elurajooniga, kus on vähe tööstust. Rajooni piiridesse jäävad siiski Minski ümberringteest väljapoole ehitatud Minski soojuselektrijaam nr. 4 ja mitmed teised ettevõtted, mis annavad tööd kokku 19 000 inimesele. Haljasalasid on rajoonis 231 hektarit. Frunzienski rajoon ületab rahvaarvult kõiki Valgevene linnasid peale Minski ja [[Homiel]]i, olles rahvarikkaim rajoon Valgevenemaal. Nõnda on seal mitmed asutused dubleeritud - rajoonis on näiteks kaks perekonnaseisuametit ja kaks esmaabipunkti. Rajooni territooriumile jäävad sellised linnaosad nagu [[Sucharava]], [[Kamiennaja Horka]], [[Krasny Bor]], [[Miadzviežyna]], [[Dambroŭka]], [[Kuncaŭščyna]], [[Zachad]] ja [[Masiukoŭščyna]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://fr.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] fcaue99rtokp1prndd72n1ufk841dcy 0 521290 7168654 7129661 2026-06-07T09:35:26Z Velirand 67997 7168654 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Centralny rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Цэнтральны раён | nimi1_latin = Tsentralnõ rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Центральный район | nimi2_latin = Tsentralnõi rajon | lipp = | lipu_link = | vapp = Mn_cen.gif | vapi_link = Centralny rajooni vapp | pindala = 26,4 | elanikke = 135172 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Belarus-Minsk-City_Hall-3.jpg|pisi|left|Minski raekoda]] '''Centralny rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 22 km². 2018. aasta seisuga elas seal 118 257 inimest. Rajoon loodi aastal 1969. Aastal 2001 arvati selle koosseisu osa [[Frunzenski rajoon]]i maid. Tänapäevastes piirides on see aastast 2014, mil selle koosseisu arvati mitmed [[Minski ümberringtee]]st sissepoole jäänud külad, mis seni Minski koosseisu ei kuulunud. Rajoon asub [[Svisłači jõgi (Dnepr)|Svisłači jõe]] kallastel. Täitevkomitee hoone asub aadressil вул. Мэльнікайтэ 6,<ref>{{Netiviide |url=http://centr.minsk.gov.by/kontakty |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-09 |arhiivimisaeg=2018-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180909113810/http://centr.minsk.gov.by/kontakty |url-olek=ei tööta }}</ref> rajooni juhib Dmitri Petruša,<ref>[https://web.archive.org/web/20180909114158/http://centr.minsk.gov.by/upravlenie-rajonom/struktura-administratsii] Vaadatud 10. september 2018.</ref> kes oli ametisse astudes kõige noorem Valgevene rajoonijuht.<ref>{{Netiviide |url=https://news.tut.by/economics/598454.html?crnd=43512 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-09 |arhiivimisaeg=2018-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180909112203/https://news.tut.by/economics/598454.html?crnd=43512 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tööstusettevõtetest asuvad seal mitmed toiduainetetööstuse ettevõtted, elektroonikatehas [[Horizont]], Minski kodumasinate tehas [[Atlant (tehas)|Atlant]] ja [[AS Silvano Fashion Group|Silvano Fashionile]] kuuluv Euroopa suurim nahatöötlemivabrik [[Milavitsa]].<ref> Савет па разьвіцьці прадпрымальніцтва ў Рэспубліцы Беларусь сваё чарговае пасяджэньне правёў на базе ЗАТ «Мілавіца» // Зьвязда — 6 detsember 2011. — № 232 (27096). — Lk. 8. — ISSN 1990-763x</ref> Raamatukogusid on neli, lisaks asuvad seal veel viis teatrit ja kolm kino. Rajooni läbib [[Minski metroo]]. Selle territooriumile jääb Minski ajalooline linnasüda koos linna raekojaga ja arvukate ajalooliste kirikutega, arhitektuuri- ja kultuurimälestistega. Rajoonis asuvad [[Valgevene Muusikaakadeemia]], [[Valgevene Riiklik Kehakultuuriülikool]], [[Valgevene Ooperi- ja Balletiteater]] ning [[Parlamentarismi ja Ettevõtluse Instituut]]. Kutsekoole on seal kaks: Valgevene riiklik muusikakolledž ja Minski Suvorovi sõjaväekool.<ref>{{Netiviide |url=https://minsk.gov.by/ru/rn/?mode=ind&k_rn=9 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-09 |arhiivimisaeg=2018-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180909150413/https://minsk.gov.by/ru/rn/?mode=ind&k_rn=9 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2001 ehitati sinna [[Vabariigi Palee]] nimeline kultuuri- ja konverentsikeskus. Centralny rajoonis asuvad ka kaks linna tähtsamat näituseväljakut. Rajooni territooriumile jäävad sellised linnaosad nagu [[Lebiadziny]], [[Asmałoŭka]] ja [[Navinki]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://centr.minsk.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{commonskat|Centraĺny District, Minsk|Centralny rajoon}} {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] iooz25w04tq8kzyhassoyu0fmsy8aqh 0 527860 7168395 6902462 2026-06-06T14:30:17Z Metsavend 738 7168395 wikitext text/x-wiki '''Raino Liblik''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1977]]) on Eesti riigiametnik ja endine koolijuht, [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i riigikoolide osakonna juht. Ta on olnud [[Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium]]i direktor. Aastatel 2009–2021 oli ta [[Tallinna Kuristiku Gümnaasium]]i direktor<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kuristiku.ee/kontakt.html|Pealkiri=Raino Liblik Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181103004856/http://www.kuristiku.ee/kontakt.html|url-olek=ei tööta}}</ref>. Varem töötas ta Tallinna Teeninduskooli õppedirektorina ja oli NABA Huvikooli juht. Raino Liblik on Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse esimees ning kuulub Tallinna Treenerite Liidu ja Aberg MTÜ juhatustesse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.inforegister.ee/en/COCHMNO-RAINO-LIBLIK|Pealkiri=Raino Libliku ametid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306043837/https://www.inforegister.ee/en/COCHMNO-RAINO-LIBLIK|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Liblik, Raino}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] gd4gelgqrr9ges6nu803btmibwxivc8 0 535957 7168688 5912007 2026-06-07T10:49:40Z Raamaturott 56450 7168688 wikitext text/x-wiki {{linn |vapp=WappenMuehlhausenThueringen.svg |vapi_link = Vapp |pilt = View from Rabenturm towards Frauentor in Mühlhausen Thüringen.jpg }} '''Mühlhausen''' on linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaa loodeosas. == Asend == Mühlhausen asub [[Tüüringi jõgikond|Tüüringi jõgikonna]] aladel, tasasel ja viljakal alal [[Unstrut]]i jõe kaldal. Linn asub Saksamaa geograafilisest keskpunktist [[Niederdorla]]st 5 km põhja pool, [[Erfurt|Erfurdist]] 50 km edelas, [[Kassel]]ist ja [[Göttingen|Göttingenist]] 50 km kaugusel. == Ajalugu == Mühlhausenit on esimest korda mainitud aastal [[967]], [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]] sai see üheks olulisemaks linnaks Kesk-Saksamaal. 13. sajandi keskel sai see [[Vaba riigilinn|vabaks riigilinnaks]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigis]]. Selle alla kuulus umbes 220 km² suurune ala ja 19 küla. Kaugkaubanduse olulisuse tõttu oli Mühlhausen mõjukas vaatamata väiksele rahvaarvule (umbes 10 000 inimest aastal 1500). Mühlhausenis on ka tänapäeval säilinud suur hulk ajaloolisi ehitisi ning seda peetakse ka üheks suuremaks [[Keskaeg|keskaja]] linnaks Saksamaal. [[1525]]. aastal hukati Mühlhauseni väravate ees [[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahvasõja]] juht [[Thomas Müntzer]]. == Inimesi == Aastatel 1707–1708 töötas Mühlhausenis orelimängijana [[Johann Sebastian Bach]]. [[Brooklyni sild|Brooklyni silla]] konstrueerija [[John Augustus Roebling]] ja Preisimaa 19. sajandi tuntud arhitekt [[Friedrich August Stüler]] olid sündinud Mühlhausenis. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.muehlhausen.de/home/ Koduleht] [[Kategooria:Tüüringi linnad]] [[Kategooria:Tüüringi vallad]] 7hgfpkhsd2mwyjgtj87426iu1duy5uw 0 537971 7168494 7085986 2026-06-06T20:28:13Z Kuriuss 38125 7168494 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast ametiisik | pilt = Leonid Kravchuk 2013-06-18.JPG | nimi = Leonid Makarovõtš Kravtšuk | pildiallkiri = Leonid Kravtšuk (2013) | amet = [[Ukraina president]] | ametiajaalgus = 5. detsember 1991 | ametiajalõpp = 19. juuli 1994 | järgmine = [[Leonid Kutšma]] | sünniaeg = 10. jaanuar 1934 | surmaaeg = 10. mai 2022 | sünnikoht = [[Velõkõi Žõtõn]], [[Teine Poola Vabariik|Poola]] | surmakoht = [[München]], [[Saksamaa]] | rahvus = [[ukrainlane]] | partei = [[Ukraina Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit)|Ukraina Kommunistlik Partei]] (1958–1991), [[Ühendatud Ukraina Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (1994–2009) | abikaasa = Antonina Kravtšuk | lapsed = Oleksandr Kravtšuk | allkiri = Leonid Kravchuk Signature 1991.png }} '''Leonid Makarovõtš Kravtšuk''' ([[ukraina keel]]es Леонід Макарович Кравчук; [[10. jaanuar]] [[1934]] [[Velõkõi Žõtõn]] – [[10. mai]] [[2022]] [[München]]<ref>[https://ukranews.com/en/news/856037-leonid-kravchuk-died-first-president-of-ukraine-passed-away-at-age-of-89 Leonid Kravchuk Died. First President Of Ukraine Passed Away At Age Of 89] Ukrainian News, 10. mai 2022.</ref>) oli [[Ukraina]] [[poliitik]] ja [[Ukraina president|Ukraina esimene president]] (1991–1994). Ta etendas olulist osa [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemisel]], nõudes [[Belovežje leping|Belovežje lepingu]] sõlmimisel Nõukogude liiduvabariikide täielikku iseseisvumist, ning oli oluline poliitika kujundaja hilise [[Ukraina NSV]] Ülemnõukogu eesotsas ja presidendina iseseisva Ukraina riikluse arengus. Kravtšuk sai tuntuks oma poliitilise stiiliga, mille tõttu teda hüüti "kavalaks rebaseks".<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/7524721/kiievis-jaetakse-huvasti-ukraina-esimese-presidendi-kravtsukiga|pealkiri=Kiievis jäetakse hüvasti Ukraina esimese presidendi Kravtšukiga|väljaanne=Postimees|aeg=17.05.2022}}</ref> Poliitikukarjääri alguses ütles ta harva avalikult välja oma poliitilised sihid ja plaanid,<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Peeter Kaldre|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1992/05/28/16.11|pealkiri=Kas sõda Krimmi pärast?|väljaanne=Päevaleht|aeg=28.05.1992}}</ref> kuid taasiseseisvunud Ukraina esimese presidendina mõjutasid mitmed tema juhitud otsused Ukraina edasist arengut. Kravtšuk tegi otsuse loovutada Ukraina territooriumil olnud [[tuumarelv]]ad ning tasakaalustada Ukraina välispoliitikas Vene-Euroopa suunda.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Jonathan Steele|url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/11/leonid-kravchuk-obituary|pealkiri=Leonid Kravchuk obituary|väljaanne=The Guardian|aeg=11.05.2022|vaadatud=12.05.2022}}</ref> Ta sai mitu Ukraina aunimetust ning 21. augustil 2001 nimetati ta [[Ukraina kangelane|Ukraina kangelaseks]].<ref name="arc" /> ==Elukäik== === Elu enne Ukraina presidendiks saamist === Kravtšuk sündis Żytyń Wielki külas (ukrainapäraselt ''Velõkõi Žõtõn'') [[Rovno maakond|Rovno maakonnas]] [[Volõõnia vojevoodkond|Volõõnia vojevoodkonnas]] [[II Rzeczpospolita|Poolas]], kuid sai 1939. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kodanikuks, kui riik [[Kresy|Ida-Poola]] vallutas ja Kravtšuki koduküla Ukraina NSV osaks sai.<ref name=":0" /> 1957. aastal abiellus Kravtšuk Antonina Mõhhailivna Mišuraga ja 1958. aastal lõpetas [[Ševtšenko-nimeline Kiievi Riiklik Ülikool|Ševtšenko-nimelise Kiievi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduse erialal. Pärast kraadi saamist astus ta 1958. aastal [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]], kus jõudis 1967. aastaks Tšernivtsi keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja kohale. Edasi töötas Kravtšuk 1958–1960 [[Tšernivtsi finantskolledž]]i poliitökonoomia õppejõuna, aastatel 1960–1967 töötas ta poliithariduse maja õppejõuna ja konsultandina. Aastatel 1967–1970 oli ta [[NLKP Keskkomitee juures asuva Ühiskonnateaduste Akadeemia]] aspirant, kaitstes 1970. aastal oma majandusteaduste kandidaadi kraadi [[väitekiri|väitekirja]] [[kasum]]i olemusest [[sotsialism]]i tingimustes.<ref name=":0" /><ref name="arc" /><ref name=":1">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1990/07/25/14|pealkiri=Valiti Ukraina Ülemnõukogu esimees|väljaanne=Päevaleht|aeg=25.07.1990}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=Tony Wesolowsky|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-leonid-kravchuk-obituary/31843390.html|pealkiri=Leonid Kravchuk, First President Of Independent Ukraine, Dead At 88|väljaanne=RFERL|aeg=10.05.2022}}</ref> Kravtšuki töine karjäär jätkus kommunistlikus parteis. 1970. aastast sai temast organisatsiooni- ja parteitöö osakonna ümberõppesektori juhataja, sekretäri abi, osakonnajuhataja esimene asetäitja ning 1980. aastast propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja. 1988. aasta oktoobris sai Kravtšukist Kommunistliku Partei Keskkomitee ideoloogiaosakonna juhataja. 1989. aastal sai Kravtšuk Ukraina poliitbüroo liikmeks, osutudes valituks 1990. aastal [[Ukraina Kommunistliku Partei Keskkomitee|UKP Keskkomitee]] teiseks sekretäriks ja [[NLKP Keskkomitee]] liikmeks. 23. juulil 1990 valiti Kravtšuk [[Ukraina NSV Ülemnõukogu]] esimeheks.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Kui esialgu kaitses Kravtšuk tuliselt [[Kommunism|kommunistliku]] korda, siis [[perestroika]] ajal vahetas ta poolt ja asus Ukraina sõltumatust toetama.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/25/8.5|pealkiri=Perestroika vallandas Ukrainas natsionalismi|väljaanne=Päevaleht|aeg=25.04.1995}}</ref> [[Augustiputš]]i ajal 1991. aastal lahkus Kravtšuk Nõukogude Liidu kommunistlikust parteist ja mängis olulist rolli Ukraina kommunistide veenmisel, et opositsiooni soov iseseisvuda on toetamist väärt.<ref name="arc" /><ref name=":0" /> 24. augustil 1991 kuulutas Kravtšuki eesistumisel Ukraina NSV Ülemnõukogu Ukraina iseseisvaks ja Kravtšuk sai ümberkorraldatud [[Ukraina Ülemraada]] esimeheks.<ref name=":0" /> Ülemraada esimehena mängis Kravtšuk rolli [[Ukraina relvajõud|rahvusliku kaitseväe]] moodustamisel ja kommunistide mõju nõrgestamisega. 24. augustil võeti üle Ukraina sõjalised formeeringud ning 31. augustil keelati ära [[Ukraina Kommunistlik Partei (Nõukogude Liit)|kommunistlik partei]] ja [[KGB]]. Samuti valmis Kravtšuki juhtimise ajal ülemraada kodakondsusseadus ja [[Rahvusvähemus|rahvusvähemuste]] [[Diskrimineerimine|diskrimineerimise]] keeld.<ref name="arc" /> === Karjäär presidendina === Kravtšuk kerkis riigi etteotsa kui endiste kommunistide ja [[Rahvuslane|rahvuslaste]] kompromisskandidaat, jättes oma vastasest [[Vjatšeslav Tšornovil]]ist "lääne natsionalisti" kuvandi. Ta valiti 61%-ga häältest Ukraina esimeseks presidendiks 1. detsembril 1991 otsestel [[1991. aasta Ukraina presidendivalimised|valimistel]].<ref name="arc" /> Ametisse astunud Kravtšuki üks esimesi kohtumisi 8. detsembril oli olulisemate seas, kus ta allkirjastas koos [[Venemaa]] [[Venemaa president|presidendi]] [[Boriss Jeltsin]]i ja [[Valgevene]] esimese juhi [[Stanislav Šuškevitš]]iga [[Belovežje kokkulepe|Belovežje kokkuleppe]], millega otsustasid kolm slaaviriiki Nõukogude Liidust välja astuda ja asutada [[Sõltumatute Riikide Ühendus]].<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Presidendina oli Kravtšuki ülesandeks tutvustada Ukrainat maailmas kui iseseisvat riiki. Kravtšuk ajas läänesuunalist poliitikat, hoides samaaegselt lähedasi suhteid Venemaaga ja toetudes venekeelsetele ukrainlastele. Kravtšuki juhtimise ajal ehitati üles Ukraina esialgne diplomaatiline võrgustik. 1992. aastal astus Ukraina [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni]] ja liitus [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]].<ref name="arc" /> Presidendina külastas Kravtšuk 25.–27. mail 1992 ka [[Eesti|Eestit]] ning oma visiidil kirjutas ta alla Ukraina-Eesti koostöö- ja sõpruslepingule.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1992/05/27/10|pealkiri=Ukraina president ei poolda Vene vägede siinviibimist|väljaanne=Päevaleht|aeg=27.05.1992}}</ref> 1994. aastal allkirjastas Kravtšuk [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, lubades muuseas sulgeda [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1994/06/15/7.1|pealkiri=EU esitab Ukrainaga sõlmitud vabakaubandusleppe ratifitseerimisel tingimusi|väljaanne=Päevaleht|aeg=15.06.1994}}</ref> Kravtšuk lubas 1992. aastal USA presidendile [[George H. W. Bush|George Bushile]], et Ukraina loobub [[tuumarelv]]adest. Sellest teatest alates järgis Ukraina tuumarelvadest loobumise poliitikat. 1994. aasta 5. detsembril loobus Ukraina OSCE kohtumisel lõplikult oma tuumaarsenalist [[Budapesti memorandum]]iga tingimusel, et suurriigid garanteerivad Ukraina ja tema piiride püsivuse.<ref name=":2" /> Kravtšuk oli valmis rentima Venemaale [[Sevastopol]]i sadama, et too saaks jätkuvalt edasi hoida [[Krimmi poolsaar|Krimmis]] oma [[Musta mere laevastik|Musta mere laevastikku]].<ref name=":0" /> Samas võitles Kravtšuk kõikidele Vene Krimmi nõudmistele vastu.<ref name=":4" /> 1992. aasta märtsis kiitis Ukraina Ülemraada heaks riikliku [[majanduspoliitika]] põhialused, mis nägid ette [[Ukraina majandus|Ukraina majanduse]] ümberkorraldamist. Kaitsetööstusest viidi rõhk ümber [[Agraar-tööstuskompleks|argaar]]-, [[Kergetööstus|kerge]]- ja [[Toiduainetööstus|toiduainetööstuse]] peale, rajati [[toll]] ning suuremad [[Riigiettevõte|riigiettevõtted]] [[Erastamine|erastati]]. Algas väike- ja ühisettevõtete, erineva vastutustasemega ettevõtete, ühistute jms loomine. Majandusliku iseseisvumise saavutamiseks tegi Kravtšuki Ukraina otsuse ka [[Nõukogude rubla|rublast]] loobuda. Majanduslike reformide efekt oli vähene ja [[korruptsioon]] vohas, mistõttu Kravtšuki reformid majanduskriisi ära ei hoidnud – 1994. aastaks oli Ukraina majandus kokkuvarisemise äärel.<ref name="arc" /><ref name=":2" /> 26. juunil 1994 toimunud [[1994. aasta Ukraina presidendivalimised|riigipea valimistel]] Kravtšuk kaotas. Esimeses voorus sai ta 38% häältest, aga teises voorus vaid 45%, kaotades 52% häältest saanud senisele peaministrile [[Leonid Kutšma]]le, kes süüdistas Kravtšuki majanduspoliitikat Ukraina majanduslanguses.<ref name=":0" /><ref name="arc" /> === Hilisem elu === Detsembrini 1996 töötas Kravtšuk Ukraina Kunstide Edendamise Fondi presidendina ja jätkas poliitilist karjääri [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadas]], kus ta juulist 1997 oli Ukraina haldusreformi riikliku komisjoni esimees kuni järgmisel aastal toimunud valimisteni.<ref name="arc" /> 1998. aasta jaanuaris astus Kravtšuk [[Ühendatud Ukraina Sotsiaaldemokraatlik Partei|Ukraina Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]] ja jõudis juba sama aasta oktoobris erakonna [[Poliitbüroo|poliitbüroosse]]. Kravtšuk osutus partei nimekirjas uuesti valituks Ukraina [[Ukraina Ülemraada koosseisud#Kolmas koosseis|kolmandasse parlamendi koosseisu]], kus ta töötas Ukraina Ülemraada välisasjade ja SRÜ-ga suhtlemise komisjonis. 1999. aastal sai Kravtšuk Kutšma rajatud presidenti toetava bloki kaasesimeheks, kuid blokk ei võtnud vedu.<ref name="arc" /> [[2002. aasta Ukraina parlamendivalimised|2002. aasta parlamendivalimistel]] valiti Kravtšuk viimast korda Ülemraadasse ning oli parlamendis väliskomisjoni liige ja Ukraina sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht. Ohtrate valimispettustega silma paistnud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|2004. aasta presidendivalimistel]] toetas Kravtšuk ametlikult võitnud venemeelset kandidaati [[Viktor Janukovõtš|Viktor Janukovõtšit]].<ref name=":0" /><ref name="arc" /><ref name=":2" /> [[2006. aasta Ukraina parlamendivalimised|2006. aasta valimistel]] osalesid sotsiaaldemokraadid valimisblokis [[Opositsiooniblokk MITTE NII|Opositsiooniblokk]], mille ükski kandidaat Ülemraadasse ei pääsenud, sealhulgas bloki esimesel kohal olnud Kravtšuk. Seepeale tõmbus endine president poliitikast tagasi ja astus 2009. aastal parteist välja. 2012. määras Janukovõtši Kravtšuki äsjaasutatud [[Ukraina Põhiseaduse Assamblee|Põhiseaduse Assamblee]] esimeheks ülesandega töötada välja põhiseaduse muudatuse ettepanekud. Laias plaanis kadus Kravtšuk 2010. aastate alguses poliitikast. Ta avaldas raamatud "Riik ja võim: haldusreformi kogemus" (2001), "Meil on see, mis meil on" (2002), "Üks Ukraina, üks rahvas" (2010) ja kokku üle 500 artikli Ukraina poliitiliste arengute kohta.<ref name="arc" /> 2014. aastal ilmus Kravtšuk jälle pildile, soovitades president Janukovõtšil taas Ukrainat lääne suunas juhtida ja hoiatades olukorra eskaleerumise eest. [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimise]] mõistis Kravtšuk avalikult hukka, väljendades samas uskumust, et Ukraina suudaks Krimmi tagasi saada vaid läbirääkimiste teel ja et sõjas saaks Ukraina Venemaalt lüüa.<ref name=":2" /> 2020. aastal kutsus [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] Kravtšuki Kutšma asemel [[Kolmepoolne kontaktgrupp|Kolmepoolse kontaktgrupi]] Ukraina delegatsiooni juhiks ülesandega juhtida rahuprotseduuri arengut [[Donbass|Donbassis]].<ref name=":2" /> Kravtšuk suri 88-aastaselt 10. mail 2022 Münchenis, olles seal pärast 2021. aasta augustis toimunud südamelõikust pikemat aega ravil olnud. Tema ärasaatmine toimus 17. mail 2022 Kiievis [[Ukraina Maja]]s ja ta maeti [[Baikove kalmistu]]le.<ref>[https://vesti.ua/uk/politika-uk/kravchuka-perevezli-v-reanimatsiyu-myunhenskoj-kliniki Кравчука перевезли у реанімацію мюнхенської клініки] vesti.ua, 6. september 2021.</ref><ref>[https://glavcom.ua/country/politics/pohoron-kravchuka-priznacheniy-lishe-na-vivtorok-stala-vidoma-prichina-845115.html Похорон Кравчука призначений лише на вівторок. Стала відома причина] glavcom.ua, 12. mai 2022.</ref> Endise presidendiga jätsid hüvasti mitmed tuntud poliitikud, sealhulgas Ukraina endised presidendid Kutšma, [[Viktor Juštšenko|Juštšenko]], [[Petro Porošenko|Porošenko]] ja praegune president Zelenskõi.<ref name=":3" /> ==Tunnustus== {| class="wikitable" |+ !Riiklikud autasud !Kuupäev ! !Kohaliku tasandi tunnustus ! |- |[[Vürst Jaroslav Targa V järgu orden]] |21.08.1996 | |Ukraina Ministrite Kabineti diplom |10.01.2004 |- |[[Vürst Jaroslav Targa IV järgu orden]] |10.01.1999 | |Hõbeorden "Isamaa ustavuse eest" | |- |[[Ukraina kangelane]] |21.08.2001 | |Rahvusvahelise Personaliakadeemia orden | |- |[[Vürst Jaroslav Targa III järgu orden]] |10.01.2004 | |Stanislausi ordeni suurristi kavaler |1999 |- |[[Vürst Jaroslav Targa II järgu orden]] |09.01.2007 | |Kiievi-Mohyla Akadeemia riikliku ülikooli audoktor |02.1998 |- |[[Vabaduse orden]] |10.01.2014 | |"Aasta mees" nominatsioonis "Aasta parlamendisaadik" |2001 |- |[[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.rada.gov.ua/en/news/News/top_news/201308.html|pealkiri=Chairperson of The Verkhovna Rada of Ukraine Dmytro Razumkov Presents State Awards for Significant Personal Contribution to Building the Independence of the Ukrainian State|väljaanne=The Verkhovna Rada of Ukraine|aeg=22.12.2020}}</ref> |21.12.2020 | | | |} Nõukogude ajal sai Kravtšuk ka [[Oktoobrirevolutsiooni orden|Oktoobrirevolutsiooni ordeni]] ja kaks [[Tööpunalipu orden|Tööpunalipu ordenit]].<ref name="arc" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="arc">[https://web.archive.org/web/20140110094842/http://ukrgeroes.narod.ru/KravchukLM.html Кравчук (10.01.1934)]. web.archive.org</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat}} {{Vikitsitaadid}} *[https://www.youtube.com/watch?v=0rNDHAaXhGU Леонид Кравчук. "В гостях у Дмитрия Гордона". 1/4 (2016)]. [[YouTube]], [[Dmõtro Gordon]]i intervjuu, 12. oktoober 2016 (<small>vene keeles</small>) *[https://www.youtube.com/watch?v=0tKToc-rSNM Кравчук. Вербовка КГБ, похороны Сталина, Брежнев, Горбачев, пьяный Ельцин, Путин. В гостях у Гордона], [[YouTube]], [[Dmõtro Gordon]]i intervjuu, 30. juuni 2020 (<small>vene keeles</small>) {{JÄRJESTA:Kravtšuk, Leonid}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina presidendid]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 39xt8j1x4edx2c3k260oz694q7z5iy3 0 540316 7168588 7167868 2026-06-07T05:14:28Z Taurus404 80079 7168588 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gert Krestinov | pilt = Krestinov sõitis 2022 aastal KMP Honda tiimis..jpg | riik = Eesti | sünniaeg = 02.08.1990 | sünnikoht = Tallinn | spordiala = Motokross | spordiklubi = Motoextreme | treener = Andres Krestinov }} '''Gert Krestinov''' (sündinud [[2. august]]il [[1990]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Mootorisport|motosportlane]]. Ta on jätnud endast märkimisväärse jälje nii rahvusvahelistel kui ka Eestis toimuvatel tiitlivõistlustel. Teda tuntakse tehnilise meisterlikkuse poolest rasketel liivaradadel ning ta on saavutanud mitmeid silmapaistvaid võite, sealhulgas ajaloolise GP võidu 2008. aastal MX2 maailmameistrivõistlustel Lommelis, Belgias. Teise MM etapivõidu teenis Krestinov Hollandis Valkenswaardis, MX3 masinaklassis. Krestinov on esindanud Eestit Rahvuste motokrossil kümme korda, tulnud korduvalt Eesti meistriks ning jõudnud poodiumile Briti ja Euroopa motokrossisarjades. Lisaks on Krestinov võitnud EMX Open sarja etappe 2021. ja 2022. aastal, tõestades oma püsivat konkurentsivõimet. Ta jätkab kõrgetasemelist võistlemist, osaledes hiljuti sellistes meistrivõistlussarjades nagu ADAC MX Masters, MXGP, EMX Open ning AMA Pro Motocross sari. Ta on tunnustatud motosportlase [[Andres Krestinov]]i<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.esbl.ee/biograafia/Andres_Krestinov|Pealkiri=Eesti spordi biograafilne leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> poeg ja hakkas motosporti harrastama 1994. aastal oma isa juhendamisel. Teda on treeninud ka ameeriklane [[Jim Holley]] (2005–2006) ning hollandlane [[:en:John_van_den_Berk|John van den Berk]] (2007–2008). ==Karjäär== '''Juunioride maailmameistrivõistlused''' * 2002 21. koht * 2003 12. koht * 2004 2. koht * 2006 2. koht '''Juunioride Euroopa meistrivõistlused''' * 2004 2. koht * 2006 2. koht Saksamaa ADAC Junior MX Cupi sarjas 2004 meister (80 cm³). 2002 Saksamaa Motoliidu (DMSB) laste maailmameister kuni 12-aastaste ja kuni 16-aastaste vanuserühmas (80 cm³). EM-il 2005 16. koht (juunioride 125 cm³) ja 2006 87. koht (125 cm³). MM-il 2007 MX2 klassis 41., 2008 MX2 klassis 17. (Belgias Lommelis ''grand prix'' etapivõit ning aasta lõpul aasta parima juuniori auhind – Jan de Grooti auhind) ja MX3 klassis 37., 2009 MX1 klassis 23. ja MX3 klassis 37., 2010 MX1 klassis 63., 2011 MX1 klassis 34., 2012 MX1 klassis 31., 2013 MX3 klassis 4. (Hollandis Valkenwaardis ''grand prix'' etapivõit), 2014 MXGP klassis 35., 2015 MXGP klassis 34., 2016 MXGP klassis 36. ja 2017 MXGP klassis 49. koht.<ref name=":0" /> === Saavutused === Gert Krestinov on kuulunud 2007–2015 üheksa korda meeskondlikul MM-il ja 2012 meeskondlikul EM-il (4. koht) Eesti koondisse. Tulnud 1996–2015 11 korda moto- ja talimotokrossis Eesti meistriks ning võitnid kolm korda moto- ja talimotokrossis ja jäärajasõidus Eesti karika. Saanud Suurbritannia meistrivõistlustel MX1 klassis 2017. aastal teise ning 2012. ja 2015. aastal kolmanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.esbl.ee/biograafia/Gert_Krestinov|Pealkiri=Eesti spordi biograafiline leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Tegevus poliitikas== Krestinov kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saku vald|Saku vallas]] valimisliidu Väikelinn Saku nimekirjas, kogus 55 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 5. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Krestinov, Gert}} [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 11voz8479o60dy7147tlqt5iggrvu95 1 543402 7168639 6474876 2026-06-07T09:07:24Z Velirand 67997 7168639 wikitext text/x-wiki Vikipeedia ei ole valimisreklaami koht. Millised on selle inimese entsüklopeediaväärilised töö- või loomesaavutused? Kuriuss 5. aprill 2019, kell 15:08 (EEST) :Ma ei tea, aga tema töökoht tundub olevat märkimisväärne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. aprill 2019, kell 17:42 (EEST) :: Minu meelest Euroopa E-Kaubanduse Liidu tegevjuht on tähelepanuväärne. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. aprill 2019, kell 14:04 (EEST) Vastus: Kui inimene eksisteerib, on tal õigus ka vikipeedias eksiteerida :) Lehekülge on nüüd täiendatud. {{allkirjata|Trainu}} :Päris nii ei ole, vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. aprill 2019, kell 16:21 (EEST) Vastus: artikkel on piisavalt tähelepanuväärne. {{allkirjata|Trainu}} Ka minu meelest on artikkel piisavalt tähelepanuväärne. {{allkirjata|Sigrid44}} -------------------- : Suur tänu artikli täiendamise eest, väga väärikas karjäär! Võtsin tähelepanuväärsuse kahtluse malli maha. Küll aga oleks tore, kui praeguse töökoha algusaasta oleks ka märgitud. Kuriuss 23. juuni 2019, kell 21:59 (EEST) Lisaks oleks vaja konkretiseerida seda väidet: "Saag on olnud seotud tihedalt Euroopa Parlamendi liberaalide ja demokraatide fraktsiooniga, mida juhib Guy Verhofstadt." Kuriuss 23. juuni 2019, kell 22:29 (EEST) :[[Vikipeedia:Viitamine|Viited]] on ka hetkel puudu.--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 23. juuni 2019, kell 23:48 (EEST) ---- Esimeses lauses peaks olema mingi üldine määratlus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:29 (EEST) : Kordan seda, mida olen varem öelnud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 22. oktoober 2022, kell 23:04 (EEST) "Triin Saag ootab oma esimest last 2019. aasta juulis." Ikka veel ootab? ---- "Euroopa E-Kaubanduse Liidu (EMOTA) tegevjuht" Kas ta on ikka veel sellel ametikohal? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 12:07 (EEST) ea4rgs002397u1pvs757g5gmyer64if 0 560761 7168445 6895395 2026-06-06T18:08:41Z Svencapoeira 67038 7168445 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kevad-põldseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kevad-põldseen1.jpg | pildi_seletus = Kevad-põldseen ''Agrocybe praecox'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Torujalalised]] ''Bolbitiaceae'' | perekond = [[Põldseen]] ''Agrocybe'' | liik = '''Kevad-põldseen''' | binaarne = ''Agrocybe praecox'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kevad-põldseen''' (''Agrocybe praecox'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik [[põldseen]]e perekonnast. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 242</ref> Seen on söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Torujalalised]] 5aq7fsg46r0758x1fixe3yc1y9koopk 7168446 7168445 2026-06-06T18:09:16Z Svencapoeira 67038 7168446 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kevad-põldseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kevad-põldseen1.jpg | pildi_seletus = Kevad-põldseen ''Agrocybe praecox'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Torujalalised]] ''Bolbitiaceae'' | perekond = [[Põldseen]] ''Agrocybe'' | liik = '''Kevad-põldseen''' | binaarne = ''Agrocybe praecox'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kevad-põldseen''' (''Agrocybe praecox'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik [[põldseen]]e perekonnast. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 242</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Torujalalised]] 0iqp5p2oqvbpev9xjgq0845fgjyqh0k 0 567597 7168524 7007400 2026-06-06T21:36:26Z Kuriuss 38125 7168524 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jeffrey_Dahmer_HS_Yearbook.jpg|pisi|Jeffrey Dahmer keskkoolis (1978)]] '''Jeffrey Lionel Dahmer''' ([[21. mai]] [[1960]] – [[28. november]] [[1994]]), tuntud ka kui '''[[Milwaukee]] Kannibal''' ([[Inglise keel|ingl]] ''Milwaukee Cannibal''), oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[sarimõrvar]], seksuaalkurjategija, [[Nekrofiilia|nekrofiil]] ja [[Kannibalism|kannibal]]. Ta mõrvas ja tükeldas aastatel [[1978]]–[[1991]] 17 poissi ja meest. Dahmeri mõrvad läksid ajaga sadistlikumaks, mõrvade hilisematel aastatel hakkas ta tegelema nekrofiilia, inimsöömise ja ohvrite kehaosade säilitamisega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.newsweek.com/today-history-jeffrey-dahmer-infamous-milwaukee-cannibal-was-arrested-28-years-ago-1450563|pealkiri=TODAY IN HISTORY: JEFFREY DAHMER, INFAMOUS MILWAUKEE CANNIBAL, WAS ARRESTED 28 YEARS AGO|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Dahmer arreteeriti [[22. juuli]]l 1991 pärast seda, kui ta viimane ohver Tracy Edwards mehe korterist põgenes ja tee peal politseiauto kinni pidas. Edwards juhatas politseinikud Dahmeri korterisse, kust nad leidsid [[polaroidfoto]]sid samas korteris tükeldatud laipadest ning korterit lähemalt uurides muude kehaosade hulgas kaks inimsüdant ja seitse inimkoljut.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://allthatsinteresting.com/jeffrey-dahmer|pealkiri=The Horrifying Story Of Jeffrey Dahmer, The Milwaukee Cannibal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Pärast kinnipidamist tunnistas Dahmer end kiiresti mõrvades süüdi ning hiljem mõistis kohus ta süüdi 15 mõrvas. Talle määrati 15. veebruaril [[1992]]. aastal 15 eluaegset vanglakaristust. Dahmer suri vanglas aastal 1994, kui kinnipeetav [[Christopher Scarver]] ta mõrvas.<ref name=":0" /> == Lapsepõlv == Jeffrey Dahmer sündis [[Wisconsin|Wisconsini osariig]]is [[Milwaukee]]s [[1960]]. aastal. Ta vanemad olid [[Lionel Dahmer|Lionel]] ja [[Joyce Dahmer]], kes iseloomustasid teda õnneliku ja energilise lapsena. Nad märkasid Jeffrey muutumist pärast seda, kui teda oli nelja-aastaselt opereeritud. Samal ajal sündis ta noorem vend [[David Dahmer]] ja pere kolis korduvalt. Ajapikku muutus Dahmer tagasihoidlikuks ja endassetõmbunuks.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.biography.com/crime-figure/jeffrey-dahmer|pealkiri=Jeffrey Dahmer Biography|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Jeffrey isa Lionel oletas, et ravimid, mida Joyce raseduse ajal tarbis, võisid Jeffrey arengule negatiivselt mõjuda. Lionel on ka kinnitanud, et ei täitnud piisavalt oma isakohustusi ega suutnud talle emotsionaalselt piisavalt palju pakkuda.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.oxygen.com/dahmer-on-dahmer-a-serial-killer-speaks/blogs/heres-what-jeffrey-dahmers-family-thinks-of-their|pealkiri=Here’s What Jeffrey Dahmer's Family Thinks Of Their Serial Killer Relative|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Veel ütles Lionel 1990. aastal Jeffrey kriminaalhooldajale, et kui Jeffrey oli kaheksa-aastane, ahistas teda seksuaalselt naabrite poeg. Jeffrey väidab, et ta ei mäleta millegi sellise juhtumist, ning et teda ei väärkoheldud lapsena ei füüsiliselt ega [[Lapse seksuaalne väärkohtlemine|seksuaalselt]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.apnews.com/7fc3146faf2561a8e7d91ff337615953|pealkiri=Police Records Show Dahmer’s Family Didn’t Report Alleged Abuse of Son|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930154139/https://apnews.com/7fc3146faf2561a8e7d91ff337615953|url-olek=ei tööta}}</ref> Jeffrey Dahmer väitis, et mõtted nekrofiiliast ja mõrvamisest algasid siis, kui ta oli 14-aastane<ref name=":2" />, kuigi ta oli juba varajasest east näidanud huvi loomakontide ja [[Raibe|loomalaipade]] vastu.<ref name=":1" /> [[Keskkool]]i ajal kolis Dahmer oma perega rahulikku linna [[Ohio|Ohio osariigi]]s. Seal tundis poiss end erakuna ja pöördus [[Etanool|alkoholi]] poole, ta jõi regulaarselt ka [[kool]]is. Dahmeril oli kombeks teeselda, et tal olid [[Kramplik halvatus|krambid]], kuna see lahutas klassikaaslaste meelt. Ta tegi seda nii tihti, et koolis sooritatud kelmused said tema järgi nime.<ref name=":1" /> Samal ajal mõistis Dahmer, et ta on [[Homoseksuaalsus|gei]]. Pärast seda hakkas ta fantaseerima meeste [[Vägistamine|vägistamisest]], teda erutas idee kellegi täielikust kontrollimisest. Pärast keskkooli lõppu sooritaski Dahmer oma esimese mõrva.<ref name=":1" /> == Hiline teismeiga == [[24. juuli]]l 1978 [[Abielulahutus|lahutasid]] Dahmeri vanemad abielu. Jeffrey koju oli korduvalt kutsutud politseinikke vanematevahelise verbaalse ja füüsilise vägivalla tõttu. Enne lahutuse lõppu jäeti Jeffrey üksinda; isa kolis välja ja ema kolis Jeffrey noorema venna Davidiga Wisconsinisse. Jeffreyl ei olnud toitu ega raha. [[18. juuni]]l, kui Dahmer oli üksi kodus, tõi ta endale külla maanteel hääletanud [[Steven Hicks]]i, lubades talle õlut pakkuda. Kui mees lahkuda proovis, peksis Dahmer ta surnuks. Järgmise mõrva pani ta toime alles üheksa aastat hiljem.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1991-08-11-mn-635-story.html|pealkiri=Murder in Milwaukee: Experts Struggle to Explain Dahmer’s Compulsion : Crime: His behavior was always on the edge, childhood acquaintances say. But no one intervened to help him, and his problems escalated.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Täiskasvanuiga == Dahmer astus [[Ohio osariigi ülikooli]] ([[Inglise keel|ingl]] ''Ohio State University, OSU''), kuid kukkus esimesel [[Semester|semestril]] [[alkoholism]]i tõttu välja.<ref name=":1" /> Ta võttis kuulda isa nõu ja astus [[29. detsember|29. detsembril]] 1978 [[Sõjavägi|sõjaväkke]].<ref name=":3" /> Ta teenis seal kaks aastat, kuni ta alkoholi kuritarvitamise tõttu välja visati.<ref name=":1" /> Pärast sõjaväest lahkumist töötas ta algul võileivapoes ja magas rannal, hiljem kolis Wisconsini osariiki Milwaukeesse vanaema juurde.<ref name=":3" /> Dahmeri käitumine eskaleerus veelgi ja ta hakkas oma seksuaalfantaasiaid aina rohkem ellu viima. Ta [[Masturbeerimine|masturbeeris]] laste ees ning uimastas ja vägistas mehi.<ref name=":1" /> Jeffreyt vahistati korduvalt enesepaljastamise ja avalikus kohas purjus olemise eest ning oma vanaema juures elades mõrvas Dahmer veel kolm meest.<ref name=":3" /> == Mõrvad == Esimese mõrva sooritas Jeffrey Dahmer 1978. aastal pärast keskkooli lõppu, kui ta võttis oma auto peale maantee ääres hääletanud [[Steven Hicks]]i. Dahmer viis mehe oma vanemate majja, kus nad jõid suures koguses alkoholi ning olid seejärel vahekorras. Kui Hicks lahkuma hakkas, kägistas ja lõi Dahmer teda raudkangiga pähe ning tugev löök tappis mehe. Jeffrey tükeldas ohvri, pakkis jäänused kilekottidesse ning mattis kotid maja taga olevasse aeda.<ref name=":02">{{Netiviide|url=https://www.crimeandinvestigation.co.uk/crime-files/jeffrey-dahmer/crimes|pealkiri=Jeffrey Dahmer crime files|väljaanne=Crime and investigation|vaadatud=29.09.2019}}</ref> Kui Dahmer sõjaväest naasis, kaevas ta Hicks’i lagunenud säilmed üles, purustas need haamriga ning puistas allesjäänud kehaosad metsa laiali.<ref name=":02" /> Teise mõrva sooritas Dahmer alles üheksa aastat hiljem. 1987. aasta septembris osutus Jeffrey Dahmeri teiseks ohvriks [[Steven Toum]]i, keda ta oli kohanud geibaaris. Mehed võtsid hotellis toa ning jõid kanget alkoholi. Hommikul leidis Dahmer väidetavalt Toumi enda kõrval surnuna. Ta oli kaasa võtnud suure kohvri, mille abil sai ohvri keha transportida oma vanaema maja keldrisse. Hiljem selgus, et mees oli enne surnukeha tükeldamist ning prügikasti viskamist temaga vahekorras olnud ja tema peale masturbeerinud.<ref name=":02" /> Dahmerile meeldisid eriti afroameeriklastest mehed, keda ta enamasti kohtas geibaarides või muudes kohtumispaikades. Seejärel meelitas Dahmer ohvri oma vanaema maja keldrisse, lubades talle raha või vahekorda. Tegelikult jootis Jeffrey meestele jooki, kuhu oli segatud uinuteid või narkootikume, kägistas nad ning hiljem astus vahekorda nende laipadega või masturbeeris nende peale. Hiljem tükeldas Dahmer surnukeha ning vabanes kehaosadest. Vahel jättis mees endale ohvritest mälestuseks suguelundeid või pealuid.<ref name=":02" /> Dahmer mõrvas kokku 17 poissi ja meest. Mehe sõnul olid kõik ohvrid nõustunud seksuaaltegevustega. Kõige noorem ohver osutus 14-aastaseks.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Ramsland, Katherine|url=https://www.psychologytoday.com/us/blog/shadow-boxing/201710/what-dahmer-actually-said|pealkiri=What Dahmer Actually Said|väljaanne=|aeg=27. oktoober 2017|vaadatud=29.09.2019}}</ref> 14-aastane [[Konerak Sinthasomphone]], kelle venda mees oli aasta varem ahistanud, ärkas Dahmeri korteris üles, kui mees läks alkoholi ostma. Poiss jooksis alasti ning üleni verisena tänavale ja juhuslikult olukorda pealt näinud naaber kutsus poisile politsei. Politsei jõudes väitis äsja poest saabunud Dahmer, et poiss on tema seksuaalpartner ning nad on nn romantilises suhtes. Tõestuseks viis Dahmer politseinikud oma korterisse ning näitas neile seksuaalse sisuga polaroide noorest poisist. Politsei lahkus sündmuskohalt arvates, et poiss on täisealine ning et Dahmeri jutt vastab tõele. Dahmer oli poisi ajju süstinud hapet ning kohe pärast politsei lahkumist tappis Dahmer noore poisi järjekordse süstiga.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Shadid, Anthony|url=https://www.apnews.com/e8df53f465c89dbe9dc53aab7a0f2675|pealkiri=Dahmer Testifies Boy Had Drill Hole in Skull When Cops Questioned Him|väljaanne=|aeg=6. aprill 1993|vaadatud=29.09.2019|arhiivimisaeg=30.09.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930170922/https://www.apnews.com/e8df53f465c89dbe9dc53aab7a0f2675|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide|autor=The Associated Press|url=https://www.nytimes.com/1991/08/26/us/officer-defends-giving-boy-back-to-dahmer.html|pealkiri=Officer Defends Giving Boy Back to Dahmer|väljaanne=|aeg=26. august 1991|vaadatud=29.09.2019}}</ref> Dahmerile meeldis ka inimliha süüa, sest see olevat tekitanud temas tunde, et ohvrid jäävad alatiseks temaga.<ref name=":13">{{Netiviide|autor=Phillips, Stone|url=https://topdocumentaryfilms.com/confessions-of-a-serial-killer/|pealkiri=Confessions of a Serial Killer: Jeffrey Dahmer|väljaanne=Top documentary films|aeg=1994|vaadatud=29.09.2019}}</ref> Jeffrey Dahmer puuris mõnel ohvril kolju sisse augu ning süstis neile ajju hapet ja vett, et luua endale ''zombie''<nowiki/>'lik olend<ref name=":5" />. Keegi neist ei elanud üle ühe päeva. Samuti sõi ta ohvrite südameid ning käelihaseid täpsemalt biitsepsi. Paljudel kordadel oli Dahmer oma ohvrite kehadega intiimvahekorras pärast nende surma. Paaril korral hoidis Dahmer ohvrite koljusid alles, et neid vaadata ja imetleda.<ref name=":13" /> == Arreteerimine == Jeffrey Dahmer peeti kinni ning võeti vahi alla 22. juulil 1991 [[Wisconsin|Wisconsini osariigis]] [[Milwaukee]]s.<ref name=":4" /> Politsei leidis läbiotsimise käigus mehe kodust mitmesuguseid asitõendeid, sealhulgas külmikust ühe ohvri pea ning Dahmeri toas asunud tünnist kehaosi.<ref name=":02" /> Lisaks sellele leiti moonutatud inimkehade pilte, tänu millele kehaosad üldse üles leiti. Kokku leidis politsei 11 mehe jäänused. Jeffrey Dahmeri ülestunnistus osutus 145 lehekülje pikkuseks.<ref name=":6" /> == Dahmeri isikukultus naiste seas == Jeffrey Dahmer pälvis vaatamata oma hirmutegudele – aga võib-olla just nende tõttu? – paljude noorte daamide tähelepanu. Üks paljudest austajannadest põhjendas oma kirge nii: "Ta tegi kohutavaid asju. Aga sügavalt enda sees pole ta paha poiss."<ref>https://listverse.com/2018/06/04/10-creepy-fan-letters-written-to-mass-murderers-and-monsters/</ref> == Surm == Vanglas kohanes Dahmer väidetavalt hästi, kuigi teda hoiti teistest vangidest eraldi. Jeffrey Dahmer suutis valvurid nõusse rääkida, et talle antaks võimalus teiste vangidega suhelda. 28. novembril 1994 oli Dahmer määratud vanglas koos kahe teise vangiga tööd tegema. Üks neist oli [[Jesse Anderson]] ja teine [[Christopher Scarver]], mõlemad mehed istusid samuti kinni mõrvade eest. Mehed olid ilma järelevalveta umbes 20 minutit, selle aja jooksul jõudis Scarver purustada Jeffrey Dahmeri kolju ning surnuks peksta Andersoni. Vaatamata meedia suurele huvile vältis Milwaukee linn pärast Dahmeri surma mehe surmaga seotud asjaolude ja tema tegude tagajärgede käsitlemist.<ref name=":02" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dahmer, Jeffrey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kurjategijad]] [[Kategooria:Sarimõrvarid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1994]] __INDEKSIGA__ __UUEALAOSALINK__ r2f9j8twm84miihqhqfg44aikbnjlcu 0 569264 7168430 7137337 2026-06-06T15:48:13Z ~2026-33507-64 231115 /* Rahvusvahelised maksud */ 7168430 wikitext text/x-wiki '''Indeksifond''' (ka '''indeksit järgiv fond''') on [[investeerimisfond]] või [[börsil kaubeldav fond]] (ingl k ''exchange traded fund'' ehk ETF), mis järgib teatud ettekirjutatud reegleid nii, et fondi [[tootlus]] järgiks võimalikult täpselt selle [[börsiindeks]]i tootlust, mida fond järgib. Fond [[Investeerimine|investeerib]] seega väärtpaberitesse samal viisil, nagu arvestab neid väärtpabereid järgitav [[börsiindeks]] (näiteks [[S&P 500]] indeks).<ref name="ssrn.com">Reasonable Investor(s), Boston University Law Review, available at: https://ssrn.com/abstract=2579510</ref> Ettekirjutatud reeglid hõlmavad lisaks prominentse [[börsiindeks|indeksi]] järgimisele – näiteks [[S&P 500]] või [[Dow Jones]]i tööstuskeskmine indeks – ka maksude optimeerimist, järgimisvigade minimeerimist, suurte plokkidena tehingute tegemise või paindlike kauplemisstrateegiate kasutamist, mis võivad tekitada suurema järgimisvea, kuid langetavad kulusid. Indeksifondidel võivad olla ka kriteeriumeid, mis seisnevad teatud sotsiaalsetes või keskkonnaalastes aspektides, näiteks mitte investeerida keskkonda liigselt kahjustavatesse [[ettevõte]]tesse. Indeksifondi ülesehituse reeglid defineerivad selgelt, millised väärtpaberid fondi portfelli sobivad. Üks maailma tuntumaid indeksifonde, [[S&P 500]] indeksifond, järgib samanimelist [[börsiindeks]]it ning seetõttu investeerib oma vara 500 suurimasse USA börsil noteeritud ettevõttesse, kusjuures ühe ettevõtte osakaalu fondis määrab ära ettevõtte [[turukapitalisatsioon]], samuti nagu see on S&P 500 indeksis. Omakapitali indeksifondid sisaldavad teatud hulka [[aktsia]]id, mille [[emitent|emiteerinud]] ettevõtetel on sarnased omadused, näiteks suurus, väärtus, [[kasum]]likkus ja/või geograafiline asukoht. Levinumad geograafilised jaotused on näiteks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa]], muude arenenud turgude, arenevate turgude ja piiriturgude ettevõtted. Nende geograafiliste jaotuste siseselt võib veel leida indekseid ja neid järgivaid fonde, mis omakorda jaotuvad näiteks ettevõtete omaduste järgi, nagu väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtted või siis väärtus- või kasvuettevõtted. Leidub ka indekseid, mis mõõdavad [[kaup]]u või [[võlakiri|võlakirju]]. [[Väärtpaber]]eid ostetakse ja hoitakse indeksifondides, kui nad vastavad indeksi reeglitele või parameetritele ja müüakse, kui nad mingil põhjusel indeksi reeglitest ja seega indeksi arvutamise eeskirjast väljapoole satuvad, seega on tegu reeglitepõhise investeerimisega. Mõned indeksifondi pakkujad teavitavad sellest, kui nende portfellis olevates ettevõtetes tekib muutus, enne muutuse toimumise kuupäeva. Peamine indeksifondi eelis [[investor]]i jaoks seisneb selles, et see investeering vajab haldamiseks väga vähe ajakulu, kuna investor ei pea erinevaid väärtpabereid, portfelle või fonde analüüsima. Paljud investorid leiavad ka, et nende oskuste/teadmiste baasil on neil pigem ebatõenäoline [[börs|aktsiaturu]] keskmist tootlust lüüa ning seega on mõttekam investeerida indeksifondi, mille tootlus vastab [[börs]]i keskmisele tootlusele. 2019. aasta 31. augustil oli Ameerika Ühendriikide erinevaid [[omakapital]]i indekseid järgivates fondides kokku vara 4,27 triljoni dollari väärtuses, esimest korda ajaloos ületas see arv ülejäänud [[investeerimisfond]]ide kogumahu, mida oli samal kuupäeval 4,25 triljonit dollarit.<ref>{{Cite web |url=https://www.wsj.com/articles/index-funds-are-the-new-kings-of-wall-street-11568799004 |title=Index Funds Are the New Kings of Wall Street |access-date=24.10.2019 }}</ref> Alates 2006. aastast on igal aastal vähenenud aktiivselt juhitud fondide vara maht ja kasvanud indeksfondide osakaal.<ref>{{Cite web |url=https://qz.com/1623418/index-funds-now-account-for-half-the-us-stock-market/ |title=Half of US stock fund assets are now invested in index funds |access-date=24.10.2019 }}</ref> Näiteks 2016. aastal liikus passiivsetesse fondidesse lisaraha 506 miljardit dollarit, samas aktiivsetest fondidest väljus 341 miljardit dollarit, kusjuures toona ennustati sama tempo jätkumisel indeksfondide mahu aktiivsetest fondidest suuremaks kasvamise ajaks ajavahemikku 2021–2024. Seega indeksfondide kasvu ja aktiivsete fondide kahanemise tempo kiireneb.<ref>{{Cite web |url=https://www.reuters.com/article/us-funds-passive/index-funds-to-surpass-active-fund-assets-in-u-s-by-2024-moodys-idUSKBN15H1PN |title=Index funds to surpass active fund assets in U.S. by 2024: Moody's |access-date=24.10.2019 }}</ref> ==Ajalugu== Esimese teoreetilise indeksfondi mudeli pakkusid 1960. aastal välja [[Chicago ülikool]]i üliõpilased [[Edward Renshaw]] ja [[Paul Feldstein]]. Kuigi nende idee "mittejuhitud investeerimisfirmast" võitis vähe poolehoidu, algatas see 1960. aastatel sündmuste jada, mis viis esimese indeksfondi loomiseni järgmisel dekaadil.<ref name="TMOTRM">{{cite book|last=Fox|first=Justin|title=The Myth of the Rational Market|url=https://archive.org/details/mythofrationalma0000foxj|pages=[https://archive.org/details/mythofrationalma0000foxj/page/111 111]–112|chapter=Chapter 7: Jack Bogle takes on the performance cult (and wins)|publisher=HarperCollins|location=USA|date=2011|isbn=978-0-06-059903-4}}</ref> [[Florida]] ettevõte Qualidex Fund, Inc. saatis Richard Beachi ja Walton Dutcheri eestvedamisel [[USA väärtpaberikomisjon]]ile (ingl k ''securities and exchange commission'' ehk SEC) registreerimisteate 20. oktoobril 1970, mis aktiveerus 31. juulil 1972. Teade selgitas uue investeerimisfondi loomist ja selle olemust: "Avatud fond, hajutatud investeerimisstrateegiaga, mille eesmärk on oma tootlus lähendada Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksi tootlusele". Sellega oli loodud maailma esimene indeksifond. 1973. aastal kirjutas [[Burton Malkiel]] raamatu "A Random Walk Down Wall Street", mis esitas akadeemilisi uuringuid tavalugejale. Finantsmeedias oli hakanud tekkima arusaam, et suurem osa [[investeerimisfond]]e ei suuda lüüa turuindekseid. Malkiel kirjutas: {{quote|Me vajame minimaalse haldustasuga [[investeerimisfond]]i, mis lihtsalt ostab kõiki neid sadu aktsiaid, millest moodustub üleüldine aktsiaturu keskmine hinnaliikumine ning mis ei kauple aktiivselt ega hüppa ühelt väärtpaberilt teisele, püüdes üles leida võitjaid. Millal iganes mõne fondi alla keskmise tootlust märgatakse, on fondi esindajad kiired välja tooma "Te ei saa keskmist osta." On aeg, et inimesed saaksid seda teha. ...pole olemas paremat teenust, mida [[New Yorgi börs]] saaks pakkuda, kui sellist fondi sponsoreerida ja hallata seda mittetulunduslikul viisil... Sellise fondi järele on suur vajadus, ja kui New Yorgi börs (mis juhtumisi on sellise fondi peale juba mõelnud) ei ole valmis seda tegema, siis ma loodan, et mõni teine organisatsioon on.<ref>{{cite book |author=Burton Malkiel |year=1973 |title=A Random Walk Down Wall Street |url=https://archive.org/details/randomwalkdownwa0000malk_n2b5 |publisher=W. W. Norton }}</ref>}} [[John Bogle]] lõpetas [[Princetoni Ülikool]]i 1951. aastal, tema lõputöö pealkiri oli "Investeerimisfirma majanduslik roll" (ingl k ''The Economic Role of the Investment Company'').<ref>{{Cite web|url=http://findingaids.princeton.edu/collections/MC206/c0087|title= Senior Thesis, "The Economic Role of the Investment Company"|publisher=Princeton University Library.|date=1950–1951|last1=Bogle|first1=John}}</ref> Bogle on öelnud, et sai inspiratsiooni indeksifondi loomiseks kolmest allikast, kõik need olevat kinnitanud ka tema enda 1951. aasta lõputööd: [[Paul Samuelson]]i 1974. aasta artikkel "Challenge to Judgment"; [[Charles Ellis]]e 1975. aasta uurimus "The Loser's Game"; ja Al Ehrbari 1975. aasta artikkel indekseerimisest ajakirjas [[Fortune]]. Bogle asutas [[Vanguard]] Grupi aastal 1974; 2019. aastal oli Vanguard maailma suuruselt teine [[investeerimisfond]]e haldav firma, kelle hallatavate varade kogumaht on 4,9 triljonit dollarit.<ref>{{Cite web |url=https://largest.org/misc/mutual-fund-companies/ |title=10 Largest Mutual Fund Companies in the World |access-date=24.10.2019 }}</ref> Bogle alustas fondiga First Index Investment Trust 31. detsembril 1975. Alguses sarjasid konkurendid seda kõvasti ning väideti, et see on "eba-Ameerikalik" ja nimetati fondi "Bogle'i jamaks".<ref>{{Cite web |url=https://www.businessinsider.com/vanguard-jack-bogle-first-index-fund-criticism-2019-1 |title=When Vanguard's founder first invented the index fund, it was ridiculed as 'un-American,' but 40 years later it's clear his critics were wrong |access-date=24.10.2019 }}</ref> Esimese viie aastaga teenis Bogle'i firma 17 miljonit dollarit.<ref>{{Cite web|url=https://www.economist.com/|title=The Economist - World News, Politics, Economics, Business & Finance|website=The Economist|language=en|access-date=24.10.2019}}</ref> Firma [[Fidelity Investments]] nõukogu esimees [[Edward Johnson]] on öelnud, et ta "ei suutnud uskuda, et suur hulk investoreid rahuldub lihtsalt keskmise tootlusega."<ref>{{cite news |first=Richard |last=Ferri |title=All About Index Funds |url=https://books.google.com/books?id=wuTWFNXuNw8C&pg=PA38&lpg=PA38&dq=index+fund+unamerican#PPA37,M1 |publisher=[[McGraw-Hill]] |date=24.10.2019}}</ref> Bogle'i fond sai hiljem nimetuse ''Vanguard 500 Index Fund'', mis järgib [[S&P 500]] indeksit. Fond alustas tagasihoidliku 11 miljoni dollariga, kuid ületas 100 miljoni dollari piiri 1999. aasta novembris. Bogle ennustas 1992. aasta jaanuaris, et tema fondi maht ületab tuntud fondi [[Magellan Fund]] varade mahu enne 2001. aastat. See juhtus aastal 2000.<ref>{{Cite web |url=https://www.nytimes.com/2000/04/06/business/vanguard-500-surpasses-magellan-fund.html |title=Vanguard 500 Surpasses Magellan Fund |access-date=24.10.2019 }}</ref> [[Wells Fargo]] pankurid John McQuown ja [[David G. Booth]] ning [[Rex Sinquefield]] pangast [[American National Bank]] [[Chicago]]s rajasid esimesed kaks Standard & Poori komposiitindeksifondi 1973. aastal.<ref name="common-sen">{{cite book |first=John |last=Bogle |title=Common Sense on Mutual Funds|year=2010 |url=https://archive.org/details/commonsenseonmut0000bogl }}</ref> Komposiitindeksifond järgib mitme indeksi keskmist, ehk siis fondi on soetatud varad, mis on aluseks mitme indeksi arvutamisel ning sellisel viisil, et fondi tootlus oleks mitme soovitud indeksi keskmine. Nö. indeksite indekseerimine.<ref>{{Cite web |url=https://www.investopedia.com/terms/c/compositeindex.asp |title=Composite Index |access-date=25.10.2019 }}</ref> Mõlemad eeltoodud fondid rajati institutsionaalsete investorite jaoks; individuaalsed investorid olid välistatud. Wells Fargo alustas 5 miljoni dollariga omaenda firma pensionifondist, samas [[Illinois Bell]] pani 5 miljonit dollarit enda pensionifondi raha panka American National Bank. Jeremy Grantham ja Dean LeBaron Batterymarch Financial Managementist kirjeldasid sarnast ideed 1971. aastal [[Harvardi ülikool|Harvardi Ärikooli]] seminaris, kuid ei leidnud huvilisi enne 1973. aastat. 1974. aasta detsembris leidis firma lõpuks endale esimese indeksifondi kliendi.<ref name="common-sen" /> 1981. aastal lõid Booth ja Sinquefield ettevõtte [[Dimensional Fund Advisors]] (DFA), ning McQuown sai selle nõukogu liikmeks. DFA arendas edasi indekseerimisel põhinevaid investeerimisstrateegiaid. Vanguard alustas esimese võlkakirja indeksifondiga 1986. aastal. Frederick L. A. Grauer pangast Wells Fargo rakendas McQuowni ja Boothi indekseerimise teooriaid, mis viis selleni, et Wells Fargo pensionifondid haldasid varasid mahus 69 miljardit dollarit aastal 1989<ref>{{cite journal|title=How This Man Manages $69 Billion|journal=Fortune|year=1989}}</ref> ja samad fondid haldasid üle 565 miljardi dollari aastal 1998. 1996. aastal müüs Wells Fargo oma indeksiärid [[Barclays|Barclays Bank of Londonile]], mida viimane haldas nime Barclays Global Investors (BGI) all. [[BlackRock|Blackrock, Inc.]] omandas BGI aastal 2009; [[ülevõtmine]] sisaldas ka BGI indeksifondide haldamist (nii institutsionaalsed fondid kui ka iSharesi [[Börsil kaubeldav fond|ETF-ide]] äri) ja juhatust. ==Majandusteaduslik teooria== Majandusteadlane [[Eugene Fama]] on öelnud "Minu nägemuses on efektiivse turu hüpotees lihtsalt väide, et väärtpaberite hinnad peegeldavad täielikult kogu teadaolevat informatsiooni nende kohta." Eeltingimus selliseks hüpoteesi tugevaks vormiks on, et informatsiooni ja tehingutasude hind, üldisemalt selle hind, et väärtpaberihinnad peegeldaksid kogu teadaolevat infot, on alati null.<ref>Grossman and Stiglitz (1980)</ref> Hüpoteesi nõrgem ja majanduslikult mõttekam vorm väidab, et hinnad peegeldavad informatsiooni nii kaua, kuni marginaalne kasu info põhjal tegutsemiseks (teenitav [[kasum]]) ei ületa marginaalset kulu.<ref>Jensen (1978)</ref> Majandusteadlased peavad efektiivse turu hüpoteesi (ingl k ''efficient-market hypothesis'' (EMH)) peamiseks eelduseks, mis õigustab indeksifondide loomist. Hüpotees viitab, et fondijuhid ja väärtpaberianalüütikud otsivad pidevalt väärtpabereid, mille tootlus võiks olla turu keskmisest parem; ning see konkurents on sedavõrd tõhus, et igasugune uus informatsioon ettevõtte käekäigu kohta, mis avalikuks saab, võetakse praktiliselt kohe aktsiahinnas arvesse. Seega postuleeritakse, et on ülimalt keeruline (kui mitte võimatu) ennustada, millised aktsiad turgu edestama hakkavad.<ref name="burton">Burton G. Malkiel, ''A Random Walk Down Wall Street'', W. W. Norton, 1996, ISBN 0-393-03888-2</ref> Indeksifondi, mis peegeldab kogu turgu, loomisel välditakse üksikaktsiate valimisest tekkivat ebaefektiivsust. Täpsemalt väidab EMH, et üksikaktsiate valimisega ei ole võimalik kasumit teenida. See ei tähenda, et aktsia valija ei võiks saavutada ühe valitud aktsiaga üle keskmise tootlust, vaid seda, et "üleliigne" tootlus keskmiselt ei ületa kunagi selle saamiseks tehtud kulu (sh palk, informatsiooni hind, tehingutasud). Järeldus on, et suurem hulk investoreid peaks enda parimate huvide eesmärgil investeerima madalate kuludega indeksifondi. Mõistagi on efektiivse turu hüpoteesil ka kriitikuid. ==Indeksi järgimine== Indeksit on võimalik järgida, kui hoida portfellis kõiki väärtpabereid, mis on järgitavas indeksis ning seda täpselt samades proportsioonides, nagu järgitavas indeksis. Leidub ka meetodeid, kus leitakse statistiline [[valim]] turust ja hoitakse seda [[valimit]], mis peaks turgu "esindama". Paljud indeksifondid lubavad portfelli sisu ja proportsioone hoida arvutimudelil, minimaalse või puuduva inimesepoolse sisendiga. Seda nimetatakse passiivseks haldamiseks. ==Halduskulud== Aktiivse haldamise puudumine aitab hoida fondi halduskulud madalal ning madalad kulud on üheks suureks indeksifondide eeliseks. Lisaks kaasnevad sellega madalamad maksud. Indeksifondid hoiavad võrreldes aktiivselt juhitud fondidega kokku ka kauplemistasudelt, kuna puudub aktiivne kauplemine. Harilikult on võimatu peegeldada indeksit 100% täpsusega, kuna vastavad mudelid ei ole põhimõtteliselt 100% täpsed. Indeksifondi ja indeksi tootluse erinevust nimetatakse "järgimisveaks". Indeksifonde pakuvad paljud [[finantsteenused|finantsteenuste]] pakkujad. Mõned tüüpilisemad järgitavad indeksid on [[S&P 500]], [[Nikkei 225]] ja [[FTSE 100]]. On ka vähem tuntud indekseid, mida on välja pakkunud akadeemikud nagu [[Eugene Fama]] ja [[Kenneth French]], kes lõid "uuringuindeksid", et arendada varade hindamise mudeleid, nagu näiteks nende ''kolme teguri mudel''. Fama-Frenchi mudelit (''Fama–French three-factor model'') kasutab näiteks Dimensional Fund Advisors, et disainida enda indeksifonde. Robert Arnott ja professor [[Jeremy Siegel]] on samuti loonud nn fundamentaalidel põhinevaid indekseid, mis põhinevad kriteeriumitel nagu [[dividend]]id, [[kasum]], [[raamatupidamislik väärtus]] ja müük. ==Indekseerimismeetodid== ===Traditsiooniline indekseerimine=== Indekseerimist teatakse tavaliselt kui esindusliku kogumi väärtpaberite hoidmist samades proportsioonides, nagu nad on järgitavas indeksis. Väärtpaberipositsioonide muutmine toimub perioodiliselt, mitte pidevalt. Portfelli kuuluvate ettevõtete muutmine juhtub vaid juhul, kui ettevõte siseneb või lahkub indeksist. ===Sünteetiline indekseerimine=== Sünteetiline indekseerimine on moodne tehnika, mis kasutab kombinatsiooni [[omakapitali]] indeksi[[futuur]]ide lepingutest ja investeerimisest madala riskiga [[võlakiri|võlakirjadesse]], et jäljendada sarnast investeeringut, nagu oleks indeksit moodustavate ettevõtete omakapitali investeerimine. Kuigi [[futuur]]ipositsiooni hoidmise kulu on veidi kõrgem, kui traditsioonilise passiivse valimi võtmisel, võib sünteetilise indekseerimise tulemuseks olla soodsam maksukohustus, eriti rahvusvahelistele investoritele, kelle USA-st laekuvatele dividendidele võiks muidu kehtida maksukohustus. Võlakirja osa asemel võib olla portfellis ka kõrgema tootlusega instrumente, see tekitab ka suurema riski – seda tehnikat nimetatakse võimendatud indekseerimiseks. ===Võimendatud indekseerimine=== Võimendatud indekseerimine on mitmeid aspekte hõlmav termin, mis viitab üldiselt sellele, kui tavalisele indekseerimisele on proovitud midagi lisaks teha, et tootlust suurendada, näiteks kasutada fondi aktiivset juhtimist. Võimendatud indeksifondid kasutavad mitmeid tehnikaid, näiteks isetehtud indeksid (selle asemel, et toetuda olemasolevatele kommertsindeksitele), kauplemisstrateegiad, välistamisreeglid ja ajastamisstrateegiad. Haldustasude eelis, mis indeksifondidel on, reeglina kaob, kui hakatakse kasutama aktiivset fondi haldamist. ==Indeksifondide eelised== ===Madalad kulud=== Kuna järgitava indeksi ülesehitus on teadaolev suurus, siis indeksifondi käimashoidmine ja haldamine maksab vähem, kui aktiivselt juhitud fondi oma.<ref name="ssrn.com"/> USA-s on passiivsete fondide keskmine halduskulu 0,15% ja aktiivsete fondide puhul 0,90%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.granitefp.co.uk/index.php/granite-guidance/98-active-fund-management-fees-are-too-high |pealkiri="Fees for active fund managers are excessive" |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2020-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200929000836/http://www.granitefp.co.uk/index.php/granite-guidance/98-active-fund-management-fees-are-too-high |url-olek=ei tööta }}</ref> Kui mõlemad fondid teenivad enne kulusid arvestamata näiteks 10% tootlust, siis investori jaoks on peale kulude mahaarvamist passiivse fondi tootlus 9,85% ja aktiivse fondi korral 9,10%. Eestis on võrdlemisi vähe vabatahtlikke investeerimisfonde ja nendesse investeerijaid, kõigest 8000 investorit ja varade maht 400 miljonit eurot.<ref>[https://tuleva.ee/tag/lhv/]</ref> Nende investeerimisfondide hulgas, mis ei kuulu [[Kogumispension|pensionisüsteemi]], st ei ole osa II või III pensionisamba fondidest, indeksifonde ei olegi. Küll aga võib öelda, et ka aktiivselt juhitud fondide kulud on Eestis oluliselt kallimad kui arenenud riikide aktiivselt juhitud fondide puhul tavaks. Näiteks [[Swedbank]] pakub vabatahtlikke aktiivselt juhitud investeerimisfonde, mille haldustasud on 2019. aastal alates 1,0% (näiteks USA või Euroopa suurfirmadesse investeerivad fondid) kuni 2,1% (näiteks piiriturgudele orienteeritud Templeton Frontier Markets Fund).<ref>[https://www.swedbank.ee/private/investor/funds/funds/guide/equity/ Fondileidja] Swedbank</ref> Lai valik nii aktiivselt juhitud fonde kui ka mõned indeksifondid, leiduvad Eesti pensionisüsteemis, nii II kui ka III samba fondide hulgas, millest pikemalt alajaotuses "Pensioniinvesteeringud indeksifondidesse". Keskmine pensionifondi kulu (nii aktiivsete kui ka passiivsete fondide) on 1%, madalaima tasuga on Tuleva indeksifond, mille kulu on 0,34%.<ref>[https://www.pensionikeskus.ee/uudis/pensionifondide-tasudest/ "Rahandusministeerium: Pensionifondide tasudest"]</ref> ===Lihtsus=== Indeksifondide investeerimiseesmärkidest on lihtne aru saada. Kui investor teab järgitavat indeksit, saab ta selle kaudu kohe teada ka fondi portfelli kuuluvad varad ja nende jaotuse. ===Madalam kauplemismaht=== Kauplemismaht viitab siinkohal fondijuhi poolt tehtud ostu- ja müügitehingutele. Mõnede väärtpaberite müümine (sõltuvalt asukohariigist) võib kohe kaasa tuua tulumaksukohustuse, mis kajastub fondi kuludes. Isegi maksude puudumisel on kauplemismahul otsesed ja kaudsed kulud, mis vähendavad tootlust. Kuna indeksifondid on passiivsed investeeringud, on kauplemismahud väiksemad, kui aktiivselt juhitud fondidel. ===Puuduvad "stiilimuutused"=== Aktiivselt juhitud fond võib tootluse suurendamiseks minna väljapoole enda kirjeldatud sisust, milliseid investeeringuid fond teeb, st teha tehinguid, mis ei ole vastavuses fondi [[prospekt]]iga. Näiteks ainult suurtele ettevõtetele (see on mingi kindel fikseeritud piir, millest suurem peab ettevõtte turuväärtus olema) keskendunud fond võib minna tootlust "otsima" väiksematest ettevõtetest, kellel on suurem kasvupotentsiaal. See aga ei ole aus investorite suhtes, kes eeldavad ja usuvad, et selline fond investeerib vaid suurtesse ettevõtetesse. Indeksifondi puhul ei ole selline käitumine võimalik, kuna portfelli sisu on täpselt määratud indeksi poolt. ==Puudused== ===Kaotused hangeldajatele=== Indeksifondid peavad perioodiliselt oma portfelli kohendama, et olla vastavuses uute [[hind]]ade ja järgitava indeksi aluseks olevate [[väärtpaber]]ite [[turukapitalisatsioon]]idega.<ref>{{cite news|last=Siedle|first=Ted|title=Americans Want More Social Security, Not Less|url=https://www.forbes.com/sites/edwardsiedle/2013/03/25/americans-want-more-social-security-not-less-let-them-buy-it/|accessdate=26.10.2019|newspaper=Forbes|date=25.03.2013}}</ref> See võimaldab algoritmilistel kauplejatel (kes teevad 80% tehinguid, mis hõlmavad 20% kõige populaarsemaid väärtpabereid) tegeleda indeksite [[arbitraaž]]iga, kui nad teavad ette, millal indeksifondid teevad suurte plokkidena tehinguid, ning lõigata kasu neid suuri, mingil määral turgu mõjutavaid, tehinguid ennetades.<ref name=AmeryRebalancing>{{cite news|last=Amery|first=Paul|title=Know Your Enemy|url=http://www.indexuniverse.eu/europe/opinion-and-analysis/7634-know-your-enemy.html?showall=&fullart=1&start=2|accessdate=26.10.2019|newspaper=IndexUniverse.eu|date=11.11.2010|archive-date=16.05.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130516024102/http://www.indexuniverse.eu/europe/opinion-and-analysis/7634-know-your-enemy.html?showall=&fullart=1&start=2|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|last=Salmon|first=Felix|title=What’s driving the Total Return ETF?|url=http://blogs.reuters.com/felix-salmon/2012/07/18/whats-driving-the-total-return-etf/|accessdate=26.10.2019|newspaper=Reuters|date=18.07.2012|archive-date=7.03.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130307184922/http://blogs.reuters.com/felix-salmon/2012/07/18/whats-driving-the-total-return-etf/|url-status=dead}}</ref> Selle tulemusena liigub osa kasumist indeksifondi investorite käest algoritmilistele kauplejatele, hinnanguliselt 21–28 [[baaspunkt]]i aastas [[S&P 500]] indeksifondide puhul, ning vähemalt 38–77 [[baaspunkt]]i aastas [[Russell 2000]] fondide puhul.<ref name=Petajisto>{{cite journal|last=Petajisto|first=Antti|title=The index premium and its hidden cost for index funds|journal=Journal of Empirical Finance|year=2011|volume=18|pages=271–288|doi=10.1016/j.jempfin.2010.10.002|url=http://www.petajisto.net/papers/petajisto%202011%20jef%20-%20hidden%20cost%20for%20index%20funds.pdf|accessdate=26.10.2019}}</ref> Põhimõtteliselt võib öelda, et indeks ja sellest tulenevalt kõik fondid, mis seda indeksit järgivad, ütlevad teistele ette tehingud, mida nad kavatsevad teha, võimaldades hangeldajatel väärtust enda suunas kanaliseerida. Kasutatakse ka terminit "indeksi ees jooksmine" (ingl k ''index front running'').<ref>{{cite web |url=http://www.thetradenews.com/1578 |title=Understanding index front running |accessdate=26.10.2019 |work=The Trade Magazine |publisher=The TRADE Ltd. |archive-url=https://web.archive.org/web/20081023004716/http://www.thetradenews.com/1578 |archive-date=23.10.2008 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-07-07/the-hugely-profitable-wholly-legal-way-to-game-the-stock-market</ref> Algoritmilistel kõrge sagedusega kauplejatel on ligipääs indeksi kohandamise infole, st sellele, millal indeksit uute hindadega vastavusse viiakse, ning nad kulutavad suuri summasid kiirele tehnoloogiale, et teineteise vastu võistelda ja olla esimene – sageli mikrosekundilise eduga –, kes neid arbitraaže teostada jõuab. John Montgomery ettevõttest Bridgeway Capital Management on öelnud, et fondiinvestorite tootluse kahanemine, mis esineb fondide sammude etteaimamises hangeldajate poolt, on miski, mis on selgelt olemas, aga millest kummalisel kombel keegi ei räägi.<ref name=Montgomery>{{cite news|last=Rekenthaler|first=John|title=The Weighting Game, and Other Puzzles of Indexing|url=http://www.crsp.com/images/Reprint_Feb_Mar11MornignstarConversation_color.pdf|accessdate=27.10.2019|newspaper=Morningstar Advisor|date=27.10.2019|pages=52–56|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130729192302/http://www.crsp.com/images/Reprint_Feb_Mar11MornignstarConversation_color.pdf|archivedate=27.10.2019}}</ref> Sellega on ka seotud fondide ja nende erinevas ajavööndis olevate alusvarade vastane [[ajavöönd]]iarbitraaž, mida on peetud USA, Aasia ja Euroopa finantsintegratsiooni kahjustavaks tegevuseks.<ref>{{cite book|last=Donnelly|first=Katelyn Rae|author2=Edward Tower|title=Challenges and Opportunities for Trade and Financial Integration in Asia and the Pacific|publisher=United Nations Economic and Social Commission for Asia and the Pacific|year=2009|pages=134–165|chapter=Chapter VIII. Time-zone arbitrage in United States mutual funds: Damaging to financial integration between the United States, Asia and Europe?|url=http://www.unescap.org/tid/publication/tipub2563_chap8.pdf|series=Studies in Trade and Investment 67|location=New York|issn=1020-3516|access-date=2019-10-27|archive-date=2013-05-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20130526012222/http://www.unescap.org/tid/publication/tipub2563_chap8.pdf|url-status=dead}}</ref> ===Tavaline mõju turule=== Esineb üks probleem, kui suur hulk raha järgib sama indeksit. Teooria järgi ei tohiks ettevõte olla rohkem väärt pelgalt selle tõttu, et ta on indeksis. Kuid nõudluse ja pakkumise suhte tõttu võib indeksisse lisandunud ettevõte saada erakordse nõudluse osaliseks, ning indeksist väljalangenud ettevõte võib samamoodi sattuda müügisurve alla, mõlemad mõjutavad hinda.<ref>{{cite web |url=http://www.iwu.edu/economics/PPE14/Malic.pdf |title=Market Reactions to Changes in the S&P 500 Index: An Industry Analysis |format=PDF |date= |accessdate=26.10.2019 |archive-date=2.04.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402195224/https://www.iwu.edu/economics/PPE14/Malic.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.finance.pamplin.vt.edu/faculty/vs/pdfs/2004JF-ChenNoronhaSingal-SP500Changes.pdf |title=The Price Response to S&P 500 Index Additions and Deletions: Evidence of Asymmetry and a New Explanation |format=PDF |date= |accessdate=26.10.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140606215238/http://www.finance.pamplin.vt.edu/faculty/vs/pdfs/2004JF-ChenNoronhaSingal-SP500Changes.pdf |archive-date=06.06.2014 |url-status=dead }}</ref> See ei kajastu järgimisveana, kuna indeks on sellest samamoodi mõjutatud. Fond võib olla sellele mõjule vähem avatud, kui ta järgib vähempopulaarset indeksit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Small-Cap Indexing: Popularity Can Be a Pain |url=http://news.morningstar.com/articlenet/article.aspx?id=689924 |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402150257/http://news.morningstar.com/articlenet/article.aspx?id=689924 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{cite web|last=Arvedlund |first=Erin E. |url=http://online.barrons.com/news/articles/SB114384808690614031 |title=Keeping Costs Down - Barron's |publisher=Online.barrons.com |date=03.04.2006 |accessdate=26.10.2019}}</ref> ===Võimalik indeksi järgimisviga=== Kuna indeksifondid proovivad järgida indeksi tootlust, siis nii üle- kui ka alatootlust peetakse järgimisveaks. Näiteks ebaefektiivne indeksifond, mis hoiab osa varast rahas, võib tekitada enesele positiivse järgimisvea langeval turul, kuna portfellis olev raha hoiab oma väärtust paremini kui turg ja järgitav indeks. Vanguard grupi standardite järgi peaks normaalselt hallatud [[S&P 500]] indeksit järgiva fondi järgimisviga olema 5 [[baaspunkt]]i või vähem, kuid Morningstari uuring näitas, et kõigi indeksifondide keskmine järgimisviga on 38 baaspunkti.<ref>{{cite news |first=Anne |last=Tergesen |author2=Young, Lauren |title=Index Funds Aren't All Equal |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2004-04-18/index-funds-arent-all-equal|work=[[BusinessWeek]] |publisher=[[McGraw-Hill Companies]] |date=19.04.2004 |accessdate=26.10.2019}}</ref> ==Hajutamine== Hajutamine viitab portfellis olevate erinevate väärtpaberite arvule. Fond, milles on rohkem erinevaid väärtpabereid, on tavaarusaama kohaselt paremini hajutatud, kui väiksema väärtpaberite arvuga portfelliga fond. Suurema hulga väärtpaberite omamine vähendab portfelli [[volatiilsus]]t, kuna vähendab ühe konkreetse väärtpaberi hinnaliikumise mõju kogu portfellile. [[Wilshere 5000]] indeksit järgivat fondi võib pidada hästi hajutatuks, samas kui kitsalt biotehnoloogia ettevõtetega tegelev [[börsil kaubeldav fond]] seda ei ole.<ref>{{cite web |url=http://johncbogle.com/speeches/JCB_Brinson0404.pdf |title=As The Index Fund Moves from Heresy to Dogma . . . What More Do We Need To Know? |accessdate=27.10.2019 |last=Bogle |first=John C. |authorlink=John Bogle |date=13.04.2004 |work=The [[Gary P. Brinson]] Distinguished Lecture |publisher=Bogle Financial Center}}</ref> Kuna mõned indeksid, nagu näiteks [[S&P 500]] ja [[FTSE 100]], on suuresti määratud indeksi suurimate ettevõtetega, võib indeksifondis olla suur osakaal üksikute suurimate ettevõtete aktsiatel. Selline positsioon vähendab hajutatust ja võib viia suurema [[volatiilsus]]e ja investeerimis[[risk]]ini investori jaoks, kes soovib võimalikult suur hajutatust.<ref>{{cite web|url=http://www.spindices.com/documents/education/practice-essentials-equal-weight.pdf|title=Practice Essentials - Equal Weight Indexing|publisher=[[S&P Dow Jones Indices]]|access-date=2019-10-27|archive-date=2014-05-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20140512223138/http://www.spindices.com/documents/education/practice-essentials-equal-weight.pdf|url-status=dead}}</ref> Mõned propageerivad võtta strateegiaks investeerida igasse maailma väärtpaberisse, kusjuures osakaalu määraks väärtpaberi [[turukapitalisatsioon]], tüüpiliselt teostatakse seda investeerides [[börsil kaubeldav fond|ETF-ide]] kogumikku, kusjuures iga ETF-i osakaaluks on tema [[koduturg|koduturu]] [[turukapitalisatsioon]].<ref>{{cite web|url=http://www.efficientmarket.ca/article/Globally_Efficient_Equity_Portfolio|title=Building a Globally Efficient Equity Portfolio with Exchange Traded Funds|accessdate=27.10.2019|last=Gale|first=Martin|authorlink=Martin Gale|archive-date=16.11.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116110450/http://www.efficientmarket.ca/article/Globally_Efficient_Equity_Portfolio|url-status=dead}}</ref> Globaalse indekseerimise strateegial on tõenäoliselt väiksem tootluse [[dispersioon]] kui [[koduturg|koduturu]] indekseerimisel, sest tõenäoliselt on erinevatel turgudel tegutsevate ettevõtete käekäigu vahel väiksem korrelatsioon, kui ettevõtetel, kes tegutsevad samal turul. ==Varade paigutus ja tasakaalu saavutamine== Varade paigutamiseks nimetatakse [[aktsia]]te, [[võlakiri|võlakirjade]] ja muude [[varaklass]]ide jaotust portfellis, mis vastab [[investor]]i riskivalmidusele ja [[tootluse]] ootusele, võttes arvesse erinevaid tegureid, nagu näiteks suhtumine riski, [[netosissetulek]], [[netoväärtus]], investeerimisalane teadlikkus ja investeerimise ajahorisont. Indeksifondid omavad varasid madala tasu eest ja maksuefektiivsel viisil ning neid kasutatakse tasakaalustatud ja hajutatud portfellide loomiseks. Kombinatsioon erinevatest indeksifondidest, nii [[avatud investeerimisfond]]id kui ka [[börsil kaubeldav fond|börsil kaubeldavad fondid]], võib kasutada, et koostada väga erinevaid investeerimisprofiile, madalast kõrge riskini. ==Pensioniinvesteeringud indeksifondidesse== [[USA]]-s oli 2015. aasta seisuga 19% riiklikest ja 11% ettevõtete pensionivaradest investeeritud indeksifondidesse, kuid need osakaalud suurenevad jõudsalt.<ref name="Randall Smith">{{Cite news|author=Randall Smith |title= Pension Funds Trail Individuals in Embracing Index Funds|url= https://www.nytimes.com/2015/03/04/business/pension-funds-trail-individuals-in-embracing-index-funds.html |date=03.03.2015 |accessdate=27.10.2019}}</ref> Indeksifondi(desse) investeeritud pensionivara osakaal varieerub suuresti piirkonniti ja fondi tüübiti.<ref name="Rachael Revesz">{{Cite news|author=Rachael Revesz |title= Why Pension Funds Won't Allocate 90 Percent To Passives|url= http://europe.etf.com/blog/9450-why-pension-funds-wont-allocate-90-percent-to-passives.html| work= Journal of Indexes - ETF.com |date= 27.11.2013 |accessdate=27.10.2019}}</ref><ref name="Chris Flood">{{Cite news|author=Chris Flood |title= Alarm Bells Ring for Active Fund Managers|url= http://www.ft.com/cms/s/0/22b03864-d535-11e3-9bca-00144feabdc0.html#axzz33xgBDzEz| work= FT fm|date= 11.05.2014 |accessdate=27.10.2019}}</ref> Seisuga 27. oktoober 2019 oli Eesti kohustusliku kogumispensioni pensionivarade kogumaht 4,575 miljardit eurot. Indeksifondides on Eesti kohustuslikku pensionivara 0,168 miljardi euro väärtuses, st indeksifondides on Eesti pensionivarast 3,7%.<ref>[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-maht/?date_from=27.07.2019&date_to=27.10.2019&f%5B%5D=-1&f%5B%5D=73&f%5B%5D=75&f%5B%5D=74&f%5B%5D=77&f%5B%5D=76 Kogumispensioni fondide maht 27.07.2019-27.10.2019] (vaadatud 27.10.2019)</ref> Siinkohal tuleb märkida, et Eesti esimene indeksifond loodi 27. märtsil 2017 [[Tuleva]] Ühistu poolt, seega tagasihoidlik 3,7% ei märgi (ega saagi märkida) Eesti pensionikogujate pikaajalist suhtumist indeksifondidesse, kuna see on Eestis sedavõrd uus nähtus. Kuna pensioni-indeksifondide olemasolu kahe ja poole aasta jooksul on vara liikumine aktiivselt juhitud fondidest indeksifondidesse ajas vaid suurenenud, võib eeldada, et tasakaalupunkt, kuhu pikaajaliselt jõutakse, on oluliselt suurema indeksifondide osakaalu juures.<ref>[https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-maht Kogumispensioni fondide maht]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 27.10.2019)</ref> Alates 2019. aasta jaanuarist on võimalik Eesti pensionifondidel investeerida kuni 100% varadest aktsiatesse (ning seega ka aktsiaid omavatesse indeksi- ja muudesse fondidesse), varem ei olnud see seadusega lubatud.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/10/04/valitsus-andis-fondivalitsejatele-vabamad-kaed "Pensionifondide valitsejad said vabamad käed"] Äripäev, 4. oktoober 2018 (vaadatud 27.10.2019)</ref> Endiselt kehtib piirang, et 30% pensionifondi varadest võib olla investeeritud ühte finantsinstrumenti, seetõttu on pensionifond, mis investeerib ainult olemasolevatesse indeksifondidesse, sunnitud suunama varasid erinevatesse fondidesse nii, et ühte fondi suunatud varade maht ei ületaks 30% fondi kogumahust.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/75705 Pensionifondide seadus] Riigi Teataja (vaadatud 27.10.2019)</ref> Alates 2021. aastast on Eestis võimalik II samba pensioniraha hallata iseseisvalt pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu, mis võimaldab investeerida otse indeksifondidesse ja ETF-idesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti pensionisüsteem 2026: I, II ja III sammas selgitatud |url=https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/eesti-pensionisusteem-sambad |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.e-rahatarkus.ee |keel=et-EE}}</ref> Varade kiirenev liikumine muudest varadest indeksifondidesse jm indekseid järgivatesse finantsinstrumentidesse esineb ka mujal maailmas.<ref>{{Cite news|author=Mike Foster|title=Institutional Investors Look to ETFs|url=http://media.efinancialnews.com/story/2014-06-06/institutional-investors-look-to-etfs?ea9c8a2de0ee111045601ab04d673622|work=Financial News|date=06.06.2014|accessdate=27.10.2019|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140715001220/http://media.efinancialnews.com/story/2014-06-06/institutional-investors-look-to-etfs?ea9c8a2de0ee111045601ab04d673622|archivedate=27.10.2019}}</ref> Põhjuseid on mitmeid, alates pettumusega alatootlike aktiivselt juhitud fondide suhtes<ref name="Rachael Revesz"/> kuni laiema tendentsini fondide (ja ka muude avalike jm teenuste) puhul eeskätt kulude protsenti vaadata, mis on alguse saanud 2008–2012 suure majanduslanguse perioodil.<ref name="europe.etf.com">{{Cite news|author=Rachael Revesz |title= UK Govt. Leading Way For Pensions Using Passives|url= http://europe.etf.com/europe/features-a-news/9778-uk-govt-leading-way-for-pensions-using-passives.html?start=1&Itemid=129| work= Journal of Indexes - ETF.com |date=07.05.2014 |accessdate=27.10.2019}}</ref> Avaliku sektori pensionifondid ja rahvuslikud reservfondid on olnud näiteks Euroopas esimeste hulgas, kes indeksifonde ja teisi passiivse halduse strateegiaid kasutusele on võtnud.<ref name="Chris Flood"/><ref name="europe.etf.com"/> ==Indekseid järgivate avalike investeerimisfondide ja börsil kaubeldavate fondide võrdlus== Ameerika Ühendriikides hinnastavad avalikud [[investeerimisfond]]id oma varasid hetkeväärtuse järgi igal tööpäeval, harilikult kell 16:00 Lääne-Ameerika ajavööndi järgi, kui [[New Yorgi börs]] tööpäeva lõpetab.<ref>{{cite web|url=http://www.ici.org/funds/abt/faqs_navs.html |title=Frequently Asked Questions About Mutual Fund Share Pricing |accessdate=27.10.2019 |work=[[Investment Company Institute]] |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20081026040912/http://www.ici.org/funds/abt/faqs_navs.html |archivedate=27.10.2019 }}</ref> Indekseid järgivad [[börsil kaubeldav fond|börsil kaubeldavad fondid]] hinnastatakse seevastu kauplemispäeva sees, tüüpiliselt vahemikus kell 9:30–16:00 Lääne-Ameerika ajavööndi järgi. [[Börsil kaubeldav fond|Börsil kaubeldavat fondi]] "kaalutakse" vahel ka käibe, mitte turukapitalisatsiooni järgi.<ref>{{cite web |url=http://www.revenueshares.com/etfs/ |title=ETFs |accessdate=27.10.2019 }}</ref> ==USA väärtustõusumaksu silmaspidamine== USA avatud investeerimisfondid peavad seaduse järgi realiseeritud kapitali juurdekasvu osanikele välja maksma. Kui fond müüb vara kasumiga, siis väärtuse tõus on sama aasta arvestuses maksustatav. Realiseeritud väärtuse langused ja tõusud on teineteisega tasaarveldatavad. Näide: Investor siseneb avatud investeerimisfondi aasta keskel ja järgmise kuue kuu jooksul saab kokkuvõttes kahjumi. Fond ise müüs varasid sama aasta lõikes kasumlikult ning peab seega vara juurdekasvu osanikele jaotama. USA maksuamet (ingl k ''Internal Revenue Service'' (IRS)) nõuab, et investor maksab kapitali väärtuse tõusu pealt väärtustõusumaksu, kuigi investor sai kokkuvõttes kahjumit. Väikeinvestor, kes müüb [[börsil kaubeldav fond|ETF-i]] osaku teisele investorile, ei põhjusta ETF-i enese lunastamist, st fondi varade müüki; seega on ETF immuunsem sundmüügist põhjustatud realiseeritud kapitali kasumile või kahjumile. == Rahvusvahelised maksud == {{Peamine artikkel|Tulumaksuseadus}} Tüüpiliselt pakuvad investeerimisfondid korrektse ettevalmistatud maksudokumentatsiooni investoritele ühe riigi (reeglina fondi asukohariigi) jaoks. See võib põhjustada raskusi osakuomanikele, kes ei ela fondi asukohariigis. Eestis kehtib üldine 22% tulumaksukohustus mistahes teenitud tulule. Müües kasumiga aktsiaid, fondiosakuid vms, tuleb maksta 22% tulumaksu teenitud kasumi pealt. Tulumaksukohustust on võimalik edasi lükata ja kasumeid ning kahjumeid tasaarveldada, kui eraisikuna kasutada [[investeerimiskonto]] süsteemi või teha tehinguid juriidilise isikuna. Välismaiste maaklerfirmade (nt Interactive Brokers, Trading 212) kaudu tehtud tehingud kvalifitseeruvad samuti investeerimiskonto süsteemi alla, tingimusel et maakler asub EL-i või OECD liikmesriigis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Parimad investeerimisplatvormid Eestis 2026 |url=https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/parimad-investeerimisplatvormid-eesti |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.e-rahatarkus.ee |keel=et-EE}}</ref> ==Vaata ka== * [[Börsil kaubeldav fond]] * [[Passiivne investeerimine]] * [[Börsiindeks]] * [[Investeerimisfond]] ==Viited== {{Reflist|30em}} * John Bogle, ''Bogle on Mutual Funds: New Perspectives for the Intelligent Investor'', Dell, 1994 * Mark T. Hebner, Foreword by [[Harry Markowitz]], [http://www.indexfundsbook.com Index Funds: The 12-Step Recovery Program for Active Investors], IFA Publishing; Updated and Revised, 2015 * Taylor Larimore, Mel Lindauer, [[Michael LeBoeuf]], ''The Bogleheads' Guide to Investing'', Wiley, 2006 * [[Berkshire Hathaway]] 2004 aastaaruanne. ==Välislingid== *[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=849627 Is Stock Picking Declining Around the World?] Artikkel väidab, et indekseerimine kogub populaarsust. *[http://www.investopedia.com/articles/basics/03/032803.asp The Lowdown on Index Funds] Investopedia indeksifondide tutvustus *[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=869748 False Discoveries in Mutual Fund Performance: Measuring Luck in Estimated Alphas] Tõestusmaterjal, et üksikaktsiate valimine ei ole elujõuline investeerimisstrateegia keskmisele investorile. *[https://www.nytimes.com/2008/07/13/business/13stra.html?_r=1 The Prescient Are Few] – ..."fondide arv, mis on kogu tegutsemisaja arvestuses löönud turu keskmist, on nii väike, et pole isegi võimalik arvutuslikult välistada võimalust, et tegu on valepositiivsete tulemustega" – teiste sõnadega, lihtsalt vedamine. [[Kategooria:Investeerimisfondid]] igmutlubv2ph0a14br51xqmu71fvjzy 0 571271 7168410 7044573 2026-06-06T15:06:32Z ~2026-33507-64 231115 Lisatud lause välismaaklerite kasutamise kohta investeerimiskontoga 7168410 wikitext text/x-wiki '''Investeerimiskonto''' on [[pangakonto]], mille abil on võimalik [[finantsvara]]lt teenitava tulu maksustamist edasi lükata<ref>Rahandusministeerium (2010). Mis on investeerimiskonto? Kasutatud https://www.emta.ee/sites/default/files/eraklient/tulu-deklareerimine/tulu-finantsvaralt/investeerimiskonto_juhend_15-12-2010_-_avalik1.pdf </ref>. Investeerimiskonto abil saab investeerida finantsvarasse, näiteks avalikult pakutavatesse [[väärtpaber]]itesse, [[investeerimishoius]]tesse ja [[investeerimiskindlustus|investeerimiskindlustusega]] [[elukindlustusleping]]utesse. Avalikult kaubeldavate väärtpaberite alla kuuluvad [[börs]]il kaubeldavad [[aktsia]]d, [[Võlakiri|võlakirjad]], [[optsioon]]id, [[futuur]]id ja muud väärtpaberid. Investeeritava finantsvara hulka kuuluvad lisaks eelmainitule “[[alternatiivturg|alternatiivturul]] kaubeldavad aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid; [[Investeerimisfond|investeerimisfondide]] osakud; väärtpaberid, mille osas on tehtud avalik [[Emissioon|emissioon]]; teatud eriliigilised [[Tuletisinstrument|tuletisinstrumendid]]; rahaturuinstrumendid (lühiajalised võlaväärtpaberid)”. Kui isik soovib [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] või [[OECD|Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni]] riikide väärtpabereid, siis sellele piirangud puuduvad. Kuid muude riikide väärtpaberite omandamiseks tuleb kasutada EL-i või OECD liikmesriigi panga või investeerimisteenuste pakkuja teenuseid.<ref>LHV (''s.a.'') Mis on investeerimiskonto? Külastatud 13.11.2019 aadressil https://www.lhv.ee/index/index.cfm?id=10244&l3=et</ref> == Investeerimiskontolt tulumaksu arvestamine == Investeerimiskonto kasutaja peab hakkama tasuma [[Tulumaks|tulumaksu]] sel ajahetkel, kui tema kontolt tehtavad väljamaksed ületavad sissemakseid. Kui väljamaksed ei ületa sissemakseid, siis tulumaksuvabastus kehtib tingimusel, et finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks on kasutatud investeerimiskontot.<ref>EMTA (''s.a.'') Finantsvaralt saadud tulu maksustamine. Külastatud 13.11.2019 aadressil https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/finantsvaralt-saadud-tulu-maksustamine</ref> Näiteks kui investeerimiskonto sissemakse jääk on 5000 eurot ja väljamaksete suurus on 3000 eurot, siis ei ole konto kasutajal veel tulumaksukohustust tekkinud. Tulumaksukohustus tekib isikul siis, kui investeerimiskonto väljamaksed on suuremad kui 5000 eurot. == Konto valimise põhimõtted == Igapäevast [[Arvelduskonto|arvelduskontot]] ei ole soovitatav kasutada investeerimistegevuseks, sest vastasel juhul tuleb kõik sisse- ja väljamaksed deklareerida<ref>EMTA (''s.a''.) Finantsvaralt saadud tulu maksustamine. Külastatud 13.11.2019 aadressil https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/finantsvaralt-saadud-tulu-maksustamine</ref>. Seetõttu on soovitatav omada vähemalt kahte erinevat kontot: investeerimiskontot finantsvaraga seotud tehinguteks ja arvelduskontot igapäevasteks. Investeerimiskonto kaudu ei ole kasulik investeerida [[Pensionifond|pensionifondi]] ja [[Kogumispension|kogumispensioni]] lepingutesse, sest neid maksustatakse teistsuguse skeemi alusel. Investeerimiskontot kasutades ei ole samuti soovitatav investeerida noteerimata ettevõtte aktsiatesse ja osadesse, sest siis ei saa tulumaksukohustust edasi lükata.<ref>Rahandusministeerium (2010). Mis on investeerimiskonto? Kasutatud https://www.emta.ee/sites/default/files/eraklient/tulu-deklareerimine/tulu-finantsvaralt/investeerimiskonto_juhend_15-12-2010_-_avalik1.pdf </ref> Ühel isikul võib olla mitut investeerimiskontot erinevates pankades, kuid mitmel isikul ei tohi olla üks ühine konto. Kui isikul on avatud erinevates pankades investeerimiskonto, siis peab ta [[Maksuamet|maksuametile]] kõikide investeerimiskontode kohta eraldi aru andma.<ref>Rahandusministeerium (2010). Mis on investeerimiskonto? Kasutatud https://www.emta.ee/sites/default/files/eraklient/tulu-deklareerimine/tulu-finantsvaralt/investeerimiskonto_juhend_15-12-2010_-_avalik1.pdf </ref> Investeerimiskontot saab kasutada ka välismaiste maaklerfirmade kaudu, tingimusel et maakler asub EL-i või OECD liikmesriigis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Parimad investeerimisplatvormid Eestis 2026 |url=https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/parimad-investeerimisplatvormid-eesti |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.e-rahatarkus.ee |keel=et-EE}}</ref> == Investeerimiskonto sissemaksed == Investeerimiskonto sissemakseks loetakse igat sinna kontole laekunud kannet, kuid investeerimiskonto sissemakse ei ole<ref name="juhendid">AS SEB Pank. (2013). Investeerimistulude deklareerimise abimees. Külastatud 13.11.2019 aadressil https://web.archive.org/web/20191127204448/https://www.seb.ee/files/juhendid/investeerimistulude_deklareerimise_abimees_2013.pdf</ref>: * “[[finantsvara]] müügisumma laekumine”; * “[[ülekanne]] teiselt investeerimiskontolt”; * “finantsvaralt teenitud, [[Tulumaks|tulumaksuga]] maksustatavad [[Dividend|dividendid]] või [[Intress|intressid]], millelt ei ole tulumaksu väljamaksja poolt kinni peetud”. Lisaks saab sissemakseks arvestada<ref name="juhendid" />: * “olemasoleva konto kasutuselevõtmise puhul avamispäeva [[algsaldo|algsaldot]]”; * “finantsvara ostu [[teenustasu]], kui ostu ei olnud võimalik teha investeerimiskonto vahenditest”; * “kinkimise või [[Pärandumine|pärandamise]] teel saadud finantsvara soetamiseks tehtud kulutusi”. == Investeerimiskonto väljamaksed == Investeerimiskonto väljamakseks on<ref name="juhendid" />: * “igasugune investeerimiskontolt tehtud [[ülekanne]]”; * “finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamatult investeerimiskontole”; * “investeerimiskonto sulgemise korral [[kontojääk]], mida ei kanta teisele investeerimiskontole”. Väljamakseks ei loeta finantsvara omandamist ega ülekannet teisele investeerimiskontole<ref name="juhendid" />. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Investeerimine]] mkbli31x0c8ljz6o3hznbeo7mdsqrwl 0 571875 7168423 6917374 2026-06-06T15:28:52Z ~2026-33507-64 231115 /* Kellele tähtajaline hoius sobib */ 7168423 wikitext text/x-wiki '''Tähtajaline hoius''' on [[hoius]], mille puhul pannakse kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat [[intress]]i.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.minuraha.ee/et/investeerimine/investeerimisvoimaluste-vordlus/tahtajaline-hoius|pealkiri=Tähtajaline hoius|väljaanne=minuraha.ee|aeg=09.09.2019|vaadatud=25.11.2019|arhiivimisaeg=8.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200508204608/https://www.minuraha.ee/et/investeerimine/investeerimisvoimaluste-vordlus/tahtajaline-hoius|url-olek=ei tööta}}</ref> Kokkulepitud intressi tagab pank. Mida pikem on hoiuse tähtaeg, seda suurem on makstav intress. <ref name=":0" /> Pank võib kehtestanud tähtajalise hoiuse avamiseks miinimumsumma. Summa võib olla näiteks 100 või 300 eurot sõltuvalt pangast. <ref name=":0" /> Tähtajalise hoiuse puhul ei ole üldjuhul võimalik kokkulepitud perioodil teha täiendavaid sissemakseid ega väljamakseid. Kui hoiustaja soovib oma raha varem ehk enne hoiuse lõpptähtaja saabumist kasutada, kaotab ta üldjuhul õiguse intressile ehk talle tagastatakse üksnes hoiusele paigutatud summa. <ref name=":0" /> Suurim risk tähtajalise hoiuse puhul on panga võimalik pankrot. Kuid hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ühes pangas. <ref name=":0" /> Teenitud tulult peab maksma tulumaksu. <ref name=":0" /> == Tähtajalise hoiuse plussid ja miinused == {| class="wikitable" !Plussid !Miinused |- |Hoiustatud raha säilib 100% |Ei ole võimalik teha täiendavaid sissemakseid ega väljamakseid |- |Hoiustatud raha tagatud tagatisfondi määratud summa ulatuses (mitte rohkem kui 100 000 eurot ühe hoiustaja kohta ühes pangas) |Lepingu katkestamisel kaotab hoiustaja üldjuhul kogunenud intressi, võimalikud on ka muud rahalised kulud |- |Täpselt on teada, kui palju määratud aja jooksul teenib |Risk kaotada hoiustatav summa panga pankroti korral (v.a tagatisfondi tagatav summa) |- |Hoiustamine on võimalik nii eurodes kui ka teistes valuutades |Hoiuselt saadavalt tulult tuleb maksta tulumaksu |- |Võimalik valida erinevate hoiustamisperioodide vahel | rowspan="4" | |- |Lepingut sõlmida on lihtne |- |Ei nõua igapäevast jälgimist |- |Üldjuhul puudub lepingusõlmimistasu |} <ref name=":0" /> == Kellele tähtajaline hoius sobib == Tähtajaline hoius sobib inimesele, kes ei soovi võtta suuri riske.<ref name=":0" /> Tähtajaline hoius sobib ka lühiajaliste investeeringute korral, kui hoiustaja ei ole valmis investeerima toodetesse või teenustesse, mille väärtus võib lühemas ajaperspektiivis ka kahaneda. <ref name=":0" /> Tähtajalise hoiuse kasuks otsustades on oluline kindlasti teada kui pikka aega pole hoiustajal vaja tähtajalisele hoiusele paigutatavat raha kasutada. <ref name=":0" /> 2026. aasta seisuga pakuvad Eesti pangad tähtajalistele hoiustele intressimäärasid vahemikus 1,60–3,00% aastas, sõltuvalt pangast ja hoiuse tähtajast. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Parim tähtajaline hoius ja kogumiskonto Eestis 2026 |url=https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/parimad-intressi-maksvad-kontod-eestis |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.e-rahatarkus.ee |keel=et-EE}}</ref> == Pangahoiusega ei kaasne teenustasusid == Hoiust ei pea avama samas pangas, kus tehakse igapäevaarveldusi, vaid võib valida panga, kes pakub kõige suuremat intressi, sest pangahoiused on riiklikult tagatud ka panga pankroti korral. Teises pangas hoiuse avamise eelduseks on arvelduskonto avamine ning see on tasuta. Seega ei kaasne tähtajalisele hoiusele, kasutus- või kogumishoiusele raha panemisega täiendavaid kulusid. Hoiuselt teenitud intressilt tuleb maksta tulumaksu. <ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pangandus]] su9906ev10g012zj5lr5pwysx4cybth 0 572285 7168511 6804420 2026-06-06T21:09:29Z Sabelöga 93498 sündinud ... Boråsi 7168511 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon |nimi=Sofia Joons |pilt= |pildi suurus= |pildiallkiri= |sünninimi= |sünniaeg=1. detsember 1972 |sünnikoht= |surmaaeg= |surmakoht= |rahvus= |alma mater= |tegevusala=sotsioloogia, pärimusmuusika }} '''Malin Sofia Joons Gylling''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1972]] Lõuna-Rootsis [[Borås|Boråsi]]) on väliseestlasest [[sotsioloog]] ja ansambli [[Naised Köögis]] liige. == Elulugu == Kuigi Sofia Joons veetis lapsepõlve Rootsis, siis uudishimust Eesti vastu tuli ta 1994. aastal Eestisse, et selle maa kultuuri õppida. Nüüd elab Soomes. Haridusteed alustas Sofia Joons [[Västergötland]]is. Ta soovis muusikakoolis õppida ristflööti, kuid kuna sellele erialale oli konkurss liiga suur, valis ta erialaks [[viiul]]i, et järgmisel aastal minna ristflööti õppima. Kuna ta pandi [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrisse]] liiga vara mängima, kui oskused ei olnud veel nii vilunud, siis ei soovinud ta enam suures orkestris mängida. Talle hakkas huvi pakkuma hoopiski [[pärimusmuusika]], kuid tema kodumaakonnas seda ei õpetatud. Sofia Joonsi vanaema ja vanaisa olid sõja ajal Rootsi põgenenud eestlased, kes seal tutvusid ja abiellusid. Nende poeg, Sofia isa, ei rääkinud kodus eesti keelt, seega ei osanud seda ka Sofia. Umbes 11-aastaselt tutvus ta [[Borås]]i Eesti maja pühapäevakoolis naisega, kes õpetas seal [[rahvatants]]u. Nii ta hakkaski koos kolme teise rahvamuusikahuvilisega eesti kultuuri õppima.<ref name=":0">Haav, M. (2009). Laulud rändavad meieni läbi aja ja ruumi. ''Sakala,'' 1. september. Kasutatud 7.10.2019, <nowiki>https://sakala.postimees.ee/154889/laulud-randavad-meieni-labi-aja-ja-ruumi</nowiki></ref> 1990. aastal kohtus ta rahvusvahelises pärimusmuusikalaagris ETNO noorte eesti pärimusmuusikutega ja sai palju Eesti kohta teada, mis muutis Sofia Joonsi nägemust eestlastest.<ref name=":0" /><ref>''Imelikud juured: Rootsi-Eesti päritolu betooniinsener, sotsioloog ja muusik Malin Sofia Joons pihib, kuidas ta lapsena avastas, et ta väliseestlane on ning avab Rootsi väliseestluse tegelikku palet.'' (2004). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>http://kes-kus.ee/imelikud-juured-rootsi-eesti-paritolu-betooniinsener-sotsioloog-ja-muusik-malin-sofia-joons-pihib-kuidas-ta-lapsena-avastas-et-ta-valiseestlane-on-ning-avab-rootsi-valiseestluse-tegelikku-palet/</nowiki></ref> 1994. aastal tuli Joons kuueks kuuks Eestisse, sellele lisandus aasta [[Viljandi]]s, kus ta tegeles pärimusmuusikaga. Joons peab Viljandit ainsaks kohaks Eestis, kus saab vahetu kontakti eesti pärimuskultuuri loomeprotsessiga. Seejärel suundus Joons [[Tallinn]]a [[Eesti Humanitaarinstituut]]i eesti kultuuri õppima. Instituudis õppides käis ta vabakuulajana muu hulgas ka [[sotsioloogia]] loengutel ning valis erialaks muusikasotsioloogia, milles omandas magistrikraadi. Sotsioloogina on ta osalenud 2011. aastal projektis "Diskrimineerimine Eestis: elanikkonnaküsitlus". Ta oli Rootsi vähemusrahvuse kultuuri esimees Eestis.<ref>''Eesti Teadusinfosüsteem.'' (2018). Kasutatud 7.10.2019, <nowiki>https://www.etis.ee/CV/Sofia_Joons/est</nowiki></ref> Hiljem õppis Sofia Joons [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]s pärimusmuusika erialal, mille ta lõpetas 2012. aastal.<ref name=":0" /> Tahtes anda oma pojale Rootsi haridust, otsustas Sofia Joons pärast 19 aastat Eestis elamist Rootsi tagasi kolida. Kuigi ta räägib pojaga rootsi keeles, soovib ta ikkagi, et poeg Oskaril oleks side ka Eestiga, seega otsustas ta panna poja [[Stockholmi Eesti Kool]]i.<ref name=":1">Vainküla, K. (2013). Sofia Joons avameelselt oma raskest haigusest ja Eestist ärakolimisest. ''Eesti Ekspress,'' 13. juuni. Kasutatud 7.10.2019, <nowiki>https://ekspress.delfi.ee/kuum/sofia-joons-avameelselt-oma-raskest-haigusest-ja-eestist-arakolimisest?id=66279980</nowiki></ref> Ometi viis elu Sofia Joonsi hoopis Soome, tema tütar sündis 2016. aastal juba [[Helsingi]]s. Rootsi Kultuurifond Soomes toetas Sofia Joonsi loomingulist integratsiooni paariaastase loomestipendiumiga. Sel perioodil hakkas ta põhjalikumalt uurima ka [[soomerootslased|soomerootslaste]] pärimusmuusikat.<ref name="muusikud-m">[https://melu.goodnews.ee/muusikud-muusikast-sofia-joons/ Muusikud muusikast: Sofia Joons] Good News, 17.02.2019.</ref> == Muusika == Pärimusmuusikat õppis Sofia Joons Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusika osakonnas pärimusmuusika õppekaval. 2011. aastal kirjutas Joons lõputöö "Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs", mille eesmärk oli tuvastada ja välja tuua tegurid, mis on mõjutanud tema arusaamist pärimusmuusika muusikaareenidest ja pärimusmuusiku rollidest, mis eri viisil muusikalisi sõnumeid välja toovad. Oma töös kirjeldab ja analüüsib Joons kogu oma tegevust Eestis aastast 1994 eeldades, et tegelikud kogemused pärimusmuusika areenidelt peegelduvad visuaalse kuuldemängu "Vormsi perestroika" loomeprotsessis ja etenduses endas.<ref>Joons, S. (2011). ''Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs''. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, muusika osakond.</ref> 2018. aasta sügisel hakkas ta Facebookis pidama [[blogi]] "Sofia Joons: Music Detective on the East Coast of the Baltic Sea". 2019. aastal on Sofia Joons öelnud, et tunnebki end pärimusmuusikadetektiivina, ja selgitanud oma tegevust: ''"Ma vaatan eesti, eestirootsi, rootsi, soomerootsi ja soome pärimusmuusikat väga laialt ja otsin kokkupuutepunkte meie kultuuride, inimeste ja riikide vahel. Pärimusmuusikuna olen ka varem just sellisel uurival/mõtiskleval viisil loonud uut repertuaari. Ja tegelikult on see kõik väga lihtne. Tahan näha suurt ajaloolist pilti, et pärast enda fantaasiale toetudes luua väiksemaid pilte, mille sisse uued laulud ja lood sobitada."''<ref name="muusikud-m" /> === Ansambel Naised Köögis === Alates 2013. aastast on Sofia Joons üles astunud pärimusmuusikaansambli Naised Köögis liikmena koos [[Kristiina Ehin]]i, [[Katrin Laidre]] ja [[Kairi Leivo]]ga. Legendi järgi moodustus naisansambel õhtuti korraldavatel kokkusaamistel erinevates köökides, mille juurde kuulusid ka hõrgutavad road. Kokkusaamistel tekkinud aruteludest sündisid uued laulud ja lood, millest mitmetel on ühiskonnakriitiline sisu.<ref>Rebane, K. (2015). Folkkaunitarid bändist Naised köögis: duši all harjutame, köögis saame kokku! ''Kroonika,'' 26. juuli. Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://kroonika.delfi.ee/news/videod/videointervjuu-folkkaunitarid-bandist-naised-koogis-dusi-all-harjutame-koogis-saame-kokku?id=71993925</nowiki></ref> ==== Lood ==== * "See pole ainult sääskede ja siilide öö", november 2014 * "Tantsime koos", detsember 2014 * "Puudutus", juuni 2015 * "Viimased lumeta päevad", november 2015 * "Naised, naised", juuni 2016 * "Aasta ema", aprill 2017 (hittlugu, mis sai palju meediakära, sündis Siiri Oviiri lause ajendil, kus ta ütleb, et aasta emaks ei sobi üksikema) * "Eesti sünnipäevalaul", veebruar 2018 * "Igavesti heitlike tunnete tango", juuni 2018 * "#vingepapa", november 2018 * "Saatuse valss", detsember 2018 * "Kirovi tähtede all", märts 2019 * "Klaara ja Veera", aprill 2019<ref>''Youtube.'' Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://www.youtube.com/channel/UCeMVw2vXM3Kt78J2sDrFd9A/videos</nowiki></ref> == Tunnustus == * 2012 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2016 Kuldne Plaat, "Aasta uustulnuk"<ref>''Kuldne Plaat – koduleht.'' (2016). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://www.kuldneplaat.ee/2016</nowiki></ref> * 2017 Raadio 2 Aastahitt Eesti III koht<ref>''Raadio 2 Aastahiti 2017 võitis Põhja-Tallinn.'' (2017). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>http://info.err.ee/v/pressiteated/ffa1b13c-66e7-4c8f-9786-678abb5b1873/raadio-2-aastahiti-2017-voitis-pohja-tallinn</nowiki></ref> === Nominatsioon === * 2018 Eesti Muusikaauhinnad – nominent – aasta parim laul: "Aasta ema"<ref>''Eesti Muusikaauhindade koduleht'' (2018). Kasutatud 28.10.2019, <nowiki>https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2018-2/</nowiki></ref> == Isiklikku == Sofia Joonsil on poeg Oskar ja tütar.<ref name=":1" /><ref>Katharina Toomemets. [https://elu.ohtuleht.ee/762994/muusik-sofia-joons-sai-pisitutre-emaks Muusik Sofia Joons sai pisitütre emaks]. Õhtuleht. 04.10.2016.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Joons, Sofia}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] anxsjlwsu7uvklktqu93svww4n776x3 0 577835 7168373 6801003 2026-06-06T14:00:23Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7168373 wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Corvette Steregushchiy.jpg | pildiallkiri = Stereguštši-klassi "suur" korvett [[Peterburi]]s 2009. }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa]] | lipp = | nimi = | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = [[Severnaja Verf]], [[Amuuri Laevatehas]] | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = [[2007]] | teenistuse lõpp = | autasud = | saatus = | staatus = | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = Korvett (raske/suur korvett) | tüüp = | tonnaaž = | veeväljasurve = 1800-2200 t | mahutavus = | pikkus = 104,5 m | laius = 13 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 3,7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = | tekiehitus = | sõsarlaevad = üle 10 | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = | abimasinad = | käiturid = 2 sõukruvi | taglase tüüp = | mastide arv = | kiirus = 27 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = 2800 meremiili kiirusel 14 sõlme | sõidupiirkond = Avameri | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = 15 päeva | sõdureid = | meeskond = 99 | navigatsioonivahendid = | relvastus = 1× 100 mm või 130 mm [[kahur]] <br> 1× lähiõhutõrjekompleks või 12× õhutõrjeraketiseade <br> 2× 30 mm automaatkahur <br> 2× 4-330 mm torpeedoaparaati <br> 2× 4 raketiseade <br> 2× 14,5 mm kuulipilduja | soomustus = | lennuvahendeid = 1× [[helikopter]], 1× [[UAV]] | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} ' '''Stereguštši-klassi korvett''' (''Корвет / Малый сторожевой корабль проекта 20380 Стерегущий'') on [[Venemaa]]l valmistatud moodne [[lahing]]uotstarbeline [[sõjalaev]]aklass – [[korvett]]. == Klassifitseerimine == Kuna laeva mõõtmed ületavad tegelikult [[NATO]] mõistes [[korvett]]i, liigitatakse seda sageli NATO riikides ka fregatiks, hoolimata Venemaa-poolsest korveti-liigitusest. Samas on laeval hoolimata fregati mõõtmetest korveti tasemele jäänud autonoomsus. Tinglikult võiks Stereguštši-klassi korvetti liigitada ka "raskeks" või "suureks" korvetiks. == Kirjeldus == Korveti pikkus on 104,5 m (teistel andmetel 111,6 m), süvis 3,7 m (teistel andmetel 5 m), kiirus 27 sõlme. Meeskonnas on 99 liiget, neist 14 ohvitseri. Relvastuses on erinevad raketisüsteemid, kahurid, torpeedod ja pardahelikopter. Valmistatud on ka modifikatsioonid: * Projekt 20385 – tugevama relvastusega (Gremyashchiy-klass); * Projekt 20386 Merkuur – praktiliselt uue välimuse ja ehitusega laev. == Laevad == {| class="wikitable" |- ! Jrk-<br>nr ! Nimi ! Parda-<br>tähis ! Teenistusse<br> võetud ! Laevastikukoondis ! Staatus ! Teenistusest <br>välja arvatud ! Märkused, saatus |- | 1 | Stereguštši | 530 | 28.02.2008 | [[Balti laevastik]] | Teenistuses | | Alaliselt [[Kroonlinn]]as |- | 2 | Soobrazitelnõi | 531 | 14.10.2011 | Balti laevastik | Teenistuses | | |- | 3 | Boiki | 532 | 16.05.2013 | Balti laevastik | Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Sõja 1561. päev: Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/soja-1561-paev-ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> | | |- | 4 | Stoiki | 545 | 18.07.2014 | Balti laevastik | Teenistuses | | |- |5 |Merkuri |734 |13.05.2023 |[[Musta mere laevastik]] |Teenistuses | | |- | 6 | Strogi | | Plaanis 2026 | Musta mere laevastik | Veesatud | | |- | 7 | Soveršennõi | 333 | 20.07.2017 | [[Vaikse ookeani laevastik]] | Teenistuses | | |- | 8 | Gromki | 335 | 25.12.2018 | Vaikse ookeani laevastik | Teenistuses | | |- | 9 | Aldar Tsõdenžapov | 339 | 25.12.2020 | Vaikse ookeani laevastik | Teenistuses | | |- | 10 | Rezki | 343 | 14.09.2023 | Vaikse ookeani laevastik | Teenistuses | | |- |11 |Groznõi | |Plaanis 2026 |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- |12 |Bravõi | |Plaanis 2027 |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- |} == Ajalugu == Esimene laev võeti teenistusse 2007. aastal. Seda laevaklassi on kavas valmistada vähemalt 13 laeva, millest umbes pooled on juba kasutusele võetud. 4 seda klassi laeva on asunud teenistusse [[Balti laevastik]]us ja plaanitud on lisada veel 1-2. Hoolimata korvettide piiratud autonoomsusest on nendega võetud siiski ette ka pikki väljasõite nagu Läänemerelt Mustale merele ja Põhjamerele. Sel juhul on neile reeglina määratud kaasa [[tanker]]. == Vaata ka == * [[Karakurt-klassi korvett]] * [[Bujan-M-klassi korvett]] == Välislingid == {{Commons|Category:Steregushchiy class corvette}} * [http://russianships.info/eng/warships/project_20380.htm Russianships.info] * [https://www.youtube.com/watch?v=-MGQOX2rK5s T24] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni sõjalaevad]] fdniumbnmolk1qlhrs806tmkfqs1uio 7168386 7168373 2026-06-06T14:15:10Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7168386 wikitext text/x-wiki {{laeva infokasti algus | pilt = Corvette Steregushchiy.jpg | pildiallkiri = Stereguštši-klassi "suur" korvett [[Peterburi]]s 2009. }} {{laeva teenistuskäik | peida päis = | riik = [[Venemaa]] | lipp = | nimi = | nimetatud = | tellitud = | ehitaja = [[Severnaja Verf]], [[Amuuri Laevatehas]] | kiil maha pandud = | vette lastud = | üle antud = | kasutusele võetud = | kasutusest eemaldatud = | teenistuses alates = [[2007]] | teenistuse lõpp = | autasud = | saatus = | staatus = | märkused = }} {{laeva üldandmed | peida päis = | päise selgitus = | klass = Korvett (raske/suur korvett) | tüüp = | tonnaaž = | veeväljasurve = 1800-2200 t | mahutavus = | pikkus = 104,5 m | laius = 13 m | vabaparda kõrgus = | süvis = 3,7 m | sukeldumissügavus = | trümmi sügavus = | tekkide arv = | aparellid = | jääklass = | kere = | tekiehitus = | sõsarlaevad = üle 10 | kütuse tankid = | õli tankid = | mootorid = | peamasinad = | abimasinad = | käiturid = 2 sõukruvi | taglase tüüp = | mastide arv = | kiirus = 27 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] | sõidukaugus = 2800 meremiili kiirusel 14 sõlme | sõidupiirkond = Avameri | päästevarustus = | kandevõime = | autokohti = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | autonoomsus = 15 päeva | sõdureid = | meeskond = 99 | navigatsioonivahendid = | relvastus = 1× 100 mm või 130 mm [[kahur]] <br> 1× lähiõhutõrjekompleks või 12× õhutõrjeraketiseade <br> 2× 30 mm automaatkahur <br> 2× 4-330 mm torpeedoaparaati <br> 2× 4 raketiseade <br> 2× 14,5 mm kuulipilduja | soomustus = | lennuvahendeid = 1× [[helikopter]], 1× [[UAV]] | moto = | hüüdnimi = | märkused = | vapp = }} ' '''Stereguštši-klassi korvett''' (''Корвет / Малый сторожевой корабль проекта 20380 Стерегущий'') on [[Venemaa]]l valmistatud moodne [[lahing]]uotstarbeline [[sõjalaev]]aklass – [[korvett]]. == Klassifitseerimine == Kuna laeva mõõtmed ületavad tegelikult [[NATO]] mõistes [[korvett]]i, liigitatakse seda sageli NATO riikides ka fregatiks, hoolimata Venemaa-poolsest korveti-liigitusest. Samas on laeval hoolimata fregati mõõtmetest korveti tasemele jäänud autonoomsus. Tinglikult võiks Stereguštši-klassi korvetti liigitada ka "raskeks" või "suureks" korvetiks. == Kirjeldus == Korveti pikkus on 104,5 m (teistel andmetel 111,6 m), süvis 3,7 m (teistel andmetel 5 m), kiirus 27 sõlme. Meeskonnas on 99 liiget, neist 14 ohvitseri. Relvastuses on erinevad raketisüsteemid, kahurid, torpeedod ja pardahelikopter. Valmistatud on ka modifikatsioonid: * Projekt 20385 – tugevama relvastusega (Gremyashchiy-klass); * Projekt 20386 Merkuur – praktiliselt uue välimuse ja ehitusega laev. == Laevad == {| class="wikitable" |- ! Jrk-<br>nr ! Nimi ! Parda-<br>tähis ! Teenistusse<br> võetud ! Laevastikukoondis ! Staatus ! Teenistusest <br>välja arvatud ! Märkused, saatus |- | colspan="8" |'''Projekt 20380''' |- | 1 | Stereguštši | 530 | 28.02.2008 | [[Balti laevastik]] | Teenistuses | | Alaliselt [[Kroonlinn]]as |- | 2 | Soobrazitelnõi | 531 | 14.10.2011 | Balti laevastik | Teenistuses | | |- | 3 | Boiki | 532 | 16.05.2013 | Balti laevastik | Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-03 |pealkiri=Sõja 1561. päev: Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis |url=https://www.err.ee/1610044861/soja-1561-paev-ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> | | |- | 4 | Stoiki | 545 | 18.07.2014 | Balti laevastik | Teenistuses | | |- |5 |Merkuri |734 |13.05.2023 |[[Musta mere laevastik]] |Teenistuses | | |- | 6 | Strogi | | Plaanis 2026 | Musta mere laevastik | Veesatud | | |- | 7 | Soveršennõi | 333 | 20.07.2017 | [[Vaikse ookeani laevastik]] | Teenistuses | | |- | 8 | Gromki | 335 | 25.12.2018 | Vaikse ookeani laevastik | Teenistuses | | |- | 9 | Aldar Tsõdenžapov | 339 | 25.12.2020 | Vaikse ookeani laevastik | Teenistuses | | |- | 10 | Rezki | 343 | 14.09.2023 | Vaikse ookeani laevastik | Teenistuses | | |- |11 |Groznõi | |Plaanis 2026 |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- |12 |Bravõi | |Plaanis 2027 |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- | colspan="8" |'''Projekt 20385''' |- |1 |Gremjaštši |337 |29.12.2020 |[[Vaikse ookeani laevastik]] |Teenistuses | | |- |2 |Provornõi | |Plaanis 2026 |Vaikse ookeani laevastik |Veesatud | | |- |3 |Buinõi | | |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- |4 |Razumnõi | | |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- |5 |Bõstrõi | | |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- |6 |Retivõi | | |Vaikse ookeani laevastik |Ehitamisel | | |- | colspan="8" |'''Projekt 20386''' |- |1 |Derzki | |Plaanis 2027 |[[Põhjalaevastik]] |Veesatud | | |- |} == Ajalugu == Esimene laev võeti teenistusse 2007. aastal. Seda laevaklassi on kavas valmistada vähemalt 13 laeva, millest umbes pooled on juba kasutusele võetud. 4 seda klassi laeva on asunud teenistusse [[Balti laevastik]]us ja plaanitud on lisada veel 1-2. Hoolimata korvettide piiratud autonoomsusest on nendega võetud siiski ette ka pikki väljasõite nagu Läänemerelt Mustale merele ja Põhjamerele. Sel juhul on neile reeglina määratud kaasa [[tanker]]. == Vaata ka == * [[Karakurt-klassi korvett]] * [[Bujan-M-klassi korvett]] == Välislingid == {{Commons|Category:Steregushchiy class corvette}} * [http://russianships.info/eng/warships/project_20380.htm Russianships.info] * [https://www.youtube.com/watch?v=-MGQOX2rK5s T24] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni sõjalaevad]] 59hg37f9drzwz6qe2fe5pfsa73yjbbz 0 581994 7168556 6635485 2026-06-06T23:10:15Z Ollin Masa 227337 Pilt 7168556 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tapley Seaton | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner]] | ametiajaalgus = 19. mai 2015 <br/> <small>Kohusetäitja: 19. mai 2015 – 2. september 2015</small> | ametiajalõpp = 31. jaanuar 2023 | eelmine = [[Edmund Lawrence]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = [[28. juuli]] [[1950]] | sünnikoht = [[Saint Kitts]], [[Saint Kitts ja Nevis]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|06|30|1950|07|28}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Norman Manley õigusteaduskool]] <br/> [[Hugh Woodingu õigusteaduskool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[File:Tapley Seaton 2018.jpg|thumb|Samuel Weymouth Tapley Seaton (2018)]] '''Samuel Weymouth Tapley Seaton''' ([[28. juuli]] [[1950]] – [[30. juuni]] [[2023]]) oli [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] advokaat, kes oli alates 19. maist 2015 kuni 31. jaanuarini 2023 [[Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner]]. Ta sai kindralkuberneri kohusetäitjaks 19. mail 2015, kui [[Edmund Lawrence]] tagasi astus. [[Elizabeth II]] nimetas ta 1. septembril 2015 [[Saint Kittsi ja Nevise peaministrite loend|peaminister]] [[Timothy Harris]]e ettepanekul ametlikult riigi kindralkuberneriks.<ref>{{Cite web|title = S. W. Tapley Seaton Appointed As Governor General:: The St. Kitts-Nevis Observer|url = http://www.thestkittsnevisobserver.com/2015/08/28/governor-general.html|website = www.thestkittsnevisobserver.com|accessdate = 13. detsember 2015|url-status = dead|archiveurl = https://web.archive.org/web/20150918231945/http://www.thestkittsnevisobserver.com/2015/08/28/governor-general.html|archivedate = 18. september 2015}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Edmund Lawrence]] | nimi=[[Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner]] | aeg= 2015–2023 | järgnev= [[Marcella Liburd]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Seaton, Tapley}} [[Kategooria:Saint Kittsi ja Nevise inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2023]] m6roujzglfv2qihxaj32kin2xyl5x9b 0 584080 7168576 6028689 2026-06-07T04:28:54Z Kuriuss 38125 7168576 wikitext text/x-wiki '''"Strange Days"''' on ansambli [[The Doors]] teine stuudioalbum. See ilmus [[25. september|25. septembril]] [[1967]] plaadifirma [[Elektra Records]] kaudu. Album oli edukas, jõudis US Billboard 200 edetabelis 3. kohale ning sai lõpuks [[Plaatinaplaat|plaatinaplaadi]] staatuse. Albumil on top-30 singlid "[[People Are Strange]]" ja "[[Love Me Two Times]]". Kõikide lugude autorid on [[John Densmore]], [[Robbie Krieger]], [[Ray Manzarek]] ja [[Jim Morrison]]. 2003. aastal koostatud [[Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema albumi loend]]is asub see 407. kohal, jäädes siiski maha albumitest "[[The Doors (album)|The Doors]]" (42. koht) ja "[[L.A. Woman]]" (362. koht). ==Lood== ;A-pool #"Strange Days" – 3:09 #"You're Lost Little Girl" – 3:03 #"Love Me Two Times" – 3:16 #"Unhappy Girl" – 2:00 #"Horse Latitudes" – 1:35 #"Moonlight Drive" – 3:04 ;B-pool #"People Are Strange" – 2:12 #"My Eyes Have Seen You" – 2:29 #"I Can't See Your Face in My Mind" – 3:26 #"When the Music's Over" – 10:59 [[Kategooria:The Doors]] [[Kategooria:1967. aasta albumid]] r6ec7l76c8ksjud4qqwrjm7boi2s2b0 0 588839 7168565 7102737 2026-06-07T03:56:30Z Kuriuss 38125 Karikal ei ole finaali, karikavõistlustel on. 7168565 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Erik_Haula_2018-02-04_1.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Valgevene 2014]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2009. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|USA 2009]]|}} }} '''Erik Haula''' (sündinud [[23. märts]]il [[1991]] [[Pori]]s) on [[Soome]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[NHL]]-i klubis [[New Jersey Devils]] [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]]. Jäähokit hakkas Haula mängima Soome klubis [[Ässät]]. 2009. aastal valis [[Minnesota Wild]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 182. valikuna. Aastatel 2010–2013 mängis Haula [[Minnesota Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. Hooaja 2012–13 lõpus debüteeris ta [[American Hockey League]]'i klubis [[Houston Aeros]]. NHL-is tegi ta Wildi meeskonnas debüüdi 29. novembril 2013 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 18. jaanuaril 2014 mängus [[Dallas Stars]]i vastu. Aastatel 2014–2017 mängis ta kolm hooaega Wildi põhikoosseisus. Aastatel 2017–2019 mängis ta kaks hooaega [[Vegas Golden Knights]]i ridades ja jõudis 2018. aastal klubiga [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] finaali. 2019. aasta juunis siirdus ta [[Carolina Hurricanes]]i. 2020. aasta veebruaris liitus ta [[Florida Panthers]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/panthers/news/panthers-acquire-haula-wallmark-luostarinen-priskie-from-carolina/c-315472686 "Panthers acquire Haula, Wallmark, Luostarinen, Priskie from Carolina"]. Florida Panthers. 24.2.2020. Vaadatud 5.8.2020</ref> 2020. aasta detsembris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Nashville Predators]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/predators/news/predators-sign-erik-haula-to-one-year-contract/c-319871942 "Predaotrs sign Erik Haula to one-year contract"]. Nashville Predators. 23.12.2020. Vaadatud 25.12.2020</ref> 2021. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Boston Bruins]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/bruins/news/boston-bruins-announce-free-agent-signings-and-transactions/c-325850554 "Bruins announce free agent signings and transactions"]. nhl.com. 28.7.2021. Vaadatud 24.10.2021</ref> Vaatamata tagasihoidlikule algusele tegi ta [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] NHL-is oma paremuselt teise hooaja (18+26). 2022. aasta juulis kaubeldi Haula Bruinsist [[Pavel Zacha]] vastu New Jersey Devilsi.<ref>{{cite web |title=Zacha traded to Bruins by Devils for Haula |url=https://www.nhl.com/news/pavel-zacha-traded-to-boston-bruins-by-new-jersey-devils-for-erik-haula/c-334789472 |publisher=National Hockey League |access-date=13 July 2022 |date=13 July 2022}}</ref> [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Haula [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/erik-haula-8475287 Erik Haula NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=120930 Erik Haula lehel hockeydb.com] {{New Jersey Devilsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Haula, Erik}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 1cmmcv7zn4b98vo98zau33gwqnejnww 0 589393 7168648 7015993 2026-06-07T09:18:47Z ~2026-33708-39 231165 /* Isiklikku */ 7168648 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ott-Henrik Raidmets''' (sündinud [[11. märts]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] [[näitleja]] ja [[jalgpallur]]. Ta lõpetas aastal [[2012]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i ja aastal [[2016]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (27. lend). Ta on aastast [[2016]] [[Pärnu]] teatri [[Endla (teater)|Endla]] näitleja. Ta mängib jalgpalli klubis [[Tallinna FC Reaal]].<ref>http://jalgpall.ee/voistlused/393/team/145</ref> == Rolle == {{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}} ===== Endla teatri lavastuses ===== * Ciro Parondi ("Rocco ja tema vennad", 2024) * sepp Juhan ("Mäeküla piimamees", 2023) * Raamatukaupmehe poeg ja Ameerika sõdur ("15 meetrit vasakule", 2023) * Rjumin ("Suvitajad", 2022) * Kusta, Kraavikaevaja ("Põrgupõhja uus Wanapagan", 2021 * lavastaja ja tõlkija ("Must lind" 2021) * Joel ja Valgusingel "Valgusingel", 2021) * Artur ("Tango", 2020) * Paul ("Nagu süldikeeduvesi", 2020) * Luiskam ("Oliver Twist", 2019) * erinevad rollid ("Ihu paradiis", 2019) * Ott Pärn ("Pulli kirves", 2018) * Kalmu Eedi ("Elu ja armastus", 2018) * erinevad rollid ("Mehed, meri, maa ja naised", 2017) * Raimond ("Väljast väiksem kui seest", 2017) * hästi kaval rebane ("Operatsioon Kintsutükk", 2017) * Mihkel Jürimäe ("Inimesed akendel", 2017) * Härra Lawson ("Mitte praegu, kallis!", 2016) * Ohvitser, Sisalik Bill, Konn-teener, Ärtu soldat ("Alice Imedemaal", 2016) * Isa, Tuudur, Lihunik ja Kevin ("Uhkus ja eelarve", 2016) ==Isiklikku== Tema isa on [[Artur Raidmets]]. Tema elukaaslane on olnud näitleja [[Saara Nüganen]].<ref>[https://menu.err.ee/1609112954/saara-nuganen-ma-ei-ole-sellega-kunagi-kekanud-et-mu-vanemad-naitlejad-on Saara Nüganen: ma ei ole sellega kunagi kekanud, et mu vanemad näitlejad on] Menu, 27. september 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2024</ref> Neil on [[2023]]. aasta veebruaris sündinud poeg, kellele näitleja [[Ruut Tarmo]] auks pandi nimeks Ruut.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120150346/palju-onne-naitlejatepaar-saara-nuganen-ja-ott-raidmets-said-lapse Palju õnne! Näitlejatepaar Saara Nüganen ja Ott Raidmets said lapse] Kroonika, 1. märts 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2024</ref> Tema vend on Stiven Raidmets == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.endla.ee/inimesed/ott-raidmets Ott-Henrik Raidmets Endla teatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Raidmets, Ott-Henrik}} [[Kategooria:Endla näitlejad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 6r4n3x8tf1v07tu30c43lwc3oxkz2aa 7168649 7168648 2026-06-07T09:25:12Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-33708-39|~2026-33708-39]] ([[User talk:~2026-33708-39|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2025-33065-94|~2025-33065-94]]. 7015993 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ott-Henrik Raidmets''' (sündinud [[11. märts]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on [[eesti]] [[näitleja]] ja [[jalgpallur]]. Ta lõpetas aastal [[2012]] [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i ja aastal [[2016]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (27. lend). Ta on aastast [[2016]] [[Pärnu]] teatri [[Endla (teater)|Endla]] näitleja. Ta mängib jalgpalli klubis [[Tallinna FC Reaal]].<ref>http://jalgpall.ee/voistlused/393/team/145</ref> == Rolle == {{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}} ===== Endla teatri lavastuses ===== * Ciro Parondi ("Rocco ja tema vennad", 2024) * sepp Juhan ("Mäeküla piimamees", 2023) * Raamatukaupmehe poeg ja Ameerika sõdur ("15 meetrit vasakule", 2023) * Rjumin ("Suvitajad", 2022) * Kusta, Kraavikaevaja ("Põrgupõhja uus Wanapagan", 2021 * lavastaja ja tõlkija ("Must lind" 2021) * Joel ja Valgusingel "Valgusingel", 2021) * Artur ("Tango", 2020) * Paul ("Nagu süldikeeduvesi", 2020) * Luiskam ("Oliver Twist", 2019) * erinevad rollid ("Ihu paradiis", 2019) * Ott Pärn ("Pulli kirves", 2018) * Kalmu Eedi ("Elu ja armastus", 2018) * erinevad rollid ("Mehed, meri, maa ja naised", 2017) * Raimond ("Väljast väiksem kui seest", 2017) * hästi kaval rebane ("Operatsioon Kintsutükk", 2017) * Mihkel Jürimäe ("Inimesed akendel", 2017) * Härra Lawson ("Mitte praegu, kallis!", 2016) * Ohvitser, Sisalik Bill, Konn-teener, Ärtu soldat ("Alice Imedemaal", 2016) * Isa, Tuudur, Lihunik ja Kevin ("Uhkus ja eelarve", 2016) ==Isiklikku== Tema isa on [[Artur Raidmets]]. Tema elukaaslane on olnud näitleja [[Saara Nüganen]].<ref>[https://menu.err.ee/1609112954/saara-nuganen-ma-ei-ole-sellega-kunagi-kekanud-et-mu-vanemad-naitlejad-on Saara Nüganen: ma ei ole sellega kunagi kekanud, et mu vanemad näitlejad on] Menu, 27. september 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2024</ref> Neil on [[2023]]. aasta veebruaris sündinud poeg, kellele näitleja [[Ruut Tarmo]] auks pandi nimeks Ruut.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120150346/palju-onne-naitlejatepaar-saara-nuganen-ja-ott-raidmets-said-lapse Palju õnne! Näitlejatepaar Saara Nüganen ja Ott Raidmets said lapse] Kroonika, 1. märts 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2024</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.endla.ee/inimesed/ott-raidmets Ott-Henrik Raidmets Endla teatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Raidmets, Ott-Henrik}} [[Kategooria:Endla näitlejad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] pbg9fw4syiqs0b82xvvhorzd0die8jo 0 593074 7168707 6998399 2026-06-07T11:20:01Z Marcin 303 194712 7168707 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dąbrowa Górnicza | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dąbrowa Górnicza | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Palac Kultury Zaglebia Dabrowa Gornicza 2.jpg | pildiallkiri = Kultuuripalee hoone Dąbrowa Górniczas | lipp = POL_Dąbrowa_Górnicza_flag.svg | lipu_link = [[Dąbrowa Górnicza lipp]] | vapp = POL Dąbrowa Górnicza COA.svg | vapi_link = [[Dąbrowa Górnicza vapp]] | pindala = | elanikke = 112 408 (31.12.2024) | asendikaart = Poola }} '''Dąbrowa Górnicza''' on maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]. Dąbrowa Górnicza asub [[Katowice]]st ligikaudu 14 km idakirdes. Piirkonnas alustati [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamist [[1785]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks asula [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[1807]]–[[1815]] oli asula [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks Tuliszków [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu. [[19. sajand]]il kujunes Dąbrowa Górnicza mäetööstuse ja metallurgia keskuseks. Linnaõigused sai Dąbrowa Górnicza [[1916]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dabrowa-Gornicza;3890981.html Dąbrowa Górnicza] Encyklopedia PWN</ref> == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Altševsk]], [[Ukraina]] *{{Riigi ikoon|Moldova}} [[Câmpulung Moldovenesc]], [[Moldova]] *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mediaș]], [[Rumeenia]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Studénka]], [[Tšehhi]] ==Viited== {{viited}} {{Sileesia vojevoodkond}} [[Kategooria:Sileesia vojevoodkonna linnad]] mc1pi61u8bsfwi0cj1ojhsczgs06umx 7168708 7168707 2026-06-07T11:25:00Z Velirand 67997 /* Sõpruslinnad */ 7168708 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dąbrowa Górnicza | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dąbrowa Górnicza | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Palac Kultury Zaglebia Dabrowa Gornicza 2.jpg | pildiallkiri = Kultuuripalee hoone Dąbrowa Górniczas | lipp = POL_Dąbrowa_Górnicza_flag.svg | lipu_link = [[Dąbrowa Górnicza lipp]] | vapp = POL Dąbrowa Górnicza COA.svg | vapi_link = [[Dąbrowa Górnicza vapp]] | pindala = | elanikke = 112 408 (31.12.2024) | asendikaart = Poola }} '''Dąbrowa Górnicza''' on maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]. Dąbrowa Górnicza asub [[Katowice]]st ligikaudu 14 km idakirdes. Piirkonnas alustati [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamist [[1785]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks asula [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[1807]]–[[1815]] oli asula [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks Tuliszków [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu. [[19. sajand]]il kujunes Dąbrowa Górnicza mäetööstuse ja metallurgia keskuseks. Linnaõigused sai Dąbrowa Górnicza [[1916]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dabrowa-Gornicza;3890981.html Dąbrowa Górnicza] Encyklopedia PWN</ref> == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Altševsk]], [[Ukraina]] *{{Riigi ikoon|Moldova}} [[Câmpulung Moldovenesc]], [[Rumeenia]] *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Mediaș]], [[Rumeenia]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Studénka]], [[Tšehhi]] ==Viited== {{viited}} {{Sileesia vojevoodkond}} [[Kategooria:Sileesia vojevoodkonna linnad]] bc8q8gd5v2156apgnazwtwd3mfw2zva 0 593168 7168529 6911419 2026-06-06T21:48:11Z Evlper 104506 /* St. Ignazio kabel */ 7168529 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik |Nimi=Andrea Pozzo |Sünniaeg=30.11.1642 |Sünnikoht=Trento, Itaalia |Surmaaeg=31.08.1709 |Surmakoht=Viin, Austria |Kunstivool=barokk |Tuntud teoseid=Sant' Ignazio kiriku kesklöövi laemaal |Tegevusala=maalikunstnik, arhitekt ja kunstiteoreetik |Pilt=Andrea_Pozzo,_autoportrait.jpg |Pildi info=Kunstniku autoportree}} '''Andrea Pozzo''' ([anˈdrɛːa ˈpottso]; ladinapäraselt ''Andreas Puteus''; [[30. november]] [[1642]] [[Trento]] – [[31. august]] [[1709]] [[Viin]]) oli itaalia [[Jesuiidid|jesuiit]], [[barokk|baroki]]ajastu [[maalikunstnik]], [[arhitekt]] ja kunstiteoreetik. Pozzo astus jesuiitide ordusse juba varajases nooruses ja tema kunstiline tegevus on seotud ka ordu tohutute kunstiettevõtetega. Tema meistriteos, Rooma jesuiitide kirikute [[Rooma Il Gesù kirik|Il Gesu]] ja [[Sant'Ignazio]] sisekujundus, määras mitmeks põlvkonnaks hilisbarokkstiilis kirikute sisekujundamise viisi peaaegu kogu Euroopas<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/p/pozzo/biograph.html|pealkiri=POZZO, Andrea|väljaanne=Web Gallery of Art|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Tema fresko Sant'Ignazio kirikus koos perspektiivse, ruumi laiendava illusoorse arhitektuuriga ja ülal taevasse keerleva ilmega pakkus eeskuju, mida kopeeriti mitmes jesuiitide ordu Itaalia, Austria ja Saksamaa kirikutes. Pozzo avaldas oma kunstilised ideed graveeringutega illustreeritud teoreetilises teoses "Prospettiva de ’pittori a architetti"<ref name=":3" />. == Elukäik == Andrea Pozzo sündis [[Trento]]s Milanost pärit isa Jacopo ja tema naise Lucia peres. Kuni 17. eluaastani õppis Andrea Trento jesuiitide koolis, kuid kuna tema õppetulemused olid küllalt kasinad, andis isa ta õpipoisiks maalikunstnikule.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Costamagna, M.|pealkiri=Imagine Math: Between Culture and Mathematics|aasta=2012|koht=Milano|kirjastus=Springer|lehekülg=57–70|artikkel=Andrea Pozzo: Art, Culture and Mathematics|toimetaja=Michelle Emmer}}</ref> Arvatakse, et Andrea õppis [[perspektiiv]]i kasutama just teatri jaoks dekoratsioone maalides.<ref name=":0" /> Oma kunstiharidust jätkas Andrea [[Como]]s ja [[Milano]]s, kus astus detsembris 1665 [[Jesuiitide ordu|Jesuiitide Ordu]] liikmeks.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Andersen, K.|pealkiri=Geometrical Objects: Architecture and the Mathematical Sciences 1400–1800|aasta=2014|kirjastus=Springer|lehekülg=165–188|artikkel=The Master of Painted Architecture: Andrea Pozzo, S. J. and His Treatise on Perspective|toimetaja=Anthony Gerbino}}</ref> Kuigi Pozzo elukäigust on vähe teada, pärinevad need vähesedki infokillud just jesuiitide aastaaruannetest, kus Andreat on ajavahemikus 1670–1705 hinnatud tema suure kunstiande poolest.<ref name=":0" /> [[Keiser Leopold I]] kutsel kolis Pozzo 1704. aastal Viini, kus ta töötas valitseja, õukonna, vürst Johann Adam von Liechtensteini, erinevate usuliste ordude ja kirikute heaks<ref name=":3" />. Mõned tema ülesanded olid dekoratiivse, juhusliku iseloomuga (kiriku- ja teatrimaastik) ning need hävitati peagi. Tema olulisim Viinis säilinud teos on [[Liechtensteini palee]] monumentaalne laefresko – „Heraklese võidukäik“, mida allikate sõnul kaasaegsed väga imetlesid. Mõned tema Viini altarimaalid on samuti säilinud ([[Viini Jesuiitide kirik]]). Tema altarimaalide ja illusoorsete laefreskode kompositsioonidel oli palju järgijaid Ungaris, [[Böömimaa]]l, [[Moraavia]]s ja isegi Poolas. Pozzo jäi Jesuiitide ordu [[Ilmikvend|ilmikvennaks]] oma surmani 1709. aastal. Ta on maetud Viini Jesuiitide kirikusse.<ref name=":1" /> == Teoseid == [[Fail:Chapel S. Ignazio Gesu Rome.jpg|pisi|339x339px|St. Ignazio kabeli altar Il Gesù kirikus]] === Il Gesù kirik Roomas === [[Rooma Il Gesù kirik]] on jesuiitide peakirik ja asub Roomas Gesù väljakul. Kiriku fassaad on "esimene tõeline barokkfassaad" ning on ühtlasi barokkarhitektuuri üks kuulsamaid näiteid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Whitman, N. T.|pealkiri=The Journal of the Society of Architectural Historians|aasta=1970|koht=|kirjastus=|lehekülg=108|artikkel=Roman Tradition and the Aedicular Façade|köide=29|url=}}</ref> Andrea Pozzo maalitud on kiriku altarimaal "Püha Francesco Borgia palves" ning St. Ignazio kabel. ==== St. Ignazio kabel ==== Efektne ja luksuslik St. Ignazio kabel koos pühaku hauaga asub kiriku ristlõike vasakul küljel. Kabeli altar kujutab [[Püha kolmainsus|püha kolmainsust]] maakera kohal. Arvati, et Maad esindav [[lasuurkivi]] on maailma suurim tükk seda kivimit, kuid tegelikult on see lasuurkivi sisaldav mörditükk<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.khanacademy.org/humanities/renaissance-reformation/baroque-art1/baroque-italy/v/pozzo-st-ignatius-chapel-il-gesu-rome-commissioned-in-1695|pealkiri=Pozzo, Saint Ignatius Chapel, Il Gesù|väljaanne=Khan Academy|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Neli lasuriidiga kaetud sammast ümbritsevad Pierre Legrose'i loodud St. Ignazio kuju. Viimane on koopia, ilmselt Adamo Tadolini poolt, kes töötab Antonio Canova stuudios. Paavst [[Pius VI]] lasi esialgse hõbekuju sulatada, näiliselt maksmaks sõjatasu [[Napoleon I|Napoleonile]], nagu see kehtestati [[Tolentino leping|Tolentino lepinguga]] 1797. aastal<ref name=":4" />. St. Ignazio kabelis asub ka taastatud ''macchina barocca'' ehk Pozzo lavatõstuk. Päeval on St. Ignazio kuju peidetud suure maali taha, kuid igal pärastlõunal kell 17.30 kõlab vali muusika ja maal libiseb alla, paljastades kuju, mille esile toomiseks on see valgustatud mitmete prožektoritega<ref name=":4" />. === Sant' Ignazio kirik Roomas === [[Fail:Falsa cupola di Sant'Ignazio.jpg|pisi|322x322px|Sant'Ignazio kiriku maalitud kuppel]] Jesuiitide ordu loojale [[Ignatius Loyola|pühale Ignatiusele Loyolast]] pühitsetud barokkstiilis kirik Roomas on ehitatud aastatel 1626–1650 ning seda kasutati esialgu kabelina.<ref>{{Netiviide|autor=Society of Jesus|url=http://www.chiesasantignazio.org/|pealkiri=Official Website of the Church of St Ignatius of Loyola at Campus Martius|väljaanne=|aeg=2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081211232809/http://www.chiesasantignazio.org/}}</ref> Kirik oli kaunistusteta isegi pärast selle pühitsemist 1642. aastal ning vaidluste pärast kiriku ehitamise rahastajatega jäi ehitamata planeeritud kuppel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Bösel, Richard|url=www.oxfordartonline.com|pealkiri=Andrea Pozzo [Puteus]|väljaanne=Oxford Art Online|aeg=1996|vaadatud=}}</ref> Andrea Pozzo töötas kirikus aastatel 1665–1694, maalides nii [[Lööv|kesklöövi]] laefresko kui ka lahendades ka kupli probleemi – 18-meetrise diameetriga lõuendile maalis ta optilise illusioonina tunduva kupli sisu, mis kinnitub kesklöövile.<ref name=":1" /> Kesklöövi tasapinnasele laele maalis Pozzo aga allegooria püha Ignazio [[Apoteoos|apoteoosist]]. Fresko on 17 meetrit pikk ning kujutab taevastesse kõrgustesse tõusvat sammastega lage, mis on kaunistatud paljude figuuridega. Kiriku põrandal kindlas kohas seistes, mis märgitud metallplaadikesega, avaneb vaatajale illusioon helesinisest laotusest, mille keskel Jeesus Kristus ning nurkades neli suurt isikustatud mandrit – Euroopa, Ameerika, Aasia ja Aafrika – kui jesuiitliku missiooni eesmärgi kehastus. [[Vastureformatsioon]]i mõjul on freskol kujutatud tavapäraste evangelistide või teadjameeste asemel [[Vana testament|vana testamendi]] kangelasi: [[Juudit]] ja [[Olovernes]], [[Taavet]] ja [[Koljat]], [[Simson]] ja [[Vilistid]].<ref name=":2" /> [[Fail:Sant'Ignazio ceiling.jpg|pisi|Sant'Ignazio kiriku kesklöövi lagi|vasakul]] [[Fail:Andrea Pozzo - Apoteose de Hércules.jpg|vasakul|pisi|Liechtensteini palee Heraklese saali laemaal]] === "Heraklese võidukäik" === Viinis asuva Liechtensteini palee [[Herakles]]e saali laemaal jutustab Kreeka mütoloogia tegelase [[Heraklese vägitööd]]est ja tema [[Olümpos]]e mäele saabumisest. Pozzo kujutab Herculese lugu lapsepõlvest alates, kui ta kägistas maod, mille [[Juno]] tema hälli pani, kuni võiduni [[Nemea lõvi]] ja teiste koletiste üle. Kujutatud on ka [[Antaeus]]e ja [[Amazonas]]e ületamine ning lõpuks Heraklese võidukäik Olümposele saabumisel. Nende episoodide vahele on põimitud ja pronksreljeefide jäljenditena maalitud muudki Heraklese müüdi stseenid. Võlvi keskmik juhatab pilgu üles, taevase ruumi illusiooni, mis tähistab kõigi maiste rännakute lõppu<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.liechtensteincollections.at/en/pages/artbase_main.asp?module=browse&action=m_work&lang=en&sid=87294&oid=W-278200921321747|pealkiri=Andrea Pozzo; Ceiling Fresco in the Hercules Hall of the Liechtenstein Summer Palace|väljaanne=Liechtenstein. The Princely Collections|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Pozzo nägi fresko kallal vaeva neli aastat, kinnitades lõpparuande 22. oktoobril 1708<ref name=":5" />. See laemaal on virtuoosse kunstniku töö, mille valmimisel on täpselt välja arvestatud, kuidas oma kunstilisi eesmärke saavutada suurima vahendite kokkuhoiuga. Fresko maalimise ajal skitseeris Pozzo figuurid söetükiga otse värskele krohvile, hoides nii kokku aega ja ka lisamaterjalide kulu.<ref name=":5" /> Fresko värvigamma varieerub kirkatest ja eredatest toonidest maapealsetes stseenides tagasihoidlike ning looduslike toonideni kaugetes taevasfäärides.<ref name=":5" /> === Viini Jesuiitide kirik === Viini Jesuiitide kirik (saksa keeles ''Jesuitenkirche''), tuntud ka kui ülikooli kirik (saksa keeles ''Universitätskirche''), on kahekorruseline kahe torniga kirik Austrias Viinis. Varajase baroki põhimõtetest mõjutatuna muutis Andrea Pozzo aastatel 1703–1705 kiriku kujundust, nii väliselt kui ja interjööris, lisades kirikule kaksiktornid ning kujundas ümber fassaadi, lisades kitsaid horisontaalseid ja vertikaalseid sektsioone. Kirik on pühitsetud [[neitsi Maarja]] taevasse minemisele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://jesuitenkirche-wien.at/jesuit-church-vienna/|pealkiri=Jesuit Church Vienna|väljaanne=Jesuiten Kirche Wien|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Fail:Exterior of Jesuit Church, Vienna (3).jpg|pisi|Viini Jesuiitide kiriku läänefassaad]] Andrea Pozzo lõi interjööris vana ruumi kesta uue ruumi. Maalitud valekupli alla loodi omamoodi vägevate pinkidega pealtvaatajate ala. Värvitud kupli jalamil troonib usk. Fanfaaride kõlas, lilled näpus, kuulutavad inglid võitu kõrgel võlvides. Võitjate inglite rünnaku all langevad deemonid pea ees. Mõlemal stseenil, nii langenud inglite kui võitjate inglite stseenil, on pseudoarhitektuurne raam, millest avaneb vaade kiirgavale heledale taevale.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://jesuitenkirche-wien.at/kirchenraum/#geschichte|pealkiri=Kirchenraum|väljaanne=Jesuiten Kirche Wien|aeg=|vaadatud=|keel=saksa keeles}}</ref> Võlvikaartel on kujutatud stseene [[Psalm 113|113. psalmist]]. Selles tähistatakse Jumala võitu, kes tõstab nõrgad tolmust välja, ülendab vaeseid ja aitab alahinnatud naist (neitsi Maarjat) austada. Jumala võitu, lunastust, tähistatakse lõpuks suure altari ja koorivõlvi fresko näol. Maarja võetakse isiklikult taevasse, kantakse kolmainu jumala juurde, et ta teda krooniks. Suurepärane kroon moodustab suure altari ülemise osa. Maarja taevasse minemine kuulutab võitu maise üle kulla läikes, selle värvide soojuses, milles domineerivad roosakad toonid ja ooker.<ref name=":6" /><gallery> Fail:Interior of Jesuit Church, Vienna (10).jpg|Viini Jesuiitide kiriku interjöör Fail:Andrea Pozzo - Ascensão da Virgem.jpg|Viini Jesuiitide kiriku peaaltar Fail:Dominikanerkirche Wien1.jpg|Viini Jesuiitide kirik. Vaade peaaltarile Fail:Fresco with Trompe l'oeuil - Andrea Pozzo -Jesuit Church Vienna.jpg|Viini Jesuiitide kirik. Vaade kesklöövi laele Fail:Interior of Jesuit Church, Vienna (1).jpg|Viini Jesuiitide kiriku kesklöövi lagi </gallery> == Kunstiteooria == [[Fail:Andrea pozzo - escadas.jpg|pisi|"Prospettiva de 'pittori a architetti". Väljavõte kunstniku illustratsioonist]] Andrea Pozzo oli ka andekas kunstiteoreetik. Tema mõjukas traktaat "Prospettiva de 'pittori a architetti" (2 köidet, Rooma 1693–1700, London 1707, Augsburg 1708–1711) andis juhiseid arhitektuuriliste perspektiivide, lavakujunduste ja kirikudekoratsioonide maalimiseks. Praktilisi juhtnööre andis kunstnik ''[[:en:Illusionistic_ceiling_painting|quadratura]]'' tehnika kasutajatele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nga.gov/collection/artist-info.11621.ht|pealkiri=Andrea Pozzo|väljaanne=National Gallery of Art|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tähtsus == Andrea Pozzo kunst moodustab maali ja arhitektuuri sümbioosi, mida iseloomustab reaalsete ruumide "jätkamine", kasutades perspektiivi ja ''quadratura'' tehnikat. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pozzo, Andrea}} [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Kunstiteadlased]] [[Kategooria:Jesuiidid]] [[Kategooria:Sündinud 1642]] [[Kategooria:Surnud 1709]] 0pe345qhg6tewj0y9oufapmtzj1yoin 7168531 7168529 2026-06-06T21:51:19Z Evlper 104506 /* St. Ignazio kabel */ 7168531 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik |Nimi=Andrea Pozzo |Sünniaeg=30.11.1642 |Sünnikoht=Trento, Itaalia |Surmaaeg=31.08.1709 |Surmakoht=Viin, Austria |Kunstivool=barokk |Tuntud teoseid=Sant' Ignazio kiriku kesklöövi laemaal |Tegevusala=maalikunstnik, arhitekt ja kunstiteoreetik |Pilt=Andrea_Pozzo,_autoportrait.jpg |Pildi info=Kunstniku autoportree}} '''Andrea Pozzo''' ([anˈdrɛːa ˈpottso]; ladinapäraselt ''Andreas Puteus''; [[30. november]] [[1642]] [[Trento]] – [[31. august]] [[1709]] [[Viin]]) oli itaalia [[Jesuiidid|jesuiit]], [[barokk|baroki]]ajastu [[maalikunstnik]], [[arhitekt]] ja kunstiteoreetik. Pozzo astus jesuiitide ordusse juba varajases nooruses ja tema kunstiline tegevus on seotud ka ordu tohutute kunstiettevõtetega. Tema meistriteos, Rooma jesuiitide kirikute [[Rooma Il Gesù kirik|Il Gesu]] ja [[Sant'Ignazio]] sisekujundus, määras mitmeks põlvkonnaks hilisbarokkstiilis kirikute sisekujundamise viisi peaaegu kogu Euroopas<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/p/pozzo/biograph.html|pealkiri=POZZO, Andrea|väljaanne=Web Gallery of Art|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Tema fresko Sant'Ignazio kirikus koos perspektiivse, ruumi laiendava illusoorse arhitektuuriga ja ülal taevasse keerleva ilmega pakkus eeskuju, mida kopeeriti mitmes jesuiitide ordu Itaalia, Austria ja Saksamaa kirikutes. Pozzo avaldas oma kunstilised ideed graveeringutega illustreeritud teoreetilises teoses "Prospettiva de ’pittori a architetti"<ref name=":3" />. == Elukäik == Andrea Pozzo sündis [[Trento]]s Milanost pärit isa Jacopo ja tema naise Lucia peres. Kuni 17. eluaastani õppis Andrea Trento jesuiitide koolis, kuid kuna tema õppetulemused olid küllalt kasinad, andis isa ta õpipoisiks maalikunstnikule.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Costamagna, M.|pealkiri=Imagine Math: Between Culture and Mathematics|aasta=2012|koht=Milano|kirjastus=Springer|lehekülg=57–70|artikkel=Andrea Pozzo: Art, Culture and Mathematics|toimetaja=Michelle Emmer}}</ref> Arvatakse, et Andrea õppis [[perspektiiv]]i kasutama just teatri jaoks dekoratsioone maalides.<ref name=":0" /> Oma kunstiharidust jätkas Andrea [[Como]]s ja [[Milano]]s, kus astus detsembris 1665 [[Jesuiitide ordu|Jesuiitide Ordu]] liikmeks.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Andersen, K.|pealkiri=Geometrical Objects: Architecture and the Mathematical Sciences 1400–1800|aasta=2014|kirjastus=Springer|lehekülg=165–188|artikkel=The Master of Painted Architecture: Andrea Pozzo, S. J. and His Treatise on Perspective|toimetaja=Anthony Gerbino}}</ref> Kuigi Pozzo elukäigust on vähe teada, pärinevad need vähesedki infokillud just jesuiitide aastaaruannetest, kus Andreat on ajavahemikus 1670–1705 hinnatud tema suure kunstiande poolest.<ref name=":0" /> [[Keiser Leopold I]] kutsel kolis Pozzo 1704. aastal Viini, kus ta töötas valitseja, õukonna, vürst Johann Adam von Liechtensteini, erinevate usuliste ordude ja kirikute heaks<ref name=":3" />. Mõned tema ülesanded olid dekoratiivse, juhusliku iseloomuga (kiriku- ja teatrimaastik) ning need hävitati peagi. Tema olulisim Viinis säilinud teos on [[Liechtensteini palee]] monumentaalne laefresko – „Heraklese võidukäik“, mida allikate sõnul kaasaegsed väga imetlesid. Mõned tema Viini altarimaalid on samuti säilinud ([[Viini Jesuiitide kirik]]). Tema altarimaalide ja illusoorsete laefreskode kompositsioonidel oli palju järgijaid Ungaris, [[Böömimaa]]l, [[Moraavia]]s ja isegi Poolas. Pozzo jäi Jesuiitide ordu [[Ilmikvend|ilmikvennaks]] oma surmani 1709. aastal. Ta on maetud Viini Jesuiitide kirikusse.<ref name=":1" /> == Teoseid == [[Fail:Chapel S. Ignazio Gesu Rome.jpg|pisi|339x339px|St. Ignazio kabeli altar Il Gesù kirikus]] === Il Gesù kirik Roomas === [[Rooma Il Gesù kirik]] on jesuiitide peakirik ja asub Roomas Gesù väljakul. Kiriku fassaad on "esimene tõeline barokkfassaad" ning on ühtlasi barokkarhitektuuri üks kuulsamaid näiteid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Whitman, N. T.|pealkiri=The Journal of the Society of Architectural Historians|aasta=1970|koht=|kirjastus=|lehekülg=108|artikkel=Roman Tradition and the Aedicular Façade|köide=29|url=}}</ref> Andrea Pozzo maalitud on kiriku altarimaal "Püha Francesco Borgia palves" ning St. Ignazio kabel. ==== St. Ignazio kabel ==== Efektne ja luksuslik St. Ignazio kabel koos pühaku hauaga asub kiriku ristlõike vasakul küljel. Kabeli altar kujutab [[Püha kolmainsus|püha kolmainsust]] maakera kohal. Arvati, et Maad esindav [[lasuurkivi]] on maailma suurim tükk seda kivimit, kuid tegelikult on see travertiinist sfääf, kaetud õhukese lasuurkivi kihiga<ref>[https://www.walksinrome.com/chapel-of-st-ignatius-chiesa-del-gesu-rome.html Chiesa del Gesù: ​Cappella di Sant' Ignazio. - Walking Tours of Rome]</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.khanacademy.org/humanities/renaissance-reformation/baroque-art1/baroque-italy/v/pozzo-st-ignatius-chapel-il-gesu-rome-commissioned-in-1695|pealkiri=Pozzo, Saint Ignatius Chapel, Il Gesù|väljaanne=Khan Academy|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Neli lasuriidiga kaetud sammast ümbritsevad Pierre Legrose'i loodud St. Ignazio kuju. Viimane on koopia, ilmselt Adamo Tadolini poolt, kes töötab Antonio Canova stuudios. Paavst [[Pius VI]] lasi esialgse hõbekuju sulatada, näiliselt maksmaks sõjatasu [[Napoleon I|Napoleonile]], nagu see kehtestati [[Tolentino leping|Tolentino lepinguga]] 1797. aastal<ref name=":4" />. St. Ignazio kabelis asub ka taastatud ''macchina barocca'' ehk Pozzo lavatõstuk. Päeval on St. Ignazio kuju peidetud suure maali taha, kuid igal pärastlõunal kell 17.30 kõlab vali muusika ja maal libiseb alla, paljastades kuju, mille esile toomiseks on see valgustatud mitmete prožektoritega<ref name=":4" />. === Sant' Ignazio kirik Roomas === [[Fail:Falsa cupola di Sant'Ignazio.jpg|pisi|322x322px|Sant'Ignazio kiriku maalitud kuppel]] Jesuiitide ordu loojale [[Ignatius Loyola|pühale Ignatiusele Loyolast]] pühitsetud barokkstiilis kirik Roomas on ehitatud aastatel 1626–1650 ning seda kasutati esialgu kabelina.<ref>{{Netiviide|autor=Society of Jesus|url=http://www.chiesasantignazio.org/|pealkiri=Official Website of the Church of St Ignatius of Loyola at Campus Martius|väljaanne=|aeg=2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081211232809/http://www.chiesasantignazio.org/}}</ref> Kirik oli kaunistusteta isegi pärast selle pühitsemist 1642. aastal ning vaidluste pärast kiriku ehitamise rahastajatega jäi ehitamata planeeritud kuppel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Bösel, Richard|url=www.oxfordartonline.com|pealkiri=Andrea Pozzo [Puteus]|väljaanne=Oxford Art Online|aeg=1996|vaadatud=}}</ref> Andrea Pozzo töötas kirikus aastatel 1665–1694, maalides nii [[Lööv|kesklöövi]] laefresko kui ka lahendades ka kupli probleemi – 18-meetrise diameetriga lõuendile maalis ta optilise illusioonina tunduva kupli sisu, mis kinnitub kesklöövile.<ref name=":1" /> Kesklöövi tasapinnasele laele maalis Pozzo aga allegooria püha Ignazio [[Apoteoos|apoteoosist]]. Fresko on 17 meetrit pikk ning kujutab taevastesse kõrgustesse tõusvat sammastega lage, mis on kaunistatud paljude figuuridega. Kiriku põrandal kindlas kohas seistes, mis märgitud metallplaadikesega, avaneb vaatajale illusioon helesinisest laotusest, mille keskel Jeesus Kristus ning nurkades neli suurt isikustatud mandrit – Euroopa, Ameerika, Aasia ja Aafrika – kui jesuiitliku missiooni eesmärgi kehastus. [[Vastureformatsioon]]i mõjul on freskol kujutatud tavapäraste evangelistide või teadjameeste asemel [[Vana testament|vana testamendi]] kangelasi: [[Juudit]] ja [[Olovernes]], [[Taavet]] ja [[Koljat]], [[Simson]] ja [[Vilistid]].<ref name=":2" /> [[Fail:Sant'Ignazio ceiling.jpg|pisi|Sant'Ignazio kiriku kesklöövi lagi|vasakul]] [[Fail:Andrea Pozzo - Apoteose de Hércules.jpg|vasakul|pisi|Liechtensteini palee Heraklese saali laemaal]] === "Heraklese võidukäik" === Viinis asuva Liechtensteini palee [[Herakles]]e saali laemaal jutustab Kreeka mütoloogia tegelase [[Heraklese vägitööd]]est ja tema [[Olümpos]]e mäele saabumisest. Pozzo kujutab Herculese lugu lapsepõlvest alates, kui ta kägistas maod, mille [[Juno]] tema hälli pani, kuni võiduni [[Nemea lõvi]] ja teiste koletiste üle. Kujutatud on ka [[Antaeus]]e ja [[Amazonas]]e ületamine ning lõpuks Heraklese võidukäik Olümposele saabumisel. Nende episoodide vahele on põimitud ja pronksreljeefide jäljenditena maalitud muudki Heraklese müüdi stseenid. Võlvi keskmik juhatab pilgu üles, taevase ruumi illusiooni, mis tähistab kõigi maiste rännakute lõppu<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://www.liechtensteincollections.at/en/pages/artbase_main.asp?module=browse&action=m_work&lang=en&sid=87294&oid=W-278200921321747|pealkiri=Andrea Pozzo; Ceiling Fresco in the Hercules Hall of the Liechtenstein Summer Palace|väljaanne=Liechtenstein. The Princely Collections|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Pozzo nägi fresko kallal vaeva neli aastat, kinnitades lõpparuande 22. oktoobril 1708<ref name=":5" />. See laemaal on virtuoosse kunstniku töö, mille valmimisel on täpselt välja arvestatud, kuidas oma kunstilisi eesmärke saavutada suurima vahendite kokkuhoiuga. Fresko maalimise ajal skitseeris Pozzo figuurid söetükiga otse värskele krohvile, hoides nii kokku aega ja ka lisamaterjalide kulu.<ref name=":5" /> Fresko värvigamma varieerub kirkatest ja eredatest toonidest maapealsetes stseenides tagasihoidlike ning looduslike toonideni kaugetes taevasfäärides.<ref name=":5" /> === Viini Jesuiitide kirik === Viini Jesuiitide kirik (saksa keeles ''Jesuitenkirche''), tuntud ka kui ülikooli kirik (saksa keeles ''Universitätskirche''), on kahekorruseline kahe torniga kirik Austrias Viinis. Varajase baroki põhimõtetest mõjutatuna muutis Andrea Pozzo aastatel 1703–1705 kiriku kujundust, nii väliselt kui ja interjööris, lisades kirikule kaksiktornid ning kujundas ümber fassaadi, lisades kitsaid horisontaalseid ja vertikaalseid sektsioone. Kirik on pühitsetud [[neitsi Maarja]] taevasse minemisele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://jesuitenkirche-wien.at/jesuit-church-vienna/|pealkiri=Jesuit Church Vienna|väljaanne=Jesuiten Kirche Wien|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Fail:Exterior of Jesuit Church, Vienna (3).jpg|pisi|Viini Jesuiitide kiriku läänefassaad]] Andrea Pozzo lõi interjööris vana ruumi kesta uue ruumi. Maalitud valekupli alla loodi omamoodi vägevate pinkidega pealtvaatajate ala. Värvitud kupli jalamil troonib usk. Fanfaaride kõlas, lilled näpus, kuulutavad inglid võitu kõrgel võlvides. Võitjate inglite rünnaku all langevad deemonid pea ees. Mõlemal stseenil, nii langenud inglite kui võitjate inglite stseenil, on pseudoarhitektuurne raam, millest avaneb vaade kiirgavale heledale taevale.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://jesuitenkirche-wien.at/kirchenraum/#geschichte|pealkiri=Kirchenraum|väljaanne=Jesuiten Kirche Wien|aeg=|vaadatud=|keel=saksa keeles}}</ref> Võlvikaartel on kujutatud stseene [[Psalm 113|113. psalmist]]. Selles tähistatakse Jumala võitu, kes tõstab nõrgad tolmust välja, ülendab vaeseid ja aitab alahinnatud naist (neitsi Maarjat) austada. Jumala võitu, lunastust, tähistatakse lõpuks suure altari ja koorivõlvi fresko näol. Maarja võetakse isiklikult taevasse, kantakse kolmainu jumala juurde, et ta teda krooniks. Suurepärane kroon moodustab suure altari ülemise osa. Maarja taevasse minemine kuulutab võitu maise üle kulla läikes, selle värvide soojuses, milles domineerivad roosakad toonid ja ooker.<ref name=":6" /><gallery> Fail:Interior of Jesuit Church, Vienna (10).jpg|Viini Jesuiitide kiriku interjöör Fail:Andrea Pozzo - Ascensão da Virgem.jpg|Viini Jesuiitide kiriku peaaltar Fail:Dominikanerkirche Wien1.jpg|Viini Jesuiitide kirik. Vaade peaaltarile Fail:Fresco with Trompe l'oeuil - Andrea Pozzo -Jesuit Church Vienna.jpg|Viini Jesuiitide kirik. Vaade kesklöövi laele Fail:Interior of Jesuit Church, Vienna (1).jpg|Viini Jesuiitide kiriku kesklöövi lagi </gallery> == Kunstiteooria == [[Fail:Andrea pozzo - escadas.jpg|pisi|"Prospettiva de 'pittori a architetti". Väljavõte kunstniku illustratsioonist]] Andrea Pozzo oli ka andekas kunstiteoreetik. Tema mõjukas traktaat "Prospettiva de 'pittori a architetti" (2 köidet, Rooma 1693–1700, London 1707, Augsburg 1708–1711) andis juhiseid arhitektuuriliste perspektiivide, lavakujunduste ja kirikudekoratsioonide maalimiseks. Praktilisi juhtnööre andis kunstnik ''[[:en:Illusionistic_ceiling_painting|quadratura]]'' tehnika kasutajatele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nga.gov/collection/artist-info.11621.ht|pealkiri=Andrea Pozzo|väljaanne=National Gallery of Art|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tähtsus == Andrea Pozzo kunst moodustab maali ja arhitektuuri sümbioosi, mida iseloomustab reaalsete ruumide "jätkamine", kasutades perspektiivi ja ''quadratura'' tehnikat. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pozzo, Andrea}} [[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Kunstiteadlased]] [[Kategooria:Jesuiidid]] [[Kategooria:Sündinud 1642]] [[Kategooria:Surnud 1709]] hi3ibhqm223uugio2b1mrd1y7sgaxkq 0 597996 7168479 6742716 2026-06-06T20:02:30Z Kuriuss 38125 7168479 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} {{Infokast teadlane|pilt=Augustin Fresnel.jpg|pildiallkiri=<div style="margin: 1ex auto;">"Augustin Fresneli" portree<br />tema 1866. aastal ilmunud teaduskogumiku frontispissilt</div>|sünniaeg=10. mai 1788|sünnikoht=[[Broglie]], [[Prantsusmaa kuningriik]]|surmaaeg=14. juuli 1827 (39-aastaselt)|surmakoht=[[Ville-d'Avray]], [[Bourbonide restauratsioon | Prantsusmaa kuningriik]]|maetud=[[Père-Lachaise'i kalmistu]]|rahvus=[[Prantsusmaa | prantslane]]|haridus=[[École polytechnique]] ({{smaller|1804–6}}) [[École nationale des ponts et chaussées|École des Ponts]]|tuntumad_tööd=* [[kaksikmurdumine]] * [[Difraktsioon]] * [[Fresnel–Arago seadused]] * [[Fresneli valemid]] * [[Fresneli integraal]] * [[Fresneli lääts]] * [[Fresneli arv]] * [[Fresneli romb]] * [[Huygensi printsiip|Huygensi-Fresneli printsiip]] * [[Fresneli tsoon]] * [[Kompleksamplituud]] * [[Polarisatsioon]] * [[Füüsikaline optika]] |autasud=* {{small|1819:}} [[Prantsuse Teaduste Akadeemia|Akadeemia]] ''Grand Prix'' * {{small|1824:}} [[Auleegioni orden]] * {{small|1825:}} [[Londoni Kuninglik Selts|ForMemRS]] * {{small|1827 '24: }}[[Rumfordi medal]]|tegevusala=[[füüsika]], [[inseneriteadused]]}} '''Augustin-Jean Fresnel''' ({{IPA-fr|oɡystɛ̃ ʒɑ̃ fʁɛnɛl|lang}} ; <ref>[https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/fresnel "Fresnel"], ''[[Collins English Dictionary]]'' / ''[[Webster's New World College Dictionary]]''.</ref> [[10. mai]] [[1788]] – [[14. juuli]] [[1827]]) oli prantsuse ehitusinsener ja [[füüsik]], kelle [[optika]]uuringud populariseerisid [[valgus]]e laineteooriat tehes sellest laialdaselt aktsepteeritud teooria. Seejuures jäi 1830. aastate lõpust<ref>Darrigol, 2012, pp.&nbsp;220–23.</ref> kuni 19. sajandi lõpuni levinuks [[Isaac Newton|Newtoni]] formuleeritud valguse korpuskulaarne teooria. Lisaks on meresõidu ohutust parandatud [[tuletorn|tuletornides]] tema "astmeliste" läätsede kasutuselevõtmisega. Talle kuulub [[Katadioptriline objektiiv|katadioptrilise]] (peegeldava/murduva) [[Fresneli lääts|Fresneli läätse]] leiutamise au. Fresnel leiutas iseseisvalt ka astmelise läätse, teadmata, et [[Georges-Louis Leclerc de Buffon|krahv Buffon]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Hugh Chisholm|pealkiri="Lighthouse" , Encyclopædia Britannica|aasta=1911|koht=|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=627–651}}</ref> oli lihtsama dioptrilise (puhtalt murdva) astmelise läätse juba leiutanud. Sellist läätse kasutatakse näiteks ekraani [[Luup|suurendusseadmetes]] ja [[grafoprojektorite]] kondensaatorläätsedes. Sõnastades täiendatud kujul [[Christiaan Huygens|Huygensi]] [[Sekundaarlaine|sekundaarlainete]] printsiibi ja [[Thomas Young|Youngi]] [[Interferents|interferentsi]] printsiibi kvantitatiivsel kujul ning oletades, et [[Värvus|värvused]] koosnevad [[Sinusoid|siinuslainetest]] suutis Fresnel esimesena anda selgituse valguse hajumise kohta keskkonna servadel ning esimese rahuldava selgituse sirgjoonelise lainelise levi jaoks.<ref>Darrigol, 2012, p.&nbsp;205.</ref> Osa tema esitatud argumendist moodustas tõestus, milles ta näitas, et sama sagedusega, kuid erineva [[Faas|faasiga]] [[Sinusoid|sinusoidide]] liitmine on analoogne eri suundadega jõudude liitmisega. Lisaks eeldades, et valguslained on [[Ristlaine|ristlained]], selgitas Fresnel kahe läbipaistva isotroopse keskkonna vahelisel piirpinnal tekkiva valguse [[Polarisatsioon|polarisatsiooni]] olemust, kromaatilise polarisatsiooni mehhanismi ning seal esinevaid valgus[[Läbivustegur|läbivus]]- ja [[Peegeldustegur|peegeldustegureid]]. Seejärel üldistades suuna-kiiruse-polarisatsiooni suhet [[Kaltsiit|kaltsiidi]] jaoks võttis ta arvesse peegeldunud kiirte suunda ja polarisatsiooni [[Kaksikmurdumine|kaksikmurdumisega]] kristallides, mis kuuluvad ''kahesuunalise'' klassi (nendes, milles Huygensi sekundaarlained [[Lainepind|lainepinnad]] ei ole [[Telgsümmeetria|telgsümmeetrilised]]). Hiljem võttis ta kasutusele mõisted "[[lineaarne polarisatsioon]]", "[[ringpolarisatsioon]]" ja "[[elliptiline polarisatsioon]]" ning selgitas, kuidas [[Optiline aktiivsus|optilist aktiivsust]] võib mõista, kui ringpolariseeritud valguse kahe suuna erinevas levikiiruses ja lubades [[kompleksarv]]ulist peegeldustegurit selgitas muutust polariseerituses, mis tekib [[Täielik sisepeegeldus|täielikust sisepeegeldusel]] näiteks [[Fresneli romb|Fresneli rombis]]. Kehtiva korpuskulaarse valguse teooria kaitsjad ei suutnud oma teooriat kasutades sama väheste eeldustega kvantitatiivselt täpselt selgitada nii paljusid nähtusi nagu Fresnel oma teooriaga. Fresnel kannatas terve elu jooksul [[tuberkuloos]]i käes ning suri selle tagajärjel 39-aastaselt. Ta ei saavutanud eluajal laialdast tuntust, kuid elas piisavalt kaua, et saada tunnustatuks oma kolleegide seas. Näiteks sai oma surivoodil [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] [[Rumfordi medal]]i ja tema nime leidub laialdaselt kaasaja optika ja lainelevi terminoloogias. == Vaata ka == * [[Kaksikmurdumine]] * [[Difraktsioon]] * [[Fresneli-Arago seadused]] * [[Fresneli valemid]] * [[Fresneli integraal]] * [[Fresneli lääts]] * [[Fresneli arv]] * [[Fresneli romb]] * [[Huygensi printsiip|Huygensi-Fresneli printsiip]] * [[Fresneli tsoon]] * [[Fresneli tsoon]]; [[Fresneli tsooni antenn]] * [[Kompleksamplituud]] * [[Polarisatsioon]] * [[Füüsikaline optika]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Fresnel, Augustin-Jean}} [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Caeni Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Prantsuse füüsikud]] [[Kategooria:Ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1788]] [[Kategooria:Surnud 1827]] n854su0h6ab7lghwvzshlreonm0f6fw 0 598308 7168636 7097358 2026-06-07T08:59:24Z ~2026-33630-07 231164 /* Välislingid */ 7168636 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liit | lühend = СПЕЦ | asutatud = 29. september 2011 | asukoht = Keskallee 1, [[Kohtla-Järve]] | liikmed = [[Eesti Täisevangeelne Kirik#Kogudused|11 Eesti kogudust]] | veebileht = [https://www.facebook.com/EestiTaisevangeelneKirik Союз Полноевангельских Европейских Церквей] | piirkond = [[Euroopa]] | juht_nimetus = Piiskop | juht_nimi = [[Oleg Pronin]] | töötajad = Irina Vassina | omakeelne_nimi = Союз Полноевангельских Европейских Церквей | allorg = [[Eesti Täisevangeelne Kirik]] }} '''Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liit''' ([[vene keel]]es Союз Полноевангельских Европейских Церквей) on loodud [[29. september|29. septembril]] [[2011]]. [[liit|Liidu]] kontor asub [[Kohtla-Järve]]l aadressil Keskallee 17. [[17. aprill]]il [[2017]] läbisid liitu kuuluvad kogudused Eestis ümberregistreerimise, moodustades [[Eesti Täisevangeelne Kirik|Eesti Täisevangeelse Kiriku]] ning seejärel sai Eesti Täisevangeelne Kirik liidu liikmeks. Alates [[18. november|18. novembrist]] [[2017]] on liidu [[piiskop]] vanempastor [[Oleg Pronin]]. ==Juhtkond== * piiskop [[Oleg Pronin]] ==Vaimne nõukogu== *piiskop ja vanem pastor [[Nikolai Zalutski]], [[Pihkva]] {{Pisilipp|Venemaa}} *vanem pastor ja piiskop [[Vjatšeslav Gontšarenko]], [[Minsk]] {{Pisilipp|Valgevene}} *vanem pastor [[Bjorn Saltnes]], [[Oslo]] {{Pisilipp|Norra}} ==Pastorite nõukogu== * piiskop Oleg Pronin, [[Kohtla-Järve]] {{Pisilipp|Eesti}} * Anton Karhanin, Lidia Karhanina, [[Kohtla-Järve]] {{Pisilipp|Eesti}} * Igor Panenko, [[Iidla]], [[Kohtla-Järve]] {{Pisilipp|Eesti}} * [[Igor Medvedev|Igor]] ja [[Olga Medvedev]], [[Tartu]] {{Pisilipp|Eesti}} * Valentin Dunajev, [[Sillamäe]] {{Pisilipp|Eesti}} * Vitas Rachas, [[Berliin]] {{Pisilipp|Saksamaa}} * Sergei Semyashkin, [[Manchester]] {{Pisilipp|Inglismaa}} * Dato Gogoladze, [[Manchester]] {{Pisilipp|Inglismaa}} ==Välislingid== * [https://js.ee/soyuz-cerkvej Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liit] (vene keeles) [[Kategooria:Eesti Täisevangeelne Kirik|Euroopa]] [[Kategooria:Kristlikud organisatsioonid]] 1mkdruopbkffvm769kysawrp1c7w9xm 0 598349 7168637 7069387 2026-06-07T09:00:59Z ~2026-33630-07 231164 /* Välislingid */ 7168637 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = Eesti Täisevangeelse Kiriku Kohtla-Järve Jumala Sõna Kogudus | asutatud = | asukoht = Keskallee 1, [[Kohtla-Järve]] | liikmed = | piirkond = [[Ida-Virumaa]] | peakorter = [[Kohtla-Järve]] | peaorgan =[[Eesti Täisevangeelne Kirik]] | juht_nimetus = Piiskop | juht_nimi = [[Oleg Pronin]]<ref>[https://ee.linkedin.com/in/bishop-pronin Piiskop Pronin]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Linkedin</ref> | juhtkond = Oleg Pronin, Anton Karhanin, Lidia Karhanina | keeled = [[vene keel]] | allorg = | eesmärk = | deviis = | embleem = | omakeelne_nimi = Община Слово Божие Эстонской Полноевангельской Церкви г. Кохтла-Ярве | veebileht = [http://js.ee Эстонская Полноевангельская Церковь] }} '''Eesti Täisevangeelse Kiriku Kohtla-Järve Jumala Sõna Kogudus''' (vene keeles ''Община Слово Божие Эстонской Полноевангельской Церкви г. Кохтла-Ярве'') kuulub [[Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liit|Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liitu]]. [[Kogudus]] on [[vene keel|venekeelne]] ja koguneb [[Kohtla-Järve]]l aadressil Keskallee 1. Kohtla-Järve Jumala Sõna Koguduse juhid on [[Eesti Täisevangeelne Kirik|Eesti Täisevangeelse Kiriku]] piiskop Oleg Pronin ja pastorid Anton ja Lidia Karhanin. Koguduse koosolekud toimuvad [[kolmapäev]]iti kell 19.00 ja [[pühapäev]]iti kell 11.00. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.js.ee Eesti Täisevangeelne Kirik] (vene keeles) [[Kategooria:Kohtla-Järve|Täisevangeelse]] [[Kategooria:Eesti Täisevangeelse Kiriku kogudused|Kohtla-Järve]] [[Kategooria:Eesti vabakogudused]] 65kk5wtln3doo93toqk1h8hphj9eut7 0 600836 7168657 7163655 2026-06-07T09:42:09Z Velirand 67997 /* New */ 7168657 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ne)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ne". ==Nea== *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Patricia Neal]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (1926–2010) *[[Richard Neal]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1949–) *[[August Neander]], saksa teoloog ja kirikuloolane (1789–1850) *[[Joachim Neander]], saksa vaimulik (1650–1680) *[[Viivi Neare]], eesti eripedagoog (1941–) ==Neb== *[[Nureddin Nebati]], Türgi poliitik (1964–) *[[Lauri Nebel]], eesti näitleja (1948–) *[[Vassili Nebenzja]], Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat (1962–) *[[Jaan Nebokat]], Eesti kooliõpetaja, sõnastike ja õpperaamatute autor ning ajakirjanik (1844–1908) *[[Nebukadnetsar I]], Babüloonia kuningas *[[Nebukadnetsar II]], Uus-Babüloonia kuningas ==Nec== *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Petr Nečas]], Tšehhi poliitik (1964–) *[[Jacques Necker]], prantsuse pankur (1732–1804) ==Ned== *[[Oskar Nedbal]], tšehhi helilooja, viiuldaja ja dirigent (1874–1930) *[[Mitrofan Nedelin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902−1960) *[[Verica Nedeljković]], serbia maletaja (1929–2023) *[[Lex Nederlof]], hollandi jalgrattur (1966–) *[[Benjamin Nedzvetski]], Poola juudi päritolu Eesti pedagoogikateadlane (1928–) *[[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur (1972–) ==Nee== *[[Luis Née]], prantsuse päritolu Hispaania botaanik (1734–1807) *[[Christian Gottlob Neefe]], saksa helilooja, organist, kapellmeister ja muusikateadlane (1748–1798) *[[Ingrid Neel]], Ameerika Ühendriikide ja Eesti tennisist (1998–) *[[Mihkel Neelus]], eesti tõstja ja maadleja (1868–1904) *[[Harri Neem]], eesti sporditegelane (1917–2011) *[[Ya'akov Ne'eman]], Iisraeli õigusteadlane, advokaat ja poliitik (1939–2017) *[[Aarne Neeme]], eesti päritolu Austraalia lavastaja (1944–) *[[Gunnar Neeme]], eesti kunstnik ja kirjanik (1918–2005) *[[Johannes Neeme]], eesti loomaarst (1903–1941) *[[Leopold Neeme]], eesti poksija (1910–1985) *[[Virgo Neeme]], eesti jalgrattur (1972–) *[[Hendrik Neemekuru]], eesti vaimulik (1906–1943) *[[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Väino Neemeste]], soomepoiss ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse liige (1919–2000) *[[Adonis-Prosper Neemre]], eesti vaimulik (1910–?) *[[Eero Neemre]], eesti näitleja ja lavastaja (1905–1994) *[[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (1940–2022) *[[Maris Neeno]], Eesti poliitik (1998–) *[[Valter Neeris]], eesti jalgpallur (1915–1942) *[[Martin Neerot]], eesti sõudja (1989–) *[[Helmut Neerut]], eesti agronoom ja botaanik (1914–1977) *[[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (1951–2024) *[[Liam Neeson]], iiri näitleja (1952–) *[[Helmi Neetar]], eesti keeleteadlane (1934–2021) *[[Pille Neeve]], eesti kunstnik (1975–) ==Nef== *[[Carl Timoleon von Neff]], eesti kunstnik (1804–1877) *[[Heinrich Neff]], Muuga mõisasüdame omanik (1916–1940) *[[Heinrich Carl Timoleon von Neff]], Venemaa sõjaväelane (1880–1951) ==Neg== *[[Gerd Neggo]], eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog (1981–1974) *[[Helmi Neggo]], eesti etnograaf ja ajaloolane (1892–1920) *[[Rein Neggo]], eesti kirikuõpetaja ja kirjanik Los Angeleses (1918–2007) *[[Victor Neggo]], Eesti poliitik (1890–1942) *[[Jevgeni Negin]], vene tuumarelvakonstruktor (1921–1998) *[[Ei-ichi Negishi]], jaapani keemik (1935–2021) *[[Natalja Negoda]], vene näitleja (1963–) *[[Jakov Negotin]], juudi päritolu Eesti loomaarstiteadlane (1864–1919) *[[Gheorghe Negrea]], Rumeenia poksija (1934–2001) *[[Daniel Negreanu]], Kanada pokkerimängija (1974–) *[[Álvaro Negredo]], hispaania jalgpallur (1985–) *[[Antonio Negri]], itaalia filosoof (1933–2023) *[[Cesare Negri]] (16.–17. sajand), itaalia tantsija ja koreograaf ==Neh== *[[Karl Nehammer]], Austria poliitik (1972–) *[[Erwin Neher]], saksa biofüüsik (1944–) *[[Jawaharlal Nehru]], India poliitik (1889–1964) *[[Sulţān bin Khalīfah Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide maletegelane (1982–) ==Nei== *[[Iivo Nei]], eesti maletaja (1931–) *[[Lembit Nei]], eesti keemik ja keskkonnateadlane (1957–) *[[Heleri-Anete Neider]], eesti jalgpallur ja näitleja (2005–) *[[Naima Neidre]], eesti graafik (1943–) *[[Vaido Neigaus]], eesti laulja (1987–) *[[Arturs Neikšāns]], läti maletaja (1983–) *[[Vince Neil]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (1961–) *[[Tiiu Neiland]], eesti endine tennisist ja treener (1944–) *[[Voldemar Neiland]], eesti maadleja ja tõstja (1893–1976) *[[Lucas Neill]], Austraalia jalgpallur (1978–) *[[Lennart Neiman]], eesti füüsik (1944–) *[[Jānis Neimanis]], Läti ja Eesti loomaarstiteadlane (1852-1904) *[[Reet Neimar]], eesti kirjandustoimetaja ja teatriajaloo õppejõud, teatriuurija ja -kriitik (1945–2008) *[[Inga Neissaar]], Tartu Ülikooli kehakultuuri õppejõud (1959–) *[[Ulric Neisser]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (1928–2012) *[[Ernst Neizvestnõi]], juudi päritolu NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide skulptor (1925–2016) *[[Oleksi Neižpapa]], Ukraina sõjaväelane (1975–) *[[Martin Neithal]], eesti kirjandusteadlane (1921–2000) *[[Reet Neithal]], eesti kirjandusteadlane (1942–) *[[Paul Neitsov]], eesti kitarrist (1993–) *[[Terje Neitsov]], eesti sõudja (1972–) *[[Indrek Neivelt]], Eesti pangandustegelane (1967–) ==Nek== *[[Pjotr Nekljudov]], Venemaa riigitegelane (1854–1934) *[[Anatoli Nekrassov]], vene esoteerik (1950–) *[[Dmitri Nekrassov]], Venemaa poliitik ja politoloog (1980–) *[[Grigori Nekrassov]], Eesti tehnikateadlane (1950–) *[[Nikolai Nekrassov]], vene kirjanik (1821–1878) *[[Nikolai Vissarionovitš Nekrassov|Nikolai Nekrassov]], Vene poliitik (1879–1940) *[[Viktor Nekrassov]], vene kirjanik (1911–1987) *[[Vladimir Nekrassov]], vene leiutaja (1949–) *[[Zdeněk Nekula]], Tšehhi poliitik (1970–) ==Nel== *[[Endel Nelis]], eesti vehklemistreener (1925–1993) *[[Hannes Nelis]], eesti vaimulik (1965–) *[[Ilme Nelis]], eesti spordipedagoog (1926–2011) *[[Agne Nelk]], eesti filmikriitik ja filmitegija (1978–) *[[Marge Nelk]], eesti kunstnik ja raamatukujundaja (1975–) *[[Lembit Nelke]], eesti käsipallur ja treener (1948–2014) *[[Peedo Nelke]], eesti alpinist (1965–) *[[Johann Sebastian Nelkerdt]], Eesti vaimulik (1758–1824) *[[Wilhelm Gustav Nelkerdt]], Eesti vaimulik (1800–1832) *[[Georg Nellis]], Eesti NSV riigitegelane (1906–1981) *[[Adam Nelson]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1975–) *[[Brock Nelson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Horatio Nelson]], Briti sõjaväelane (1758–1805) *[[Jerry Nelson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2012) *[[Phyllis Nelson]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–1988) *[[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[Ricky Nelson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1940–1985) *[[Willie Nelson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1933–) *[[Andris Nelsons]], läti dirigent (1978–) *[[Victor Nelsson]], taani jalgpallur (1998–) *[[Veera Nelus]], Eesti laulja (1916–1996) ==Nem== *[[Božena Němcová]], tšehhi kirjanik (1820–1862) *[[Corin Nemec]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1971–) *[[Josef Němec]], tšehhi poksija (1933–2013) *[[Bohumil Němeček]], tšehhi poksija (1938–2010) *[[Ala Nemerenco]], Moldova arst ja poliitik (1959–) *[[László Nemes]], ungari filmirežissöör ja stsenarist (1977–) *[[Angéla Németh]], Ungari odaviskaja (1946–2014) *[[Patrik Nemeth]], Rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Ralfs Nemiro]], Läti jurist ja poliitik (1981–) *[[Vassili Ivanovitš Nemirovitš-Dantšenko]], vene kirjanik (1848/1849–1936) *[[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], Vene päritolu Eesti tehnikateadlane (1887–?) *[[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik (1996–) *[[Jüri Nemliher]], Eesti geoloog ja mineraloog (1965–2021) *[[Otho Nemsadze]], gruusia laulja (1989–) *[[Boriss Nemtsov]], Venemaa poliitik (1959–2015) *[[Žanna Nemtsova]], Venemaa ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1984–) *[[Juhan Nemvalts]], eesti arst (1947–) *[[Peep Nemvalts]], eesti keeleteadlane (sündinud 1950) *[[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist (1968–) *[[Virge Nemvalts]], eesti arst ja kunstnik (1948–) *[[Ljudmõla Nemõrja]], ukraina produtsent ja ajakirjanik (1975–) ==Nen== *[[Nena]], saksa lauljatar (1960–) *[[Milan Nenadić]], Jugoslaavia maadleja (1943–2024) *[[Nenê]], Brasiilia korvpallur (1982–) ==Neo== *[[Ago Neo]], eesti maadleja (1908–1982) *[[Michael Ewald Neoknapp]], Eesti vaimulik (1685–1755) *[[Voldemar Neoma]], Piiritusmonopoli juhataja (1885–1939) *[[Lydia Neostus-Undhagen]], eesti päritolu Rootsi keeleteadlane (1934–) ==Nep== *[[Ondrej Nepela]], slovaki iluuisutaja (1951–1989) *[[Jan Nepomnjaštši]], vene maletaja (1990–) *[[Aleksander Nepper]], eesti põllumees (1891–1944) *[[Harri Neppi]], eesti tennisist ja treener (1944–) *[[Natalja Neprjajeva]], vene murdmaasuusataja (1995–) *[[Eduard Neps]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Mihkel Neps]], Eesti poliitik (1890–1937) ==Ner== *[[Giovanni dalle Bande Nere]], Itaalia kondotjeer (1498–1526) *[[Erik Nerep]], Rootsi õigusteadlane (1951–) *[[Verner Nerep]], eesti helilooja ja koorijuht (1895–1959) *[[Salomėja Nėris]], leedu luuletaja (1904–1945) *[[Steffi Nerius]], Saksamaa odaviskaja (1972–) *[[Rodolfo Neri Vela]], Mehhiko teadlane ja astronaut (1952–) *[[Anna Nerkagi]], neenetsi kirjanik (1952–) *[[Arnold Wilhelm Nerling]], Eesti vaimulik ja misjonär Tamilite juures (1837–1902) *[[Franz Johann Nerling]], Eesti vaimulik (1835–1909) *[[Mark Nerling]], saksa vaimulik (1916–1983) *[[Wilhelm Adolf Nikolai Nerling]], Eesti vaimulik (1881–1944) *[[Birger Nerman]], Rootsi arheoloog ja saagauurija (1888–1971) *[[Robert Nerman]], eesti arhitektuuriajaloolane (1946–2015) *[[Nero]], Vana-Rooma keiser *[[Arnold Nero]], eesti sõjaväelane (1905–1974) *[[Jan Neruda]], tšehhi kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1834–1891) *[[Pablo Neruda]], Tšiili luuletaja (1904–1973) *[[Nerva]], Vana-Rooma keiser *[[Nerva (kunstnik)|Nerva]], Eesti kunstnik (1972–) *[[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (1935–2024) *[[Gérard de Nerval]], prantsuse luuletaja, esseist ja tõlkija (1808–1855) *[[Pier Luigi Nervi]], itaalia ehitusinsener ja arhitekt (1891–1979) ==Nes== *[[Evelyn Nesbit]], Ameerika Ühendriikide modell, tantsija ja näitleja (1884–1967) *[[Jo Nesbø]], norra kirjanik ja muusik (1960–) *[[Michael Nesmith]], Ameerika Ühendriikide muusik (1942–2021) *[[Paolo Nespoli]], Itaalia sõjaväelane, insener ja astronaut (1957–) *[[Aaron Ness]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1990–) *[[Karl Nesselrode]], baltisaksa päritolu Vene keisririigi riigitegelane ja diplomaat (1790–1862) *[[Werner von Nesselrode]], Liivi ordu maamarssal (suri 1435) *[[Håkan Nesser]], rootsi õpetaja ja kirjanik (1950–) *[[Jaanus Nessler]], eesti karikaturist ja maalikunstnik (1965–) *[[Tor Nessling]], soome insener, mäenõunik (1901–1971) *[[Alessandro Nesta]], Itaalia jalgpallur, (1976–) *[[Jevgeni Nesterenko]], vene ooperilaulja (1938–2021) *[[Viktors Ņesterenko]], Läti endine jalgpallur ja jalgpallitreener (1954–) *[[Mihhail Nesterov]], vene maalikunstnik (1862–1942) *[[Roman Nesterovski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Eiki Nestor]], Eesti poliitik (1953–) *[[Heldur Nestor]], eesti geoloog ja paleontoloog (1935–) *[[Mihkel Nestor]], eesti majandusanalüütik (1986–) *[[Siim Nestor]], eesti ajakirjanik ja muusikakriitik (1974–) *[[Toomas Nestor]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1959–) *[[Viiu-Kai Nestor]], eesti geoloog ja mikropaleontoloog (1935–) *[[Nestorius]], Konstantinoopoli peapiiskop (suri 450) *[[Härmel Nestra]], eesti matemaatik ja informaatikateadlane (1974–) *[[Andrej Nestrašil]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Anthony Nesty]], Suriname endine ujuja (1967–) ==Neš== *[[Dmitri Nešumajev]], vene päritolu Eesti tehnikateadlane (1974–) ==Net== *[[Benjamin Netanyahu]], Iisraeli poliitik (1949–) *[[Acer Nethercott]], inglise sõudja (1977–2013) *[[Agostinho Neto]], Angola vabadusvõitleja, luuletaja ja Angola esimene president (1922–1979) *[[Anna Netrebko]], vene ooperilaulja (1971–) *[[Andrei Netšajev]], Venemaa poliitik ja majandusteadlane (1953–) *[[Leonid Netšajev]], vene filmilavastaja (1939–2010) *[[Vassili Netšajev]], vene õigusteadlane (1960–?) *[[Elina Netšajeva]], Eesti laulja (1991–) *[[Anna Netšajevskaja]], vene murdmaasuusataja (1991–) *[[Larissa Netšeporuk]], Eesti kergejõustiklane (1970–) *[[Oleg Netšiporenko]], Venemaa kirjanik (1932–) *[[Natalia Netšunajeva]], Eesti keeleteadlane (1948–) *[[Stanislav Netšvolodov]], Eesti skulptor ja medalikunstnik (1935–) *[[Martin Nettesheim]], saksa jurist (1964–) *[[John Nettles]], inglise näitleja (1943–) *[[Igor Netto]], NSV Liidu jalgpallur (1930–1999) ==Neu== *[[Dirk Neubauer]], Saksa poliitik ja ajakirjanik (1971–) *[[Marlene Neubauer-Woerner]], saksa skulptor (1981–2010) *[[Ottfried Neubecker]], saksa heraldik (1908–1992) *[[Hildigund Neubert]], Saksa poliitik (1960–) *[[Christian Friedrich Neue]], filoloog (1799–1886) *[[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur (1986–) *[[Erna Neufeld]], eesti keemik ja farmatseut (1916–1999) *[[Gordon Neufeld]], Kanada arengupsühholoog (1946–) *[[Eili Neuhaus]], eesti inspitsient-rekvisiitor ja lavastaja (1969–) *[[Florian Neuhaus]], saksa jalgpallur (1997–) *[[Heinrich Neuhaus]], eesti ärimees (1886–1949) *[[Heinrich Neuhaus (pianist)|Heinrich Neuhaus]], saksa päritolu vene pianist (1888–1964) *[[Hinrek Neuhaus]], eesti füüsik (1924–2015) *[[Nele Neuhaus]], eesti kirjanik (1967–) *[[Christoph von Neuhof]]-Ley, Liivi ordu maamarssal (suri 1564) *[[Johann Heinrich Neukirch]], filoloog (1803–1870) *[[Alfred Neuland]], eesti tõstja (1895–1966) *[[Olav Neuland]], eesti filmirežissöör (1947–2005) *[[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]], Eesti muusikategelane, koorijuht, laulja ja diplomaat (1885–1933) *[[Toomas Neuman]], eesti rakubioloog (1953–) *[[Władysław Neuman]], Poola diplomaat (1893–1945) *[[Ya'ir Neuman]], Iisraeli psühholoog ja semiootik (1968–) *[[Artur Neuman-Tarimäe]], eesti jalgpallur (1908–) *[[Hermann Franz Karl Neumann]], Eesti vaimulik (1830–1870) *[[Johann Georg Josias von Neumann]], õigusteadlane (1782–1855) *[[John von Neumann]], Ungari juudi päritolu ameerika matemaatik (1903–1957) *[[Mihkel Neumann]], eesti leksikograaf, kooliõpetaja ja ajakirjanik (1866–1941) *[[Paul Neumann]], Austria ujuja (1875–1932) *[[Vallot Neumann]], eesti majandusteadlane (1949–2001) *[[Wilhelm Neumann]], saksa päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane (1849–1919) *[[Kateřina Neumannová]], tšehhi suusataja (1973–) *[[Magdalena Neuner]], saksa laskesuusataja (1987–) *[[Konstantin von Neurath]], Saksa diplomaat ja poliitik (1873–1956) *[[Otto Neurath]], austria filosoof, sotsioloog ja majandusteadlane (1882–1945) *[[Felix Neureuther]], Saksamaa mäesuusataja (1984–) *[[Johann von Neuroth]], Narva foogt 16. sajandi alguses *[[Alexander Heinrich Neus]], Eesti baltisaksa estofiil-folklorist, pedagoog ja luuletaja (1795–1876) *[[Nikolai Neustrojev]], jakuudi kirjanik (1895–1929) *[[Erik Neutsch]], saksa kirjanik (1931–2013) *[[Oliver Neuville]], Saksamaa jalgpallur (1973–) *[[Thierry Neuville]], belgia rallisõitja (1988–) *[[Conchita Wurst|Thomas Neuwirth]], austria laulja (1988–) ==Nev== *[[Pauli Nevala]], soome odaviskaja (1940–2025) *[[Jukka Nevalainen]], soome trummar (1978–) *[[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik (1979–) *[[Dmitri Nevedrov]], Eesti füüsik (1973–) *[[Veera Neverdinova]], vene päritolu Eesti kirjandusteadlane (1924–2008) *[[Jaroslav Neverovič]], Leedu poliitik (1976–) *[[José Maria Neves]], Roheneemesaarte poliitik (1960–) *[[Rúben Neves]], portugali jalgpallur (1997–) *[[Thiago Neves]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Gary Neville]], inglise jalgpallur (1975–) *[[Phil Neville]], inglise jalgpallur *[[Kelly Nevolihhin]], Eesti pikamaajooksja (1992–) *[[Nikolai Nevrev]], vene maalikunstnik (1830–1904) *[[Aleksandr Nevski]], kümnevõistleja (1958–) *[[Aleksandr Nevzorov]], vene teleajakirjanik, Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane)|Aleksandr Nevzorov]], õigusteadlane (1861–1936) ==New== *[[Peter New]], Kanada-Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik (1971–) *[[P. H. Newby]], inglise kirjanik (1918–1997) *[[John Newcombe]], Austraalia endine elukutseline tennisist (1944–) *[[Thomas Newcomen]], Briti leiutaja (1664–1729) *[[Andrew Newell]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja (1983–) *[[Gabe Newell]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1962–) *[[Adrian Newey]], Briti insener (1958–) *[[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1929–) *[[Barnett Newman]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1905–1970) *[[Paul Newman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja lavastaja (1925–2008) *[[Richard Newman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Thomas Newman]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1955–) *[[Jason Newsted]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (1963–) *[[Helmut Newton]], Saksa-Austraalia fotograaf (1920–2004) *[[Isaac Newton]], inglise füüsik ja matemaatik (1643–1727) *[[Isaac Newton (põllumajandustegelane)|Isaac Newton]], Ameerika Ühendriikide põllumajandustegelane (1800–1867) *[[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (1948–2022) *[[William Newton]], Ameerika Ühendriikide ja Eesti balletitantsija (?–) *[[William Newton-Smith]], Kanada päritolu filosoof (1943–2023) ==Ney== *[[Carl Eduard Ney]], Eesti vaimulik (1879–1964) *[[Edgar Ney]], Prantsusmaa sõjaväelane (1812–1882) *[[Gottlieb Ney]], Eesti ajaloolane (1881–1973) *[[Michel Ney]], Prantsusmaa sõjaväelane (1769–1815) *[[Neymar]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Ne-Yo]], Ameerika Ühendriikide laulja (1979–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ne, Biograafiad]] fj4vdqxzd8fb8blygdrmqi19xhxsprc 0 607383 7168630 7003003 2026-06-07T08:43:34Z Metsavend 738 7168630 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Annalena Baerbock | pildiallkiri = Baerbock 2025. aastal | pilt = Außenministerin Meinl-Reisinger beim RAB in Brüssel, 17.03.2025 - 07 (cropped).jpg | manusta = 20180120 AB HH.png | elukoht = [[Potsdam]], [[Brandenburg]], [[Saksamaa]] | elukutse = [[rahvusvaheline õigus]] | tegevusala = [[poliitika]] | ametiajaalgus4 = 22. september 2013 | amet4 = [[Liidupäev]]a liige [[Brandenburg]]ist | järgmine3 = [[Petra Budke]] | ametiajalõpp3 = 16. november 2013 | rahvus = sakslane | ametiajaalgus3 = 14. november 2009 | amet3 = [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/Roheliste]] [[Brandenburg|Brandenburgi]] haru juht | eelmine3 = [[Ska Keller]] | amet2 = [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/Roheliste]] kaasjuht | ametiajaalgus2 = 27. jaanuar 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2022 | eelmine2 = [[Simone Peter]] | järgmine2 = [[Ricarda Lang]] | amet = [[Saksamaa välisminister]] | ametiajaalgus = 8. detsember 2021 | ametiajalõpp = 6. mai 2025 | eelmine = [[Heiko Maas]] | järgmine = [[Johann Wadephul]] | abikaasa = [[Daniel Holefleisch]] | lapsed = 2 | sünninimi = Annalena Charlotte Alma Baerbock | sünnikoht = [[Hannover]], [[Alam-Saksi]], [[Saksamaa]] | partei = {{PisiLipp|Saksamaa}}l:<br/>[[Liit 90/Rohelised]]<br/>{{PisiLipp|EL}}:<br/>[[Euroopa Roheline Partei]] | sünniaeg = {{süv|1980|12|15|df=y}} | alma_mater = [[Hamburgi ülikool]] [[Londoni Majanduskool]] | allkiri = Annalena_Baerbock_Signature.svg }} '''Annalena Charlotte Alma Baerbock''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1980]] [[Hannover]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]], alates 8. detsembrist [[2021]] kuni 6. maini 2025 [[Saksamaa välisminister]]. 2. juunil 2025 valiti ta [[ÜRO Peaassamblee]] esimeheks. Ta astus ametisse 9. septembril 2025. 27. jaanuarist 2018 kuni 29. jaanuarini 2022 oli ta erakonna [[Liit 90/Rohelised|Liit 90 / Rohelised]] üks kaasjuhtidest koos [[Robert Habeck]]iga ning alates 22. septembrist 2013 [[Liidupäev]]a liige. <ref>{{Netiviide|url=http://gruene-brandenburg.de/partei/parteitage/ldk-in-potsdam-2013/|pealkiri=Landesverband Brandenburg: LDK in Potsdam 2013|väljaanne=Grüne Brandenburg|aeg=14. detsember 2013|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2013-04-12|arhiivimisurl=https://archive.today/20130412072413/http://gruene-brandenburg.de/partei/parteitage/ldk-in-potsdam-2013/|url-olek=robot: teadmata}}</ref> Ta oli roheliste [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|kantslerikandidaat]] [[2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimised|2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimistel]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608182989/saksamaa-rohelised-valisid-kantslerikandidaadiks-annalena-baerbocki|pealkiri=Saksamaa rohelised valisid kantslerikandidaadiks Annalena Baerbocki|väljaanne=err.ee|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}</ref> <!-- [[rahamüür]] <ref name="2021_05_09_11_55_ANNALENA_BAERBOCK">09.05.2021, 11:55, [[Indrek Lepik]], [https://ekspress.delfi.ee/number/93341831/artikkel/93367775/ Kas hoopis tema on Angela Merkeli tõeline mantlipärija?]</ref> --> == Haridus == Ta õppis Humboldti Gümnaasiumis [[Hannover]]is<ref>{{Netiviide|autor=Ruppel, Ulrike|url=https://www.bz-berlin.de/deutschland/frisches-gruen-aus-brandenburg-annalena-baerbock-startet-durch|pealkiri=Frisches Grün aus Brandenburg: Annalena Baerbock startet durch|väljaanne=www.bz-berlin.de|aeg=28. jaanuar 2018|vaadatud=19.04.2021}}</ref> ja läbis 16-aastaselt vahetusaasta Lake Highlandi erakeskkoolis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Florida|Florida osariigis]] [[Orlando|Orlandos]].<ref>{{Netiviide|autor=Pham, Khuê|url=https://www.zeit.de/zustimmung?url=https%3A%2F%2Fwww.zeit.de%2Fzeit-magazin%2F2018%2F11%2Fannalena-baerbock-die-gruenen-rettung|pealkiri="Ankommen ist das eine, Heimischwerden das andere"|aeg=7. märts 2018|vaadatud=19.04.2021|arhiivimisaeg=6.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806080706/https://www.zeit.de/zustimmung?url=https%3A%2F%2Fwww.zeit.de%2Fzeit-magazin%2F2018%2F11%2Fannalena-baerbock-die-gruenen-rettung|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 2000–2004 õppis Baerbock [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi ülikoolis]] [[politoloogia]] ja [[Avalik õigus|avaliku õiguse]] erialadel. Ta omandas 2005. aastal magistrikraadi [[Londoni Majanduskool]]is (LSE). Samal aastal läbis ta väljaõppe Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Gehrke, Laurenz|url=https://www.politico.eu/article/germany-greens-annalena-baerbock-5-things-to-know/|pealkiri=German Greens’ Annalena Baerbock: 5 things to know|väljaanne=Politico Europe|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Ta alustas [[Berliini Vaba Ülikool|Berliini Vabas Ülikoolis]] [[Väitekiri|väitekirja]] looduskatastroofide ja humanitaarabi teemal, kuid ei ole seda lõpetanud.<ref name=":0" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2000–2003 töötas ta õpingute kõrvalt [[Ajakirjanik|ajakirjanikuna]] ajalehes Hannoversche Allgemeine Zeitung.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.ndr.de/nachrichten/niedersachsen/hannover_weser-leinegebiet/Annalena-Baerbock-Aus-Pattensen-ins-Kanzleramt,baerbock180.html|pealkiri=Annalena Baerbock: Aus Pattensen ins Kanzleramt?|väljaanne=www.ndr.de|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=23.04.2021|arhiivimisaeg=19.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419153038/https://www.ndr.de/nachrichten/niedersachsen/hannover_weser-leinegebiet/Annalena-Baerbock-Aus-Pattensen-ins-Kanzleramt,baerbock180.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast õpingute lõpetamist töötas ta aastatel 2005–2008 [[Elisabeth Schroedter|Elisabeth Schroedteri]] büroos [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]]. Aastal 2005 oli ta praktikant Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).<ref name=":0" /> Aastatel 2008–2009 oli ta [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/ Roheliste]] fraktsiooni nõunik välis- ja turvalisuspoliitika alal. Alates 2020. aastast osaleb ta [[Maailma Majandusfoorum]]i noorte maailmajuhtide programmis. See on arengutreeningu programm poliitilistele juhtidele, kus on teiste seas osalenud [[Emmanuel Macron]], [[Sanna Marin]] ja [[Jacinda Ardern]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.younggloballeaders.org/community?utf8=%E2%9C%93&q=Baerbock&status=active&class_year=2020&sector=Public+Figure&region=a0Tb00000000DCLEA2#results|pealkiri=Community|väljaanne=www.younggloballeaders.org}}</ref> == Poliitiline tegevus == Baerbock astus 2005. aastal erakonda [[Liit 90/Rohelised]]. Oktoobris 2008 valiti ta erakonna [[Brandenburg|Brandenburgi]] haru juhatusse ning 2009. aastal sai ta juhatuse esimeheks, sellel kohal oli ta aastani 2013. Aastatel 2009–2012 oli ta ka [[Euroopa Roheline Partei|Euroopa Rohelise Partei]] juhatuse liige.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.bundestag.de/abgeordnete#url=L2FiZ2VvcmRuZXRlL2Jpb2dyYWZpZW4vQi9iYWVyYm9ja19h|pealkiri=Deutscher Bundestag - Abgeordnete|väljaanne=Deutscher Bundestag|vaadatud=09.05.2021}}</ref> === Liidupäeva liige, alates 2013 === 2009. aastal kandideeris Baerbock kohale oma erakonna kandidaatide nimekirjas, kuid tulutult. 2013. aastal oli ta roheliste kandidaat 61. valimisringkonnas (Potsdam – Potsdam-Mittelmark II – Teltow-Fläming II), millega ta ühtlasi kindlustas endale koha erakonna esinumbrina [[Brandenburgi liidumaa]] kandidaatide nimekirjas. Ta sai [[Liidupäev]]a liikmeks nimekirja mandaadiga.<ref name=":2" /> Oma esimesel ametiajal oli ta majandus- ja energeetikakomisjoni ning Euroopa asjade komisjoni liige. Baerbock oli oma fraktsiooni kliimapoliitika eestkõneleja.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Karnitschnig, Matthew|url=https://www.politico.eu/article/annalena-baerbock-robert-habeck-german-greens-elect-new-leadership-duo/|pealkiri=German Greens elect new leadership duo|väljaanne=Politico Europe|aeg=27. jaanuar 2018|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Ta on osalenud [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]ide arutamisel [[Varssavi]]s (2013), [[Lima (Peruu)|Limas]] (2014), [[Pariis]]is (2015) ja [[Marrakech]]is (2016). Ta on ka [[Berliin]]i-[[Taipei]] Parlamentaarse Sõprusringi aseesimees. 2017. aasta Liidupäeva valimistel oli Baerbock taas erakonna esinumber Brandenburgi liidumaal ning säilitas koha parlamendis. Pärast valimisi oli ta oma erakonna delegatsioonis (ebaedukatel) koalitsioonikõnelustel [[Kristlik Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] (CDU/CSU) ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Parteiga]] (FDP).<ref>{{Netiviide|url=https://www.wiwo.de/politik/deutschland/bundestagswahl-2017/wahlticker-trittin-und-kretschmann-im-jamaika-sondierungsteam-der-gruenen/20359254.html|pealkiri=Trittin und Kretschmann im Jamaika-Sondierungsteam der Grünen|aeg=24. september 2017}}</ref> Ta on perekonna-, vanurite-, naiste- ja noorsooteemadega tegeleva parlamendikomisjoni liige. === Roheliste partei kaasjuht, alates 2018 === 27. jaanuaril 2018 Baerbocki kodulinnas Hannoveris toimunud roheliste partei üldkogul valiti ta üheks erakonna kahest võrdsest kaasjuhist üleriigilisel tasandil. Tema kõrvale valiti [[Robert Habeck]]. Ta võitis 64% häältest, edestades konkurent Anja Pieli.<ref name=":3" /> 2019. aasta üldkogul valiti ta partei kaasjuhi kohale tagasi, kogudes 97,1% häältest, mis erakonna ajaloo suurim häältesaak.<ref>{{Netiviide|url=https://www.waz.de/politik/gruenen-parteitag-rekord-zustimmung-fuer-annalena-baerbock-id227665847.html|pealkiri=Die Grünen lieben ihre Doppelspitze - So will sie punkten|väljaanne=waz.de|aeg=16. november 2019}}</ref> === Kantslerikandidaat, 2021 === 19. aprillil [[2021]] teatasid Baerbock ja Robert Habeck, et erakonna üleriigiline juhatus teeb ettepaneku määrata 2021. aasta [[Liidupäev]]a valimistel [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|kantslerikandidaadiks]] Baerbocki. See on esimene kord, kui partei läheb valimistele kantslerikandidaadiga, mitte lihtsalt kahe kaasjuhiga. <ref name=":1" /> Otsus tuleb veel ametlikult kinnitada partei kongressil, mis toimub 11.–13. juunil. Baerbock on ajaloos teine naine pärast [[Angela Merkel]]it, kes pürgib valitsuse kõige kõrgemale ametikohale. Valimispäeval on ta vaid paari päeva võrra vanem kui oli ajaloo noorim kantslerikandidaat [[Guido Westerwelle]] 2002. aastal. <ref>{{Netiviide|url=https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/baerbock-kanzlerkandidatur-gruene-101.html|pealkiri=Baerbock soll Kanzlerkandidatin werden|väljaanne=tagesschau.de|aeg=20. aprill 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.spiegel.de/politik/deutschland/buendnis-90-die-gruenen-annalena-baerbock-soll-kanzlerkandidatin-werden-a-051558bb-f24a-42da-85f9-bf069de0c3f8|pealkiri=Annalena Baerbock soll als Kanzlerkandidatin für die Grünen antreten|väljaanne=spiegel.de|aeg=19. aprill 2021}}</ref> === Saksamaa välisminister, alates 2021 === 8. detsembril 2021 nimetati Baerbock Saksamaa Liitvabariigi välisministri ametisse. Pärast [[2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2025. aasta Saksamaa parlamendivalimisi]] teatas ta märtsis, et astub isiklikel põhjustel rambivalgusest eemale ja ei kandideeri juhtivatele ametikohadele.<ref>[https://www.err.ee/1609622483/annalena-baerbock-lahkub-suurelt-areenilt "Annalena Baerbock lahkub suurelt areenilt"] ERR, 5. märts 2025</ref> == Poliitilised vaated == Baerbock on kaitsepoliitika vallas võtnud tsentristliku positsiooni. Tema juhtimisel võttis partei 2020. aastal vastu programmi, mis kirjeldas [[NATO|NATO-t]] kui Euroopa julgeoleku asendamatut osa. Samas on ta olnud kriitiline NATO eesmärgi suhtes, et kõigi liikmesriikide kaitsekulutused moodustaksid vähemalt 2% riigi SKP-st. Ta on öelnud, et soovib näha Euroopa Liidus tugevamat ühist välispoliitikat, eriti Venemaa suunal.<ref name=":0" /> === Energia-, kliima- ja keskkonnapoliitika === Baerbock on kutsunud üles järkjärgulisele söest loobumisele Saksamaal aastaks 2030, kiirteedel 130 km/h kiiruspiirangu kehtestamisele ja ainult heitmevabade autode registreerimise lubamisele hiljemalt aastal 2030. Põllumajanduse vallas on Baerbock öelnud, et põllumajanduse subsideerimine peaks teenima üldist hüve ja et kariloomade arvukust ning liha tootmismahtusid tuleks märkimisväärselt vähendada.<ref>{{Netiviide|url=https://taz.de/Annalena-Baerbock-ueber-Kanzlerinnenamt/!5734264/|pealkiri=„Manches muss man auch verbieten“|väljaanne=taz.de}}</ref> Baerbock on öelnud ka, et majandushuvid ei ole kliimapoliitikaga vastuolus ja et ta soovib tuua Saksamaa staatuse tööstusriigina 21. sajandisse [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimaleppe]] valguses. Baerbock pooldab terase [[Kliimaneutraalsus|kliimaneutraalset]] tootmist ning toetab kliimatariifide kehtestamist. Ta soovib tugevdada Saksamaa raudteevõrku, et aastaks 2030 ei oleks riigisisesed lennud enam vajalikud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.haz.de/Nachrichten/Politik/Deutschland-Welt/Baerbock-im-ARD-Sommerinterview-Klima-und-Wirtschaft-kein-Gegensatz|pealkiri=Grünen-Chefin Baerbock: Klima und Wirtschaft? Das funktioniert|väljaanne=haz.de|aeg=28. juuli 2019|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2021-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228104137/https://www.haz.de/Nachrichten/Politik/Deutschland-Welt/Baerbock-im-ARD-Sommerinterview-Klima-und-Wirtschaft-kein-Gegensatz|url-olek=ei tööta}}</ref> Kui [[Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus]] otsustas 29. aprillil 2021, et kliimakaitse aktis lubatud kasvuhoonegaaside vähendamine ei olnud piisav, siis Baerbock lubas panna paika konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, juhul, kui tema partei osaleb tulevikus föderaaltasandil valitsuse moodustamisel. Lisaks kutsus ta üles kiirendama taastuvate energiaallikate edasiarendamist nii, et see oleks praegusest kvoodist kaks korda suurem 2020. aastate keskpaigaks. Ta on ka väitnud, et kliimamuutuste põhjustatud keskkonnahäving muutub üha kallimaks.<ref>''Verfassungsrichter zwingen Regierung zu mehr Klimaschutz.'' [[Die Welt|Die Welt,]] 30. aprill 2021</ref> == Liikmesus == * [[Euroopa Välissuhete Nõukogu]] (ECFR) liige alates aastast 2020<ref>{{Netiviide|url=https://ecfr.eu/council/members/|pealkiri=Members|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2021-11-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211111043417/https://ecfr.eu/council/members/|url-olek=ei tööta}}</ref> * Leo Baecki Fondi eestseisuse liige<ref>{{Netiviide|url=https://www.leo-baeck-foundation.org/en/board-of-trustees/|pealkiri=Board of Trustees|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=8.12.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201208005623/https://www.leo-baeck-foundation.org/en/board-of-trustees/|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Amnesty International]]i liige * Saksamaa Keskkonna- ja Loodushoiu Ühendus (BUND), liige == Isiklikku == Baerbock on [[sotsiaaltöötaja]] ja [[Masinaehitus|masinaehitaja]] tütar.<ref>{{Netiviide|autor=Tenfeldem Beate|url=https://www.noz.de/deutschland-welt/politik/artikel/1960310/annalena-baerbock-der-heimliche-star-der-gruenen-blitzkarriere-seit-2013|pealkiri=Annalena Baerbock, der heimliche Star der Grünen|väljaanne=noz.de|aeg=31. detsember 2019}}</ref> Ta on üles kasvanud talukohas Pattensenis, Hannoveri lähedal Alam-Saksi liidumaal, koos kahe õe ja kahe nõoga.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Teismelisena tegeles ta võistlusliku [[Trampoliinvõimlemine|trampoliinvõimlemisega]] ja on Saksamaa meistrivõistlustel võitnud kolm pronksmedalit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.deutschlandfunk.de/kandidatin-fuer-den-parteivorsitz-der-gruenen-ich-bin.868.de.html?dram:article_id=408793|pealkiri=Ich bin leidenschaftliche Europäerin|väljaanne=deutschlandfunk.de|aeg=21. jaanuar 2018}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.stern.de/kultur/buecher/ulrich-wickert-im-gespraech-mit-annelena-baerbock-9470458.html|pealkiri=Was Annalena Baerbock beim Trampolinspringen fürs Leben gelernt hat|väljaanne=stern.de|aeg=29. oktoober 2020}}</ref> Baerbock on abielus Daniel Holefleischiga, poliitikakonsultandi ja avalike suhete juhiga, kes on töötanud alates 2017. aastast Deutsche Post DHL Grupis<ref>{{Netiviide|url=https://www.waz.de/politik/annalena-baerbock-mann-daniel-holefleisch-id232091873.html|pealkiri=Daniel Holefleisch: Der Mann von Annalena Baerbock|väljaanne=waz.de|aeg=26. aprill 2021}}</ref> Neil on kaks ühist last (sündinud 2011 ja 2015).<ref>{{Netiviide|url=https://www.tagesspiegel.de/politik/moegliche-gruenen-parteichefin-baerbock-fuer-ihre-toechter/20703104.html|pealkiri=Für ihre Töchter|väljaanne=tagesspiegel.de|aeg=12. detsember 2017|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Kogu pere elab [[Potsdam]]is [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaal]] [[Saksamaa näitlejate loend|Saksamaal]].<ref name=":0" /> Baerbock on Saksamaa protestantliku evangeelse kiriku liige.<ref name=":2" /> Ta nimetab end „mittereligioosseks,” aga käib tihti kirikus, sest „mõte koosolemisest on äärmiselt oluline” tema jaoks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.zeit.de/politik/deutschland/2021-04/gruene-nominieren-annalena-baerbock-als-kanzlerkandidatin|pealkiri=Grüne nominieren Annalena Baerbock als Kanzlerkandidatin|väljaanne=zeit.de|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}</ref> ==Vaata ka== * [[Liit 90/Rohelised]] == Viited == <references responsive="" /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.gruene-bundestag.de/abgeordnete/infos-zur-person/annalena-baerbock Annalena Baerbocki profiil Roheliste parlamendifraktsiooni kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Heiko Maas]] | nimi=[[Saksamaa välisminister]] | aeg= 2021– | järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Baerbock, Annalena}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa välisministrid]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:ÜRO Peaassamblee presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] f93xn3uz2w6xsftwcg50f8vk41d7re8 0 614992 7168396 6923309 2026-06-06T14:31:57Z Neptuunium 58653 7168396 wikitext text/x-wiki [[Fail:Water and soil splashed by the impact of a single raindrop.jpg|pisi|Pinnase ja veeosakeste õhkupaiskumine vihmapiisa kokkupõrkel pinnasega]] '''Vihmalõhn''' ehk '''petrikoor''' on iseloomulik [[Aromaatsus|aroom]], mis tekib vihmasajul teatud tingimuste kokkulangemisel. == Nimetus == Austraalia teadlased nimetasid 1964. aastal selle lõhna ''petrichor''<nowiki/>'iks; see on tuletis [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''petra'' ('kivi') ja ''ichor'' ('kuldne vedelik, mis voolavat surematute soontes').<ref>{{Netiviide|autor=Paul Brown|url=https://www.theguardian.com/news/2021/sep/11/heaven-scent-science-satisfying-smell-rain-petrichor|pealkiri=Weahterwatch: science behind the 'heaven scent' aroma of rain|väljaanne=Guardian|aeg=11.9.2021|vaadatud=11.9.2021}}</ref> == Tekkemehhanism == Lõhna tekitavad peamiselt [[Taimeõli|taimeõlid]] ja mulla järgi lõhnav [[geosmiin]]. Vihmapiisa maapinnale paiskumise järel laialivalguv veetilk püüab lõksu veemullid, mis seejärel tilga pinnale sööstavad ning sõltuvalt piiskade kiirusest ja pinnaomadustest võib selle käigus vallanduda peentest veetilkadest koosnev [[Aerosool|udupilv]]. See pilv haarab endaga kaasa ka aromaatseid [[Molekul|molekule]], mis hakkavad tuule mõjul õhus levima ja ninna jõudes tajumegi spetsiifilist vihma lõhna.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Jaan-Juhan Oidermaa]]|url=https://novaator.err.ee/256189/kuidas-tekib-vihmavarske-lohn|pealkiri=Kuidas tekib vihmavärske lõhn?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=16.01.2015|vaadatud=11.9.2021}}</ref> == Tingimused == Võimalikult suure [[Aerosool|aerosoolipilve]] tekitamiseks peaks piisad olema teatud suurusvahemikus: need ei tohiks olla liiga suured ega liiga väiksed, just seetõttu ei teki arvatavasti vihmavärsket lõhna eriti tugevate või väga nõrkade sadude järel. Vihma lõhna tekkimiseks peab ka pinnas olema sobiva kuivustasemega, see ei tohiks olla liiga kuiv ega märg. Sobivate omadustega on näiteks [[Savimullad|savimuld]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://loodus.ohtuleht.ee/590046/mis-tekitab-vihma-ajal-meeldivat-lohna|pealkiri=Mis tekitab vihma ajal meeldivat lõhna?|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. august 2014|vaadatud=11.9.2021}}</ref> == Vaata ka == * [[Vihm]] * [[Aromaatsus|aroom]] * [[Haistmine|lõhnataju]] == Viited == [[Kategooria:Meteoroloogia]] [[Kategooria:Taju]] ouxy3w24t0zgvpwzchwy62h8rhz6s8i 0 616735 7168498 7022322 2026-06-06T20:40:27Z Kuriuss 38125 7168498 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Hetty Green''' (sünninimega '''Henrietta Howland Robinson''', hüüdnimega '''Witch of Wall Street'''; [[21. november]] [[1834]] [[New Bedford]] – [[3. juuli]] [[1916]] [[New York]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] investor ja ettevõtja, keda peetakse [[kullatud ajastu]] üheks jõukamaks ja mõjukamaks naiseks. Ta päris märkimisväärse varanduse kõigepealt isalt ja hiljem tädilt, ent kasvatas seda märksa suuremaks tänu oskuslikele investeeringutele. Green tegutses aktsia- ja kinnisvaraturgudel, soetas kriisiaegadel võlakirju ning teenis märkimisväärset tulu ka rahalaenamisega. Teda hinnati terava finantsvaistu ja julge riskitaluvuse pärast – omadused, mis olid 19. sajandi teises pooles naisinvestori puhul erakordsed. Hetty Greeni eripärase ja säästliku eluviisi kohta räägiti palju lugusid. On teada, et ta oli valmis tegema kompromisse isegi kõige odavamate igapäevaste ostude puhul, kandis väidetavalt üksnes ühte pidevalt parandatud musta kleiti ning püüdis vältida igasuguseid tarbetuid kulusid. Mõned allikad kirjeldavad, et ta keeldus sageli enda ja oma laste ravimisest, kuna pidas arstiteenuste hindu liialt kõrgeteks. Samuti kolis ta sageli ühest soodsast üürikorterist teise, mis aitas tal maksukoormust vähendada ja oma elu privaatsena hoida. Elu jooksul kogus Green tohutu varanduse, mille ta pärandas poeg [[Edward Howland Robinson Green]]ile ja tütar [[Harriet Sylvia Ann Howland Green Wilks]]ile. Tema vara tänapäevases väärtuses hinnatakse enam kui kümnele miljardile eurole. Märkimisväärne osa sellest jõudis hiljem tütre testamendi kaudu 63 heategevus- ja haridusasutuseni. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Green, Hetty}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1834]] [[Kategooria:Surnud 1916]] grf5iil5tyevvoh71kkj3msnnxpd9yf 2 619134 7168432 7165966 2026-06-06T15:59:04Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7168432 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Valgumistakistus]] · [[Aadressiruum]] · [[Vindavi komtuur]] · [[Anarhistliku kirjanduse loend]] · [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Assotsiatiivne ühikelemendiga ring]] · [[Graafide süsteem]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Struktuurisemiootika]] · [[Graafi struktuur]] · [[Depešš]] · [[Foxi efekt]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Arteriograaf]] · [[Glenn Beck (telesaade)]] · [[Kleebis]] · [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] · [[Entel]] · [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] · [[Lahore'i nimi]] · [[Dominanthelistik]] · [[Selge keele liikumine]] · [[Ründaja]] · [[Taani Monarhia]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Koolinädal]] · [[Flopiseade]] · [[Oktofoonia]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Acte éclairé]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[Fjordrannik]] · [[Limaanrannik]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Bioseston]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Antsla valla vapp]] · [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Sigulda komtuur]] · [[Transpordimasin]] · [[Kunstiteadus]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Soome sild]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelend]] · [[!Ka-Boom! Estudio]] · [[0,7% eesmärk]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[Güby valla vapp]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Guldene]] · [[Gustav Teichmülleri stipendium]] · [[Haakon VII riigivisiitide loend]] · [[Haanja valla lipp]] · [[Haapsalu härraskond]] · [[Haapsalu põllumeeste konvent]] · [[Haaslava valla lipp]] · [[Haaslava valla vapp]] · [[Haavik]] · [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hajaasustusala]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Halinga valla vapp]] · [[Haljala valla lipp]] · [[Hallõgija (animafilm)]] · [[Halliste valla lipp]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hanipäev]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Häädemeeste valla lipp]] · [[Häädemeeste valla vapp]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hérault' departemangu transport]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdraulika mõisteid]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobioloogia mõisteid]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpertooniline lahus]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Harju Sõjaväeringkond]] · [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harku valla lipp]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Hausdorffi aksioom]] · [[Heaoluühiskond]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heinatööriistad]] · [[Heino Elleri Suur Auhind]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Helme põllumeeste konvent]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Holokausti mälestuspäev]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Horvaatia meedia]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hummuli valla lipp]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Ice-cold Story]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaühele oma (film 1990)]] · [[Igaühele oma (Vennaskond)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igavesti Sinu]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisaku põllumeeste konvent]] · [[Iisaku valla lipp]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Ili]] · [[Illegaalsus]] · [[Illuka valla lipp]] · [[Imavere valla lipp]] · [[Imetajate rakutüüpide loetelu]] · [[Immigrant]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Induse madalik]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inglise hiidlinnastu]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktiivne kaart]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Isoosmootsed lahused]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaak Sirkel]] · [[Jaan Jaago mälestusvõistlus]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaapani usundid]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] · [[Jamaica kindralkuberneride loend]] · [[Janu (Valev Uibopuu romaan)]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Jeruusalemma mäe lahing]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Normaalrõhk]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmehooldus]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järelärkamisaeg]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva foogtkonna ametnike loend]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõelähtme valla lipp]] · [[Jõgeva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõgeva maakond (1949–1950)]] · [[Jõgeva põllumeeste konvent]] · [[Jõgeva vapp]] · [[Jõhvi kõrgustik]] · [[Jõhvi põllumeeste konvent]] · [[Jõhvi Traktorist]] · [[Jõulumäe rattamaraton]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jüri Üdi klubi]] · [[Juuru valla lipp]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaarma valla lipp]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kabe mõisteid]] · [[Kadettide maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Kadrina põllumeeste konvent]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaisma valla lipp]] · [[Kaitseala (luulekogu)]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitseklapp]] · [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaitsja (sport)]] · [[Kaiu valla lipp]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kalevipoja künnivaod]] · [[Kalevipoja rattamaraton]] · [[Kamardumine]] · [[Kambja põllumeeste konvent]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kanepi Laulu ja Mängu Selts]] · [[Kanepi põllumeeste konvent]] · [[Kangrumäe sipelgaala]] · [[Kapsapea (multifilm)]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karjala ANSV vapp]] · [[Karjalaskepäev]] · [[KSA Silmakeskus]] · [[Karr (lõige)]] · [[Karsklane]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kasutusvaldus]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[1. jaanuar 2008]] · [[1. Soomusrongi Rügement]] · [[10 miljoni dollari afäär]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[13. sajand Eestis]] · [[16. sajand Eestis]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus]] · [[1926. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1927. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1928. aasta Eesti rahareform]] · [[1930. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1932. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1933. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1934. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1958. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1962. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1965. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta novembritorm]] · [[1969. aasta täiendav Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1989. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1995. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1996. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1997. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1998. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1999. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2000. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2005. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2006. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2008. aasta Hollandi naiste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[A-mast (laevandus)]] · [[Aacheni kongress (1668)]] · [[Aacheni lipp]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadress (pöördumine)]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aafrika Teater]] · [[Aasluharohumaa]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastaaja tipp]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aastaparallaks]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomruumala]] · [[ABB AS (Norra)]] · [[AOL-tehnika]] · [[AU8]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemia mõisteid]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Keila Eesti Kodanike Komitee]] · [[Keila lahing (1944)]] · [[Keila valla lipp]] · [[Kellukakõver]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Eesti väikemaakonnad]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kettvälk]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadkülvi volinik]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Kihelkonna põllumeeste konvent]] · [[Kihelkonna valla lipp]] · [[Kihnu valla lipp]] · [[Kihnu valla vapp]] · [[Kiili valla lipp]] · [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)]] · [[Kilingi-Nõmme lipp]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kiloparsek]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kirde kaitseringkond]] · [[Kirev Karlova]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirikupühade loend]] · [[Kirjandusarhiiv]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Kiviõli vapp]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Tolmulapp]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[Abielulisus]] · [[Abiks otsustajale]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiponi-mokovi keel]] · [[Abiprotsess]] · [[Abja valla lipp]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Adamson-Ericu stipendium]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aedvili]] · [[Aegna Komandantuur]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aegviidu valla lipp]] · [[Aegviidu valla vapp]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afidivoor]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Aftenposten A/S]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrohüdroloogia]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Aheraine]] · [[Ahiküte]] · [[Ahja valla lipp]] · [[Ahjualune]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline distsipliin]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akademische Mussengesellschaft]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Alajõe valla lipp]] · [[Alamsaksa laenud eesti keeles]] · [[Alasora küngas]] · [[Alasora vald]] · [[Alati Ustav]] · [[Alatskivi valla lipp]] · [[Alatskivi valla vapp]] · [[Albu valla lipp]] · [[Albu valla vapp]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline geomeetria]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Algkõverus]] · [[Aliquid stat pro aliquo]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[All My Sons (telefilm)]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allianss Gruusia Eest]] · [[Allikaelustik]] · [[Allkeel]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Alternatiivpedagoogika]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluseline oksiid]] · [[Aluseta lause]] · [[Aluspind]] · [[Alutaguse maakond]] · [[Alveool]] · [[Ambatomifanga saar]] · [[Ambla põllumeeste konvent]] · [[Ambla valla vapp]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodumajanduskoda]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Koeru põllumeeste konvent]] · [[Koeru valla lipp]] · [[Kofrokartia]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohila põllumeeste konvent]] · [[Kohtla valla lipp]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Koigi valla lipp]] · [[Koigi valla vapp]] · [[Koit (Lihula)]] · [[Koit ja Hämarik]] · [[Kolhoosi Avarustel]] · [[Kolhoosi Elu]] · [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] · [[Kolhoosi Tee]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kolletamispäev]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kolmikliit (Eesti)]] · [[Kombain (ajaleht)]] · [[Kommarid ahju]] · [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] · [[Kommunismi Lipp]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konguta valla lipp]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koonga valla vapp]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korjusepäev]] · [[Korporatsioon Arminia]] · [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose aardeleid]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose põllumeeste konvent]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Kosmoloogia mõisteid]] · [[Kraadiõppur]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Krankowi komtuur]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krimmi õpetaja]] · [[Kristallograafia mõisteid]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põllumajanduse mõisteid]] · [[Põllumeeste konvent]] · [[Põllutöökoda]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põltsamaa põllumeeste konvent]] · [[Põltsamaa valla lipp]] · [[Põlva lipp]] · [[Põlva valla vapp]] · [[Põlva vapp]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Pöide valla lipp]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Pühajärve valla lipp]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Qingdao]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rae valla lipp]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Haruldus]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahva ja eluruumide loendus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Raikküla valla lipp]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere põllumeeste konvent]] · [[Rakvere rattamaraton]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Rannu valla vapp]] · [[Rapla põllumeeste konvent]] · [[Rapla valla lipp]] · [[Raplamaa Ühistöö]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Ratva lahing]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Raudvärava lahing]] · [[Raviasutiste ja laboratooriumide seadus]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktor (ajakiri)]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Käik (male)]] · [[Käina põllumeeste konvent]] · [[Käina valla lipp]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Kärdla põllumeeste konvent]] · [[Kärdla vapp]] · [[Kärla valla lipp]] · [[Käru valla lipp]] · [[Käsitööstuskoda]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kui päike läheb looja]] · [[Kuidas kõik teostus]] · [[Kuimetsa motokross]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuku: Mina jään ellu]] · [[Kuldīga komtuurkonna ametnike loend]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kullamaa põllumeeste konvent]] · [[Kullamaa valla lipp]] · [[Kultuuriantropoloogia mõisteid]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstialaseid mõisteid]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kunstmuistend]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuressaare põllumeeste konvent]] · [[Kuressaare raad]] · [[Kursi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kursi komtuur]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kuusalu põllumeeste konvent]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge Agrotehnika]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrge Saak]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Küberneetika mõisteid]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Künnimehe väsimus]] · [[Künnipäev]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laekvere valla lipp]] · [[Laenukihid]] · [[Laeva valla lipp]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Laheda valla vapp]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laimjala valla lipp]] · [[Laine amplituud]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rägavere valla lipp]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Räpina vapp]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rõngu valla lipp]] · [[Rõuge põllumeeste konvent]] · [[Rõuge rattamaraton]] · [[Rõuge valla lipp]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Religioosne ordu]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Revaler Liedertafel]] · [[Ridala valla lipp]] · [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] · [[Riia komtuur]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riigireetur (film)]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Rikassaare relvaleid]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Risti valla lipp]] · [[Ristideta hauad]] · [[Ristisõitjad]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Rohundid]] · [[Rohuteadlaste Koda]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roosna-Alliku valla lipp]] · [[Rootsi laenud eesti keeles]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Ruhja komtuur]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Rwanda president]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saarde põllumeeste konvent]] · [[Saarde valla vapp]] · [[Saare valla lipp]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saarepeedi valla lipp]] · [[Saarlane]] · [[Saarte värvid]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saika punkrilahing]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa laenud eesti keeles]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[SFS 1982:269]] · [[Släm]] · [[Laine murdumine]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Lasva valla lipp]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lavassaare valla lipp]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Leedumaa kuberneride loend]] · [[Leevi lahing]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Legasteenia]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lehtse valla vapp]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Lend üle mägede]] · [[Leningradi must]] · [[Leninlik Tee (ajaleht)]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihula komtuur]] · [[Lihula komtuurkond]] · [[Lihula põllumeeste konvent]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa Kroonika]] · [[Liivimaa maamarssal]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liivimaa ordu maamarssal]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistika mõisteid]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Loksa valla vapp]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Loodna valla lipp]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Amuletid]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]] · [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] · [[Andekas laps]] · [[Anija valla lipp]] · [[Anija valla vapp]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Antsla Tarbijate Ühistu]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Apologeedid]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Are valla lipp]] · [[Are valla vapp]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Aruküla vapp]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Arumetsad]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvamusliider]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asendustaastamine]] · [[Aseri valla lipp]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Astraalmüüdid]] · [[Astronoomiline kevad]] · [[Astronoomiline sügis]] · [[Astronoomiline suvi]] · [[Astronoomiline talv]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatika mõisteid]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avanduse valla lipp]] · [[Avanduse valla vapp]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Avinurme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Avinurme lahing]] · [[Raua tänava lahing]] · [[Saksi valla vapp]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Sangaste põllumeeste konvent]] · [[Sangaste valla lipp]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seadusandlik Delegatsioon]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Sedimentoloogia mõisteid]] · [[Seisab üksi mäe peal]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semiootika mõisteid]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Shanghai Shi]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Sillamäe lipp]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simuna põllumeeste konvent]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sinna ja tagasi]] · [[Sipelgaõli]] · [[Sireen (ajakiri)]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skangpoomijad]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Skype'i auhind]] · [[Slaavi laenud eesti keeles]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Põhja-Sakala valla lipp]] · [[Säästev elatis]] · [[Säästev tehnoloogia]] · [[Säde (1951)]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Särgiskandaal]] · [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügisene madisepäev]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümbolid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalkapital]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Sotsialistlik Küla]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Stalinlik Saak]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Statistika mõisteid]] · [[Stephan Raabe]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stratigraafia mõisteid]] · [[Stroof (tants)]] · [[Struktuurigeoloogia mõisteid]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Supilinna Tirin]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suur tamm]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Suure-Jaani linna lipp]] · [[Suure-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Suvistepüha]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taasiseseisvumine]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tabivere valla vapp]] · [[Tactus Technology]] · [[Tagalateenistus]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Sõjategevus Eestis 1944]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna põllumeeste konvent]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühendite loend]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskirjanik]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Looduslik rohumaa]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogikatehe]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomaarstide Koda]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Luunja valla lipp]] · [[Maa ja rahvas]] · [[Maa Nõukogu]] · [[Maa Walla Kuulutaja]] · [[Maahingaus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)]] · [[Maailma Kultuurinõukogu]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maale ohtlikkude asteroidide loend]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maardu lipp]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maasilinna foogtkonna ametnike loend]] · [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] · [[Maateaduste mõisteid (Ä)]] · [[Maateaduste mõisteid (Õ)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ö)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ü)]] · [[Maateaduste mõisteid (Š)]] · [[Maateaduste mõisteid (B)]] · [[Maateaduste mõisteid (C)]] · [[Maateaduste mõisteid (E)]] · [[Maateaduste mõisteid (F)]] · [[Maateaduste mõisteid (G)]] · [[Maateaduste mõisteid (H)]] · [[Maateaduste mõisteid (J)]] · [[Maateaduste mõisteid (K)]] · [[Maateaduste mõisteid (L)]] · [[Maateaduste mõisteid (N)]] · [[Maateaduste mõisteid (S)]] · [[Maateaduste mõisteid (W)]] · [[Maateaduste mõistete loendid]] · [[Maatriks (ajakiri)]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Maestro (film)]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Tagasijooks]] · [[Tali valla vapp]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinn, I'm Famous]] · [[Tallinna Aukodanike Kogu]] · [[Tallinna džässifestival]] · [[Tallinna graafikatriennaal]] · [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna komtuurkonna ametnike loend]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna maantee (Aruküla)]] · [[Tallinna põllumeeste konvent]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tallorahwa Postimees]] · [[Talurahva Kuulutaja]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tarbimisharjumused]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkade Klubi]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[Tartu Eesti Seitung]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu linnaliinide bussijaam]] · [[Tartu maaliinide bussijaam]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu põllumeeste konvent]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu rattamaraton]] · [[Tartu Sõjaväeringkond]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartu Tähetorni kalender]] · [[Tartu tervishoiukorraldus]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnaline ruum]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teadusfilosoofia mõisteid]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teater ja Muusika]] · [[Teatri mõisteid]] · [[Teatrielu]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Tee Kommunismile (1951)]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teel Kommunismile]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Teeviit (mess)]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehnika Ajakiri]] · [[Tehnika ja Tootmine]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine Arnold]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[1974. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1975. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1976. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1980. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1981. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1982. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1984. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1985. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Descartesi dualism]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatooniline intervall]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatia mõisteid]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edasi Kommunismile (Saadjärve)]] · [[Edasi Kommunismile (Tõstamaa)]] · [[EDC karikavõistlused]] · [[Edifikaator]] · [[Edisoni disko]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti koolinoorte 2008. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti Muusika Kuukiri]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti Rahvaväe auastmed]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti-Poola maavõistlused poksis]] · [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] · [[Eesti.ee]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Telefoniõigus]] · [[Telekommunikatsiooni mõisteid]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teoloogia summa Ia q. 24]] · [[Teoloogia summa Ia q. 36]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Teraskündja]] · [[Teravmäed]] · [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tervitusi Nõukogude Eestist!]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[The College Enquirer]] · [[Tiheasustusala]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tinglik voolavuspinge]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Toitumissuhted]] · [[Tokseemia]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tondiöömaja]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toomgild]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Torgu valla lipp]] · [[Torgu vallateede loend]] · [[Torma põllumeeste konvent]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Traktoristi Hääl]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Triboloogia mõisteid]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Troofiline interaktsioon]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Tudulinna valla lipp]] · [[Tugevusõpetuse mõisteid]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Elva põllumeeste konvent]] · [[Elva rattamaraton]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Emeko Hake]] · [[Emmaste valla vapp]] · [[Määratlus]] · [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet"]] · [[Märg signaal]] · [[Märjamaa põllumeeste konvent]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõned päevad septembris]] · [[Mõniste valla vapp]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Misso valla vapp]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Modellindus]] · [[Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Mooste valla vapp]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Muhu valla lipp]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulgi rattamaraton]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullateaduse mõisteid]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] · [[Mustmätta peitleid]] · [[Muusa (ajakiri)]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]] · [[Muusikaleht]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Mweri ahelik]] · [[Nõukogude Liidu siseministrite loend]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[NB Festival]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi paljuaspektilisus]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guatemala piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Avinurme valla lipp]] · [[Avinurme valla vapp]] · [[Baasõli]] · [[Babylon 5 sõjad]] · [[Bahreini ḩākim]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[BAM – raudtee eikuhugi]] · [[Barbadose kindralkuberneride loend]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baruto – tõlkes kaduma läinud]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[BEG]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[BK77]] · [[Blåkulla nõiaprotsessid]] · [[Botaanika mõisteid]] · [[Brahma päev]] · [[Bremeni komtuur]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Chełmno piiskoppide loend]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Daktülograafia]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Dendropark]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Der Zuschauer]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[DeStudio]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Tõlliste valla lipp]] · [[Tõrva lipp]] · [[Tõstamaa valla lipp]] · [[Tõuloomakasvatus]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliskoda]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türi põllumeeste konvent]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuuleelektrijaam]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] · [[Tuvid (film)]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Ulmefilmide loend]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimse tervise päev 2006]] · [[Vaimse tervise päev 2007]] · [[Vaimufilosoofia mõisteid]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valga Sõjaväeringkond]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Empiirilisus]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Endosümbiont]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enharmooniline intervall]] · [[Enharmoonilised helid]] · [[Enharmoonilised helistikud]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] · [[Erakla]] · [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Eripedagoogika mõisteid]] · [[Erituselundkond]] · [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimene kosmiline kiirus]] · [[Esimese astme linn]] · [[Esimese maailmasõja väejuhtide loend]] · [[Estcoy-8]] · [[Esteetika mõisteid]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Fænrisstenen]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fašing]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filosoofia mõisteid]] · [[Filosoofiaolümpiaad]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Folkloorifestival Baltica 2007]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[GA (kaliiber)]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Gangese madalik]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[General Lavrinenkov]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geokeemia mõisteid]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Geomorfoloogia mõisteid]] · [[Giljotineerimine]] · [[Gjerstadi kihelkond]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[GOST 5289-73]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Paistu põllumeeste konvent]] · [[Paistu valla lipp]] · [[Pajusi valla lipp]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Palamuse valla lipp]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paldiski lipp]] · [[Paldiski vapp]] · [[Paleogeograafia mõisteid]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Palupera valla lipp]] · [[Palusalu]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Pandivere servamoodustiste vöönd]] · [[Pará osariigi lipp]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Pargi tänav (Raadi)]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Perekonnaleht]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petroloogia mõisteid]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Petseri maakonna vapp]] · [[Petseri põllumeeste konvent]] · [[Philosophia]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramisrõngas]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pilistvere põllumeeste konvent]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] · [[Pirita linnaosa lipp]] · [[Pirita linnaosa vapp]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1987. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1988. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1989. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majaomanikkude Koda]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maks Roosma nimeline loominguline stipendium]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Mantelkorsten]] · [[Marahwa Näddala-Leht]] · [[Marginaalsus]] · [[Marie Underi nimeline stipendium]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinaehituse mõisteid]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Matemaatiline modelleerimine]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Mato Grosso do Suli osariigi lipp]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Medininkai piiriületuspunkt]] · [[Meditsiini mõisteid]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehed unustatud armeest]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehhanismide ja masinate teooria mõisteid]] · [[Mehhiko valitsejad 1813–1824]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meierite Koda]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Memeli komtuur]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Meremäe valla vapp]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesinduse mõisteid]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsanduse mõisteid]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Midagi mitte millestki]] · [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] · [[Mikrobioloogia mõisteid]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[1990. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1993. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1994. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1997. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1999. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2004. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2006. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940]] · [[Eesti piirivalve ajalugu]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti rahvuskala]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa kuberner]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestis kadunud isikud]] · [[Eestkostepere]] · [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] · [[Eestlus]] · [[Eetika mõisteid]] · [[Eevakivi metsa sipelgaala]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehituse mõisteid]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Ehitusprojekt]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Ekslibristika]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elektroonika mõisteid]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämise õpetus]] · [[Ellujäämus]] · [[Elu24]] · [[Elujõulisus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Elva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Elva puhkpilliorkester]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Playboy Poola väljaande Playmate'ide loend]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Pneumaatika mõisteid]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politoloogia mõisteid]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Praktiline Arvutikasutaja]] · [[Prefikskood]] · [[Preisimaa hertsog]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Programmeerimiskeel Assembler]] · [[Progressiivne džäss]] · [[Projekt (ehitus)]] · [[Prokarüootne rakk]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudomütoloogia]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhja valla lipp]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[Punalipp (Orissaare)]] · [[PunaMust]] · [[Punane raamat]] · [[Punane roos]] · [[Punapäine päikseloojang]] · [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puulane ja Tohtlane]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärispatuta Saamise Mariaanide kindralülemate loend]] · [[Pärnik]] · [[Pärnu komtuur]] · [[Pärnu komtuurkond]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Pärnu-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla vapp]] · [[Põdrala valla lipp]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Narva maakond]] · [[Narva põllumeeste konvent]] · [[Narva Sõjaväeringkond]] · [[Natura hindamine]] · [[Neeru patofüsioloogia mõisteid]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Noarootsi põllumeeste konvent]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Noorteromaani võistlus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lipp]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõo valla lipp]] · [[Nõrk elektrolüüt]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Õigus]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Küla]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Oisu valla lipp]] · [[Oisu valla vapp]] · [[OK-Joll]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] · [[Oma Maa (ajakiri, 1884)]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orava valla lipp]] · [[Orava valla vapp]] · [[Orbitaal]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orissaare valla lipp]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Osara lagendikud]] · [[Oskar Lutsu teoste loend]] · [[Ossiani laulud]] · [[Otepää Põllumeeste Konvent]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padise põllumeeste konvent]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide komtuur]] · [[Paide põllumeeste konvent]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsusasutiste tegevus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Valjala valla lipp]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[Vandersellid]] · [[VapoChill]] · [[Varbla valla lipp]] · [[Varda tööseisund]] · [[Vardas mõjuv jõud]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Varstu valla vapp]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väike-Ameerika Hääl]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Välis-Eesti Ühing]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värska valla vapp]] · [[Värskelt õhus]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastseliina põllumeeste konvent]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Vene laenud eesti keeles]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Veriora valla vapp]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Vigala valla vapp]] · [[Vihik (ajakiri)]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viimsi valla vapp]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Viljandi komtuur]] · [[Viljandi lipp]] · [[Viljandi põllumeeste konvent]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Viljandi vapp]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Viru-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Viru-Nigula valla lipp]] · [[Virumaa vapp]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voldi põllumeeste konvent]] · [[Voolavuspinge]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusteaduse mõisteid]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpetajate Koda]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökoloogia mõisteid]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühistöö Jõud]] · [[Ühistegevuskoda]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülenurme valla vapp]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Võhma vapp]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru maavolikogu (1940)]] · [[Võru põllumeeste konvent]] · [[Võru sadul]] · [[Võru valla lipp]] · [[Võruvisioon]] · [[Võsu vapp]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Würzburgi ülikooli kunstiajaloo instituut]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[WAP-reklaam]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Ya'an Shi (maakonna õigustega linn)]] · [[Ya'ani maakond]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zooloogia mõisteid]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[16. piirkond]] · [[Talumaja]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Kanepi valla vapp]] · [[Kõlleste valla vapp]] · [[Lasva valla vapp]] · [[Meeksi valla vapp]] · [[Räpina valla vapp]] · [[Rõuge valla vapp]] · [[Sõmerpalu valla vapp]] · [[Taheva valla vapp]] · [[Urvaste valla vapp]] · [[Vastseliina valla vapp]] · [[Võru valla vapp]] · [[Valgjärve valla vapp]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Rahvakalender]] · [[Haanja valla vapp]] · [[Paat (romaan)]] · [[Karula valla vapp]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Riia vakk]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Vara]] · [[Kõdu]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Upmale]] · [[Årsta komtuur]] · [[17. sajand Eestis]] · [[1929. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1931. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1936. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1960. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1961. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[2000. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2001. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2003. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Abivaim]] · [[Aleksander VI kirjanduses]] · [[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] · [[Baltcon-1]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[CiTV]] · [[Daniel (preester)]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[Eckbert von dem Berge]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Erra-Liiva peitleid]] · [[Estcoy-7]] · [[Estonia kaevanduse põleng]] · [[Estronaudid]] · [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] · [[Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester]] · [[Gevehard]] · [[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Idioot (Gailit)]] · [[Jõgeva valla vapp]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kärevere lahing]] · [[Käsundusametnik]] · [[Karksi foogt]] · [[Katariina Jee]] · [[Klounid ja faunid]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Kuningate loend]] · [[Kursi komtuurkond]] · [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Letofiil]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Nõukogude Agrotehnik]] · [[Nõukogude Patrioot]] · [[Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend]] · [[Nõva valla lipp]] · [[Naissaare Komandantuur]] · [[Narva foogtkond]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Ortodont]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Pihkva kuberneride loend]] · [[Pooleteramees]] · [[Puutlipalu lahing]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Salaspilsi kihelkond]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)]] · [[Adraraha]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahja valla vapp]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Ajutised administratiivseadused]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alajõe valla vapp]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Alati on alati]] · [[Alatskivi põllumeeste konvent]] · [[Alekseipäev]] · [[Aluskott]] · [[Alutaguse kompleks]] · [[Ambla valla lipp]] · [[Amtsblatt des Generalkommissars in Reval]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Helme valla lipp]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hiiumaa Kolhoosnik]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hortus Semioticus]] · [[Hullunud Tartu]] · [[I.D.A.]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Kardla aardeleid]] · [[Kareda valla lipp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Keila põllumeeste konvent]] · [[Kernu valla lipp]] · [[Kidur]] · [[Kihelkonna politseikohus]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kiigepüha]] · [[Kolga-Jaani valla lipp]] · [[Laurissaare]] · [[Lauritsapäev]] · [[Leek (ajaleht)]] · [[Lehelis]] · [[Leisi valla lipp]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Lihula valla lipp]] · [[Liigujoomine]] · [[Linnuse põllumeeste konvent]] · [[Mäksa valla lipp]] · [[Märjamaa alevi lipp]] · [[Mõisaküla lipp]] · [[Mikitamäe valla lipp]] · [[Mustjala valla lipp]] · [[Palgasõdur. Üksik hunt]] · [[Palivere servamoodustiste vöönd]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Pealinn (ajaleht)]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsiääre valla lipp]] · [[Peipsivenelased]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Pihtla valla lipp]] · [[Piilsi peitleid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Inimene kadus]] · [[Kilingi-Nõmme vapp]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kirik & Teoloogia]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Lohusuu valla lipp]] · [[Loobu lahing]] · [[Loodna valla vapp]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Otepää lipp]] · [[Piksekivi]] · [[Pime raamat]] · [[Arbuja]] · [[Areng (raamatukauplus)]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Arvamus, Kultuur]] · [[Arvutimaailm]] · [[Aseri rike]] · [[Aseri valla vapp]] · [[Att]] · [[Audru põllumeeste konvent]] · [[Audru polder]] · [[Audru valla lipp]] · [[Audru valla vapp]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Eesti ürglooduse raamat]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Eesti Vabariigi Kodanike Tartu Linna Komitee]] · [[Eesti vigur]] · [[Insenerikoda]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaan Kruusi bareljeef]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Jungingeni armukiri]] · [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Kohila valla lipp]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kolhoosi Eesrindlane]] · [[Kolhoosi Küla]] · [[Kolhoosi Tõde]] · [[Kolhoosniku Hääl]] · [[Kollikakk]] · [[Lännik]] · [[Läti laenud eesti keeles]] · [[Lüganuse põllumeeste konvent]] · [[Lüganuse valla lipp]] · [[Lüganuse valla vapp]] · [[Lümanda valla lipp]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Loov Töö]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Luus]] · [[Luuvalupäev]] · [[Ma armastasin venelast]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puka valla lipp]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Puurmani valla lipp]] · [[Romaanivõistlus]] · [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Abja põllumeeste konvent]] · [[Düünapoisid]] · [[E-Kultuuripärand]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti-Soome maavõistlused poksis]] · [[Evolutsioon (festival)]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[GITIS-e eesti stuudio]] · [[Haanja servamoodustiste vöönd]] · [[Haavlikott]] · [[Haljala põllumeeste konvent]] · [[Halliste Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hanemaja]] · [[Hanila valla lipp]] · [[Hapurokk]] · [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Helikund]] · [[Jõulud eesti rahvakalendris]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Jööri folk]] · [[Jüriööjooks]] · [[Käädripäev]] · [[Käärdi lipp]] · [[Kõrgessaare valla lipp]] · [[Kõue valla lipp]] · [[Küsimused ja Vastused]] · [[Kaare tee]] · [[Kaarma valla vapp]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kabala valla lipp]] · [[Kabala valla vapp]] · [[Kadrina valla lipp]] · [[Kaisma valla vapp]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kallaste vapp]] · [[Kambja Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kanavere lahing]] · [[Kanepitemp]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laiuse staarostkond]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Lasnamäe lunastaja]] · [[Oktoobri Tee]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Oma Keel]] · [[Oru valla lipp]] · [[Otepää püss]] · [[Otepää Rahvakogu]] · [[Otepää rattamaraton]] · [[Otepää servamoodustiste vöönd]] · [[Paide valla lipp]] · [[Paikuse valla lipp]] · [[Taimed Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Vanasõnade loend]] · [[Vastseliina lahing]] · [[Viljandi komtuurkond]] · [[Kihelkonnakonvent]] · [[Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus]] · [[Avo Talpase mälestusvõistlus]] · [[Balti landesraat]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Baltische Wochenschrift]] · [[Berta (andmebaas)]] · [[Eestimaa kubermangukomissar]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Eeter TV]] · [[ELLU]] · [[Elu keset linna]] · [[Emajõe põllumeeste konvent]] · [[Järva-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koonga valla lipp]] · [[Koormapuu]] · [[Kose valla lipp]] · [[Kräss]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kriteerium (ajakiri)]] · [[Kuldīga komtuurkond]] · [[Kuldkinga Teataja]] · [[Kunst.ee]] · [[Kunstinäitus Harku '75]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Mäetaguse valla lipp]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Maakategooria]] · [[Maardu vapp]] · [[Maarjamaa (infoleht)]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Maidla aardeleid]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Mardilaul]] · [[Marja allasum]] · [[Marjapunapäev]] · [[Martna valla vapp]] · [[Matemaatika ja kaasaeg]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Mida külvad...]] · [[Mida teha emaga]] · [[Midruskipäev]] · [[Missioni-Leht]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mulgi rattaralli]] · [[Music in Estonia]] · [[Must Mart]] · [[Pärnu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Pärnu põllumeeste konvent]] · [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] · [[Pärsamaa põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla lipp]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Põltsamaa lipp]] · [[Põltsamaa staarostkond]] · [[Põlva põllumeeste konvent]] · [[Pöide põllumeeste konvent]] · [[Räpina põllumeeste konvent]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Raasiku põllumeeste konvent]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakke rattamaraton]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere valla lipp]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Ringtee (Tõrvandi)]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Ruhja komtuurkond]] · [[Saarde valla lipp]] · [[Saare keel]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[1959. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1963. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1994. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2007. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2013. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Antsla põllumeeste konvent]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Eoste ristipuud]] · [[Estcoy-1]] · [[Estcoy-9]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Germaani laenud eesti keeles]] · [[Haapsalu raad]] · [[Halinga valla lipp]] · [[Hambapüha]] · [[Haridus (ajakiri)]] · [[Indoeuroopa laenud eesti keeles]] · [[Indoiraani laenud eesti keeles]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jõgeva valla lipp]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Kahi]] · [[Karusepäev]] · [[Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Lapsepink]] · [[Laulukarussell]] · [[Leheristipäev]] · [[Lehtse valla lipp]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Lugunädalad]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märjamaa alevi vapp]] · [[Märjamaa valla lipp]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Maidla valla lipp]] · [[Meerapalu lahing]] · [[Mooni]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Mustjala Käsitöösahver]] · [[Mustlase missioon]] · [[Nääris]] · [[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] · [[Nõukogude Sõdur]] · [[Narva kalevivabrik]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Narva raad]] · [[Narva rae liikmete loend]] · [[Narva Tööline]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Nikolai Reegi bareljeef]] · [[Nissi valla lipp]] · [[Noarootsi valla lipp]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Piirissaare valla lipp]] · [[Politseikohus]] · [[Pressinõukogu]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Ramadaan (raamat)]] · [[Randrüütel]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Saksi valla lipp]] · [[Saku valla lipp]] · [[Salme valla lipp]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[2012. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Aiamulk]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Balti laenud eesti keeles]] · [[Bolševistlik Töö]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti lood]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933]] · [[Eesti rahvaleksikon]] · [[Eesti rahvuskivi]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Haapsalu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea meremeeste hoidja]] · [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] · [[Heliseb-kõliseb...]] · [[Hiie sõber]] · [[Hiis (usuühing)]] · [[Hiislar]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hing (film)]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Kehtna valla lipp]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Kingin sulle valgust]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kodavere Eesti Kodanike Komitee]] · [[Koguja (film)]] · [[Kolhoosi Jõud]] · [[Kolhoosi Võit]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuusalu valla lipp]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Muusika (ajakiri)]] · [[Nääriorikas]] · [[Narva-Jõesuu lipp]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Pärnu raad]] · [[Pühajärve valla vapp]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Raadio Top]] · [[Rakke valla lipp]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Roheline pomm]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Tehismuld]] · [[BMW 9. seeria]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Tartu Indiefest]] · [[Skeemipesa]] · [[Ordinatuur]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa aadlilipkond]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Karula Stahhaanovlane]] · [[Kolhoosi Aktivist]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] · [[Kommunismi Koit (Lihula)]] · [[Kremass]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peeter Suure orden]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Salduse kihelkond]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Sotsialismi Võit]] · [[Sotsialistlik Räpina]] · [[Stalinlane]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[Stalinlik Sõprus]] · [[Stalinlik Võit]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Töölipp]] · [[Töösangar]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taebla Traktorist]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Torma Stahhaanovlane]] · [[Traktor (ajaleht)]] · [[Uus Elu (Rakke)]] · [[Uus Küla]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vahipostil]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]] · [[Balti laevastiku juhtide loend]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Ühistöö Võit]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Otepää lahing (1210)]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Võnnu liit]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vasalliteet]] · [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Riia konsistooriumiringkond]] · [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]] · [[Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Viljandi komtuurkonna ametnike loend]] · [[Virumaa piiskop]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Abja valla vapp]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Hiiumaa valla lipp]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Kivipere tänav]] · [[Kumna aardeleid]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Rakvere Rattaöö]] · [[Sõja jalus]] · [[Sõmeru valla lipp]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Saue lipp]] · [[Sauga valla lipp]] · [[Sillamäe vapp]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Surju valla lipp]] · [[Surju valla vapp]] · [[Taebla valla lipp]] · [[Tahkuranna valla lipp]] · [[Tali valla lipp]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna logo]] · [[Tallinna raad]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna rattamaraton]] · [[Tallinna Sõber]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tamsa lahing]] · [[Tamsalu valla lipp]] · [[Tapa valla lipp (2005)]] · [[Tapa vapp]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Ylo]] · [[Õru valla lipp]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Ülenurme valla lipp]] · [[Sonda valla lipp]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tähtvere valla lipp]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tõrva vapp]] · [[Türi lipp]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu Linnaleht]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu Päevaleht]] · [[Tartu raad]] · [[Tartu rattaralli]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Tartu valla lipp]] · [[Tarvastu valla lipp]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teataja (ajaleht, 1922)]] · [[Teise astme linn]] · [[Toila valla lipp]] · [[Tootsi valla lipp]] · [[Tori valla lipp]] · [[Torma valla lipp]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Uus Agrotehnika]] · [[Väätsa valla lipp]] · [[Vändra valla lipp]] · [[Vändra vapp]] · [[Värska valla lipp]] · [[Võhma lipp]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Vaivara valla lipp]] · [[Valga Cruising]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vara valla lipp]] · [[Vasalemma valla lipp]] · [[Vastse-Kuuste valla lipp]] · [[Vastseliina valla lipp]] · [[Vigala valla lipp]] · [[Vihula valla lipp]] · [[Viimsi Teataja]] · [[Viimsi valla lipp]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi raad]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vinni valla lipp]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Vormsi valla lipp]] · [[Vormsi valla vapp]] · [[Üliõpilasorganisatsioonide vapid]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Albaania linnad]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kutsekoda]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome laenud eesti keeles]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Växjö piiskoppide loend]] · [[Vallakohus]] · [[Vastu hommikut]] · [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Aada (Eesavi naine)]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Abomey platoo]] · [[Adramaarevisjon]] · [[Eesti maastikurattasari]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Eestikeelsed teleuudised]] · [[Eestlane ja tema isand]] · [[Eiderattasamm]] · [[Ekspresskataloog]] · [[Emand Karlsson]] · [[Est- und livländische Brieflade]] · [[Everyday (portaal)]] · [[Fengshui Shan]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kunstinäitus Saku '73]] · [[Kurši murrakud]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Mõõgaga mõõdetud maa]] · [[Mõõganeelaja Alfredo]] · [[Musta risti ikke all]] · [[Muuga tiik]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Noorem rauaaeg]] · [[Rebasenaine]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Sõjamäe lahing]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Soov.ee]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Taani meedia]] · [[Tarvastu põllumeeste konvent]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tehumardi peitleid]] · [[The Baltic Times (1932)]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[UTTV]] · [[Uus Aeg]] · [[Väike-Maarja põllumeeste konvent]] · [[Vändra põllumeeste konvent]] · [[Värska põllumeeste konvent]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Võnnu põllumeeste konvent]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaatleja (ajakiri)]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Valga põllumeeste konvent]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Viljandi valla lipp]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Volta annab kaeblikku vilet]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Alamkapten]] · [[Albaania lähiajalugu]] · [[Alcamo vapp]] · [[Allveelaevade Divisjon]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Gattšina lipp]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Hannoveri ajalugu]] · [[Hilisrauaaeg]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Le Théâtre du Petit Miroir]] · [[Leki oja]] · [[Lembitu (romaan)]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Rõugutaja]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Sõrve põllumeeste konvent]] · [[Süütalastepäev]] · [[S7 (Berliin)]] · [[S8 (Berliin)]] · [[S85 (Berliin)]] · [[S9 (Berliin)]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Saunapäev]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Schlei maakonna vapp]] · [[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Tõlet (almanahh)]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõnisepäev]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[Taliharjapäev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Transiitreisija]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Vanarootsi laenud eesti keeles]] · [[Vanavene laenud eesti keeles]] · [[Vanem rauaaeg]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Varesesaare venelased]] · [[Vasknarva põllumeeste konvent]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Ülo Altermanni salk]] · [[Austraalia pealinna ala lipp]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Belize'i kindralkuberneride loend]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[BMW 2. seeria kupee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[D'Entrecasteaux' rahud]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[DES-Nyt]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Gruusia meedia]] · [[Häda ellujäänuile]] · [[Hingeloendus]] · [[Ida mõtteloo leksikon]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Interstanding]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Lääne-Saare valla lipp]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Maaema mess]] · [[Maahaldjas]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Panzerfaust 60]] · [[Peeraselkä]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Sierra Leone kindralkuberneride loend]] · [[Sisekaitse Operatiivrügement]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Türi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[Tangupuder]] · [[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Unustatud mõisad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Ussiurguminemisepäev]] · [[Usuteaduslik Ajakiri]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti Keel ja Kirjandus]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Kaitseväe toetuse väejuhatus]] · [[Kajaka teoreem]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Keskmine rauaaeg]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kirjad India ookeanilt]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Päikeseprillid (kogumik)]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Rabinaat]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Hispaania, 1934)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (India)]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Kõiv akna all]] · [[Väike murdesõnastik]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Neljas]] · [[Riigikeel]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Vahtrik]] · [[Aasta muld]] · [[Alulinna sooleid]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Piastide võlv]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Aprioorsus]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[BATUN]] · [[Blatnoi]] · [[Epopöa]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Geofüüsika mõisteid]] · [[Geonoomia]] · [[Germanomaania]] · [[Graniidistumine]] · [[Järskrannik]] · [[Keeleteaduse mõisteid]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Mäenduse mõisteid]] · [[Maastikuauto]] · [[Magmakeha]] · [[Normaalmurrang]] · [[Ookeaniline saar]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Põletatud suhkur]] · [[Paljandumine]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatukoguteaduse mõisteid]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Raamatuteaduse mõisteid]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sotsioloogia mõisteid]] · [[Star Treki tähelaevaklasside loend]] · [[Temperavärv]] · [[Vormel 1 meeskondade loend]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Elastne sidur]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Ferridromofiilia]] · [[Hammassidur]] · [[Inhalatsioon]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Koost]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Liivapaber]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Piirseisund]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Rakubioloogia mõisteid]] · [[Regivärss]] · [[Sööbekulumine]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Tõrge]] · [[Tõutervis]] · [[Tantsusüit]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valdus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Veterinaaria mõisteid]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Eksportkultuur]] · [[Eukarüootne rakk]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Geolitoraal]] · [[Gumofiilia]] · [[Holsteini meri]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Imikusuremus]] · [[Ioonvõrrand]] · [[Järjend]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Lünklause]] · [[Laanemetsad]] · [[Loomarakk]] · [[Maabriis]] · [[Mandri tuum]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Merebriis]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Nüüdismuusika mõisteid]] · [[Noria Books]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Passaathoovused]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Siinvõrk]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Survetorustik]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänavküla]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Tugevusmoment]] · [[Universaalhulk]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Webware 100]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Ühiskordne]] · [[Ümarpuit]] · [[Aafrika Finantsühendus]] · [[Aafrika-Antarktika nõgu]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[AudioSculpt]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Huumusained]] · [[Idand]] · [[Katlavinn]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kiilung]] · [[Kinkeleping]] · [[Kohrutamine]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lahtine kate]] · [[N-konnektor]] · [[OSY-400]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Pähklike]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Predikatsioon]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Sagedustabel]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sidetehnika]] · [[Substantiivifraas]] · [[Suremuskordaja]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Tupplehed]] · [[Võõris]] · [[Vaeglause]] · [[Valdajamäärus]] · [[Viisimäärus]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Anonüümkiri]] · [[Barca raport]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Dispergeerumine]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elektronmuusika mõisteid]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Hinge surematus]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Intervallmeetod]] · [[Isohaliin]] · [[Kaebeõigus]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Lubatushinnang]] · [[Maksusoodustus]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Olmereovesi]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Peitsimine]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Rannikuluide]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Reaktiiv]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Süütel]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Stügobiont]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tasuta turundus]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Ööbinokkel]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Arvutuspinge]] · [[Astroloogia mõisteid]] · [[Avapind]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Esimene rinne]] · [[F-vitamiin]] · [[Firmasport]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Kavandamine]] · [[Keevitatavus]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Klemmliide]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Konvendihoone]] · [[Kultuuritehas]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lendkarvad]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mullastik]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Peapind]] · [[Pingeteooria]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Silikaltsiit]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Teabelevi]] · [[Tsangpadrun]] · [[Tugevustingimus]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Veestik]] · [[Ärakanne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Abikool]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Agraarsektor]] · [[Ahelindeks]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[Biosüsteem]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[JK-triger]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Loomik]] · [[Mõttetegevus]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tuhamägi]] · [[Uhtaine]] · [[Väikepala]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[VASAB 2010]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Bugarura saar]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Epifütootia]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Harunemine]] · [[Hiib]] · [[Hulgulind]] · [[Humisool]] · [[Imendumine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Külmumine]] · [[Kaebus]] · [[Kampaania]] · [[Katseseeria]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Kinemaatiline viskoossus]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Majandusüksus]] · [[Masinakäsk]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Must Notsu]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Paremakäelisus]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rabastumine]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Rodoloogia]] · [[Roheline pipar]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Soostumus]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Uusparempoolsus]] · [[VASAB]] · [[Veeproov]] · [[Voolavus]] · [[Ülepinge]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Automaatliin]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Destillaatõli]] · [[EM-määre]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Immutusõli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaabliõli]] · [[Kapsaraud]] · [[Karastusõli]] · [[Kehade süsteem]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktpind]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Lihvõli]] · [[Liigvarras]] · [[Magnetvedelik]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Paigaldus]] · [[Paindtootmine]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Rasvõli]] · [[Releetajur]] · [[Robotsüsteem]] · [[Süllogistika]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tõusunurk]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Ökomaksureform]] · [[Aažioteooria]] · [[Abstraktsus]] · [[Arengukoridor]] · [[Autohtoonsus]] · [[Autokool]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kompimiselundid]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Lotta II]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Püsiasustus]] · [[Pakettandmeside]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Prangli leht]] · [[Progressiivtarind]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Tarbimisharjumuste muutmine]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Tavakool]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikekannel]] · [[Vaegus]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abilava]] · [[Abioperatsioon]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Beetaversioon]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Ehtekunst]] · [[Forsseerimine]] · [[Hüpoikoon]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kabes]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Lendstart]] · [[Liitmõju]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Loyse]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Ohutustehnika]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Partnerlus]] · [[Pistikupesa]] · [[Praekahvel]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Säästev energeetika]] · [[Saastetasu]] · [[Siduja]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Teisene toore]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Šaržeerimine]] · [[Alusringjoon]] · [[Asendiandur]] · [[Eksperimentaalne petroloogia]] · [[Energeetika mõisteid]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittglasuur]] · [[Frittimine]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Interpolaator]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrgpaar]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Keevisliide]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Ladejärk]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Masinaoperaator]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Ohutis]] · [[Optiline tajur]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paroniit]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pindasurumine]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Siirdeandur]] · [[Tütarrakk]] · [[Teabenõue]] · [[Traatkopikas]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Administratsioon]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kaadriohvitser]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keelehoole]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Määrustäiend]] · [[Magneetikud]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Partitiivverb]] · [[Peenes]] · [[Portfoolio]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seotud vektor]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Ahtertääv]] · [[Alumine bjeff]] · [[Ametiraha]] · [[Arteesia allikas]] · [[Elias Treeman]] · [[Erifond]] · [[Etendus]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] · [[Kašmiir]] · [[Katteloor]] · [[Kibara vöö]] · [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[L-karnitiin]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Liitöeldis]] · [[Lillemuru]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Muusikaturundus]] · [[Netikommentaar]] · [[Optimaalseisund]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Puistangumets]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Riskihindamine]] · [[Sabrina, teismeline nõid]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täislause]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Uurdejärv]] · [[Väitlause]] · [[Võie]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Biokilereaktor]] · [[Conrad Aramis]] · [[Eesti Turist]] · [[Elektrisignaal]] · [[Elektronseadis]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Keeletüübid]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kliendikaart]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] · [[Kunstiselts Lennok]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Lgr-valgud]] · [[Linnuklubi]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Pakkimine]] · [[Petik]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pop Tipp]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Stiihia]] · [[Stuudio 22]] · [[Talibor]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Telliskivisein]] · [[Termaalvesi]] · [[Tordipõhi]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Urnimatus]] · [[Väliseestlaste eesti keel]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Varajase muusika mõisteid]] · [[Veealune mälestis]] · [[Vihtlemine]] · [[Vilikond]] · [[Eesti koolinoorte 2007. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erituskude]] · [[Filmitehnika]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Hääletamine]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Jalaväelane]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Keraamika mõisteid]] · [[Kohastumine]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laagrikael]] · [[Leeritunnistus]] · [[Luureohvitser]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Olmeluul]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Pedagoogika mõisteid]] · [[Pikkliin]] · [[Psühhiaatria mõisteid]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Suurringjoon]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Terakasvaja]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Altariesine]] · [[Alussõna]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Hea ja kurja pildid]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Kirjandusteoste tegelaste loend]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Kuritegevus]] · [[Loodusteadus]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Usuartikkel]] · [[Õhkpadi]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Allhange]] · [[Alltuulekülg]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hauskar]] · [[Heinamärss]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Külvipõll]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Kupuliud]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Linuk]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Pajarõngas]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Pohemold]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Puurkaev]] · [[Räwala]] · [[Rabamine]] · [[Rauts]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Suhteline eelis]] · [[Suurepärane käik]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Urmelid]] · [[Vaalikurikas]] · [[Veersekk]] · [[Voolmed]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kallasrada]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Tootemaks]] · [[Ärritus]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Autosidur]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[Desulfatsioon]] · [[Diletantide Avangard]] · [[Duoloog]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Eriveeheide]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kiirvool]] · [[Koirohutee]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Langud]] · [[Lellepoeg]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luuviljalised]] · [[Magevee-elustik]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Mudavool]] · [[Oleofiilsus]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Pööristähk]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Polüloog]] · [[Pulmareis]] · [[Sõjakunst]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Surnulava]] · [[Tüvepikendus]] · [[Taimetoiteained]] · [[Tantsukunst]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Ääsi tules]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Külmhoone]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Leproomid]] · [[Mõisastamine]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Ohver]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Soojusenergia]] · [[Surnutepüha]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Tiitelnurk]] · [[Transiitteenus]] · [[Tuletusalus]] · [[Ussiviin]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Vinnutamine]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Balkani riigid]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Eesti looduskaitsemärgid]] · [[Hansapäevad]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Hyundai Grand Santa Fe]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Külm halastus]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Loogikalülitus]] · [[Madalmurusus]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Mitmikisadus]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Rauasulatus]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[Sookarjamaa]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Zave.ee]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Autoritunnistus]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Häälekandja]] · [[Hektoliiter]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[J-vitamiin]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Kattega tee]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kohvikute päev]] · [[L-vitamiin]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Linnamets]] · [[Mõisa Hääl]] · [[Magasivili]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Naatri Leeni]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Peitleid]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Räägu Rein]] · [[Raudpats]] · [[Res Musica]] · [[Söödalisandid]] · [[T-vitamiin]] · [[Tallinna vakk]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[U-vitamiini teraapia]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[Willsi faktor]] · [[Anarhofuturism]] · [[Demonoloogia mõisteid]] · [[Hüdroloogia mõisteid]] · [[Mineraloogia mõisteid]] · [[Paleontoloogia mõisteid]] · [[Sünonüümia]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Õgurannik]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Aadressiväli]] · [[Aktiivne äär]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Avatusluul]] · [[Co-edition]] · [[Ebasarikas]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Fromoloogia]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hüpopaatia]] · [[Halduse kandja]] · [[Jagamisrakis]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Kodarjoon]] · [[Koodimuundur]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Laidrannik]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Looduskomponent]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Metallitööline]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Seadeelement]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Aadressikoht]] · [[Adaptiivne kaitsekorraldus]] · [[Ahvenamaa dokument]] · [[Arhitektoonika]] · [[Avalik pilv]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[CIRRUS]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Eraldusvõime]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Garage48]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Kaitsepühakute loend]] · [[Kangakudumine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Lihttala]] · [[Linnamööbel]] · [[Mõistusega olend]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Privaatpilv]] · [[Prootonhapped]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Ratsaponi]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Süütur]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Teenäitaja]] · [[Toksigeensus]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Väljendverb]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Bioloogia mõisteid]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Geoloogia mõistete loendid]] · [[Idavere lade]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katehhees]] · [[Klibuvall]] · [[Kodanikkond]] · [[Konfessioon]] · [[Latorpi lade]] · [[Liitmisreegel]] · [[Mäendus]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Prioriteet]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõnaseletus]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Statistiline meetod]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Taevaisa]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[Aborigeenne tõug]] · [[Aidamade]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Aktimaal]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Emassuguelundid]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Hajatalu]] · [[Ilumark]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lestkeel]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maakataster]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Moreenküngas]] · [[Munemine]] · [[Murumüts]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Ortoloogid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Raats]] · [[Rajapunkt]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Sisepunkt]] · [[Soovitusturundus]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Vabed]] · [[Veebipõhine test]] · [[X-bosonid]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Afroameerika töölaulud]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[BuduaarTEEN]] · [[Doktoritöö]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[EI-päev suitsetamisele]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Explanation and Reference]] · [[Harjalatt]] · [[Haudelind]] · [[HELP – elagem tubakata]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Horisontaallaudis]] · [[IgLON]] · [[Iooniloendur]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Koormus]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Langeallikas]] · [[Laudis]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Lineaarne molekul]] · [[LostNf.com]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Musterpeenar]] · [[Põhivabadused]] · [[Põllumajandusloendus]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Prosspulk]] · [[Pseudokuppel]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Seeneliha]] · [[SMD 2835]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Tuuleliist]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Väeosa]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vahvärk]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Valitsejasugu]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Viljaait]] · [[Aasta loom]] · [[Aasta orhidee]] · [[Aknasillus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Eelarveaasta]] · [[Ehisnael]] · [[Ehitusjoonis]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[FeAlN]] · [[Hõivatu]] · [[Hapukirss]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kidunud lahend]] · [[Kinnisvaramajandus]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Larmori sagedus]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Magnetmonopool]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Personaalraamat]] · [[Pottmüts]] · [[PSK modulaator]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puulaid]] · [[Räästakarniis]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Reaaltulu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Ringküla]] · [[Sõjatehnika]] · [[Sedelgas]] · [[SV-MRAM]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tüümuse koor]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Treemel]] · [[Tudeng TV]] · [[Tuumikküla]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Võrgukuur]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Abikontakt]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Aisad]] · [[Akustika ja helitehnika]] · [[Altereeritud heli]] · [[Asendushooldus]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Emajõe kallastelt Jäämereni]] · [[Ergutusahel]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Igavese pakase vöö]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jäätmejaam]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kaevamishark]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lihtintervall]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Maastikusfäär]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Minoorne helirida]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Rikkusluul]] · [[Rulllaager]] · [[Savi kuivamine]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Sisendkeel]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Tugiheli]] · [[Algvorm]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Korphöövel]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Otsaju]] · [[Reverberaator]] · [[Siluhöövel]] · [[Suurosa]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Väärarend]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Lantsettkaar]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Lipuväljak]] · [[Puriinalused]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Jalgtänav]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Kogumispension]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Majandusmets]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Natural Goodness]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Palumännik]] · [[Piimaühistu]] · [[Plokk-laava]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Renditalu]] · [[Riigimuuseum]] · [[Schneekrad]] · [[Seadlus]] · [[Silmuköök]] · [[Spordiala]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Transporditeenus]] · [[Uduniisutus]] · [[Urnmatus]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Vihmutus]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Kaljuvoor]] · [[Kuusalu aardeleid]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Vaida aare]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Lindla]] · [[Sketš]] · [[The Strife of Systems]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Juhtimissõda]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Süütegude loend]] · [[Tolmutoru]] · [[Aampalk]] · [[Abiparred]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Aktiiv]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Eesjäse]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Haavakliinik]] · [[Haguküla]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahikott]] · [[Jahvatamine]] · [[Jalashäll]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kraejalad]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Maahindamine]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Meditsiinisõnastik]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Noorendik]] · [[Põhjavee seire]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Passiiv]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plankimine]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Ribad]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Saakloom]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Mari köök]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Soome-ugri köök]] · [[Vadja köök]] · [[Valang]] · [[Vepsa köök]] · [[Abonendikaabel]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Käsitööselts]] · [[Laokohaõigus]] · [[Lauseeitus]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises]] · [[Soo määramine]] · [[T-rakkude kurnatus]] · [[Tümopoees]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uskumine]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Vipratoks]] · [[Elektronskeem]] · [[Harvik]] · [[Mäesuusakool]] · [[Rabamets]] · [[Roheline liikumine]] · [[Taustamine]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Essu aardeleid]] · [[Haapsalu aare]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Mäetaguse aardeleid]] · [[Paluküla leid]] · [[Parivere aardeleid]] · [[Rohe leiud]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Älves]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Avaldus]] · [[Beibe]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Dokumendiliik]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Elusloodus]] · [[Energiaressurss]] · [[Flandeerimine]] · [[Hüpotroofid]] · [[Heraldika mõisteid]] · [[Hulgasõna]] · [[Infojuhtimine]] · [[Karstikoobas]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Kiskahel]] · [[Luuavars]] · [[Mükoloogia mõisteid]] · [[Maailmapilt]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Mardilaat]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meremärk]] · [[Mesotroofid]] · [[Metallilõikepink]] · [[Nardid]] · [[NARIS]] · [[Piesoisohüps]] · [[Poolhääl]] · [[Pottpaat]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Puidutöötlemise mõisteid]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rauasulam]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Saagimine]] · [[Segahääl]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Unioon]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Vandumine]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Aggmal]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Breakdown of Will]] · [[Casewolde]] · [[Disainiöö]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kaarma lahing]] · [[Kontiinum]] · [[Lõikeriist]] · [[Lennukitrepp]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Linnu]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Plätud]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Võlvik]] · [[Õhukott]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Bürokratism]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Eruväelane]] · [[Hiina kaneel]] · [[Infokihistumine]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Internetivabadus]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahiselts]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Keisrinna]] · [[Kerapõhi]] · [[Kiin]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kortsuton]] · [[Kraasid]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Labiilsus]] · [[Lasipuu]] · [[Lausung]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Põõnasaag]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rasvamüüser]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sümpaatia]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tattnina]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tirinui]] · [[Toidusalutaimede loend]] · [[Tolmutera]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Uurdesaag]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Viimane viisik]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[Kašuubi kirjandus]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[NAO indeks]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Sorteerimine]] · [[Tegevusruum]] · [[Dikloor]] · [[Häme daikiparv]] · [[Haanja miis]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kiired]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Ressursipõhine majandus]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Sibulasordid]] · [[Sinimandria]] · [[Tartu jõelipp]] · [[Teadvustamatus]] · [[Tekiehitis]] · [[Õietolmuspekter]] · [[Üldkaredus]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Alfakiirgus]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Barokktrio]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Biogeenid]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elatuskorje]] · [[Energiabörs]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Eraldusriba]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüppekiht]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Ioonsed ained]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jälitustegevus]] · [[Journal of Biosemiotics]] · [[Kafkalikkus]] · [[Kalanduse mõisteid]] · [[Kohanemus]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuiv signaal]] · [[Kuivendus]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Laevanduse mõisteid]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Loomamaal]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Müratasandi]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Matusetoetus]] · [[Meremaal]] · [[MJ11016]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Nasv]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Niit]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Põrunui]] · [[Pühakoda]] · [[Pindamine]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Ringrajapaadid]] · [[Sülemikast]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suitsulõõts]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Tuulepõhi]] · [[Vahetusleping]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Domus Revaliensis]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Haridusselts]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Juhuleiud]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Kellukese fond]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Kihme aardeleid]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Riigikirik]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Tallinna konsistoriaalringkond]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[ACE geen]] · [[Arvutisemantika]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Lap-süsteem]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Bifoorne aken]] · [[Komparativism]] · [[Kreneleering]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Ulgkivi]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Linnak]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Juurehingamine]] · [[Taime stress]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Vaheliku vapustused]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Trollipeatus]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Jõelaev]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Kontrapunkti mõisteid]] · [[Korstnamärk]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[L'Estonie littéraire]] · [[Lääne-Nigula valla lipp]] · [[Lõuna kaitseringkond]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Lossimine]] · [[Müntimiskoda]] · [[Meremisjon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Proovikoda]] · [[Puhta mõtte ruum]] · [[Räägu Liina]] · [[Rahvasport]] · [[Roman Kuura mälestusvõistlused]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Subboteja]] · [[Tähed jääl]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Tartu Suurgild]] · [[Telefonitootjate loend]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Valikraie]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Viinatööstus]] · [[An Essay on Free Will]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Estina]] · [[GENIRE]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Töövihik]] · [[Tallinn Open]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tulusekott]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Veerraie]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Aluliina komtuurkond]] · [[Arheoloogia mõisteid]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Dünaburgi komtuurkond]] · [[Dobele komtuurkond]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Kokanduse mõisteid]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Paide komtuurkond]] · [[Religiooni mõisteid]] · [[Sigulda komtuurkond]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tartu I aare]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Vajuv vesi]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Paekalda]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Dünamünde komtuurkond]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Grėjaus namas]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Manööversõda]] · [[Miitavi komtuurkond]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Kergekaal (poks)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Unistaja (film)]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Inseneripataljon]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Erijuhtivus]] · [[I Eesti sõjaväelaste kongress]] · [[IM Arvutid]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Kohtuballistika]] · [[Lennuväerügement]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Sidepataljon]] · [[Sitta kah!]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Viru Prospekt]] · [[Puistevill]] · [[Veeprinter]] · [[1961. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1962. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1963. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Lembitu (poeem)]] · [[Posti tänav (Loksa)]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[A (häälik)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Hea ja kurja pildid (1)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Laager (asula)]] · [[Maateaduste mõisteid (A)]] · [[Maateaduste mõisteid (D)]] · [[Maateaduste mõisteid (I)]] · [[Maateaduste mõisteid (M)]] · [[Maateaduste mõisteid (O)]] · [[Maateaduste mõisteid (P)]] · [[Maateaduste mõisteid (Q)]] · [[Maateaduste mõisteid (R)]] · [[Maateaduste mõisteid (T)]] · [[Maateaduste mõisteid (U)]] · [[Maateaduste mõisteid (V)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused akrobaatikas]] · [[1978. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[Ameerika pajud]] · [[Austraalia pajud]] · [[Huumlamp]] · [[Mussoonkliima]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kesk-Kordiljeerid (Peruu)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Nõmmekingsepad (1938)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kurk (geograafia)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Salm (geograafia)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused allveeujumises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused kiiruisutamises]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[Tartu laht]] · [[The Myth of Morality]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Cosmos (keel)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kündja (ajaleht)]] · [[Kaanon (kirjandus)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Pii (detail)]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Amuur (laev)]] · [[ABC (rühmitus)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Maailmasõda (Niall Ferguson)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Paik (lapp)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Kelts]] · [[Greip]] · [[Seppel]] · [[Austria lauljate loend]] · [[Belgia lauljate loend]] · [[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] · [[Colombia lauljate loend]] · [[Eritrea lauljate loend]] · [[Hispaania lauljate loend]] · [[Horvaatia lauljate loend]] · [[Iisraeli lauljate loend]] · [[Indoneesia näitlejate loend]] · [[Itaalia lauljate loend]] · [[Kuuba lauljate loend]] · [[Makedoonia lauljate loend]] · [[Norra lauljate loend]] · [[Saksamaa lauljate loend]] · [[Serbia lauljate loend]] · [[Ungari lauljate loend]] · [[Klipikultuur]] · [[Geoidi mudel]] · [[Algkooliõpetajate päev]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkaitse]] · [[Automaatkontroll]] · [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]] · [[Deutsch in Estland]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Herbaariumi käsiraamat]] · [[Käsiõng]] · [[Kaastööline]] · [[Kaastoimetaja]] · [[Kimmkatus]] · [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Tammekoor]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[101 kiri]] · [[Graafikakonveier]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Liivamäe oja]] · [[Masinaühistu]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Teemeister]] · [[Vabakunstnik]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Hernepuder]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Kehik]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pealaud]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Söepüss]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Termobimetall]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Etendusasutus]] · [[Hoius]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[Päikesepealinn]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Riigiteater]] · [[Tapeetimine]] · [[Tollipunkt]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Art and Visual Perception: A Psychology of the Creative Eye]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Juhistik]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Kunda tänavate loend]] · [[Lõo loopealne]] · [[Leipuri]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Sublitoraal]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Eestikeelsed liiginimed]] · [[Fakopp]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Valguskujundus]] · [[Videoprojektsioon]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[15. lend]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[Aasta seen]] · [[Abiminister]] · [[After-War]] · [[Armastuse võimalikkusest]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Eeltipp]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Igamine]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kaunid Kontserdid Käsmus]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Maroni senjööria]] · [[MAT-lookus]] · [[Mudelautor]] · [[Pepeljajev]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Reas]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Risti teeneterist]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soome nimi]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tagasi Euroopasse]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Veetee]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ujumises]] · [[Aasta küla]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] · [[Arkenal]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti ravimtaimede loend]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend]] · [[ERR Novaator]] · [[Explaining Science: A Cognitive Approach]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Geodeetiline punkt]] · [[Geotermiline aste]] · [[Häälerühm]] · [[Hello, Ruby!]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[ISKE]] · [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] · [[Järeltoimetamine]] · [[Jazz Symphony]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kagheren]] · [[Karistusregister]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Konkretiseering]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Legeerimine]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Nahastamine]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[ProgeTiiger]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Raievõistlused]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[RluA]] · [[Saarte vesikond]] · [[Sakala kalender]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Soome lahe vesikond]] · [[Soreuere]] · [[Spordiregister]] · [[Aasta sammal]] · [[Hülgepüss]] · [[Hoiustamine]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kildsann]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Kuhjamaa]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Mahlatila]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[Säärepael]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Õigeusu vennastekogu]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Kolesõna]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[Me armastame Eestit]] · [[Roaldi nädal]] · [[The justification of national partiality]] · [[Kirami dünastia]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Wagrami vürst]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Telkmantel]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Võõrtäht]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetehnika]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Aadressbüroo]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Erakaup]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Kaader sekundis]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojustegur]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Välismaalaste pseudonüümide loend]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Forgiveness: A Philosophical Exploration]] · [[Rihu ämm]] · [[Tuuline rand]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Nigul Maatsoo mälestusvõistlus]] · [[Üldkatis]] · [[1864. aasta palvekirjaaktsioon]] · [[Aparaat]] · [[Aristokraat]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Eluterve kärgpere käsiraamat]] · [[EnDic2004]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Külmuti]] · [[Kalorifeer]] · [[Karlova päevad]] · [[Kattesoomus]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Konservaator]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Libled]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Must kera]] · [[Põhja kaitseringkond]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Puhmik]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Räpina lipp]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sisekliima]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustakistus]] · [[Soojusvarustus]] · [[Termopuit]] · [[Termostaatventiil]] · [[Tulekindel savi]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[Naturaaltasu]] · [[Pannoo]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[Üürileping]] · [[Ameerika Eesti rändur]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[Avinurme tünnilaat]] · [[Dörptsche Zeitung]] · [[E-arve]] · [[Eesti Leht]] · [[Fizz Superstar]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Hõlmikpuusortide loend]] · [[Küttekaabel]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kodarraha]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Massimõrv Scheeli krundil]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päevauudised]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Tallinna Päevaleht]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Halla (ettevõte)]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Paralepa (Haapsalu)]] · [[Poogen (paber)]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Selektiivsus (tehnika)]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[E-kodaniku harta]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Laulupealinn]] · [[Menetlus]] · [[Minu Eesti]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Põhja Kodu]] · [[Political Philosophy]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Roheliste lippude reservaat]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Teatrisündmus]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Wargas]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Ennuksemäe metsavennapunker]] · [[Jeeriko Pasun]] · [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] · [[Kaks kanget]] · [[Kasari luht]] · [[Kommunismiehitaja]] · [[Kopikas: Tallinna leht]] · [[Kosjaleht]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Lõbu ja teadus]] · [[Lõbus ajaviide]] · [[Lõbus Ajaviide]] · [[Lõbus Amor]] · [[Lõbus Külaline]] · [[Lipamäe]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Meie Elu pilke-nalja lisa]] · [[Naerev Narva]] · [[Nalja Märt]] · [[Naljalisa]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[NIHILIST.FM]] · [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Personali Praktik]] · [[Porilombi Pargi Parm]] · [[Postimehe lõbulisa]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Reinuwader]] · [[Restid ja kupongid]] · [[Saare maakonna teenetemärk]] · [[Sarjaja]] · [[Seda ja Teist]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Siidisellid]] · [[Solvaja]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Tõtt ja nalja]] · [[Tallinna Elu]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Uudiste nalja-osa]] · [[Uus Kosjaleht]] · [[Uus Meie Mats]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Vallatu Magasin]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[Vitsakimp]] · [[222 kiri]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Johannes Koler]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Elephant's Memory]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Tõmmits]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Valgevene lauljate loend]] · [[Valgevene näitlejate loend]] · [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Hitsmeader]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Naber]] · [[Peo]] · [[Rõuguredel]] · [[Relvameistrite loend]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sard]] · [[Kasahstani lauljate loend]] · [[Katari näitlejate loend]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Klubi Estetic]] · [[Konksader]] · [[Kreeka lauljate loend]] · [[Kuveidi lauljate loend]] · [[Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend]] · [[Liibüa näitlejate loend]] · [[Mõisateenija]] · [[Makedoonia näitlejate loend]] · [[Mardikas toosis]] · [[Mehhiko ooperilauljate loend]] · [[Norra ooperilauljate loend]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Pakistani lauljate loend]] · [[Palestiina näitlejate loend]] · [[Perearstiteenus]] · [[Poola ooperilauljate loend]] · [[Prantsusmaa lauljate loend]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] · [[Rootsi ooperilauljate loend]] · [[Rumeenia ooperilauljate loend]] · [[Süüria lauljate loend]] · [[Saksamaa ooperilauljate loend]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sloveenia ooperilauljate loend]] · [[Somaalia lauljate loend]] · [[Sri Lanka lauljate loend]] · [[Tadžikistani lauljate loend]] · [[Tadžikistani näitlejate loend]] · [[Tallinna triloogia]] · [[Thorth Føghæ]] · [[Toorumi pojad]] · [[Tuneesia lauljate loend]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Ungari ooperilauljate loend]] · [[Usbekistani lauljate loend]] · [[Vannasader]] · [[Venezuela ooperilauljate loend]] · [[Vladislav Popov]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Šveitsi ooperilauljate loend]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Angola lauljate loend]] · [[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] · [[Araabia lauljate loend]] · [[Araabia näitlejate loend]] · [[Armeenia ooperilauljate loend]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Austria ooperilauljate loend]] · [[Bahreini lauljate loend]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[BASE-hüppaja]] · [[Boliivia lauljate loend]] · [[Boliivia näitlejate loend]] · [[Bulgaaria ooperilauljate loend]] · [[Burkina Faso lauljate loend]] · [[Costa Rica lauljate loend]] · [[Costa Rica näitlejate loend]] · [[David Suits]] · [[Democracia]] · [[Djibouti lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi näitlejate loend]] · [[Ecuadori lauljate loend]] · [[Ecuadori näitlejate loend]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[El Salvadori lauljate loend]] · [[El Salvadori näitlejate loend]] · [[Elevandiluuranniku lauljate loend]] · [[Emanuela Timotin]] · [[Emme ja Viliemes]] · [[Ergonia]] · [[Etioopia lauljate loend]] · [[Everhardus]] · [[Fääri saarte lauljate loend]] · [[Filipiinide lauljate loend]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerardus]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Godefridus]] · [[Gröönimaa lauljate loend]] · [[Guatemala lauljate loend]] · [[Guatemala näitlejate loend]] · [[Hõlmader]] · [[Harálampos Passalís]] · [[Harkader]] · [[Henric Hund]] · [[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] · [[Hispaania ooperilauljate loend]] · [[Hollandi modellide loend]] · [[Hollandi ooperilauljate loend]] · [[Hondurase lauljate loend]] · [[Hondurase näitlejate loend]] · [[Horvaatia ooperilauljate loend]] · [[Iraagi lauljate loend]] · [[Itaalia ansamblite loend]] · [[Itaalia ooperilauljate loend]] · [[Jaapani modellide loend]] · [[Jaapani ooperilauljate loend]] · [[James Kapaló]] · [[Jenny Butler]] · [[Johannes (Kärkna abt 1484)]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Jordaania lauljate loend]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kaleva hääled]] · [[Kambodža näitlejate loend]] · [[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] · [[Luka Knjazev]] · [[Luksemburgi lauljate loend]] · [[Madagaskari lauljate loend]] · [[Mali lauljate loend]] · [[Malta näitlejate loend]] · [[Mongoolia lauljate loend]] · [[Mosambiigi lauljate loend]] · [[Nepali näitlejate loend]] · [[Nicaragua lauljate loend]] · [[Nicaragua näitlejate loend]] · [[Panama lauljate loend]] · [[Panama näitlejate loend]] · [[Paraguay lauljate loend]] · [[Paraguay näitlejate loend]] · [[Peruu lauljate loend]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Rõuk]] · [[Reinuvader Rebane]] · [[Roheneemesaarte lauljate loend]] · [[Rwanda lauljate loend]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Suriname lauljate loend]] · [[Suriname näitlejate loend]] · [[Tšiili lauljate loend]] · [[Tai lauljate loend]] · [[Tai näitlejate loend]] · [[Taluperenaine]] · [[Välismaa karikaturistide loend]] · [[Venezuela lauljate loend]] · [[Šķiliņi mõis]] · [[Šveitsi lennukite loend]] · [[Aasta liblikas]] · [[Aleksei Rõbnikovi teater]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Bučauska mõis]] · [[Bulgaaria lennukite loend]] · [[Edu (ajaleht, 1906)]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Eesti elurikkus (raamatusari)]] · [[Elektrik (ajakiri)]] · [[Elina (laev)]] · [[Enta We Rabak]] · [[Fitlap]] · [[Gallus]] · [[Graši mõis]] · [[Hispaania lennukite loend]] · [[Hollandi lennukite loend]] · [[Homoseran]] · [[Iiris (raamatusari)]] · [[Inčukalnsi mõis]] · [[Itaalia lennukite loend]] · [[Jūdaži mõis]] · [[Jaapani lennukite loend]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Kaupmees (ajakiri)]] · [[Kaval Hans (1922)]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Läti lennukite loend]] · [[Launkalne mõis]] · [[Leedu lennukite loend]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Mārsnēni mõis]] · [[Monreale]] · [[Nõukogude Liidu lennukite loend]] · [[Naljalisa (1911 Narva)]] · [[Odamees (August Alle ajaleht)]] · [[Ofnee]] · [[Oliphant]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Pilkenali (1907)]] · [[Plānupe mõis]] · [[Pomm (ajakiri)]] · [[Poola lennukite loend]] · [[Rauna mõis]] · [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)]] · [[Roze mõis]] · [[Rumeenia lennukite loend]] · [[Sõnumed (ajaleht 1906)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[Saksamaa lennukite loend]] · [[Siil (ajaleht)]] · [[Slavica Revalensia]] · [[Sotnik-TV]] · [[Starti mõis]] · [[Tapa valla lipp]] · [[Tapa valla vapp]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Tohuwabohu]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Tuju]] · [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] · [[Vana Meie Mats (1930)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Veselauska mõis]] · [[Ļaudona kirikumõis]] · [[Ļaudona mõis]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Acta Politica Estica]] · [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] · [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] · [[Augusta Carolina]] · [[Bērzaune kirikumõis]] · [[Blusumuiža mõis]] · [[Brieži mõis]] · [[Cesvaine kirikumõis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eller Brass]] · [[Erastvere metskond]] · [[Grava mõis]] · [[Gulbērise mõis]] · [[Gusti mõis]] · [[Irši mõis]] · [[Jaunkalsnava mõis]] · [[Jaunlazdona mõis]] · [[Jaunpiebalga kirikumõis]] · [[Jaunpiebalga mõis]] · [[Jaunskujene mõis]] · [[Jurģumuiža mõis]] · [[Kārkli mõis]] · [[Kārzdaba mõis]] · [[Kļavkalni mõis]] · [[Kūrēni mõis]] · [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Kalsnava kirikumõis]] · [[Katriņa mõis]] · [[Kaubamärgiseadus]] · [[Kiidjärve metskond]] · [[Kräfting]] · [[Kraukļi mõis]] · [[Kroņamuiža mõis]] · [[Kujmuiža mõis]] · [[Kusa mõis]] · [[Lõpekund]] · [[Līdere mõis]] · [[Lanstupe mõis]] · [[Lazdona kirikumõis]] · [[Lenči mõis]] · [[Licht-Land]] · [[Liezēre kirikumõis]] · [[Liezēre mõis]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Lubāna mõis]] · [[Lubeja mõis]] · [[Luke kirikumõis]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Meirāni mõis]] · [[Meistriliiga aasta ilusaim värav]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[Narva teenetemärk]] · [[Oļi mõis]] · [[Ozolamuiža mõis]] · [[Põhja Nael]] · [[Põhja-Ruhja kirikumõis]] · [[Põltsamaa aardeleid]] · [[Patkule mõis]] · [[Prauliena mõis]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rauna kirikumõis]] · [[Saikava mõis]] · [[Salatsi kirikumõis]] · [[Sarkaņi mõis]] · [[Sausnēja mõis]] · [[Sensa]] · [[Skujene kirikumõis]] · [[Skujene mõis]] · [[Stiilipäevik]] · [[TeadusEST]] · [[Väike karikas 2001]] · [[Väike karikas 2015]] · [[Väike karikas 2016]] · [[Väike karikas 2017]] · [[Väike-Laitsna mõis]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Vējava mõis]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Vecpiebalga kirikumõis]] · [[Vietalva mõis]] · [[Zekleri mõis]] · [[Ära]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[Aasta arst]] · [[Adavere metskond]] · [[Aegviidu metskond]] · [[Agde]] · [[Ahja metskond]] · [[Aimla metskond]] · [[Alatskivi metskond]] · [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Andranovondronina]] · [[Anija metskond]] · [[Antsla metskond]] · [[Appi]] · [[Armenija]] · [[Artis]] · [[Athena Keskus]] · [[Audru metskond]] · [[Auf der Wacht]] · [[Avastaja]] · [[Baginda]] · [[Balti triennaal]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Berliini-Rooma telg]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Die Biene]] · [[Diepholz]] · [[Director]] · [[Epifanio]] · [[Estonian Cup]] · [[Fars]] · [[FC Elva II]] · [[Friederici]] · [[Idoru]] · [[In Time]] · [[Jinan]] · [[JK Tallinna Kalev III]] · [[Jokk]] · [[Kaja (Narva ajaleht)]] · [[Kanal 13]] · [[Kandava foogt]] · [[Karistussalk]] · [[Kiir (Peterburi ajaleht)]] · [[Kosjaleht (1923)]] · [[Kostabi]] · [[Kotsu]] · [[Krooks]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lahemaa]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Leps]] · [[Liefländische Historia]] · [[Like]] · [[Lilly]] · [[Mägra maja]] · [[Mittesakslane]] · [[Mohe]] · [[Mustakivi Selver]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Narvataguse]] · [[Nauding (ajakiri 1936)]] · [[Neresheim]] · [[Nov]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Perona]] · [[Piiroja]] · [[Pröbsting]] · [[Rafaila]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[Rock City]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Sarrewerden]] · [[Scheurmann]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Tapa väljaõppekeskus]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Telegram]] · [[Turis]] · [[Ulak]] · [[Uus Elu]] · [[Väike reekviem suupillile]] · [[Vainu tänav (Paide)]] · [[Vardo (laev)]] · [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xi'an]] · [[Xiangtan]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Avinurme metskond]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Eedo Raide nimeline karikas]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti läbi 100 silmapaari]] · [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eeva Niinivaara stipendium]] · [[Eeva Niinivaara stipendium (1997–2001)]] · [[Eidapere metskond]] · [[Emakeeleolümpiaad]] · [[ERKI Moeshow]] · [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] · [[Estvokaal]] · [[FIBIT]] · [[Gorodenko metskond]] · [[Haapsalu metskond]] · [[Haaslava parv]] · [[Halinga metskond]] · [[Halliku metskond]] · [[Hallingu metskond]] · [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Huuksi metskond]] · [[Iisaku metskond]] · [[Jäärja metskond]] · [[Jäneda metskond]] · [[Jõgeva metskond]] · [[Jõhvi metskond]] · [[Kännuseened]] · [[Kaavere metskond]] · [[Kabala metskond]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kaiavere metskond]] · [[Kambja metskond]] · [[Kangruselja metskond]] · [[Kariste metskond]] · [[Karjalasma metskond]] · [[Karksi metskond]] · [[Karula metskond]] · [[Kastre metskond]] · [[Keava metskond]] · [[Keele Infoleht]] · [[Kilingi metskond]] · [[Kivinõmme metskond]] · [[Kloostri metskond]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Kohtla metskond]] · [[Kolga metskond]] · [[Konguta metskond]] · [[Koorküla metskond]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kunda metskond]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Läti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] · [[Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus]] · [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Merry Pipers]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Mutant Disco]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] · [[Sikkimi riigipeade loend]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Transvaali tänav]] · [[Uus tänav (Rakvere)]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Varangu metskond]] · [[Vene tänav (Rakvere)]] · [[Zeltkalnsi mõis]] · [[Õie tänav (Elva)]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[400 kiri]] · [[Akadeemiake]] · [[Avanduse asundus]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[De Facto (festival)]] · [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elfvik Film]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Emakeeleõpetuse sõber]] · [[Enginaator]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Fööniks (restoran)]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] · [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink]] · [[Häire (ajakiri)]] · [[Häire (ajaleht)]] · [[Hiidlaste Koostöökogu]] · [[Ideaalmaailmad]] · [[Inemise sisu]] · [[International Dance Activity]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Isikut tõendavate dokumentide seadus]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Järva kilb]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Jõhvi balletifestival]] · [[Jokkker]] · [[Jutuleht (ajakiri)]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalafestival]] · [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] · [[Kavastu asundus (Virumaa)]] · [[Keelesaade]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kodukolle (ajakiri, 1945)]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lõõtspilli tänav]] · [[Labor (saade)]] · [[Lessovski]] · [[LONKS]] · [[Mötte wiiwul]] · [[Maakilb]] · [[Malevlane]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Meie Post]] · [[Monomaffia]] · [[Muru tänav (Rakvere)]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Põltsamaa Teataja (1926–1935)]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Parmupilli tänav]] · [[Pension 2050]] · [[Pilteepos Kalevipoeg]] · [[Pobifo revüü]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Saksi asundus]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Sikupilli tänav (Rakvere)]] · [[Suupilli tänav]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] · [[Tallinna Tootmiskoondis RET]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teadusaasta]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Torupilli tänav]] · [[Transpersonaalse psühholoogia varamu]] · [[Tudu metskond]] · [[Tulehoidja]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[Valie Export Society]] · [[Vetevaim]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Vilepilli tänav]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Zimbabwe lennujaamade ja lennuväljade loend]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Avaldustele vastamise seadus]] · [[Bibliotheca]] · [[Bibliotheca Anthropologica]] · [[Bibliotheca Antiqua]] · [[Bibliotheca Controversiarum]] · [[Bibliotheca Lotmaniana]] · [[Bibliotheca Mediaevalis]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]] · [[Eesti keskmine netopalk maakonniti]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti meistrivõistlused vehklemises]] · [[Eesti metskondade ajalugu]] · [[Eesti metskonnad 1918–1944]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Estival]] · [[Gasiirid]] · [[Gigantum Humeris]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Haabneeme rand]] · [[Hargnevate teede aed (film)]] · [[Hiiglatark]] · [[Hommikleht]] · [[Illusion (kino)]] · [[Ilmatargad]] · [[Ilumetsa sipelgaala]] · [[Impromptu]] · [[Indigo tuba]] · [[Kärstna metskond]] · [[Käru metskond]] · [[Kõnnu metskond]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Kõpu metskond]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kapa Rock]] · [[Keelatud vili (film)]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kirves (ajakiri)]] · [[Kodused asjad]] · [[Kuressaare metskond]] · [[Kuri Proge]] · [[Kursi metskond]] · [[Kuusiku metskond]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Laiksaare metskond]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Looduslaps]] · [[Lutsepa lugu]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Maailm täna]] · [[Matside Mats]] · [[Must Peeter (film 2008)]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Oxymora]] · [[Pärimisregister]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Palju aastaid]] · [[Paradoks (ajakiri)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[PON-2]] · [[Poslednija Izvestija]] · [[Puurmani metskond]] · [[Roosna asundus (Järvamaa)]] · [[Sädemesaar]] · [[Sõnumed (ajaleht 1931)]] · [[Savikodu]] · [[Siimusti-Olju oosisüsteem]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Võšgorod (kultuuriajakiri)]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Viru rand]] · [[Ärka Eesti]] · [[Üks (ajakiri)]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[20-es Sajand]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Alar Kotli arhitektuuripreemia]] · [[Alutaguse Elu]] · [[Alutaguse maraton]] · [[Alutaguse Teataja]] · [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] · [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] · [[Bibliotheca Philosophica]] · [[Centrumi keskus]] · [[DEA (andmebaas)]] · [[E.O.S. ralli]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estlands-nytt]] · [[Estoloppet]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Filmikaameraga läbi Eesti]] · [[Filmileht]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Haaslava Teataja]] · [[Harju Uudised]] · [[Harju-Jaani kihelkonnapäevad]] · [[Hauka laat]] · [[Hea õpetaja]] · [[HELIjaKEEL]] · [[Hiiumaa (ajaleht)]] · [[Ida-Virumaa koorimuusikapäev]] · [[Infolaine]] · [[Ivan Käbina-nimeline]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Külajutud]] · [[Kaarepere metsakatsejaam]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Kaseke (restoran)]] · [[Kevadümin]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[Kuldne Börs]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Kuressaare Sõnumid]] · [[Laekvere Valla Sõnumid]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Lembit Maureri mälestusvõistlus]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Maakondlike arenduskeskuste võrgustik]] · [[Mihklilaat]] · [[Moonalao tänav]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Oma Sõna]] · [[Pühapäevakool (ajakiri)]] · [[Peipsirannik]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Posti tänav (Mõisaküla)]] · [[Pullapää prügila]] · [[Puurmani Uudised]] · [[Rae Sõnumid]] · [[Regilaulutuba]] · [[Saare sosinad]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Töö ja Tervis]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Tervis (ajakiri, 1903)]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Alutaguse Teataja]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] · [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]] · [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] · [[Välismaalaste seadus]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Virgats (USA ajakiri)]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Õnnewalaja]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[1. Lennuväedivisjon]] · [[1969. aasta Toronto laulupidu]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[60+]] · [[Advokatuuriseadus]] · [[Arbor]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[August Oja päevaraamat]] · [[Dagö Palmses]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kaubakompanii]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti Rohuteadlane]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] · [[Estländische Wochenschau]] · [[Estonia Stereo]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Go reisiraamat]] · [[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] · [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] · [[Hindadekomissar]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ilvesteade]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Inglise-Eesti Import Kompanii]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Jälg (ajakiri)]] · [[Joaveski papivabrik]] · [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)]] · [[Kaljuvald]] · [[Karinu klaasikoda]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kiviõli Õmblusvabrik Elf]] · [[Klopitsa kihelkond]] · [[KoguKonnad]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Koolielu]] · [[Kroonu onu]] · [[Läti kunst]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Matsi poeg Ats]] · [[Meie Mats Ise]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Nauding (ajakiri 1924)]] · [[Ohvrisuits]] · [[Olevik (ajakiri)]] · [[Omedu puupapivabrik]] · [[Pärnu siht]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Polaris (selts)]] · [[Prooviabielu]] · [[Puss (ajakiri)]] · [[Radio BeFree]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Sakste Mats]] · [[Siiski on elu ilus]] · [[Spekter (saade)]] · [[Spravotšnõi Listok Biologa]] · [[Sue Catwoman (album)]] · [[Svoboda Rossii]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Taani Kuninglik Teater]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Tartu Alumiiniumivabrik]] · [[Tartu spordiriistade vabrik]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Tihnu Teataja]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Vändra klaasivabrik]] · [[Värske Raamat]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vabrik Tekstiil]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vene ääremaad]] · [[Venemaa keisririigi politseiministrite loend]] · [[Venemaa keisririigi rahandusministrite loend]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Ķeveļmuiža mõis]] · [[Abula rand]] · [[Allaži kirikumõis]] · [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)]] · [[Ars (Tartu)]] · [[Assamalla lahing]] · [[Automaatikapäev]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Brieži mõis (Suntaži kihelkond)]] · [[Buddenbrockshofi mõis]] · [[Carnikava kihelkond]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[E-Meedia Keskus]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Eglēni mõis]] · [[Ehituskonstruktsioonid (sari)]] · [[Eikaži mõis]] · [[Endzeliņi mõis]] · [[Eskimo jäätisetööstus]] · [[Esterm]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Gerķise mõis]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[H.F.Puls]] · [[Haakrik]] · [[Hea Eeskuju]] · [[Illiku päevad]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kartūži mõis]] · [[Kiiu torn (kaubamärk)]] · [[Krüdenershofi mõis]] · [[Krimulda kirikumõis]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Lakši mõis]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Lindanisa]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[More mõis]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Nītaure kirikumõis]] · [[Põndi kask]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017]] · [[Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Sērdiņi mõis]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Sidgunda mõis]] · [[Sipa Patukahetsuse tamm]] · [[Smerle mõis]] · [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Suntaži kirikumõis]] · [[Tänapäeva noorsooromaan]] · [[Tänapäeva romaan]] · [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Turjamaa]] · [[Tuuslar (ajakiri)]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Vatrāne mõis]] · [[Vecķipēni mõis]] · [[Vecbaldiņi mõis]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Viffhuseni mõis]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Ukraina kirikuvahetuses kirikut vahetanud koguduste loend]] · [[Reservaat]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[A. Laikmaa bussipeatus]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Arppe Kool]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Eesti ingerisoomlased]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Elva ujula]] · [[Estonia bussipeatus]] · [[FOTIS]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Hooliv Eesti]] · [[Igitee]] · [[Imagia]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Krimmi eestlased (ajaleht)]] · [[Kuidas minust sai HAPKOMAH]] · [[Kuldkelluke]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Linda ait]] · [[Mõigu bussipeatus]] · [[Maaliit (ajaleht)]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Meie Tallinna Ajaleht]] · [[Modern]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Pajarin Puntti]] · [[Papad mammad]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Priikooli õigus]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Saaremaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Sanaseppä]] · [[Siil (mütoloogia)]] · [[Soome Jõutõsteliit]] · [[St. Johannes]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tallinna tänavavalgustus]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Teadusnõunik]] · [[Võluvits]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Veremänd]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Achtung! Lobjakas]] · [[AjaLeht]] · [[Anarhia agentuur]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja]] · [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] · [[Gambrinus (tehas)]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kinnisvaraomanikkude Kinnitusselts Maja]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Matsi poeg Mats]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Presto (ettevõte)]] · [[Ronk (ajakiri)]] · [[Roosa Lipp]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Toidutare.ee]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Aasta kala]] · [[Alternature: Over the Water Blue]] · [[Artur Luha preemia]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[EELex]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Ema (ajakiri)]] · [[Endla teatri publikulemmik]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Estonia 010]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Hansapanga kunstipreemia]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] · [[Külateatrite festival]] · [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]] · [[Keeledušš]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[KSG NUI]] · [[Kuldne Nael]] · [[Läti SNV lipp]] · [[Līze mõis]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mustjala festival]] · [[Nutilabor]] · [[Orientalistikapäevad]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Piirikotkas]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Rapla kihelkonna auhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Sirbi laureaat]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Talveakadeemia]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[10 aastat taastatud kaitseväge]] · [[Aasta lind (Ukraina)]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Aseri orkester]] · [[Dott]] · [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Elmari tantsuõhtu]] · [[Forgiveness and Love]] · [[Haardnoot]] · [[Harrastuskoor]] · [[Infoleht (Vastemõisa vald)]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Nobel Digital]] · [[Äge]] · [[Äraütlemine]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Jahi- ja kalastusturism]] · [[Jugoslaavia lennukite loend]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Karjääri planeerimine]] · [[Karlever]] · [[Kartenbeck]] · [[Keeleoskustase]] · [[Kevin Falvey]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Mõtlemise mõistevõrk]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Muusikavormide loend]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nonart]] · [[Noortevolikogu]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Rosée]] · [[Säilikpuu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Seitsmes laps]] · [[Spaaturism]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õu (ajakiri)]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Agiilsed metoodikad]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti Tee (olümpiaad)]] · [[Beebiroosa]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Estviking]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Hans Alveri preemia]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Harvesterioperaator]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] · [[Hiiu lossist – Siberisse]] · [[Hukkunud politseinike mälestusmärk]] · [[Iseseisvuspäev (romaan)]] · [[Isikutaju]] · [[Jakob Liivi park]] · [[Janne unejutud – 7 imeilusat Grimmi muinasjuttu]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Lodja metskond]] · [[Loobu metskond]] · [[Loodi metskond]] · [[Märjamaa metskond]] · [[Mõtsu metskond]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[MP 41/44]] · [[Narva metskond]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Orajõe metskond]] · [[Orava metskond]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Otepää metskond]] · [[Põxit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Peeter Põllu stipendium]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Riigikogu valimise seadus]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[Teaduse populariseerimine]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Ääremõrd]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] · [[Aasta tegu (Rapla maakond)]] · [[Aed & Interjöör]] · [[Ajaühik]] · [[Amfo]] · [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel]] · [[Eesti Õde]] · [[Eesti Demokraat]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti kirikutüli (1993)]] · [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti ulukid]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Eestifoto]] · [[Eestlase aeg]] · [[Elva Elu]] · [[Elva Filatelist]] · [[Elva Noorsoolane]] · [[Elva Sõna]] · [[Elva Tulevik]] · [[Epüfon]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Gorod]] · [[Häädemeeste Elu]] · [[Herold]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Impedantsspekter]] · [[Iskra (Eesti ajaleht)]] · [[Jevreiskoje Slovo]] · [[Käekook]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Keila Valla Leht]] · [[Kesktunebo keel]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Kirjastiilide loend]] · [[Koduküla]] · [[Koduvald (Kambja ajaleht)]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kurjer]] · [[Kuurits]] · [[Lihula Kohinad]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Liivimaa Kuller]] · [[Manciano vald]] · [[Mente et Manu (ajakiri)]] · [[Miilang]] · [[Muusikaaed]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Narvskaja Nedelja]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhja-Tallinna Sõnumid]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Rakvere Valla Sõnumid]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhnu valla lipp]] · [[Ruhnu valla vapp]] · [[Sõnumiallikas]] · [[Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetised]] · [[Saarepeedi Sõnumid]] · [[Saarepeedi valla vapp]] · [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] · [[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] · [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Tudulinna Leht]] · [[Tuudiköied]] · [[Urvaste Valla Leht]] · [[Valga Linna Leht]] · [[Vallaleht (Kareda vald)]] · [[Vastemõisa valla vapp]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Vihula Valla Leht]] · [[Viru-Nigula Teataja]] · [[Viru-Nigula Valla Teataja]] · [[Õnnepank]] · [[4x4 reisid]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aimar (laev)]] · [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] · [[Anne saun]] · [[Arnold Looritsa mälestusvõistlused]] · [[August Rei parlamendiuuringu stipendium]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Carl Schmidti teaduspreemia]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Ede Kurreli preemia]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Endla viadukt]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Käänivõrk]] · [[Käsikäes]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kaldanoot]] · [[Keskaja päevad]] · [[Kihnu viiulifestival]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kooditähis]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Kutseline koor]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Leso]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Miks? Kuidas?]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Nootkond]] · [[Oleksi Tšekal]] · [[Pöördnoot]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Pergerus]] · [[Puhja Valla Leht]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Puurkruvi]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Rajalane]] · [[Raudne kodu]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Riigieksamid]] · [[Runo]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Sinu Mets]] · [[Soonliitmik]] · [[SRT-4244]] · [[Tööliit]] · [[Tahan kõike teada]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Tatari päritolu Venemaa aadlisuguvõsade loend]] · [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)]] · [[Teemantpuur]] · [[Teletutvus]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Valge Daami päevad]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Alutaguse rattamaraton]] · [[Antsla Valla Leht]] · [[Okslohisti]] · [[Okupeeritud Eesti Sõna]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orbetello vald]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Päevauudised (ajaleht, 1945)]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Rannaturism]] · [[Ranniku- ja mereturism]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvainete loend]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Abieluleht]] · [[Alatskivi Vallaleht]] · [[Alutaguse Valla Leht]] · [[Ambla Vallaleht]] · [[Are Valla Leht]] · [[Aseri Valla Leht]] · [[Au tööle!]] · [[Avaveemõrd]] · [[Boliivia pass]] · [[Dekoratsioon]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti Mõistatusleht]] · [[Eesti Perinatoloogia Sõnumid]] · [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Eluta aine]] · [[Elva Valla Leht]] · [[Forseliuse Sõnumid]] · [[Gustav Sule mälestusvõistlused]] · [[Haa keel]] · [[Haljala Valla Sõnumid]] · [[Heerold (ajaleht)]] · [[Helme Kihelkonnaleht]] · [[Hiiumaa Teataja]] · [[Ibe]] · [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] · [[Imavere Sõnumid]] · [[Järva Valla Leht]] · [[Jõelähtme Vallaleht]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Jaani Teataja]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käina Kuller]] · [[Käru Vallaleht]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kõo Vallaleht]] · [[Küla Elu]] · [[Kaarma Elu]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kalurileht]] · [[Kareda Vallaleht]] · [[Karula Kuller]] · [[Kasepää Valla Leht]] · [[Kastmõrd]] · [[Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused]] · [[Kihnu Leht]] · [[Kiili Leht]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Kodukaja]] · [[Kodused Hääled]] · [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)]] · [[Koduvalla Sõnumid]] · [[Koeru Kaja]] · [[Kohtla-Nõmme valla vapp]] · [[Kolga-Jaani Valla Leht]] · [[Lääne-Harju Valla Leht]] · [[Lääne-Nigula valla vapp]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Lüganuse Vallaleht]] · [[Lennundusseadus]] · [[LGBT Eestis]] · [[Liiviranna]] · [[Määrdeprits]] · [[Mäetaguse Elu]] · [[Mõistatusleht]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Meie Keskel]] · [[Merekeskus]] · [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Pala Teataja]] · [[Raamvõrk]] · [[Tõstevõrk]] · [[Teataja (Nissi valla leht)]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[U (ajakiri)]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vahtsõt Vallah]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Wayne'i maakond (Mississippi)]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Anumate loend]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Postiliit]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Ekraanisisene sõrmejäljeluger]] · [[Elav teadus (Argo raamatusari)]] · [[Elva lasketiir]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Haapsalu raadiojaam]] · [[Hobuse karvavärvuste loend]] · [[Jõgeva 3]] · [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]] · [[Joala (laev)]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlatoos]] · [[Kalameister]] · [[Kalev (skulptuur)]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kirilind (ajakiri)]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Kuusalu rattamaraton]] · [[Lähimuse põhimõte]] · [[Lähte rattamaraton]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Mega (portaal)]] · [[Mehis (ettevõte)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Mustvee Valla Teataja]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Otskiud]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus]] · [[Papüüruslaev]] · [[Perekonnaleht (1930)]] · [[Perry maakond (Illinois)]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Raplamaa rattamaraton]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Saue Sõna]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Sindi Rock]] · [[Sindi Sõnumid]] · [[Starki maakond (Illinois)]] · [[Stress (kaardimäng)]] · [[XL]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Aabe]] · [[Aade]] · [[Aardam]] · [[About Love]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Ajurand]] · [[Alajäse]] · [[Alwen]] · [[Ametkond]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Dünamo]] · [[Direktiiv]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Diversioon]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Energiatehnika]] · [[Eraldis]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Fkh1]] · [[Haak]] · [[Haldus]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaabu]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Keskväljak]] · [[Kiip]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Kipper]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Kuie jõgi]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Persona]] · [[PMOLED]] · [[Prantsuskeelsete väljendite loend]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Ric-8]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Salaoja]] · [[Saras]] · [[Seemnesegu]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Soojärv]] · [[Space and Time]] · [[Stigma]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tibu]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Tuan]] · [[Väikesaar]] · [[Võlukübar]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Sisevete pindala]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Esindusväljak]] · [[Exeteri Ülikool]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Kalevipoeg ja Sarvik]] · [[Kambja Valla Sõnumid]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] · [[Lüganuse Valla Leht]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Lyoni maakond (Kentucky)]] · [[Mägede Hääl (ajaleht)]] · [[Märjamaa Valla Leht]] · [[Maidla Sõnumitooja]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Marjamaa]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Misso Valla Leht]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Nääk]] · [[Nõo Valla Leht]] · [[Nõva Valla Infoleht]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Obo keel]] · [[Olevik (ajaleht, 1997)]] · [[Oma Leht]] · [[Oma Vald (Kernu valla leht)]] · [[Orissaare Teataja]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põlva Linna Teataja]] · [[Põlva Teataja]] · [[Püüvõrk]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Poloda Helü]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Rahvusputukas]] · [[Rei vindicatio]] · [[Sälitis]] · [[Saue Valdur]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sevilla Ülikool]] · [[Soodla harjutusväli]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] · [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Gordoni aken]] · [[GPS-jälgimine]] · [[Hagita menetlus]] · [[Haridusturism]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[HLK-1]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[Implanteerimine]] · [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvuste loend]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Juan Carlos I antud aadlitiitlite loend]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kaugtöö]] · [[KESTA]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Kommunistlike noorte sõjakirjandus]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Äärmus]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[BALTECH]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[152 kiri]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Abimõis]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Allapanu]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Calabariinae]] · [[Causa belli]] · [[Cosmos (ajakiri)]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Klimaatilised aastaajad]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Lõuna-Mulgimaa]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Meteoroloogilised aastaajad]] · [[Minu Eestile]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Püsililled]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Räätsamatk]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Relvade loend]] · [[Renessanssaed]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Rikkumismenetlus]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Südasuvi]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Solitäär]] · [[Spencer Harrison]] · [[Suuri mõtlejaid]] · [[Talirüps]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dasa Bala]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Esikmets]] · [[Fairtrade]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Klikker]] · [[Kodanikuaktiivsus]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]] · [[Kuva]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Renn]] · [[Rohujahu]] · [[Seade]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Tünn]] · [[Tankide loend]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Tervetaktipaus]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]] · [[Torme]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Tulme]] · [[Turismi mõisteid]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Värvide segamine]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Visand (muusika)]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Aeglane fokstrott]] · [[Arduino Mega 2560]] · [[Basket]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Ebanormaalne]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eeltalv]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti Longituuduuring]] · [[Eesti metskonnad 1944–1992]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eestlased Titanicul]] · [[Ehitusmasin]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Fenoloogilised aastaajad]] · [[Frankonia]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Haigushüvitis]] · [[Haimre vasallilinnus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Hambavaap]] · [[Haridusuuringud]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hilissügis]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[IEEE Estonia Section]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Infobalt]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Josine Papenbusch]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kevadtalv]] · [[Kiirusühik]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirjanike loendid]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kolme mehe laulud]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Tõrva Loits]] · [[Tapipesa]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võhma Linnaleht]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Valgehobusemäe rattamaraton]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Vooremäe rattamaraton]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Riemann (suguvõsa)]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Schoten (suguvõsa)]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vexini krahvide loend]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[Astronoomilised aastaajad]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Baltic Bikini]] · [[Chris McManus]] · [[Eelotsusetaotlus]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eine]] · [[Elupaigatüüp]] · [[Eres (ettevõte)]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Fundamentaalanalüüs]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Hinnakujundus]] · [[Hoovihm]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Infoturbe põhimõisted]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jänes šampust ei joo]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Kaablitangid]] · [[Kalju Komissarovi nimeline stipendium]] · [[Kambja valla teenetemärk]] · [[Karinu kuused]] · [[Kataloogikirje]] · [[Kauged rannad]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kiievi metropoliit]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loimurite loend]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Võlaõigusseadus]] · [[Varakevad]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Soodisõlm]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vesilennukite loend]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puhja lahing]] · [[RITA programm]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Marm]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Muusikateatrižanrite loend]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Piltene immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[19. sajandi muusika]] · [[Aagenpits]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Algoreiv]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Bukranionfriis]] · [[C'est la vie]] · [[Pärnu Börs]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhukorv]] · [[Põllumeeste Omaabi]] · [[Põltsamaa Uudised]] · [[Põltsamaa Valla Leht]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Pagaritoode]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pravoslavnõi Sobessednik]] · [[Pujus]] · [[Rõbak Estonii]] · [[Raeküla Sõnumid]] · [[Rahvasprindi karikavõistlused]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Reaali Poiss (ajaleht)]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Roheline Häädemeeste]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Saare Muusika]] · [[Saarte Suvenädal]] · [[Sammas (ajaleht)]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Sillamäeski Vestnik]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tänapäev (ajaleht)]] · [[Türi Uudisleht]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Tööline]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu Tudeng]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võitluse Lipp]] · [[Võrgulina]] · [[Võru Linna Leht]] · [[Võru rattaralli]] · [[Vaba Saaremaa]] · [[Vaivara Kaja]] · [[Valga Kommunist]] · [[Valguse Kaja]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Eesti samblike süstemaatiline nimestik]] · [[Pilak]] · [[Pioneeripataljon]] · [[Pomerants]] · [[Satelliittelefon]] · [[Slaavi filoloogia]] · [[Tallinna moenädal]] · [[Conrad Beijing]] · [[Conrad Bora Bora Nui]] · [[Conrad Cartagena]] · [[Conrad Dublin]] · [[Conrad San Luis Potosi]] · [[Conrad Sanya Haiting Bay]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Harjutanu]] · [[Hilton Garden Inn Tirana]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Jaapani relvade loend]] · [[Joodud]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Liivimaa kirikupatroonide loend]] · [[Lilltanu]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Luige Nokk]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maitseained]] · [[Martin Kiik]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Mustvee lahing]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Pakkäke]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[20. sajandi arhitektuur]] · [[Ajujaht (konkurss)]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] · [[Ambrasuur (arhitektuur)]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Atviros Lietuvos knyga]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Aytes]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[E-põllumajandus]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Rannakohvik]] · [[Ravimi patent]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Saaremaa vallavolikogu]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Square One (BLACKPINK)]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[The Traditional Cosmology Society]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Elektroketrus]] · [[Elu muusika]] · [[EN 1090]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Ghana naiste õigused]] · [[Grupeto]] · [[Gustav Magnuse fond]] · [[Hannseleke]] · [[Kukruse memm]] · [[Talupere]] · [[Reherull]] · [[Rossvärk]] · [[EPT (Hiphop grupp)]] · [[1937. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1947. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1953. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Juristieetika]] · [[Kõik mis hea]] · [[Uued ootused]] · [[1935. aasta Tallinna maleturniir]] · [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir]] · [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[1955. aasta Pärnu maleturniir]] · [[Hävinguturism]] · [[Teise kodu turism]] · [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] · [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1998. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[200 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[2000. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Ämblikvälk]] · [[1946. aasta Praha maleturniir]] · [[1993. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2004. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2005. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2008. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[Täitsa Eesti]] · [[Tootmestamine]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Tuuslar (ajakiri, 1928)]] · [[Tuvihall]] · [[Uusromantikud]] · [[Võlvisiil]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Varikalad]] · [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Vectorbloc]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebioom]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Venemaa Rahvuslik Filmiakadeemia]] · [[Vetikaõli]] · [[Vetukad]] · [[Viievõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pignus]] · [[Plaksutamine]] · [[Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Pretendentide turniiridel mänginud maletajate loend]] · [[Pruuklaen]] · [[Räsamine]] · [[Rahvusvaheline turbapäev]] · [[Res mancipi]] · [[Rukkilill (ajakiri)]] · [[Süü ja selle astmed Rooma eraõiguses]] · [[SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus]] · [[Seguvispel]] · [[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Sillamäe Linnavolikogu]] · [[Soome topograafiakorpus]] · [[Stroker mootor]] · [[Tõlkija hääl]] · [[Tšarterlend]] · [[Tarutuur]] · [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tulbikantsel]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad kergejõustikus]] · [[Eesti pealinnade loend]] · [[Ehituskäru]] · [[Elementmaja]] · [[Ene Mihkelsoni fond]] · [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] · [[Ergoteraapia]] · [[Frigotaim]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused]] · [[Eesti rahvusvärvid]] · [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] · [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Vabadussõja ajalugu]] · [[Ekspressliin]] · [[Ergonoomiline töölaud]] · [[ESTHub]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] · [[Hollmann]] · [[Ilma prognoosimine]] · [[Interaktiivne režiim]] · [[Kõige populaarsemad katusematerjalid]] · [[Kõpu (laev)]] · [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Läbi jäätund klaasi]] · [[Lilla ooker]] · [[Lukukivi]] · [[Maakana]] · [[Maanaine]] · [[Maarja-Liis (album)]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Maratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[MTÜ Maria ja lapsed]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Ajutine Põhja-Balti Komitee]] · [[Aravete kardirada]] · [[Argentiina suvikõrvits]] · [[Capitis deminutio minima]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad 80 m tõkkejooksus]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Eesti U-17 jalgpallikoondise mängude loend]] · [[Äikesepilve kujunemine]] · [[ÉSTIE]] · [[Õppe- ja koolitusteenuste käibemaksuvabastuse rakendamine Euroopa Liidus]] · [[Ādaži kirikumõis]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[1950. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1971. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2014. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[500 kiri]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Ajaarvestus Eestis]] · [[Alaska mäeliustik]] · [[Alkoholiekspertiis]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujate loend]] · [[Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad]] · [[Antarktika liustikud]] · [[Antimeetod]] · [[Ararati roheline]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[Automaatne sõltuv seire]] · [[Balti Assamblee kunstipreemia]] · [[Balti Assamblee teaduspreemia]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] · [[Burjaatmongoli ANSV]] · [[Coesfeldi kreis]] · [[COSO mudel]] · [[Depoo toidutänav]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Dubai pilvelõhkujate loend]] · [[E-õpik]] · [[E-apostill]] · [[E-hindamine]] · [[E-toimik]] · [[Välismaise Venekeelse Pressiga Koostöö Edendamise Fond]] · [[Viimsi keskus]] · [[Visuaalkunst]] · [[Vitsratas]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Nõrk tehisintellekt]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Ohukotsu küün]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[P2P-võrgustiku rakendamine]] · [[Painard]] · [[Paluknė kihistik]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peetri Jooks]] · [[Peretuba]] · [[Perli andmebaas]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikk-kuub]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Sõprus (laev)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurmeister maleprobleemide lahendamises]] · [[Suurmeister probleemmales]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Treng]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Šakiai kihistu]] · [[Žarėnai kihistik]] · [[C-619/18]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Vėluva kihistu]] · [[Vilučiai kihistu]] · [[Vyžūnai kihistu]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused vehklemises]] · [[Pärnu komandant]] · [[Patsas]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Kodumaa Hääled]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Kohtufotograafia]] · [[Kohtume Kunglas]] · [[Kolm vabanemise väravat]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kakolok]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Kaua veel]] · [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kinoliitude Konföderatsioon]] · [[Koduõlu]] · [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Korporatsioon Rotalia lipp]] · [[Korrapealne]] · [[Kotka tervisemaja]] · [[Kreenholmi tekstiilitöötaja]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kulumaks]] · [[Kuressaare komandant]] · [[Kurgjärve spordibaas]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Läti Teaduste Akadeemia välisliikmete loend]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Lambavalge]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Lendva]] · [[Lennuhüvitis]] · [[Liigesevedelik]] · [[Liivsavi]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Ljudmilla torn]] · [[Lokaalsus]] · [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]] · [[Loovustehnikate loend]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Ly Lasneri hõbekandik]] · [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] · [[Männiku bussipeatus]] · [[Märgitus]] · [[Maailmamere tähtsus]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Margėnai kihistik]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Matsi rand]] · [[Medeikiai kihistu]] · [[Metroorong]] · [[Metsasarvemängijate loend]] · [[Mihus]] · [[Mikonysi kihistu]] · [[Mikrovetikad]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Mjadeli kihistu]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Monoliit (kunst)]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Mulla koostis]] · [[Muretainas]] · [[Näomask (isikukaitsevahend)]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõmme bussipeatus]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Napoli kollane (värvus)]] · [[Narotši kihistu]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[New Baltic Drama 2011]] · [[Noorte male maailmameistrivõistlused]] · [[Nord Projekt AS]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Obeliai kihistu]] · [[Pajapink]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Sallitants]] · [[Sander Valge]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Severodvinsk (laev)]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Heart (Maarja album)]] · [[Hiiumaa roheline]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Eestist pärit pühakute loend]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Hõivamine]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[Homme (Maarja album)]] · [[Hugo Hiibuse illustreeritud raamatute loend]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Inimene ja ajalugu]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Interlok]] · [[Inti Raymi]] · [[IV liiga 2020]] · [[Jõuluingel]] · [[Jaan Kreuks (laev)]] · [[Jalas]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Johannes von Wesenberg]] · [[Juhkentali bussipeatus]] · [[Jumala poeg]] · [[K-tegur]] · [[Kadaka bussipeatus]] · [[Kadrioru Plaza]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (jalatsi osa)]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Kasutaja nõusolek ja selle vorm küpsiste paigaldamiseks kasutaja arvutisse]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Kavastu külakool]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Keklysi kihistu]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Keskuse bussipeatus]] · [[Kiirmaleturniir "Meenutades Paul Kerest"]] · [[Kirikindad]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[KKEKi ajakiri]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kluse mõis]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Kopli bussipeatus]] · [[Krekenava kihistu]] · [[Kronauce kihistu]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Põhja Pank]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Plekktrumm (saade)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Pulmafotograafia]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Rässa (riietus)]] · [[Raadio playlist]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Abja–Valga raudtee]] · [[Abstraktsioon]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Aisakell]] · [[Alõtša]] · [[Algebraline summa]] · [[Alksniai kihistik]] · [[Allüülrühm]] · [[Ambsõlg]] · [[Ananasspeeker]] · [[Andmeedastus]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] · [[Balti meistrivõistlused males]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Capitis deminutio maxima]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Deebetmakse]] · [[Druja kihistu]] · [[Eesti murded]] · [[Ekspositsioon]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Inkarnaat]] · [[Leaving You for Me]] · [[Lohisti]] · [[Maailmapärand]] · [[Magneetumine]] · [[Moos]] · [[Paadisadam]] · [[Parkapzuk]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Rahvusmuuseum]] · [[Rent]] · [[Revaler Zeitung]] · [[Süvaõpe]] · [[Seedeelundkond]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Stopiņi mõis]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[Välgumihkel]] · [[Vabaproua]] · [[Vehmer]] · [[Gindviliai kihistu]] · [[Grybėnai kihistik]] · [[Haalamine]] · [[Hirvejalgpokaal]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Hoven]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Iiri muusika]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Jakšiai kihistu]] · [[Juunioride male maailmameistrivõistlused]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[A-film]] · [[Akutrell]] · [[Allakäik]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[E-post]] · [[Ecstasy]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Geoelement]] · [[Geograafiaolümpiaad]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[ID-kaart]] · [[Iive]] · [[Inklinatsioon]] · [[Jälg]] · [[Järta]] · [[Jõestik]] · [[Kaba]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Konto]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Korjus]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Narkodiiler]] · [[NOAA satelliidid]] · [[Orutuul]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Päris-Eesti]] · [[Põltsamaa valla ajalugu]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Pivorai kihistu]] · [[Plaanvanker]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Priipass]] · [[Protodooria sammas]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Raubonysi kihistik]] · [[Rippkaar]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sõnastik]] · [[Sörulase aabits]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Sakramendinišš]] · [[Sariküll]] · [[Segmentvõlv]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Smalvase kihistik]] · [[Soroptimistid]] · [[Souss]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Tõrva keskväljak]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Triool]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Ukraina peaprokuröride loend]] · [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Valguspilt]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Avdal]] · [[Diatoonika]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Latter]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Meresüld]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Muinasmaakond]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pinus]] · [[Pistis]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Rähk]] · [[Ristraam]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Sõne]] · [[Santorin]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Spalviškiai kihistu]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Taara]] · [[Taganemisõigus]] · [[Takistuslülitus]] · [[Talvine peetripäev]] · [[Tarbekunst]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Trahter]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Turmantase kihistik]] · [[Tverečiuse kihistu]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Umbkuub]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vabatahtlik]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaineikiai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Veer]] · [[Viimsi (laev)]] · [[Vikerlane (ajakiri)]] · [[Volbripäev]] · [[Dysna kihistu]] · [[Eberhard (suguvõsa)]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] · [[Euroopa kodanikualgatus]] · [[Gaidė kihistu]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Gilija kihistu]] · [[Äkkekelk]] · [[1977. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1995. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2015. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[Ajakiri Naisele]] · [[Allikapesu]] · [[Anri Rulkovi preemia]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti lühilugude ajakiri]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Eesti Vabariik v Euroopa Komisjon (2017)]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[EXPO 2020 Dubai Eesti paviljon]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Joogaturism]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Modern (ajakiri)]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Naisterahva Elu]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Robootika ehituses]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Vöötloom]] · [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] · [[Vana-Pärnu toomkirik]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Wina-katk]] · [[Asjaõigusseadus]] · [[Auaadress]] · [[Avaliku teenistuse seadus]] · [[Avenüü (ajakiri)]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eelsuvi]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Eha (kino)]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elektriala]] · [[Elektrituruseadus]] · [[Elukaar]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Jäähotell]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Kämmal]] · [[Kahepuu vibu]] · [[Kanuumatk]] · [[Karpsõlg]] · [[Katteüksus]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Kviitung]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lapseea migreen]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lojaalse koostöö kohustus]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Päikeseenergia Eestis]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Postimehe romaanisari]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Schönbergi piiskopilinnus]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suhkruotsus]] · [[Suletud ümbrik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tallinna tagavarapataljon]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE treener]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Hilisgootika]] · [[Hilissuvi]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kade (Saksimaa suguvõsa)]] · [[Kaitsealune]] · [[Kaubanduspoliitika]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kihnu pärimuspäevad]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kolmas isik]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mägiekspeditsioon]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Naiste rahvusvaheline meister]] · [[Naiste suurmeister]] · [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]] · [[Oterdis]] · [[Pärissuvi]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Rahvusvõitlus]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Siuglejate loend]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tiibkarikas]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[2. diviisi tagavarapataljon]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[3. diviisi tagavarapataljon]] · [[Abieluvararegister]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Eliittreener]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[Euroopa meistrivõistlused kirimales]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Juuru Orelisuvi]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kihnu kunstilaager]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Nastiklased]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Süüvõime]] · [[Seeniorlaul]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Virulane (ajaleht 1924)]] · [[Roostehaigused]] · [[Tartu komandant]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[1981. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1996. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2010. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[Ajude Gümnastika]] · [[Angiospasm]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Ateist (ajakiri)]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Elva keskväljak]] · [[Hommik (ajaleht, 1913)]] · [[Hommik (ajaleht, 1914)]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Kastlõks]] · [[Kylauudis.ee]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Narva komandant]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[2014.–2015. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[ERR Menu]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[Balti keti karikaturniir]] · [[Jalam]] · [[ERR Jupiter]] · [[ERR Lasteekraan]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Fint]] · [[Maaarhitektuuri keskus]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[Kallaspapp]] · [[Ožarski tuletorn]] · [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Ääremaastumine]] · [[ELIIS]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Muusikaline vaikus]] · [[Nöörimaa]] · [[Riigi õigusabi infosüsteem]] · [[Umbaed]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[Crafter's]] · [[Texta toolkit]] · [[Verstapost]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Looduse raamatukogu]] · [[Luukapäev]] · [[Kindralleitnant-insener]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Kauba Pank]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Marite Kallasma]] · [[Berliini lõvijaht]] · [[IIHF Player of the Year]] · [[Tädi Maali]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Ixchiq]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] · [[Sõdurileht]] · [[Günzel]] · [[JT Conception]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Tapa Sõna]] · [[Sõdurivanne]] · [[Banckau]] · [[Eesti matus]] · [[Pärnu Pank]] · [[Kunstiteoste tellimise seadus]] · [[Toomhospidal]] · [[Külvaja (trükikoda)]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Linnasisene linn]] · [[Narva kaitsepataljon]] · [[Polügraafiatööstuse Trust]] · [[Reola lahing]] · [[TÜ/Bigbank VK]] · [[Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond]] · [[Tartu kaitsepataljon]] · [[Tartu Linnapank]] · [[Viljandi kaitsepataljon]] · [[Doktor Silva]] · [[Kuidas tuli pimedus...]] · [[Pulmad ja matused]] · [[Tagasirändur]] · [[Tallinna Linnapank]] · [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]] · [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] · [[Tiigiveski]] · [[Vastse-Kasaritsa lahing]] · [[1939. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[1940. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[Eesti Lihaeksport]] · [[Harjumaa teatripreemia]] · [[Liivimaa aadlilipkond]] · [[Muhu oranž]] · [[Nõmme Majaomanike Pank]] · [[Riigikohtu üldkogu]] · [[Suveköök]] · [[Umbluu]] · [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]] · [[Aidu tuulepark]] · [[Ainus, mis jääb, on BEAT]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Järvamaa VK]] · [[Loodusteaduste klassikuid]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Talli tänav (Tallinn)]] · [[Tallinna Russ]] · [[Viire (laev)]] · [[Korvpalliklubi KAPA]] · [[STARTUp Day]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Elva tänavate loend]] · [[Jõhvi tänavate loend]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Kuramaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Lihula tänavate loend]] · [[Mõisaküla tänavate loend]] · [[Otepää tänavate loend]] · [[Põltsamaa tänavate loend]] · [[Põlva tänavate loend]] · [[Räpina tänavate loend]] · [[Sotsialismi Tee (Jõhvi)]] · [[Tõrva tänavate loend]] · [[Türi tänavate loend]] · [[Tamsalu tänavate loend]] · [[Tapa tänavate loend]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Võru tänavate loend]] · [[Valga tänavate loend]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[7 (Tallinna trammiliin)]] · [[Aasta parim jäähokimängija]] · [[Arhiivinõukogu]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse]] · [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Hüdroenergia Eestis]] · [[Haapsalu Graafilise Disaini Festival]] · [[Hiiumaa tantsufestival]] · [[Idavedude skandaal]] · [[Indrek Toome valitsus]] · [[Inkvisiitorid]] · [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir]] · [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Kaitseliidu Petseri malev]] · [[Kaitseseisukord]] · [[Kastna peitleid]] · [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5]] · [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] · [[Kunstnikupalk]] · [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] · [[Maakonna maanõukogu]] · [[Mania Grandiosa]] · [[MARSS Interceptor]] · [[Nime eestistanute loend]] · [[Oktoobri Võit]] · [[Otepää malevkond]] · [[Peipsiääre Teataja]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Reichard]] · [[Riigilaevastik]] · [[Seadus ja Kohus (ajakiri)]] · [[Stalini ausammas Tallinnas]] · [[Tallinna–Turba rongiliin]] · [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[TREV]] · [[Tutti V]] · [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik]] · [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]] · [[Varudi-Vanaküla aardeleid]] · [[Vastseliina alevikukalmistu]] · [[Veibri ühishaud]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Eesti muusika päevade preemia]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eesti pensionisüsteem]] · [[Eesti rannajalgpalli karikavõistlused]] · [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]] · [[Eesti Vabariigi majanduspiir]] · [[Eesti veemotosport]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] · [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] · [[Tartu Ülikooli seadus]] · [[Kampri tänav]] · [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Eestirootslane (ajakiri)]] · [[Tallinna Krediitpank]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg]] · [[Semetron AS]] · [[Luunja Roosiaed]] · [[Pagari lahing]] · [[Utsali klaasikoda]] · [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]] · [[Tartu Majaomanikkude Pank]] · [[Pikksaare lahing]] · [[Tallinna Kaubahall]] · [[Ruhnu ajalugu]] · [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] · [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] · [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]] · [[Vastseliina naise rahvarõivad]] · [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] · [[Teofrastus (animafilm)]] · [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] · [[Audru Karusloomakasvandus]] · [[Frikadellid ja pelmeenid]] · [[Kadunud sokid]] · [[Pilt, mis öösel liigutas]] · [[Sitikas Peeter]] · [[Paldiski Bolševik]] · [[Stahhaanovlik Töö]] · [[Võit (ajaleht)]] · [[News from Nowhere]] · [[Pille-Riin (laul)]] · [[Kikka lahing]] · [[Nexus 2]] · [[Koerkorter]] · [[Rohhuse hospidal]] · [[Jacob Jacke & Co]] · [[Silla tänav (Põltsamaa)]] · [[Kadila raketibaas]] · [[Lebavere lahing]] · [[Jaan Kärneri tänav]] · [[Viljandi staarostkond]] · [[Palgafond]] · [[Hotell Sophia]] · [[Stoltevoet]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg]] · [[Diminutsioon (figuratsioon)]] · [[Türi-Tori kiirlaskumine]] · [[Trammitee rööpmelaius]] · [[Forsmarki kasutatud tuumakütuse lõpphoidla]] · [[Madalmaade kindlus Melakas]] · [[Jätkusuutlik andmehaldus]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[Armukelm]] · [[Nimelised muusikatrammid]] · [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Virumaa piiskopkond]] · [[AS-36 Bester]] · [[AS-40 Bester]] · [[Dugoba alpilaager]] · [[Kaitseväe peastaabi ülem]] · [[Lossiplats (Haapsalu)]] · [[Rohumaa]] · [[Valletta linn]] · [[Emalõvi]] · [[Kindralmajor (Eesti)]] · [[Figuurinitsiaal]] · [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Fleuronné]] · [[Veelauasport]] · [[Maaema]] · [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025]] · [[Mis need ohjad meida hoidvad]] · [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Balma de la Margineda]] · [[Ühemõõtmeline mees]] · [[Narva stsenaarium]] · [[Hõimulõimed]] · [[Infokäitumine sotsiaalmeedias]] · [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] · [[Käskkiri]] · [[Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda]] · [[Uuslinna mereväelinnak]] · [[Mait Agu stipendium]] · [[Noorsepad]] · [[Eesti Teatriliidu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind]] · [[Rahvuslik Teataja]] · [[Setomaa valla lipp]] · [[Setomaa valla vapp]] · [[Mulgi valla lipp]] · [[Mulgi valla vapp]] · [[Saaremaa valla lipp]] · [[Saaremaa valla vapp]] · [[Selge Kõneleja]] · [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] · [[Rakvere Kalakombinaat]] · [[Risbiter]] · [[Mustvee valla vapp]] · [[Elva valla lipp]] · [[Saue valla lipp]] · [[Elva valla vapp]] · [[Järva valla lipp]] · [[Järva valla vapp]] · [[Mustvee valla lipp]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Eesti Kõrgem Sõjakohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]] · [[Püha Klaara klooster]] · [[Haapsalu jääkaru kuju]] · [[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]] · [[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]] · [[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Viimsi vallavolikogu]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Sillamäe uraanitehas]] · [[Dīvūneh bāzī]] · [[Tallinna õhuasjanduse ühing]] · [[Piirsalu klaasikoda]] · [[Laasme klaasikoda]] · [[Aasta interpreet]] · [[Toorme tänav]] · [[Küünla tee]] · [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] · [[Ālījenāb]] · [[EP (Macan Band)]] · [[Naghāshī]] · [[Aruküla punkrilahing]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] · [[Valge Daami etendus]] · [[Vabadussõja mälestussammas Long Islandi Eesti Kodu territooriumil]] · [[Tartu Autovabaduse puiestee]] · [[Piiskop Platoni mälestussammas]] · [[Eksiilis paiknenud Valitsuse ülendatud ohvitserid]] · [[Hiidrahnu tänav]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Spordi suurraamat]] · [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Vähi Vastu Võitlemise Selts Eestis]] · [[Kuressaare Kreiskool]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Viljandi aadlisoost neidude varjupaik]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Lükkä punkrilahing]] · [[Rakvere katoliku kirik]] · [[Talve]] · [[Aegna kabel]] · [[Ülikooli Sammas]] · [[Tallinna Pauluse kirik]] · [[Daryā]] · [[Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Saaremaa kuberner]] · [[Poruni põlismets]] · [[Kotkakodu]] · [[Võru kaitsepataljon]] · [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Peipsi rannakaitsepataljon]] · [[779. suurtükiväepolk]] · [[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] · [[H. Tillemanni kella- ja kullasepa tööstus]] · [[Rootsi asehaldur Narvas]] · [[Ivangorodi lään]] · [[Koporje lään]] · [[Jama lään]] · [[Tööoskusamet]] · [[Saatse Peeter-Pauli kirik]] · [[Peaministri, ministrite ja Riigikontrolöri tasude seadus]] · [[Akadeemiline Maleklubi]] · [[Noorte Kotkaste Pärnumaa malev]] · [[Nehatu lennuväli]] · [[Käsmu Meremeeste Selts]] · [[Tartu Krasnojarski polgu kirik]] · [[Altnurga klaasikoda]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Katariina II mälestusmärk Võrus]] · [[Tartu aasta sportlane]] · [[1941. aasta Eesti NSV ja Läti NSV sõpruskohtumine poksis]] · [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]] · [[Eesti NSV kohtukorralduse seadus]] · [[Narva Ajaloo Uurimise Selts]] · [[Har Rooz Har Shab]] · [[Tallinna linnakool (1428)]] · [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]] · [[Alutaguse praostkond]] · [[Paldiski praostkond]] · [[Riia praostkond]] · [[Võnnu praostkond]] · [[Valga praostkond (Liivimaa)]] · [[Valmiera praostkond]] · [[Koknese praostkond]] · [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] · [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] · [[Eesti NSV Valitsus]] · [[Kaks Eestit]] · [[Kellatorn (Toompea)]] · [[Uueturu plats]] · [[Eesti plokkvibukoondis]] · [[Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo]] · [[EKP Tallinna Linnakomitee]] · [[Haapsalu tapamaja]] · [[Dhammavinaya Instituut]] · [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste kokkulepe NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil viibimise tingimustest (1940)]] · [[Tõnismägi (Tartu)]] · [[Põltsamaa portselan]] · [[Jamburgi postimaantee]] · [[Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025]] · [[Geoloogiline Komitee]] · [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] · [[Angervaksa tänav]] · [[Lipuväljak (Otepää)]] · [[Sinine tänav]] · [[Kirikuaia tänav]] · [[Rootsituru plats]] · [[Kruusimäe kõrts]] · [[Ameerika Balti Pank]] · [[Kodu (artell)]] · [[PEO-LEO]] · [[Pärnu Kalakombinaat]] · [[Pärnu Laeva AS]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Parisselja rabaleid]] · [[Vikipeedia:Nädala pildid 2026]] · [[Spankkova kihelkond]] · [[Aasta metsaputukas]] · [[Koprina kihelkond]] · [[Kolppana kihelkond]] · [[Kaprio kihelkond]] · [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] · [[Soikkola kihelkond]] · [[Novasolkka kihelkond]] · [[Tallinna sadama peakomandör]] · [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond]] · [[Tartu hambaarstikool]] · [[Telepoiss]] · [[Mõntu rannikupatarei]] · [[Tuuni mägi]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Narva suur puit-graniitsild]] · [[Sadamatorn]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] · [[Kirjandustänava festival]] · [[Kuressaare Suurgild]] · [[1980. aasta noorterahutused Tallinnas]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Nõukogude Eesti filmifestival]] · [[2023. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Rapla keskväljak]] · [[Saru raudteepeatus]] · [[Lippoja raudteepeatus]] · [[Jõepere raudteepeatus]] · [[Lümatu raudteejaam]] · [[Hirmuse raudteepeatus]] · [[Suurpõgenemine 1944]] · [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis]] · [[Tallinna Linnamisjon]] · [[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Eesti botaanikaühing]] · [[Viljandi vana õigeusu kirik]] · [[Siivertsi võrgujäänus]] · [[Energy Mosbat]] · [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] · [[Meteor (laev)]] · [[Sinilind (laev 2006)]] · [[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] · [[Sõmeri (aurik)]] · [[Läänemaa (mootorpurjelaev)]] · [[Kantsler (Eesti)]] · [[Aqva Spordikeskus]] · [[Kosemkina kihelkond]] · [[Hevaa kihelkond]] · [[Unaditsa kihelkond]] · [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] · [[Tartu Linna Politseivalitsus]] · [[Sisekaitse Valverügement]] · [[Kupanitsa kihelkond]] · [[Moloskovitsa kihelkond]] · [[Kattila kihelkond]] · [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]] · [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] · [[Directo]] · [[Vikipeedia:Eesti-Malaisia artiklitalgud]] · [[Toure Concertam]] · [[Touchlane]] · [[Haapakangase kihelkond]] · [[Tartu semiootika suvekool]] · [[Limpa limonaad]] · [[Koplifest]] · [[Miikkulaineni kihelkond]] · [[Vuole kihelkond]] · [[Rääpyvä kihelkond]] · [[Liissilä kihelkond]] · [[Markkova kihelkond]] · [[Järvisaari kihelkond]] · [[Ropsu kihelkond]] · [[Serepetta kihelkond]] · [[Siestarjoki kihelkond]] · [[Valkeasaari kihelkond]] · [[Toksova kihelkond]] · [[Lempaala kihelkond]] · [[Keltto kihelkond]] · [[Tyrö kihelkond]] · [[Montonio Finance]] · [[Mall:Eesti rahvuspargid]] · [[Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus]] · [[Kuhiksõlg]] · [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] · |} {{Wikidata list end}} l38axzfqa3vgeetaxrncji7vl3lxvqh 0 619797 7168475 7098757 2026-06-06T19:59:15Z HannaHanni 202686 7168475 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Alika | pilt = Alika Milova Alexela Kontserdimajas 2022 (2).jpg | pildiallkiri = Alika Milova 2022. aastal [[Alexela Kontserdimaja]]<br> <small>Foto: Jaan Künnap</small> | pildisuurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Alika Milova | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2002|9|5}} | sünnikoht = [[Narva]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = | tegev = 2021– | plaadifirma = [[Universal Music Group]] | seotud_esitajad = | url = | tähelepanuväärsed_pillid = | autogramm = }} [[Fail:Eurovision 2023 - Jury Semi-final 2 - Estonia - Alika (02).jpg|pisi|Alika 2023. aastal]] '''Alika Milova''' (esinejanimega '''ALIKA'''; sündinud [[5. september|5. septembril]] [[2002]] [[Narva]]s) on Eesti [[laulja]]. Ta on edukalt ja väga hästi osalenud paljudel laulukonkurssidel, mille hulgas on The Baltic Voice, New Wave Junior, Kaunas Talent, Bravo Laulukonkurss, Euro Pop Contest "[[Berliner Perle]]" (Euro Pop, EPC).<ref name="44WtW" /> Ta võitis saatesarja "[[Eesti otsib superstaari]]" kaheksanda hooaja ([[2021]]).<ref name="YlQ4c" /> 2025. aastal võitis ta TV3 paroodiasaatesarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="YlQ5c" /> ==Eesti Laul ja Eurovisioon== 2023. aastal võitis ta konkursi "[[Eesti laul 2023]]" looga "[[Bridges]]". Ta sai 42 protsenti häältest ning tema lugu pidas parimaks ka "Eesti laulu" rahvusvaheline žürii.<ref name="ZXIC9" /> Ta oli Eesti esindaja [[Liverpool]]is toimunud [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kus jõudis kaheksandale kohale 168 punktiga. ==Diskograafia== ======Albumid====== * 2023 – "Alika"<ref name=":0" /> * 2024 – “Virmalised” ======Singlid====== * 2021 – "Õnnenumber" * 2022 – "''Bon Appétit''" * 2022 – "''C’est La Vie''" * 2022 – "''[[Bridges]]''" * 2023 – "''You''" * 2023 – "''Too Much''" * 2023 – "Lihtsalt veab" * 2023 – "Õde ütles" * 2024 – "mis minuga saab? ft. [[villemdrillem]]" * 2024 – "saame kokku" * 2024 – “virmalised” * 2024 – “ silmapiir” * 2024 – “ ära ava “ * 2025 – “ K.A.S " ==Tunnustus== * 2023 [[Narva teenetemärk]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-11-24 |toimetaja-perekonnanimi=Nestor |toimetaja-eesnimi=Neit-Eerik |pealkiri=Ilmus Alika debüütalbum "Alika" |url=https://menu.err.ee/1609174303/ilmus-alika-debuutalbum-alika |vaadatud=2023-11-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="44WtW">{{Netiviide|url=https://alikamilova.ee/|pealkiri=Koduleht}}</ref> <ref name="YlQ4c">[https://pohjarannik.postimees.ee/7407028/eesti-uueks-superstaariks-sai-narva-tudruk-alika-milova Eesti uueks superstaariks sai Narva tüdruk Alika Milova!]. [[Põhjarannik]], 12. detsember 2021</ref> <ref name="ZXIC9">{{Netiviide |kuupäev=11. veebruar 2023 |pealkiri=Eesti Laulu võitis Alika |url=https://menu.err.ee/1608882167/eesti-laulu-voitis-alika |väljaanne=ERR}}</ref> }} ==Kirjandus== * [https://sky.ee/staarisaate-finalist-alika-milova-saaksin-olla-sillaks-kes-uhendab-eesti-ja-vene-rahva/ Staarisaate finalist Alika Milova: saaksin olla sillaks, kes ühendab eesti ja vene rahva]. [[Sky Plus]], 30. november 2021 * [https://uudised.tv3.ee/superstaar/uudis/2021/12/14/varske-superstaar-alika-milova-vallutabtabelitippedebuutsingliga-onnenumber Värske superstaar Alika Milova vallutab tabelitippe debüütsingliga “Õnnenumber”]. [[TV3]] uudised, 14. detsember 2021 * [https://edasi.org/107110/eesti-8-superstaar-alika-milova-have-you-ever-seen-the-rain-superstaar-juba-2012/ Eesti 8. superstaar Alika Milova: “Have you ever seen the rain”. Superstaar juba 2012!]. [[Edasi.org]], 15. detsember 2021 * [https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/12181/rahvusraamatukogu-vaikse-maja-esimeseks-laenutajaks-sai-superstaar-alika-milova Rahvusraamatukogu väikse maja esimeseks laenutajaks sai superstaar Alika Milova]. [[Tre Raadio]], 8. jaanuar 2022 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://alikamusic.eu Alika koduleht] {{Eesti otsib superstaari}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Milova, Alika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] gnrj4z0uvhphb0mzbh2rkxe314ahz0p 0 621490 7168626 6666153 2026-06-07T07:47:45Z Metsavend 738 7168626 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Utashinai | hääldus = | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 歌志内市 | deviis = | pilt = | lipp = Flag of Utashinai, Hokkaido.svg | lipu_link = Lipp | vapp = Emblem of Utashinai, Hokkaido.svg | vapi_link = Embleem | pindala = 56 | elanikke = | asendikaart = Jaapan }} '''Utashinai''' ([[jaapani keel]]es 歌志内市 ''Utashinai-shi'') on linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Sorachi allprefektuur]]is. Linna läbib [[Ishikari jõgi|Ishikari]] lisajõgi Penkeutashunai. Utashinai on elanike arvult Jaapani väikseim linn. 2020. aasta seisuga elas seal 3019 inimest. Linna nimi tuleneb [[ainu keel|ainukeelsest]] fraasist ''ota-us-nay'' (オタウㇱナイ) 'liivase rannaga ühendatud jõgi'. Utashinai on endine õitsev kaevanduslinn. 1890. aastal avati seal esimene [[kivisüsi|kivisöe]]kaevandus. Utashinai sai linnaõigused 1958. aastal. 20. sajandi teisel poolel hakkas elanike arv kaevanduste järkjärgulise sulgemise tõttu kiiresti vähenema. Kui 1950. aastal elas linnas 40 954 inimest, siis 1980. aastal veidi üle 10 000. Suurt edu ei ole linnale toonud ka mäesuusakeskuse loomine. 2007. aastal suleti Utashinais viimane keskkool. 30. aprilli 2026 seisuga oli linnas 2462 elanikku. [[File:Utashinai city hall.jpg|pisi|left|Utashinai linnavalitsushoone]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://www.city.utashinai.hokkaido.jp/ [[Kategooria:Jaapani linnad]] [[Kategooria:Hokkaidō prefektuur]] qlsa8kn4jl2uxv6v0xxy1ppbfmby44r 0 623712 7168485 6822936 2026-06-06T20:10:26Z Evlper 104506 7168485 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Asuursinine |hex=0F8DDB|tekstivärv=white |r=15|g=141|b=219 |h=203|s=93|v=86 |cmyk=CMYK|c=93|m=36|y=0|k=14 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Asuursinine |hex=0AAAE0|tekstivärv=white |r=10|g=170|b=224 |h=195|s=96|v=88 |cmyk=CMYK|c=84|m=21|y=0|k=12 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Azure (RGB) |hex=007FFF|tekstivärv=white |r=0|g=127|b=255 |h=210|s=100|v=100 |allikas=<ref>https://www.colorhexa.com/007fff</ref> }} '''Asuursinine''' ehk '''asuurne''' ehk '''lasuursinine'''<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lasuursinine&F=M</ref> on üks [[Sinine|sinistest]] [[värvitoon]]idest, elav küllastatud säravsinine värvus. Sõna on kasutatud [[taevasinine|taevasinise]] värvuse luuleliseks kirjeldamiseks<ref>http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=asuursinine&F=M</ref><ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/taevasinine/1{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, [[prantsuse keel]]es ka taevasinise [[sünonüüm]]ina<ref>{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/c%C3%A9rul%C3%A9 |pealkiri=Bleu cérulé. - pourpre.com |vaadatud=2022-02-08 |arhiivimisaeg=2022-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220208193038/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/c%C3%A9rul%C3%A9 |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Värvinimetus]] on tuletatud ''[[lapis lazuli]]'' või [[lasuriit|lasuriidi]] nimelise mineraali nimetusest. Värvus on karakterilt kevadine ja suvine, mõjult puhas, kerge, unistuslik ja õhuline, seostub sügavuse, avaruse, selguse, lõpmatuse, rahu, saarte, puhkuse ja paradiislikkusega<ref>{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur |pealkiri=Azur. - pourpre.com |vaadatud=2022-02-08 |arhiivimisaeg=2022-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220208193039/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Pildid == <gallery> Lapis lazuli (49166032336).jpg|Lasuriit toorkivina Lapis lazuli block.jpg|Poleeritud lasuriiditükk Intermediate Bronze Age – Hecht Museum 004.JPG|Pronksiaegsed [[Vääriskorall|korall]]- ja lasuriithelmed Hechti muuseumis Natural_ultramarine_pigment.jpg|Peenestatud lasuriit (looduslik [[Ultramariin|ultramariin]]) Clouds in Russia. img 469.jpg|[[Rünkpilved]]ega [[taevas]] Gentiana pneumonanthe 0001.jpg|[[Sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') Blue Grotto , Capri , Naples , Campania , Italy - panoramio.jpg|[[Sinine grott]] (''Grotta Azzurra'') [[Capri|Capri saarel]] </gallery> == Variatsioonid == [[Ernst Friedrich Glocker]]i mineraloogiaõpik "Grundriss der Mineralogie ..." nimetab lasuursinist (''lasurblau'') kerge punaka varjundiga säravsiniseks, punase suunas kalduvate siniste hulgas teisena, vaid kergelt lillakana. Näitemineraalideks toob ta lasuriidi (''Lasurstein'') ja [[Asuriit|asuriidi]] (''Kupferlasur'')<ref>[https://books.google.ee/books?id=oqRgAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=lasurblau&f=false Grundriss der Mineralogie. ... Nebst einem Anhange; ein Verzeichniss der bis jetzt in Schlesien aufgefundenen Fossilien enthaltend, 1821, lk 125]</ref>. 1821. aasta värviõpik "[[Werner's Nomenclature of Colours]]" näitab asuursinist (''azure blue'') särava (''burning color'') veidi lillaka sinisena, mis on segatud Berliini sinisest ja vähesest [[karmiinpunane|karmiinpunasest]]. Värvuse näidetena toob ta [[kobarhüatsint|kobarhüatsindi]] ja [[emajuur]]e õite värvuse ning mineraalidest asuriidi värvuse<ref>https://www.c82.net/werner/#blues</ref>. Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com annab asuursinise (''azur'') vasteks taevasiniste värvivahemiku {{värviruut|#0F8DDB|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0E92DB|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0D98DC|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0C9EDE|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0BA4DF|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0AAAE0|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://web.archive.org/web/20220208193039/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur Azur. - pourpre.com]</ref>, sünonüümi ''cérulé'' vasteks särava sooja taevasinise {{värviruut|#0F8DDB|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://web.archive.org/web/20220208193038/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/c%C3%A9rul%C3%A9 Cérulé. - pourpre.com]</ref>. Pantone värvitoon 17-4139 ''Azure Blue'' on sügav taevakarva sinine {{värviruut|#4D91C6|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/connect/17-4139-TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-02-12 |arhiivimisaeg=2022-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220212205631/https://www.pantone.com/connect/17-4139-TCX |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[RGB-mudel|RGB värvisüsteemi]] [[tertsiaalvärvus]] ''Azure'' saadakse sinise (''Blue'') ja tsüaansinise (''Cyan'') võrdsel segamisel<ref>[https://www.1728.org/RGB.htm The 12 RGB COLORS]</ref>, see on veidi [[Rukkilillesinine|rukkilillesinisega]] sarnane sügav taevasinine {{värviruut|#0088FF|ääris=#FFFFFF}}. == Kasutamine == Värvinimetust ''asuurne'', ''asuursinine'', ''lasuurne'' või ''lasuursinine'' kasutatakse sageli [[ilukirjandus]]es. [[Ladina keel|Ladinakeelne]] täiend ''azurea'' [[takson]]i ladinakeelses nimes või sõna ''lasuur-'' eestikeelses [[Liiginimi|liiginimes]] viitab enamasti säravsinise värvuse esinemisele olendi välimuses. <gallery> Muscari azureum7.jpg|[[Taevassinine kobarhüatsint]] (''Pseudomuscari azureum'') Eichhornia azurea 002.JPG|Sini-vesihüatsint (''Eichhornia azurea'') Raibosceles azureus natur.jpg|[[Süsiklased|Süsiklane]] ''Raibosceles azureus'' Copadichromis azureus.jpg|[[Njassa järv|Malawi järv]]es elav kala ''Copadichromis azureus'' Curculionidae - Eupholus azureus.JPG|[[Kärsaklased|Kärsaklane]] ''Eupholus azureus'' </gallery> <gallery> Azure Tit (Cyanistes cyanus) (14180441978) (cropped).jpg|[[Lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus'') Alcedo azurea - Julatten.jpg|[[Lõuna-jäälind]] (''Alcedo azurea'') Raja - udang biru.jpg|[[Lasuur-jäälind]] (''Alcedo coerulescens'') Cochoa beccarii.jpg|[[Lasuurrästas]] (''Cochoa beccarii'') Verditer Flycatcher Eumyias thalassinus by Dr. Raju Kasambe (1).jpg|[[Lasuur-sininäpp]] (''Eumyias thalassinus'') Urocissa caerulea.jpg|Taivani lasuurharakas (''Urocissa caerulea'') </gallery> == Vaata ka == * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningsinine]] == Viited == {{viited}} {{Sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] 7olqd35bz4agt8regbblizpp8w83yse 7168486 7168485 2026-06-06T20:11:38Z Evlper 104506 /* Pildid */ 7168486 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Asuursinine |hex=0F8DDB|tekstivärv=white |r=15|g=141|b=219 |h=203|s=93|v=86 |cmyk=CMYK|c=93|m=36|y=0|k=14 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Asuursinine |hex=0AAAE0|tekstivärv=white |r=10|g=170|b=224 |h=195|s=96|v=88 |cmyk=CMYK|c=84|m=21|y=0|k=12 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Azure (RGB) |hex=007FFF|tekstivärv=white |r=0|g=127|b=255 |h=210|s=100|v=100 |allikas=<ref>https://www.colorhexa.com/007fff</ref> }} '''Asuursinine''' ehk '''asuurne''' ehk '''lasuursinine'''<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lasuursinine&F=M</ref> on üks [[Sinine|sinistest]] [[värvitoon]]idest, elav küllastatud säravsinine värvus. Sõna on kasutatud [[taevasinine|taevasinise]] värvuse luuleliseks kirjeldamiseks<ref>http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=asuursinine&F=M</ref><ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/taevasinine/1{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, [[prantsuse keel]]es ka taevasinise [[sünonüüm]]ina<ref>{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/c%C3%A9rul%C3%A9 |pealkiri=Bleu cérulé. - pourpre.com |vaadatud=2022-02-08 |arhiivimisaeg=2022-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220208193038/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/c%C3%A9rul%C3%A9 |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Värvinimetus]] on tuletatud ''[[lapis lazuli]]'' või [[lasuriit|lasuriidi]] nimelise mineraali nimetusest. Värvus on karakterilt kevadine ja suvine, mõjult puhas, kerge, unistuslik ja õhuline, seostub sügavuse, avaruse, selguse, lõpmatuse, rahu, saarte, puhkuse ja paradiislikkusega<ref>{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur |pealkiri=Azur. - pourpre.com |vaadatud=2022-02-08 |arhiivimisaeg=2022-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220208193039/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Pildid == <gallery> Lapis lazuli (49166032336).jpg|''Lapis lazuli'' toorkivina Lapis lazuli block.jpg|Poleeritud lasuurkivitükk Intermediate Bronze Age – Hecht Museum 004.JPG|Pronksiaegsed [[Vääriskorall|korall]]- ja lasuurkivihelmed Hechti muuseumis Natural_ultramarine_pigment.jpg|Looduslik [[Ultramariin|ultramariin]] Clouds in Russia. img 469.jpg|[[Rünkpilved]]ega [[taevas]] Gentiana pneumonanthe 0001.jpg|[[Sinine emajuur]] (''Gentiana pneumonanthe'') Blue Grotto , Capri , Naples , Campania , Italy - panoramio.jpg|[[Sinine grott]] (''Grotta Azzurra'') [[Capri|Capri saarel]] </gallery> == Variatsioonid == [[Ernst Friedrich Glocker]]i mineraloogiaõpik "Grundriss der Mineralogie ..." nimetab lasuursinist (''lasurblau'') kerge punaka varjundiga säravsiniseks, punase suunas kalduvate siniste hulgas teisena, vaid kergelt lillakana. Näitemineraalideks toob ta lasuriidi (''Lasurstein'') ja [[Asuriit|asuriidi]] (''Kupferlasur'')<ref>[https://books.google.ee/books?id=oqRgAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=lasurblau&f=false Grundriss der Mineralogie. ... Nebst einem Anhange; ein Verzeichniss der bis jetzt in Schlesien aufgefundenen Fossilien enthaltend, 1821, lk 125]</ref>. 1821. aasta värviõpik "[[Werner's Nomenclature of Colours]]" näitab asuursinist (''azure blue'') särava (''burning color'') veidi lillaka sinisena, mis on segatud Berliini sinisest ja vähesest [[karmiinpunane|karmiinpunasest]]. Värvuse näidetena toob ta [[kobarhüatsint|kobarhüatsindi]] ja [[emajuur]]e õite värvuse ning mineraalidest asuriidi värvuse<ref>https://www.c82.net/werner/#blues</ref>. Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com annab asuursinise (''azur'') vasteks taevasiniste värvivahemiku {{värviruut|#0F8DDB|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0E92DB|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0D98DC|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0C9EDE|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0BA4DF|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#0AAAE0|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://web.archive.org/web/20220208193039/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur Azur. - pourpre.com]</ref>, sünonüümi ''cérulé'' vasteks särava sooja taevasinise {{värviruut|#0F8DDB|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://web.archive.org/web/20220208193038/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/c%C3%A9rul%C3%A9 Cérulé. - pourpre.com]</ref>. Pantone värvitoon 17-4139 ''Azure Blue'' on sügav taevakarva sinine {{värviruut|#4D91C6|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/connect/17-4139-TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-02-12 |arhiivimisaeg=2022-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220212205631/https://www.pantone.com/connect/17-4139-TCX |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[RGB-mudel|RGB värvisüsteemi]] [[tertsiaalvärvus]] ''Azure'' saadakse sinise (''Blue'') ja tsüaansinise (''Cyan'') võrdsel segamisel<ref>[https://www.1728.org/RGB.htm The 12 RGB COLORS]</ref>, see on veidi [[Rukkilillesinine|rukkilillesinisega]] sarnane sügav taevasinine {{värviruut|#0088FF|ääris=#FFFFFF}}. == Kasutamine == Värvinimetust ''asuurne'', ''asuursinine'', ''lasuurne'' või ''lasuursinine'' kasutatakse sageli [[ilukirjandus]]es. [[Ladina keel|Ladinakeelne]] täiend ''azurea'' [[takson]]i ladinakeelses nimes või sõna ''lasuur-'' eestikeelses [[Liiginimi|liiginimes]] viitab enamasti säravsinise värvuse esinemisele olendi välimuses. <gallery> Muscari azureum7.jpg|[[Taevassinine kobarhüatsint]] (''Pseudomuscari azureum'') Eichhornia azurea 002.JPG|Sini-vesihüatsint (''Eichhornia azurea'') Raibosceles azureus natur.jpg|[[Süsiklased|Süsiklane]] ''Raibosceles azureus'' Copadichromis azureus.jpg|[[Njassa järv|Malawi järv]]es elav kala ''Copadichromis azureus'' Curculionidae - Eupholus azureus.JPG|[[Kärsaklased|Kärsaklane]] ''Eupholus azureus'' </gallery> <gallery> Azure Tit (Cyanistes cyanus) (14180441978) (cropped).jpg|[[Lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus'') Alcedo azurea - Julatten.jpg|[[Lõuna-jäälind]] (''Alcedo azurea'') Raja - udang biru.jpg|[[Lasuur-jäälind]] (''Alcedo coerulescens'') Cochoa beccarii.jpg|[[Lasuurrästas]] (''Cochoa beccarii'') Verditer Flycatcher Eumyias thalassinus by Dr. Raju Kasambe (1).jpg|[[Lasuur-sininäpp]] (''Eumyias thalassinus'') Urocissa caerulea.jpg|Taivani lasuurharakas (''Urocissa caerulea'') </gallery> == Vaata ka == * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningsinine]] == Viited == {{viited}} {{Sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] bks0yub64e1zfvfg5to01elms8ftrk2 0 624391 7168447 6963823 2026-06-06T18:09:42Z Svencapoeira 67038 7168447 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põldseen | värvus = seened | pilt = Kevad-põldseen1.jpg | pildi_seletus = [[Kevad-põldseen]] ''Agrocybe praecox'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Värvikulised]] ''Strophariaceae'' | perekond = '''Põldseen''' ''Agrocybe'' }} '''Põldseen''' (''Agrocybe'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Agrocybe arvalis'' – [[mügar-põldseen]], ka ''Agrocybe tuberosa'' *''Agrocybe dura'' – [[mõrand-põldseen]] *''Agrocybe elatella'' – [[soo-põldseen]], ka ''Agrocybe paludosa'' *''[[Agrocybe firma]]'' *''Agrocybe pediades'' – [[poolkerajas põldseen]] *''Agrocybe praecox'' – [[kevad-põldseen]] *''[[Agrocybe vervacti]]'' ==Varasemaid liike== *''Cyclocybe cylindracea'' – [[lõuna-põldseen]], varem ''Cyclocybe aegerita'' *''Cyclocybe erebia'' – [[maksa-põldseen]] ==Välislingid== * {{elurikkus|120226}} [[Kategooria:Torujalalised]] 8msngl3zm1395e15y18ng8fkp2myrsr 0 625913 7168370 7164349 2026-06-06T13:53:11Z Kuriuss 38125 7168370 wikitext text/x-wiki '''Grammy elutööauhind''' ([[inglise keel]]es '''Grammy Lifetime Achievement Award''') on auhind, millega [[The Recording Academy]] tunnustab artiste, kes on andnud plaadimuusikasse silmapaistva ja pikaajalise kunstilise panuse. Auhind asutati [[1962]]. aastal ning seda antakse välja alates [[1963]]. aastast. [[Grammy]] auhinnaks on postamendile asetatud ajaloolist kuldset grammofoni kujutav miniatuurne taies. Sellega tunnustatakse artisti kogu loomingut ja mõju muusikale, mitte üksikut teost või saavutust. == Laureaadid == * 1963 – [[Bing Crosby]] * 1965 – [[Frank Sinatra]] * 1966 – [[Duke Ellington]] * 1967 – [[Ella Fitzgerald]] * 1968 – [[Irving Berlin]] * 1971 – [[Elvis Presley]] * 1972 – [[Louis Armstrong]], [[Mahalia Jackson]] * 1984 – [[Chuck Berry]], [[Charlie Parker]] * 1985 – [[Leonard Bernstein]] * 1986 – [[Benny Goodman]], [[The Rolling Stones]], [[Andrés Segovia]] * 1987 – [[Roy Acuff]], [[Benny Carter]], [[Enrico Caruso]], [[Ray Charles]], [[Fats Domino]], [[Woody Herman]], [[Billie Holiday]], [[B.B. King]], [[Isaac Stern]], [[Igor Stravinski]], [[Arturo Toscanini]], [[Hank Williams]] * 1989 – [[Fred Astaire]], [[Pablo Casals]], [[Dizzy Gillespie]], [[Jascha Heifetz]], [[Lena Horne]], [[Leontyne Price]], [[Bessie Smith]], [[Art Tatum]], [[Sarah Vaughan]] * 1990 – [[Nat King Cole]], [[Miles Davis]], [[Vladimir Horowitz]], [[Paul McCartney]] * 1991 – [[Marian Anderson]], [[Bob Dylan]], [[John Lennon]], [[Kitty Wells]] * 1992 – [[James Brown]], [[John Coltrane]], [[Jimi Hendrix]], [[Muddy Waters]] * 1993 – [[Chet Atkins]], [[Little Richard]], [[Thelonious Monk]], [[Bill Monroe]], [[Pete Seeger]], [[Fats Waller]] * 1994 – [[Bill Evans]], [[Aretha Franklin]], [[Arthur Rubinstein]] * 1995 – [[Patsy Cline]], [[Peggy Lee]], [[Henry Mancini]], [[Curtis Mayfield]], [[Barbra Streisand]] * 1996 – [[Dave Brubeck]], [[Marvin Gaye]], [[Georg Solti]], [[Stevie Wonder]] * 1997 – [[Bobby Bland|Bobby "Blue" Bland]], [[The Everly Brothers]], [[Judy Garland]], [[Stéphane Grappelli]], [[Buddy Holly]], [[Charles Mingus]], [[Oscar Peterson]], [[Frank Zappa]] * 1998 – [[Bo Diddley]], [[The Mills Brothers]], [[Roy Orbison]], [[Paul Robeson]] * 1999 – [[Johnny Cash]], [[Sam Cooke]], [[Otis Redding]], [[Smokey Robinson]], [[Mel Tormé]] * 2000 – [[Harry Belafonte]], [[Woody Guthrie]], [[John Lee Hooker]], [[Mitch Miller]], [[Willie Nelson]] * 2001 – [[The Beach Boys]], [[Tony Bennett]], [[Sammy Davis Jr.]], [[Bob Marley]], [[The Who]] * 2002 – [[Count Basie]], [[Rosemary Clooney]], [[Perry Como]], [[Al Green]], [[Joni Mitchell]] * 2003 – [[Etta James]], [[Johnny Mathis]], [[Glenn Miller]], [[Tito Puente]], [[Simon & Garfunkel]] * 2004 – [[Van Cliburn]], [[The Funk Brothers]], [[Ella Jenkins]], [[Sonny Rollins]], [[Artie Shaw]], [[Doc Watson]] * 2005 – [[Eddy Arnold]], [[Art Blakey]], [[Carter Family]], [[Morton Gould]], [[Janis Joplin]], [[Led Zeppelin]], [[Jerry Lee Lewis]], [[Jelly Roll Morton]], [[Pinetop Perkins]], [[The Staple Singers]] * 2006 – [[David Bowie]], [[Cream]], [[Merle Haggard]], [[Robert Johnson]], [[Jessye Norman]], [[Richard Pryor]], [[The Weavers]] * 2007 – [[Joan Baez]], [[Booker T. & the M.G.'s]], [[Maria Callas]], [[Ornette Coleman]], [[The Doors]], [[Grateful Dead]], [[Bob Wills]] * 2008 – [[Burt Bacharach]], [[The Band]], [[Cab Calloway]], [[Doris Day]], [[Itzhak Perlman]], [[Max Roach]], [[Earl Scruggs]] * 2009 – [[Gene Autry]], [[The Blind Boys of Alabama]], [[Four Tops|The Four Tops]], [[Hank Jones]], [[Brenda Lee]], [[Dean Martin]], [[Tom Paxton]] * 2010 – [[Leonard Cohen]], [[Bobby Darin]], [[David "Honeyboy" Edwards]], [[Michael Jackson]], [[Loretta Lynn]], [[André Previn]], [[Clark Terry]] * 2011 – [[Julie Andrews]], [[Roy Haynes]], [[Juilliard String Quartet]], [[The Kingston Trio]], [[Dolly Parton]], [[Ramones]], [[George Beverly Shea]] * 2012 – [[The Allman Brothers Band]], [[Glen Campbell]], [[Antônio Carlos Jobim]], [[George Jones]], [[The Memphis Horns]], [[Diana Ross]], [[Gil Scott-Heron]] * 2013 – [[Glenn Gould]], [[Charlie Haden]], [[Lightnin' Hopkins]], [[Carole King]], [[Patti Page]], [[Ravi Shankar]], [[The Temptations]] * 2014 – [[The Beatles]], [[Clifton Chenier]], [[The Isley Brothers]], [[Kraftwerk]], [[Kris Kristofferson]], [[Armando Manzanero]], [[Maud Powell]] * 2015 – [[Bee Gees]], [[Pierre Boulez]], [[Buddy Guy]], [[George Harrison]], [[Flaco Jiménez]], [[The Louvin Brothers]], [[Wayne Shorter]] * 2016 – [[Ruth Brown]], [[Celia Cruz]], [[Earth, Wind & Fire]], [[Herbie Hancock]], [[Jefferson Airplane]], [[Linda Ronstadt]], [[Run-DMC]] * 2017 – [[Shirley Caesar]], [[Ahmad Jamal]], [[Charley Pride]], [[Jimmie Rodgers]], [[Nina Simone]], [[Sly Stone]], [[The Velvet Underground]] * 2018 – [[Hal Blaine]], [[Neil Diamond]], [[Emmylou Harris]], [[Louis Jordan]], [[The Meters]], [[Queen]], [[Tina Turner]] * 2019 – [[Black Sabbath]], [[George Clinton (muusik)|George Clinton]] ja [[Parliament]]-[[Funkadelic]], [[Billy Eckstine]], [[Donny Hathaway]], [[Julio Iglesias]], [[Sam & Dave]], [[Dionne Warwick]] * 2020 – [[Chicago (ansambel)|Chicago]], [[Roberta Flack]], [[Isaac Hayes]], [[Iggy Pop]], [[John Prine]], [[Public Enemy]], [[Sister Rosetta Tharpe]] * 2021 – [[Grandmaster Flash and the Furious Five]], [[Lionel Hampton]], [[Marilyn Horne]], [[Salt-N-Pepa]], [[Selena]], [[Talking Heads]] * 2022 – [[Bonnie Raitt]] * 2023 – [[Bobby McFerrin]], [[Nirvana]], [[Ma Rainey]], [[Slick Rick]], [[Nile Rodgers]], [[The Supremes]] ning [[Ann Wilson]] ja [[Nancy Wilson]] (ansamblist [[Heart]]) * 2024 – [[Laurie Anderson]], [[The Clark Sisters]], [[Gladys Knight]], [[N.W.A]], [[Donna Summer]], [[Tammy Wynette]] * 2025 – [[Frankie Beverly]], [[The Clash]], [[Bobby Jones]], [[Taj Mahal (muusik)|Taj Mahal]], [[Prince]], [[Roxanne Shante]], [[Frankie Valli]] == Välislingid == * [https://www.grammy.com/awards/lifetime-achievement-awards Lifetime Achievement Award] [[Kategooria:Muusikaauhinnad]] [[Kategooria:Grammy]] kjbevqdlb52nbwgrmaqw9y3aygkvgac 0 626349 7168349 7154950 2026-06-06T13:08:37Z Kuriuss 38125 7168349 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wikimedia Summit 2019 - Portrait Ivo Kruusamägi.jpg|Ivo Kruusamägi 2019. aastal|pisi]] '''Ivo Kruusamägi''' (sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1988]]) on eesti [[vikipedist]] ja [[Vikipeedia:Meie fotograafid|vikifotograaf]]. == Elulugu == [[Pilt:Viki viki kokkusaamine2009 02.jpg|pisi|Ivo Kruusamägi 2009. aastal intervjuud andmas. Saaremaal [[Viki küla]]s toimunud esimesed vikipedistide suvepäevad]] Ta kasvas üles [[Kose]]l, kus õppis aastatel 1996–2008 [[Kose Gümnaasium]]is<ref>[https://web.archive.org/web/20211027162519/https://www.kosevald.ee/documents/825002/1172976/juuli08.pdf/810b8279-ab0e-4a35-8752-cbb61bea9b79 "Valla parimad lõpetajad 2007/2008 õ.a."] Kose Teataja, juuli 2008, lk 5</ref> ja 2001–2008 [[Kose Kunstikool]]is (oli esimese lennu lõpetaja).<ref>[http://www.kosekunstikeskus.edu.ee/lennud.html Kunstikooli lõpetanud õpilased] Kose Kunstikeskus</ref> Õpilasena osales edukalt aineolümpiaadidel.<ref>{{Netiviide |url=https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ebo_2006_07_lv_tulemused_g.pdf |pealkiri=Eesti bioloogiaolümpiaad 2007 - Gümnaasiumi lõppvooru üldpingerida |vaadatud=2022-04-07 |arhiivimisaeg=2022-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106231201/https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ebo_2006_07_lv_tulemused_g.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ebo_2007_08_lv_tulemused_g.pdf |pealkiri=Olümpiaadi gümnaasiumiastme lõppvooru tulemused |vaadatud=2022-04-07 |arhiivimisaeg=2022-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106225508/https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ebo_2007_08_lv_tulemused_g.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ego_2006_07_lv_tulemused.pdf |pealkiri=XXXIII geograafiaolümpiaadi lõppvooru protokoll |vaadatud=2022-04-07 |arhiivimisaeg=2022-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106225756/https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ego_2006_07_lv_tulemused.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 2006. aastast on ta tegutsenud [[Vikipeedia]]s;<ref name="Leikop">Madli Leikop: [https://opleht.ee/2017/02/teadusfoto-uletab-inimsilmale-seatud-piire/ "Teadusfoto ületab inimsilmale seatud piire"] Õpetajate Leht, 17. veebruar 2017</ref> 2008. aastast on ta [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]]<ref>Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest "Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest"] Eesti Ekspress, 30. august 2023</ref> ja 2020. aastast ka [[võrukeelne Vikipeedia|võrukeelse Vikipeedia]] administraator. 2008. aastal asus ta [[Tartu Ülikool]]i [[geenitehnoloogia]]t õppima, läbides vahepeal ka ajateenistuse.<ref name="linkedin">[https://www.linkedin.com/in/ivo-kruusam%C3%A4gi-24771332/ Ivo Kruusamägi] LinkedIn (vaadatud 7. aprillil 2022)</ref> 2012. aastal jätkas ta samal erialal magistriõpinguid, kus tema lõputöö juhendaja oli [[Agu Laisk]].<ref>[https://www.etis.ee/CV/Ivo_Kruusam%C3%A4gi/est Ivo Kruusamägi] ETIS</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.<ref>[https://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete nimekiri] eys.ee</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/993235/galerii-sissejuhatus-pidupaeva-paikesepaiste-meelitas-inimesed-lipuheiskamisele "GALERII | Sissejuhatus pidupäeva: päikesepaiste meelitas inimesed lipuheiskamisele"] Õhtuleht, 24. veebruar 2020</ref> 2009. aastal korraldas Kruusamägi esimese ametliku [[kiirkuubimine|kiirkuubimise]] võistluse Eestis.<ref>Elina Randoja: [https://tartu.postimees.ee/665546/keskeas-rubiku-kuubik-vallutab-uut-polvkonda "Keskeas Rubiku kuubik vallutab uut põlvkonda"] Tartu Postimees, 12. detsember 2011</ref><ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/EstonianOpen2009 Estonian Open 2009] World Cube Association</ref> 2011–2022 oli ta ka [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon]]i delegaat Eestis.<ref name="linkedin" /> Sealhulgas delegeeris ta 2012. aastal esimesel Läti võistlusel<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LatvianOpen2012 Latvian Open 2012] World Cube Association</ref> ja 2013. aastal esimesel Leedu võistlusel.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/LithuanianOpen2013 Lithuanian Open 2013] World Cube Association</ref> Kokku on ta olnud korraldaja 27 ja delegaat 33 kiirkuubimise võistlusel.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions?utf8=%E2%9C%93&region=Estonia&search=&year=all+years&state=past&from_date=&to_date=&delegate=&display=list Eestis toimunud WCA võistlused] WCA andmebaas (vaadatud 4. aprill 2023)</ref> 2011. aastal asutas ta ala katusorganisatsioonina mittetulundusühingu Eesti Kuubik.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80330059-Mittetulundus%C3%BChing-Eesti-Kuubik Mittetulundusühing Eesti Kuubik] teatmik.ee</ref> 2010. aastal vedas ta MTÜ [[Wikimedia Eesti]] asutamist ja oli selle juhatuse liige 2010–2012.<ref name="juhatus" /> Ta on töötanud seal ka projektijuhina.<ref name="linkedin" /><ref>[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eestikeelne-vikipeedia-joudis-200-000-eestikeelse-artiklini/ "Eestikeelne vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini"] Geenius, 13. august 2019</ref> Taas kuulus ta MTÜ juhatusse 2021–2023.<ref name="juhatus">[https://ee.wikimedia.org/wiki/Juhatus Juhatus] Wikimedia Eesti (vaadatud 1. septembril 2023)</ref> 2010. aasta suvel korraldas Kruusamägi [[Vikipeedia:HELP|HELP kampaania]],<ref>[[Ulvar Käärt]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51277820/eestlased-hakkavad-wikipediat-taitma-eesti-looduse-piltidega "Eestlased hakkavad Wikipediat täitma Eesti looduse piltidega"] Eesti Päevaleht, 12. juuni 2010</ref> mis oli üks esimesi selletaolisi pildikorjeid kogu Wikimedia liikumises. Koostöös ajakirjaga [[Eesti Loodus]] korraldati seda ka järgmistel aastatel.<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/eesti-loodusfotod-vikipeedias/ "Eesti loodusfotod Vikipeedias"] loodusajakiri.ee, 16. märts 2017</ref> [[Vikipeedia:HELP10|Kümnes ja viimane HELP kampaania]] leidis aset 2019. aasta sügisel. Sellega seoses ilmus Eesti Looduses ka mitmeid artikleid Vikipeedia pildikogumisest.<ref>Ivo Kruusamägi: [http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus02_2013.pdf "Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?"] Eesti Loodus, 2/2013</ref><ref>[https://www.loodusajakiri.ee/summary-eesti-loodus-20173/ Summary Eesti Loodus 2017/3] loodusajakiri.ee</ref><ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/ Uudistaja 17.01.2018] loodusajakiri.ee</ref> Ta on korraldanud ka muid foto- ja artiklivõistlusi. Neist üks pikaajalisemaid on [[Eesti teadusfoto võistlus]], mida ta alustas 2011. aastal.<ref>[https://tartu.postimees.ee/641284/tartus-selgusid-parimad-teadusfotod "Tartus selgusid parimad teadusfotod"] Tartu Postimees, 21. november 2011</ref> 2015. aastal laiendas ta selle Euroopa teadusfoto võistluseks ja 2017. aastal ülemaailmseks võistluseks [[Wiki Science Competition]].<ref name="Leikop" /> Selle eest on teda tunnustatud ka teaduse populariseerimise vallas.<ref name="Leikop" /> Kruusamägi on kuulunud ka fotovõistluste žüriisse, näiteks võistlustel [[Wiki Loves Monuments]] ja [[Wiki Loves Earth]],<ref>[https://www.techcentral.ie/winners-of-irelands-wiki-loves-earth-photography-competition-announced/ "Winners of Ireland’s Wiki Loves Earth photography competition announced"] techcentral.ie, 7. september 2021</ref> aga ka [[Eesti Looduse fotovõistlus]]tel<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-2020-aasta-fotovoistluse-voitjad/ "Eesti Looduse 2020. aasta fotovõistluse võitjad"] loodusajakiri.ee, 3. detsember 2020</ref><ref>[https://loodus.ohtuleht.ee/1052311/vahva-klops-ajakirja-eesti-loodus-fotovoistluse-voitis-roomus-karu "VAHVA KLÕPS! Ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse võitis rõõmus karu"] Õhtuleht, 31. detsember 2021</ref>. Samuti on ta olnud arvukate Vikipeedia artiklivõistluste žüriiliige. Ta on olnud laiemalt seotud Vikipeedia haridusprogrammiga Eestis.<ref>[[:outreach:Education/Countries/Estonia|Education/Countries/Estonia]] Wikimedia Outreach (vaadatud 7. aprillil 2022)</ref> Sealhulgas on ta õpetanud Tartu Ülikoolis Vikipeedia-nimelist õppeainet<ref>[https://courses.cs.ut.ee/2013/Vikipeedia/spring/Main/HomePage Vikipeedia (MTAT.03.284)] Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut</ref>, tutvustanud neid tegevusi konverentsidel<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/varia/eesti-vajab-eesti-teaduskeelt-nagu-ohku/ "Eesti vajab eesti teaduskeelt nagu õhku"] Sirp, 5. detsember 2014</ref> ning olnud seotud sarnaste tegevustega teiste ülikoolide<ref>[https://web.archive.org/web/20220319165347/https://digiteek.artun.ee/static/files/083/aruanne_v_15.03.2022.pdf Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses] Eesti Kunstiakadeemia : Tallinn 2022</ref> ja õppeasutuste<ref>[https://opleht.ee/2019/08/140-uut-artiklit-vikipeediale/ "140 uut artiklit Vikipeediale"] Õpetajate Leht, 23. august 2019</ref> juures. 2017. aastal osales ta Tartu Ülikooli ja Wikimedia Eesti [[Miljon+]] projekti elluviimisel, mille eesmärgiks oli kiirendada eestikeelse Vikipeedia arengut.<ref>[https://www.miljonpluss.ut.ee/kontakt/ Korraldustoimkond] Miljon+ (vaadatud 7. aprillil 2022)</ref><ref>Otti Eylandt: [https://epl.delfi.ee/artikkel/77540612/eestikeelne-vikipeedia-vajab-suure-eesmargini-joudmiseks-abivage "Eestikeelne Vikipeedia vajab suure eesmärgini jõudmiseks abiväge"] Eesti Päevaleht, 15. märts 2017</ref> Samal aastal pani ta kokku esimese virtuaalnäituse eestikeelses Vikipeedias.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4206985/eestikeelne-vikipeedia-pani-valja-esimese-kunstinaituse "Eestikeelne Vikipeedia pani välja esimese kunstinäituse"] Tartu Postimees, 10. august 2017</ref><ref>[https://diff.wikimedia.org/2018/07/21/community-digest-estonian-exhibitions/ "Community digest: Virtual exhibitions help make Estonian artworks accessible to everyone; news in brief"] Wikimedia Diff, 21. juuli 2018</ref> 2023. aastal esitas [[Parvel Pruunsild]] Tartu maakohtule hagiavalduse [[Wikimedia Eesti]] juhi Ivo Kruusamägi ning poliitikute [[Andrus Ansip]]i ja [[Jürgen Ligi]] vastu, taotledes enda sõnul Vikipeedia artiklis nende väidete ümberlükkamist, mis seostasid teda pensionireformist kasu saamisega, kuna tema hinnangul on tegemist [[laim]]uga.<ref>[https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023</ref><ref>Margus Martin. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023</ref> Kruusamägi nimetas seda [[vaigistuskaebus]]eks ning kirjeldas toimuvat rünnakuna [[sõnavabadus]]ele.<ref>[https://wikimedia.ee/kuidas-parvel-pruunsild-uritab-vikipeediat-tsenseerida/ "Kuidas Parvel Pruunsild üritab Vikipeediat tsenseerida"] Wikimedia Eesti, 18. jaanuar 2023</ref> Hiljem võttis Pruunsild hagi tagasi.<ref>Ivo Kruusamägi. [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023</ref> == Looming == Ta on kirjutanud üle tuhande vikiartikli ja tegelenud fotodokumentalistikaga, pildistades Vikipeedia jaoks.<ref>Aime Jõgi: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021</ref> Fotoloomingu näiteid: <gallery mode="packed"> Luunja mõisa sepikoda.JPG|[[Luunja mõis]]a sepikoda Tartu raudteejaama veetorn, 2010.JPG|[[Tartu raudteejaam]]a veetorn Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013.JPG|[[Võru Suurkannataja Ekaterina kirik]] Jänese raudteesild.JPG|[[GE C36-7]] diiselvedur ületamas [[Jänese raudteesild]]a Lüübnitsa.JPG|[[Lüübnitsa]] küla ja [[Pihkva järv]]e rand Metsatee Mustoja maastikukaitsealal.JPG|Metsatee [[Mustoja maastikukaitseala]]l Hommikune Inahamne järv (ver 2).JPG|Hommikune [[Inahamne]] järv [[Osmussaar]]el Üldlaulupidu 2014 - 26.JPG|[[XXVI üldlaulupidu]] 2014. aastal TÜRKA Vanemuise suures majas -- tants Kodukotus.JPG|[[Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel]] esinemas Radaja Seto Festival (2016) - 115.jpg|[[Setud|Setu]] naine Radaja festivalil Pilkuse raba 03.jpg|[[Pilkuse raba]] varahommikul Riisa raba varahommikul.jpg|[[Riisa raba]] varahommikul Lielstraupe loss.JPG|[[Lielstraupe loss]] Lätis Panama Canal Railway in 2015.jpg|[[Panama kanal]]i raudtee </gallery> [[File:Ivo Kruusamägi.jpg|pisi|Ivo Kruusamägi sai 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil kätte teaduse populariseerimise auhinna]] == Auhinnad == * 2016 – [[Wiki Loves Monuments]], ülemaailmse võistluse 15. koht<ref>[[:commons:Wiki Loves Monuments 2016 winners|Wiki Loves Monuments 2016 winners]] Wikimedia Commons</ref> * 2016 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]], II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil"<ref name="ETAG">[https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teadusagentuur</ref> * 2019 – Eesti teaduse populariseerimise auhind, II preemia kategoorias "Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms"<ref name="ETAG" /> == Vaata ka == * [[Kasutaja:Kruusamägi]] * [[:meta:User:Kruusamägi|User:Kruusamägi]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ivo Kruusamägi}} * [https://www.err.ee/364203/ivo-kruusamagi-miljon-artiklit-eestikeelses-vikipeedias "Ivo Kruusamägi: miljon artiklit eestikeelses Vikipeedias"] ERR, 7. veebruar 2012 * Aime Jõgi: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://wikimedia.ee/author/kruusamagi/ Ivo Kruusamägi postitused Wikimedia Eesti ajaveebis] * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"] Delfi, 22. aprill 2023 {{JÄRJESTA:Kruusamägi; Ivo}} [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Eesti vikifotograafid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] doo3j40k34148th2ha09tgkbhr8qnzx 0 633991 7168361 6561899 2026-06-06T13:33:12Z Teo.raff 99117 7168361 wikitext text/x-wiki [[Fail:Google Chat Logo 05.2026.svg|pisi|Google Chati logo]] '''Google Chat''' on [[Google]]'i arendatud [[suhtlustarkvara]] tekstsõnumite saatmiseks. Esialgu oli see suunatud töörühmadele ja äriettevõtetele, hiljem sai see kättesaadavaks kõigile. Tarkvararakendus võimaldab saata privaatsõnumeid, pidada grupivestlusi ning jagada faile. Rakendus on kättesaadav spetsiaalsel lehel või [[e-post]]i rakenduse [[Gmail]] kaudu. Rakendus avaldati 9. märtsil 2017 nime '''Hangouts Chat''' all ühena kahest [[Google Hangouts]]i asendusest, teine neist oli [[Google Meet]]. Nime Google Chat sai see 9. aprillil 2020. == Välislingid == *[https://chat.google.com Veebileht] [[Kategooria:Tarkvara]] [[Kategooria:Google]] g28mnyparc3s0n4vbzlmdfkqlll6mtr 0 644546 7168405 7016688 2026-06-06T14:52:25Z ~2026-33507-64 231115 /* Välislingid */ 7168405 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti pensionisüsteem''' toetub kolmele sambale<ref>[https://www.pensionikeskus.ee/pensionisusteem/eesti-pensionisusteemi-ulevaade/ Eesti pensionisüsteemi ülevaade], www.pensionikeskus.ee (vaadatud 14.12.2022)</ref>: *I sammas – [[riiklik pension]], *II sammas – [[kohustuslik kogumispension]], *III sammas – [[täiendav kogumispension]]. 15. aprillil 1991 võttis ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi [[Pensioniseadus|pensioniseadus]]e, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž. 2022. aastal jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/RPKS Riikliku pensionikindlustuse seadus], www.riigiteataja.ee, RT I, 18.02.2022, 7</ref> kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud [[Pensionistaaž|pensionistaaž]]. 2025. aasta alguse seisuga oli Eestis 327 000 pensionäri, kellest 312 000 olid vanaduspensionärid.<ref>[https://www.err.ee/1609858149/sotsiaalministeerium-plaanib-tosta-pensioniea-65-aastale-ja-kolmele-kuule "Sotsiaalministeerium plaanib tõsta pensioniea 65 aastale ja kolmele kuule"] ERR, 14. november 2025</ref> ==Riiklik pensionikindlustus ehk I pensionisammas== Riikliku pensioni liigid on [[vanaduspension]], [[töövõimetuspension]], [[toitjakaotuspension]], [[rahvapension]], [[väljateenitud aastate pension]] ja [[soodustingimustel vanaduspension]]. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav [[pensionistaaž]]. Üldine [[pensioniiga]] Eestis oli 2015. aastal meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Pensioniiga tõuseb järk-järgult 65. eluaastale aastaks 2026. Näiteks 2020. aastal hakkasid vanaduspensioni saama 1956. aastal sündinud – nende pensioniiga on 63 aastat ja 9 kuud.<ref>https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid-ja-soodustused#Vanaduspension</ref> Riiklik pensionikindlustus tugineb solidaarsuspõhimõttele, st pensionisüsteemis toimuvad põlvkondadevahelised ja põlvkonnasisesed ümberjaotused. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad [[riikliku pensionikindlustuse seadus]]<ref name="bvSKZ" />, [[soodustingimustel vanaduspensionide seadus]]<ref name="DoStP" /> ja [[väljateenitud aastate pensionide seadus]]<ref name="phpPg" />. Riiklikud pensionid jagunevad järgmiselt: *tööpanusest sõltuvad pensionid – [[vanaduspension]], [[töövõimetuspension]], [[toitjakaotuspension]], väljateenitud aastate pension ja soodustingimuste vanaduspension; *[[rahvapension]]id – vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seadusekohast [[pensioniiga]], kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. [[Edasilükatud vanaduspension]]i puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Õigus enne üldist pensioniiga pensionile jääda on sooduskorras: 1) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; 4) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt. Soodustingimustel vanaduspensionide seadusega ning väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse isiku teatud tootmisalade, tööde, kutsealade, ametialade korral õigust vanaduspensionile. Riiklikke pensione rahastatakse [[sotsiaalmaks]]u pensionikindlustuse osa vahenditest ja [[riigieelarve]] siiretest. ==Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas== II samba ehk [[kogumispension]]i puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. [[Pensionifond]]id investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse [[finantsinstrument]]idesse eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida [[annuiteet]]leping [[kindlustusselts]]iga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni. II samba kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates [[1983]]. aastast sündinud inimestele, kes koguvad enda pensioni ise, makstes oma [[bruto]]palgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele [[töötaja]] palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. ==Täiendav kogumispension ehk III pensionisammas== III samba ehk [[täiendav kogumispension]] on isikute poolt valitud kindlaks määramata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves. Täiendava kogumispensioni kogumiseks on võimalik sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad. == Eripensionid == Eripension määratakse teatud ametnikele ja teenistujatele nende töö eripärast tulenevalt. Eripension võib seisneda suuremas pensioni suuruses, varasemas pensionile mineku ajas või mõlemas. Eripensionid on otsustatud järk-järgult kaotada, alles jääb üksnes presidendi pension. 2020. aasta seisuga on Eestis 11 eripensioni liiki <ref name="Rando Käsper 2019"/>: # [[avaliku teenistuse seadus]]e alusel makstav vanaduspensioni suurendus (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # kaitseväelase pension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # kohtuniku pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # piirivalveametniku pension (varem kehtinud piirivalveteenistuse seaduse alusel) # [[eesti politsei|politsei]]ametniku pension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # prokuröripension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # [[Eesti president|presidendi]] pension # päästeteenistuja riiklik vanaduspension (erisust arvestatakse staažile kuni 1.3.2023) # [[Riigikogu]] liikme pension (arvestatakse ametis olnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmetele) # [[Riigikontroll]]i ametniku, riigikontrolöri ja riigikontrolli peakontrolöri pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # [[õiguskantsler]]i pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bvSKZ">[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13053512 Riikliku pensionikindlustuse seadus] (Elektrooniline Riigi Teataja)</ref> <ref name="DoStP">[https://www.riigiteataja.ee/akt/102072012005 Soodustingimustel vanaduspensionide seadus] (Elektrooniline Riigi Teataja)</ref> <ref name="phpPg">[https://www.riigiteataja.ee/akt/111072013020 Väljateenitud aastate pensionide seadus] (Elektrooniline Riigi Teataja)</ref> <ref name="Rando Käsper 2019">Rando Käsper, [https://core.ac.uk/download/pdf/223010052.pdf Eripensionid Eesti pensionisüsteemis ja nende põhiseaduspärasus], lk 10</ref> }} == Välislingid == *[http://pensionikeskus.ee/ Pensionikeskus] *[http://www.ensib.ee/too-ja-pensioniealistele/ Töö- ja pensioniealistele] ([[Sotsiaalkindlustusamet]]) *[http://www.postimees.ee/?id=201809 Valitsus kiitis heaks pensioniea tõusu] – Postimees, 16. detsember 2009 *[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=56&artid=12092&sec=13 Tõnu Prei. Eestis on ligi 8800 eripensionäri.] – Saarte Hääl 09. märts 2009 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25325553 Peeter Ernits. Vaata, kellel on õigus eripensionile] – Maaleht 27. august 2009 * [[8. november]] [[2013]], [[Riin Aljas]], [http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=67057236 Eesti Päevaleht: Eesti pensionifondid on arenenud riikide seas kõige kehvemad], epl.delfi.ee * [https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/eesti-pensionisusteem-sambad Eesti pensionisüsteem: I, II ja III sammas täielikult selgitatud] – Rahatarkus 6. juuli 2026 [[Kategooria:Eesti sotsiaalpoliitika]] [[Kategooria:Pension]] nhn6jo0nkyvmc20ux1iix3ysbmskie8 7168429 7168405 2026-06-06T15:45:14Z ~2026-33507-64 231115 /* Välislingid */ 7168429 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti pensionisüsteem''' toetub kolmele sambale<ref>[https://www.pensionikeskus.ee/pensionisusteem/eesti-pensionisusteemi-ulevaade/ Eesti pensionisüsteemi ülevaade], www.pensionikeskus.ee (vaadatud 14.12.2022)</ref>: *I sammas – [[riiklik pension]], *II sammas – [[kohustuslik kogumispension]], *III sammas – [[täiendav kogumispension]]. 15. aprillil 1991 võttis ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi [[Pensioniseadus|pensioniseadus]]e, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž. 2022. aastal jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/RPKS Riikliku pensionikindlustuse seadus], www.riigiteataja.ee, RT I, 18.02.2022, 7</ref> kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud [[Pensionistaaž|pensionistaaž]]. 2025. aasta alguse seisuga oli Eestis 327 000 pensionäri, kellest 312 000 olid vanaduspensionärid.<ref>[https://www.err.ee/1609858149/sotsiaalministeerium-plaanib-tosta-pensioniea-65-aastale-ja-kolmele-kuule "Sotsiaalministeerium plaanib tõsta pensioniea 65 aastale ja kolmele kuule"] ERR, 14. november 2025</ref> ==Riiklik pensionikindlustus ehk I pensionisammas== Riikliku pensioni liigid on [[vanaduspension]], [[töövõimetuspension]], [[toitjakaotuspension]], [[rahvapension]], [[väljateenitud aastate pension]] ja [[soodustingimustel vanaduspension]]. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav [[pensionistaaž]]. Üldine [[pensioniiga]] Eestis oli 2015. aastal meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Pensioniiga tõuseb järk-järgult 65. eluaastale aastaks 2026. Näiteks 2020. aastal hakkasid vanaduspensioni saama 1956. aastal sündinud – nende pensioniiga on 63 aastat ja 9 kuud.<ref>https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid-ja-soodustused#Vanaduspension</ref> Riiklik pensionikindlustus tugineb solidaarsuspõhimõttele, st pensionisüsteemis toimuvad põlvkondadevahelised ja põlvkonnasisesed ümberjaotused. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad [[riikliku pensionikindlustuse seadus]]<ref name="bvSKZ" />, [[soodustingimustel vanaduspensionide seadus]]<ref name="DoStP" /> ja [[väljateenitud aastate pensionide seadus]]<ref name="phpPg" />. Riiklikud pensionid jagunevad järgmiselt: *tööpanusest sõltuvad pensionid – [[vanaduspension]], [[töövõimetuspension]], [[toitjakaotuspension]], väljateenitud aastate pension ja soodustingimuste vanaduspension; *[[rahvapension]]id – vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seadusekohast [[pensioniiga]], kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. [[Edasilükatud vanaduspension]]i puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Õigus enne üldist pensioniiga pensionile jääda on sooduskorras: 1) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; 4) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt. Soodustingimustel vanaduspensionide seadusega ning väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse isiku teatud tootmisalade, tööde, kutsealade, ametialade korral õigust vanaduspensionile. Riiklikke pensione rahastatakse [[sotsiaalmaks]]u pensionikindlustuse osa vahenditest ja [[riigieelarve]] siiretest. ==Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas== II samba ehk [[kogumispension]]i puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. [[Pensionifond]]id investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse [[finantsinstrument]]idesse eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida [[annuiteet]]leping [[kindlustusselts]]iga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni. II samba kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates [[1983]]. aastast sündinud inimestele, kes koguvad enda pensioni ise, makstes oma [[bruto]]palgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele [[töötaja]] palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. ==Täiendav kogumispension ehk III pensionisammas== III samba ehk [[täiendav kogumispension]] on isikute poolt valitud kindlaks määramata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves. Täiendava kogumispensioni kogumiseks on võimalik sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad. == Eripensionid == Eripension määratakse teatud ametnikele ja teenistujatele nende töö eripärast tulenevalt. Eripension võib seisneda suuremas pensioni suuruses, varasemas pensionile mineku ajas või mõlemas. Eripensionid on otsustatud järk-järgult kaotada, alles jääb üksnes presidendi pension. 2020. aasta seisuga on Eestis 11 eripensioni liiki <ref name="Rando Käsper 2019"/>: # [[avaliku teenistuse seadus]]e alusel makstav vanaduspensioni suurendus (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # kaitseväelase pension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # kohtuniku pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # piirivalveametniku pension (varem kehtinud piirivalveteenistuse seaduse alusel) # [[eesti politsei|politsei]]ametniku pension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # prokuröripension (alates 1.1.2020 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # [[Eesti president|presidendi]] pension # päästeteenistuja riiklik vanaduspension (erisust arvestatakse staažile kuni 1.3.2023) # [[Riigikogu]] liikme pension (arvestatakse ametis olnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmetele) # [[Riigikontroll]]i ametniku, riigikontrolöri ja riigikontrolli peakontrolöri pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) # [[õiguskantsler]]i pension (alates 1.1.2013 teenistusse asunutele enam ei arvestata) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bvSKZ">[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13053512 Riikliku pensionikindlustuse seadus] (Elektrooniline Riigi Teataja)</ref> <ref name="DoStP">[https://www.riigiteataja.ee/akt/102072012005 Soodustingimustel vanaduspensionide seadus] (Elektrooniline Riigi Teataja)</ref> <ref name="phpPg">[https://www.riigiteataja.ee/akt/111072013020 Väljateenitud aastate pensionide seadus] (Elektrooniline Riigi Teataja)</ref> <ref name="Rando Käsper 2019">Rando Käsper, [https://core.ac.uk/download/pdf/223010052.pdf Eripensionid Eesti pensionisüsteemis ja nende põhiseaduspärasus], lk 10</ref> }} == Välislingid == *[http://pensionikeskus.ee/ Pensionikeskus] *[http://www.ensib.ee/too-ja-pensioniealistele/ Töö- ja pensioniealistele] ([[Sotsiaalkindlustusamet]]) *[http://www.postimees.ee/?id=201809 Valitsus kiitis heaks pensioniea tõusu] – Postimees, 16. detsember 2009 *[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=56&artid=12092&sec=13 Tõnu Prei. Eestis on ligi 8800 eripensionäri.] – Saarte Hääl 09. märts 2009 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25325553 Peeter Ernits. Vaata, kellel on õigus eripensionile] – Maaleht 27. august 2009 * [[8. november]] [[2013]], [[Riin Aljas]], [http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=67057236 Eesti Päevaleht: Eesti pensionifondid on arenenud riikide seas kõige kehvemad], epl.delfi.ee * [https://www.e-rahatarkus.ee/artiklid/eesti-pensionisusteem-sambad Eesti pensionisüsteem: I, II ja III sammas täielikult selgitatud] – Rahatarkus 6. juuli 2026 * [https://www.e-rahatarkus.ee/iii-samba-kalkulaator III samba kalkulaator] – e-rahatarkus.ee [[Kategooria:Eesti sotsiaalpoliitika]] [[Kategooria:Pension]] 4ortrdi3y4qqq6mp7pwdbs9z1ks03bt 0 645840 7168718 7062134 2026-06-07T11:55:29Z ~2026-33611-04 231176 Elulugu 7168718 wikitext text/x-wiki [[Fail:Leivi Šer (2025).jpg|pisi|Leivi Šer 2025. aastal]] '''Leivi Šer''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1941]] [[Tšistopol]]is [[Tatarstan|Tatari ANSV-s]]) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/šer_leivi Eesti Entsüklopeedia.]</ref> Ta lõpetas 1958.aastal Tallinna 19.Keskkooli, 1970. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] vene filoloogina. Aastail 1973-1983 oli ta Eesti Telegraafiagentuuri vanemtoimetaja, seejärel ajalehe "Sovetskaja Estonia" vanemkorrespondent ning Eesti NSV Autotranspordi- ja maanreede ministeeriumi pressikeskuse peatoimetaja. 1986- 1989. aastal - ETA peatoimetaja, 1989-1991. aastal Eesti Vabariigi peaministri pressisekretär. 1991 -1992. aastal - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe pressisekretär ning välssuhete nõunik. Eesti Ajakirjanike Liidu aseesimees aastail 1994-1996. 1996–1997 oli ta [[Eesti Televisioon]]i venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja, 1999-2001. aastal - Tallinna abilinnapea. Ajakirjanduse assistent-professor. Ta on tõlkinud üle 20 raamatu eesti keelest vene keelde. ==Tegevus poliitikas== 1994. aastal oli üks Eestimaa Ühendatud Rahvapartei asutaja-liikmetest ja selle juhatuse liikmeks. Šer kuulub aastast 2023 [[Eesti Keskerakond]]a. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 22 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * *2021 [[Tallinna teenetemärk]] ==Teoseid== *Шер, Лейви 2014. ''Память просыпается во сне. Книга первая''. Tallinn: Aleksandra. *Шер, Лейви 2016. ''Память просыпается во сне. Книга вторая''. Tallinn: Aleksandra. *Šer Leivi .2024. Tallinna muinas- ja tõsilood. Шер Лейви. 2024 Были и небыли Таллинна. Tallinn, KPD ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Šer, Leivi}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] isk2df7dqsbi2ur6z0lc15nqp7ptpsx 10 646178 7168582 7064611 2026-06-07T04:56:36Z Hannesvalk 176021 7168582 wikitext text/x-wiki {{infokast | ülemine = [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] kronoloogia | kehastiil = width:22em; | päisestiil = background:#ccf; | päis1 = [[Krimmi annekteerimine]] (2014) | päis2 = | andmed3 = {{peida|[[Sõda Donbassis]] (2014–2022)|päis-t=#ccf| <poem> [[Vene-Ukraina sõjategevus, alates 1. III 2022|Kaardid]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta märts–juuni)|märts–juuni 2014]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)|juuli–september 2014]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember 2014]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts 2015]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni 2015]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta juuli–september)|juuli–september 2015]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember 2015]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts 2016]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni 2016]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta juuli–september)|juuli–september 2016]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2016. aasta oktoober–detsember)|oktoober–detsember 2016]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta jaanuar–märts)|jaanuar–märts 2017]] [[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta aprill–juuni)|aprill–juuni 2017]] </poem> }} | päis4 = [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Täiemahuline sõda]] (2022–) | andmed5 = {{unbulleted list | style = text-align:left; | [[Venemaa sissetung Ukrainasse – eellugu|Eellugu]] <small>(kuni 23. II 2022)</small> | [[RU-UA , alates 1. III 2022|Kaardid, alates 1. III 2022]] | [[Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (24. veebruar – 7. aprill 2022)|Algus]] <small>(24. II – 7. IV 2022)</small> | [[Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. aprill – 28. august 2022)|Kagurinne]] <small>(8. IV – 28. VIII 2022)</small> | [[Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (29. august – 11. november 2022)|2022. a vastupealetungid]] <small>(29. VIII – 11. XI 2022)</small> | [[Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (12. november 2022 – 7. juuni 2023)|II ummikseis]] <small>(12. XI 2022 – 7. VI 2023)</small> | [[Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)|2023. a vastupealetungid]] <small>(8. VI – 31. VIII 2023)</small> | {{nowrap|[[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)|2023. a vastupealetungid (jätk)]] <small>(1. IX – 30. XI 2023)</small>}} | {{nowrap|[[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)|2023.–2024. a kampaaniad]] <small>(1. XII 2023 – 31. III 2024)</small>}} | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)|2024. a kampaania]] <small>(1. IV 2024 – 31. VII 2024)</small> | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – 31. detsember 2024)|2024. a kampaania (jätk)]] <small>(1. VIII 2024 – 31. XII 2024)</small> | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2025 – 31. mai 2025)|2025. a kevadkampaaniad]] <small>(1. I 2025 – 31. V 2025)</small> | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2025 – 31. august 2025)|2025. a suvekampaaniad]] <small>(1. VI 2025 – 31. VIII 2025)</small> | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025)|2025. a sügiskampaaniad]] <small>(1. IX 2025 – 31. XII 2025)</small> | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)|2026. a talvekampaaniad]] <small>(1. I 2026 – 31. V 2026)</small> | [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – ...)|2026. a suvekampaaniad]] <small>(1. I 2026 – ...)</small> }} }} 4grfkhu8ycnkvphz6zthxk4p7tyj1tm 0 650798 7168435 7117477 2026-06-06T16:20:18Z ~2026-33477-70 231124 /* Poliitiline tegevus */ 7168435 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}{{Infokast ametiisik | nimi = Renata Lukk | amet = Kristiine linnaosa vanem | pilt = Renata Lukk1.jpg | ametiajaalgus = 2. mai 2024 | ametiajalõpp = 10. detsember 2025 | eelmine = [[Jaanus Riibe]] | järgmine = [[Ahti Kallikorm]] | sünniaeg = {{süv|1994|06|10|df=y}} | sünnikoht = [[Haapsalu]], [[Eesti]] | partei = [[Eesti 200]] (2021–2026) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–) | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Renata Lukk''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1994]] [[Haapsalu|Haapsalus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2024–2025 [[Kristiine linnaosa|Tallinna Kristiine linnaosa]] vanem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-30 |pealkiri=Linnavalitsus nimetas ametisse Kristiine ja Nõmme linnaosa vanemad {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/linnavalitsus-nimetas-ametisse-kristiine-ja-nomme-linnaosa-vanemad |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Haridus == 2016. aastal lõpetas Lukk [[Tartu Ülikool]]i inglise keele ja kirjanduse alal bakalaureuseõppes ning 2018. aastal Euroopa keelte ja kultuuride erialal magistriõppes. Tema magistritöö käsitles stereotüüpseid õpetajakaraktereid kirjanduses. 2021. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž]]i rakendusinformaatika bakalaureuseõppes; bakalaureusetöös töötas ta välja eesti-leedu keeleõppe vestmiku mobiilirakenduse prototüübi. 2021. aastal omandas Lukk õpetaja 7. taseme kutse (digipedagoogika rakendamise lisaerialaga).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutsetunnistus 167020 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10890647/1 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Aastatel 2018–2021 töötas ta [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]is inglise keele õpetajana ning [[Haapsalu Kutsehariduskeskus]]es täiskasvanud loodusgiidide inglise keele õpetajana. Aastatel 2021–2023 töötas ta [[Sisekaitseakadeemia]]s välisrahastusega projektide koordinaatorina. Alates 2015. aastast on ta osalenud rohkem kui kümnel Erasmus+ rahastusega noortevahetusel ja rahvusvahelisel koolitusel, sealhulgas koolitajana. == Poliitiline tegevus == [[Fail:Arvamusfestival 2022.jpg|pisi|Lukk 2022. aasta Arvamusfestivalil]]Renata Lukk oli erakonna [[Eesti 200]] liige 29. november 2021 kuni 12. veebruar 2026. Erakonna noorteorganisatsiooniga Noor Eesti 200 liitus ta 2022. aasta juunis. 19. novembril 2022 valiti Lukk Noor Eesti 200 üldkogul noorteorganisatsiooni juhiks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Eesti 200 valis uue juhi ja juhatuse |url=https://www.eesti200.ee/news/et/noor-eesti-200-valis-uue-juhi-ja-juhatuse |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Eesti 200 |keel=et-ET |arhiivimisaeg=2022-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221212183513/https://www.eesti200.ee/news/et/noor-eesti-200-valis-uue-juhi-ja-juhatuse |url-olek=ei tööta }}</ref> Selles rollis oli ta kuni 23. augustini 2023. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] Riigikokku [[Valimisringkond nr 12|valimisringkonnas 12]] (Pärnumaa), kogus 291 häält ning ei osutunud valituks. Ta oli samas ringkonnas ka erakonna kampaaniajuht ning esindas piirkonna nimekirjas noorte häält. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Arutelu: kui noorelt võiks saada riigikogu valida? |url=https://parnu.postimees.ee/7712655/arutelu-kui-noorelt-voiks-saada-riigikogu-valida |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Alates 2023. aasta maist kuni 2024. aasta maini oli ta välisminister [[Margus Tsahkna]] nõunik ning alates 2023. aasta juunist 2024. aasta veebruarini Eesti 200 Tallinna piirkonna juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Koppel {{!}} |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Eesti 200 täitis Tallinna piirkonna juhatuse tippliikmete nõunikega |url=https://www.err.ee/1609012421/eesti-200-taitis-tallinna-piirkonna-juhatuse-tippliikmete-nounikega |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Fail:Huvikeskus "Kullo" vana hoone lammutamine.jpg|pisi|Huvikeskuse Kullo vana hoone lammutamine]] 30. aprillil 2024 nimetas [[Jevgeni Ossinovski]] juhitud [[Tallinna linnavalitsus]] ta Kristiine linnaosa vanemaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-30 |pealkiri=Kaks Tallinna linnaosavanemat määrati ametisse |url=https://www.postimees.ee/8011279/kaks-tallinna-linnaosavanemat-maarati-ametisse |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Lukk oli esimene linnaosa vanem Ossinovski juhitud linnavalitsuses, kelle algatusel lõpetati linnaosas venekeelse linnaosalehe ilmumine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ühe Tallinna linnaosa vanem tegi venekeelse lehe väljaandmisele lõpu. Ülejäänud eeskuju võtma ei kiirusta |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316291/uhe-tallinna-linnaosa-vanem-tegi-venekeelse-lehe-valjaandmisele-lopu-ulejaanud-eeskuju-votma-ei-kiirusta |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Delfi}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 372 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 18. veebruaril 2026 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] liikmeks. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-18 |pealkiri=Hiljuti Eesti 200-st lahkunud Renata Lukk liitus sotsidega |url=https://www.err.ee/1609944695/hiljuti-eesti-200-st-lahkunud-renata-lukk-liitus-sotsidega |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Põhiteemad poliitikas === Renata Luki teemad poliitikas on haridus, isikuvabadused, vaimne tervis, julgeolek ja välissuhted. Ta on korduvalt meedias võtnud sõna nii naiste õiguste<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-08-18 |pealkiri=Seksismi väljajuurimiseks tuleb teha jõulisi samme |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7586205/seksismi-valjajuurimiseks-tuleb-teha-joulisi-samme |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-29 |pealkiri=Renata Lukk: kohtuotsuse Roe versus Wade tühistamine – liberaalse maailma allakäigutrepi esimene aste |url=https://sakala.postimees.ee/7553772/renata-lukk-kohtuotsuse-roe-versus-wade-tuhistamine-liberaalse-maailma-allakaigutrepi-esimene-aste |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Renata Lukk: tahan saada lapsi riigis, mida ma usaldan |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120224834/renata-lukk-tahan-saada-lapsi-riigis-mida-ma-usaldan |vaadatud=2023-08-29 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>, vaimse tervise<ref>{{Netiviide |pealkiri=VASTUKAJA {{!}} Sõnavõtud nagu „Tahad minna? Lähed!“ sülitavad kõikide nende peale, kelle tööks on vaimsete probleemide lahendamine |url=https://www.ohtuleht.ee/1081648/vastukaja-sonavotud-nagu-tahad-minna-lahed-sulitavad-koikide-nende-peale-kelle-tooks-on-vaimsete-probleemide-lahendamine |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> kui ka seksuaalse väärkohtlemise<ref>{{Netiviide |pealkiri=Renata Lukk: seksuaalselt väärkoheldud inimeste aitamiseks on raha olemas. Keegi lihtsalt otsustas seda mitte kasutada |url=https://epl.delfi.ee/a/120096070 |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> teemadel. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Lukk, Renata}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 4le8hak9nnk50t1manuvv6kiplddh2d 7168455 7168435 2026-06-06T18:42:12Z Mona 355 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-33477-70|~2026-33477-70]] ([[User talk:~2026-33477-70|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:RRJest|RRJest]]. 7117477 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}{{Infokast ametiisik | nimi = Renata Lukk | amet = Kristiine linnaosa vanem | pilt = Renata Lukk1.jpg | ametiajaalgus = 2. mai 2024 | ametiajalõpp = 10. detsember 2025 | eelmine = [[Jaanus Riibe]] | järgmine = [[Ahti Kallikorm]] | sünniaeg = {{süv|1994|06|10|df=y}} | sünnikoht = [[Haapsalu]], [[Eesti]] | partei = [[Eesti 200]] (2021–2026) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–) | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Renata Lukk''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1994]] [[Haapsalu|Haapsalus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2024–2025 [[Kristiine linnaosa|Tallinna Kristiine linnaosa]] vanem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-30 |pealkiri=Linnavalitsus nimetas ametisse Kristiine ja Nõmme linnaosa vanemad {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/linnavalitsus-nimetas-ametisse-kristiine-ja-nomme-linnaosa-vanemad |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Haridus == 2016. aastal lõpetas Lukk [[Tartu Ülikool]]i inglise keele ja kirjanduse alal bakalaureuseõppes ning 2018. aastal Euroopa keelte ja kultuuride erialal magistriõppes. Tema magistritöö käsitles stereotüüpseid õpetajakaraktereid kirjanduses. 2021. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž]]i rakendusinformaatika bakalaureuseõppes; bakalaureusetöös töötas ta välja eesti-leedu keeleõppe vestmiku mobiilirakenduse prototüübi. 2021. aastal omandas Lukk õpetaja 7. taseme kutse (digipedagoogika rakendamise lisaerialaga).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutsetunnistus 167020 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10890647/1 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Aastatel 2018–2021 töötas ta [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]is inglise keele õpetajana ning [[Haapsalu Kutsehariduskeskus]]es täiskasvanud loodusgiidide inglise keele õpetajana. Aastatel 2021–2023 töötas ta [[Sisekaitseakadeemia]]s välisrahastusega projektide koordinaatorina. Alates 2015. aastast on ta osalenud rohkem kui kümnel Erasmus+ rahastusega noortevahetusel ja rahvusvahelisel koolitusel, sealhulgas koolitajana. == Poliitiline tegevus == [[Fail:Arvamusfestival 2022.jpg|pisi|Lukk 2022. aasta Arvamusfestivalil]]Renata Lukk oli erakonna [[Eesti 200]] liige 29. november 2021 kuni 12. veebruar 2026. Erakonna noorteorganisatsiooniga Noor Eesti 200 liitus ta 2022. aasta juunis. 19. novembril 2022 valiti Lukk Noor Eesti 200 üldkogul noorteorganisatsiooni juhiks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Eesti 200 valis uue juhi ja juhatuse |url=https://www.eesti200.ee/news/et/noor-eesti-200-valis-uue-juhi-ja-juhatuse |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Eesti 200 |keel=et-ET |arhiivimisaeg=2022-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221212183513/https://www.eesti200.ee/news/et/noor-eesti-200-valis-uue-juhi-ja-juhatuse |url-olek=ei tööta }}</ref> Selles rollis oli ta kuni 23. augustini 2023. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] Riigikokku [[Valimisringkond nr 12|valimisringkonnas 12]] (Pärnumaa), kogus 291 häält ning ei osutunud valituks. Ta oli samas ringkonnas ka erakonna kampaaniajuht ning esindas piirkonna nimekirjas noorte häält. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Arutelu: kui noorelt võiks saada riigikogu valida? |url=https://parnu.postimees.ee/7712655/arutelu-kui-noorelt-voiks-saada-riigikogu-valida |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Alates 2023. aasta maist kuni 2024. aasta maini oli ta välisminister [[Margus Tsahkna]] nõunik ning alates 2023. aasta juunist 2024. aasta veebruarini Eesti 200 Tallinna piirkonna juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Koppel {{!}} |kuupäev=2023-06-20 |pealkiri=Eesti 200 täitis Tallinna piirkonna juhatuse tippliikmete nõunikega |url=https://www.err.ee/1609012421/eesti-200-taitis-tallinna-piirkonna-juhatuse-tippliikmete-nounikega |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Fail:Huvikeskus "Kullo" vana hoone lammutamine.jpg|pisi|Huvikeskuse Kullo vana hoone lammutamine]] 30. aprillil 2024 nimetas [[Jevgeni Ossinovski]] juhitud [[Tallinna linnavalitsus]] ta Kristiine linnaosa vanemaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-30 |pealkiri=Kaks Tallinna linnaosavanemat määrati ametisse |url=https://www.postimees.ee/8011279/kaks-tallinna-linnaosavanemat-maarati-ametisse |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Lukk oli esimene linnaosa vanem Ossinovski juhitud linnavalitsuses, kelle algatusel lõpetati linnaosas venekeelse linnaosalehe ilmumine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ühe Tallinna linnaosa vanem tegi venekeelse lehe väljaandmisele lõpu. Ülejäänud eeskuju võtma ei kiirusta |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316291/uhe-tallinna-linnaosa-vanem-tegi-venekeelse-lehe-valjaandmisele-lopu-ulejaanud-eeskuju-votma-ei-kiirusta |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=Delfi}}</ref> Linnaosa vanemana algatas ta Kristiines uusi üritusi ning mitmekesistas linnaosa kultuuri- ja treeninguprogrammi. Lisaks jätkusid tema käe all mitmed olulised investeeringuprojektid nagu [[Kullo|Tallinna Huvikeskuse Kullo]] uue hoone ehitus ning linnaruumiprojektid. Lukk seisis ka linnaosa parkide ja rohealade mitmekesisema kasutuse eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=762167839956736&set=a.189422597231266 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 372 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 18. veebruaril 2026 astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] liikmeks. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-18 |pealkiri=Hiljuti Eesti 200-st lahkunud Renata Lukk liitus sotsidega |url=https://www.err.ee/1609944695/hiljuti-eesti-200-st-lahkunud-renata-lukk-liitus-sotsidega |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Põhiteemad poliitikas === Renata Luki teemad poliitikas on haridus, isikuvabadused, vaimne tervis, julgeolek ja välissuhted. Ta on korduvalt meedias võtnud sõna nii naiste õiguste<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-08-18 |pealkiri=Seksismi väljajuurimiseks tuleb teha jõulisi samme |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7586205/seksismi-valjajuurimiseks-tuleb-teha-joulisi-samme |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-29 |pealkiri=Renata Lukk: kohtuotsuse Roe versus Wade tühistamine – liberaalse maailma allakäigutrepi esimene aste |url=https://sakala.postimees.ee/7553772/renata-lukk-kohtuotsuse-roe-versus-wade-tuhistamine-liberaalse-maailma-allakaigutrepi-esimene-aste |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Renata Lukk: tahan saada lapsi riigis, mida ma usaldan |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120224834/renata-lukk-tahan-saada-lapsi-riigis-mida-ma-usaldan |vaadatud=2023-08-29 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>, vaimse tervise<ref>{{Netiviide |pealkiri=VASTUKAJA {{!}} Sõnavõtud nagu „Tahad minna? Lähed!“ sülitavad kõikide nende peale, kelle tööks on vaimsete probleemide lahendamine |url=https://www.ohtuleht.ee/1081648/vastukaja-sonavotud-nagu-tahad-minna-lahed-sulitavad-koikide-nende-peale-kelle-tooks-on-vaimsete-probleemide-lahendamine |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> kui ka seksuaalse väärkohtlemise<ref>{{Netiviide |pealkiri=Renata Lukk: seksuaalselt väärkoheldud inimeste aitamiseks on raha olemas. Keegi lihtsalt otsustas seda mitte kasutada |url=https://epl.delfi.ee/a/120096070 |vaadatud=2023-04-10 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> teemadel. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Lukk, Renata}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 8a05f97v6kcy9trdn22wul9r9rtnkib 0 652788 7168682 7078320 2026-06-07T10:21:52Z Velirand 67997 + pilt 7168682 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} [[Pilt:File:FRANZ VON WERRA.jpg|pisi|Franz von Werra (u. 1940)]] '''Franz Xaver vabahärra von Werra''' ([[13. juuli]] [[1914]] [[Leuk]], [[Valais' kanton]], [[Šveits]] – [[25. oktoober]] [[1941]] [[Katwijk]]i lähistel, [[Holland]]) oli [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aegne Saksa [[lennuäss]] ja [[sõjavang]], kes põgenes sõjavangist ja naasis [[Saksamaa]]le. 14. detsembril 1940 anti talle [[Raudristi Rüütlirist]]. Tema põgenemisest on kirjutatud raamat ning selle põhjal tehtud 1957. aastal film. == Elulugu == Von Werra sündis Leukis notari Leo vabahärra von Werra ja Henriette von Wolffi kaheksast lapsest eelviimasena. Werra aadlipere kuulus Valais' vana-aadli hulka, mida oli esmamainitud juba 1247. aastal. Pere rahaliste raskuste tõttu pidid seaduslikult vabahärra pere eest hoolitsema nende lähedased, mispeale Leo surnud kauge nõo Ernst von Werra lesk Rosalie lapsendas nende kaks noorimat last, 15-kuuse Franzi ja ta nelja-aastase õe Emma-Charlotte välja Saksamaale oma sõber Louisa vabaproua von Haberile, kes oli lastetus abielus Preisi majori Oswald Carliga ja nad kasvasid üles [[Sigmaringen]]i lähedal Beuronis Villa Donaueckis, 1925 kolis pere [[Köln]]i.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Meichtry |eesnimi=Wilfried |pealkiri=Du und ich – ewig eins: Die Geschichte der Geschwister von Werra |aasta=2001 |isbn=978-3821808666}}</ref> 1932. aastaks sattusid ka Franzi kasuvanemad rahalistesse raskustesse ning läksid lahku. Seepeale üritas Franz [[Hamburg]]ist reisida [[USA|Ameerikasse]] laevajänesena kaubalaeval Niederwald, kuid ta avastati. Kui ta sai teada, et ta oli lapsendatud, võttis ta 18-aastaselt endale tagasi oma sünninime. 1933. aastal astus von Werra Hammis SA spordikooli ja ka [[Sturmabteilung|SA]] liikmeks, pärast Saksamaa relvajõudude ümbernimetamist [[Wehrmacht]]iks, astus ta 1936. aastal [[Luftwaffe]]sse ohvitserikandidaadina ja õppis Berliini lähedal lennukoolis, 1938 sai ohvitseriks. Teise maailmasõja alguses teenis ta Luftwaffe üksus Jagdgeschwader 3 teise grupi (II./JG 3) adjutandina, lennates [[Messerschmitt Bf 109|Bf 109E-4-]]ga (seerianumber 1480) ja võitles [[Prantsusmaa]]l. Oma esimese võidu õhulahingus saavutas ta 20. mail 1940, kui tulistas [[Arras]]ist umbes 15 km idas alla [[Hawker Hurricane]]'i, lisaks ka kaks [[Bréguet 693]] ründelennukit ja ühe [[Potez 63]] hävituslennuki. Järgnevalt saadeti ta ka [[Suurbritannia]] vallutusretkele, 28. augustil 1940 tulistas ta Rochesteri lähedal (Kentis) alla ühe [[Spitfire]]'i ja väitis ka, et tulistas alla kolm Hurricane'i, kuid nood võidud on vaidlustatud. 5. septembril 1940 tulistati Werra alla Kentis Winchet Hilli lähistel, mispeale ta tegi hädamaandumise Loves Farmi põllule, kus kohaliku sõjaväeüksuse relvastamata kokk ta kinni võttis. Algselt hoiti teda kinni kuningliku Lääne-Kenti rügemendi (Queen's Own Royal West Kent Regiment) barakis Maidstone'is, kus ta ka tegi oma esimese põgenemiskatse. Teda kuulati üle 18 päeva [[Hertfordshire]]'is (alates 1965. aastast Londoni osa) Cockfostersis Trent Parki mõisas, mispeale ta saadeti sõjavangilaagriks number 1 kohandatud Grizedale'i mõisa Windermere'i lähistel. Seal tegi ta teise põgenemiskatse, hüpates 7. oktoobril üle kivimüüri, kui teised sõjavangid valvurite tähelepanu kõrvale juhtisid. 10. oktoobri öösel kell 11 avastas kodukaitse ta (Home Guard) vihma eest varjununa ühes lambasööda hoidmiseks mõeldud kivihütis, kuid Xaver lõi lambi vastu maad puruks ja põgenes ööpimedusse. Ta tabati 12. oktoobril ja saadeti 21 päevaks üksikkongi, mispeale viidi 3. novembril üle vangilaagrisse nr 13 Swanwickis Derbyshire's. Swanwickis liitus von Werra vangide grupiga, mis nimetas end ''Swanwick Tiefbau'' A.G-ks ja kaevas tunnelit. (Täna on vangilaager Hayesi konverentsikeskus ja nende kaevatud tunnelit saab keskuses endiselt näha. Tunnel valmis 17. detsembril. Vangilaagri kaasvangid võltsijad olid põgenejaid varustanud raha ja võltsitud dokumentidega ja 20. detsembril põgenes von Werra koos nelja kaasvangiga tunneli kaudu õhutõrjesuurtükitule ja laagrikoori laulmise katte all. Werra kaaslased tabati kiirelt, Xaver jätkas põgenemist üksinda. Ta oli põgenedes ka kaasa võtnud oma lennutunked ja maskeeris end Hollandi kuningliku õhuväe kapten van Lottiks. Ta ütles vedurijuhile, et ta oli allatulistatud pommituslennuki piloot, kes üritas oma üksuse juurde jõuda ja palus, et ta viidaks lähimasse [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] (RAF) baasi. Codnor Parki raudteejaamas laskiski kohalik ametnik ta viia [[Nottingham]]i lähedale RAF Hucknalli baasi. Kui Hucknallis küsis eskadrillijuht (''squadron leader'', võrdsustatud majoriga) Boniface tema volitusi, ütles von Werra, et ta baseerus [[Aberdeen]]i lähedal Dyce's. Kui Boniface läks seda kontrollima, jooksis von Werra angaaride juurde ja ütles mehaanikule, et ta lubati testlennule. Boniface jõudis kohale, et ta arreteerida just siis, kui von Werra istus lennuki kabiinis, ning selle instrumente tundma õppida, Xaver saadeti tagasi Hayesi vangilaagrisse. Jaanuaris 1941 saadeti von Werra koos paljude teiste Saksa sõjavangidega [[Kanada]]sse sõjaväe rekvireeritud ookeaniauriku SS Duchess of York pardal. Laev lahkus [[Greenock]]ist 10. jaanuaril 1941. Tema grupp pidi viidama [[Ontario]]sse [[Ülemjärv]]e põhjakaldal asuvasse vangilaagrisse, mispeale ta otsustas põgeneda toona veel neutraalsesse USA-sse. 21. jaanuaril, reisides just [[Montréal]]ist lahkunud vangirongis, hüppas von Werra Ontarios Smiths Fallsi väikelinna lähedal vaguniaknast välja. Sama rongi peal üritasid veel seitse vangi põgeneda, kuid nad kõik tabati. Werra kadumist märgati alles järgmise päeva pärastlõunal. Ta ületas umbes 50 kilomeetri kaugusel külmunud [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] ja jõudis Odgensburgi linna, kus ta andis end politseile üle. Von Werra mõisteti süüdi illegaalselt riiki sisenemises, mispeale võttis ta ühendust Saksa konsuliga, kes maksis ta kautsjoni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=7. veebruar 1941 |pealkiri=Nazi Ace in U.S. After Escape |aastakäik=27 |lehekülg=1 |väljaanne=The Okaloosa News-Journal |üksiknumber=5}}</ref> Kui USA ja Kanada pidasid läbirääkimisi tema väljaandmiseks, aitas Saksa asekonsul ta üle piiri [[Mehhiko]]sse. Sealt liikus ta [[Rio de Janeiro]]sse, siis [[Barcelona]]sse ja sealt [[Rooma]] ning jõudis Saksamaale tagasi 18. aprillil 1941. Saksamaal võeti ta vastu kangelasena, [[Adolf Hitler]] andis talle [[Raudristi Rüütlirist]]i. Ta hakkas välja õpetama Saksa sõjaväelasi kinnipüütud vaenlase pilootide ülekuulamiseks oma kogemuste põhjal Suurbritannia süsteemiga.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Corum |eesnimi=James S. |kuupäev=märts 2008 |pealkiri=Secrets of the Nazi Interrogators: How the Luftwaffe tricked Allied airmen into talking |ajakiri=World War II Magazine |väljaandja=Weider History Group |leheküljed=42-49}}</ref> Kui ta rääkis, kuidas teda oli koheldud sõjavangina, parandati selle tulemusena Saksamaal liitlasvägede sõjavangide tingimusi. Ta hakkas ka kirjutama põgenemisest raamatut "Meine Flucht aus England" (Minu põgenemine Inglismaalt), kuid see jäi välja andmata. 22. juunil 1941 algas [[operatsioon Barbarossa]], mispeale 1. juulil von Werra saadeti idarindele I./JG 53 grupijuhiks. Ta tulistas juulis 1941 alla 11 lennukit, kuni augustis 1941 suunati grupp tagasi [[Mannheim]]i, kus nad nüüd varustati uute Bf 109F-4 lennukitega. 20. septembril saadeti grupp Hollandisse Katwijki lähedale, kus nad hakkasid patrullima Hollandi õhuruumi. 25. oktoobril 1941 tõusis von Werra õhku Katwijki õhuväebaasist kontroll-lennule Bf 109 F-4/Zga (seerianumber 7285), kuid lennu ajal ütles tema lennuki mootor üles ja von Werra kukkus Katwijki lähedal merre. Ta kuulutati surnuks, kuigi tema surnukeha jäi leidmata.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Prien |eesnimi=Jochen |pealkiri=Heimatverteidigung. Einsatz im Mittelmeerraum. Einsatz im Westen. Die Ergänzungsjagdgruppen. |kirjastus=Struve-Druck |aasta=2003 |isbn=9783923457687 |sari=Die Jagdfliegerverbände der Deutschen Luftwaffe 1934 bis 1945. |köide=5}}</ref> 1956. aastal kirjutasid Kendall Burt ja James Leasor von Werra loost romaani "The One That Got Away"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Leasor |eesnimi=James |pealkiri=The One That Got Away |perekonnanimi2=Burt |eesnimi2=Kendal |aasta=1956 |isbn=9781908291127}}</ref>, mille põhjal tegi režissöör Roy Ward Baker järgmisel aastal samanimelise filmi, kus von Werrat kehastas [[Hardy von Krüger]]. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Werra, Franz von}} [[Kategooria:Saksamaa lendurid]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1941]] ekpdvnp1eot6ox07jbjzbhyxvyq14j3 7168683 7168682 2026-06-07T10:22:02Z Velirand 67997 7168683 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} [[Pilt:FRANZ VON WERRA.jpg|pisi|Franz von Werra (u. 1940)]] '''Franz Xaver vabahärra von Werra''' ([[13. juuli]] [[1914]] [[Leuk]], [[Valais' kanton]], [[Šveits]] – [[25. oktoober]] [[1941]] [[Katwijk]]i lähistel, [[Holland]]) oli [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aegne Saksa [[lennuäss]] ja [[sõjavang]], kes põgenes sõjavangist ja naasis [[Saksamaa]]le. 14. detsembril 1940 anti talle [[Raudristi Rüütlirist]]. Tema põgenemisest on kirjutatud raamat ning selle põhjal tehtud 1957. aastal film. == Elulugu == Von Werra sündis Leukis notari Leo vabahärra von Werra ja Henriette von Wolffi kaheksast lapsest eelviimasena. Werra aadlipere kuulus Valais' vana-aadli hulka, mida oli esmamainitud juba 1247. aastal. Pere rahaliste raskuste tõttu pidid seaduslikult vabahärra pere eest hoolitsema nende lähedased, mispeale Leo surnud kauge nõo Ernst von Werra lesk Rosalie lapsendas nende kaks noorimat last, 15-kuuse Franzi ja ta nelja-aastase õe Emma-Charlotte välja Saksamaale oma sõber Louisa vabaproua von Haberile, kes oli lastetus abielus Preisi majori Oswald Carliga ja nad kasvasid üles [[Sigmaringen]]i lähedal Beuronis Villa Donaueckis, 1925 kolis pere [[Köln]]i.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Meichtry |eesnimi=Wilfried |pealkiri=Du und ich – ewig eins: Die Geschichte der Geschwister von Werra |aasta=2001 |isbn=978-3821808666}}</ref> 1932. aastaks sattusid ka Franzi kasuvanemad rahalistesse raskustesse ning läksid lahku. Seepeale üritas Franz [[Hamburg]]ist reisida [[USA|Ameerikasse]] laevajänesena kaubalaeval Niederwald, kuid ta avastati. Kui ta sai teada, et ta oli lapsendatud, võttis ta 18-aastaselt endale tagasi oma sünninime. 1933. aastal astus von Werra Hammis SA spordikooli ja ka [[Sturmabteilung|SA]] liikmeks, pärast Saksamaa relvajõudude ümbernimetamist [[Wehrmacht]]iks, astus ta 1936. aastal [[Luftwaffe]]sse ohvitserikandidaadina ja õppis Berliini lähedal lennukoolis, 1938 sai ohvitseriks. Teise maailmasõja alguses teenis ta Luftwaffe üksus Jagdgeschwader 3 teise grupi (II./JG 3) adjutandina, lennates [[Messerschmitt Bf 109|Bf 109E-4-]]ga (seerianumber 1480) ja võitles [[Prantsusmaa]]l. Oma esimese võidu õhulahingus saavutas ta 20. mail 1940, kui tulistas [[Arras]]ist umbes 15 km idas alla [[Hawker Hurricane]]'i, lisaks ka kaks [[Bréguet 693]] ründelennukit ja ühe [[Potez 63]] hävituslennuki. Järgnevalt saadeti ta ka [[Suurbritannia]] vallutusretkele, 28. augustil 1940 tulistas ta Rochesteri lähedal (Kentis) alla ühe [[Spitfire]]'i ja väitis ka, et tulistas alla kolm Hurricane'i, kuid nood võidud on vaidlustatud. 5. septembril 1940 tulistati Werra alla Kentis Winchet Hilli lähistel, mispeale ta tegi hädamaandumise Loves Farmi põllule, kus kohaliku sõjaväeüksuse relvastamata kokk ta kinni võttis. Algselt hoiti teda kinni kuningliku Lääne-Kenti rügemendi (Queen's Own Royal West Kent Regiment) barakis Maidstone'is, kus ta ka tegi oma esimese põgenemiskatse. Teda kuulati üle 18 päeva [[Hertfordshire]]'is (alates 1965. aastast Londoni osa) Cockfostersis Trent Parki mõisas, mispeale ta saadeti sõjavangilaagriks number 1 kohandatud Grizedale'i mõisa Windermere'i lähistel. Seal tegi ta teise põgenemiskatse, hüpates 7. oktoobril üle kivimüüri, kui teised sõjavangid valvurite tähelepanu kõrvale juhtisid. 10. oktoobri öösel kell 11 avastas kodukaitse ta (Home Guard) vihma eest varjununa ühes lambasööda hoidmiseks mõeldud kivihütis, kuid Xaver lõi lambi vastu maad puruks ja põgenes ööpimedusse. Ta tabati 12. oktoobril ja saadeti 21 päevaks üksikkongi, mispeale viidi 3. novembril üle vangilaagrisse nr 13 Swanwickis Derbyshire's. Swanwickis liitus von Werra vangide grupiga, mis nimetas end ''Swanwick Tiefbau'' A.G-ks ja kaevas tunnelit. (Täna on vangilaager Hayesi konverentsikeskus ja nende kaevatud tunnelit saab keskuses endiselt näha. Tunnel valmis 17. detsembril. Vangilaagri kaasvangid võltsijad olid põgenejaid varustanud raha ja võltsitud dokumentidega ja 20. detsembril põgenes von Werra koos nelja kaasvangiga tunneli kaudu õhutõrjesuurtükitule ja laagrikoori laulmise katte all. Werra kaaslased tabati kiirelt, Xaver jätkas põgenemist üksinda. Ta oli põgenedes ka kaasa võtnud oma lennutunked ja maskeeris end Hollandi kuningliku õhuväe kapten van Lottiks. Ta ütles vedurijuhile, et ta oli allatulistatud pommituslennuki piloot, kes üritas oma üksuse juurde jõuda ja palus, et ta viidaks lähimasse [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] (RAF) baasi. Codnor Parki raudteejaamas laskiski kohalik ametnik ta viia [[Nottingham]]i lähedale RAF Hucknalli baasi. Kui Hucknallis küsis eskadrillijuht (''squadron leader'', võrdsustatud majoriga) Boniface tema volitusi, ütles von Werra, et ta baseerus [[Aberdeen]]i lähedal Dyce's. Kui Boniface läks seda kontrollima, jooksis von Werra angaaride juurde ja ütles mehaanikule, et ta lubati testlennule. Boniface jõudis kohale, et ta arreteerida just siis, kui von Werra istus lennuki kabiinis, ning selle instrumente tundma õppida, Xaver saadeti tagasi Hayesi vangilaagrisse. Jaanuaris 1941 saadeti von Werra koos paljude teiste Saksa sõjavangidega [[Kanada]]sse sõjaväe rekvireeritud ookeaniauriku SS Duchess of York pardal. Laev lahkus [[Greenock]]ist 10. jaanuaril 1941. Tema grupp pidi viidama [[Ontario]]sse [[Ülemjärv]]e põhjakaldal asuvasse vangilaagrisse, mispeale ta otsustas põgeneda toona veel neutraalsesse USA-sse. 21. jaanuaril, reisides just [[Montréal]]ist lahkunud vangirongis, hüppas von Werra Ontarios Smiths Fallsi väikelinna lähedal vaguniaknast välja. Sama rongi peal üritasid veel seitse vangi põgeneda, kuid nad kõik tabati. Werra kadumist märgati alles järgmise päeva pärastlõunal. Ta ületas umbes 50 kilomeetri kaugusel külmunud [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] ja jõudis Odgensburgi linna, kus ta andis end politseile üle. Von Werra mõisteti süüdi illegaalselt riiki sisenemises, mispeale võttis ta ühendust Saksa konsuliga, kes maksis ta kautsjoni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=7. veebruar 1941 |pealkiri=Nazi Ace in U.S. After Escape |aastakäik=27 |lehekülg=1 |väljaanne=The Okaloosa News-Journal |üksiknumber=5}}</ref> Kui USA ja Kanada pidasid läbirääkimisi tema väljaandmiseks, aitas Saksa asekonsul ta üle piiri [[Mehhiko]]sse. Sealt liikus ta [[Rio de Janeiro]]sse, siis [[Barcelona]]sse ja sealt [[Rooma]] ning jõudis Saksamaale tagasi 18. aprillil 1941. Saksamaal võeti ta vastu kangelasena, [[Adolf Hitler]] andis talle [[Raudristi Rüütlirist]]i. Ta hakkas välja õpetama Saksa sõjaväelasi kinnipüütud vaenlase pilootide ülekuulamiseks oma kogemuste põhjal Suurbritannia süsteemiga.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Corum |eesnimi=James S. |kuupäev=märts 2008 |pealkiri=Secrets of the Nazi Interrogators: How the Luftwaffe tricked Allied airmen into talking |ajakiri=World War II Magazine |väljaandja=Weider History Group |leheküljed=42-49}}</ref> Kui ta rääkis, kuidas teda oli koheldud sõjavangina, parandati selle tulemusena Saksamaal liitlasvägede sõjavangide tingimusi. Ta hakkas ka kirjutama põgenemisest raamatut "Meine Flucht aus England" (Minu põgenemine Inglismaalt), kuid see jäi välja andmata. 22. juunil 1941 algas [[operatsioon Barbarossa]], mispeale 1. juulil von Werra saadeti idarindele I./JG 53 grupijuhiks. Ta tulistas juulis 1941 alla 11 lennukit, kuni augustis 1941 suunati grupp tagasi [[Mannheim]]i, kus nad nüüd varustati uute Bf 109F-4 lennukitega. 20. septembril saadeti grupp Hollandisse Katwijki lähedale, kus nad hakkasid patrullima Hollandi õhuruumi. 25. oktoobril 1941 tõusis von Werra õhku Katwijki õhuväebaasist kontroll-lennule Bf 109 F-4/Zga (seerianumber 7285), kuid lennu ajal ütles tema lennuki mootor üles ja von Werra kukkus Katwijki lähedal merre. Ta kuulutati surnuks, kuigi tema surnukeha jäi leidmata.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Prien |eesnimi=Jochen |pealkiri=Heimatverteidigung. Einsatz im Mittelmeerraum. Einsatz im Westen. Die Ergänzungsjagdgruppen. |kirjastus=Struve-Druck |aasta=2003 |isbn=9783923457687 |sari=Die Jagdfliegerverbände der Deutschen Luftwaffe 1934 bis 1945. |köide=5}}</ref> 1956. aastal kirjutasid Kendall Burt ja James Leasor von Werra loost romaani "The One That Got Away"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Leasor |eesnimi=James |pealkiri=The One That Got Away |perekonnanimi2=Burt |eesnimi2=Kendal |aasta=1956 |isbn=9781908291127}}</ref>, mille põhjal tegi režissöör Roy Ward Baker järgmisel aastal samanimelise filmi, kus von Werrat kehastas [[Hardy von Krüger]]. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Werra, Franz von}} [[Kategooria:Saksamaa lendurid]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1941]] b33q1n9qp29avnkhisfoq6y9vm7cjvj 0 654973 7168442 7159859 2026-06-06T17:16:09Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7168442 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Põhjalaevastik | pilt = Great emblem of the Northern Fleet.svg | pildiallkiri = Põhjalaevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Severomorsk]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastiku Põhjalaevastik''' ([[vene keel]]es Северный флот, [[lühend]] '''SF''') on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastik]]ukoondis, mille peabaas asub [[Severomorsk]]is. Põhjalaevastikku peeti kuni 2014. aastani nooreks laevastikuks [[Venemaa]]l, kuid 2014. aastal muudeti Venemaa mereväe ülemjuhataja käskkirjaga Põhjalaevastiku moodustamise aastanumbrit 1934-lt 1733-le.<ref name="str"/> Põhjalaevastiku koosseisu kuuluvad [[tuumaallveelaev]]ad, [[merelennuvägi]], [[raketiristleja]]d, [[kopterikandja]]d ja allveelaevatõrje pealveelaevad. Põhjalaevastiku lipulaev on [[lennukikandja]] [[Admiral Kuznetsov]]. Alates aprillist 2024 laevastiku ülem on [[viitseadmiral]] [[Konstantin Kabantsov]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref>. == Koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="5" style="align: center;" |'''[[Lennukikandja]] – 1''' |- |'''Kiiev-klassi [[lennukikandja]] projekt 1143 Kretšet''' |[[Admiral Kuznetsov]] |25.12.1990 |Teenistusest välja arvatud |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-22 |pealkiri=Russia’s sole aircraft carrier Admiral Kuznetsov leaves drydock - AeroTime |url=https://www.aerotime.aero/articles/russias-sole-aircraft-carrier-admiral-kuznetsov-leaves-drydock |vaadatud=2024-02-16 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2024-11-15 |pealkiri=В России в шестой раз сорвали сроки окончания ремонта «самого мощного» корабля ВМФ |url=https://www.moscowtimes.ru/2024/11/15/v-rossii-v-shestoi-raz-sorvali-sroki-okonchaniya-remonta-samogo-moschnogo-korablya-vmf-a147755 |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=Русская служба The Moscow Times |keel=ru |arhiivimisaeg=2024-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241116024245/https://www.moscowtimes.ru/2024/11/15/v-rossii-v-shestoi-raz-sorvali-sroki-okonchaniya-remonta-samogo-moschnogo-korablya-vmf-a147755 |url-olek=ei tööta }}</ref>2025. aastal remont peatati ning laev kas müüakse maha või utiliseeritakse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suciu |eesnimi=Peter |pealkiri=2025 Was The Year Russia Finally Retired Its Problem Aircraft Carrier |url=https://www.forbes.com/sites/petersuciu/2025/12/30/2025-was-the-year-russia-finally-retired-its-problem-plagued-carrier/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-26 |pealkiri=«Будет либо продан, либо утилизирован». Россия хочет избавиться от своего единственного авианосца «Адмирал Кузнецов» |url=https://rus.postimees.ee/8293684/budet-libo-prodan-libo-utilizirovan-rossiya-hochet-izbavitsya-ot-svoego-edinstvennogo-avianosca-admiral-kuznecov |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=Rus.Postimees.ee |keel=ru}}</ref>. |- ! colspan="5" style="align: center;" |'''[[Ristleja]] – 3''' |- | rowspan="2" |'''[[Kirov-klassi ristleja|Kirov-klassi aatomiristleja]] projekt 1144 Orlan''' |[[Admiral Nahhimov (ristleja)|Admiral Nahhimov]] |30.12.1988 |Remondis |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Admiral Nakhimov Reactors to be Activated This Month – SeaWaves Magazine |url=https://seawaves.com/admiral-nakhimov-reactors-to-be-activated-this-month/ |vaadatud=2024-02-16 |keel=en-US}}</ref> |- |[[Pjotr Veliki]] |19.04.1998 |Teenistuses | |- |'''Slava-klassi ristleja projekt 1164 Atlant''' |[[Maršal Ustinov (ristleja)|Maršal Ustinov]] |15.09.1986 |Teenistuses |- ! colspan="5" |'''[[Hävitaja]] – 1''' |- |'''Sovremennõi-klassi hävitaja projekt 956 Sarõtš''' |[[Admiral Ušakov (hävitaja)|Admiral Ušakov]] |30.12.1993 |Maha kantud |2025. aasta detsembris on maha kantud<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-09 |pealkiri=Российский эсминец "Адмирал Ушаков" больше не в строю — СМИ |url=https://tsn.ua/ru/svit/rossiyskiy-esminets-admiral-ushakov-bolshe-ne-v-stroyu-smi-2974721.html |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ТСН.ua |keel=ru}}</ref>. |- ! colspan="5" |'''[[Fregatt]] – 7''' |- | rowspan="3" |'''Udaloi I-klassi fregatt projekt 1155(M) Fregatt''' |[[Vitse-admiral Kulakov (fregatt)|Vitse-admiral Kulakov]] |29.12.1981 |Teenistuses | |- |[[Severomorsk (fregatt)|Severomorsk]] |30.12.1987 |Teenistuses | |- |[[Admiral Levtšenko (fregatt)|Admiral Levtšenko]] |30.09.1988 |Teenistuses | |- |'''Udaloi II-klassi fregatt projekt 1155.1M Admiral Tšabanenko''' |[[Admiral Tšabanenko (fregatt)|Admiral Tšabanenko]] |28.01.1999 |Remondis |<ref>{{Netiviide |pealkiri=russian Admiral Chabanenko Was to Become a Frigate but May Meet the Fate of the Kuznetsov Aircraft Carrier {{!}} Defense Express |url=https://en.defence-ua.com/news/russian_admiral_chabanenko_was_supposed_to_become_a_frigate_but_risks_repeating_the_fate_of_the_kuznetsov-15431.html |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=en.defence-ua.com |keel=en}}</ref> |- | rowspan="3" |'''Gorškov-klassi fregatt projekt 22350 Admiral Gorškov''' |[[Admiral Gorškov|Admiral flota Sovetskogo Sojuza Gorškov]] |28.07.2018 |Teenistuses | |- |[[Admiral flota Kassatonov (fregatt)|Admiral flota Kassatonov]] |21.07.2020 |Teenistuses | |- |[[Admiral Golovko (fregatt)|Admiral Golovko]] |25.12.2023 |Teenistuses | |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="str">[https://structure.mil.ru/structure/okruga/north/history.htm Северный флот]. structure.mil.ru </ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat}} *[https://flot.com/ Flot.com] {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Venemaa merevägi]] dr3gbiwxpsdvpxvle36rx5nroigy5uw 0 655767 7168390 7142615 2026-06-06T14:24:37Z Mona 355 /* Chi */ 7168390 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ch)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ch". ==Cha== *[[Jacques Chaban-Delmas]], prantsuse riigitegelane (1915–2000) *[[Michael Chabon]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Emmanuel Chabrier]], prantsuse helilooja (1841–1894) *[[Jean Pierre Chabrol]], prantsuse kirjanik (1925–2001) *[[Carme Chacón]], Hispaania poliitik (1971–2017) *[[José María Chacón]], Hispaania sõjaväelane (1747–1833) *[[Nacer Chadli]], Belgia jalgpallur (1989–) *[[James Chadwick]], Briti füüsik (1891–1974) *[[John Chadwick]], Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1920–1998) *[[Wallace Chafe]], ameerika keeleteadlane (1927–2019) *[[Lewis Sperry Chafer]], USA teoloog (1871–1952) *[[Roger B. Chaffee]], USA astronaut (1935–1967) *[[Marc Chagall]], juudi kunstnik (1887–1985) *[[Mohammed Chahim]], Maroko päritolu Hollandi poliitik (1985–) *[[Ernst Boris Chain]], inglise biokeemik (1906–1979) *[[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1995–) *[[Jean François Chalgrin]], prantsuse arhitekt (1739–1811) *[[Chalice]], eesti laulja (1983–) *[[Faní Chalkiá]], Kreeka tõkkejooksja (1979–) *[[Kóstas Chalkías]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alan Chalmers]], inglise päritolu Austraalia filosoof (1939–) *[[David Chalmers]], Austraalia päritolu USA filosoof ja kognitiivteadlane (1966–) *[[Mario Chalmers]], USA korvpallur (1986–) *[[Nathaniel Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Trevoh Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[René Chaloult]], Kanada poliitik (1901–1978) *[[Samo Chalupka]], slovaki romantistlik luuletaja (1812–1883) *[[Marouane Chamakh]], Prantsusmaal sündinud Maroko jalgpallur (1984–) *[[Roja Chamankar]], pärsia luuletaja (1981–) *[[Neville Chamberlain]], Suurbritannia poliitik (1869–1940) *[[Austen Chamberlain]], Suurbritannia riigimees (1863–1937) *[[Houston Stewart Chamberlain]], saksa filosoof (1855–1927) *[[Owen Chamberlain]], USA füüsik (1920–2006) *[[William Charles Chamberlain]], Briti sõjaväelane (1818–1878) *[[Wilt Chamberlain]], USA korvpallur (1936–1999) *[[Calum Chambers]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Dwain Chambers]], Suurbritannia sprinter (1978–) *[[Emma Chambers]], Suurbritannia filminäitleja (1964–2018) *[[Ephraim Chambers]], inglise kirjanik ja entsüklopedist (suri 1740) *[[Whittaker Chambers]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja toimetaja (1901–1961) *[[Georges de Chambray]], prantsuse sõjaväelane ja literaat (1783–1848) *[[Nicolas Sébastien Roch Chamfort]], prantsuse kirjanik (1741–1794) *[[Chamillionaire]], USA räppar (1979–) *[[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja (1857–1944) *[[Adelbert von Chamisso]], saksa kirjanik ja bioloog (1781–1838) *[[Diego Manuel Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1861–1923) *[[Fruto Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1804–1855) *[[Pedro Joaquín Chamorro]], Nicaragua poliitik, sõjaväelane ja president (1818–1890) *[[Rosendo Chamorro]], Nicaragua jurist ja president *[[Violeta Chamorro]], Nicaragua poliitik (1929–2025) *[[Benoît Chamoux]], prantsuse alpinist (1961–1995) *[[Jean Baptiste Nompère de Champagny]], Prantsuse diplomaat (1756–1834) *[[Philippe de Champaigne]], flaami päritolu prantsuse kunstnik (1602–1674) *[[Will Champion]], Briti muusik (1978–) *[[Samuel de Champlain]], prantsuse maadeavastaja (suri 1635) *[[Jean-François Champollion]], prantsuse egüptoloog (1790–1832) *[[André Chamson]], prantsuse kirjanik ja arheoloog (1900–1983) *[[Elim Chan]], Hongkongi päritolu dirigent (1986–) *[[Jackie Chan]], hiina näitleja, koreograaf, filmilavastaja, produtsent, võitluskunstnik, stsenarist, laulja ja kaskadöör (1954–) *[[Margaret Chan]], hiina päritolu terviseekspert, WHO peadirektor (1947–) *[[Lucas Chanavat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1994–) *[[Karun Chandhok]], India vormelisõitja (1984–) *[[Raymond Chandler]], ameerika kirjanik ja stsenarist (1888–1959) *[[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1982–) *[[Subrahmanyan Chandrasekhar]], India päritolu astronoom (1910–1995) *[[Coco Chanel]], prantsuse moelooja (1883–1971) *[[Lon Chaney]], USA tummfilminäitleja (1883–1930) *[[Iris Chang]], USA ajaloolane ja ajakirjanik (1968–2014) *[[José Antonio Chang]], Peruu poliitik (1958–) *[[Michael Chang]], USA tennisist (1972–) *[[Chang Myon]], Lõuna-Korea poliitik (1899–1966) *[[Sarah Chang]], korea päritolu USA viiuldaja (sündinud 1980) *[[Nicolas Changarnier]], Prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1793–1877) *[[Carol Channing]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1921–2019) *[[William Ellery Channing vanem]], USA ühiskonnategelane (1780–1842) *[[William Ellery Channing noorem]], USA kirjanik (1818–1901) *[[Antoine Eugène Alfred Chanzy]], Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat (1823–1883) *[[Gerli A. Chantelle]], eesti ettevõtja, moelooja ja disainer (1989–) *[[Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye]], hollandi usundiloolane (1848–1920) *[[Pierre Chantraine]], prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1899–1974) *[[Vladimer Ch'ant'uria]], Gruusia endine poksija (1978–) *[[Chaovarat Chanweerakul]], Tai poliitik (1936–) *[[Elaine Chao]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1953–) *[[Manu Chao]], prantsuse-hispaania laulja (1961–) *[[Yuen Ren Chao]], hiina päritolu USA keeleteadlane (1892–1982) *[[Jean Chapelain]], prantsuse luuletaja (1595–1674) *[[Charlie Chaplin]], filmirežissöör ja filminäitleja (1889–1977) *[[George Chapman]], inglise luuletaja (1559–1634) *[[Fredrik Henrik af Chapman]], Rootsi laevaehitaja ja sõjalaevastikujuht (1721–1808) *[[Carrie Chapman Catt]], USA naisõiguslane (1859–1947) *[[Charles Champaud]], võimleja ja võimlemisõpetaja *[[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse endine salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides (1982–) *[[Tracy Chapman]], laulja (1964–) *[[Jean Antoine Claude Chaptal]], prantsuse keemik ja poliitik (1756–1832) *[[Zdeno Chára]], slovaki jäähokimängija (1977–) *[[Yimmi Chará]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1967–2015) *[[Jean Baptiste Charcot]], prantsuse polaaruurija (1867–1936) *[[Jean Martin Charcot]], prantsuse arstiteadlane (1825–1893) *[[Jean Baptiste Siméon Chardin]], prantsuse kunstnik (1699–1779) *[[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja (1977–) *[[Raja Chari]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1977–) *[[Ángelos Charistéas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Chariton]], vanakreeka kirjanik (1. või 2. sajand) *[[Charlekas]], eesti mustkunstnik *[[Diane Charlemagne]], Suurbritannia laulja (1964–2015) *[[Charles I]], Inglismaa kuningas (1600–1649) *[[Charles II Paljaspea]], Lääne-Frangi riigi kuningas ja Frangi keiser (823–877) *[[Charles II (Inglismaa)|Charles II]], Inglismaa kuningas (1630–1685) *[[Charles III (Lääne-Frangi)|Charles III]] Lihtsameelne ehk Kohtlane, Lääne-Frangi riigi kuningas (879–929) *[[Charles III]], Suurbritannia kuningas (1948–) *[[Charles IV]] Ilus, Prantsusmaa kuningas (1294–1328) *[[Charles V]] Tark, Prantsusmaa kuningas (1337–1380) *[[Charles VI]] Nõdrameelne, Prantsusmaa kuningas (1368–1422) *[[Charles VII]], Prantsusmaa kuningas (1403–1461) *[[Charles VIII]], Prantsusmaa kuningas (1470–1498) *[[Charles IX]], Prantsusmaa kuningas (1550–1574) *[[Charles X]], Prantsusmaa kuningas (1757–1836) *[[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik (1920–2016) *[[Charles Südi]], Burgundia hertsog (1433–1477) *[[Jacques Charles]], prantsuse aeronaut (1746–1823) *[[Ray Charles]], USA pianist ja laulja (1930–2004) *[[Nicolas Toussaint Charlet]], prantsuse kunstnik (1792–1845) *[[Carl Vilhelm Ludvig Charlier]], rootsi astronoom (1862–1934) *[[Charlotta (Mehhiko)]], Mehhiko keisrinna (1840–1927) *[[Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]], saksa printsess, keiser [[Peeter II]] ema (1694–1715) *[[Bobby Charlton]], inglise jalgpallur (1937–2023) *[[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja (1995–) *[[Charmides]], Ateena poliitik (5. sajand eKr) *[[Anutin Charnvirakul]], Tai ettevõtja, insener ja poliitik (1966–) *[[Mai Charoenpura]], tai laulja ja näitleja (1969–) *[[Charondas]], vanakreeka seadusandja (6. sajand eKr) *[[Georges Charpak]], poola päritolu Prantsusmaa füüsik (1924–2010) *[[Johann Friedrich Charpentier]], saksa mineraloog (1738–1805) *[[Gustave Charpentier]], prantsuse helilooja (1860–1956) *[[Isabelle de Charrière]], Hollandi ja Šveitsi kirjanik (1740–1805) *[[Pierre Charron]], prantsuse filosoof (1541–1603) *[[Alain Chartier]], prantsuse luuletaja (umbes 1385 – umbes 1450) *[[Roger Chartier]], prantsuse ajaloolane (1945–) *[[Franciszek Charwat]], Poola diplomaat (1881–1943) *[[James Hadley Chase]], Briti kirjanik (1906–1985) *[[Sokrátis Chásikos]], Küprose poliitik (1956–) *[[Michel Chasles]], prantsuse matemaatik (1793–1880) *[[Théodore Chassériau]], prantsuse kunstnik (1819–1856) *[[Jessica Chastain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1977–) *[[Olivier Chastel]], Belgia poliitik (1964–) *[[Allen Chastanet]], Saint Lucia ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Christopher Chataway]], Suurbritannia kergejõustiklane ja poliitik (1931–2014) *[[François René de Chateaubriand]], prantsuse kirjanik (1768–1848) *[[Georges-Olivier Châteaureynaud]], prantsuse kirjanik (1947–) *[[Émilie du Châtelet]], prantsuse loodusfilosoof, matemaatik ja füüsik (1706–1749) *[[Joseph Chatoyer]], pealik Saint Vincentil (suri 1795) *[[Mános Chatzidákis]], kreeka helilooja (1925–1994) *[[Tákis Chatzigeorgíou]], Küprose ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Thomas Chatterton]], inglise luuletaja (1752–1770) *[[Arthur Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1999–) *[[Beth Chatto]], Briti aiakujundaja ja õpetaja (1923–2018) *[[Samuel Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1996–) *[[Sarah Chatto]], maalikunstnik (1964–) *[[Bankim Chandra Chattopadhyay]], India bengalikeelne kirjanik (1838–1894) *[[Geoffrey Chaucer]], inglise kirjanik (suri 1400) *[[Pierre Gaspard Chaumette]], prantsuse revolutsionäär (1763–1794) *[[Chantal Chaudé de Silans]], prantsuse maletaja (1919–2001) *[[Ernest Chausson]], prantsuse helilooja (1855–1899) *[[Camille Chautemps]], Prantsusmaa poliitik ja riigitegelane *[[Yves Chauvin]], prantsuse keemik (1930–2015) *[[Yvette Chauviré]], prantsuse balletitantsija (1917–2016) *[[Carlos Chávez]], Mehhiko helilooja (1899–1978) *[[Christian Chávez]], Mehhiko näitleja ja laulja (1983–) *[[Edvaldo Oliveira Chaves]], Brasiilia endine jalgpallur (1958–) *[[Hugo Chávez]], Venezuela sõjaväelane ja poliitik (1954–2013) *[[Ignacio Chávez]], Nicaragua poliitik ja sõjaväelane *[[Susana Chávez]], Mehhiko luuletaja ja inimõiguste aktivist (1974–2011) ==Che== *[[Michael Che]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik, näitleja ja stsenarist (1983–) *[[Beatrice Chebet]], Keenia pikamaajooksja (2000–) *[[Chubby Checker]], USA laulja ja tantsija (1941–) *[[Cheek]], soome räppar (1981–) *[[John Cheever]], USA kirjanik (1912–1982) *[[Robert Chef d’Hôtel]], prantsuse kergejõustiklane (1922–) *[[Said Mohamed Cheikh]] *[[Petr Chelčický]], tšehhi teoloog ja filosoof (14.–15. sajand) *[[Lars Chemnitz]], Gröönimaa poliitik (1925–2006) *[[Johannes Chemnitzer]], endine Saksa DV partei- ja riigitegelane (1929–2021) *[[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja (1999–) *[[Chen Danqing]], hiina maalikunstnik (1953–) *[[Sean Chen]], Hiina Vabariigi poliitik (1949–) *[[Chen Qi]], hiina lauatennisist (1984–) *[[Chen Shui-bian]], Taiwani poliitik *[[Dick Cheney]], Ameerika Ühendriikide vabariiklasest poliitik ja riigiametnik (1941–2025) *[[Grahame Cheney]], Austraalia poksija (1969–) *[[Cheng Li-wun]], Taiwani poliitik ja jurist (1969–) *[[André Chénier]], prantsuse luuletaja (1762–1794) *[[Cheops]], Vana-Egiptuse kuningas (27. sajand eKr) *[[Chephren]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja (1991–) *[[Joshua Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja (1996–) *[[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja (1991–2024) *[[Cher]], USA laulja, filminäitleja ja filmirežissöör (1946–) *[[Oskar Cher]], eesti kommunist (1913–1942) *[[Oleg Chernyak]], kabetaja (1981–2009) *[[Faith Cherotich]], Keenia jooksja (2004–) *[[Michael Cherry]], USA jooksja (1995–) *[[Luigi Cherubini]], itaalia helilooja (1760–1842) *[[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja (1995–) *[[Vivian Cheruiyot]], Keenia jooksja (1983–) *[[Alain Chervet]], Šveitsi poksija (1990–) *[[Ernest Chervet]], Šveitsi poksija (1940–2016) *[[Fritz Chervet]], Šveitsi poksija (1942–2020) *[[Walter Chervet]], Šveitsi poksija (1945–) *[[Marion Chesney]], šoti kirjanik (1936–2019) *[[Gilbert Keith Chesterton]], inglise kirjanik (1874–1936) *[[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas (1921–2008) *[[Maurice Chevalier]], prantsuse varieteelaulja ja filminäitleja (1888–1972) *[[Eugène Chevreul]], prantsuse keemik (1786–1889) ==Chi== *[[Gabriello Chiabrera]], itaalia luuletaja (1552–1638) *[[Chiang Kai-shek]] *[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Kazuhiko Chiba]], jaapani jalgpallur (1985–) *[[Sonoko Chiba]], Jaapani jalgpallur (1993–) *[[Pierluigi Chicca]], itaalia vehkleja (1937–2017) *[[Ion Chicu]], Moldova poliitik (1972–) *[[Giorgio Chiellini]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Shu Chien]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide biomeditsiinitehnikateadlane ja -insener (1931–) *[[Federico Chiesa]], itaalia jalgpallur (1997–) *[[Giulietto Chiesa]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (1940–2020) *[[Monzaemon Chikamatsu]], jaapani näitekirjanik (1653–1724) *[[Catherine Chikwakwa]], Malawi jooksja (1985–) *[[Vere Gordon Childe]], inglise arheoloog (1892–1957) *[[Brevard Childs]], USA teoloog (1923–2007) *[[Childerich I]], saali frankide väikekuningas (suri 481) *[[Eduardo Chillida]], baski päritolu Hispaania skulptor (1924–2002) *[[Chilperich I]], Neustria kuningas (539–548) *[[Max Chilton]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Frederick Chiluba]], Sambia poliitik (1943–2011) *[[Ben Chilwell]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Chin Peng]], hiina rahvusest Malaisia kommunistlik revolutsionäär, poliitik ja partisanijuht (1924–2013) *[[Laura Chinchilla]], Costa Rica poliitik (1959–) *[[Kama Chinen]], jaapani ülipikaealine (1895–2010) *[[Ching Shih]], hiina naispiraat (1775–1844) *[[Chingy]], USA räppar (1980–) *[[Meenakshi Chintapalli]], USA pediaater *[[Thomas Chippendale]], inglise mööblikunstnik (1718–1779) *[[Abner Chipu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1972–) *[[Bernadette Chirac]], Prantsusmaa poliitik ja avaliku elu tegelane (1933–2026) *[[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik (1932–2019) *[[Giorgio de Chirico]], itaalia kunstnik (1888–1978) *[[Pedro Chirivella]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Melanie Chisholm]], inglise laulja (1974–) *[[Shirley Chisholm]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja haridustegelane (1924–2005) *[[Joaquim Chissano]], Mosambiigi poliitik (1939–) ==Chl== *[[Ernst Chladni]], saksa füüsik (1756–1827) *[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Chlodowech I]], Frangi riigi kuningas (466–511) *[[Tomasz Chłoń]], Poola diplomaat *[[Józef Grzegorz Chłopicki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1771–1854) ==Chm== *[[Henryk Chmielewski]], poola poksija (1914–1998) *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]], leedu maletaja (1983–) ==Chn== *[[Bohuslav Chňoupek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane, ajakirjanik ja publitsist (1925–2004) ==Cho== *[[Cho Kyuhyun]], Lõuna-Korea muusik *[[Isamu Chō]], Jaapani kindral (1895–1945) *[[Margaret Cho]], USA moedisainer, näitleja ja kirjanik (1968–) *[[Marian Chodacki]], Poola diplomaat ja sõjaväelane (1898–1975) *[[Jan Karol Chodkiewicz]], Poola-Leedu väejuht (suri 1621) *[[Daniel Chodowiecki]], poola päritolu Saksamaa kunstnik (1726–1801) *[[Choe Ryong-hae]], Põhja-Korea poliitik ja sõjaväelane (1950–) *[[Choe Son-hui]], Põhja-Korea diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Chōjiro Raku]], jaapani keraamik (1516–1592) *[[Noam Chomsky]], USA keeleteadlane (1928–) *[[Frédéric Chopin]], poola helilooja ja pianist (1810–1849) *[[Kate Chopin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1850–1904) *[[Aryan Chopra]], India maletaja (2001–) *[[Neeraj Chopra]], India odaviskaja (1997–) *[[Priyanka Chopra]], India näitleja (1982–) *[[Choummaly Sayasone]], [[Laos]]e poliitik ja sõjaväelane (1936–) *[[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja (2004–) ==Chr== *[[Chrétien de Troyes]], prantsuse truväär (12. sajand) *[[Kevin Chris]], eesti mustkunstnik *[[Johnny Christ]], USA muusik (1981–) *[[Andreas Christensen]], Taani jalgpallur (1996–) *[[Halfdan Christensen]], norra näitleja ja teatridirektor (1873–1950) *[[Inger Christensen]], taani luuletaja, kirjanik ja esseist (1935–2009) *[[Lars Saabye Christensen]], norra kirjanik (1953–) *[[Niels Christensen]], taani päritolu leiutaja (1865–1952) *[[Niels Egmont Christensen]], taani filosoof (1927–1980) *[[Peter Christensen]], Taani poliitik (1975–2025) *[[Svend Aage Christensen]], Taani endine poksija (1917–?) *[[Christian Preisimaalt]], esimene preislaste ehk Preisimaa piiskop (surnud 13. sajandil) *[[Christian I]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1426–1481) *[[Christian II]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1481–1559) *[[Christian III]], Taani-Norra kuningas (1503–1559) *[[Christian IV]], Taani-Norra kuningas (1577–1648) *[[Christian VI]], Taani ja Norra kuningas (1699–1746) *[[Christian IX]], Taani kuningas (1863–1906) *[[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas (1870–1947) *[[Christian (Taani prints)|Christian]], Taani prints (2005–) *[[Christian (Braunschweig-Lüneburg)|Christian]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (1566–1633) *[[Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)|Christian Ludwig]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1622–1665) *prints [[Christian Victor]], Briti kuningliku perekonna liige (1867–1900) *[[Peter M. Christian]], Mikroneesia Liiduriikide poliitik (1947–) *[[Arnold Friedrich Christiani]], Eesti vaimulik (1807–1886) *[[Rudolf Christiani]], Taani ehitusinsener ja poliitik (1877–1960) *[[Titus Christiani]], baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar (1853–1919) *[[Wilhelm Gotthilf Robert Adelbert Christiani]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Christian-Jaque]], prantsuse filmirežissöör (1904–1994) *[[Agatha Christie]], inglise kirjanik (1890–1976) *[[Christian Christie]], norra arhitekt (1832–1906) *[[Linford Christie]], Suurbritannia jooksja (1960–) *[[Perry Christie]], Bahama poliitik (1943–) *[[Ryan Christie]], Šotimaa jalgpallur (1995–) *[[Christina]], kristlik märter (suri 3., 4. või 5. sajandil) *[[Christina (Lotringi hertsoginna)|Christina]], Taani printsess, Milano hertsoginna, Lotringi hertsoginna (1521–1590) *[[printsess Christina, proua Magnuson]], Rootsi printsess (1943–) *[[Níkos Christodoulídis]], Küprose poliitik (1973–) *[[Christoffer I]], Taani kuningas (1219–1259) *[[Dimítris Christófias]], Küprose president (1946–2019) *[[Louis Christopf]], Eestimaa arhitekt ja ehitusinsener (1853–1906) *[[Christoph II (Baden-Rodemachern)|Christoph II]]], Baden-Rodemacherni markkrahv (1537–1575) *[[Christoph von Mecklenburg]], Riia koadjuutor (1537–1592) *[[Warren Christopher]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1925–2011) *[[Bronisław Chromy]], poola skulptor (1925–2017) *[[Ivan Chrucki]], valgevene maalikunstnik (1810–1885) ==Chu== *[[Judy Chu]], USA poliitik (1953–) *[[Steven Chu]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1948–) *[[Tanja Chub]], kabetaja (1970–) *[[Destiny Chukunyere]], Malta laulja (2002–) *[[Carney Chukwuemeka]], Inglismaa jalgpallur (2003–) *[[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Chulalongkorn]], Tai kuningas (1853–1910) *[[Surayud Chulanont]], Tai sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Alejandro Chumacero]], Boliivia jalgpallur (1991–) *[[Chun Jung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (1980–) *[[Chung Sye-kyun]], Lõuna-Korea poliitik (1950–) *[[Chung Un-chan]], Lõuna-Korea poliitik (1946–) *[[Jamie Chung]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1983–) *[[Fanny Churberg]], soome maastikumaalija (1845–1892) *[[Ellen Church]], esimene stjuardess maailmas, ameeriklanna (1904–1965) *[[Frederic Edwin Church]], USA maalikunstnik (1826–1900) *[[Frank Churchill]], USA filmihelilooja (1901–1942) *[[Jennie Churchill]], Ameerikas sündinud Briti seltskonnadaam (1854–1921) *[[Randolph Churchill]], Briti poliitik (1849–1895) *[[Winston Churchill]], Suurbritannia poliitik (1874–1965) *[[José Churriguera]], hispaania arhitekt ja skulptor (suri 1723) ==Chv== *[[František Chvalkovský]], Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1885–1945) ==Chy== *[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1998–) *[[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Věra Chytilová]], Tšehhi filmilavastaja (1929–2014) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ch, Biograafiad]] liz75z8br3km1lxmw0haec2amdkthn2 0 657543 7168694 7048892 2026-06-07T11:00:12Z Velirand 67997 /* Fig */ 7168694 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Fi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Fi". ==Fia== *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) *[[Petr Fiala]], Tšehhi politoloog ja poliitik (1964–) *[[Paulína Fialková]], slovaki laskesuusataja (1992–) *[[Rossella Fiamingo]], itaalia vehkleja (1991–) *[[Gheorghe Fiat]], Rumeenia poksija (1929–2010) ==Fib== *[[Johannes Fibiger]], taani arst ja mikrobioloog (1867–1928) *[[Helena Fibingerová]], Tšehhoslovakkia kuulitõukaja (1949–) *[[Leonardo Fibonacci]], itaalia matemaatik (12.–13. sajand) ==Fic== *[[Johann Gottlieb Fichte]], saksa filosoof (1762–1814) *[[William Fichtner]], USA näitleja (1956–) *[[Carl Georg Fick]], Eesti vaimulik (1801–1883) *[[Eduard Georg Fick]], Eesti arst (1838–1908) *[[Heinrich von Fick]], saksa päritolu Vene salaagent ja riigitegelane (1678–1750) *[[Max Wilhelm Fick]], Eesti vaimulik (1838–1918) *[[Robert Fico]], Slovakkia poliitik (1964–) ==Fid== *[[Hakan Fidan]], Türgi poliitik, diplomaat ja luureohvitser (1968–) ==Fie== *[[Arkady Fiedler]], poola kirjanik ja rändur (1894–1985) *[[John Field]], iiri pianist, helilooja ja õpetaja (1782–1837) *[[Patricia Field]], Ameerika Ühendriikide kostüümikunstnik, stilist ja moelooja (1942–) *[[Sally Field]], USA näitleja ja režissöör (1946–) *[[Holly Fields]], USA näitleja (1976–) *[[Ralph Fiennes]], inglise filminäitleja (1962–) *[[Ranulph Fiennes]], Briti seikleja (1944–) *[[Alexandr Fier]], Brasiilia maletaja (1988–) *[[Martha Fierro]], Ecuadori maletaja ja maletegelane (1977–) ==Fif== *[[Ilias Fifa]], Hispaania pikamaajooksja (1989–) *[[Mihai Fifor]], Rumeenia poliitik (1970–) ==Fig== *[[Laurent Fignon]], prantsuse elukutseline jalgrattur (1960–2010) *[[Luís Figo]], portugali jalgpallur (1972–) *[[Ilda Figueiredo]], Portugali poliitik (1948–) *[[Katarzyna Figura]], poola näitleja (1962–) *[[Oudekki Figurova]], vadja ravitseja ja rahvalaulik (1891–1978) ==Fik== *[[Dominic Fike]], Ameerika Ühendriikide laulja ja räppar (1995–) ==Fil== *[[Filaret (Gumilevski)|Filaret]], vene õigeusu piiskop (1805–1866) *[[Filareta (Kalatšova)]], vene õigeusu nunn, Pühtitsa kloostri ülem; 1968–) *[[Vadõm Filaškin]], Ukraina riigiametnik, Donetski oblasti sõjaväelis-tsiviilvalitsuse juht (1975–) *[[Vlad Filat]], Moldova poliitik (1969–) *[[Andrei Filatov]], vene suurärimees ja maletegelane (1971–) *[[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[P. I. Filimonov]], Eesti kirjanik (1975–) *[[Filip Eriksson]], Rootsi prints *[[Miroslav Filip]], tšehhi maletaja ja malekohtunik (1928–2009) *[[Pavel Filip]], Moldova poliitik (1966–) *[[Vojtěch Filip]], Tšehhi poliitik (1955–) *[[Filipe Luís]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja (1995–) *[[Griša Filipov]], Bulgaaria poliitik (1919–1994) *[[Leo Filippov]], eesti looduskaitsja (1950–) *[[Stefan Filipović]], Montenegro laulja (1987–) *[[Andrzej Filipowicz]], poola maletaja ja malekohtunik (1938–) *[[Kornel Filipowicz]], poola kirjanik ja stsenarist (1913–1990) *[[Francesco Filippini]], itaalia maalikunstnik (1853–1895) *[[Aleksandr Filippov]], vene õigusteadlane ja ajaloolane *[[Arkadi Filippov]], Eesti vaimulik (1910–1986) *[[Janar Filippov]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Vassili Filippov]], jakuudi tehnikateadlane ja poliitik (1951–2022) *[[Janka Filistovič]], valgevene rahvuslik vastupanuvõitleja ja ajakirjanik (1914–1953) *[[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja (1982–) *[[Nathan Fillion]], kanada filminäitleja (1971–) *[[Millard Fillmore]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1800–1874) *[[François Fillon]], Prantsusmaa poliitik (1954–) *[[Robert Filmer]], inglise riigiteoreetik (1588–1653) *[[Filofei]], vene munk (15.–16. sajand) *[[Anna Filosofova]], vene filantroop ja feminist (1837–1912) *[[Albert Filozov]], vene teatri- ja filminäitleja (1937–2016) *[[Bogdan Filov]], Bulgaaria poliitik (1883–1945) *[[Valtteri Filppula]], soome jäähokimängija (1984–) ==Fin== *[[David Fincher]], Ameerika Ühendriikide muusikavideo- ja filmirežissöör (1962–) *[[Tunç Fındık]], türgi alpinist (1972–) *[[Michael Fincke]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1967–) *[[Cordelia Fine]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Reuben Fine]], USA maletaja (1914–1993) *[[Chloe Fineman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1988–) *[[Sarah Dawn Finer]], rootsi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) *[[Gianfranco Fini]], Itaalia poliitik (1952–) *[[Jens Fink-Jensen]], taani kirjanik (1956–) *[[Rudi Fink]], Saksamaa endine poksija (1958–) *[[Jacob Finkelstein]], USA poksija (1908–1987) *[[Norman Finkelstein]], Ameerika Ühendriikide politoloog (1953–) *[[James Finley]], USA kohtunik ja insener (1756–1828) *[[Pat Finn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1965–2025) *[[Christian Finnegan]], USA koomik (1973–) *[[John Finnis]], Austraalia õigusfilosoof (1940–) *[[Bashkim Fino]], Albaania poliitik (1962–2021) *[[Niels Ryberg Finsen]], taani arstiteadlane (1860–1904) ==Fio== *[[Lorenzo Fioramonti]], Itaalia poliitik (1977–) ==Fir== *[[Abu'l-Kasim Firdausi]], pärsia luuletaja (u 940 – u 1020) *[[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik (1972–) *[[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja (1999–) *[[Nikolai Firjubin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (1908–1983) *[[Roberto Firmino]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Alireza Firouzja]], iraani maletaja (2003–) *[[Maria Firsova]], Eesti pedagoog *[[Dmõtro Firtaš]], Ukraina ettevõtja (1965–) *[[Colin Firth]], Briti näitleja (1960–) *[[David Firth]], inglise ''flash''-animaator (1983–) *[[Jonathan Firth]], Briti näitleja (1967–) *[[Peter Firth]], Suurbritannia näitleja (1953–) ==Fis== *[[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja (1985–) *[[Andrea Fischer]], Saksa poliitik (1960–) *[[Archie Fisher]], šoti laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja raadioajakirjanik (1939–2025) *[[Birgit Fischer]], Saksamaa aerutaja (1962–) *[[Carl Fischer]], Narva kullassepp *[[Christian Gabriel Fischer]], saksa õpetlane (1686–1751) *[[Edmond Fischer]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1920–2021) *[[Elena Fischer]], saksa kirjanik (1987–) *[[Elmar Fischer]], Eesti kohtunik (1895–1962) *[[Heinz Fischer]] *[[Helene Fischer]], saksa laulja, tantsija ja meelelahutaja (1984–) *[[Hermann Emil Fischer]], saksa keemik *[[Jakob Benjamin Fischer]], baltisaksa loodusteadlane ja apteeker (1731–1793) *[[Jan Fischer]], Tšehhi poliitik (1951–) *[[Jenna Fischer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Johann Fischer]], saksa teoloog, Liivimaa kindralsuperintendent (1636–1705) *[[Joschka Fischer]], saksa poliitik (1948–) *[[Karl Fischer]], saksa keemik (1901–1958) *[[Krista Fischer]], eesti matemaatik *[[Mariann Fischer Boel]], Taani poliitik (1943–) *[[Nikolai Fischer]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Olfert Fischer]], Taani mereväeohvitser (1747–1829) *[[Oskar Fischer]], Saksa DV riigitegelane (1923–2020) *[[Patrick Fischer]], Šveitsi jäähokitreener ja endine mängija (1975–) *[[Robert Fischer]], USA maletaja (1943–2008) *[[Ruth Fischer]] (''Elfriede Eisler''), Austria päritolu kommunist (1895–1961) *[[Sven Fischer]], saksa laskesuusataja (1971–) *[[Dietrich Fischer-Dieskau]], saksa laulja (bariton) ja dirigent (1925–2012) *[[Eli Fischer-Jørgensen]], taani keeleteadlane (1911–2010) *[[Fish]], šoti laulja (1958–) *[[Albert Fish]], USA kurjategija (1870–1936) *[[Moysey Fishbein]], Ukraina juudi luuletaja ja tõlkija (1946–2020) *[[Laurence Fishburne]], Ameerika Ühendriikide näitleja, näitekirjanik, režissöör ja produtsent (1961–) *[[Antwone Fisher]], USA filmilavastaja ja stsenarist (1959–) *[[Carrie Fisher]], USA näitleja ja kirjanik (1956–2016) *[[Charron Fisher]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1985–) *[[Gary Fisher]], USA jalgrattakonstruktor ja jalgrattur (1950–) *[[Isla Fisher]], Austraalia filminäitleja (1976–) *[[Mark Fisher]], Briti kultuuriteoreetik (1968–2017) *[[Ronald Fisher]], inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik (1890–1962) *[[William Fisher]], Šotimaa poksija (1940–2018) *[[Giancarlo Fisichella]], itaalia võidusõitja *[[Manfred Fiskar]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Villiam Fiskar]], Eesti sõjaväelane (1890–1942) *[[Alan Fiske]], USA antropoloog *[[Ralf Fisker]], Eesti sõjaväelane (1916–1943) *[[Aleksandr Fissun]], vene arstiteadlane (1957–) ==Fit== *[[Pavel Fitin]], Nõukogude välisluure juht (1907–1971) *[[Eamon Fitzgerald]], trapistide kindralabt (1945–) *[[Ella Fitzgerald]], USA džässilaulja (1917–1996) *[[Francis Scott Key Fitzgerald]], USA kirjanik (1896–1940) *[[Garret FitzGerald]], Iirimaa poliitik (1926–2011) *[[Robert FitzRoy]], Briti meresõitja ja meteoroloog (1805–1865) *[[Enzo Fittipaldi]], Brasiilia võidusõitja (2001–) *[[Raffaele Fitto]], Itaalia poliitik (1969–) ==Fiv== *[[Alex Fiva]], Šveitsi vigursuusataja (1986–) ==Fiz== *[[Martín Fiz]], Hispaania pikamaajooksja (1963–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Fi, Biograafiad]] hxyzxcvecd28mfnqlyjziaxgcknn41w 0 661052 7168392 7019848 2026-06-06T14:28:59Z Metsavend 738 7168392 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = [[2023]] | koolitüüp = [[gümnaasium]] | direktor = [[Karmen Kisel]] (kt) | õpilaste arv = | klassikomplekte = 10 | õpetajate arv = | koolipersonal = | asukoht = [[Tallinn]], [[Mustamäe linnaosa]] | aadress = Akadeemia tee 25 | kooli ajaleht = | koduleht = https://murg.ee | deviis = | laiuskoord = 59.400001 | pikkuskoord = 24.658350 | logo = }} '''Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium''' on [[riigigümnaasium]] [[Tallinn]]as aadressil [[Akadeemia tee]] 25. See avati [[2023]]. aastal. Kooli õppetegevus toimub kahes hoones. Kolmnurkses hooneosas paiknevad õpperuumid ning neljakandilises hooneosas spordiruumid. Hooneosad on ühendatud maastikku peidetud esimese korruse abil, millest liigub üle kergliiklustee [[Tehnopol]]i ja [[Mustamäe]] trolli lõpp-peatuse vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolimaja {{!}} Mustamäe Riigigümnaasium |url=https://murg.ee/koolimaja |vaadatud=2023-09-10 |väljaanne=murg.ee}}</ref> Gümnaasiumi direktor oli alates kooli asutamisest 2026. aastani [[Raino Liblik]].<ref>[https://www.hm.ee/uudised/haridus-ja-teadusministeeriumi-riigikoolide-osakonna-juhiks-saab-raino-liblik Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna juhiks saab Raino Liblik]</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] da57wblnkc7wfz1edbn4t5mwzfqh9xg 0 666667 7168650 6871379 2026-06-07T09:30:51Z Avjoska 1538 /* Koondisekarjäär */ 7168650 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Tony Varjund | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Tony Varjund | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2007|06|21}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 57 | noorteaastad1 =2014–2017| noorteklubi1 = [[Harju JK Laagri]] | noorteaastad2 =2017–2021| noorteklubi2 = [[JK Tallinna Kalev]] | noorteaastad3 =2021| noorteklubi3 = [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2022| mänge1 =1| väravaid1 =0| klubi1 = [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad2 =2022–| mänge2 =48| väravaid2 =13| klubi2 = [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 =2022–| mänge3 =9| väravaid3 =1| klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 =| mänge4 =| väravaid4 =| klubi4 = | klubi_seisuga = 15. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2022–| koondisemänge1 =13| koondiseväravaid1 =4| koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 =| koondiseväravaid2 =| koondis2 = | koondis_seisuga = 15. detsember 2023 }} '''Tony Varjund''' (sündinud [[21. juuni]]l [[2007]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna FC Flora=== 17. augustil 2022 tegi 15-aastane Varjund debüüdi [[Tallinna FC Flora]]s kui ta vahetati [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikavõistluste]] 1/16-finaalis [[Tallinna JK Legion]]i vastu väljakule 84. minutil. Kolm minutit hiljem lõi ta ka debüütvärava.<ref name="flora">[https://soccernet.ee/artikkel/video-15-aastase-tony-varjundi-hiilgav-debuut-3-minutit-ja-varav Video | 15-aastase Tony Varjundi hiilgav debüüt – 3 minutit ja värav!] Soccernet, 17. august 2022</ref> ==Koondisekarjäär== Varjund on mänginud [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17 koondises]] 13 mängu ja löönud neli väravat. Eesti meeste koondise debütandina 2026. aasta [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]]il [[Fääri saared|Fääri saarte]] vastu mängides võiduvärava, mängu lõppskoor jäi 1:0. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 15. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |[[Tallinna FC Flora U19]] |[[II liiga 2022|2022]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2022|2022]] |[[Esiliiga]] |24||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||1 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |Esiliiga |24||12||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||12 |- !colspan="2"|Kokku !48!!13!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!48!!13 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |[[Premium liiga]] |2||0||2||1||0||0||0||0||4||1 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |7||1||2||1||0||0||0||0||9||2 |- !colspan="2"|Kokku !9!!1!!4!!2!!0!!0!!0!!0!!13!!3 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !58!!14!!4!!2!!0!!0!!0!!0!!62!!16 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|33740}} *{{EJL2|144}} *[https://www.transfermarkt.com/tony-varjund/profil/spieler/988784 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Varjund, Tony}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2007]] efdxp8iwtkdjt8jm172jfuqmvsw6ibx 7168653 7168650 2026-06-07T09:35:08Z Avjoska 1538 /* Koondisekarjäär */ 7168653 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Tony Varjund | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Tony Varjund | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2007|06|21}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 57 | noorteaastad1 =2014–2017| noorteklubi1 = [[Harju JK Laagri]] | noorteaastad2 =2017–2021| noorteklubi2 = [[JK Tallinna Kalev]] | noorteaastad3 =2021| noorteklubi3 = [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]] | aastad1 =2022| mänge1 =1| väravaid1 =0| klubi1 = [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad2 =2022–| mänge2 =48| väravaid2 =13| klubi2 = [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 =2022–| mänge3 =9| väravaid3 =1| klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 =| mänge4 =| väravaid4 =| klubi4 = | klubi_seisuga = 15. detsember 2023 | koondiseaastad1 =2022–| koondisemänge1 =13| koondiseväravaid1 =4| koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =| koondisemänge2 =| koondiseväravaid2 =| koondis2 = | koondis_seisuga = 15. detsember 2023 }} '''Tony Varjund''' (sündinud [[21. juuni]]l [[2007]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna FC Flora=== 17. augustil 2022 tegi 15-aastane Varjund debüüdi [[Tallinna FC Flora]]s kui ta vahetati [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikavõistluste]] 1/16-finaalis [[Tallinna JK Legion]]i vastu väljakule 84. minutil. Kolm minutit hiljem lõi ta ka debüütvärava.<ref name="flora">[https://soccernet.ee/artikkel/video-15-aastase-tony-varjundi-hiilgav-debuut-3-minutit-ja-varav Video | 15-aastase Tony Varjundi hiilgav debüüt – 3 minutit ja värav!] Soccernet, 17. august 2022</ref> ==Koondisekarjäär== Varjund on mänginud [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17 koondises]] 13 mängu ja löönud neli väravat. Eesti meeste koondise debütandina [[Balti turniir 2026|2026. aasta Balti turniiri]] poolfinaalis [[Fääri saared|Fääri saarte]] vastu mängides võiduvärava, mängu lõppskoor jäi 1:0. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 15. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |[[Tallinna FC Flora U19]] |[[II liiga 2022|2022]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2022|2022]] |[[Esiliiga]] |24||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||1 |- |[[Esiliiga 2023|2023]] |Esiliiga |24||12||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||12 |- !colspan="2"|Kokku !48!!13!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!48!!13 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2022|2022]] |[[Premium liiga]] |2||0||2||1||0||0||0||0||4||1 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |7||1||2||1||0||0||0||0||9||2 |- !colspan="2"|Kokku !9!!1!!4!!2!!0!!0!!0!!0!!13!!3 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !58!!14!!4!!2!!0!!0!!0!!0!!62!!16 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|33740}} *{{EJL2|144}} *[https://www.transfermarkt.com/tony-varjund/profil/spieler/988784 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Varjund, Tony}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2007]] df1j2ho9p7bqzzcoedpxfdfvo0dqgjo 0 670450 7168596 7097397 2026-06-07T05:58:02Z Taurus404 80079 7168596 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shri Hardeep Singh Puri in July 2021.jpg|pisi|Hardeep Singh Puri (2021)]] '''Hardeep Singh Puri''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1952]] [[Delhi]]s) on [[India]] poliitik, ta on aastast [[2014]] erakonna [[Bharatiya Janata Partei|Bharatiya Janata]] liige ja endine India diplomaat, kes töötab praegu [[India nafta- ja maagaasiminister|India valitsuse nafta- ja maagaasiministri]] ning elamu- ja linnaasjade ministrina. Ta on ajaloo pikima staažiga elamu- ja linnaminister. Ta on aastast [[1974]] India välisteenistuse ohvitser, kes töötas aastatel 2009–2013 India alalise esindajana [[ÜRO]] juures. Ta sündis aastal [[1952]] [[Delhi]]s. Tema isa oli riigiteenistuja ja ta õppis India internaatkoolides, kuna tema isa oli lähetatud riikidesse, kus puudusid võimalused ingliskeelseks hariduseks. Ta on New Delhi Frank Anthony avaliku kooli vilistlane. Ta omandas [[Delhi ülikool]]i Hindu Kolledžis ajaloo bakalaureusekraadi ja ajaloo magistrikraadi. Ta töötas ajaloo õppejõuna Delhis St. Stepheni kolledžis. Ta on töötanud India valitsuse kaassekretärina välisministeeriumis aastatel 1994–1997 ja 1999–2002. Ta on töötanud ka India valitsuse ühissekretärina kaitseministeeriumis aastatel 1997–1999. Ta oli India suursaadik Brasiilias. Hiljem töötas ta aastatel 2009–2013 välisministeeriumis India valitsuse (majandussuhted) sekretärina. Ta on olnud tähtsatel diplomaatilistel ametikohtadel Brasiilias, kus ta oli suursaadik, Jaapanis, Sri Lankal ja Ühendkuningriigis, kus ta oli ülemkomissari asetäitja. Aastatel 1988–1991 oli ta UNDP/UNCTADi mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste projekti koordinaator, et aidata arengumaid mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus. Ta oli ka ÜRO Julgeolekunõukogu terrorismivastase võitluse komitee esimees jaanuarist 2011 kuni veebruarini 2013 ning ÜRO Julgeolekunõukogu president 2011. aasta augustis ja taas 2012. aasta novembris. Alates 2018. aastast töötab ta India Parlamendi Ülemkoja liikmena [[Uttar Pradesh]]ist. Puri võeti valitsuskabinetti elamu- ja linnaasjade ministrina pärast seda, kui [[Venkaiah Naidu]] tõsteti 2017. aastal India asepresidendiks. 2019. aasta mais ta võistles Amritsarist BJP kandidaadina, kuid kaotas Gurjeet Singh Aujlale kongressist. 2019. aasta mais sai Purist tsiviillennunduse riigiminister (sõltumatu ametikohaga) ning kaubanduse ja tööstuse riigiminister. 2021. aasta juulis ülendati ta liidu nafta- ja maagaasiministriks ning liidu elamu- ja linnaasjade ministriks Modi teises ministeeriumis, kui kabinetis toimus kapitaalremont. Tema ministeeriumile kuulub ka au New Delhis asuva India parlamendi füüsilise ümberehituse projekti Central Vista käivitamise eest. Kuigi missioon sai opositsioonilt vastulöögi ja kommentaare, jätkus projekt 2024. aastaks kavandatud lõpuleviimisega. 2022. aasta märtsis, 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse, saadeti ta Ukraina naaberriiki, Ungarisse Budapesti, et aidata koordineerimisel. Ta oli üks neljast ministrist koosneva erisaadiku ministritest ja tõi pärast operatsiooni Ganga algatust edukalt Indiasse tagasi 6711 õpilast. {{Pooleli|aasta=2024|kuu=veebruar}} == Isiklikku == Ta on abielus [[Lakshmi Puri]]ga, neil on kaks tütart. {{JÄRJESTA:Puri, Hardeep Singh}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:India diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] ​ rzl06svj42arb7w1w1sn79deah1hrhp 0 671027 7168578 6673165 2026-06-07T04:34:25Z Kuriuss 38125 7168578 wikitext text/x-wiki '''Lorentz Löschern von Hertzfelt''' ([[1661]]–[[1729]]) oli [[Löschern von Herzfeld|Löschern von Hertzfeltide]] aadlisuguvõsast pärit [[Rootsi]] sõjaväelane (kindralmajor, 1721), kes osales [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]. Tema vappepitaaf asub [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkirikus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn. Toomkirik. Lorentz Löscher von Hertzfeld'i (1661-1729) vappepitaaf |url=https://dspace.ut.ee/items/3bce3045-887d-4632-8f4f-6b341b226497 |vaadatud=22.02.2024}}</ref> Lorentz Löschern von Hertzfelt sündis 1661. aastal Anders ja Margaretha Löscherni (sünninimega von [[Numers]]) peres.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Löscher von Hertzfelt No. 802 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/L%C3%B6schern_von_Hertzfelt_nr_802#TAB_2 |vaadatud=22.02.2024 |täpsustus=TAB 2}}</ref> 1676. aastal astus Hertzfelt [[Viiburi]] ratsarügementi ning ülendati samal aastal seersandiks. 1679. aastal ülendati ta leitnandiks. 1684. aastal oli ta kaptenleitnant [[Karjala]] ratsarügemendis, 1694. aastal sai ta seal rittmeistri ning 1701. aastal majori auastme. 1702. aastal ülendati ta ooberstleitnandiks ning kuus aastat hiljem ooberstiks. Samal aastal osales ta [[Hummuli lahing|Hummuli lahingus]]. 1709. aastal langes ta [[Perevolotšna]] all vangi ning naasis vangistusest 1722. Aasta varem oli talle antud kindralmajori auaste. 1724. aastal läks ta sõjaväest erru.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar |url=https://runeberg.org/karlxiioff/0449.html |vaadatud=22.02.2024 |täpsustus=Löschern von Hertzfelt, Lorentz}}</ref> 1725. aastast oli ta [[Virumaa]] [[Rägavere mõis]]a omanik, kui Agneta Dorothea von Knorringi pojad esimesest abielust, Otto Georg von Stackelberg ja tema vennad loovutasid mõisa oma ema teisele abikaasale kindralmajor Lorentz Löschern von Hertzfeldile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17003 Rägavere mõis (Viru-Jaagupi khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register</ref>. Lorentz Löschern von Hertzfelt suri 1729. aastal. == Abielu == Lorentz Löschern von Hertzfelt abiellus kolm korda: Anna Magdalena von Stackelbergi, Ursula Knorringi ja Agneta Dorothea von Knorringiga, kes oli esimeses abielus [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamehe]] (1687–1690) [[Nils von Stackelberg]]iga. Abielust sündis kaks last.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Löschern von Hertzfelt, Lorentz}} [[Kategooria:Rootsi kindralmajorid]] [[Kategooria:Põhjasõja Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1661]] [[Kategooria:Surnud 1729]] ro7c9r7yx6wzvj0zshzwt7zt0vrc16u 0 672509 7168470 7042184 2026-06-06T19:46:53Z ~2026-33697-28 231139 /* Kriitika */ 7168470 wikitext text/x-wiki [[Fail:Trifolium pratense 194743829.jpg|pisi|Punane ristik]] '''Taastav põllumajandus''' on loodust hoidev integreeritud põllupidamise viis, kus mulla häirimist ja keemiliste sisendite koguseid vähendades ning orgaanilisi sisendeid suurendades saavutatakse suurem hektari kasumlikkus nii rahalises kui ka ökoloogilises mõttes.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=tegevjuht |eesnimi=KERLI ATS, Eestimaa Talupidajate Keskliidu |kuupäev=2024-02-26 |pealkiri=Kuidas taastav põllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest? |url=https://pollumeheteataja.ee/uudis/2024/02/26/kuidas-taastav-pollumajandus-erineb-tavaparasest-pollumajandusest/ |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Põllumehe Teataja |keel=et}}</ref> == Eesmärgid == '''Mulla tervise parandamine''' Üheks tähtsamaks eesmärgiks on säilitada mulla tervist. Selleks võiks vähendada kündmist ja harrastada minimeeritud harimise praktikaid. Samuti vähendatakse kemikaalide jõudmist mulda, mis omakorda suurendab [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] arvukust mullas ja looduslikku mitmekesisust. Mineraalväetised asendatakse orgaaniliste väetistega.<ref name=":1" /> '''Huumusbilansi suurendamine''' Orgaaniliste väetistega saab suurendada mulla huumuse sisaldust ja õiget külvikorda kasutades on võimalik [[huumusbilanss]] hoida neutraalsena või isegi positiivsena. Võimalikult palju võiks vältida [[mustkesa]]. Elustaimestik põllul aitab siduda lämmastikku ning ka teisi toitaineid, mis mõjuvad järgnevatele taimedele soodsalt.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cusworth |eesnimi=George |perekonnanimi2=Garnett |eesnimi2=Tara |kuupäev=2023-06-21 |pealkiri=What is regenerative agriculture? |url=https://www.tabledebates.org/building-blocks/what-is-regenerative-agriculture |doi=10.56661/2d7b8d1c.}}</ref> '''Puhtam keskkond''' Peamine eelis seisneb loodusega koostöös. Kui mulla bioloogiline osakaal suureneb, on taimedel võimalik mullast rohkem toitaineid ammutada. See vähendab väetiste vajadust.<ref name=":0" /> Mulla bioloogilise osakaalu suurendamine tõstab järk-järgult mulla süsinikusisaldust, sidudes õhust süsihappegaasi. Süsiniku sidumine mulda aitab oluliselt kaasa ka kliimasoojenemise vastu.<ref name=":0" /> Suurem süsinikusisaldus parandab mulla mikrobioloogilist elurikkust ning taimedele toitainete kättesaadavust ja omastamist.<ref name=":0" /> == Kasutamispraktikad == '''[[Minimeeritud harimine]] või [[otsekülv]]''' Mulla kündmise või harimise käigus struktuur halveneb, mis soodustab erosiooni.<ref name=":2" /> '''Aastaringne taimkate põllul''' Hoides põldu pideva taimkatte all paraneb mulla tervis. Peale põhikultuuri koristust külvatakse [[vahekultuur]], mis kaitseb erosiooni eest, takistab toitainete leostumist ja vähendab vee aurumist.<ref name=":2" /> '''Kultuuride mitmekesistamine''' [[Ainukultuur|Monokultuuride]] kasvatamine kurnab mulda ja laseb kahjuritel, taimhaigustel ning umbrohtudel vohada. [[Külviplaan]]<nowiki/>is kultuure mitmekesistamine aitab vähendada umbrohtumist, taimhaiguseid ja kahjureid. Õhust lämmastiku siduvad [[Liblikõielised|liblikõelised]] langetavad mineraalväetiste vajadust.<ref name=":2" /> '''Täppis orgaaniline- ja mineraalväetamine''' Aitab vähendada väetise koguseid, kasutades mullasensoreid ja saagikaarte, mis annavad täpsema ülevaate toitainete vajadusest.<ref name=":2" /> '''Loomapidamise sidumine taimekasvatusega''' Aitab kaasa põldude väetamisele ja suurendada huumusvaru, kasutades loomapidamises tekkinud sõnnikut.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=What is regenerative agriculture? {{!}} Syngenta Group |url=https://www.syngentagroup.com/regenerative-agriculture |vaadatud=2024-03-26 |väljaanne=www.syngentagroup.com |keel=en}}</ref> == Kriitika == Taastav põllumajandus ei ole pelgalt üks valikuvõimalus teiste seast, vaid fundamentaalne vajadus mulla kui elava organismi säilitamiseks. Kriitika, mis käsitleb üleminekut vaid majandusliku riskina, eirab fakti, et ilma mulla orgaanilise aineta (mis peaks olema vähemalt 3–6%) kaob mulla bioloogiline aktiivsus ja võime toitu kasvatada. Põllumehe otsus taastavate meetodite kasuks on investeering pikaajalisse elujõulisusse: elus ja rikas muld hoiab vett, seob süsinikku ning tagab toidujulgeoleku. Seetõttu ei tule taastavat põllumajandust vaadata läbi lühiajalise tasuvuse, vaid kui ainukest viisi hoida planeedi muld elavana tulevastele põlvedele. == Viited == [[Kategooria:Mahepõllumajandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] 2ufy5d5d87hbsl6nf69f7gdout5xa2n 7168483 7168470 2026-06-06T20:09:26Z ~2026-33697-28 231139 /* Kriitika */ 7168483 wikitext text/x-wiki [[Fail:Trifolium pratense 194743829.jpg|pisi|Punane ristik]] '''Taastav põllumajandus''' on loodust hoidev integreeritud põllupidamise viis, kus mulla häirimist ja keemiliste sisendite koguseid vähendades ning orgaanilisi sisendeid suurendades saavutatakse suurem hektari kasumlikkus nii rahalises kui ka ökoloogilises mõttes.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=tegevjuht |eesnimi=KERLI ATS, Eestimaa Talupidajate Keskliidu |kuupäev=2024-02-26 |pealkiri=Kuidas taastav põllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest? |url=https://pollumeheteataja.ee/uudis/2024/02/26/kuidas-taastav-pollumajandus-erineb-tavaparasest-pollumajandusest/ |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Põllumehe Teataja |keel=et}}</ref> == Eesmärgid == '''Mulla tervise parandamine''' Üheks tähtsamaks eesmärgiks on säilitada mulla tervist. Selleks võiks vähendada kündmist ja harrastada minimeeritud harimise praktikaid. Samuti vähendatakse kemikaalide jõudmist mulda, mis omakorda suurendab [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] arvukust mullas ja looduslikku mitmekesisust. Mineraalväetised asendatakse orgaaniliste väetistega.<ref name=":1" /> '''Huumusbilansi suurendamine''' Orgaaniliste väetistega saab suurendada mulla huumuse sisaldust ja õiget külvikorda kasutades on võimalik [[huumusbilanss]] hoida neutraalsena või isegi positiivsena. Võimalikult palju võiks vältida [[mustkesa]]. Elustaimestik põllul aitab siduda lämmastikku ning ka teisi toitaineid, mis mõjuvad järgnevatele taimedele soodsalt.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cusworth |eesnimi=George |perekonnanimi2=Garnett |eesnimi2=Tara |kuupäev=2023-06-21 |pealkiri=What is regenerative agriculture? |url=https://www.tabledebates.org/building-blocks/what-is-regenerative-agriculture |doi=10.56661/2d7b8d1c.}}</ref> '''Puhtam keskkond''' Peamine eelis seisneb loodusega koostöös. Kui mulla bioloogiline osakaal suureneb, on taimedel võimalik mullast rohkem toitaineid ammutada. See vähendab väetiste vajadust.<ref name=":0" /> Mulla bioloogilise osakaalu suurendamine tõstab järk-järgult mulla süsinikusisaldust, sidudes õhust süsihappegaasi. Süsiniku sidumine mulda aitab oluliselt kaasa ka kliimasoojenemise vastu.<ref name=":0" /> Suurem süsinikusisaldus parandab mulla mikrobioloogilist elurikkust ning taimedele toitainete kättesaadavust ja omastamist.<ref name=":0" /> == Kasutamispraktikad == '''[[Minimeeritud harimine]] või [[otsekülv]]''' Mulla kündmise või harimise käigus struktuur halveneb, mis soodustab erosiooni.<ref name=":2" /> '''Aastaringne taimkate põllul''' Hoides põldu pideva taimkatte all paraneb mulla tervis. Peale põhikultuuri koristust külvatakse [[vahekultuur]], mis kaitseb erosiooni eest, takistab toitainete leostumist ja vähendab vee aurumist.<ref name=":2" /> '''Kultuuride mitmekesistamine''' [[Ainukultuur|Monokultuuride]] kasvatamine kurnab mulda ja laseb kahjuritel, taimhaigustel ning umbrohtudel vohada. [[Külviplaan]]<nowiki/>is kultuure mitmekesistamine aitab vähendada umbrohtumist, taimhaiguseid ja kahjureid. Õhust lämmastiku siduvad [[Liblikõielised|liblikõelised]] langetavad mineraalväetiste vajadust.<ref name=":2" /> '''Täppis orgaaniline- ja mineraalväetamine''' Aitab vähendada väetise koguseid, kasutades mullasensoreid ja saagikaarte, mis annavad täpsema ülevaate toitainete vajadusest.<ref name=":2" /> '''Loomapidamise sidumine taimekasvatusega''' Aitab kaasa põldude väetamisele ja suurendada huumusvaru, kasutades loomapidamises tekkinud sõnnikut.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=What is regenerative agriculture? {{!}} Syngenta Group |url=https://www.syngentagroup.com/regenerative-agriculture |vaadatud=2024-03-26 |väljaanne=www.syngentagroup.com |keel=en}}</ref> == Kriitika == Taastav põllumajandus ei ole pelgalt üks valikuvõimalus teiste seast, vaid fundamentaalne vajadus mulla kui elava organismi säilitamiseks. Kriitika, mis käsitleb üleminekut vaid majandusliku riskina, eirab fakti, et ilma mulla orgaanilise aineta (mis peaks olema minimaalselt 3–4% SOM<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2003-03-01 |pealkiri=Is there a critical level of organic matter in the agricultural soils of temperate regions: a review |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0167198702001393 |ajakiri=Soil and Tillage Research |keel=en-US |aastakäik=70 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–18 |doi=10.1016/S0167-1987(02)00139-3 |issn=0167-1987}}</ref>) kaob mulla bioloogiline aktiivsus ja võime toitu kasvatada<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oldfield |eesnimi=Emily E. |perekonnanimi2=Bradford |eesnimi2=Mark A. |perekonnanimi3=Wood |eesnimi3=Stephen A. |kuupäev=2019-01-15 |pealkiri=Global meta-analysis of the relationship between soil organic matter and crop yields |url=https://soil.copernicus.org/articles/5/15/2019/ |ajakiri=SOIL |keel=English |aastakäik=5 |üksiknumber=1 |lehekülg=15–32 |doi=10.5194/soil-5-15-2019 |issn=2199-3971}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oldfield |eesnimi=Emily E. |perekonnanimi2=Wood |eesnimi2=Stephen A. |perekonnanimi3=Bradford |eesnimi3=Mark A. |kuupäev=2020-06 |pealkiri=Direct evidence using a controlled greenhouse study for threshold effects of soil organic matter on crop growth |url=https://esajournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/eap.2073 |ajakiri=Ecological Applications |keel=en |aastakäik=30 |üksiknumber=4 |doi=10.1002/eap.2073 |issn=1051-0761}}</ref>. Põllumehe otsus taastavate meetodite kasuks on investeering pikaajalisse elujõulisusse: elus ja rikas muld hoiab vett, seob süsinikku ning tagab toidujulgeoleku. Seetõttu ei tule taastavat põllumajandust vaadata läbi lühiajalise tasuvuse, vaid kui ainukest viisi hoida planeedi muld elavana tulevastele põlvedele. == Viited == [[Kategooria:Mahepõllumajandus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] 9wegf4eljh0y41m29k71omd1bk0xcyv 0 672774 7168489 7123094 2026-06-06T20:13:50Z Evlper 104506 /* Taasavastamine */ 7168489 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}}{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} '''Uri kuninglik mäng''' on kahe mängijaga [[lauamäng]], mida hakati mängima juba iidses [[Mesopotaamia]]s kolmanda aastatuhande alguses eKr. Mäng oli populaarne kogu [[Lähis-Ida]]s eri ühiskonnakihtide inimeste seas ning mängulaudu on leitud Mesopotaamiast nii kaugel asuvatest kohtadest nagu [[Kreeta]] ja [[Sri Lanka]]. Üks Briti Muuseumi valduses olev tahvel on dateeritud umbes 2600–2400 eKr, nii et tegu on ühe maailma vanima mängulauaga. Kuninglikku Uri mängu võrreldakse mõnikord kahekümne ruudu mänguga - teise iidse mänguga, millega see väga sarnaneb. Mängu populaarsuse haripunktis omandas see vaimse tähtsuse ning usuti, et mängus toimuvad sündmused peegeldavad mängija tulevikku ja edastavad sõnumeid jumalustelt või muudelt üleloomulikelt olenditelt. Uri mäng oli populaarne kuni hilise antiikajani, mil selle mängimine lõpetati; võib-olla arenes see mõneks teiseks lauamänguks või tõrjus selle välja. Lõpuks unustati mäng kõikjal, välja arvatud India linna [[Cochin|Kochi]] juudi elanikkonna seas, kes jätkasid selle versiooni "Asha" mängimist kuni 1950. aastateni, mil nad hakkasid [[Iisrael]]i emigreeruma. Uri mäng sai nime selle järgi, et mängu avastas inglise arheoloog Leonard Woolley oma väljakaevamistel Uri kuninglikul kalmistul aastatel 1922–1934. Pärast seda on mängu koopiaid leidnud ka teised Lähis-Ida arheoloogid. Teisel sajandil eKr mängitud Uri mängu reeglite osaline kirjeldus [[Kiilkiri|kiilkirjas]] on säilinud [[Babüloonia]] savitahvlil, mille on kirjutanud kirjatundja Itti-Marduk-balāṭu. Selle tahvli ja mängulaua kujunduse alusel rekonstrueeris Briti Muuseumi kuraator Irving Finkel mängu põhireeglid. Mängu eesmärk on joosta mängulaud ja kõik oma mängunupud vastase ees maha kanda. Nagu tänapäevane backgammon, ühendab mäng nii strateegia kui ka õnne elemente. == Ajalugu == [[Fail:Bm-royalgame.jpg|pisi| Graffito versioon mängust [[Sargon II]] paleest (Briti Muuseum Londonis) ]] [[Fail:Game_Box_for_Playing_Senet_and_Twenty_Squares_MET_DP116121.jpg|pisi| Mängukarp seneti ja Twenty Squares mängimiseks, 1635–1458 eKr]] Uri mäng oli populaarne kogu Lähis-Idas ning selle jaoks on lauad leitud [[Iraak]], [[Iraan]], [[Süüria]], [[Egiptus]], [[Liibanon]], [[Sri Lanka]], [[Küpros]] ja Kreetalt.<ref name="de Voogt">{{Cite journal|last=Alex de Voogt|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0305440312004955|title=Cultural Transmission in the Ancient Near East: Twenty Squares and Fifty-Eight holes|journal=Journal of Archaeological Science|volume=40|issue=4|pages=1715–1730|date=April 2014|last2=Anne-Elizabeth Dunn-Vaturi|last3=Jelmer W. Eerkens}}</ref> Tutanhamoni hauakambrist leiti neli mängulauda, mis olid väga sarnased Uri kuningliku mänguga. Nendel laudadel olid kaasas väikesed karbid täringute ja mängunuppude hoidmiseks ning paljudel olid tagaküljel senet-lauad, nii et sama lauaga sai mängida mõlemat mängu ja see tuli lihtsalt ümber pöörata.<ref name=":2">{{Cite book|last=Botermans|first=Jack|date=2008|title=The book of games : strategy, tactics & history|publisher=Sterling|location=New York|isbn=9781402742217|pages=[https://archive.org/details/bookofgamesstrat0000bote_r1h7]|url=https://archive.org/details/bookofgamesstrat0000bote/page/712|others=Fankbonner, Edgar Loy|oclc=86069181}}</ref> Mäng oli populaarne kõigi ühiskonnaklasside seas. Sargon II (721–705 eKr) Khorsabadi linnas asuva palee inimpeaga tiivulise härjavärava vahikonsoolilt avastati mängu graffito versioon, mis oli nikerdatud terava esemega, võib-olla pistodaga. Uri mäng omandas lõpuks ebauskliku tähenduse ning Itti-Marduk-balāṭu tahvelarvuti pakkus mängijate tuleviku kohta ebamääraseid ennustusi, kui nad teatud aladele maandusid, näiteks "Leidsid sõbra", "Saad võimsaks nagu lõvi" või "Jood head õlut". Inimesed nägid seoseid mängija edu vahel mängus ja nende päriselus edu vahel. Pealtnäha juhuslikke sündmusi, nagu kindlale väljakule maandumine, tõlgendati sõnumitena jumalustelt, surnud esivanemate kummitustelt või inimese enda hingest. 2013. aastal läbi viidud uuring, mis hõlmas peaaegu sadat hästi dateeritud mängulauda Lähis-Idas, näitas olulisi muutusi mängulaua ruutude paigutuses 1200 aasta jooksul. See viitab sellele, et mängureeglid ja mänguviis polnud staatilised, vaid muutusid aja jooksul. Lisaks näitas uuring, et mäng levis Mesopotaamiast Levantini umbes 1800 eKr, Levantist Egiptusesse umbes 1600 eKr, kus see võttis kasutusele väikesed uuendused lauakujunduses (täiendavad ruudud), ning Egiptusest või Levantist Küprosele ja Nuubiasse. Ilmnes ka mitmeid ilmselt ebaõnnestunud uuendusi tahvlikujunduses (st arheoloogiaallikast on teada vaid üks näide konkreetsest tahvlikavandist). On ebaselge, mis viis Uri mängu lõpliku allakäiguni hilisantiigi ajal. Üks teooria väidab, et see arenes välja backgammoniks; samas kui teine leiab, et backgammoni varased vormid varjutasid Uri mängu populaarsuse, pannes mängijad lõpuks unustama vanema mängu. Mingil hetkel, enne kui mäng Lähis-Idas populaarsusest langes, tutvustas seda ilmselt India linna Kochi juudi kaupmeeste rühm. Kochi juudi kogukonna liikmed mängisid endiselt äratuntavat Uri mängu, mida nad nimetasid Aashaks, kuni nad pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] 1950. aastatel Iisraeli emigreerusid.<ref name=":3">{{Cite book|last=Donovan|first=Tristan|year=2017|title=It's all a game : the history of board games from Monopoly to Settlers of Catan|url=https://archive.org/details/itsallgamehistor00unse|publisher=Thomas Dunne Books|location=New York|isbn=9781250082725|pages=[https://archive.org/details/itsallgamehistor00unse/page/13 13]–16|edition=First|oclc=960239246}}</ref> Mängu Kochi versioonis oli kakskümmend ruutu, nagu ka algse Mesopotaamia versioonis, kuid igal mängijal oli pigem kaksteist nuppu kui seitse ning kahekümne ruudu paigutus oli veidi erinev. == Taasavastamine == Briti arheoloog Leonard Woolley avastas Uri kuningliku kalmistu kaevamise käigus aastatel 1922–1934 viis Uri mängu mängulauda. Kuna mäng avastati esmakordselt Uri kuninglikult kalmistult, sai see tuntuks "Uri kuningliku mänguna", kuid hiljem avastasid arheoloogid mängu teisi koopiaid teistest Lähis-Ida paikadest. Woolley avastatud lauad pärinevad umbes 2600–2400 eKr. Kõik viis tahvlit olid sama tüüpi, kuid erinevast materjalist ja erinevate kaunistustega. Woolley reprodutseeris oma raamatus "The First Phases" aastast 1949 kahe sellise tahvli kujutised. Üks neist on suhteliselt lihtne komplekt, mille taust koosneb puiduga kaetud [[bituumen]]iga kaetud siniste või punaste keskpunktidega ketastest. Teine on keerukam, täielikult kaetud karbiplaatidega, inkrusteeritud punase [[lubjakivi]] ja ''[[lapis lazuli]]''ga. Teistele mängulaudadele on sageli graveeritud loomade kujutised. == Mängi == === Rekonstrueerimine === Kui Uri mäng esimest korda avastati, ei teadnud keegi, kuidas seda mängiti. Seejärel, 1980. aastate alguses, tõlkis Briti Muuseumi kuraator Irving Finkel savitahvli, mille oli kirjutanud umbes 177 eKr Babüloonia kirjatundja Itti-Marduk-balāṭu, kes kirjeldas, kuidas mängu omal ajal mängiti. Juhend põhines teise kirjatundja, Iddin-Bēli varasemal reeglite kirjeldusel. Tahvel on kirjutatud Babüloonia tsivilisatsiooni langusajal, kaua pärast Uri mängu esimest korda mängimist. Savitahvel avastati 1880. aastal Babüloni varemetest ja müüdi Briti Muuseumile. Finkel kasutas ka fotosid teisest tahvlist, mis kirjeldas reegleid ja kuulus krahv Aymar de Liedekerke-Beauforti isiklikku kogusse, kuid hävis [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal. === Põhireeglid === Uri mäng on võidusõidumäng ning tõenäoliselt on see tänapäeval mängitavate ja ka backgammoni laudade perekonna esivanem. Uri mängu mängitakse kahe seitsme tükist koosneva komplektiga, mis sarnaneb [[kabe]] või kabemängude komplektidega. Üks komplekt on valge, millel on viis musta täppi, ja teine komplekt on must, millel on viis valget täppi. Mängulaud koosneb kahest ristkülikukujulisest kastikomplektist, millest ühes on kolm rida neljast kastist ning teises on kolm rida kahest kastist, mis on ühendatud kahest kastist koosneva "kitsa sillaga". Mäng hõlmab nii õnne kui ka strateegia elemente. Liikumised määratakse neljapoolsete tetraeedrikujuliste täringutega. Iga täringu neljast nurgast kaks on märgistatud ja ülejäänud kaks mitte, mis annab mõlemale täringule võrdse võimaluse maanduda märgistatud või märgistamata nurgaga ülespoole. Märgitud otste arv ülespoole pärast täringuviskamist näitab, mitu tühikut võib mängija selle käigu jooksul liikuda. Üks mäng võib kesta kuni pool tundi ja olla väga intensiivne. Mängud on sageli ettearvamatud ja lõpus tihedad. Mängu eesmärk on, et mängija liigutaks kõik seitse oma nuppu mööda rada (mille kaks pakutud versiooni on näidatud paremal) ja laualt välja enne vastast. Kõigil säilinud mängulaudadel on laua kaks külge alati üksteisega identsed, mis viitab sellele, et laua üks külg kuulub ühele mängijale ja vastaskülg teisele mängijale. Kui nupp on ühel mängija enda väljakul, on see tabamise eest kaitstud. Kui see on ühel kaheksast laua keskel olevast ruudust, võivad vastase nupud selle tabada, maandudes samale alale, saates nupu laualt tagasi, nii et see peab rada uuesti alustama. See tähendab, et seal on kuus "turvalist" ja kaheksa "lahinguvälja". Ühel ruudul ei saa korraga olla rohkem kui üks nupp, nii et liiga palju nuppe korraga laual võib mängija liikuvust takistada. Kui mängija veeretab täringut ja saab numbrit, võib ta valida, kas liigutada laual olevaid oma nuppe või lisada uue nupu, kui tal on veel nuppe, mis pole mängulaual. Mängijalt ei nõuta iga kord tüki liigutamist, kui tal selleks võimalus avaneb. Sellegipoolest peaksid mängijad võimalusel nuppu liigutama, isegi kui see toob kaasa ebasoodsa tulemuse. Kõigil allesjäänud mängulaudadel on keskel värviline rosett. Finkeli rekonstruktsiooni kohaselt, kui tükk asub rosetiga ruudul, on see kaitstud püüdmise eest. Finkel märgib ka, et kui tükk maandub ükskõik millisel kolmest rosetist, saab mängija täiendava viske. === Hasartmängud === Arheoloogilisel väljakaevamisel leiti ühe Uri mängukomplekti lähedalt kakskümmend üks valget palli. Arvatakse, et neid palle kasutati tõenäoliselt panuste tegemiseks. Itti-Marduk-balāṭu tahvelarvuti järgi peab mängija alati, kui ta möödub mõnest rosetiga märgistatud kastist, panema poti märgi. Kui mängija maandub rosetile, võib ta pangast võtta märgi.<ref name=":4">{{Cite book|last=Becker|first=Andrea|date=2007|title=Ancient Board Games in Perspective: Papers from the 1990 British Museum Colloquium, with Additional Contributions|url=https://archive.org/details/ancientboardgame0000unse|publisher=British Museum Press|location=London, England|isbn=9780714111537|pages=[https://archive.org/details/ancientboardgame0000unse/page/16 16]|editor-last=Finkel|editor-first=Irving|editor-link=Irving Finkel|chapter=The Royal Game of Ur|oclc=150371733}}</ref> == Kahekümne mäng == "Kakskümmend" või "Kakskümmend ruutu" mäng on veel üks iidne lauamäng, mis sarnaneb Kuningamänguga Ur. Egiptuse mängulaudadele on sageli joonistatud laud selle mängu jaoks, mis on tuntud ka seneti mängu vastaspoolel. Selle päritolu ulatub umbkaudu aega vahemikus 1500 eKr kuni 300 eKr ja seda on teadaolevalt mängitud piirkonnas, mis hõlmab Babüloni, Mesopotaamiat, Pärsiat ja ka Egiptust. Laud koosneb kahest erinevast osast; ühest kvadrandist, mis koosneb 3 × 4 ruudust, nagu Uri mängus, ja reast, mis koosneb 8 ruudust või "käest", mis ulatub välja kvadrandi keskpunktist. Sellel on viis rosetti. Reeglid pole täpselt teada, kuid tundub tõenäoline, et mängijad asetavad oma 5 mängunuppu käele ja üritavad neid kvadrandi külgedelt maha võtta, võib-olla vaidlustades käe, lüües vastaste nuppe.<ref name="Parlett">Parlett (2018), pp. 65–66.</ref> == Viited == {{Viited|25em}} == Lisalugemist == * Botermans, Jack (1988). ''Le Monde des jeux.'' Pariis: Le Chêne.{{ISBN|978-2851085122|}}[[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-2851085122|978-2851085122]] . * Crist, Walter, Anne-Elizabeth Dunn-Vaturi ja Alex de Voogt (2016). [https://archive.org/details/AncientEgyptiansAtPlayBoardGamesAcrossBordersBloomsburyUkBloomsburyAcademicWalte/mode/2up?q=+ur+ ''Muistsed egiptlased mängus: lauamängud üle piiri.''] Ühendkuningriik: Bloomsbury. * Finkel, Irving (2007), väljaandes ''Ancient Board Games in Perspective'', toim. Irving Finkel. London: British Museum Press, lk.&nbsp;16–32. * Finkel, Irving (1991). [https://reglesdejeux.github.io/regles-jeu-royal-ur/index.html ''La tablette des régles du jeu royal d'Ur''] . Jouer dans l'Antiquité, Catalog de l'Exposition. Marseille: Musée d'Archéologie Méditerranéenne. * Finkel, Irving (2005) [1995]. ''Mängud: avastage ja mängige viit kuulsat iidset mängu''. London: British Museum Press.{{ISBN|978-0714131122|}}[[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-0714131122|978-0714131122]] * Lhôte, Jean-Marie (1993). ''Histoire des jeux de société.'' Pariis: Flammarion.{{ISBN|978-2080109293|}}[[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-2080109293|978-2080109293]] . * Parlett, David (2018) [1999]. VT: Kaja.{{ISBN|978-1-62654-881-7}}[[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-1-62654-881-7|978-1-62654-881-7]] == Välislingid == {{Commonsi kategooria|Royal Game of Ur}} * [https://www.youtube.com/watch?v=wHjznvH54Cw Maailma vanima reegliraamatu dešifreerimine – Irving Finkel – Briti muuseum] * [https://www.youtube.com/watch?v=WZskjLq040I Tom Scott vs Irving Finkel: Uri kuninglik mäng – Briti muuseum] * [https://gouzigouza.com/ur Mängige kuninglikku Uri mängu GouziGouzas] [[Kategooria:Sumer]] qltwuj0s7tpokko9chbqxxwmpf7hhhe 0 677899 7168525 7082413 2026-06-06T21:39:38Z Neptuunium 58653 7168525 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonian Division insignia.png|pisi|Diviisi embleem]] '''[[Diviis]]''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] suurim maismaa struktuuriüksus. See vastutab sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise eest kogu [[Eesti]] territooriumil, kaasates nii Eesti kui ka liitlasriikide üksusi. Diviis on allutatud [[NATO Kirdekorpus]]ele ja mängib olulist rolli maakaitseringkondade, brigaadide ja liitlaste ühendamisel. == Ajalugu == Diviis on Esimese maailmasõja ajal 19. detsembril 1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja Vabadussõja ajal 21. novembril 1918 loodud 1. diviisi õigusjärglane. === Diviisi taasasutamine === Eesti otsustas diviisi taasloomise 2022. aastal Madridi tippkohtumise järgselt ja tulenevalt halvenenud julgeoleku olukorrast. Valitsus otsustas diviisi loomise 8. detsembril 2022. Diviisi staap osales 2023-2024  Ameerika Ühendriikide maaväe Warfighter programmis. == Sümboolika == Diviisi moto on "TempEST – Võiduks valmis!". TempEST oli diviisi kutsung USA maaväe hindamisõppuste seeria Warfighter õppusel ning diviis on kutsungit kasutanud sellest alates tänaseni. == Koosseis == Diviisi kuuluvad järgmised üksused: * [[1. jalaväebrigaad]] * [[2. jalaväebrigaad]] * [[Logistikapataljon]] * [[Staabi- ja sidepataljon]] * [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]] * [[Luurepataljon]]<ref name=":0" /> === Juhtkond === Diviis esimene komandör oli kindralmajor [[Veiko-Vello Palm]], kes juhtis seda 30. märtsini 2024. Vahemikus 30.03.2024–31.07.2024 täitis diviisi ülema kohuseid kolonel [[Mait Müürisepp]]. 1. augustist 2024 on diviisi juht kindralmajor [[Indrek Sirel]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Kaitseväe diviisi asus juhtima kindralmajor Indrek Sirel |url=https://www.err.ee/1609412842/kaitsevae-diviisi-asus-juhtima-kindralmajor-indrek-sirel |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ühendkuningriigi Eestis paiknev operatsiooni CABRIT staap on lõimitud Eesti diviisi staabiga ja operatsiooni CABRIT ülem (ÜK brigaadikindrali auastmes) on samaaegselt diviisi ülema asetäitja. Ühendkuningriigi erinevate lahingufunktsioonide staabiohvitserid tegutsevad tihedas koostöös Eesti kolleegidega, keskendudes eelkõige Eesti diviisi süvavõitlusvõime arendamisele. Kaitseväe diviisi staabi koosseisu kuuluvad ka Prantsusmaa ohvitserid ja allohvitserid (missioon Lynx), Taani ohvitser ning operatsiooni CABRIT staabis on ka Islandi esindaja. Taasloodud diviisi esimene diviisiveebel oli kuni 8. augustini 2025 staabiveebel Andreas Rebane ja alates 08.08.2025 on diviisiveebliks staabiveebel Helari Pilve. == Sümboolika == Diviisi moto on "TempEST – Võiduks valmis!". TempEST oli diviisi kutsung USA maaväe hindamisõppuste seeria Warfighter õppusel ning diviis on kutsungit kasutanud sellest alates tänaseni. == Vaata ka == * [[Eesti kaitsevägi]] * [[Eesti kaitseväe juhataja]] * [[NATO Kirdekorpus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise Valitsus otsustas diviisi loomise.] valitsus.ee, 8. detsember 2022. * [https://www.err.ee/1609210082/palm-diviis-lubab-eestil-vaenlast-runnata-sadade-kilomeetrite-kauguselt Palm: diviis lubab Eestil vaenlast rünnata sadade kilomeetrite kauguselt.] err.ee, 2. jaanuar 2024. [[Kategooria:Eesti maavägi]] 4pxmo80ewhv43j54ex9s1flyt78iqfs 7168526 7168525 2026-06-06T21:39:55Z Neptuunium 58653 7168526 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonian Division insignia.png|pisi|Diviisi embleem]] '''[[Diviis]]''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] suurim maismaa struktuuriüksus. See vastutab sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise eest kogu [[Eesti]] territooriumil, kaasates nii Eesti kui ka liitlasriikide üksusi. Diviis on allutatud [[NATO Kirdekorpus]]ele ja mängib olulist rolli maakaitseringkondade, brigaadide ja liitlaste ühendamisel. == Ajalugu == Diviis on Esimese maailmasõja ajal 19. detsembril 1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja Vabadussõja ajal 21. novembril 1918 loodud 1. diviisi õigusjärglane. === Diviisi taasasutamine === Eesti otsustas diviisi taasloomise 2022. aastal Madridi tippkohtumise järgselt ja tulenevalt halvenenud julgeoleku olukorrast. Valitsus otsustas diviisi loomise 8. detsembril 2022. Diviisi staap osales 2023-2024  Ameerika Ühendriikide maaväe Warfighter programmis. == Sümboolika == Diviisi moto on "TempEST – Võiduks valmis!". TempEST oli diviisi kutsung USA maaväe hindamisõppuste seeria Warfighter õppusel ning diviis on kutsungit kasutanud sellest alates tänaseni. == Koosseis == Diviisi kuuluvad järgmised üksused: * [[1. jalaväebrigaad]] * [[2. jalaväebrigaad]] * [[Logistikapataljon]] * [[Staabi- ja sidepataljon]] * [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]] * [[Luurepataljon]] === Juhtkond === Diviis esimene komandör oli kindralmajor [[Veiko-Vello Palm]], kes juhtis seda 30. märtsini 2024. Vahemikus 30.03.2024–31.07.2024 täitis diviisi ülema kohuseid kolonel [[Mait Müürisepp]]. 1. augustist 2024 on diviisi juht kindralmajor [[Indrek Sirel]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Kaitseväe diviisi asus juhtima kindralmajor Indrek Sirel |url=https://www.err.ee/1609412842/kaitsevae-diviisi-asus-juhtima-kindralmajor-indrek-sirel |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ühendkuningriigi Eestis paiknev operatsiooni CABRIT staap on lõimitud Eesti diviisi staabiga ja operatsiooni CABRIT ülem (ÜK brigaadikindrali auastmes) on samaaegselt diviisi ülema asetäitja. Ühendkuningriigi erinevate lahingufunktsioonide staabiohvitserid tegutsevad tihedas koostöös Eesti kolleegidega, keskendudes eelkõige Eesti diviisi süvavõitlusvõime arendamisele. Kaitseväe diviisi staabi koosseisu kuuluvad ka Prantsusmaa ohvitserid ja allohvitserid (missioon Lynx), Taani ohvitser ning operatsiooni CABRIT staabis on ka Islandi esindaja. Taasloodud diviisi esimene diviisiveebel oli kuni 8. augustini 2025 staabiveebel Andreas Rebane ja alates 08.08.2025 on diviisiveebliks staabiveebel Helari Pilve. == Sümboolika == Diviisi moto on "TempEST – Võiduks valmis!". TempEST oli diviisi kutsung USA maaväe hindamisõppuste seeria Warfighter õppusel ning diviis on kutsungit kasutanud sellest alates tänaseni. == Vaata ka == * [[Eesti kaitsevägi]] * [[Eesti kaitseväe juhataja]] * [[NATO Kirdekorpus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise Valitsus otsustas diviisi loomise.] valitsus.ee, 8. detsember 2022. * [https://www.err.ee/1609210082/palm-diviis-lubab-eestil-vaenlast-runnata-sadade-kilomeetrite-kauguselt Palm: diviis lubab Eestil vaenlast rünnata sadade kilomeetrite kauguselt.] err.ee, 2. jaanuar 2024. [[Kategooria:Eesti maavägi]] s8w3wsjrc0mrgeoyw4crvsh4ukgb4pp 7168527 7168526 2026-06-06T21:40:19Z Neptuunium 58653 7168527 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonian Division insignia.png|pisi|Diviisi embleem]] '''[[Diviis]]''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] suurim maismaa struktuuriüksus. See vastutab sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise eest kogu [[Eesti]] territooriumil, kaasates nii Eesti kui ka liitlasriikide üksusi. Diviis on allutatud [[NATO Kirdekorpus]]ele ja mängib olulist rolli maakaitseringkondade, brigaadide ja liitlaste ühendamisel. == Ajalugu == Diviis on Esimese maailmasõja ajal 19. detsembril 1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja Vabadussõja ajal 21. novembril 1918 loodud 1. diviisi õigusjärglane. === Diviisi taasasutamine === Eesti otsustas diviisi taasloomise 2022. aastal Madridi tippkohtumise järgselt ja tulenevalt halvenenud julgeoleku olukorrast. Valitsus otsustas diviisi loomise 8. detsembril 2022. Diviisi staap osales 2023-2024  Ameerika Ühendriikide maaväe Warfighter programmis. == Koosseis == Diviisi kuuluvad järgmised üksused: * [[1. jalaväebrigaad]] * [[2. jalaväebrigaad]] * [[Logistikapataljon]] * [[Staabi- ja sidepataljon]] * [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]] * [[Luurepataljon]] === Juhtkond === Diviis esimene komandör oli kindralmajor [[Veiko-Vello Palm]], kes juhtis seda 30. märtsini 2024. Vahemikus 30.03.2024–31.07.2024 täitis diviisi ülema kohuseid kolonel [[Mait Müürisepp]]. 1. augustist 2024 on diviisi juht kindralmajor [[Indrek Sirel]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Kaitseväe diviisi asus juhtima kindralmajor Indrek Sirel |url=https://www.err.ee/1609412842/kaitsevae-diviisi-asus-juhtima-kindralmajor-indrek-sirel |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ühendkuningriigi Eestis paiknev operatsiooni CABRIT staap on lõimitud Eesti diviisi staabiga ja operatsiooni CABRIT ülem (ÜK brigaadikindrali auastmes) on samaaegselt diviisi ülema asetäitja. Ühendkuningriigi erinevate lahingufunktsioonide staabiohvitserid tegutsevad tihedas koostöös Eesti kolleegidega, keskendudes eelkõige Eesti diviisi süvavõitlusvõime arendamisele. Kaitseväe diviisi staabi koosseisu kuuluvad ka Prantsusmaa ohvitserid ja allohvitserid (missioon Lynx), Taani ohvitser ning operatsiooni CABRIT staabis on ka Islandi esindaja. Taasloodud diviisi esimene diviisiveebel oli kuni 8. augustini 2025 staabiveebel Andreas Rebane ja alates 08.08.2025 on diviisiveebliks staabiveebel Helari Pilve. == Sümboolika == Diviisi moto on "TempEST – Võiduks valmis!". TempEST oli diviisi kutsung USA maaväe hindamisõppuste seeria Warfighter õppusel ning diviis on kutsungit kasutanud sellest alates tänaseni. == Vaata ka == * [[Eesti kaitsevägi]] * [[Eesti kaitseväe juhataja]] * [[NATO Kirdekorpus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://valitsus.ee/uudised/valitsus-otsustas-diviisi-loomise Valitsus otsustas diviisi loomise.] valitsus.ee, 8. detsember 2022. * [https://www.err.ee/1609210082/palm-diviis-lubab-eestil-vaenlast-runnata-sadade-kilomeetrite-kauguselt Palm: diviis lubab Eestil vaenlast rünnata sadade kilomeetrite kauguselt.] err.ee, 2. jaanuar 2024. [[Kategooria:Eesti maavägi]] qsp0gbz6040vwdby7rywtjnywrhtjmi 0 678450 7168644 6686644 2026-06-07T09:15:15Z Velirand 67997 7168644 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|väljakust Berliinis|Muude kohtade|Vabariigi väljak}} [[Pilt:Platz der Republik 2023.jpg|pisi|Vabariigi väljak, taamal [[Riigipäevahoone]] (2023)]] '''Vabariigi väljak''' ([[saksa keel]]es '''Platz der Republik'''; kuni 1926 ja 1933–1948 '''Kuninga väljak''' ('''Königsplatz''')) on [[väljak]] [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. See asub [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] linnaosa [[Tiergarten (Berliin)|Tiergarteni]] rajoonis [[Riigipäevahoone]] ees. Väljakul oli [[Berliini võidusammas]] kuni see 1939. aastal praegusesse asukohta viidi. ==Allikad== * Hans-Werner Klünner: ''Berliner Plätze.'' Fotografien von Max Missmann. Nicolaische Verlagsbuchhandlung Beuermann GmbH, Berlin 1996, 3-87584-610-9, S. 76–79. * Heinz Ohff, Rainer Höynck (Hrsg.): ''Das BerlinBuch.'' Stapp-Verlag, Berlin 1987, 3-877762-31-X. * Wolfgang Ribbe, Jürgen Schmädicke: ''Kleine Berlin-Geschichte.'' 3. erweiterte und aktualisierte Auflage. Stapp-Verlag, Berlin 1994, 3-877762-22-0. ==Välislingid== * [http://www.stadtpanoramen.de/berlin/platz_der_republik.html 360° panoraamvaade aastast 2004] [[Kategooria:Berliini väljakud]] o1rqubayxr4qyi90998i7oikgoqcoci 0 679579 7168677 7167993 2026-06-07T10:11:02Z ~2026-32606-72 230823 7168677 wikitext text/x-wiki Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Ungari]] * '''Kaks''': [[Leedu]] ja [[Taani]] * '''Kolm''': [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Ukraina]] * '''Neli''': [[Soome]] * '''Viis''': [[Läti]] * '''Kaksteist''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel. Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine. |- | {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s. Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt. 20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga. 23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga. 28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel. 14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial. 15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil. 5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. Pärast tippkohtumist tutvustas Kristen Michal Tivati vanalinna, mereranda ja muuseumi. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] sz25go2pcqy8kivwednnxtrkavpi8ip 0 680416 7168375 6826887 2026-06-06T14:01:47Z Svencapoeira 67038 7168375 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Flammulaster limulatus'' | pilt = Flammulaster limulatus1.jpg | pildi_seletus = ''Flammulaster limulatus'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Tubariaceae]]'' | perekond = ''[[Flammulaster]]'' | liik = '''''Flammulaster limulatus''''' }} '''''Flammulaster limulatus''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[vöödikulised|vöödikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/670368 ''Flammulaster limulatus''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Tubariaceae]] lq06q0m40k0a2vn0edw568wxtgt7sp7 0 680997 7168684 6758379 2026-06-07T10:40:51Z Velirand 67997 7168684 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Ševtšenko rajoon | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Шевченківський район | pilt_üldvaade = Проспект Победы.Слева КПИ,справа зоопарк.jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag_of_Shevchenkivskyi_District.png | lipu_link = [[Ševtšenko rajooni lipp]] | vapp = COA_Shevchenkivskyi,_Kyiv,_Ukraine.svg | vapi_link = [[Ševtšenko rajooni vapp]] | pindala = 26,63 | elanikke = 210205 | elanikke_seis = 2022 | asendikaardi_pilt = Kiev_map_english.png | osm = pind }} '''Ševtšenko rajoon''' ([[ukraina keel]]es Шевченківський район) on haldusüksus (rajoon) [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is. Ševtšenko rajoon asub linna keskosas. Ševtšenko rajoon moodustati [[4. aprill]]il [[1937]]. [[2001]]. aasta oktoobris liideti Ševtšenko rajooniga osa endiste Nõukogude ja Vana-Kiievi rajoonide territooriumist.<ref>[https://shev.kyivcity.gov.ua/istoriia Історія] Шевченківська районна в місті Києві державна адміністрація. Vaadatud 2. septembril 2024</ref> == Vaata ka == *[[Estonska vulõtsja]] == Viited == {{viited}} {{Kiievi rajoonid}} [[Kategooria:Kiievi rajoonid]] f40wq78rcndgr18xu9qa58uwqe99tbe 0 686385 7168685 6788252 2026-06-07T10:42:05Z Melonoone 231171 Kohaliku volikogu ja linnapea andmete uuendamine (2024) 7168685 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Sektor 3 | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Sectorul 3 | pilt_üldvaade = View from the Palace of Parliament in Bucharest.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 373566 | elanikke_seis = 01.12.2021 | asendikaardi_pilt = Bucureşti_sectorul_3.svg | osm = pind }} '''Sektor 3''' ([[rumeenia keel]]es ''Sectorul 3'') on [[Bukarest]]i linnaosa, mis asub linna kesk- ja idaosas. Sektor 3 on kõige suurema elanike arvuga ja kõige tihedamini asustatud Bukaresti linnaosa ja see hõlmab tähtsaima osa kesklinnast.<ref>[https://www.rri.ro/en/features-and-reports/the-history-show/sector-3-of-bucharest-the-city-within-a-city-id128972.html Sector 3 of Bucharest, the City within a City] Radio România Internațional. Vaadatud 27. detsembril 2024</ref> == Asumid == *[[Centrul Civic]] *[[Dristor]] *[[Dudești (asum)|Dudești]] *[[Lipscani]] *[[Titan (Bukarest)|Titan]] *[[Văcărești]] *[[Vitan]] == Poliitika == Linnaosa linnapea on alates 2012. aastast [[Robert Negoiță]], kes on [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (PSD) liige. Praegu on tal käimas neljas ametiaeg, olles tagasi valitud aastatel 2016, 2020 ja 2024. Sektori 3 kohalikus volikogus on 31 kohta, mille erakondlik koosseis (2024. aasta seisuga) on järgmine: {| class="wikitable" |+ Sektor 3 kohaliku volikogu koosseis |- ! colspan="2" | Erakond ! Kohti |- | style="background-color: #DC2C22; width: 5px;" | | [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (PSD) | 10 |- | style="background-color: #0D9AF2; width: 5px;" | | [[Päästke Rumeenia Liit]] (USR) | 7 |- | style="background-color: #FFDC00; width: 5px;" | | [[Rahvuslik Liberaalne Partei (Rumeenia)|Rahvuslik Liberaalne Partei]] (PNL) | 4 |- | style="background-color: #FFDF16; width: 5px;" | | [[Allianss Rumeenlaste Ühtsuse Eest]] (AUR) | 3 |- | style="background-color: #A5EE85; width: 5px;" | | [[Rahvaliikumise Partei]] (PMP) | 3 |- | style="background-color: #C30174; width: 5px;" | | [[Uuendame Rumeenia Euroopalikku Projekti]] (REPER) | 2 |- | style="background-color: #1B7535; width: 5px;" | | [[Parempoolsete Jõud]] (FD) | 1 |- | style="background-color: #A3DB5A; width: 5px;" | | SENS | 1 |} == Viited == {{viited}} {{Bukaresti linnaosad}} [[Kategooria:Bukarest]] 2b1002yt9wgtaz04cs6r9zes1bvohdx 0 686390 7168695 6788280 2026-06-07T11:01:28Z Velirand 67997 /* Asumid */ 7168695 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Sektor 5 | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Sectorul 5 | pilt_üldvaade = Izvor-bucuresti-bgiu.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 30,0 | elanikke = 239607 | elanikke_seis = 01.12.2021 | asendikaardi_pilt = Bucureşti_sectorul_5.svg | osm = pind }} '''Sektor 5''' ([[rumeenia keel]]es ''Sectorul 5'') on [[Bukarest]]i linnaosa, mis asub linna kesk- ja lõunaosas. == Asumid == *[[13 Septembrie]] *[[Cotroceni]] *[[Ferentari]] *[[Ghencea]] *[[Giurgiului]] *[[Odăi]] *[[Rahova]] *[[Sălaj (asum)|Sălaj]] {{Bukaresti linnaosad}} [[Kategooria:Bukarest]] sw8nqljy09jckhq3i5lyphop3lvsqbu 0 690133 7168351 7125217 2026-06-06T13:12:20Z Kuriuss 38125 7168351 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Üliõpilasselts''' on [[akadeemiline organisatsioon]], mille liikmeskond koosneb kõrgharidust omandavatest ja selle juba [[Vilistlane|omandanud]] [[Üliõpilane|üliõpilastest]]. Üliõpilasseltsid on [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioonidega]] võrreldes vabama kombestikuga. Üliõpilasseltsid on vanimad rahvuslikud üliõpilasorganisatsioonid Eestis.<ref name=":0" /> Seltse ühendab katusorganisatsioon [[Üliõpilasseltside Liit]] (ÜL). Seltsides seatakse esikohale töö ühiskonna hüvanguks ja osalemine ühiskondlikus elus. Korporatsioonidega võrreldes on vähem rõhutatud seltsisisest sõprust ja ühtehoidvust, kuid see on samuti tähtsal kohal. Väiksem on erinevus noor- ja tegevliikmete vahel. Seltside ja korporatsioonide vahelised erinevused on siiski veidi hägused ning Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i) võib kirjeldada pigem korporatiivse organisatsioonina.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=126-128 |keel=eesti |artikkel=Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kombed ja tähtpäevad}}</ref> Välismärkide esinemine on seltsidel tagasihoidlikum: ei ole [[Värvid|värve]], [[Vapp|vappe]], [[Lint|linte]] ega [[Sirkel (tähepõimik)|sirkleid]]; erandiks on EÜS (mis on asutatud korporatsiooni eeskujul). Lipp on suuremal osal, kuid mitte kõikidel seltsidel. Seltside põhisümboliks on [[sõrmus]], lisaks kantakse kõikides seltsides peale EÜS-i [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] pärinevat [[Üldmüts|valget üldmütsi]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rekker |eesnimi=Andres |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |perekonnanimi2=Sulbi |eesnimi2=Raul |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=143-145 |keel=eesti |artikkel=Välismärgid}}</ref> == Ajalugu == Esimesed üliõpilasseltsid moodustusid eesti rahvuslike korporatsioonide registreerimise ebaõnnestumisel, seda kas [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide vastuseisu või venemeelsete ülikoolide juhtkondade tõttu. [[1868]]. aastal võeti vastu üliõpilaseeskirjad, mis lubasid asutada teaduslikke üliõpilasseltse (''literärisch-wissenschaftlicher Verein''). Nende eeskirjade alusel registreeriti ametlikult 16. veebruaril 1883 Verein Studierender Esten ([[Eesti Üliõpilaste Selts]]), mis oli mitteametlikult tegutsenud juba 1870. aastast ning mida oli juba eelmisel aastal püüdnud edutult korporatsiooniks registreerida.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=7. Üliõpilasorganisatsioonid ja akadeemilised ühendused |url=https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=550&lid=520 |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Ajalooarhiivi fondiloend}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=EÜSi ajalugu |url=https://www.eys.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Eesti Üliõpilaste Selts}}</ref> Vastumeelsus rahvuslikele organisatsioonidele varieerus [[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaa]] linnades – Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts ehk tänapäevane [[EÜS Põhjala]] oli sunnitud illegaalselt tegutsema 1884. aastast (seltsi asutamisest) kuni 1909. aastani,<ref name=":3" /> kuid Riia polütehnikumis oli kolme saksa korporatsiooni kõrval kokku viis lätlaste, poolakate, venelaste ja eestlaste korporatsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=82 |keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref> Tartus tegutsesid mainitud põhjustel seltside, mitte korporatsioonidena lisaks eestlastele ka vähemusrahvuste (poola, juudi, vene, läti) üliõpilasorganisatsioonid.<ref name=":0" /> [[Fail:EÜSi ajalooline lipp.jpg|pisi|EÜS-i ajalooline, 1884. aastal valmistatud lipp]] Seltside eesmärk oli end eesti keele ja kultuuri alaliselt harida ning säilitada rahvuslik meelsus.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://pohjala.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=EÜS Põhjala}}</ref> EÜS-i tegevusest sündisid seega ka [[Eesti lipp|Eesti Vabariigi rahvusvärvid]]. EÜS-i liikmeskond koondas enda ümber pea terve Eesti rahvuskultuurilised tegelased ja haritlaskonna.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aun |eesnimi=Karl |pealkiri=Sini-must-valge lipu 100 aastat |aasta=1984 |koht=Toronto |lehekülg=7 |keel=eesti}}</ref> Kuna ka 1904. aastaks oli ebaõnnestunud EÜS-i organiseerumine korporatsiooniks, loobuti ka kohustusest tunnustada [[Chargiertenconvent|Ch!C!]] [[Kommaan|üldkommaani]]. Selle tulemusena muutus tugevalt seltsi kombestik: kadus joomasundus, "rebased" asendusid "noorliikmetega", alustati ka naisliikmete seltsi vastuvõtmist. Põhikiri korraldati ümber lootusega andmaks "seltsi sisemisele elule hoopis teise laadi ja rõõmsama tuju".<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luha |eesnimi=A. |url=https://files.geocollections.info/7bda3753-3027-442f-bdc2-61bd2e6c3183.pdf |pealkiri=Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu |aasta=1932 |koht=Tartu |lehekülg=162-163 |keel=eesti |artikkel=Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist}}</ref> 1906. aastal asutati [[Eesti Üliõpilasselts Ühendus|EÜS Ühendus]], mille algliikmeskonnaks olid valdavalt üliõpilased, kes nägid EÜS-is liigset korporatsiooni ja baltisaksa aristokraatlike kommete taotlemist. Korporantide joomasunduse asemel oli EÜS Ühenduse ruumides alkoholi tarvitamine lausa täielikult keelatud,<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luha |eesnimi=A. |url=https://files.geocollections.info/7bda3753-3027-442f-bdc2-61bd2e6c3183.pdf |pealkiri=Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu |aasta=1932 |koht=Tartu |lehekülg=177-179 |keel=eesti |artikkel=Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist}}</ref> karskus ja rahvalähedus iseloomustas ka 1920. aastal asutatud [[EYS Veljesto]]t.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.veljesto.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=EYS Veljesto}}</ref> Pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsiooni]] leevendati korporatsioonide asutamise tingimusi, nende asutamisloa andmine liikus Ch!C! käest rahvahariduse ministeeriumi pädevusse. Aastatel [[1906]]–[[1918]] asutati [[Tartu]]s kümme uut korporatsiooni, sealhulgas eesti korporatsioone, millesse astumiseks lahkuti ka seltsidest.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1907. aastast hakkasid (valdavalt Venemaalt pärit) üliõpilased asutama maakondlikke kogusid (''zemljatšestvo''), mis eriti populaarseks ei saanud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas|pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=90|keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref> Maakondlikke kogusid püüti Soome eeskujul rajada Eesti maakondade põhjal ka 1920. aastate algul, kuid need hääbusid konkurentsis teiste üliõpilasorganisatsioonidega ning osa reorganiseeriti seltsideks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=487|keel=eesti |artikkel=Tartu ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud}}</ref> [[1916]]. aastal kolis [[Peterburi]]s asutatud [[EÜS Põhjala|Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala]] sõjakeerises [[Tallinn]]a, hiljem ka Tartusse. Ka EÜS Põhjala ümberkorraldamisel Eestis tegutsemiseks tunti vastumeelsust korporatsioonide tegevusstiili vastu, mis "kultiveeris keskajast pärinevat vastuvaidlemata kuulekust".<ref name=":3" /> Vabadussõjas osalesid ''in corpore'' EÜS ja [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts|Riia EÜS]], kelle liikmetelt eeldati kohest [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväkke]] astumist. 130 üliõpilasorganisatsioonide liiget said sõjas [[Vabadusrist|Vabadusristi]]. Seltsidest langes [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] kokku 18 liiget.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Burget |eesnimi=Meelis |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=496-500|keel=eesti |artikkel=Üliõpilaskond Eesti vabadusvõitluses}}</ref> Vahemikus 1924–1940 opereeris kolm üksteise järglastena asutatud (Eesti) Üliõpilasseltside Liitu{{ref|EÜL|α}}, mis tegutsesid vahelduva eduga. Tegutsemist takistasid seltside omavahelised sisetülid, poliitilised erimeelsused ning ebaedukad katsed seltse omavahel vaateliselt ja sisuliselt lähendada. Sellest hoolimata oli liidu tegevus ikkagi aktiivne, suurimaks saavutuseks saab lugeda ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)#Akadeemia 1937–1940|Akadeemia]] väljaandmist alates 1937. aasta sügisest.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saks |eesnimi=Rainer |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |perekonnanimi2=Salumets |eesnimi2=Signe |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=468-479 |keel=eesti |artikkel=Üliõpilasseltside Liit}}</ref> === Okupatsiooniaegne tegevus === 31. juulil 1940 muudeti ülikoolide seadust ning kõik Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid tunnistati järgmisest päevast alates likvideerituks. Arhiivid ja varad anti üle Tartu Ülikooli rektori poolt moodustatud likvideerimiskomisjonile. Kogu Nõukogude okupatsiooni vältel oli akadeemiliste organisatsioonide tegevus keelatud.<ref name=":0" /> Seltside tegevus jätkus põrandaaluselt nii, kuidas võimalik, [[Väliseestlased|pagulusse]] pääsenud liikmed asutasid väliskoondised.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> === Seltsitegevuse taastamine === [[1987]]. aastast alates hakkasid üliõpilasorganisatsioonid ja nende vilistlaskogud oma tegevust Eestis taastama.<ref name=":0" /> 1987. aastal moodustati ühendus Sodalicium, mille tegevuseesmärk oli EÜS-i taastamine, lisaks nõudsid Tartu kirjanikud EÜS-i maja tagastamist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=122 |keel=eesti |artikkel=Läbi kolme okupatsiooni vaba Eestini}}</ref> Esimesena taastati sõjaeelsetest akadeemilistest organisatsioonidest [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]], kelle põhikirja kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu 1988. aasta novembris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ENÜS |url=https://enys.ee/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Eesti Naisüliõpilaste Selts}}</ref> Organisatsioonide uuesti ülesehitamisele kulus aega ja vaeva ning varade taastamiseks, sõjaeelsete tegevuspindade tagastamiseks ning renoveerimiseks kulus aastaid.<ref name=":3" /> 1996. aastal taasasutati [[Üliõpilasseltside Liit]], millest aga korporatiivse sisestruktuuri tõttu EÜS eemal hoiti.<ref name=":4" /> == Eestis tegutsevad üliõpilasseltsid == {| class="wikitable" style="font-size: width=100%; text-align:left; vertical-align:middle" |- align="center" bgcolor="#e6e9ff" ! colspan="1" width="75px" |'''Lipp''' Vapp !Sõrmus ! colspan="1" |Nimi<br>Liikmesus<br>Lipukiri (või deviis) ! colspan="1" |Asutatud ! colspan="1" |Tartu<br>Tallinn ! colspan="1" |Sotsiaal-<br>meedia ! colspan="1" |Koduleht<br>e-post |- | rowspan="1" align="center" |[[Fail:Flag of the Estonian Students' Society.svg|100x100px]] [[Fail:EYSi vapp.PNG|100x100px]] | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Eesti Üliõpilaste Selts]]'''<br>(meesselts)<br> ''Fortiter in re, suaviter in modo'' - Põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik | rowspan="1" align="center" |7. IV 1870 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30236160 Trt: Jaan Tõnissoni 1] [https://www.openstreetmap.org/way/26903420 Tln: J. Köleri 13] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/SiniMustValge Facebook] [https://www.instagram.com/seltsivennad/ Instagram] | rowspan="1" |[https://www.eys.ee/ EÜS] [mailto:selts@eys.ee selts@eys.ee] |- | rowspan="1" align="center" |kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[EÜS Põhjala]]'''<br>(segaselts)<br> Töö isamaa kasuks! | rowspan="1" align="center" |13. XI 1884 Peterburi | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/node/12543421981 Trt: Jakobi 23] [https://www.openstreetmap.org/node/12467538379 Tln: Roosikrantsi 8b] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/EUS.Pohjala Facebook] [https://www.instagram.com/eyspohjala/ Instagram] [https://www.youtube.com/EYSPohjala YouTube] | rowspan="1" |[https://pohjala.ee/ EÜS Põhjala]<br>[mailto:tallinn-juhatus@pohjala.ee tallinn-juhatus@pohjala.ee]<br> [mailto:tartu-juhatus@pohjala.ee tartu-juhatus@pohjala.ee] |- | rowspan="1" align="center" |kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Üliõpilasselts Liivika|ÜS Liivika]]'''<br>(meesselts)<br> ''Ex solo ad solem soli patriae'' - Maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks | rowspan="1" align="center" |21. IV 1907 Riia | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30225039 Trt: K.E. von Baeri 7] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/YSLiivika/ Facebook] | rowspan="1" |[https://liivika.ee/ ÜS Liivika] [mailto:liivika@liivika.ee liivika@liivika.ee] |- | rowspan="1" align="center" |– | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]'''<br>(naisselts)<br> Demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus | rowspan="1" align="center" |14. XI 1911 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30233060 Trt: Riia 13-33] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/EestiNaisuliopilasteSelts Facebook] [https://www.instagram.com/seltsigram/ Instagram] | rowspan="1" |[https://enys.ee/ ENÜS] [mailto:enys@enys.ee enys@enys.ee] |- | rowspan="1" align="center" |– | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[EYS Veljesto]]'''<br>(segaselts)<br> Vabadus, võrdsus, vendlus | rowspan="1" align="center" |24. II 1920 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30230419 Trt: Gildi 3-10] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/groups/veljesto/ Facebook] | rowspan="1" |[https://www.veljesto.ee/ EYS Veljesto] [mailto:eys.veljesto@gmail.com eys.veljesto@gmail.com] |- | rowspan="1" align="center" | kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub |'''[[Üliõpilaste Selts Raimla|ÜS Raimla]]'''<br>(meesselts)<br> Demokraatia, isiksus, isamaa | rowspan="1" align="center" |14. XI 1921 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30234249 Trt: Veski 42] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/Raimla Facebook] [https://www.instagram.com/ysraimla/ Instagram] | rowspan="1" |[https://raimla.ee/ ÜS Raimla] [mailto:Raimla@raimla.ee raimla@raimla.ee] |- | rowspan="1" align="center" |[[Fail:ÜÜFraternitasFennica lipp.svg|100x100px]] | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Üliõpilasühing Fraternitas Fennica|ÜÜ Fraternitas Fennica]]'''<br>(soome segaselts) | rowspan="1" align="center" |22. XI 1926 Tartu | rowspan="1" | | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/fraternitasfennica/ Facebook] | rowspan="1" |[https://fraternitasfennica.com/ ÜÜ Fraternitas Fennica] [mailto:frat.fennica@gmail.com frat.fennica@gmail.com] |} == Endised üliõpilasseltsid ja teised ühingud == Täpse info puudumisel on esitamata Esimese maailmasõja eelsed ''zemljatšestvo''<nowiki/>'d. {| class="wikitable" style="font-size: width=100%; text-align:left; vertical-align:middle" |+ !Värvid !Muu välismärk ! colspan="1" |Nimi !Asutatud !Tegevuse lõpp !Märkused |- |– |– |'''Theologischer Verein zu Dorpat'''<br>'''(Usuteaduse Üliõpilaste Selts)'''<br>(baltisaksa meesselts) | align="center" |?. ? 1867<br>Tartu | align="center" |24. X 1916 | |- |– |– |'''Академическій ферейн для изученйе еврейской исторій и литературы'''<br>'''(Akadeemiline Selts Juudi Ajaloo ja Kirjanduse tundmaõppimiseks)'''<br>(slaavi juudi segaselts) | align="center" |?. ? 1872<br>Tartu | align="center" |?. ? 1940 |vahemikus 24. IX 1920 – 1. IV 1921 nimega Juudi Soost ÜS; alates ? segaselts |- |– |– |'''-'''<br>'''(Vene ÜS)'''<br>(vene jt. mittesakslaste meesselts) | align="center" |?. ? 1879<br> | align="center" |20. III 1918 | |- |– |– |'''Geselliger Kreis'''<br>'''(Seltskondlik Ring)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |?. ? 1881/1882<br>Tartu | align="center" |?. ? 1883 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Kirjanduse ja Muusika Selts)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |30. XI 1883<br>Tartu | align="center" |21. X 1907 |tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel |- |– |– |'''-'''<br>'''(Loodusteaduse Sõprade Selts)'''<br>(poola meesselts) | align="center" |9. XII 1883<br>Tartu | align="center" |9. IV 1907 |[[Polonia|Korp! Polonia]] eelkäija |- |– |– |'''Wissenschaftlicher Verein für Geschichte und Literatur'''<br>'''(Ajaloo ja Kirjanduse Teaduslik Selts)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |5. III 1884<br>Tartu | align="center" |21. X 1907 |tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Teaduslik Selts)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |10. XI 1888<br>Tartu | align="center" |21. V 1899 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Väikevene Üliõpilaste Muusika- ja Draamaselts Gromada)'''<br>(ukraina meesselts) | align="center" |16. II 1898<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Läti ÜS Lettgallia)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |?. ? 1899<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Farmatseutide Ring Znicz)'''<br>(poola selts?) | align="center" |28. III 1902<br>Tartu | align="center" |8. II 1908 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Usuteaduse ÜS)'''<br>(poola selts?) | align="center" |4. V 1902<br>Tartu | align="center" |20. III 1918 | |- |– |– |'''[[Eesti Üliõpilasselts Ühendus|EÜS Ühendus]]'''<br>(segaselts) | align="center" |?. IX 1906 | align="center" |31. VII 1940 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Tartu Leedu ÜS)'''<br>(leedu selts?) | align="center" |13. IV 1907<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; |} |tekkel |'''''-'''''<br>'''(Juudi Üliõpilaste Kirjanduse, Muusika ja Teaduse Selts)'''<br>(saksakeelne juudi selts?) | align="center" |21. X 1907<br>Tartu | align="center" |3. X 1925 |[[Korp! Limuwia]] eelkäija; värvid ja tekkel alates 1924 |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola ÜS Zjednoczenie)'''<br>(poola selts?) | align="center" |16. XI 1907<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''[[Riia Eesti Üliõpilaste Selts|Riia EÜS]]'''<br> | align="center" |?. XI 1907<br>Riia | align="center" |?. ? ? |kuni 1909 nimega Riia EÜS Laene |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Farmatseutide Selts Lechicija)'''<br>(poola selts?) | align="center" |8. II 1908<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''''(''Vene ÜS Universitas)'''<br>(vene selts?) | align="center" |30. I 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Läti ÜS Atauga)'''<br>(läti selts?) | align="center" |19. II 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''-'''<br>'''(ÜS Collegium)'''<br>(vene selts?) | align="center" |17. III 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? 1912 |liitus Vene ÜS-iga |- |– |– |'''Jurjevas Ķeizariskās Univerzitates Latveešu Studentu Saveeniba'''<br>'''(Läti Üliõpilaste Liit Tartu Keiserlikus Ülikoolis)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |11. I 1915<br>Tartu | align="center" |10. II 1916 | |- |– |pitsat<br>lipp |'''Tallinna Tehnikumi Õpilaste Selts'''<br>(segaselts) | align="center" |12. V 1920<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar|ENÜS Ilmatar]]'''<br>(naisselts) | align="center" |19. V 1920<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- |– |– |'''Общесцта Русских Студентов'''<br>'''Vene ÜS'''<br>(vene selts) | align="center" |26. IX 1920<br>Tartu | align="center" |?. ? 1940 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Saksa Tartu Ususeadlaste Selts)'''<br>(saksa selts?) | align="center" |?. ? 1920<br> | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Eesti Kristlik ÜÜ'''<br>(segaselts) | align="center" |19. IV 1921<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |rinnamärk<br>tekkel |'''Societas Studiosorum Narvensum'''<br>(segaselts) | align="center" |9. X 1921<br> | align="center" |11. III 1926 |Societas Vicinia eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 6. XI 1924 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#693664" |&nbsp; | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; | style="background-color:#693664" |&nbsp; |} |– |'''Pärnumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |4. XII 1921<br> | align="center" |23. I 1933 |värvide muutus 11. XI 1927 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; | style="background-color:#693664" |&nbsp; | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; |} |müts<br>sirkel |'''Võrumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |17. III 1922<br> | align="center" |22. XI 1935 |müts ja sirkel alates 21. X 1926 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |tekkel |'''Viljandimaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |26. III 1922<br> | align="center" |23. IV 1929 |ÜK Valvila eelkäija; värvid alates 4. V 1926; tekkel alates 22. III 1928 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} |tekkel |'''Valgamaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |7. IV 1922<br> | align="center" |17. IV 1929 |ÜK Valvila eelkäija; tekkel alates 25. X 1926 |- |– |rinnamärk |'''ÜK Valgma'''<br>(segaselts) | align="center" |3. X 1922<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#0000D3" |&nbsp; |} |tekkel |'''Verband deutscher Studentinnen'''<br>('''Saksa NÜS)'''<br>(saksa naisselts) | align="center" |20. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. III 1930 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Juudi Üliõpilaste Muusika-Kirjandus-Teadusline Ühing)'''<br>(juudi ?selts) | align="center" |27. X 1922<br>Tartu | align="center" |3. X 1925 |[[Korp! Limuwia]] eelkäija |- |– |– |'''Verein deutsch-baltischer Studentinnen'''<br>'''(Balti-Saksa NÜS)'''<br>(baltisaksa naisselts) | align="center" |29. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Христианский Союз Русских Студентов'''<br>'''(Kristlik Vene Üliõpilaste Ühing)'''<br>(vene segaselts) | align="center" |29. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. ? 1934 | |- |– |– |'''Virumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |24. XI 1922<br> | align="center" |7. IV 1933 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; |} |– |'''Harjumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |23. III 1923<br> | align="center" |20. IX 1923 |ÜS Concordia eelkäija |- |– |– |'''Järvamaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |23. III 1923<br> | align="center" |25. XI 1929 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |pitsat<br>tekkel |'''Общества Студентов Печерского Края'''<br>'''Petserimaa ÜS'''<br>(vene segaselts) | align="center" |27. IV 1923<br>Tartu | align="center" |29. VII 1932 |enne 5. X 1924 Petserimaa Üliõpilaste Abiandmise Kassa |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; |} |tekkel |'''[[Üliõpilasselts Concordia|ÜS Concordia]]'''<br>(meesselts) | align="center" |20. IX 1923<br>Tallinn | align="center" |31. VII 1940 |enne 24. X 1924 Concordia Maa-alaline ÜS; enne 16. IX 1927 segaselts; tekkel alates 19. X 1933 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; |} |tekkel |'''''-'''''<br>'''(Juudi ÜÜ Hasmonea)'''<br>(juudi ?selts)<br> | align="center" |5. X 1923<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |– |'''Harjumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |21. III 1924<br> | align="center" |13. XI 1925 | |- |– |– |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ahava|ENÜS Ahava]]'''<br>(naisselts) | align="center" |11. IV 1924<br>Tartu | align="center" |2. XI 1930 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; |} |– |'''Lääne-Saare Üliõpilaskogu'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |27. V 1923<br> | align="center" |20. III 1931 |värvide muutus 21. X 1927 |- |– |– |'''EÜK Mehiste'''<br>(meesselts) | align="center" |31. X 1924<br> | align="center" |16. V 1928 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} | align="center" |[[Fail:TallinnaEÜS_lipp.svg|100x100px]] |'''Tallinna EÜS'''<br>(meesselts) | align="center" |17. I 1925<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |rinnamärk<br>sõrmus |'''שטוּדענטינען הצפירדה פארבּאַנד אידישער'''<br>'''Juudi Naisüliõpilaste Ühing Hazfiro'''<br>(juudi naisselts) | align="center" |27. II 1925<br>Tartu | align="center" |18. I 1938 | |- |– |– |'''EÜS Huljehiis'''<br>(segaselts) | align="center" |3. IV 1925<br>Tartu | align="center" |18. II 1932 | |- |– |– |'''Kristlik Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |15. V 1925<br> | align="center" |6. II 1933 | |- |– |– |'''ÜÜ Viires'''<br>(segaselts) | align="center" |27. XI 1925<br> | align="center" |12. X 1928 | |- |– |– |'''Verein deutscher Studenten'''<br>'''(Saksa ÜS)'''<br>(saksa selts) | align="center" |?. ? 1925<br> | align="center" |?. ? 1927 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |tekkel |'''Societas Vicinia'''<br>(meesselts) | align="center" |11. III 1926<br> | align="center" |14. X 1928 |[[Korporatsioon Vicinia|Korp! Vicinia]] eelkäija |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |tekkel |'''Академическое Общество "Ad Scientiam et lucem"'''<br>'''Akadeemiline Selts "Ad scientiam et lucem"'''<br>(õigeusklike selts?) | align="center" |12. III 1926<br>Tartu | align="center" |?. ? 1929 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |Tehnikumi üldmüts |'''Tallinna Tehnikumi Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |24. III 1926<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Setumaa EÜS'''<br>(segaselts) | align="center" |8. II 1926<br>Tallinn | align="center" |18. III 1927 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |pitsat tekkel |'''Latvju Studentu Organizācija Mētraines'''<br>'''(Läti Üliõpilaste Organisatsioon Mētraine)'''<br>(läti selts) | align="center" |11. II 1927<br>Tartu | align="center" |30. IV 1931 |[[Korp! Mētraine]] eelkäija; enne 1929 nimega Läti ÜS Tartu Ülikoolis |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |murumüts |'''EAÜ Kaleva'''<br>(meesselts) | align="center" |25. II 1927<br> | align="center" |15. III 1933 | |- |– |– |'''Organiseerumatute Büroo'''<br>(segaühing) | align="center" |29. IV 1927<br> | align="center" |31. XII 1937 |loodud eesmärgiga aidata organiseerumata tudengeid |- |– |– |'''Võrumaa ÜS'''<br>(segaselts) | align="center" |27. V 1927<br> | align="center" |28. III 1928 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} |– |'''Väinola ÜK'''<br>(meesselts) | align="center" |19. X 1928<br> | align="center" |21. III 1930 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; |} |tekkel |'''ÜK Valvila'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |17. IV 1929<br> | align="center" |23. XI 1934 |ÜS Valvila eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 3. V 1934 |- | |rinnamärk |'''Uskliküliõpilaste Ühing'''<br>(kristlik segaselts) | align="center" |20. XI 1934<br>Tartu | align="center" |2. X 1939 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; |} |tekkel |'''ÜS Valvila'''<br>(meesselts) | align="center" |23. XI 1934<br> | align="center" |19. III 1936 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''Saksa Üliõpilaste Koondis'''<br>(saksa segaselts) | align="center" |15. X 1936<br>Tallinn | align="center" |31. XII 1938 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''Vene ÜS Tallinna Tehnikainstituudi juures'''<br>(vene segaselts) | align="center" |3. XII 1936<br>Tallinn | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:midnightblue" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |– |'''EMÜS Ümera'''<br>(meesselts) | align="center" |20. XI 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi; värvid ja tekkel alates 25. III 1938 |- |– |– |'''Eesti Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |3. XII 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi |- |– |– |'''Eesti Üliõpilaste Ühing'''<br>(segaselts) | align="center" |3. XII 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Tartu Ülikooli Saksa Üliõpilasühing)'''<br>(saksa selts) | align="center" |15. XII 1936<br>Tartu | align="center" |8. IV 1938 | |- |– |rinnamärk |'''Unitas'''<br>(saksa segakonvent) | align="center" |1. I 1938<br>Tallinn | align="center" |?. ? 1939/1940 | |- |– |rinnamärk |'''Rossica'''<br>(vene meeskonvent) | align="center" |?. ? 1938<br> | align="center" |?. ? 1940 | |- ! colspan="6" |'''Allikad:''' <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=89-91|keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=102|keel=eesti |artikkel=Rahvusülikooli rajamine ja teised eesti kõrgkoolid - vundament eesti üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=111-118|keel=eesti |artikkel=Vähemusrahvuste üliõpilasorganisatsioonid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli juures 1919-1940}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=486-495 |keel=eesti |artikkel=Tartu Ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaga; Kõrgkoolid ja akadeemilised organisatsioonid. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Üliõpilasorganisatsioonid, akadeemilised seltsid ja ühingud |url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1236&iid=200100001445&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=b7e5e25edcc71100d368bf92d83a8e23 |vaadatud=21. veebruar 2025 |väljaanne=Saaga |id=EAA.2100.19.*}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Üliõpilaskorporatsioon]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] == Märkused == {{note|EÜL|α}} 1924–1926 ja 1937–1940 Eesti Üliõpilasseltside Liit, 1926–1937 Üliõpilasseltside Liit == Viited == {{viited}} {{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] g12ig5l1gxcvlmknk7qkvhjfm4uggdl 0 690446 7168594 6980497 2026-06-07T05:52:44Z Estopedist1 278 pilt 7168594 wikitext text/x-wiki [[Fail:Helene Taar by Jaan Riet (1929).jpg|pisi|Helene Taar]] '''Helene Taar-Segalla''' ([[3. juuni]] [[1880]], [[Vana-Võidu]], [[Viljandimaa]] - ?) oli eesti ajakirjanik ja haritlane, üks esimesi [[doktorikraad]]iga eesti naisi.<ref name=":0">[[Lembi Anepaio]], [[Janet Laidla]], [https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/OES_2022_LaidlaAnepaio.pdf "Esimesed doktorikraadiga naised tänapäeva Eesti aladelt"], Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2022 (Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 2024), lk 36-37.</ref> Helene Elise Taar sündis Vana-Võidus, Viljandimaal. Omakäelise eluloo kohaselt sai ta esimese hariduse kodus ning õppis siis [[Viljandi]]s erakoolis (võis olla [[Lilli Suburg]]i kool). 1904. aastal immatrikuleerus Taar [[Šveits]]is [[Berni Ülikool|Berni ülikool]]i, mille ta 1909. aastal lõpetas doktorikraadiga majandusteaduses (väitekiri "Die beiden Schlözer", trükitud 1912). Ülikooli ajal kirjutas Taar mitmeid reisikirju ning ilukirjanduslikke artikleid Eesti ajalehtedele.<ref name=":0" /> Ta oli üks esimene eestlasest naisi, kes kaitses Šveitsis doktorikraadi. Samal aastal kaitses [[Zürichi ülikool]]is doktorikraadi ka [[Beatrice Pallon]].<ref name=":0" /> == Teosed == * "Uue aja naisliikumine" kogumikus "[[Võitluse päevil|Wõitluse päiwil]]" (1905). * "Isandate wõimus" kogumikus "Punasilt päivilt" (1906). * "Lossi waremetel" kogumikus "Noor-Eesti", II (1907). == Isiklikku == 1911. aastal abiellus Taar [[Berliin]]is professor Silvio Segallaga. Tõenäoliselt külastas abielupaar enne Teist maailmasõda Eestit<ref name=":0" />, kuid Helene Taar-Segalla edasine saatus on teadmata. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Taar, Helene}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Berni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] ffuzwb0a2wb2gnxhrhf4mf2ny4zayrb 0 692347 7168712 7122479 2026-06-07T11:40:45Z Velirand 67997 7168712 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Katrin Kaarep''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti|eesti]] [[tõlkija]], [[luuletaja]] ja [[zoosemiootik]]. Ta on õppinud Rēzekne Tehnoloogiaakadeemias ning lõpetanud 2005. aastal [[Bathi Ülikool]]i. Ta on töötanud matkakorraldajana ja vabakutselise tõlkijana ning koostanud raamatuid. ==Valitud tõlkeid== #"[[Ükssarviku saladus]]" (1942–1943), eesti keeles 2013 #"[[Rackham Punase aare]]" (1943–1944), eesti keeles 2013 #"[[Must last]]" (1958), eesti keeles 2010 #"[[Kuldsõrgadega krabi]]" (1940–1941), eesti keeles 2010 #"[[Vaarao sigarid]]" (1932–1934), eesti keeles 2008 #"[[Sinine Lootos]]" (1934–1935), eesti keeles 2008 ==Koostajana== * "Mesipuu poole. Eesti luule klassikat Eduard Wiiralti piltidega". (2025) * "Ladina mõtteterad ja väljendid". (2024) * "Chuck Norrise anekdoodid". (2024) 2024. aasta müüduim eestikeelne raamat. * "Haruldased poisinimed. Haruldased tüdrukunimed." (2007) == Teoseid == * 2016 "Ambroosiast lustikummut". Luulekogu, levitatud isekirjastatult. * 2021 "Kuis püsib Eesti mets". Esseistika, levitatud isekirjastatult. {{JÄRJESTA:Kaarep, Katrin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gejam8gn0ued81e5vln4fy10pwqnncj 0 692602 7168472 7165306 2026-06-06T19:51:09Z Liin467 222401 7168472 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Hispaania piirkondade kaart}} '''Autonoomne piirkond''' ([[hispaania keel]]es ''comunidad autónoma'') on [[Hispaania Kuningriik|Hispaania Kuningriigi]] [[esimese järgu haldusüksus]]. Autonoomsed piirkonnad loodi pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania demokratiseerumist]] aastatel 1979–1983 (autonoomsed linnad lisandusid 1995. aastal). Kogu Hispaania on jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks ([[Ceuta]] ja [[Melilla]]). Igal piirkonnal on poliitilised institutsioonid, mis sarnanevad Hispaania riigi omadega: (üldvalimistel moodustatud) ühekojaline [[Parlament|seadusandlik kogu]], [[täitevvõim]]u asutused nagu [[valitsus]] ning [[president]]. Autonoomia õigused on garanteeritud 1978. aastal vastu võetud [[Hispaania põhiseadus]]ega, kuigi selle täpsed piirid pole määratletud ja sõltuvad konkreetsest autonoomsest piirkonnast. Suuremad autonoomsed piirkonnad jagunevad omakorda veel [[Provints (Hispaania)|provintsideks]] (''provincias''). Väiksemad piirkonnad (mis tavaliselt on ühe ajaloolise provintsi suurused) ja provintsid jagunevad [[Vald (Hispaania)|valdadeks]] (''municipios'').<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-22 |pealkiri=Spain: Government and society |url=https://www.britannica.com/place/Spain/Government-and-society |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> == Autonoomsete piirkondade loend == {| class="wikitable sortable" ! colspan="8" |Autonoomsed piirkonnad |- !Nimi !Pealinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=Discover Spain: all autonomous regions and their capitals |url=https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Cazahar|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250506102659/https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/|arhiivimisaeg=2025-05-05}}</ref> !Rahvaarv<ref>{{Netiviide |pealkiri=Number of inhabitants in Spain in 2025, by autonomous community |url=https://www.statista.com/statistics/445549/population-of-spain-by-autonomous-community/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Statista}}</ref> !Pindala (km²)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Area sizes Kingdom Spain |url=http://sizes.guide-spain.com/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Guide-Spain |arhiivimisaeg=2023-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230606100024/http://sizes.guide-spain.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ceuta & Melilla |url=https://www.defactoborders.org/places/ceuta-melilla |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=De Facto}}</ref> !SKT elaniku kohta<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Spanish Regional Accounts. Regional Gross Domestic Product. 2000-2023 Series |url=https://www.ine.es/dyngs/INEbase/en/operacion.htm?c=Estadistica_C&cid=1254736167628&menu=ultiDatos&idp=1254735576581 |väljaanne=[[Hispaania riiklik statistikainstituut]]}}</ref> !Parlament<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carlavilla |eesnimi=Juan |kuupäev=2024-10-02 |pealkiri=Spain and its definition of PEP |url=https://blog.pibisi.com/en/2024/10/spain-and-its-definition-of-pep/ |väljaanne=Pibisi}}</ref> ! colspan="2" |Ametlikud keeled<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clinton |eesnimi=Caroline |kuupäev=2019-09-13 |pealkiri=The autonomous regions of Spain |url=https://blog.abacoadvisers.com/the-autonomous-regions-of-spain/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Abaco Advisers}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Sevilla]] |8 663 175 |87 268 |30 968 |[[Andaluusia Parlament]] | rowspan="17" |[[Hispaania keel]] | |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Zaragoza]] |1 352 630 |47 719 |34 658 |[[Aragóni Cortes]] |Piirkondikult [[Aragoni keel|aragoni]] ja [[katalaani keel]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Oviedo]] |1 014 112 |10 604 |28 130 |[[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Palma de Mallorca]] |1 224 394 |4992 |34 381 |[[Baleaaride parlament]] |[[Katalaani keel]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Vitoria-Gasteiz]] |2 240 113 |7234 |39 547 |[[Baski Parlament]] |[[Baski keel]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Toledo]] |2 120 261 |79 463 |25 758 |[[Castilla – La Mancha Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Valladolid]] |2 397 889 |94 222 |29 698 |[[Castilla-Leóni Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Mérida]] |1 052 998 |41 634 |23 604 |[[Extremadura parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[Santiago de Compostela]] |2 715 424 |29 574 |28 644 |[[Galicia Parlament]] |[[Galeegi keel]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmas de Gran Canaria]] [[Santa Cruz de Tenerife]] |2 258 219 |7447 |24 345 |[[Kanaaride Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Santander]] |593 386 |5321 |28 461 |[[Kantaabria Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona]] |8 119 550 |32 114 |35 325 |[[Kataloonia Parlament]] |[[Katalaani keel]], [[araneesi murre]] ([[oksitaani keel]]) |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[Logroño]] |327 115 |5045 |32 828 |[[La Rioja Parlament]] | |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madrid]] |7 125 583 |8030,1 |42 198 |[[Madridi autonoomne kogukond]] | |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia]] |1 584 801 |11 313 |25 887 |[[Murcia piirkondlik volikogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Pamplona]] |683 525 |10 391 |37 088 |[[Navarra Parlament]] |[[Baski keel]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Valencia]] |5 414 296 |23 255 |26 453 |[[Valencia Cortes]] |[[Valencia keel]] |- ! colspan="8" |Autonoomsed linnad |- | colspan="2" |'''{{PisiLipp|Ceuta}}''' |83 512 |18,5 |22 751 |[[Ceuta linnavolikogu]] | colspan="2" rowspan="2" |[[Hispaania keel]] |- | colspan="2" |'''{{PisiLipp|Melilla}}''' |87 001 |12,3 |20 479 |[[Melilla linnavolikogu]] |} == Piirkondade haldusjaotus == [[Fail:Spain, administrative divisions (regions+provinces) - de - monochrome.svg|pisi|280x280px|Hispaania autonoomsed piirkonnad ja nende [[Provints (Hispaania)|provintsid]]]] {| class="wikitable" !Autonoomne piirkond !Haldusüksused (provintsid/vallad)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autonomous regions |url=https://www.spain.info/en/query/autonomous-regions-spain/ |vaadatud=2025-04-26 |väljaanne=[[Hispaania tööstuse ja turismi ministeerium]]}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Almería provints|Almería]], [[Cádizi provints|Cádiz]], [[Córdoba provints|Córdoba]], [[Granada provints|Granada]], [[Huelva provints|Huelva]], [[Jaéni provints|Jaén]], [[Málaga provints|Málaga]], [[Sevilla provints|Sevilla]] |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Huesca provints|Huesca]], [[Terueli provints|Teruel]], [[Zaragoza provints|Zaragoza]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Astuuria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Baleaaride valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Araba provints|Araba]], [[Biskaia provints|Biskaia]], [[Gipuzkoa provints|Gipuzkoa]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Albacete provints|Albacete]], [[Ciudad Reali provints|Ciudad Real]], [[Cuenca provints|Cuenca]], [[Guadalajara provints|Guadalajara]], [[Toledo provints|Toledo]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Ávila provints|Ávila]], [[Burgose provints|Burgos]], [[Leóni provints|León]], [[Palencia provints|Palencia]], [[Salamanca provints|Salamanca]], [[Segovia provints|Segovia]], [[Soria provints|Soria]], [[Valladolidi provints|Valladolid]], [[Zamora provints|Zamora]] |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Badajozi provints|Badajoz]], [[Cácerese provints|Cáceres]] |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]], [[Pontevedra provints|Pontevedra]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmase provints|Las Palmas]], [[Santa Cruz de Tenerife provints|Santa Cruz de Tenerife]] |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Kantaabria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona provints|Barcelona]], [[Girona provints|Girona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[La Rioja valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madridi valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Navarra valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Alicante provints|Alicante]], [[Castellóni provints|Castellón]], [[Valencia provints|Valencia]] |} == Volitused == [[Hispaania põhiseadus]]e järgi on Hispaania jagamatu ja [[hispaanlased]] ühtne [[rahvus]]. Autonoomseks piirkonnaks saamist võivad taotleda Hispaania provintside [[Provintsinõukogu (Hispaania)|provintsinõukogud]] või vastavad saari haldavad organid. Samuti võib Hispaania parlament [[Cortes Generales]] algatada autonoomse piirkonna loomise või piiride muutmise. Autonoomsetel piirkondadel ei ole lubatud omavahel liituda, omavaheline tihedam koostöö eeldab Cortesi luba.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Spanish Constitution |url=https://www.senado.es/web/conocersenado/normas/constitucion/detalleconstitucioncompleta/index.html?lang=en |vaadatud=2025-04-25 |väljaanne=[[Hispaania Senat]]}}</ref> Autonoomse piirkonna õigused ja volitused, mis on piirkonna ja riigi vahel kokku lepitud, leiab [[Autonoomia statuut|autonoomia statuudist]]. Statuut peab sisaldama piirkonna nime, selle halduspiire, piirkonna haldusorganite nimesid ja nende ülesehitust ning statuudi järgi riigilt ülevõetavaid volitusi. Statuudi muutmine vajab luba Cortesilt. Autonoomsed piirkonnad võivad kasutusele võtta oma [[Lipp|lipu]]. Piirkonna avalikel hoonetel ja ametlikel üritustel peab korraga kasutama nii piirkonna kui ka [[Hispaania lipp]]u. Igas autonoomses piirkonnas peab [[hispaania keel]] olema [[riigikeel]], sellele lisaks võivad autonoomsed piirkonnad (haldusüksuse piires) riigikeelteks kuulutada kohalikke keeli.<ref name=":3" /> Autonoomsel piirkonnal on õigus hallata kohalikke [[institutsioon]]e ja muuta piirkonnasiseste valdade piire ning korraldada [[Linnaplaneerimine|linnaplaneerimist]], [[Riigihange|riigihankeid]], teedearengut ja [[ühistransport]]i, [[keskkonnakaitse]]t, [[Metsandus|metsandust]], kohalikku majandustegevust (hallates näiteks põllumajanduslikku tegevust, sadamaid, lennujaamasid, hüdraulilisi töid ning kalapüüki sisevetes), kohalikku kultuuritegevust, [[tervishoid]]u ja sotsiaalhoolekandepoliitikat. Piirkondade eelarve tuleneb nende endi kehtestatud [[maksud]]est, riigi poolt neile ülekantud maksudest, kompenseerimisfondist ja nende isiklikust majandustegevusest tulenevast sissetulekust.<ref name=":3" /> [[Fail:Conferencia de Presidentes, 17 de enero de 2017 - 32219744902.jpg|pisi|240x240px|Kohtumine piirkondade presidentide ja Hispaania valitsuse vahel (2017)]] Keskvalitsuse käes on alati rahvusvahelised küsimused, [[relvajõud]], mitu seadusloome volitust, [[kohtuvõim]]u täideviimine, migratsioonipoliitika, [[väliskaubandus]]ega seostuv, piirkondadevaheline (ühis-)transport, mitmesugune majandustegevus ([[Kaevandamine|kaevandused]], [[kalapüük]] meres, kaitsetööstusettevõtted), meediavabaduse haldamine, (riigile vajalik) [[statistika]] ja õigus korraldada [[referendum]]eid. Lisaks võib autonoomse piirkonna volitusi ja õigusi sätestada autonoomia statuudis, et määratleda ka teemasid, mis ei ole põhiseadusega täpselt piiritletud.<ref name=":3" /> Autonoomsete piirkondade võimuorganite tegevust võivad kontrollida [[Hispaania põhiseaduskohus]] ja valitsus. Konkreetsetel juhtudel võivad neile volitatud teemadel kontrollida võimuorganite tegevust ka muud juriidilised keskvõimu asutused, näiteks võib kontrollikoda kontrollida piirkonna eelarvelisi otsuseid. Kui autonoomne piirkond ületab talle antud volitusi, peab [[Hispaania valitsus]] kõigepealt saatma kaebekirja piirkonna presidendile. Kui sellele ei järgne mõistliku vastust ega reaktsiooni, saab valitsus [[Hispaania Senat|senati]] lihtenamuse heakskiidu järel volitused teha kõik oma võimaluste piires, et taastada seaduspärane võim piirkonnas.<ref name=":3" /> == Ajalugu == ==== Eellugu ==== Pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdasid]] juhtis Hispaaniat mitu [[Liberalism|liberaalset]] valitsust, mis [[Tsentraliseeritud riik|tsentraliseerisid]] riiki ja üritasid riigi piirkondlikku mitmekesisust ühtlustada. See põhjustas rahutusi, eriti Kataloonias ja [[Baskimaa]]l, mis arenesid ülejäänud Hispaaniast kiiremini.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aedmäe |eesnimi=Triin |kuupäev=2013 |pealkiri=Regionalismi probleem Hispaania kodusõja ajal Kataloonia näitel |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu |lehekülg=}}</ref> 1874. aastal välja kuulutatud [[Hispaania esimene vabariik|Hispaania vabariik]] soosis [[Detsentraliseerimine|detsentraliseerimist]] ja suurt vabadust Hispaania provintsides, kuid keskvõimu nõrgenemisest tekkinud kaoses taastati riigis [[põhiseaduslik monarhia]] juba 1875. aastal. Tsentraliseeritud valitsemine jätkus, kuid mitmes piirkonnas tekkisid kohaliku võimu suurendamist taotlevad liikumised.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal kinnitati [[Kataloonia autonoomia statuut (1932)|Kataloonia autonoomia statuut]] 1932. aastal, [[Baskimaa autonoomia statuut (1936)|Baskimaa]] ja [[Galicia autonoomia statuut (1936)|Galicia]] omad 1936. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=1936 Galician Statute of Autonomy |url=https://www.languageconflict.org/event/galician-statute-of-autonomy/ |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=Language Conflict Encyclopedia}}</ref> Piirkondadel oli piiratud võim hariduse ja maksude korraldamises ning politseikorra tagamisel. Ühtlasi kuulutati kohalik keel ametlikuks keeleks ning raadio ja ajalehed said tegutseda kohalikus keeles. Hispaania valitsusele jäi kontroll relvajõudude, välispoliitika ja tollimaksude üle.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> 1939. aastal [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] võitnud [[Franco režiim]] ei soosinud [[Regionalism|piirkondlikku autonoomiat]] ja tühistas statuudid. [[Franco]] võimu ajal oli Hispaania taas tsentraliseeritud ja piirkondlikke omapärasid ja rahvuseid üritati täielikult tasalülitada. Demokraatliku opositsiooni jaoks sai piirkondlik autonoomia aga üheks põhinõudeks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Fail:Historical nations spain.svg|pisi|Hispaania autonoomsed piirkonnad on omakorda jagatud [[Ajalooline rahvus|ajaloolisteks rahvusteks]]{{Legend|#83bf00|Põhiseaduses määratletud, [[Hispaania teine vabariik|vabariigis]] 1936. aastal autonoomia saanud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#c5e21a|Tänapäeval lisandunud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#FFFFFF|Ülejäänud autonoomsed üksused}}|280x280px]] ==== Autonoomsete piirkondade kujunemine ==== Diktatuuri lõpus 1975. aastal, millele järgnesid demokraatia taastamine Hispaanias ja 1978. aastal vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus|põhiseadus]], kehtestati tänaseni kehtima jäänud süsteemi, mille järgi taasloodi detsentraliseeritud Hispaania. Uus konstitutsioon oli siiski poliitiline kompromiss parempoolsetega: Hispaania defineeriti ühe poliitilise rahvusena, mis delegeerib suveräänsust ülevalt poolt regionaalsetele üksustele ja kuulutab "Hispaania rahvuse lahutamatut ühtsust". Samuti tekitas konflikti piirkondade eristamine, sest põhiseadus eristab teises vabariigis autonoomia saavutanud piirkondi ülejäänud Hispaaniast. Selline eristamine on siiani tekitanud vastuolusid ja piirkonnad näevad vaeva, et samuti saavutada ajalooline rahvuse seisus.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Eriti soositi juba enne Francot autonoomiat omanud piirkondade isehaldamise õiguse taastamist: [[Kataloonia autonoomia statuut|Kataloonia]] ja [[Baskimaa autonoomia statuut|Baskimaa autonoomia statuudid]] kinnitati 1979. aasta detsembris, [[Galicia autonoomia statuut|Galicia]] oma 1981. aasta aprillis.<ref name=":2" /> Ülejäänud piirkonnad pidid autonoomia omandama nii-öelda aeglast teed pidi. Esimesed viis aastat olid piirkondade õigused ja volitused piiratud ja nad olid vastutavad vaid linnaplaneerimise, riigihangete, eluasemepoliitika, keskkonnakaitse, kultuuri- ja spordiküsimuste, turismi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandepoliitika eest.<ref name=":0" /> 1983. aastaks oli Hispaanias välja kujunenud 17 autonoomset piirkonda. Võimaluse erandkorras tavapärasest kiiremini täielik autonoomia omandada anti veel Andaluusiale, kus toimus mitu omavalitsust nõudvat meeleavaldust. Kuigi lõpuks võimaldati kõigile piirkondadele jõuda täieliku autonoomiani, on tegelikult kujunenud piirkondade volitused ja õigused väga erinevaks, sõltuvalt sellest, millised on olnud kokkulepped keskvalitsusega.<ref name=":0" /> Näiteks said Baskimaa ja Navarra 1979. aastal loa kohalike maksutulude korjamiseks, Kataloonia sel ajal aga mitte.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Engelbrecht |eesnimi=Mart |kuupäev=2015 |pealkiri=KATALOONIA VÕIMALIKKU ISESEISVUMIST SOODUSTAVAD JA PÄRSSIVAD TEGURID |ajakiri=TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL |avaldamispaik=Tallinn}}</ref> 1995. aastal lisandusid ennasthaldavate haldusüksustena kaks autonoomset linna: [[Aafrika]]s asuvad ja ülejäänud Hispaaniast ära lõigatud Ceuta ja Melilla.<ref name=":1" /> 21. sajandil on Hispaania autonoomsed ringkonnad jätkuvalt väga erinevate volitustega. Eriti Kataloonia ja Andaluusia on vaidlustes keskvalitsusega nõudnud suuremaid õigusi. Üks viimaseid suuremaid muutuseid toimus 2006. aastal, mil [[Cortes Generales|Cortes]] andis Katalooniale suuremad õigused, tunnustades piirkonda ka rahvusena.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Hispaania haldusjaotus]] * [[Provints (Hispaania)]] == Viited == <references /> {{ESP}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad| ]] kaxyxmyzkb1xdr9lzicom7hm73f8r8v 7168473 7168472 2026-06-06T19:51:27Z Liin467 222401 7168473 wikitext text/x-wiki {{Hispaania piirkondade kaart}} '''Autonoomne piirkond''' ([[hispaania keel]]es ''comunidad autónoma'') on [[Hispaania Kuningriik|Hispaania Kuningriigi]] [[esimese järgu haldusüksus]]. Autonoomsed piirkonnad loodi pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania demokratiseerumist]] aastatel 1979–1983 (autonoomsed linnad lisandusid 1995. aastal). Kogu Hispaania on jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks ([[Ceuta]] ja [[Melilla]]). Igal piirkonnal on poliitilised institutsioonid, mis sarnanevad Hispaania riigi omadega: (üldvalimistel moodustatud) ühekojaline [[Parlament|seadusandlik kogu]], [[täitevvõim]]u asutused nagu [[valitsus]] ning [[president]]. Autonoomia õigused on garanteeritud 1978. aastal vastu võetud [[Hispaania põhiseadus]]ega, kuigi selle täpsed piirid pole määratletud ja sõltuvad konkreetsest autonoomsest piirkonnast. Suuremad autonoomsed piirkonnad jagunevad omakorda veel [[Provints (Hispaania)|provintsideks]] (''provincias''). Väiksemad piirkonnad (mis tavaliselt on ühe ajaloolise provintsi suurused) ja provintsid jagunevad [[Vald (Hispaania)|valdadeks]] (''municipios'').<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-22 |pealkiri=Spain: Government and society |url=https://www.britannica.com/place/Spain/Government-and-society |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> == Autonoomsete piirkondade loend == {| class="wikitable sortable" ! colspan="8" |Autonoomsed piirkonnad |- !Nimi !Pealinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=Discover Spain: all autonomous regions and their capitals |url=https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Cazahar|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250506102659/https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/|arhiivimisaeg=2025-05-05}}</ref> !Rahvaarv<ref>{{Netiviide |pealkiri=Number of inhabitants in Spain in 2025, by autonomous community |url=https://www.statista.com/statistics/445549/population-of-spain-by-autonomous-community/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Statista}}</ref> !Pindala (km²)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Area sizes Kingdom Spain |url=http://sizes.guide-spain.com/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Guide-Spain |arhiivimisaeg=2023-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230606100024/http://sizes.guide-spain.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ceuta & Melilla |url=https://www.defactoborders.org/places/ceuta-melilla |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=De Facto}}</ref> !SKT elaniku kohta<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Spanish Regional Accounts. Regional Gross Domestic Product. 2000-2023 Series |url=https://www.ine.es/dyngs/INEbase/en/operacion.htm?c=Estadistica_C&cid=1254736167628&menu=ultiDatos&idp=1254735576581 |väljaanne=[[Hispaania riiklik statistikainstituut]]}}</ref> !Parlament<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carlavilla |eesnimi=Juan |kuupäev=2024-10-02 |pealkiri=Spain and its definition of PEP |url=https://blog.pibisi.com/en/2024/10/spain-and-its-definition-of-pep/ |väljaanne=Pibisi}}</ref> ! colspan="2" |Ametlikud keeled<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clinton |eesnimi=Caroline |kuupäev=2019-09-13 |pealkiri=The autonomous regions of Spain |url=https://blog.abacoadvisers.com/the-autonomous-regions-of-spain/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Abaco Advisers}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Sevilla]] |8 663 175 |87 268 |30 968 |[[Andaluusia Parlament]] | rowspan="17" |[[Hispaania keel]] | |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Zaragoza]] |1 352 630 |47 719 |34 658 |[[Aragóni Cortes]] |Piirkondikult [[Aragoni keel|aragoni]] ja [[katalaani keel]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Oviedo]] |1 014 112 |10 604 |28 130 |[[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Palma de Mallorca]] |1 224 394 |4992 |34 381 |[[Baleaaride parlament]] |[[Katalaani keel]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Vitoria-Gasteiz]] |2 240 113 |7234 |39 547 |[[Baski Parlament]] |[[Baski keel]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Toledo]] |2 120 261 |79 463 |25 758 |[[Castilla – La Mancha Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Valladolid]] |2 397 889 |94 222 |29 698 |[[Castilla-Leóni Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Mérida]] |1 052 998 |41 634 |23 604 |[[Extremadura parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[Santiago de Compostela]] |2 715 424 |29 574 |28 644 |[[Galicia Parlament]] |[[Galeegi keel]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmas de Gran Canaria]] [[Santa Cruz de Tenerife]] |2 258 219 |7447 |24 345 |[[Kanaaride Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Santander]] |593 386 |5321 |28 461 |[[Kantaabria Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona]] |8 119 550 |32 114 |35 325 |[[Kataloonia Parlament]] |[[Katalaani keel]], [[araneesi murre]] ([[oksitaani keel]]) |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[Logroño]] |327 115 |5045 |32 828 |[[La Rioja Parlament]] | |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madrid]] |7 125 583 |8030,1 |42 198 |[[Madridi autonoomne kogukond]] | |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia]] |1 584 801 |11 313 |25 887 |[[Murcia piirkondlik volikogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Pamplona]] |683 525 |10 391 |37 088 |[[Navarra Parlament]] |[[Baski keel]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Valencia]] |5 414 296 |23 255 |26 453 |[[Valencia Cortes]] |[[Valencia keel]] |- ! colspan="8" |Autonoomsed linnad |- | colspan="2" |'''{{PisiLipp|Ceuta}}''' |83 512 |18,5 |22 751 |[[Ceuta linnavolikogu]] | colspan="2" rowspan="2" |[[Hispaania keel]] |- | colspan="2" |'''{{PisiLipp|Melilla}}''' |87 001 |12,3 |20 479 |[[Melilla linnavolikogu]] |} == Piirkondade haldusjaotus == [[Fail:Spain, administrative divisions (regions+provinces) - de - monochrome.svg|pisi|280x280px|Hispaania autonoomsed piirkonnad ja nende [[Provints (Hispaania)|provintsid]]]] {| class="wikitable" !Autonoomne piirkond !Haldusüksused (provintsid/vallad)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autonomous regions |url=https://www.spain.info/en/query/autonomous-regions-spain/ |vaadatud=2025-04-26 |väljaanne=[[Hispaania tööstuse ja turismi ministeerium]]}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Almería provints|Almería]], [[Cádizi provints|Cádiz]], [[Córdoba provints|Córdoba]], [[Granada provints|Granada]], [[Huelva provints|Huelva]], [[Jaéni provints|Jaén]], [[Málaga provints|Málaga]], [[Sevilla provints|Sevilla]] |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Huesca provints|Huesca]], [[Terueli provints|Teruel]], [[Zaragoza provints|Zaragoza]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Astuuria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Baleaaride valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Araba provints|Araba]], [[Biskaia provints|Biskaia]], [[Gipuzkoa provints|Gipuzkoa]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Albacete provints|Albacete]], [[Ciudad Reali provints|Ciudad Real]], [[Cuenca provints|Cuenca]], [[Guadalajara provints|Guadalajara]], [[Toledo provints|Toledo]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Ávila provints|Ávila]], [[Burgose provints|Burgos]], [[Leóni provints|León]], [[Palencia provints|Palencia]], [[Salamanca provints|Salamanca]], [[Segovia provints|Segovia]], [[Soria provints|Soria]], [[Valladolidi provints|Valladolid]], [[Zamora provints|Zamora]] |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Badajozi provints|Badajoz]], [[Cácerese provints|Cáceres]] |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]], [[Pontevedra provints|Pontevedra]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmase provints|Las Palmas]], [[Santa Cruz de Tenerife provints|Santa Cruz de Tenerife]] |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Kantaabria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona provints|Barcelona]], [[Girona provints|Girona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[La Rioja valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madridi valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Navarra valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Alicante provints|Alicante]], [[Castellóni provints|Castellón]], [[Valencia provints|Valencia]] |} == Volitused == [[Hispaania põhiseadus]]e järgi on Hispaania jagamatu ja [[hispaanlased]] ühtne [[rahvus]]. Autonoomseks piirkonnaks saamist võivad taotleda Hispaania provintside [[Provintsinõukogu (Hispaania)|provintsinõukogud]] või vastavad saari haldavad organid. Samuti võib Hispaania parlament [[Cortes Generales]] algatada autonoomse piirkonna loomise või piiride muutmise. Autonoomsetel piirkondadel ei ole lubatud omavahel liituda, omavaheline tihedam koostöö eeldab Cortesi luba.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Spanish Constitution |url=https://www.senado.es/web/conocersenado/normas/constitucion/detalleconstitucioncompleta/index.html?lang=en |vaadatud=2025-04-25 |väljaanne=[[Hispaania Senat]]}}</ref> Autonoomse piirkonna õigused ja volitused, mis on piirkonna ja riigi vahel kokku lepitud, leiab [[Autonoomia statuut|autonoomia statuudist]]. Statuut peab sisaldama piirkonna nime, selle halduspiire, piirkonna haldusorganite nimesid ja nende ülesehitust ning statuudi järgi riigilt ülevõetavaid volitusi. Statuudi muutmine vajab luba Cortesilt. Autonoomsed piirkonnad võivad kasutusele võtta oma [[Lipp|lipu]]. Piirkonna avalikel hoonetel ja ametlikel üritustel peab korraga kasutama nii piirkonna kui ka [[Hispaania lipp]]u. Igas autonoomses piirkonnas peab [[hispaania keel]] olema [[riigikeel]], sellele lisaks võivad autonoomsed piirkonnad (haldusüksuse piires) riigikeelteks kuulutada kohalikke keeli.<ref name=":3" /> Autonoomsel piirkonnal on õigus hallata kohalikke [[institutsioon]]e ja muuta piirkonnasiseste valdade piire ning korraldada [[Linnaplaneerimine|linnaplaneerimist]], [[Riigihange|riigihankeid]], teedearengut ja [[ühistransport]]i, [[keskkonnakaitse]]t, [[Metsandus|metsandust]], kohalikku majandustegevust (hallates näiteks põllumajanduslikku tegevust, sadamaid, lennujaamasid, hüdraulilisi töid ning kalapüüki sisevetes), kohalikku kultuuritegevust, [[tervishoid]]u ja sotsiaalhoolekandepoliitikat. Piirkondade eelarve tuleneb nende endi kehtestatud [[maksud]]est, riigi poolt neile ülekantud maksudest, kompenseerimisfondist ja nende isiklikust majandustegevusest tulenevast sissetulekust.<ref name=":3" /> [[Fail:Conferencia de Presidentes, 17 de enero de 2017 - 32219744902.jpg|pisi|240x240px|Kohtumine piirkondade presidentide ja Hispaania valitsuse vahel (2017)]] Keskvalitsuse käes on alati rahvusvahelised küsimused, [[relvajõud]], mitu seadusloome volitust, [[kohtuvõim]]u täideviimine, migratsioonipoliitika, [[väliskaubandus]]ega seostuv, piirkondadevaheline (ühis-)transport, mitmesugune majandustegevus ([[Kaevandamine|kaevandused]], [[kalapüük]] meres, kaitsetööstusettevõtted), meediavabaduse haldamine, (riigile vajalik) [[statistika]] ja õigus korraldada [[referendum]]eid. Lisaks võib autonoomse piirkonna volitusi ja õigusi sätestada autonoomia statuudis, et määratleda ka teemasid, mis ei ole põhiseadusega täpselt piiritletud.<ref name=":3" /> Autonoomsete piirkondade võimuorganite tegevust võivad kontrollida [[Hispaania põhiseaduskohus]] ja valitsus. Konkreetsetel juhtudel võivad neile volitatud teemadel kontrollida võimuorganite tegevust ka muud juriidilised keskvõimu asutused, näiteks võib kontrollikoda kontrollida piirkonna eelarvelisi otsuseid. Kui autonoomne piirkond ületab talle antud volitusi, peab [[Hispaania valitsus]] kõigepealt saatma kaebekirja piirkonna presidendile. Kui sellele ei järgne mõistliku vastust ega reaktsiooni, saab valitsus [[Hispaania Senat|senati]] lihtenamuse heakskiidu järel volitused teha kõik oma võimaluste piires, et taastada seaduspärane võim piirkonnas.<ref name=":3" /> == Ajalugu == ==== Eellugu ==== Pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdasid]] juhtis Hispaaniat mitu [[Liberalism|liberaalset]] valitsust, mis [[Tsentraliseeritud riik|tsentraliseerisid]] riiki ja üritasid riigi piirkondlikku mitmekesisust ühtlustada. See põhjustas rahutusi, eriti Kataloonias ja [[Baskimaa]]l, mis arenesid ülejäänud Hispaaniast kiiremini.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aedmäe |eesnimi=Triin |kuupäev=2013 |pealkiri=Regionalismi probleem Hispaania kodusõja ajal Kataloonia näitel |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu |lehekülg=}}</ref> 1874. aastal välja kuulutatud [[Hispaania esimene vabariik|Hispaania vabariik]] soosis [[Detsentraliseerimine|detsentraliseerimist]] ja suurt vabadust Hispaania provintsides, kuid keskvõimu nõrgenemisest tekkinud kaoses taastati riigis [[põhiseaduslik monarhia]] juba 1875. aastal. Tsentraliseeritud valitsemine jätkus, kuid mitmes piirkonnas tekkisid kohaliku võimu suurendamist taotlevad liikumised.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal kinnitati [[Kataloonia autonoomia statuut (1932)|Kataloonia autonoomia statuut]] 1932. aastal, [[Baskimaa autonoomia statuut (1936)|Baskimaa]] ja [[Galicia autonoomia statuut (1936)|Galicia]] omad 1936. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=1936 Galician Statute of Autonomy |url=https://www.languageconflict.org/event/galician-statute-of-autonomy/ |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=Language Conflict Encyclopedia}}</ref> Piirkondadel oli piiratud võim hariduse ja maksude korraldamises ning politseikorra tagamisel. Ühtlasi kuulutati kohalik keel ametlikuks keeleks ning raadio ja ajalehed said tegutseda kohalikus keeles. Hispaania valitsusele jäi kontroll relvajõudude, välispoliitika ja tollimaksude üle.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> 1939. aastal [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] võitnud [[Franco režiim]] ei soosinud [[Regionalism|piirkondlikku autonoomiat]] ja tühistas statuudid. [[Franco]] võimu ajal oli Hispaania taas tsentraliseeritud ja piirkondlikke omapärasid ja rahvuseid üritati täielikult tasalülitada. Demokraatliku opositsiooni jaoks sai piirkondlik autonoomia aga üheks põhinõudeks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Fail:Historical nations spain.svg|pisi|Hispaania autonoomsed piirkonnad on omakorda jagatud [[Ajalooline rahvus|ajaloolisteks rahvusteks]]{{Legend|#83bf00|Põhiseaduses määratletud, [[Hispaania teine vabariik|vabariigis]] 1936. aastal autonoomia saanud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#c5e21a|Tänapäeval lisandunud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#FFFFFF|Ülejäänud autonoomsed üksused}}|280x280px]] ==== Autonoomsete piirkondade kujunemine ==== Diktatuuri lõpus 1975. aastal, millele järgnesid demokraatia taastamine Hispaanias ja 1978. aastal vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus|põhiseadus]], kehtestati tänaseni kehtima jäänud süsteemi, mille järgi taasloodi detsentraliseeritud Hispaania. Uus konstitutsioon oli siiski poliitiline kompromiss parempoolsetega: Hispaania defineeriti ühe poliitilise rahvusena, mis delegeerib suveräänsust ülevalt poolt regionaalsetele üksustele ja kuulutab "Hispaania rahvuse lahutamatut ühtsust". Samuti tekitas konflikti piirkondade eristamine, sest põhiseadus eristab teises vabariigis autonoomia saavutanud piirkondi ülejäänud Hispaaniast. Selline eristamine on siiani tekitanud vastuolusid ja piirkonnad näevad vaeva, et samuti saavutada ajalooline rahvuse seisus.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Eriti soositi juba enne Francot autonoomiat omanud piirkondade isehaldamise õiguse taastamist: [[Kataloonia autonoomia statuut|Kataloonia]] ja [[Baskimaa autonoomia statuut|Baskimaa autonoomia statuudid]] kinnitati 1979. aasta detsembris, [[Galicia autonoomia statuut|Galicia]] oma 1981. aasta aprillis.<ref name=":2" /> Ülejäänud piirkonnad pidid autonoomia omandama nii-öelda aeglast teed pidi. Esimesed viis aastat olid piirkondade õigused ja volitused piiratud ja nad olid vastutavad vaid linnaplaneerimise, riigihangete, eluasemepoliitika, keskkonnakaitse, kultuuri- ja spordiküsimuste, turismi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandepoliitika eest.<ref name=":0" /> 1983. aastaks oli Hispaanias välja kujunenud 17 autonoomset piirkonda. Võimaluse erandkorras tavapärasest kiiremini täielik autonoomia omandada anti veel Andaluusiale, kus toimus mitu omavalitsust nõudvat meeleavaldust. Kuigi lõpuks võimaldati kõigile piirkondadele jõuda täieliku autonoomiani, on tegelikult kujunenud piirkondade volitused ja õigused väga erinevaks, sõltuvalt sellest, millised on olnud kokkulepped keskvalitsusega.<ref name=":0" /> Näiteks said Baskimaa ja Navarra 1979. aastal loa kohalike maksutulude korjamiseks, Kataloonia sel ajal aga mitte.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Engelbrecht |eesnimi=Mart |kuupäev=2015 |pealkiri=KATALOONIA VÕIMALIKKU ISESEISVUMIST SOODUSTAVAD JA PÄRSSIVAD TEGURID |ajakiri=TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL |avaldamispaik=Tallinn}}</ref> 1995. aastal lisandusid ennasthaldavate haldusüksustena kaks autonoomset linna: [[Aafrika]]s asuvad ja ülejäänud Hispaaniast ära lõigatud Ceuta ja Melilla.<ref name=":1" /> 21. sajandil on Hispaania autonoomsed ringkonnad jätkuvalt väga erinevate volitustega. Eriti Kataloonia ja Andaluusia on vaidlustes keskvalitsusega nõudnud suuremaid õigusi. Üks viimaseid suuremaid muutuseid toimus 2006. aastal, mil [[Cortes Generales|Cortes]] andis Katalooniale suuremad õigused, tunnustades piirkonda ka rahvusena.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Hispaania haldusjaotus]] * [[Provints (Hispaania)]] == Viited == <references /> {{ESP}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad| ]] 7n3vptpoit1oxy7v8r1or1ubzwo67y8 7168624 7168473 2026-06-07T07:45:11Z Andreas003 7485 7168624 wikitext text/x-wiki {{Hispaania piirkondade kaart}} '''Autonoomne piirkond''' ([[hispaania keel]]es ''comunidad autónoma'') on [[Hispaania Kuningriik|Hispaania Kuningriigi]] [[esimese järgu haldusüksus]]. Autonoomsed piirkonnad loodi pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania demokratiseerumist]] aastatel 1979–1983 (autonoomsed linnad lisandusid 1995. aastal). Kogu Hispaania on jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks ([[Ceuta]] ja [[Melilla]]). Igal piirkonnal on poliitilised institutsioonid, mis sarnanevad Hispaania riigi omadega: (üldvalimistel moodustatud) ühekojaline [[Parlament|seadusandlik kogu]], [[täitevvõim]]u asutused nagu [[valitsus]] ning [[president]]. Autonoomia õigused on garanteeritud 1978. aastal vastu võetud [[Hispaania põhiseadus]]ega, kuigi selle täpsed piirid pole määratletud ja sõltuvad konkreetsest autonoomsest piirkonnast. Suuremad autonoomsed piirkonnad jagunevad omakorda veel [[Provints (Hispaania)|provintsideks]] (''provincias''). Väiksemad piirkonnad (mis tavaliselt on ühe ajaloolise provintsi suurused) ja provintsid jagunevad [[Vald (Hispaania)|valdadeks]] (''municipios'').<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-22 |pealkiri=Spain: Government and society |url=https://www.britannica.com/place/Spain/Government-and-society |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> == Autonoomsete piirkondade loend == {| class="wikitable sortable" ! colspan="8" |Autonoomsed piirkonnad |- !Nimi !Pealinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=Discover Spain: all autonomous regions and their capitals |url=https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Cazahar|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250506102659/https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/|arhiivimisaeg=2025-05-05}}</ref> !Rahvaarv (2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Number of inhabitants in Spain in 2025, by autonomous community |url=https://www.statista.com/statistics/445549/population-of-spain-by-autonomous-community/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Statista}}</ref> !Pindala (km²)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Area sizes Kingdom Spain |url=http://sizes.guide-spain.com/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Guide-Spain |arhiivimisaeg=2023-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230606100024/http://sizes.guide-spain.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ceuta & Melilla |url=https://www.defactoborders.org/places/ceuta-melilla |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=De Facto}}</ref> !SKT elaniku kohta (2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Spanish Regional Accounts. Regional Gross Domestic Product. 2000-2023 Series |url=https://www.ine.es/dyngs/INEbase/en/operacion.htm?c=Estadistica_C&cid=1254736167628&menu=ultiDatos&idp=1254735576581 |väljaanne=[[Hispaania riiklik statistikainstituut]]}}</ref> !Parlament<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carlavilla |eesnimi=Juan |kuupäev=2024-10-02 |pealkiri=Spain and its definition of PEP |url=https://blog.pibisi.com/en/2024/10/spain-and-its-definition-of-pep/ |väljaanne=Pibisi}}</ref> ! colspan="2" |Ametlikud keeled<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clinton |eesnimi=Caroline |kuupäev=2019-09-13 |pealkiri=The autonomous regions of Spain |url=https://blog.abacoadvisers.com/the-autonomous-regions-of-spain/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Abaco Advisers}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Sevilla]] |{{järjesta|8663175|8 663 175}} |{{järjesta|87268|87 268}} |{{järjesta|30968|30 968}} |[[Andaluusia Parlament]] | rowspan="19" |[[Hispaania keel]] | |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Zaragoza]] |{{järjesta|1352630|1 352 630}} |{{järjesta|47719|47 719}} |{{järjesta|34658|34 658}} |[[Aragóni Cortes]] |Piirkondikult [[Aragoni keel|aragoni]] ja [[katalaani keel]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Oviedo]] |{{järjesta|1014112|1 014 112}} |{{järjesta|10604|10 604}} |{{järjesta|28130|28 130}} |[[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Palma de Mallorca]] |{{järjesta|1224394|1 224 394}} |4992 |{{järjesta|34381|34 381}} |[[Baleaaride parlament]] |[[Katalaani keel]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Vitoria-Gasteiz]] |{{järjesta|2240113|2 240 113}} |7234 |{{järjesta|39547|39 547}} |[[Baski Parlament]] |[[Baski keel]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Toledo]] |{{järjesta|2120261|2 120 261}} |{{järjesta|79463|79 463}} |{{järjesta|25758|25 758}} |[[Castilla – La Mancha Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Valladolid]] |{{järjesta|2397889|2 397 889}} |{{järjesta|94222|94 222}} |{{järjesta|29698|29 698}} |[[Castilla-Leóni Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Ceuta}}''' |[[Ceuta]] |{{järjesta|83512|83 512}} |18,5 |{{järjesta|22751|22 751}} |[[Ceuta linnavolikogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Mérida]] |{{järjesta|1052998|1 052 998}} |{{järjesta|41634|41 634}} |{{järjesta|23604|23 604}} |[[Extremadura parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[Santiago de Compostela]] |{{järjesta|2715424|2 715 424}} |{{järjesta|29574|29 574}} |{{järjesta|28644|28 644}} |[[Galicia Parlament]] |[[Galeegi keel]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmas de Gran Canaria]] [[Santa Cruz de Tenerife]] |{{järjesta|2258219|2 258 219}} |7447 |{{järjesta|24345|24 345}} |[[Kanaaride Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Santander]] |{{järjesta|593386|593 386}} |5321 |{{järjesta|28461|28 461}} |[[Kantaabria Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona]] |{{järjesta|8119550|8 119 550}} |{{järjesta|32114|32 114}} |{{järjesta|35325|35 325}} |[[Kataloonia Parlament]] |[[Katalaani keel]], [[araneesi murre]] ([[oksitaani keel]]) |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[Logroño]] |{{järjesta|327115|327 115}} |5045 |{{järjesta|32828|32 828}} |[[La Rioja Parlament]] | |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madrid]] |{{järjesta|7125583|7 125 583}} |8030 |{{järjesta|42198|42 198}} |[[Madridi autonoomne kogukond]] | |- |'''{{PisiLipp|Melilla}}''' |[[Melilla]] |{{järjesta|87001|87 001}} |12,3 |{{järjesta|20479|20 479}} |[[Melilla linnavolikogu]] | |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia]] |{{järjesta|1584801|1 584 801}} |{{järjesta|11313|11 313}} |{{järjesta|25887|25 887}} |[[Murcia piirkondlik volikogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Pamplona]] |{{järjesta|683525|683 525}} |{{järjesta|10391|10 391}} |{{järjesta|37088|37 088}} |[[Navarra Parlament]] |[[Baski keel]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Valencia]] |{{järjesta|5414296|5 414 296}} |{{järjesta|23255|23 255}} |{{järjesta|26453|26 453}} |[[Valencia Cortes]] |[[Valencia keel]] |} == Piirkondade haldusjaotus == [[Fail:Spain, administrative divisions (regions+provinces) - de - monochrome.svg|pisi|280x280px|Hispaania autonoomsed piirkonnad ja nende [[Provints (Hispaania)|provintsid]]]] {| class="wikitable" !Autonoomne piirkond !Haldusüksused (provintsid/vallad)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autonomous regions |url=https://www.spain.info/en/query/autonomous-regions-spain/ |vaadatud=2025-04-26 |väljaanne=[[Hispaania tööstuse ja turismi ministeerium]]}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Almería provints|Almería]], [[Cádizi provints|Cádiz]], [[Córdoba provints|Córdoba]], [[Granada provints|Granada]], [[Huelva provints|Huelva]], [[Jaéni provints|Jaén]], [[Málaga provints|Málaga]], [[Sevilla provints|Sevilla]] |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Huesca provints|Huesca]], [[Terueli provints|Teruel]], [[Zaragoza provints|Zaragoza]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Astuuria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Baleaaride valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Araba provints|Araba]], [[Biskaia provints|Biskaia]], [[Gipuzkoa provints|Gipuzkoa]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Albacete provints|Albacete]], [[Ciudad Reali provints|Ciudad Real]], [[Cuenca provints|Cuenca]], [[Guadalajara provints|Guadalajara]], [[Toledo provints|Toledo]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Ávila provints|Ávila]], [[Burgose provints|Burgos]], [[Leóni provints|León]], [[Palencia provints|Palencia]], [[Salamanca provints|Salamanca]], [[Segovia provints|Segovia]], [[Soria provints|Soria]], [[Valladolidi provints|Valladolid]], [[Zamora provints|Zamora]] |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Badajozi provints|Badajoz]], [[Cácerese provints|Cáceres]] |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]], [[Pontevedra provints|Pontevedra]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmase provints|Las Palmas]], [[Santa Cruz de Tenerife provints|Santa Cruz de Tenerife]] |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Kantaabria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona provints|Barcelona]], [[Girona provints|Girona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[La Rioja valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madridi valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Navarra valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Alicante provints|Alicante]], [[Castellóni provints|Castellón]], [[Valencia provints|Valencia]] |} == Volitused == [[Hispaania põhiseadus]]e järgi on Hispaania jagamatu ja [[hispaanlased]] ühtne [[rahvus]]. Autonoomseks piirkonnaks saamist võivad taotleda Hispaania provintside [[Provintsinõukogu (Hispaania)|provintsinõukogud]] või vastavad saari haldavad organid. Samuti võib Hispaania parlament [[Cortes Generales]] algatada autonoomse piirkonna loomise või piiride muutmise. Autonoomsetel piirkondadel ei ole lubatud omavahel liituda, omavaheline tihedam koostöö eeldab Cortesi luba.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Spanish Constitution |url=https://www.senado.es/web/conocersenado/normas/constitucion/detalleconstitucioncompleta/index.html?lang=en |vaadatud=2025-04-25 |väljaanne=[[Hispaania Senat]]}}</ref> Autonoomse piirkonna õigused ja volitused, mis on piirkonna ja riigi vahel kokku lepitud, leiab [[Autonoomia statuut|autonoomia statuudist]]. Statuut peab sisaldama piirkonna nime, selle halduspiire, piirkonna haldusorganite nimesid ja nende ülesehitust ning statuudi järgi riigilt ülevõetavaid volitusi. Statuudi muutmine vajab luba Cortesilt. Autonoomsed piirkonnad võivad kasutusele võtta oma [[Lipp|lipu]]. Piirkonna avalikel hoonetel ja ametlikel üritustel peab korraga kasutama nii piirkonna kui ka [[Hispaania lipp]]u. Igas autonoomses piirkonnas peab [[hispaania keel]] olema [[riigikeel]], sellele lisaks võivad autonoomsed piirkonnad (haldusüksuse piires) riigikeelteks kuulutada kohalikke keeli.<ref name=":3" /> Autonoomsel piirkonnal on õigus hallata kohalikke [[institutsioon]]e ja muuta piirkonnasiseste valdade piire ning korraldada [[Linnaplaneerimine|linnaplaneerimist]], [[Riigihange|riigihankeid]], teedearengut ja [[ühistransport]]i, [[keskkonnakaitse]]t, [[Metsandus|metsandust]], kohalikku majandustegevust (hallates näiteks põllumajanduslikku tegevust, sadamaid, lennujaamasid, hüdraulilisi töid ning kalapüüki sisevetes), kohalikku kultuuritegevust, [[tervishoid]]u ja sotsiaalhoolekandepoliitikat. Piirkondade eelarve tuleneb nende endi kehtestatud [[maksud]]est, riigi poolt neile ülekantud maksudest, kompenseerimisfondist ja nende isiklikust majandustegevusest tulenevast sissetulekust.<ref name=":3" /> [[Fail:Conferencia de Presidentes, 17 de enero de 2017 - 32219744902.jpg|pisi|240x240px|Kohtumine piirkondade presidentide ja Hispaania valitsuse vahel (2017)]] Keskvalitsuse käes on alati rahvusvahelised küsimused, [[relvajõud]], mitu seadusloome volitust, [[kohtuvõim]]u täideviimine, migratsioonipoliitika, [[väliskaubandus]]ega seostuv, piirkondadevaheline (ühis-)transport, mitmesugune majandustegevus ([[Kaevandamine|kaevandused]], [[kalapüük]] meres, kaitsetööstusettevõtted), meediavabaduse haldamine, (riigile vajalik) [[statistika]] ja õigus korraldada [[referendum]]eid. Lisaks võib autonoomse piirkonna volitusi ja õigusi sätestada autonoomia statuudis, et määratleda ka teemasid, mis ei ole põhiseadusega täpselt piiritletud.<ref name=":3" /> Autonoomsete piirkondade võimuorganite tegevust võivad kontrollida [[Hispaania põhiseaduskohus]] ja valitsus. Konkreetsetel juhtudel võivad neile volitatud teemadel kontrollida võimuorganite tegevust ka muud juriidilised keskvõimu asutused, näiteks võib kontrollikoda kontrollida piirkonna eelarvelisi otsuseid. Kui autonoomne piirkond ületab talle antud volitusi, peab [[Hispaania valitsus]] kõigepealt saatma kaebekirja piirkonna presidendile. Kui sellele ei järgne mõistliku vastust ega reaktsiooni, saab valitsus [[Hispaania Senat|senati]] lihtenamuse heakskiidu järel volitused teha kõik oma võimaluste piires, et taastada seaduspärane võim piirkonnas.<ref name=":3" /> == Ajalugu == ==== Eellugu ==== Pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdasid]] juhtis Hispaaniat mitu [[Liberalism|liberaalset]] valitsust, mis [[Tsentraliseeritud riik|tsentraliseerisid]] riiki ja üritasid riigi piirkondlikku mitmekesisust ühtlustada. See põhjustas rahutusi, eriti Kataloonias ja [[Baskimaa]]l, mis arenesid ülejäänud Hispaaniast kiiremini.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aedmäe |eesnimi=Triin |kuupäev=2013 |pealkiri=Regionalismi probleem Hispaania kodusõja ajal Kataloonia näitel |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu |lehekülg=}}</ref> 1874. aastal välja kuulutatud [[Hispaania esimene vabariik|Hispaania vabariik]] soosis [[Detsentraliseerimine|detsentraliseerimist]] ja suurt vabadust Hispaania provintsides, kuid keskvõimu nõrgenemisest tekkinud kaoses taastati riigis [[põhiseaduslik monarhia]] juba 1875. aastal. Tsentraliseeritud valitsemine jätkus, kuid mitmes piirkonnas tekkisid kohaliku võimu suurendamist taotlevad liikumised.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal kinnitati [[Kataloonia autonoomia statuut (1932)|Kataloonia autonoomia statuut]] 1932. aastal, [[Baskimaa autonoomia statuut (1936)|Baskimaa]] ja [[Galicia autonoomia statuut (1936)|Galicia]] omad 1936. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=1936 Galician Statute of Autonomy |url=https://www.languageconflict.org/event/galician-statute-of-autonomy/ |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=Language Conflict Encyclopedia}}</ref> Piirkondadel oli piiratud võim hariduse ja maksude korraldamises ning politseikorra tagamisel. Ühtlasi kuulutati kohalik keel ametlikuks keeleks ning raadio ja ajalehed said tegutseda kohalikus keeles. Hispaania valitsusele jäi kontroll relvajõudude, välispoliitika ja tollimaksude üle.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> 1939. aastal [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] võitnud [[Franco režiim]] ei soosinud [[Regionalism|piirkondlikku autonoomiat]] ja tühistas statuudid. [[Franco]] võimu ajal oli Hispaania taas tsentraliseeritud ja piirkondlikke omapärasid ja rahvuseid üritati täielikult tasalülitada. Demokraatliku opositsiooni jaoks sai piirkondlik autonoomia aga üheks põhinõudeks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Fail:Historical nations spain.svg|pisi|Hispaania autonoomsed piirkonnad on omakorda jagatud [[Ajalooline rahvus|ajaloolisteks rahvusteks]]{{Legend|#83bf00|Põhiseaduses määratletud, [[Hispaania teine vabariik|vabariigis]] 1936. aastal autonoomia saanud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#c5e21a|Tänapäeval lisandunud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#FFFFFF|Ülejäänud autonoomsed üksused}}|280x280px]] ==== Autonoomsete piirkondade kujunemine ==== Diktatuuri lõpus 1975. aastal, millele järgnesid demokraatia taastamine Hispaanias ja 1978. aastal vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus|põhiseadus]], kehtestati tänaseni kehtima jäänud süsteemi, mille järgi taasloodi detsentraliseeritud Hispaania. Uus konstitutsioon oli siiski poliitiline kompromiss parempoolsetega: Hispaania defineeriti ühe poliitilise rahvusena, mis delegeerib suveräänsust ülevalt poolt regionaalsetele üksustele ja kuulutab "Hispaania rahvuse lahutamatut ühtsust". Samuti tekitas konflikti piirkondade eristamine, sest põhiseadus eristab teises vabariigis autonoomia saavutanud piirkondi ülejäänud Hispaaniast. Selline eristamine on siiani tekitanud vastuolusid ja piirkonnad näevad vaeva, et samuti saavutada ajalooline rahvuse seisus.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Eriti soositi juba enne Francot autonoomiat omanud piirkondade isehaldamise õiguse taastamist: [[Kataloonia autonoomia statuut|Kataloonia]] ja [[Baskimaa autonoomia statuut|Baskimaa autonoomia statuudid]] kinnitati 1979. aasta detsembris, [[Galicia autonoomia statuut|Galicia]] oma 1981. aasta aprillis.<ref name=":2" /> Ülejäänud piirkonnad pidid autonoomia omandama nii-öelda aeglast teed pidi. Esimesed viis aastat olid piirkondade õigused ja volitused piiratud ja nad olid vastutavad vaid linnaplaneerimise, riigihangete, eluasemepoliitika, keskkonnakaitse, kultuuri- ja spordiküsimuste, turismi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandepoliitika eest.<ref name=":0" /> 1983. aastaks oli Hispaanias välja kujunenud 17 autonoomset piirkonda. Võimaluse erandkorras tavapärasest kiiremini täielik autonoomia omandada anti veel Andaluusiale, kus toimus mitu omavalitsust nõudvat meeleavaldust. Kuigi lõpuks võimaldati kõigile piirkondadele jõuda täieliku autonoomiani, on tegelikult kujunenud piirkondade volitused ja õigused väga erinevaks, sõltuvalt sellest, millised on olnud kokkulepped keskvalitsusega.<ref name=":0" /> Näiteks said Baskimaa ja Navarra 1979. aastal loa kohalike maksutulude korjamiseks, Kataloonia sel ajal aga mitte.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Engelbrecht |eesnimi=Mart |kuupäev=2015 |pealkiri=KATALOONIA VÕIMALIKKU ISESEISVUMIST SOODUSTAVAD JA PÄRSSIVAD TEGURID |ajakiri=TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL |avaldamispaik=Tallinn}}</ref> 1995. aastal lisandusid ennasthaldavate haldusüksustena kaks autonoomset linna: [[Aafrika]]s asuvad ja ülejäänud Hispaaniast ära lõigatud Ceuta ja Melilla.<ref name=":1" /> 21. sajandil on Hispaania autonoomsed ringkonnad jätkuvalt väga erinevate volitustega. Eriti Kataloonia ja Andaluusia on vaidlustes keskvalitsusega nõudnud suuremaid õigusi. Üks viimaseid suuremaid muutuseid toimus 2006. aastal, mil [[Cortes Generales|Cortes]] andis Katalooniale suuremad õigused, tunnustades piirkonda ka rahvusena.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Hispaania haldusjaotus]] * [[Provints (Hispaania)]] == Viited == <references /> {{ESP}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad| ]] jucn1n9l3u6gkyhrav8hsvchdjncluw 0 692918 7168331 7168051 2026-06-06T12:07:18Z Tomatimahlz 206203 Soomuskool viidud 1jvb alla 7168331 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|25. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** (1. Tankitõrjekompanii) *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Soomuskool *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] 2yvr1e93l1hnoqqspxbg9ad52r5v0ej 7168332 7168331 2026-06-06T12:07:42Z Tomatimahlz 206203 7168332 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii ** Snaipriüksus <ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Näha, jäädes nähtamatuks |kuupäev=2025-04-30 |url=https://www.youtube.com/watch?v=lLRNnS4Bgyc |vaadatud=2026-06-05}}</ref> '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|25. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** (1. Tankitõrjekompanii) *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Soomuskool<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-24 |pealkiri=Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised |url=https://www.err.ee/585879/fotod-ja-video-soomuskool-viis-labi-esimesed-cv9035-lahinglaskmised |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] d8bdm8pmh71nlyr0ns317fhhcid58ux 0 693805 7168632 7163980 2026-06-07T08:50:57Z Asteroid08 176327 /* Võistluse ülevaade */ 1. poolfinaal 7168632 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurovisiooni lauluvõistlus 2026 | tunnuslause = United by Music | finaali_toimumise_kuupäev = 16. mai 2026 | esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 12. mai 2026 | teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 14. mai 2026 | toimumiskoht = [[Viini Linnahall]]<br>[[Austria]], [[Viin]] | korraldaja = [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU)<br>[[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) | osalejate_arv = 35 | võitja = {{pisilipp|Bulgaaria}}<br>"[[Bangaranga]]" | eelmine = [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] | eesti_esindaja = Vanilla Ninja "Too Epic To Be True" | õhtujuhid = [[Victoria Swarovski]]<br>[[Michael Ostrowski]]<br>Emily Busvine (''greenroom'') | tegevprodutsent = Michael Krön | režissöör = Michael Kögler<br>Robin Hofwander | tegevjuht = Gert Kark | osalejate_arv_finaalis = 25 | naasvad_riigid = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]<br>{{riigi ikoon|Moldova}} [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]]<br>{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | katkestajad = {{riigi ikoon|Island}} [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]]<br>{{riigi ikoon|Iirimaa}} [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]]<br>{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]]<br>{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<br>{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | hindamissüsteem = Iga riik annab kümnele laulule kaks komplekti punkte: 12, 10 ja 8–1 punkti. Mitteosalevate riikide vaatajate veebihääled liidetakse kokku ja antakse välja ühe punktikomplektina. | järgmine = [[2027. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2027]] | pilt = DARA performing Bangaranga, representing Bulgaria in the 2nd Semi Final of the 2026 Eurovision Song Contest in Vienna 12.jpg }} '''2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' oli 70. korda toimunud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis esmakordselt [[Bulgaaria]] esindaja, [[Dara]] looga "[[Bangaranga]]". Võistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2026. Õhtujuhtideks olid [[Victoria Swarovski]] ja [[Michael Ostrowski]] ning [[Emily Busvine]], kes viis intervjuusid läbi ''greenroomis''. Kuna [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta võistluse]] võitis [[Austria]] looga "[[Wasted Love]]", mida esitas [[JJ]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Eurovisiooni võitis Austria, Eesti saavutas kolmanda koha! |url=https://eeter.err.ee/1609696797/eurovisiooni-voitis-austria-eesti-saavutas-kolmanda-koha |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> toimus konkurss [[2026]]. aastal Austrias [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]]. Võistlust korraldas [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) ja võõrustav ringhäälinguorganisatsioon [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fanning |eesnimi=Mo |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Austria to host 70th Eurovision Song Contest - oneurope.co.uk |url=https://oneurope.co.uk/contests/2025/austria-to-host-70th-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2025-05-18 |keel=en-GB |arhiivimisaeg=2025-05-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250520140721/https://oneurope.co.uk/contests/2025/austria-to-host-70th-eurovision-song-contest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Konkursil osalesid 35 riigi ringhäälinguorganisatsioonid, mida oli kaks vähem kui 2025. aastal. Nii vähe osalejaid oli Eurovisioonil viimati [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003. aastal]]. [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] loobusid konkursil osalemast protestiks [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu. Tegemist oli suurima boikotiga pärast [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastat]]. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] osalesid taas pärast mõneaastast pausi. Konkursi võitis [[Bulgaaria 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] lauluga „[[Bangaranga]]”, mida esitas [[Dara]]. Loo autoriteks olid Dara, [[Anne Judith Wik]], Cristian Tarcea ja [[Dimitris Kontopoulos]]. Laul võitis nii žürii- kui ka telehääletuse ning tõi Bulgaariale esimese Eurovisiooni võidu. Esiviisikusse mahtusid veel [[Iisrael 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]], [[Rumeenia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]], [[Austraalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austraalia]] ja [[Itaalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]]. Rumeenia kogus oma ajaloo kõrgeima punktisumma ning kordas oma senist parimat kohta, mis saavutati ka aastatel [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] ja [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]. == Toimumiskoht == 2026. aasta konkurss toimus Austrias [[Viin|Viinis]] pärast seda, kui riik võitis [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta konkursi]] lauluga „[[Wasted Love]]”, mida esitas [[JJ]]. See oli kolmas kord, kui Austria korraldas Eurovisiooni, olles teinud seda varem [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]]. ja [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]], mõlemal korral toimus võistlus Viinis. Võistlus leidis aset 16 152 istekohalises [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]], kus see toimus ka 2015. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Welcome to eurovision.com |url=https://www.eurovision.com/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> [[Fail:Wien Rathaus hochauflösend.jpg|vasakul|pisi|[[Viini raekoda]] – 2026. aasta võistluse esinemisjärjekorra loosimise ja avamistseremoonia toimumispaik]] Eurovisiooni küla asus Viini raekojaplatsil, kus toimusid nii osalejate kui ka kohalike artistide etteasted. Seal näidati ka otseülekandeid kõikidest finaalidest. Prater Dome’i ööklubis asus EuroClub, kus peeti ametlikke järelpidusid ja osalejate erakontserte. Türkiissinise vaiba tseremoonia toimus 10. mail 2026 [[Burgtheater|Burgtheateris]], kust nad kõndisid läbi Viini raekoja platsi juures asuva Eurovisiooni küla ning kohtusid ajakirjanike ja fännidega. Võistluse avatseremoonia toimus Viini raekojas. === Asukoha valimine === {{Asendikaart+|Austria |laius=320 |ujuvjoondus=vasakul |seletus=Linnad, mis on avaldanud huvi võistlust korraldada |kohad= {{Asendikaart~|Austria|lat=47.076|long=15.421|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt=[[Graz]]|nimi=Graz}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.268|long=11.393|regioon=DE-SN|paigutus=paremal|silt=[[Innsbruck]]|nimi=Innsbruck}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.239|long=14.192|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Linz]] & [[Wels]]|nimi=Linz & Wels}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.283|long=16.200|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Oberwart]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.200|long=15.616|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Sankt Pölten|St.<br/> Pölten]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.208|long=16.372|regioon=DE-SN|paigutus=ülal|silt=[[Viin]]|nimi=Viin}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.967|long=16.400|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt={{nowrap|[[Ebreichsdorf]]}}|nimi=Ebreichsdorf}} }} Pärast Austria võitu 2025. aasta Eurovisioonil on mitmed Austria linnad avaldanud huvi 2026. aasta võistluse korraldamiseks. Võistlust korraldava ringhäälingu [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) direktor Roland Weißmann tõi peamiste toimumiskoha kriteeriumitena välja selle sobivust võistluse korraldamiseks ning lennujaamade lähedust. ORF-i programmijuht Stefanie Groiss-Horowitz tõi välja, et enamustes linnades pole sobivaid vastvalminud suuri areene, kus võistlus saaks toimuda, kuid julgustas omavalitsusi siiski pakkumist esitama.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref> 18. mail 2025 teatas Viini linnapea [[Michael Ludwig]], et linn on huvitatud Eurovisiooni korraldamisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Conte |eesnimi=Davide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Vienna Interested in Hosting Again |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-vienna-interested-in-hosting-again/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Samal päeval teatas huvist võõrustada ka Grazi linnapea [[Elke Kahr]], tuues välja potentsiaalseks toimumiskohaks Grazi linnahalli.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Austria: ORF Commences Eurovision 2026 Work & Special Programming Celebrating JJ's Victory Announced |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-orf-commences-work/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=steiermark ORF at |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Diskussion um Song Contest 2026 in Graz |url=https://steiermark.orf.at/stories/3305822/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=steiermark.ORF.at |keel=de}}</ref> Klaus Leutgeb pakkus potentsiaalseks toimumiskohaks välja Schwarzli vabaajakeskuse, mis asub ka Grazis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=„Perfekte Location“: Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen |url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> 18. mail teatas [[Innsbruck]], et soovib võistlust korraldada Olympiahalles ning samal päeval andis [[Wels]] teada, et soovib seda korraldada uues näitusehallis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ooe ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Wels im Ringen um ESC-Austragungsort |url=https://ooe.orf.at/stories/3305836/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=ooe.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Intends to Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-innsbruck-intends-to-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Ka [[Oberwart]] avaldas huvi korraldada 2026. aasta võistlust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref> 19. mail pakkus [[Sankt Pölten|St. Pölteni]] linnapea Matthias Stadler võimalikuks toimumispaigaks välja VAZ St. Pölteni areeni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=noe ORF at |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=St. Pölten liebäugelt mit Song Contest 2026 |url=https://noe.orf.at/stories/3306010/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=noe.ORF.at |keel=de}}</ref> 26. mail esitas [[Ebreichsdorf]] ettepaneku korraldada üritust ajutisel areenil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ORF avas 2. juunil 2025 avalduste esitamise vooru linnadele, kes tahavad 2026. aasta Eurovisiooni korraldada. Avalduste esitamise tähtaeg oli 4. juuli. Ebreichsdorf loobus kandideerimisest 15. juunil,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> sellele järgnes Oberwart 21. juunil,<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Oberwart bewirbt sich doch nicht für den Song Contest 2026 |url=https://www.derstandard.at/story/3000000274784/oberwart-bewirbt-sich-doch-nicht-fuer-den-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref> Graz 27. juunil<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ning Wels 1. juulil.<ref name=":13">{{Netiviide |pealkiri=Keine Bewerbung Oberösterreichs für den Eurovision Song Contest 2026 |url=https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20250701_OTS0170/keine-bewerbung-oberoesterreichs-fuer-den-eurovision-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=OTS.at |keel=de}}</ref> Ainsad linnad, mis tähtajaks pakkumise esitasid, olid Viin ja Innsbruck.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innsbruck oder Wien? Womit die Song-Contest-Bewerber punkten |url=https://www.derstandard.at/story/3000000277597/innsbruck-oder-wien-womit-die-song-contest-bewerber-punkten |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-07-04 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Submits Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/07/04/eurovision-2026-innsbruck-submits-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> 20. augustil teatasid EBU ja ORF, et võõrustajalinnaks valiti Viin.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-17 |pealkiri=Eurovision 2026: Vienna is our Host City for the 70th |url=https://www.eurovision.com/stories/eurovision-2026-vienna-is-our-host-city-for-the-70th/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-20 |pealkiri=Gastgeberstadt: Wien trägt den Song Contest 2026 aus |url=https://www.kleinezeitung.at/artikel/20011893/wien-traegt-den-song-contest-2026-aus |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> '''Legend:''' {{Color box|#CEDFF2|†|border=darkgray}} Võõrustajalinn {{Color box|#F2E0CE|^|border=darkgray}} Esitas sooviavalduse {| class="wikitable plainrowheaders" ! scope="col" |Linn ! scope="col" |Võistluspaik ! scope="col" |Märkmed ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" |[[Ebreichsdorf]] |''Ajutine areen'' |Kavandatud oli 20 000 pealtvaatajat mahutav ajutine areen ning lisaks oleks finaali ühisvaatamiseks rajatud 30 000-kohaline ala. Kandideerimisest loobuti 15. juunil. |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" |[[Graz]] |Stadthalle Graz | rowspan="2" |Loobus kandideerimisest 27. juunil 2025. | rowspan="2" |<ref name="Kleine Zeitung-2025">{{Cite web|url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen|title='Perfekte Location': Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen|trans-title='Perfect location': Klaus Leutgeb wants to bring ESC 2026 to Schwarzlsee|publisher=[[Kleine Zeitung]]|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025|language=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> |- |Schwarzl Freizeit Zentrum |- style="background:#F2E0CE" ! scope="row" style="background:#F2E0CE" |[[Innsbruck]] ^ |Olympiahalle |Võõrustas [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964.]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud|1976]]. aasta taliolümpial iluuisutamise ja jäähoki võistlused. |<ref>{{cite web|last1=Granger|first1=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/11/eurovision-2026-innsbruck-city-council-approves-bid/|title=Eurovision 2026: Innsbruck City Council Approves Bid to Host|website=Eurovoix|date=11 June 2025|access-date=11 June 2025}}</ref> |- ! scope="row" |[[Oberwart]] |Messe Oberwart |Loobus kandideerimisest 21. juunil 2025. |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref><ref name=":12" /> |- style="background:#CEDFF2" ! scope="row" style="background:#CEDFF2" |'''[[Viin]]''' † |[[Viini Linnahall]] |Võõrustas [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust]]. |<ref>{{Cite web|last=Granger|first=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/03/eurovision-2026-vienna-actively-bidding-to-host-for-a-third-time/|title=Eurovision 2026: Vienna Actively Bidding to Host For a Third Time|website=Eurovoix|date=3 June 2025|access-date=12 June 2025|language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" |{{nowrap|[[Wels]] ja [[Linz]]}} |Messe Wels |Wels ja Linz avaldasid koos soovi võistlust korraldada. Põhivõistlus oleks toimunud Welsis. Võistlusareen valmis alles 2026. aasta märtsis. Kandideerimisest loobuti 1. juulil 2025. |<ref>{{Cite web|url=https://ooe.orf.at/stories/3308305/|title=ESC: Wels und Linz offiziell angemeldet|website=ooe.ORF.at|date=4 June 2025|access-date=12 June 2025|language=de}}</ref><ref name=":13" /> |} == Osalejad == {{Eurovisioon 2026 osalejad}} Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemiseks on vajalik [[Euroopa Ringhäälingute Liit|aktiivse EBU liikmesusega]] rahvusringhääling, mis on võimeline võistlust Eurovisiooni võrgu kaudu vastu võtma ja üleriigiliselt otseülekandeid edastama. EBU kutsub konkursil osalema kõiki aktiivseid liikmeid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 2026: How many countries will compete in Austria? |url=https://esctoday.com/201316/eurovision-2026-how-many-countries-will-compete-in-austria/}}</ref> [[Fail:ESC 2026 Map.svg|vasakul|pisi|2026. aastal Eurovisioonil osalevate riikide kaart]] 15. detsembril 2025 teatas EBU, et 2026. aasta võistlusel osaleb 35 riiki. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] naasevad võistlustulle vastavalt pärast kolme-, ühe- ja kaheaastast pausi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=35 broadcasters to compete at 70th Eurovision Song Contest in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/35-broadcasters-70th-eurovision-song-contest-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Teisalt otsustasid [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] ja [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõja]] kontekstis [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu protestides võistlust boikottida, viidates ühtlasi Iisraeli valitsuse katsetele mõjutada kahe eelmise aasta punktitulemusi. See oli konkursi suurim boikott alates [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastast]].<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Eurovision: Which countries are boycotting the song contest and can it survive? |url=https://www.bbc.com/news/articles/c9vjrg1nky0o |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Konkursil osales kaks artisti, kes olid varem ka Eurovisioonil üles astunud: Eesti esindaja [[Vanilla Ninja]] esindas [[Šveits 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveitsi 2005. aastal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's Vanilla Ninja for Vienna in Estonia |url=https://www.eurovision.com/stories/vanilla-ninja-for-estonia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ning San Marino esindaja [[Senhit]], kes osales varem [[San Marino 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2011]]. ja [[San Marino 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2021]]. aastal (pidi seda tegema ka [[San Marino 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aastal]], kuid võistlus jäi ära).<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=San Marino sends 'Superstar' SENHIT to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/san-marino-sends-superstar-senhit-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Ka Poola esindaja [[Alicja]] pidi osalema [[Poola 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aasta]] võistlusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alicja Szemplińska reprezentuje Polskę na Eurowizji 2026. Kim jest piosenkarka? |url=https://www.eska.pl/rozrywka/gwiazdy/alicja-szemplinska-reprezentuje-polske-na-eurowizji-2026-kim-jest-piosenkarka-aa-Qy3F-v7Lq-EYNH.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.eska.pl |keel=pl}}</ref> Moldova artist [[Aliona Moon]], kes esindas riiki [[Moldova 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2013. aastal]] ja oli [[Moldova 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2012. aastal]] [[Pasha Parfeny|Pasha Parfeni]] taustalaulja, oli nüüd Satoshi taustalaulja.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-01-17 |pealkiri=Satoshi will represent Moldova on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/satoshi-will-represent-moldova-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Gruusia esindaja [[Bzikebi]] võitis [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta]] [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|Laste Eurovisiooni lauluvõistluse]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=საქართველოს ევროვიზია 2026-ზე საბავშვო ევროვიზია 2008-ის გამარჯვებული ჯგუფი „ბზიკები“ წარადგენს |url=https://1tv.ge/news/saqartvelos-evrovizia-2026-ze-sabavshvo-evrovizia-2008-is-gamarjvebuli-jgufi-bzikebi-waradgens/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=1TV |keel=ka-GE}}</ref> Belgia esindaja [[Essyla]] esindas riiki varem 2019. aasta Eurovisiooni koorivõistlusel koori Almakalia koosseisus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=België stuurt Essyla met 'Dancing on the ice' naar Songfestival {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2026/02/19/essyla-zingt-dancing-on-the-ice-voor-belgie-op-het-songfestiva/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders sticky-header" |+2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse osalejad<ref>{{Netiviide |pealkiri=All Participants {{!}} Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/all-participants/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ! scope="col" |Riik ! scope="col" |Ringhääling ! scope="col" |Esitaja ! scope="col" |Laul ! scope="col" |Keel ! scope="col" |Laulukirjutaja(d) ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" | {{elv|Albaania}} | [[RTSH]] | [[Alis]] | "{{lang|sq|[[Nân]]|i=unset}}" | [[albaania keel|albaania]] | {{hlist|Alis Kallaçi|Desara Gjini}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Cite web |date=2025-12-21 |title=Alis will represent Albania at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/alis-albania-vienna-2026/ |access-date=2025-12-21 |website=Eurovision.com |publisher=EBU}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Armeenia}} | [[Hajastani_Hanrajin_Herustaõnkeruthjun|AMPTV]] | [[Simón]] | "[[Paloma Rumba]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|David Tserunyan|Eva Voskanyan|Lilit Navasardyan|[[Rosa Linn|Roza Kostandyan]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Armenia reveals its artist and song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/armenia-reveals-simon-and-paloma-rumba-for-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austraalia}} |[[Special Broadcasting Service|SBS]] | [[Delta Goodrem]] | "[[Eclipse (laul)|Eclipse]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Delta Goodrem|[[Ferras|Ferras Alqaisi]]|Jonas Myrin|Michael Fatkin}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Delta Goodrem will represent Australia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/delta-goodrem-representing-australia-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austria}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] | [[Cosmó]] | "[[Tanzschein]]" | [[saksa keel|saksa]] | {{hlist|[[Cosmó|Benjamin Gedeon]]|Elias Stejskal|Ella Stern}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-09 |pealkiri=COSMÓ will represent Austria in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vienna-2026-austria-cosmo-tanzschein/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Aserbaidžaan}} | [[İctimai_Televiziya|İTV]] | [[Jiva]] | "[[Just Go]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] | {{hlist|Fuad Javadov}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri=JIVA will sing for Azerbaijan in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/jiva-will-sing-for-azerbaijan-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Belgia}} | [[RTBF]] | [[Essyla]] | "[[Dancing on the Ice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Essyla|Alice Van Eesbeeck]]|Barbara Petitjean|Emil Stengele|Nicolas d'Avell}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=ESSYLA will represent Belgium in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/essyla-represent-belgium-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Bulgaaria}} | [[Balgarska Natsionalna Televizia|BNT]] | [[Dara]] | "[[Bangaranga]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Anne Judith Wik|Cristian Tarcea|[[Dara|Darina Yotova]]|[[Dimitris Kontopoulos]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |pealkiri=DARA ще представи България на „Евровизия 2026“ с песента „Bangaranga“ |url=https://bnt.bg/news/dara-shte-predstavi-balgariya-na-evroviziya-2026-s-pesenta-bangaranga-346759news.html}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Eesti}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | [[Vanilla Ninja]] |"[[Too Epic to Be True]]" |[[inglise keel|inglise]] |{{hlist|[[Sven Lõhmus]]}} | style="text-align:center;" |<ref name="Rebane-2025">{{Cite web |last= |first= |date=14.02.2026 |title=Eesti Laul 2026 võitja on Vanilla Ninja |url=https://eeter.err.ee/1609941041/eesti-laul-2026-voitja-on-vanilla-ninja |access-date=15.02.2026 |website={{Ill|Eeter|et|ERR Menu}} |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |language=|editor-last=Nestor|editor-first=Neit-Eerik}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Gruusia}} | [[GPB]] | [[Bzikebi]] | "[[On Replay]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Giga Kukhianidze|[[Lizi Pop|Liza Japaridze]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Bzikebi premiere 'On Replay' for Georgia |url=https://www.eurovision.com/stories/bzikebi-premiere-on-replay-for-georgia/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Horvaatia}} | [[Hvartska Radiotelevizija|HRT]] | [[Lelek]] | "[[Andromeda (laul)|Andromeda]]" | [[horvaadi keel|horvaadi]] | {{hlist|Filip Lacković|Lazar Pajić|Tomislav Roso|[[Zorja|Zorica Pajić]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's LELEK to Vienna for Croatia |url=https://www.eurovision.com/stories/croatia-dora-winner-lelek-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Iisrael}} | [[IPBC]] | [[Noam Bettan]] | "[[Michelle (laul)|Michelle]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Nadav Aharoni|Noam Bettan|Tzlil Klifi|[[Yuval Raphael]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Noam Bettan releases his song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/noam-bettan-releases-song-for-vienna-michelle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Itaalia}} | [[RAI]] | [[Sal Da Vinci]] | "[[Per Sempre Sì]]" | [[itaalia keel|itaalia]] | {{hlist|[[Alessandro La Cava]]|Eugenio Maimone|Francesco Sorrentino|[[Federica Abbate]]|Federico Mercuri|Giordano Cremona|Salvatore Michael Sorrentino}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=From 'Sanremo' to Vienna, it's Sal Da Vinci for Italy |url=https://www.eurovision.com/stories/sal-da-vinci-representing-italy-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Kreeka}} | ERT | [[Akylas]] | "[[Ferto]]" | [[kreeka keel|kreeka]] | {{hlist|Akylas Mytilinaios|Orfeas Nonis|Theofilos Pouzbouris|Thomas Papathanasis}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=Akylas will 'Sing for Greece' in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/akylas-sing-for-greece-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Küpros}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] | [[Antigoni Buxton|Antigoni]] | "[[Jalla]]" | [[kreeka keel|kreeka]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Antigoni Buxton]]|Charalambous Kallona|Connor Mullally-Knight|Demetris Nikolaou|[[Claydee|Klejdi Lupa]]|Paris Kalpos|Trey Qua}} | style="text-align:center;" | <ref name="Jiandani-2025b">{{Cite web |last=Jiandani |first=Sanjay |date=4 August 2025 |title=Cyprus: CyBC confirms participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200946/cyprus-cybc-confirms-participation-at-eurovision-2026/ |access-date=4 August 2025 |website=ESCToday |language=en-US}}</ref><ref name="Bijuvignesh-2025">{{Cite web |last=Bijuvignesh |first=Darshan |date=6 November 2025 |title=Cyprus: ANTIGONI to Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/11/06/cyprus-antigoni-to-eurovision-2026/ |access-date=6 November 2025 |website=Eurovoix |language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Läti}} | [[LSM]] | [[Atvara]] | "[[Ēnā]]" | [[läti keel|läti]] | {{hlist|Jānis Jačmenkins|[[Atvara|Liene Stūrmane]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri='Supernova' winner Atvara is heading to Vienna for Latvia |url=https://www.eurovision.com/stories/supernova-winner-atvara-latvia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Leedu}} | [[LRT]] | [[Lion Ceccah]] | "[[Sólo Quiero Más]]" | [[leedu keel|leedu]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Aurimas Galvelis|Tomas Alenčikas}} | style="text-align: center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Lion Ceccah will sing for Lithuania in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/lithuania-selects--eurovision-2026-lion-ceccah/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Luksemburg}} | [[RTL Lëtzebuerg|RTL]] | [[Eva Marija]] | "[[Mother Nature]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Eva Marija Kavaš Puc|Julie Aagaard|Maria Broberg|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-25 |pealkiri=Eva Marija will sing for Luxembourg in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/eva-marija-luxembourg-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Malta}} | [[PBS]] | [[Aidan]] | "[[Bella (laul)|Bella]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Malta keel|malta]] | {{hlist|[[Aidan|Aidan Cassar]]|Joep van den Boom|[[Sarah Bonnici]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-18 |pealkiri=It's AIDAN for Malta at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/aidan-for-malta-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Moldova}} | [[TRM]] | [[Satoshi]] | "[[Viva, Moldova!]]" | [[rumeenia keel|rumeenia]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Andrei Vulpe|Cătălin Temciuc|Vasile Advahov|[[Satoshi|Vlad Sabajuc]]}} | style="text-align:center;" |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | {{elv|Montenegro}} | [[RTCG]] | [[Tamara Živković]] | "[[Nova zora]]" {{Small|({{lang|cnr|Нова зора|i=no}})}} | [[montenegro keel|montenegro]] | [[Boris Subotić]] | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=Tamara Živković will sing for Montenegro in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/tamara-zivkovic-montenegro-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Norra}} | [[NRK]] | [[Jonas Lovv]] | "[[Ya Ya Ya]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Jonas Lovv Hellesøy|Sondre Skaftun}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=JONAS LOVV wins 'Melodi Grand Prix' in Norway |url=https://www.eurovision.com/stories/jonas-lovv-ya-ya-ya-norway-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Poola}} | [[TVP]] | [[Alicja Szemplińska|Alicja]] | "[[Pray]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Alicja Szemplińska]]|Sinclair Alan Malcolm|Weronika Gabryelczyk}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=It's 'Pray' for Poland: ALICJA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/its-pray-for-poland-alicja-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Portugal}} | [[RTP]] | [[Bandidos do Cante]] | "[[Rosa (laul)|Rosa]]" | [[portugali keel|portugali]] | {{hlist|Duarte Farias|Francisco Pereira|Francisco Pestana|Francisco Raposo|Gonçalo Narciso|Gui Alface|José Carlos Coelho Almeida Tavares|Luis Aleixo|Miguel Costa}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Bandidos do Cante will represent Portugal in May |url=https://www.eurovision.com/stories/bandidos-do-cante-represent-portugal-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Prantsusmaa}} | [[France Télévisions]] | [[Monroe]] | "[[Regarde!]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]] | {{hlist|Christopher Cohen|Fred Savio|Fredie Marche|Maxime Morise}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri='Regarde !': It's Monroe for France |url=https://www.eurovision.com/stories/regarde-monroe-for-france-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rootsi}} | [[Sveriges Television|SVT]] | [[Felicia (laulja)|Felicia]] | "[[My System]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Audun Agnar|Emily Harbakk|Felicia Eriksso|[[Julie Bergan]]|Theresa Rex}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=FELICIA will fly the Swedish flag in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/felicia-will-fly-the-swedish-flag-at-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rumeenia}} | [[TVR]] | [[Alexandra Căpitănescu]] | "[[Choke Me]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Alexandra Căpitănescu|Călin-Alexandru Grăjdan|Elvis Silitră|Ștefan Condrea}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Alexandra Căpitănescu will represent Romania on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/alexandra-capitanescu-represent-romania-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Saksamaa}} | [[SWR]]{{efn|Saksa avalik-õigusliku ringhäälingukonsortsiumi [[ARD]] nimel.<ref name=swrubernimmt>{{cite web |date=27 January 2025 |title=SWR übernimmt 2026 Federführung für Eurovision Song Contest |trans-title=SWR to take over the lead for the Eurovision Song Contest in 2026 |url=https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250517183906/https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |archive-date=17 May 2025 |access-date=27 January 2025 |language=de}}</ref><ref>{{cite web |title=Alle deutschen ESC-Acts und ihre Titel |trans-title=All German ESC acts and their songs |url=https://www.eurovision.de/teilnehmer/Alle-deutschen-ESC-Acts-und-ihre-Titel,vorentscheid386.html |publisher=ARD |access-date=12 June 2025 |language=de}}</ref>}} | [[Sarah Engels]] | "[[Fire (laul)|Fire]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Dario Schürmann|Luisa Heinemann|Raphael Lott|Sarah Engels|Valentin Boes}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=Sarah Engels will light Vienna up with 'Fire' |url=https://www.eurovision.com/stories/germany-sarah-engels-fire-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|San Marino}} | [[SMRTV]] | [[Senhit]] | "[[Superstar (laul)|Superstar]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Anderz Wrethov]]|[[Boy George|George Alan O'Dowd]]|Julie Aagaard|John-Emil Johansson|Thomas Stengaard|Senhit Zadik Zadik}} | style="text-align:center;" | <ref name=":0" /> |- ! scope="row" | {{elv|Serbia}} | [[RTS]] | [[Lavina]] | "[[Kraj Mene]]" | [[serbia keel|serbia]] | {{hlist|Andrija Cvetanović|Bojan Ilić|Ivan Jegdić|Luka Aranđelović|Nikola Petrović|Pavle Aranđelović|Pavle Samardžić}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=LAVINA will represent Serbia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/serbia-pze-winner-lavina-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Soome}} | [[Yle]] | [[Linda Lampenius]] ja [[Pete Parkkonen]] | "[[Liekinheitin]]" | [[soome keel|soome]] | {{hlist|Antti Riihimäki|Lauri Halavaara|Linda Lampenius|Pete Parkkonen|Vilma Alina Lähteenmäki}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri='Liekinheitin' is Finland's song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/finland-umk-2026-winner-linda-pete-liekinheitin/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Suurbritannia}} | [[BBC]] | [[Look Mum No Computer]] | "[[Eins, Zwei, Drei]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Julie Aagaard|Lasse Midtsian Nymann|[[Look Mum No Computer|Sam Battle]]|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-16 |pealkiri='Eins, Zwei Drei'... the United Kingdom's entry is out |url=https://www.eurovision.com/stories/eins-zwei-drei-united-kingdom-entry-released/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Šveits}} | [[SRG SSR]] | [[Veronica Fusaro]] | "[[Alice (laul)|Alice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Charlie McClean|Veronica Fusaro}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-21 |pealkiri=Veronica Fusaro will sing for Switzerland |url=https://www.eurovision.com/stories/veronica-fusaro-for-switzerland-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Taani}} | [[Danmarks Radio|DR]] | [[Søren Torpegaard Lund]] | "[[Før vi går hjem]]" | [[taani keel|taani]] | {{hlist|[[Clara Sofie|Clara Sofie Fabricius]]|Søren Torpegaard Lund|[[Thomas Meilstrup]]|Valdemar Littauer Bendixen}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=Søren Torpegaard Lund will represent Denmark in May |url=https://www.eurovision.com/stories/soren-torpegaard-lund-representing-denmark-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Tšehhi}} | [[Česká televize|ČT]] | [[Daniel Zizka]] | "[[Crossroads]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Daniel Žižka|Viliam Béreš}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Daniel Zizka is Czechia's artist for 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/daniel-zizka-czechia-artist-for-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Ukraina}} | [[Suspilne]] | [[Viktoria Leléka|Leléka]] | "[[Ridnym]]" | [[inglise keel|inglise]], [[ukraina keel|ukraina]] | {{hlist|Adama Cefalu|Jakob Hegner|[[Viktoria Leléka]]|Yaroslav Dzhus}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-07 |pealkiri=Vidbir winner LELÉKA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vidbir-winner-leleka-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |} === Boikott seoses Iisraeli osalemisega === [[Fail:Anti-Israel demonstration during ESC 2026 in Vienna - picture by TheTokl - 17.jpg|pisi|Meeleavaldus Iisraeli osalemise vastu Viinis 16. mail 2026, Eurovisiooni finaalipäeval]] [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] on tekitanud erimeelsusi Iisraeli osalemise üle konkursil, sealhulgas on nõutud, et riik konkursil ei osaleks, ning toimunud on meeleavaldusi selle osalemise vastu [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]. ja 2025. aasta võistlustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Eurovision 2026 is here - but will the Israel boycott spoil the show? |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp4959nwro |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Iisraeli 2024. aasta laul „[[Hurricane (laul)|Hurricane]]” tekitas samuti vaidlusi, sest selle algne versioon „October Rain” viitas [[Operatsioon Al-Aqşá üleujutus|7. oktoobri rünnakule]] Iisraelis ja ei vastanud poliitilise neutraalsuse reeglitele. Seetõttu lubati see EBU poolt osalema alles pärast ümbertöötlemist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-03-03 |pealkiri=Eurovision 2024: Israel agrees to October Rain lyrics change |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-68462848 |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Iisraeli valitsus korraldas 2024. ja 2025. aastal reklaamikampaaniaid, et innustada inimesi Iisraeli poolt hääletama. Seda peeti üheks põhjuseks, miks Iisrael tuli 2024. aastal viiendaks ja 2025. aastal teiseks ning oli mõlemal aastal rahvahääletuse esikolmikus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Eurovision: Israel's result prompts questions over voting |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckg77pxj2mno |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> [[Iisraeli välisministeerium]] kinnitas, et 2024. aasta osaluse puhul korraldati sellised kampaaniad.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pérez |eesnimi=Laura |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=El Gobierno de Israel confirma que invirtió mucho dinero para fomentar el voto a Eden Golan en Eurovisión 2024 |url=https://www.eldiario.es/vertele/noticias/gobierno-israel-confirma-invirtio-dinero-fomentar-voto-eden-golan-eurovision-2024_1_11374185.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Vertele |keel=es}}</ref> 2025. aasta osas tõi sarnased kampaaniad esile EBU Eurovisiooni uudiste ja faktikontrolli algatus Eurovision News Spotlight.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-04-11 |pealkiri=EBU launches Spotlight fact-checking network to combat misinformation and support trusted news |url=https://www.ebu.ch/news/2025/04/ebu-launches-spotlight-fact-checking-network-to-combat-misinformation-and-support-trusted-news |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Flannery |eesnimi=Maria |pealkiri=Israeli government agency paid for adverts targeting Eurovision Song Contest public vote |url=https://spotlight.ebu.ch/p/israeli-government-agency-paid-for |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=spotlight.ebu.ch |keel=en}}</ref> Iisraeli valitsuse reklaamiagentuuri 2025. aasta reklaame nähti kokku üle 68 miljoni korra. Mitmed osalevad ringhäälingud nõudsid pärast 2025. aasta finaali telehääletuse süsteemi muutmist ning riikide telehääletuse tulemuste sõltumatut auditit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Moet televoting bij Songfestival herbekeken worden? "Te makkelijk om resultaten op grote schaal te beïnvloeden" {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2025/05/19/eurovisiesongfestival-commotie-rond-televoting-hoe-werkt-het/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-20 |pealkiri=RTÉ seeks breakdown of Eurovision voting numbers amid questions over public result for Israel |url=https://www.independent.ie/irish-news/rte-seeks-breakdown-of-eurovision-voting-numbers-amid-questions-over-public-result-for-israel/a1899631218.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Irish Independent |keel=en}}</ref> Enne 2026. aasta konkurssi teatasid [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]],<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=RTÉ |kuupäev=2025-09-11 |pealkiri=RTÉ Statement: 2026 Eurovision Song Contest |url=https://about.rte.ie/2025/09/11/rte-statement-2026-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=About RTÉ |keel=en-GB}}</ref> [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hollandi]],<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=AVROTROS koppelt deelname Songfestival 2026 aan kernwaarden |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-trekt-grens-bij-songfestival-2026~1176/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Ema Škapin, TV |pealkiri=Če bo Izrael nastopil na Evroviziji, Slovenije ne bo |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/ce-bo-izrael-nastopil-na-evroviziji-slovenije-ne-bo/757441 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]]<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE.es |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=El Consejo de Administración de RTVE retirará a España de Eurovisión si Israel participa y tampoco emitirá el certamen |url=https://www.rtve.es/noticias/20250916/rtve-eurovision-participacion-israel/16730487.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> ringhäälinguorganisatsioonid, et nad kaaluvad boikotti, kui Iisraelil lubatakse osaleda. Viimased kolm tõid ühe põhjusena välja ka Iisraeli reklaamikampaaniad kahel varasemal võistlusel.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE |eesnimi=PRENSA |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTVE se retira del Festival de Eurovisión |url=https://www.rtve.es/rtve/20251204/rtve-retira-festival-eurovision/16845362.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> Teised ringhäälinguorganisatsioonid teatasid, et osalevad juhul, kui EBU täidab teatud tingimused.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eurovision crisis: EBU confirms broadcasters to vote on excluding Israel in November |url=https://www.euronews.com/culture/2025/09/26/eurovision-crisis-ebu-confirms-broadcasters-to-vote-on-excluding-israel-in-november}}</ref> Konkursi referentsgrupp pikendas 2026. aasta osalemise kinnitamise tähtaega 13. oktoobrist detsembri keskpaigani, mis andis ringhäälinguorganisatsioonidele rohkem aega Iisraeli osalemise üle arutamiseks. Selle aja jooksul sai osalemisest loobuda ilma rahalise karistuseta. Lõplik otsus tehti EBU üldkogul 4.–5. detsembril.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=הצעד החריג באירוויזיון 2026: הוארכה האפשרות לפרישה ללא סנקציה - עד להחלטה על ישראל |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/ry0xb6g9xe |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The EBU extends ESC 2026 confirmation deadline until mid December (statement) |url=https://esctoday.com/201527/the-ebu-extends-the-esc-2026-confirmation-deadline-until-mid-december-statement/}}</ref> Novembri alguses oli kavas erakorraline EBU üldkogu, et arutada ja hääletada Iisraeli osalemise üle konkursil,<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Song Contest: EBU lässt über Israel-Teilnahme abstimmen |url=https://orf.at/stories/3406546/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Alex |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Eurovision Members to Vote on Whether to Exclude Israel |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/09/25/arts/music/eurovision-israel-vote.html |vaadatud=2026-05-17 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Budin |eesnimi=Christoph |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Geheimwahl entscheidet über ESC-Ausschluss Israels |url=https://www.krone.at/3909233 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Kronen Zeitung |keel=de}}</ref> kuid see jäeti ära pärast [[Donald Trumpi Gaza sektori ettepanek 2025. aasta septembris|relvarahu ja rahuplaani]] jõustumist, mille eesmärgiks oli sõda lõpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=Song Contest: Sonderabstimmung über Israel abgesagt |url=https://orf.at/stories/3408345/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NRK |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=EBU utsetter avgjørelse om Israels deltakelse Eurovision |url=https://www.nrk.no/nyheter/ebu-utsetter-avgjorelse-om-israels-deltakelse-eurovision-1.17609962 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> 4. detsembri üldkogu kiitis heaks hääletussüsteemi muudatused, jättes eraldi hääletuse Iisraeli osalemise üle ära ning lubades riigil konkursil osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=EBU Members show clear support for reforms to reinforce trust and protect neutrality of Eurovision Song Contest, allowing all Members to participate |url=https://www.ebu.ch/news/2025/12/ebu-members-show-clear-support-for-eurovision-reforms |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=España abandona Eurovisión: cómo la guerra de Netanyahu terminó con 65 años de idilio musical |url=https://elpais.com/television/2025-12-05/espana-abandona-eurovision-como-la-guerra-de-netanyahu-termino-con-65-anos-de-idilio-musical.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=על אפם ועל חמתם: ההצבעה הכריעה - ישראל תשתתף סופית באירוויזיון 2026 |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/byjxxzymbe |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Selle tulemusel boikoteerisid Iirimaa, Holland, Sloveenia ja Hispaania konkurssi,<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTÉ to boycott Eurovision Song Contest over Israel |url=https://www.rte.ie/entertainment/2025/1204/1547300-rte-to-boycott-eurovision-song-contest-over-israel/ |keel=en}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=AVROTROS neemt in 2026 niet deel aan het Eurovisie Songfestival |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-neemt-in-2026-niet-deel-aan-het-eurovisie-songfestival~1314/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref><ref name=":3" /> neile järgnes 10. detsembril ka [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]].<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Hrólfsson |eesnimi=Ragnar Jón |kuupäev=2025-12-10 |pealkiri=Ísland tekur ekki þátt í Eurovision 2026 - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/461235 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RÚV}}</ref> Lisaks teatasid Iiri, Sloveenia ja Hispaania ringhäälingud, et nad ei kanna konkurssi ka üle. See oli esimene kord, kui üritust ei edastatud Iirimaal alates 1963. aastast, Sloveenias alates 1985. aastast ja Hispaanias alates 1961. aastast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ljuština |eesnimi=Stevan |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Odluka o Izraelu: Posledice i reakcije dan posle |url=https://evrovizija.rs/2025/12/05/odluka-o-izraelu-posledice-i-reakcije-dan-posle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=ESC Serbia {{!}} Evrovizija.rs |keel=en-US}}</ref> Kuna Hispaania ei osalenud oli see esimene kord peale [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010. aastast]], mil osales ainult 4 suurriiki. Mitmed meediaväljaanded nimetasid boikotti Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloo suurimaks kriisiks.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=News |eesnimi=ABC |pealkiri=What to know about the Eurovision Song Contest as Israel's participation sparks walkouts |keel=en-US |väljaanne=ABC News |url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/eurovision-song-contest-israels-participation-sparks-walkouts-128136363 |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Može li Evrovizija da prevaziđe najveću krizu u istoriji |url=https://www.standard.co.me/zivot/moze-li-evrovizija-da-prevazidje-najvecu-krizu-u-istoriji |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.standard.co.me |keel=en}}</ref> Protestiks Iisraeli osalemise vastu tagastas [[Šveits 2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2024. aasta Šveitsi]] võitja [[Nemo (laulja)|Nemo]] oma trofee EBU-le.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Eurovision champion Nemo returns the winner's trophy to protest Israel's inclusion |url=https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-nemo-israel-c84aef492683ecbf417065ff7bc0eb16 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> [[Iirimaa 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|1994. aastal]] koos [[Paul Harrington|Paul Harringtoniga]] Iirimaale võidu toonud [[Charlie McGettigan]] teatas hiljem, et tagastab samuti oma trofee.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-12-12 |pealkiri=🇮🇪 Ireland: Eurovision 1994 Winner Charlie McGettigan Will Return Their Trophy in Protest at Israel's Participation |url=https://eurovoix.com/2025/12/12/ireland-eurovision-1994-winner-charlie-mcgettigan-will-return-trophy/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Järgmiste riikide ringhäälinguorganisatsioonid boikoteerisid 2026. aasta võistlust: * {{Elv|Island}} – Islandi ringhääling [[RÚV]] kavatses algselt valida 2026. aasta esindaja traditsioonilise eelvooru [[Söngvakeppnin]] kaudu. RÚV-i juhatuse esimees Stefán Jón Hafstein ütles 8. septembril 2025, et Islandi osalemine Eurovisioonil, sõltub sellest, kas Iisraelil lubatakse võistlusel osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Böðvarsdóttir |eesnimi=Elín Margrét |kuupäev=2025-08-09 |pealkiri=Ó­víst hvort Ís­land verði með í Euro­vision |url=https://www.visir.is/g/20252772889d/o-vist-hvort-is-land-verdi-med-i-euro-vision |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=visir.is |keel=is}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adam |eesnimi=Darren |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Iceland may not take part in Eurovision if Israel does - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/english/2025-09-09-iceland-may-not-take-part-in-eurovision-if-israel-does-453021/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 26. novembril teatas RÚV-i juhatus, et soovib Iisraeli Eurovisioonilt kõrvaldamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andrésdóttir |eesnimi=Iðunn |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Stjórn RÚV vill að Ísrael verði meinuð þátttaka í Eurovision - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/2025-11-26-stjorn-ruv-vill-ad-israel-verdi-meinud-thatttaka-i-eurovision-459822/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 10. detsembril, kuus päeva pärast EBU üldkogu hääletust, teatas RÚV, et boikoteerib konkurssi, kuid edastab siiski kõiki saateid.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2026-04-06 |pealkiri=🇮🇸 Iceland: RÚV to Air Eurovision 2026 Across RÚV & RÚV 2 |url=https://eurovoix.com/2026/04/06/ruv-eurovision-2026-broadcast/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> * {{Elv|Iirimaa}} – 11. septembril 2025 teatas Iiri ringhääling RTÉ, et kui Iisraelil lubatakse Eurovisioonil osaleda, ei osale konkursil Iirimaa. Põhjuseks toodi Gaza sõda, kus on hukkunud palju tsiviilisikuid ja ajakirjanikke. Ringhääling otsustas ära oodata EBU üldkogu otsuse.<ref name=":5" /> 4. detsembril, pärast üldkogu hääletust, otsustas RTÉ, et ei osale konkursil ega kanna seda ka üle.<ref name=":9" /> Siiski olid Eurovisiooni nädalal eetris Eurovisiooniga seotud saated, kuid nii poolfinaalide kui ka finaali ajal läks eetrisse tavaprogramm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2026 |pealkiri=RTÉ's schedule for what would have been Eurovision week has been released. While there's no major replacement for the contest, here's the Eurovision-related programming taking the place of the semi-finals and final |url=https://x.com/EirevisionPod/status/2050221614675955728 |väljaanne=X}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2026-05-12 |pealkiri=Linehan objects to Father Ted episode on Eurovision night |url=https://www.rte.ie/entertainment/2026/0512/1572941-linehan-objects-to-father-ted-episode-on-eurovision-night/ |keel=en}}</ref> * {{Elv|Holland}} – Hollandi ringhääling [[AVROTROS]] kavatses algul valida 2026. aasta esindaja ilma konkursita.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Inschrijving Eurovisie Songfestival 2026 geopend |url=https://www.avrotros.nl/article/inschrijving-eurovisie-songfestival-2026-geopend~1057/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> 12. septembril 2025 teatas ringhääling, et ei pea Iisraeli osalemist õigustatuks Gaza sõja tõttu. Samuti toodi välja, et Iisraeli valitsuse reklaamikampaania võis mõjutada eelmise aasta Eurovisiooni hääletustulemusi.<ref name=":6" /> Ringhääling teatas hiljem, et ei muuda oma seisukohta 2026. aasta konkursi osas isegi siis, kui saavutatakse relvarahu või kui Iisraeli–Palestiina konflikt areneb teistsuguses suunas. Osalemise üle otsustatakse uuesti järgnevatel aastatel sõltuvalt olukorrast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=DPG Media Privacy Gate |url=https://myprivacy.dpgmedia.nl/consent?siteKey=V9f6VUvlHxq9wKIN&callbackUrl=https%3A%2F%2Fwww.ad.nl%2Fprivacy-gate%2Faccept-tcf2%3FredirectUri%3D%252Fsongfestival%252Fnederlandse-boycot-bij-deelname-israel-blijft-hoe-dan-ook-inmenging-regering-bij-afgelopen-songfestival-weegt-mee%7Ea67d8044%252F&isLoggedIn=false |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=myprivacy.dpgmedia.nl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, kinnitas AVROTROS, et boikoteerib konkurssi.<ref name=":10" /> Siiski kandsid Hollandi ringhäälinguorganisatsioonid NOS ja NTR Eurovisiooni saateid üle kanalites NPO 1 ja NPO Radio 2, sest Hollandi seaduste järgi peavad need organisatsioonid edastama suuri riiklikke ja rahvusvahelisi kultuurisündmusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Songfestival toch te zien op NPO 1, NPO vraagt NOS Evenementen en NTR |url=https://nos.nl/artikel/2593262-songfestival-toch-te-zien-op-npo-1-npo-vraagt-nos-evenementen-en-ntr |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=nos.nl |keel=nl}}</ref> * {{Elv|Sloveenia}} – 4. septembril 2025 teatas Sloveenia ringhääling [[RTVSLO]], et otsustab 2026. aasta Eurovisioonil osalemise üle pärast EBU otsust Iisraeli osalemise kohta ja hääletuse läbipaistvuse muudatusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=M. |eesnimi=D. S. |pealkiri=Nastop Slovenije na Evroviziji 2026 pod vprašajem, "odločitev odvisna od potez EBU-ja" |keel=sl |väljaanne=rtvslo.si |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/nastop-slovenije-na-evroviziji-2026-pod-vprasajem-odlocitev-odvisna-od-potez-ebu-ja/756560 |vaadatud=2026-05-19}}</ref> Ringhääling teatas 12. septembril ja veel kord 27. novembril, et ei osale, kui Iisraelil lubatakse võistlusest osa võtta.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ma |eesnimi=Al |pealkiri=Osnutek programskega načrta ne predvideva sodelovanja RTV Slovenija na Evroviziji |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/osnutek-programskega-nacrta-ne-predvideva-sodelovanja-rtv-slovenija-na-evroviziji/765384 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVSLO mitte osaleda ega ka võistlust üle kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 2026. aasta aprillis otsustas RTVSLO, et 10.–20. maini näidatakse saatesarja „Palestiina hääled”, millest mõned osad olid eetris ka Eurovisiooni saadete ajal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Služba za komuniciranje RTV |pealkiri=Glasovi Palestine na Televiziji Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/rtv/za-medije/sporocila-za-javnost/glasovi-palestine-na-televiziji-slovenija/780070 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> * {{Elv|Hispaania}} – 2025. aasta mais teatas Hispaania ringhäälingu [[RTVE]] esimees [[José Pablo López]], et riigi esindaja Eurovisioonil valitakse [[Benidorm Fest|Benidorm Festil]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=El ganador del Benidorm Fest 2026 recibirá 150.000 euros con el objetivo de “asegurar la carrera musical” del representante de España en Eurovisión |url=https://www.escplus.es/benidorm-fest/2025/el-ganador-del-benidorm-fest-2026-recibira-150-000-euros-con-el-objetivo-de-asegurar-la-carrera-musical-del-representante-de-espana-en-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 9. septembril teatati, et otsus Hispaania Eurovisioonil osalemise kohta tehakse pärast detsembrikuist EBU üldkogu ning Benidorm Fest toimub sellest hoolimata.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Todas las novedades del Benidorm Fest 2026: habrá ensayos con público y conocemos las claves sobre su escenario |url=https://www.escplus.es/eurovision/2025/todas-las-novedades-del-benidorm-fest-2026-habra-ensayos-con-publico-y-conocemos-las-claves-sobre-su-escenario/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 16. septembril kiitis RTVE juhatus heaks ettepaneku, et Hispaania ei osale konkursil ega edasta seda, kui Iisrael osaleb.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=à 12h08 |eesnimi=Par Marianne Chenou Le 16 septembre 2025 |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=Eurovision 2026 : l’Espagne boycottera bien le concours si Israël est autorisé à participer |url=https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2026-lespagne-boycottera-bien-le-concours-si-israel-est-autorise-a-participer-16-09-2025-VI66MHQNLZEQLPQQTFYUZ22G7I.php |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=leparisien.fr |keel=fr-FR}}</ref> 9. oktoobril ütles RTVE kommunikatsioonijuht María Eizaguirre, et ringhäälingu seisukoht ei ole hiljuti välja pakutud rahuplaanist hoolimata muutunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=en |eesnimi=Por Newsroom InfobaeSeguir |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=RTVE sobre su participación en Eurovisión tras el acuerdo entre Israel y Hamás: "Estamos en la misma posición" |url=https://www.infobae.com/america/agencias/2025/10/09/rtve-sobre-su-participacion-en-eurovision-tras-el-acuerdo-entre-israel-y-hamas-estamos-en-la-misma-posicion/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=infobae |keel=es}}</ref> 27. novembril kinnitas López seda uuesti Hispaania parlamendi [[Saadikute Kongress|saadikute]] [[Saadikute Kongress|kongressi]] ja senati ühiskomisjoni ees.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rodriguez |eesnimi=Gabriel |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Sigue la comparecencia de RTVE sobre la participación de España en Eurovisión |url=https://eurovision-spain.com/comparecencia-rtve-sobre-la-participacion-de-espana-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=eurovision-spain.com |keel=es}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVE konkursil mitte osaleda ega seda ka edastada.<ref name=":3" /> Kõigi kolme saate õhtul oli eetris kanalite tavaprogramm. Finaali algusajal näitas RTVE kanalil [[La 1]] hispaania- ja ingliskeelset teadet, milles oli öeldud: "Eurovisiooni lauluvõistlus on küll võistlus, kuid inimõigused ei ole. Ükskõiksuseks pole ruumi. Rahu ja õiglus Palestiinale.”<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2026-05-16 |pealkiri=El mensaje en RTVE en la noche que no emite Eurovisión: “No hay espacio para la indiferencia” |url=https://elpais.com/television/2026-05-16/el-mensaje-en-rtve-en-la-noche-que-no-emite-eurovision-no-hay-espacio-para-la-indiferencia.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref> === Teised riigid === [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heap |eesnimi=Steven |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇩 Andorra: RTVA Will Not Participate in Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/andorra-rtva-will-not-participate-in-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jiandani |eesnimi=Sanjay (Sergio) |kuupäev=2025-06-03 |pealkiri=Andorra: RTVA confirms non participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200923/andorra-rtva-confirms-non-participation-at-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovision News, Polls and Information by ESCToday |keel=en-US}}</ref> [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jiandani |eesnimi=Sanjay (Sergio) |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Bosnia & Herzegovina: BHRT will not return to Eurovision in 2026 |url=https://esctoday.com/201207/bosnia-herzegovina-bhrt-will-not-return-to-eurovision-in-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision News, Polls and Information by ESCToday |keel=en-US}}</ref> [[Põhja-Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ignatiuk |eesnimi=Szymon |kuupäev=2025-12-01 |pealkiri=EXCLUSIVE: 🇲🇰 Macedonia Północna NA PEWNO nie weźmie udziału w 🇦🇹 Eurowizji 2026 |url=https://escspot.pl/2025/12/01/exclusive-macedonia-polnocna-na-pewno-nie-wezmie-udzialu-eurowizja-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ESCSpot |keel=pl-PL}}</ref> ning [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=REFRESHER |pealkiri=Ani po 14 rokoch nebudeme súčasťou Eurovízie. Slovenská televízia má iné priority |url=https://refresher.sk/186444-Slovensko-sa-ani-v-roku-2026-nevrati-do-Eurovizie-STVR-vysvetluje-dovody-a-pripusta-mozny-navrat-v-buducnosti |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=refresher.sk |keel=sk}}</ref> EBU liikmesringhäälingud teatasid juba enne osalejate avalikustamist, et nad ei osale 2026. aasta konkursil. Kanada ja Kasahstani EBU assotsieerunud ringhäälingud avaldasid huvi konkursil osaleda,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tunney |eesnimi=Catharine |kuupäev=4. november 2025 |pealkiri=A $78B deficit, public service cuts, new tax measures: Highlights of budget 2025 |url=https://www.cbc.ca/news/politics/budget-highlights-9.6966595 |vaadatud=20. mai 2026 |väljaanne=CBC}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=🇨🇦 Canada: Prime Minister Mark Carney Involved in Push for Eurovision Participation |url=https://eurovoix.com/2025/11/06/prime-minister-mark-carney-involved-push-for-eurovision-participation/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Eurovision 2026: in discussione il debutto del Kazakistan per l'edizione 70 |url=https://www.eurofestivalnews.com/2025/07/09/eurovision-2026-in-discussione-il-debutto-del-kazakistan-per-ledizione-70/ |vaadatud=2026-05-20 |keel=it-IT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-11-29 |pealkiri=🇰🇿 Kazakhstan: EBU to Consider Eurovision Participation in Early 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/11/29/kazakhstan-ebu-to-consider-eurovision-participation-in-early-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> kuid EBU kinnitas, et 2026. aastal nad ei osale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bijuvignesh |eesnimi=Darshan |kuupäev=2026-01-15 |pealkiri=🇰🇿 Kazakhstan & 🇨🇦 Canada: Will Not Debut At Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2026/01/15/kazakhstan-canada-will-not-debut-at-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> == Produktsioon == [[Fail:Wiener Stadthalle before Eurovision 2026 – BT0A9051.jpg|pisi|Viini Linnahalli välisilme Eurovisiooni ajal]] Eurovisiooni 2026. aasta lauluvõistlust produtseeris Austria avalik-õiguslik ringhääling [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF). Korraldusmeeskonda kuulusid: tegevprodutsent Michael Krön, võistluseprodutsent Stefan Zechner, tootmisjuht Daniel Hack, tehniline juht Christine Tichy, kommunikatsioonijuht Roman Horacek, turundusjuht Iris Keutter, ürituse juht Oliver Lingens, tegevassistent Christina Lassnig, peasekretär Christina Heinzle-Conrad ja õigusnõustaja Martin Szerencsi. Zechner, Tichy, Horacek, Keutter, Lingens ja Szerencsi täitsid samasugust või sarnast ametikohta ka [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aasta]] [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisioonil]] Viinis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Welcome to eurovision.com |url=https://www.eurovision.com/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Multikaamera režissöörid olid Michael Kögler ja Robin Hofwander, tunnusmuusika lõid Dorothee Freiberger ja Martin Gellner ning valguskujundaja oli Tim Routledge.<ref name=":14">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Your first look at the Vienna 2026 stage design |url=https://www.eurovision.com/stories/first-look-vienna-2026-stage/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> 2025. aasta juunis lahkus [[Martin Österdahl]] Eurovisiooni tegevjuhi ametikohalt ning tema ülesanded võttis ajutiselt üle Eurovisiooni direktor [[Martin Green]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=Martin Österdahl to step down as Executive Supervisor of the Eurovision Song Contest this summer |url=https://www.ebu.ch/news/2025/06/martin-osterdahl-to-step-down-as-executive-supervisor-of-the-eurovision-song-contest-this-summer |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref> 1. oktoobril nimetati Gert Kark Eurovisiooni referentsgrupi liikmeks, täites Österdahli vabaks jäänud koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-10-01 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Gert Kark Joins The Eurovision Song Contest Reference Group |url=https://eurovoix.com/2025/10/01/gert-kark-joins-the-eurovision-song-contest-reference-group/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Mõni päev hiljem selgus, et ta asub tööle vastloodud Eurovisiooni tegevprodutsendi ametikohal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gert Kark joins the Eurovision Reference Group – as “EBU ESC Executive Producer” |url=https://escxtra.com/2025/10/08/gert-kark-joins-the-eurovision-reference-group-as-ebu-esc-executive-producer/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ESCXTRA.com |keel=en-GB}}</ref> Majandusuuringute instituudi EcoAustria hinnangul oli konkursi eelarve 36 miljonit eurot. Viini linn ja liidumaa eraldasid sellest 22,6 miljonit eurot ning EBU umbes 5 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-21 |pealkiri=So stark profitiert Österreich vom Eurovision Song Contest 2026 in Wien |url=https://www.vol.at/how-austria-benefits-from-the-eurovision-song-contest-2026-in-vienna/9619586 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=VOL.AT |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-20 |pealkiri=Eurovision Song Contest 2026: Ludwig sieht gute Investition für Wirtschaftsstandort Wien |url=https://www.vol.at/ludwig-sees-eurovision-song-contest-2026-as-a-good-investment-for-viennas-economic-location/9617405 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=VOL.AT |keel=en}}</ref> === Hääletussüsteem === 2026. aasta konkurss tõi kaasa mitu muudatust hääletussüsteemis. Poolfinaalide tulemused otsustati taas žürii ja telehääletuse põhjal, nagu see oli ka aastatel [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]–[[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]].{{Efn|Aastatel 2010–2015 liideti žürii ja telehääletuse tulemused üheks, kuid 2016–2022 arvestati žürii- ja telehääli eraldi. 2026. aastal kasutati poolfinaalides taas viimast süsteemi.}} Iga riigi žüriisse kuulub viie liikme asemel seitse. Kaks žüriiliiget peavad olema vanuses 18–25 ning žüriisse lubati inimesi rohkematest valdkondadest. Maksimaalset häälte arvu ühe maksemeetodi kohta vähendati 20-lt 10-le. Hääletusreegleid muudeti, et vähendada ebaõiglasi kampaaniaid, eriti kui neid korraldavad või toetavad kolmandad osapooled, sealhulgas valitsused või riigiasutused.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=EBU announces changes to Eurovision Song Contest voting rules to strengthen trust and transparency |url=https://www.ebu.ch/news/2025/11/ebu-announces-changes-to-eurovision-song-contest-voting-rules-to-strengthen-trust-and-transparency |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref> Reegleid muudeti pärast 2025. aasta vaidlusi seoses Iisraeli tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Eurovision Song Contest changes rules after Israel voting controversy |url=https://www.bbc.co.uk/news/articles/cly2yey51wko |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=BBC News |keel=en-GB}}</ref> === Visuaal ja lavakujundus === [[Fail:Presenters kicking off the 1st Semi-Final of the 2026 Eurovision Song Contest 01.jpg|pisi|Eurovisiooni lava]] 2026. aasta konkursil kasutati uuendatud Eurovisiooni logo, mille kujundas [[Sheffield|Sheffieldi]] brändistuudio Pals Eurovisiooni 70. aastapäeva tähistamiseks. Samuti võeti kasutusele uus kujunduselement „Chameleon Heart” („Kameeleonisüda”). See on [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D]] süda, mis koosneb 70 kihist ning mida saab kohandada vastavalt tulevaste korraldajariikide vajadustele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-08-18 |pealkiri=Eurovision Song Contest gets brand refresh to celebrate 70 years of world’s largest live music event |url=https://www.ebu.ch/news/2025/08/eurovision-song-contest-gets-brand-refresh-to-celebrate-70-years-of-world-s-largest-live-music-event |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-03 |pealkiri=Eurovision unveils new global identity for 70th anniversary designed by a one-woman agency in Sheffield |url=https://www.creativeboom.com/news/eurovision-unveils-new-global-identity-for-70th-anniversary-designed-by-a-one-woman-agency-in-sheffield/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Creative Boom |keel=en}}</ref> Lava kujunduse tegi kolmandat aastat järjest saksa lavakujundaja [[Florian Wieder]], kes on varem loonud kaheksa Eurovisiooni võistluse lava. Lavakujundaja sai inspiratsiooni [[Viini Setsessioon|Viini]] [[Viini Setsessioon|Setsessiooni]] loovast vaimust. ''Greenroomist'' sai mööda teed otse lavale.<ref name=":14" /> ''Greenroomi'' kujundus oli inspireeritud Viini kohvikutest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Eine Melange, bitte“ |url=https://songcontest.orf.at/story/greenroom100/eine-melange-bitte- |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest 2026 Vienna |keel=de}}</ref> Nagu ka eelmisel aastal, loodi võistlusele maskott, mille nimeks oli Auri.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-20 |pealkiri=Meet Auri: the official mascot of Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/meet-auri-the-official-mascot-of-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> === Postkaardid === "Postkaardid" on lühikesed tutvustavad videoklipid, mida näidatakse televisioonis, kui lava valmistatakse ette järgmiseks esinejaks. Postkaardid tootis [[Mödling|Mödlingis]] tegutsev ettevõte Gebhardt Productions ning need filmiti ajavahemikus oktoober 2025 kuni aprill 2026. Klippides paigutati artistid rohelise tausta abil eri Austria paikadesse. Iga klipi jaoks tehti ka füüsiline postkaart.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=ORF announces updates on Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/orf-announces-updates-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> == Võistluse ülevaade == === Esimene poolfinaal === Esimene poolfinaal toimus 12. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. Esimeses finaalis osales kokku 15 riiki. Lisaks võistlevatele riikidele, esinesid selles poolfinaalis ka automaatsed finalistid Itaalia ja Saksamaa, kes astusid lavale vastavalt pärast Gruusiat ja Iisraeli. {{Legend|navajowhite|Kvalifitseerinud riigid}} {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse esimene poolfinaal<ref name="SF1">{{cite web |title=Vienna 2026 – First Semi-Final – Detailed voting results |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/vienna-2026-semi-final/ |publisher=European Broadcasting Union |access-date=17 May 2026}}</ref> |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk.|Esinemis järjekord}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Pealkiri ! scope="col" | Tõlge ! scope="col" | Punktid ! scope="col" | Koht |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 1. | {{Elv|Moldova|}} | Satoshi | "Viva, Moldova!" | ''Elagu Moldova!'' | 208 | 4. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 2. | {{Elv|Rootsi}} | Felicia | "My System" | ''Minu Süsteem'' | 96 | 9. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 3. | {{Elv|Horvaatia}} | Lelek | "Andromeda" | ''Andromeeda'' | 175 | 6. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 4. | {{Elv|Kreeka}} | Akylas | "Ferto" | ''Too ära'' | 159 | 7. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 5. | {{Elv|Portugal}} | Bandidos do Cante | "Rosa" | ''Roos'' | 74 | 12. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 6. | {{Elv|Gruusia}} | Bzikebi | "On Replay" | ''Korduses'' | 5 | 15. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 7. | {{Elv|Soome}} | Linda Lampenius and Pete Parkkonen | "Liekinheitin" | ''Leegiheitja'' | 227 | 3. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 8. | {{Elv|Montenegro}} | Tamara Živković | "Nova zora" | ''Uus koidik'' | 71 | 13. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 9. | {{Elv|Eesti}} | [[Vanilla Ninja]] | "[[Too Epic to Be True]]" | ''Liiga eepiline, et olla tõsi'' | 79 | 11. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 10. | {{Elv|Iisrael}} | Noam Bettan | "Michelle" | – | 269 | 1. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 11. | {{Elv|Belgia}} | Essyla | "Dancing on the Ice" | ''Tantsin jääl'' | 91 | 10. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 12. | {{Elv|Leedu}} | Lion Ceccah | "Sólo quiero más" | ''Tahan lihtsalt rohkem'' | 101 | 8. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 13. | {{Elv|San Marino}} | [[Senhit]]{{Efn|Koos inglise muusikuga [[Boy George]]}} | "Superstar" | ''Superstaar'' | 41 | 14. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 14. | {{Elv|Poola}} | Alicja | "Pray" | ''Palveta'' | 247 | 2. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 15. | {{Elv|Serbia}} | Lavina | "Kraj mene" | ''Minu kõrval'' | 187 | 5. |} === Teine poolfinaal === Teine poolfinaal toimus 14. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. Teises poolfinaalis osales 15 riiki. === Finaal === Finaal toimus 16. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]], milles osales kokku 25 riiki: võõrustav riik Austria, automaatsed finalistid Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ning kümme parima tulemusega osalejat mõlemast poolfinaalist. Kõik 35 osalevat riiki hääletasid nii žürii kui ka rahva hääletuse alusel. Samuti said hääletada riigid-rahvad, kes ei osalenud Eurovisioonil, "Ülejäänud maailm" koondhääletusena. {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaal |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk|järjekorra number}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Laul |- | rowspan="7" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Selgub hiljemalt |{{Elv|Austria|y=2026}} |colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 20. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Itaalia|y=2026}} | colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 28. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Prantsusmaa|y=2026}} | {{N/A|}} | {{N/A|}} |- |{{Elv|Saksamaa|y=2026}} |colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 28. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Suurbritannia|y=2026}} | {{N/A|}} | {{N/A|}} |- | colspan="3" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Kümme parima tulemusega riiki esimesest poolfinaalist |- | colspan="3" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Kümme parima tulemusega riiki teisest poolfinaalist |} == Märkused == <references group="lower-alpha"/> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/ Koduleht] eurovision.com {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:2026. aasta muusikas]] qtmk3icyo9wp3foh6ovzm98xss1uwav 7168717 7168632 2026-06-07T11:51:54Z Asteroid08 176327 /* Võistluse ülevaade */ 2. poolfinaal ja finaal (laulutõlked ETV otseülekannetelt) 7168717 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurovisiooni lauluvõistlus 2026 | tunnuslause = United by Music | finaali_toimumise_kuupäev = 16. mai 2026 | esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 12. mai 2026 | teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 14. mai 2026 | toimumiskoht = [[Viini Linnahall]]<br>[[Austria]], [[Viin]] | korraldaja = [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU)<br>[[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) | osalejate_arv = 35 | võitja = {{pisilipp|Bulgaaria}}<br>"[[Bangaranga]]" | eelmine = [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] | eesti_esindaja = Vanilla Ninja "Too Epic To Be True" | õhtujuhid = [[Victoria Swarovski]]<br>[[Michael Ostrowski]]<br>Emily Busvine (''greenroom'') | tegevprodutsent = Michael Krön | režissöör = Michael Kögler<br>Robin Hofwander | tegevjuht = Gert Kark | osalejate_arv_finaalis = 25 | naasvad_riigid = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]<br>{{riigi ikoon|Moldova}} [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]]<br>{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | katkestajad = {{riigi ikoon|Island}} [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]]<br>{{riigi ikoon|Iirimaa}} [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]]<br>{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]]<br>{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<br>{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | hindamissüsteem = Iga riik annab kümnele laulule kaks komplekti punkte: 12, 10 ja 8–1 punkti. Mitteosalevate riikide vaatajate veebihääled liidetakse kokku ja antakse välja ühe punktikomplektina. | järgmine = [[2027. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2027]] | pilt = DARA performing Bangaranga, representing Bulgaria in the 2nd Semi Final of the 2026 Eurovision Song Contest in Vienna 12.jpg }} '''2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' oli 70. korda toimunud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis esmakordselt [[Bulgaaria]] esindaja, [[Dara]] looga "[[Bangaranga]]". Võistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2026. Õhtujuhtideks olid [[Victoria Swarovski]] ja [[Michael Ostrowski]] ning [[Emily Busvine]], kes viis intervjuusid läbi ''greenroomis''. Kuna [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta võistluse]] võitis [[Austria]] looga "[[Wasted Love]]", mida esitas [[JJ]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Eurovisiooni võitis Austria, Eesti saavutas kolmanda koha! |url=https://eeter.err.ee/1609696797/eurovisiooni-voitis-austria-eesti-saavutas-kolmanda-koha |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> toimus konkurss [[2026]]. aastal Austrias [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]]. Võistlust korraldas [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) ja võõrustav ringhäälinguorganisatsioon [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fanning |eesnimi=Mo |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Austria to host 70th Eurovision Song Contest - oneurope.co.uk |url=https://oneurope.co.uk/contests/2025/austria-to-host-70th-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2025-05-18 |keel=en-GB |arhiivimisaeg=2025-05-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250520140721/https://oneurope.co.uk/contests/2025/austria-to-host-70th-eurovision-song-contest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Konkursil osalesid 35 riigi ringhäälinguorganisatsioonid, mida oli kaks vähem kui 2025. aastal. Nii vähe osalejaid oli Eurovisioonil viimati [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003. aastal]]. [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] loobusid konkursil osalemast protestiks [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu. Tegemist oli suurima boikotiga pärast [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastat]]. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] osalesid taas pärast mõneaastast pausi. Konkursi võitis [[Bulgaaria 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] lauluga „[[Bangaranga]]”, mida esitas [[Dara]]. Loo autoriteks olid Dara, [[Anne Judith Wik]], Cristian Tarcea ja [[Dimitris Kontopoulos]]. Laul võitis nii žürii- kui ka telehääletuse ning tõi Bulgaariale esimese Eurovisiooni võidu. Esiviisikusse mahtusid veel [[Iisrael 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]], [[Rumeenia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]], [[Austraalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austraalia]] ja [[Itaalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]]. Rumeenia kogus oma ajaloo kõrgeima punktisumma ning kordas oma senist parimat kohta, mis saavutati ka aastatel [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] ja [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]. == Toimumiskoht == 2026. aasta konkurss toimus Austrias [[Viin|Viinis]] pärast seda, kui riik võitis [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta konkursi]] lauluga „[[Wasted Love]]”, mida esitas [[JJ]]. See oli kolmas kord, kui Austria korraldas Eurovisiooni, olles teinud seda varem [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]]. ja [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]], mõlemal korral toimus võistlus Viinis. Võistlus leidis aset 16 152 istekohalises [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]], kus see toimus ka 2015. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Welcome to eurovision.com |url=https://www.eurovision.com/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> [[Fail:Wien Rathaus hochauflösend.jpg|vasakul|pisi|[[Viini raekoda]] – 2026. aasta võistluse esinemisjärjekorra loosimise ja avamistseremoonia toimumispaik]] Eurovisiooni küla asus Viini raekojaplatsil, kus toimusid nii osalejate kui ka kohalike artistide etteasted. Seal näidati ka otseülekandeid kõikidest finaalidest. Prater Dome’i ööklubis asus EuroClub, kus peeti ametlikke järelpidusid ja osalejate erakontserte. Türkiissinise vaiba tseremoonia toimus 10. mail 2026 [[Burgtheater|Burgtheateris]], kust nad kõndisid läbi Viini raekoja platsi juures asuva Eurovisiooni küla ning kohtusid ajakirjanike ja fännidega. Võistluse avatseremoonia toimus Viini raekojas. === Asukoha valimine === {{Asendikaart+|Austria |laius=320 |ujuvjoondus=vasakul |seletus=Linnad, mis on avaldanud huvi võistlust korraldada |kohad= {{Asendikaart~|Austria|lat=47.076|long=15.421|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt=[[Graz]]|nimi=Graz}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.268|long=11.393|regioon=DE-SN|paigutus=paremal|silt=[[Innsbruck]]|nimi=Innsbruck}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.239|long=14.192|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Linz]] & [[Wels]]|nimi=Linz & Wels}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.283|long=16.200|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Oberwart]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.200|long=15.616|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Sankt Pölten|St.<br/> Pölten]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.208|long=16.372|regioon=DE-SN|paigutus=ülal|silt=[[Viin]]|nimi=Viin}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.967|long=16.400|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt={{nowrap|[[Ebreichsdorf]]}}|nimi=Ebreichsdorf}} }} Pärast Austria võitu 2025. aasta Eurovisioonil on mitmed Austria linnad avaldanud huvi 2026. aasta võistluse korraldamiseks. Võistlust korraldava ringhäälingu [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) direktor Roland Weißmann tõi peamiste toimumiskoha kriteeriumitena välja selle sobivust võistluse korraldamiseks ning lennujaamade lähedust. ORF-i programmijuht Stefanie Groiss-Horowitz tõi välja, et enamustes linnades pole sobivaid vastvalminud suuri areene, kus võistlus saaks toimuda, kuid julgustas omavalitsusi siiski pakkumist esitama.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref> 18. mail 2025 teatas Viini linnapea [[Michael Ludwig]], et linn on huvitatud Eurovisiooni korraldamisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Conte |eesnimi=Davide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Vienna Interested in Hosting Again |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-vienna-interested-in-hosting-again/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Samal päeval teatas huvist võõrustada ka Grazi linnapea [[Elke Kahr]], tuues välja potentsiaalseks toimumiskohaks Grazi linnahalli.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Austria: ORF Commences Eurovision 2026 Work & Special Programming Celebrating JJ's Victory Announced |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-orf-commences-work/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=steiermark ORF at |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Diskussion um Song Contest 2026 in Graz |url=https://steiermark.orf.at/stories/3305822/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=steiermark.ORF.at |keel=de}}</ref> Klaus Leutgeb pakkus potentsiaalseks toimumiskohaks välja Schwarzli vabaajakeskuse, mis asub ka Grazis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=„Perfekte Location“: Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen |url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> 18. mail teatas [[Innsbruck]], et soovib võistlust korraldada Olympiahalles ning samal päeval andis [[Wels]] teada, et soovib seda korraldada uues näitusehallis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ooe ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Wels im Ringen um ESC-Austragungsort |url=https://ooe.orf.at/stories/3305836/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=ooe.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Intends to Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-innsbruck-intends-to-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Ka [[Oberwart]] avaldas huvi korraldada 2026. aasta võistlust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref> 19. mail pakkus [[Sankt Pölten|St. Pölteni]] linnapea Matthias Stadler võimalikuks toimumispaigaks välja VAZ St. Pölteni areeni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=noe ORF at |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=St. Pölten liebäugelt mit Song Contest 2026 |url=https://noe.orf.at/stories/3306010/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=noe.ORF.at |keel=de}}</ref> 26. mail esitas [[Ebreichsdorf]] ettepaneku korraldada üritust ajutisel areenil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ORF avas 2. juunil 2025 avalduste esitamise vooru linnadele, kes tahavad 2026. aasta Eurovisiooni korraldada. Avalduste esitamise tähtaeg oli 4. juuli. Ebreichsdorf loobus kandideerimisest 15. juunil,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> sellele järgnes Oberwart 21. juunil,<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Oberwart bewirbt sich doch nicht für den Song Contest 2026 |url=https://www.derstandard.at/story/3000000274784/oberwart-bewirbt-sich-doch-nicht-fuer-den-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref> Graz 27. juunil<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ning Wels 1. juulil.<ref name=":13">{{Netiviide |pealkiri=Keine Bewerbung Oberösterreichs für den Eurovision Song Contest 2026 |url=https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20250701_OTS0170/keine-bewerbung-oberoesterreichs-fuer-den-eurovision-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=OTS.at |keel=de}}</ref> Ainsad linnad, mis tähtajaks pakkumise esitasid, olid Viin ja Innsbruck.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innsbruck oder Wien? Womit die Song-Contest-Bewerber punkten |url=https://www.derstandard.at/story/3000000277597/innsbruck-oder-wien-womit-die-song-contest-bewerber-punkten |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-07-04 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Submits Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/07/04/eurovision-2026-innsbruck-submits-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> 20. augustil teatasid EBU ja ORF, et võõrustajalinnaks valiti Viin.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-17 |pealkiri=Eurovision 2026: Vienna is our Host City for the 70th |url=https://www.eurovision.com/stories/eurovision-2026-vienna-is-our-host-city-for-the-70th/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-20 |pealkiri=Gastgeberstadt: Wien trägt den Song Contest 2026 aus |url=https://www.kleinezeitung.at/artikel/20011893/wien-traegt-den-song-contest-2026-aus |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> '''Legend:''' {{Color box|#CEDFF2|†|border=darkgray}} Võõrustajalinn {{Color box|#F2E0CE|^|border=darkgray}} Esitas sooviavalduse {| class="wikitable plainrowheaders" ! scope="col" |Linn ! scope="col" |Võistluspaik ! scope="col" |Märkmed ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" |[[Ebreichsdorf]] |''Ajutine areen'' |Kavandatud oli 20 000 pealtvaatajat mahutav ajutine areen ning lisaks oleks finaali ühisvaatamiseks rajatud 30 000-kohaline ala. Kandideerimisest loobuti 15. juunil. |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" |[[Graz]] |Stadthalle Graz | rowspan="2" |Loobus kandideerimisest 27. juunil 2025. | rowspan="2" |<ref name="Kleine Zeitung-2025">{{Cite web|url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen|title='Perfekte Location': Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen|trans-title='Perfect location': Klaus Leutgeb wants to bring ESC 2026 to Schwarzlsee|publisher=[[Kleine Zeitung]]|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025|language=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> |- |Schwarzl Freizeit Zentrum |- style="background:#F2E0CE" ! scope="row" style="background:#F2E0CE" |[[Innsbruck]] ^ |Olympiahalle |Võõrustas [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964.]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud|1976]]. aasta taliolümpial iluuisutamise ja jäähoki võistlused. |<ref>{{cite web|last1=Granger|first1=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/11/eurovision-2026-innsbruck-city-council-approves-bid/|title=Eurovision 2026: Innsbruck City Council Approves Bid to Host|website=Eurovoix|date=11 June 2025|access-date=11 June 2025}}</ref> |- ! scope="row" |[[Oberwart]] |Messe Oberwart |Loobus kandideerimisest 21. juunil 2025. |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref><ref name=":12" /> |- style="background:#CEDFF2" ! scope="row" style="background:#CEDFF2" |'''[[Viin]]''' † |[[Viini Linnahall]] |Võõrustas [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust]]. |<ref>{{Cite web|last=Granger|first=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/03/eurovision-2026-vienna-actively-bidding-to-host-for-a-third-time/|title=Eurovision 2026: Vienna Actively Bidding to Host For a Third Time|website=Eurovoix|date=3 June 2025|access-date=12 June 2025|language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" |{{nowrap|[[Wels]] ja [[Linz]]}} |Messe Wels |Wels ja Linz avaldasid koos soovi võistlust korraldada. Põhivõistlus oleks toimunud Welsis. Võistlusareen valmis alles 2026. aasta märtsis. Kandideerimisest loobuti 1. juulil 2025. |<ref>{{Cite web|url=https://ooe.orf.at/stories/3308305/|title=ESC: Wels und Linz offiziell angemeldet|website=ooe.ORF.at|date=4 June 2025|access-date=12 June 2025|language=de}}</ref><ref name=":13" /> |} == Osalejad == {{Eurovisioon 2026 osalejad}} Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemiseks on vajalik [[Euroopa Ringhäälingute Liit|aktiivse EBU liikmesusega]] rahvusringhääling, mis on võimeline võistlust Eurovisiooni võrgu kaudu vastu võtma ja üleriigiliselt otseülekandeid edastama. EBU kutsub konkursil osalema kõiki aktiivseid liikmeid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 2026: How many countries will compete in Austria? |url=https://esctoday.com/201316/eurovision-2026-how-many-countries-will-compete-in-austria/}}</ref> [[Fail:ESC 2026 Map.svg|vasakul|pisi|2026. aastal Eurovisioonil osalevate riikide kaart]] 15. detsembril 2025 teatas EBU, et 2026. aasta võistlusel osaleb 35 riiki. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] naasevad võistlustulle vastavalt pärast kolme-, ühe- ja kaheaastast pausi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=35 broadcasters to compete at 70th Eurovision Song Contest in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/35-broadcasters-70th-eurovision-song-contest-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Teisalt otsustasid [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] ja [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõja]] kontekstis [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu protestides võistlust boikottida, viidates ühtlasi Iisraeli valitsuse katsetele mõjutada kahe eelmise aasta punktitulemusi. See oli konkursi suurim boikott alates [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastast]].<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Eurovision: Which countries are boycotting the song contest and can it survive? |url=https://www.bbc.com/news/articles/c9vjrg1nky0o |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Konkursil osales kaks artisti, kes olid varem ka Eurovisioonil üles astunud: Eesti esindaja [[Vanilla Ninja]] esindas [[Šveits 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveitsi 2005. aastal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's Vanilla Ninja for Vienna in Estonia |url=https://www.eurovision.com/stories/vanilla-ninja-for-estonia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ning San Marino esindaja [[Senhit]], kes osales varem [[San Marino 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2011]]. ja [[San Marino 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2021]]. aastal (pidi seda tegema ka [[San Marino 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aastal]], kuid võistlus jäi ära).<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=San Marino sends 'Superstar' SENHIT to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/san-marino-sends-superstar-senhit-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Ka Poola esindaja [[Alicja]] pidi osalema [[Poola 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aasta]] võistlusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alicja Szemplińska reprezentuje Polskę na Eurowizji 2026. Kim jest piosenkarka? |url=https://www.eska.pl/rozrywka/gwiazdy/alicja-szemplinska-reprezentuje-polske-na-eurowizji-2026-kim-jest-piosenkarka-aa-Qy3F-v7Lq-EYNH.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.eska.pl |keel=pl}}</ref> Moldova artist [[Aliona Moon]], kes esindas riiki [[Moldova 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2013. aastal]] ja oli [[Moldova 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2012. aastal]] [[Pasha Parfeny|Pasha Parfeni]] taustalaulja, oli nüüd Satoshi taustalaulja.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-01-17 |pealkiri=Satoshi will represent Moldova on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/satoshi-will-represent-moldova-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Gruusia esindaja [[Bzikebi]] võitis [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta]] [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|Laste Eurovisiooni lauluvõistluse]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=საქართველოს ევროვიზია 2026-ზე საბავშვო ევროვიზია 2008-ის გამარჯვებული ჯგუფი „ბზიკები“ წარადგენს |url=https://1tv.ge/news/saqartvelos-evrovizia-2026-ze-sabavshvo-evrovizia-2008-is-gamarjvebuli-jgufi-bzikebi-waradgens/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=1TV |keel=ka-GE}}</ref> Belgia esindaja [[Essyla]] esindas riiki varem 2019. aasta Eurovisiooni koorivõistlusel koori Almakalia koosseisus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=België stuurt Essyla met 'Dancing on the ice' naar Songfestival {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2026/02/19/essyla-zingt-dancing-on-the-ice-voor-belgie-op-het-songfestiva/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders sticky-header" |+2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse osalejad<ref>{{Netiviide |pealkiri=All Participants {{!}} Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/all-participants/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ! scope="col" |Riik ! scope="col" |Ringhääling ! scope="col" |Esitaja ! scope="col" |Laul ! scope="col" |Keel ! scope="col" |Laulukirjutaja(d) ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" | {{elv|Albaania}} | [[RTSH]] | [[Alis]] | "{{lang|sq|[[Nân]]|i=unset}}" | [[albaania keel|albaania]] | {{hlist|Alis Kallaçi|Desara Gjini}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Cite web |date=2025-12-21 |title=Alis will represent Albania at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/alis-albania-vienna-2026/ |access-date=2025-12-21 |website=Eurovision.com |publisher=EBU}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Armeenia}} | [[Hajastani_Hanrajin_Herustaõnkeruthjun|AMPTV]] | [[Simón]] | "[[Paloma Rumba]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|David Tserunyan|Eva Voskanyan|Lilit Navasardyan|[[Rosa Linn|Roza Kostandyan]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Armenia reveals its artist and song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/armenia-reveals-simon-and-paloma-rumba-for-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austraalia}} |[[Special Broadcasting Service|SBS]] | [[Delta Goodrem]] | "[[Eclipse (laul)|Eclipse]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Delta Goodrem|[[Ferras|Ferras Alqaisi]]|Jonas Myrin|Michael Fatkin}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Delta Goodrem will represent Australia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/delta-goodrem-representing-australia-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austria}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] | [[Cosmó]] | "[[Tanzschein]]" | [[saksa keel|saksa]] | {{hlist|[[Cosmó|Benjamin Gedeon]]|Elias Stejskal|Ella Stern}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-09 |pealkiri=COSMÓ will represent Austria in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vienna-2026-austria-cosmo-tanzschein/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Aserbaidžaan}} | [[İctimai_Televiziya|İTV]] | [[Jiva]] | "[[Just Go]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] | {{hlist|Fuad Javadov}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri=JIVA will sing for Azerbaijan in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/jiva-will-sing-for-azerbaijan-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Belgia}} | [[RTBF]] | [[Essyla]] | "[[Dancing on the Ice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Essyla|Alice Van Eesbeeck]]|Barbara Petitjean|Emil Stengele|Nicolas d'Avell}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=ESSYLA will represent Belgium in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/essyla-represent-belgium-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Bulgaaria}} | [[Balgarska Natsionalna Televizia|BNT]] | [[Dara]] | "[[Bangaranga]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Anne Judith Wik|Cristian Tarcea|[[Dara|Darina Yotova]]|[[Dimitris Kontopoulos]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |pealkiri=DARA ще представи България на „Евровизия 2026“ с песента „Bangaranga“ |url=https://bnt.bg/news/dara-shte-predstavi-balgariya-na-evroviziya-2026-s-pesenta-bangaranga-346759news.html}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Eesti}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | [[Vanilla Ninja]] |"[[Too Epic to Be True]]" |[[inglise keel|inglise]] |{{hlist|[[Sven Lõhmus]]}} | style="text-align:center;" |<ref name="Rebane-2025">{{Cite web |last= |first= |date=14.02.2026 |title=Eesti Laul 2026 võitja on Vanilla Ninja |url=https://eeter.err.ee/1609941041/eesti-laul-2026-voitja-on-vanilla-ninja |access-date=15.02.2026 |website={{Ill|Eeter|et|ERR Menu}} |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |language=|editor-last=Nestor|editor-first=Neit-Eerik}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Gruusia}} | [[GPB]] | [[Bzikebi]] | "[[On Replay]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Giga Kukhianidze|[[Lizi Pop|Liza Japaridze]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Bzikebi premiere 'On Replay' for Georgia |url=https://www.eurovision.com/stories/bzikebi-premiere-on-replay-for-georgia/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Horvaatia}} | [[Hvartska Radiotelevizija|HRT]] | [[Lelek]] | "[[Andromeda (laul)|Andromeda]]" | [[horvaadi keel|horvaadi]] | {{hlist|Filip Lacković|Lazar Pajić|Tomislav Roso|[[Zorja|Zorica Pajić]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's LELEK to Vienna for Croatia |url=https://www.eurovision.com/stories/croatia-dora-winner-lelek-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Iisrael}} | [[IPBC]] | [[Noam Bettan]] | "[[Michelle (laul)|Michelle]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Nadav Aharoni|Noam Bettan|Tzlil Klifi|[[Yuval Raphael]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Noam Bettan releases his song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/noam-bettan-releases-song-for-vienna-michelle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Itaalia}} | [[RAI]] | [[Sal Da Vinci]] | "[[Per Sempre Sì]]" | [[itaalia keel|itaalia]] | {{hlist|[[Alessandro La Cava]]|Eugenio Maimone|Francesco Sorrentino|[[Federica Abbate]]|Federico Mercuri|Giordano Cremona|Salvatore Michael Sorrentino}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=From 'Sanremo' to Vienna, it's Sal Da Vinci for Italy |url=https://www.eurovision.com/stories/sal-da-vinci-representing-italy-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Kreeka}} | ERT | [[Akylas]] | "[[Ferto]]" | [[kreeka keel|kreeka]] | {{hlist|Akylas Mytilinaios|Orfeas Nonis|Theofilos Pouzbouris|Thomas Papathanasis}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=Akylas will 'Sing for Greece' in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/akylas-sing-for-greece-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Küpros}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] | [[Antigoni Buxton|Antigoni]] | "[[Jalla]]" | [[kreeka keel|kreeka]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Antigoni Buxton]]|Charalambous Kallona|Connor Mullally-Knight|Demetris Nikolaou|[[Claydee|Klejdi Lupa]]|Paris Kalpos|Trey Qua}} | style="text-align:center;" | <ref name="Jiandani-2025b">{{Cite web |last=Jiandani |first=Sanjay |date=4 August 2025 |title=Cyprus: CyBC confirms participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200946/cyprus-cybc-confirms-participation-at-eurovision-2026/ |access-date=4 August 2025 |website=ESCToday |language=en-US}}</ref><ref name="Bijuvignesh-2025">{{Cite web |last=Bijuvignesh |first=Darshan |date=6 November 2025 |title=Cyprus: ANTIGONI to Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/11/06/cyprus-antigoni-to-eurovision-2026/ |access-date=6 November 2025 |website=Eurovoix |language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Läti}} | [[LSM]] | [[Atvara]] | "[[Ēnā]]" | [[läti keel|läti]] | {{hlist|Jānis Jačmenkins|[[Atvara|Liene Stūrmane]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri='Supernova' winner Atvara is heading to Vienna for Latvia |url=https://www.eurovision.com/stories/supernova-winner-atvara-latvia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Leedu}} | [[LRT]] | [[Lion Ceccah]] | "[[Sólo Quiero Más]]" | [[leedu keel|leedu]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Aurimas Galvelis|Tomas Alenčikas}} | style="text-align: center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Lion Ceccah will sing for Lithuania in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/lithuania-selects--eurovision-2026-lion-ceccah/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Luksemburg}} | [[RTL Lëtzebuerg|RTL]] | [[Eva Marija]] | "[[Mother Nature]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Eva Marija Kavaš Puc|Julie Aagaard|Maria Broberg|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-25 |pealkiri=Eva Marija will sing for Luxembourg in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/eva-marija-luxembourg-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Malta}} | [[PBS]] | [[Aidan]] | "[[Bella (laul)|Bella]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Malta keel|malta]] | {{hlist|[[Aidan|Aidan Cassar]]|Joep van den Boom|[[Sarah Bonnici]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-18 |pealkiri=It's AIDAN for Malta at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/aidan-for-malta-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Moldova}} | [[TRM]] | [[Satoshi]] | "[[Viva, Moldova!]]" | [[rumeenia keel|rumeenia]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Andrei Vulpe|Cătălin Temciuc|Vasile Advahov|[[Satoshi|Vlad Sabajuc]]}} | style="text-align:center;" |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | {{elv|Montenegro}} | [[RTCG]] | [[Tamara Živković]] | "[[Nova zora]]" {{Small|({{lang|cnr|Нова зора|i=no}})}} | [[montenegro keel|montenegro]] | [[Boris Subotić]] | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=Tamara Živković will sing for Montenegro in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/tamara-zivkovic-montenegro-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Norra}} | [[NRK]] | [[Jonas Lovv]] | "[[Ya Ya Ya]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Jonas Lovv Hellesøy|Sondre Skaftun}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=JONAS LOVV wins 'Melodi Grand Prix' in Norway |url=https://www.eurovision.com/stories/jonas-lovv-ya-ya-ya-norway-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Poola}} | [[TVP]] | [[Alicja Szemplińska|Alicja]] | "[[Pray]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Alicja Szemplińska]]|Sinclair Alan Malcolm|Weronika Gabryelczyk}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=It's 'Pray' for Poland: ALICJA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/its-pray-for-poland-alicja-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Portugal}} | [[RTP]] | [[Bandidos do Cante]] | "[[Rosa (laul)|Rosa]]" | [[portugali keel|portugali]] | {{hlist|Duarte Farias|Francisco Pereira|Francisco Pestana|Francisco Raposo|Gonçalo Narciso|Gui Alface|José Carlos Coelho Almeida Tavares|Luis Aleixo|Miguel Costa}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Bandidos do Cante will represent Portugal in May |url=https://www.eurovision.com/stories/bandidos-do-cante-represent-portugal-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Prantsusmaa}} | [[France Télévisions]] | [[Monroe]] | "[[Regarde!]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]] | {{hlist|Christopher Cohen|Fred Savio|Fredie Marche|Maxime Morise}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri='Regarde !': It's Monroe for France |url=https://www.eurovision.com/stories/regarde-monroe-for-france-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rootsi}} | [[Sveriges Television|SVT]] | [[Felicia (laulja)|Felicia]] | "[[My System]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Audun Agnar|Emily Harbakk|Felicia Eriksso|[[Julie Bergan]]|Theresa Rex}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=FELICIA will fly the Swedish flag in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/felicia-will-fly-the-swedish-flag-at-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rumeenia}} | [[TVR]] | [[Alexandra Căpitănescu]] | "[[Choke Me]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Alexandra Căpitănescu|Călin-Alexandru Grăjdan|Elvis Silitră|Ștefan Condrea}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Alexandra Căpitănescu will represent Romania on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/alexandra-capitanescu-represent-romania-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Saksamaa}} | [[SWR]]{{efn|Saksa avalik-õigusliku ringhäälingukonsortsiumi [[ARD]] nimel.<ref name=swrubernimmt>{{cite web |date=27 January 2025 |title=SWR übernimmt 2026 Federführung für Eurovision Song Contest |trans-title=SWR to take over the lead for the Eurovision Song Contest in 2026 |url=https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250517183906/https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |archive-date=17 May 2025 |access-date=27 January 2025 |language=de}}</ref><ref>{{cite web |title=Alle deutschen ESC-Acts und ihre Titel |trans-title=All German ESC acts and their songs |url=https://www.eurovision.de/teilnehmer/Alle-deutschen-ESC-Acts-und-ihre-Titel,vorentscheid386.html |publisher=ARD |access-date=12 June 2025 |language=de}}</ref>}} | [[Sarah Engels]] | "[[Fire (laul)|Fire]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Dario Schürmann|Luisa Heinemann|Raphael Lott|Sarah Engels|Valentin Boes}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=Sarah Engels will light Vienna up with 'Fire' |url=https://www.eurovision.com/stories/germany-sarah-engels-fire-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|San Marino}} | [[SMRTV]] | [[Senhit]] | "[[Superstar (laul)|Superstar]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Anderz Wrethov]]|[[Boy George|George Alan O'Dowd]]|Julie Aagaard|John-Emil Johansson|Thomas Stengaard|Senhit Zadik Zadik}} | style="text-align:center;" | <ref name=":0" /> |- ! scope="row" | {{elv|Serbia}} | [[RTS]] | [[Lavina]] | "[[Kraj Mene]]" | [[serbia keel|serbia]] | {{hlist|Andrija Cvetanović|Bojan Ilić|Ivan Jegdić|Luka Aranđelović|Nikola Petrović|Pavle Aranđelović|Pavle Samardžić}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=LAVINA will represent Serbia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/serbia-pze-winner-lavina-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Soome}} | [[Yle]] | [[Linda Lampenius]] ja [[Pete Parkkonen]] | "[[Liekinheitin]]" | [[soome keel|soome]] | {{hlist|Antti Riihimäki|Lauri Halavaara|Linda Lampenius|Pete Parkkonen|Vilma Alina Lähteenmäki}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri='Liekinheitin' is Finland's song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/finland-umk-2026-winner-linda-pete-liekinheitin/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Suurbritannia}} | [[BBC]] | [[Look Mum No Computer]] | "[[Eins, Zwei, Drei]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Julie Aagaard|Lasse Midtsian Nymann|[[Look Mum No Computer|Sam Battle]]|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-16 |pealkiri='Eins, Zwei Drei'... the United Kingdom's entry is out |url=https://www.eurovision.com/stories/eins-zwei-drei-united-kingdom-entry-released/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Šveits}} | [[SRG SSR]] | [[Veronica Fusaro]] | "[[Alice (laul)|Alice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Charlie McClean|Veronica Fusaro}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-21 |pealkiri=Veronica Fusaro will sing for Switzerland |url=https://www.eurovision.com/stories/veronica-fusaro-for-switzerland-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Taani}} | [[Danmarks Radio|DR]] | [[Søren Torpegaard Lund]] | "[[Før vi går hjem]]" | [[taani keel|taani]] | {{hlist|[[Clara Sofie|Clara Sofie Fabricius]]|Søren Torpegaard Lund|[[Thomas Meilstrup]]|Valdemar Littauer Bendixen}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=Søren Torpegaard Lund will represent Denmark in May |url=https://www.eurovision.com/stories/soren-torpegaard-lund-representing-denmark-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Tšehhi}} | [[Česká televize|ČT]] | [[Daniel Zizka]] | "[[Crossroads]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Daniel Žižka|Viliam Béreš}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Daniel Zizka is Czechia's artist for 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/daniel-zizka-czechia-artist-for-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Ukraina}} | [[Suspilne]] | [[Viktoria Leléka|Leléka]] | "[[Ridnym]]" | [[inglise keel|inglise]], [[ukraina keel|ukraina]] | {{hlist|Adama Cefalu|Jakob Hegner|[[Viktoria Leléka]]|Yaroslav Dzhus}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-07 |pealkiri=Vidbir winner LELÉKA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vidbir-winner-leleka-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |} === Boikott seoses Iisraeli osalemisega === [[Fail:Anti-Israel demonstration during ESC 2026 in Vienna - picture by TheTokl - 17.jpg|pisi|Meeleavaldus Iisraeli osalemise vastu Viinis 16. mail 2026, Eurovisiooni finaalipäeval]] [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] on tekitanud erimeelsusi Iisraeli osalemise üle konkursil, sealhulgas on nõutud, et riik konkursil ei osaleks, ning toimunud on meeleavaldusi selle osalemise vastu [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]. ja 2025. aasta võistlustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Eurovision 2026 is here - but will the Israel boycott spoil the show? |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp4959nwro |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Iisraeli 2024. aasta laul „[[Hurricane (laul)|Hurricane]]” tekitas samuti vaidlusi, sest selle algne versioon „October Rain” viitas [[Operatsioon Al-Aqşá üleujutus|7. oktoobri rünnakule]] Iisraelis ja ei vastanud poliitilise neutraalsuse reeglitele. Seetõttu lubati see EBU poolt osalema alles pärast ümbertöötlemist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-03-03 |pealkiri=Eurovision 2024: Israel agrees to October Rain lyrics change |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-68462848 |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Iisraeli valitsus korraldas 2024. ja 2025. aastal reklaamikampaaniaid, et innustada inimesi Iisraeli poolt hääletama. Seda peeti üheks põhjuseks, miks Iisrael tuli 2024. aastal viiendaks ja 2025. aastal teiseks ning oli mõlemal aastal rahvahääletuse esikolmikus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Eurovision: Israel's result prompts questions over voting |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckg77pxj2mno |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> [[Iisraeli välisministeerium]] kinnitas, et 2024. aasta osaluse puhul korraldati sellised kampaaniad.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pérez |eesnimi=Laura |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=El Gobierno de Israel confirma que invirtió mucho dinero para fomentar el voto a Eden Golan en Eurovisión 2024 |url=https://www.eldiario.es/vertele/noticias/gobierno-israel-confirma-invirtio-dinero-fomentar-voto-eden-golan-eurovision-2024_1_11374185.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Vertele |keel=es}}</ref> 2025. aasta osas tõi sarnased kampaaniad esile EBU Eurovisiooni uudiste ja faktikontrolli algatus Eurovision News Spotlight.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-04-11 |pealkiri=EBU launches Spotlight fact-checking network to combat misinformation and support trusted news |url=https://www.ebu.ch/news/2025/04/ebu-launches-spotlight-fact-checking-network-to-combat-misinformation-and-support-trusted-news |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Flannery |eesnimi=Maria |pealkiri=Israeli government agency paid for adverts targeting Eurovision Song Contest public vote |url=https://spotlight.ebu.ch/p/israeli-government-agency-paid-for |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=spotlight.ebu.ch |keel=en}}</ref> Iisraeli valitsuse reklaamiagentuuri 2025. aasta reklaame nähti kokku üle 68 miljoni korra. Mitmed osalevad ringhäälingud nõudsid pärast 2025. aasta finaali telehääletuse süsteemi muutmist ning riikide telehääletuse tulemuste sõltumatut auditit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Moet televoting bij Songfestival herbekeken worden? "Te makkelijk om resultaten op grote schaal te beïnvloeden" {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2025/05/19/eurovisiesongfestival-commotie-rond-televoting-hoe-werkt-het/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-20 |pealkiri=RTÉ seeks breakdown of Eurovision voting numbers amid questions over public result for Israel |url=https://www.independent.ie/irish-news/rte-seeks-breakdown-of-eurovision-voting-numbers-amid-questions-over-public-result-for-israel/a1899631218.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Irish Independent |keel=en}}</ref> Enne 2026. aasta konkurssi teatasid [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]],<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=RTÉ |kuupäev=2025-09-11 |pealkiri=RTÉ Statement: 2026 Eurovision Song Contest |url=https://about.rte.ie/2025/09/11/rte-statement-2026-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=About RTÉ |keel=en-GB}}</ref> [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hollandi]],<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=AVROTROS koppelt deelname Songfestival 2026 aan kernwaarden |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-trekt-grens-bij-songfestival-2026~1176/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Ema Škapin, TV |pealkiri=Če bo Izrael nastopil na Evroviziji, Slovenije ne bo |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/ce-bo-izrael-nastopil-na-evroviziji-slovenije-ne-bo/757441 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]]<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE.es |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=El Consejo de Administración de RTVE retirará a España de Eurovisión si Israel participa y tampoco emitirá el certamen |url=https://www.rtve.es/noticias/20250916/rtve-eurovision-participacion-israel/16730487.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> ringhäälinguorganisatsioonid, et nad kaaluvad boikotti, kui Iisraelil lubatakse osaleda. Viimased kolm tõid ühe põhjusena välja ka Iisraeli reklaamikampaaniad kahel varasemal võistlusel.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE |eesnimi=PRENSA |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTVE se retira del Festival de Eurovisión |url=https://www.rtve.es/rtve/20251204/rtve-retira-festival-eurovision/16845362.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> Teised ringhäälinguorganisatsioonid teatasid, et osalevad juhul, kui EBU täidab teatud tingimused.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eurovision crisis: EBU confirms broadcasters to vote on excluding Israel in November |url=https://www.euronews.com/culture/2025/09/26/eurovision-crisis-ebu-confirms-broadcasters-to-vote-on-excluding-israel-in-november}}</ref> Konkursi referentsgrupp pikendas 2026. aasta osalemise kinnitamise tähtaega 13. oktoobrist detsembri keskpaigani, mis andis ringhäälinguorganisatsioonidele rohkem aega Iisraeli osalemise üle arutamiseks. Selle aja jooksul sai osalemisest loobuda ilma rahalise karistuseta. Lõplik otsus tehti EBU üldkogul 4.–5. detsembril.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=הצעד החריג באירוויזיון 2026: הוארכה האפשרות לפרישה ללא סנקציה - עד להחלטה על ישראל |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/ry0xb6g9xe |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The EBU extends ESC 2026 confirmation deadline until mid December (statement) |url=https://esctoday.com/201527/the-ebu-extends-the-esc-2026-confirmation-deadline-until-mid-december-statement/}}</ref> Novembri alguses oli kavas erakorraline EBU üldkogu, et arutada ja hääletada Iisraeli osalemise üle konkursil,<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Song Contest: EBU lässt über Israel-Teilnahme abstimmen |url=https://orf.at/stories/3406546/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Alex |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Eurovision Members to Vote on Whether to Exclude Israel |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/09/25/arts/music/eurovision-israel-vote.html |vaadatud=2026-05-17 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Budin |eesnimi=Christoph |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Geheimwahl entscheidet über ESC-Ausschluss Israels |url=https://www.krone.at/3909233 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Kronen Zeitung |keel=de}}</ref> kuid see jäeti ära pärast [[Donald Trumpi Gaza sektori ettepanek 2025. aasta septembris|relvarahu ja rahuplaani]] jõustumist, mille eesmärgiks oli sõda lõpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=Song Contest: Sonderabstimmung über Israel abgesagt |url=https://orf.at/stories/3408345/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NRK |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=EBU utsetter avgjørelse om Israels deltakelse Eurovision |url=https://www.nrk.no/nyheter/ebu-utsetter-avgjorelse-om-israels-deltakelse-eurovision-1.17609962 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> 4. detsembri üldkogu kiitis heaks hääletussüsteemi muudatused, jättes eraldi hääletuse Iisraeli osalemise üle ära ning lubades riigil konkursil osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=EBU Members show clear support for reforms to reinforce trust and protect neutrality of Eurovision Song Contest, allowing all Members to participate |url=https://www.ebu.ch/news/2025/12/ebu-members-show-clear-support-for-eurovision-reforms |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=España abandona Eurovisión: cómo la guerra de Netanyahu terminó con 65 años de idilio musical |url=https://elpais.com/television/2025-12-05/espana-abandona-eurovision-como-la-guerra-de-netanyahu-termino-con-65-anos-de-idilio-musical.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=על אפם ועל חמתם: ההצבעה הכריעה - ישראל תשתתף סופית באירוויזיון 2026 |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/byjxxzymbe |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Selle tulemusel boikoteerisid Iirimaa, Holland, Sloveenia ja Hispaania konkurssi,<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTÉ to boycott Eurovision Song Contest over Israel |url=https://www.rte.ie/entertainment/2025/1204/1547300-rte-to-boycott-eurovision-song-contest-over-israel/ |keel=en}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=AVROTROS neemt in 2026 niet deel aan het Eurovisie Songfestival |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-neemt-in-2026-niet-deel-aan-het-eurovisie-songfestival~1314/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref><ref name=":3" /> neile järgnes 10. detsembril ka [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]].<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Hrólfsson |eesnimi=Ragnar Jón |kuupäev=2025-12-10 |pealkiri=Ísland tekur ekki þátt í Eurovision 2026 - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/461235 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RÚV}}</ref> Lisaks teatasid Iiri, Sloveenia ja Hispaania ringhäälingud, et nad ei kanna konkurssi ka üle. See oli esimene kord, kui üritust ei edastatud Iirimaal alates 1963. aastast, Sloveenias alates 1985. aastast ja Hispaanias alates 1961. aastast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ljuština |eesnimi=Stevan |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Odluka o Izraelu: Posledice i reakcije dan posle |url=https://evrovizija.rs/2025/12/05/odluka-o-izraelu-posledice-i-reakcije-dan-posle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=ESC Serbia {{!}} Evrovizija.rs |keel=en-US}}</ref> Kuna Hispaania ei osalenud oli see esimene kord peale [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010. aastast]], mil osales ainult 4 suurriiki. Mitmed meediaväljaanded nimetasid boikotti Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloo suurimaks kriisiks.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=News |eesnimi=ABC |pealkiri=What to know about the Eurovision Song Contest as Israel's participation sparks walkouts |keel=en-US |väljaanne=ABC News |url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/eurovision-song-contest-israels-participation-sparks-walkouts-128136363 |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Može li Evrovizija da prevaziđe najveću krizu u istoriji |url=https://www.standard.co.me/zivot/moze-li-evrovizija-da-prevazidje-najvecu-krizu-u-istoriji |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.standard.co.me |keel=en}}</ref> Protestiks Iisraeli osalemise vastu tagastas [[Šveits 2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2024. aasta Šveitsi]] võitja [[Nemo (laulja)|Nemo]] oma trofee EBU-le.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Eurovision champion Nemo returns the winner's trophy to protest Israel's inclusion |url=https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-nemo-israel-c84aef492683ecbf417065ff7bc0eb16 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> [[Iirimaa 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|1994. aastal]] koos [[Paul Harrington|Paul Harringtoniga]] Iirimaale võidu toonud [[Charlie McGettigan]] teatas hiljem, et tagastab samuti oma trofee.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-12-12 |pealkiri=🇮🇪 Ireland: Eurovision 1994 Winner Charlie McGettigan Will Return Their Trophy in Protest at Israel's Participation |url=https://eurovoix.com/2025/12/12/ireland-eurovision-1994-winner-charlie-mcgettigan-will-return-trophy/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Järgmiste riikide ringhäälinguorganisatsioonid boikoteerisid 2026. aasta võistlust: * {{Elv|Island}} – Islandi ringhääling [[RÚV]] kavatses algselt valida 2026. aasta esindaja traditsioonilise eelvooru [[Söngvakeppnin]] kaudu. RÚV-i juhatuse esimees Stefán Jón Hafstein ütles 8. septembril 2025, et Islandi osalemine Eurovisioonil, sõltub sellest, kas Iisraelil lubatakse võistlusel osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Böðvarsdóttir |eesnimi=Elín Margrét |kuupäev=2025-08-09 |pealkiri=Ó­víst hvort Ís­land verði með í Euro­vision |url=https://www.visir.is/g/20252772889d/o-vist-hvort-is-land-verdi-med-i-euro-vision |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=visir.is |keel=is}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adam |eesnimi=Darren |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Iceland may not take part in Eurovision if Israel does - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/english/2025-09-09-iceland-may-not-take-part-in-eurovision-if-israel-does-453021/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 26. novembril teatas RÚV-i juhatus, et soovib Iisraeli Eurovisioonilt kõrvaldamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andrésdóttir |eesnimi=Iðunn |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Stjórn RÚV vill að Ísrael verði meinuð þátttaka í Eurovision - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/2025-11-26-stjorn-ruv-vill-ad-israel-verdi-meinud-thatttaka-i-eurovision-459822/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 10. detsembril, kuus päeva pärast EBU üldkogu hääletust, teatas RÚV, et boikoteerib konkurssi, kuid edastab siiski kõiki saateid.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2026-04-06 |pealkiri=🇮🇸 Iceland: RÚV to Air Eurovision 2026 Across RÚV & RÚV 2 |url=https://eurovoix.com/2026/04/06/ruv-eurovision-2026-broadcast/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> * {{Elv|Iirimaa}} – 11. septembril 2025 teatas Iiri ringhääling RTÉ, et kui Iisraelil lubatakse Eurovisioonil osaleda, ei osale konkursil Iirimaa. Põhjuseks toodi Gaza sõda, kus on hukkunud palju tsiviilisikuid ja ajakirjanikke. Ringhääling otsustas ära oodata EBU üldkogu otsuse.<ref name=":5" /> 4. detsembril, pärast üldkogu hääletust, otsustas RTÉ, et ei osale konkursil ega kanna seda ka üle.<ref name=":9" /> Siiski olid Eurovisiooni nädalal eetris Eurovisiooniga seotud saated, kuid nii poolfinaalide kui ka finaali ajal läks eetrisse tavaprogramm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2026 |pealkiri=RTÉ's schedule for what would have been Eurovision week has been released. While there's no major replacement for the contest, here's the Eurovision-related programming taking the place of the semi-finals and final |url=https://x.com/EirevisionPod/status/2050221614675955728 |väljaanne=X}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2026-05-12 |pealkiri=Linehan objects to Father Ted episode on Eurovision night |url=https://www.rte.ie/entertainment/2026/0512/1572941-linehan-objects-to-father-ted-episode-on-eurovision-night/ |keel=en}}</ref> * {{Elv|Holland}} – Hollandi ringhääling [[AVROTROS]] kavatses algul valida 2026. aasta esindaja ilma konkursita.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Inschrijving Eurovisie Songfestival 2026 geopend |url=https://www.avrotros.nl/article/inschrijving-eurovisie-songfestival-2026-geopend~1057/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> 12. septembril 2025 teatas ringhääling, et ei pea Iisraeli osalemist õigustatuks Gaza sõja tõttu. Samuti toodi välja, et Iisraeli valitsuse reklaamikampaania võis mõjutada eelmise aasta Eurovisiooni hääletustulemusi.<ref name=":6" /> Ringhääling teatas hiljem, et ei muuda oma seisukohta 2026. aasta konkursi osas isegi siis, kui saavutatakse relvarahu või kui Iisraeli–Palestiina konflikt areneb teistsuguses suunas. Osalemise üle otsustatakse uuesti järgnevatel aastatel sõltuvalt olukorrast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=DPG Media Privacy Gate |url=https://myprivacy.dpgmedia.nl/consent?siteKey=V9f6VUvlHxq9wKIN&callbackUrl=https%3A%2F%2Fwww.ad.nl%2Fprivacy-gate%2Faccept-tcf2%3FredirectUri%3D%252Fsongfestival%252Fnederlandse-boycot-bij-deelname-israel-blijft-hoe-dan-ook-inmenging-regering-bij-afgelopen-songfestival-weegt-mee%7Ea67d8044%252F&isLoggedIn=false |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=myprivacy.dpgmedia.nl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, kinnitas AVROTROS, et boikoteerib konkurssi.<ref name=":10" /> Siiski kandsid Hollandi ringhäälinguorganisatsioonid NOS ja NTR Eurovisiooni saateid üle kanalites NPO 1 ja NPO Radio 2, sest Hollandi seaduste järgi peavad need organisatsioonid edastama suuri riiklikke ja rahvusvahelisi kultuurisündmusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Songfestival toch te zien op NPO 1, NPO vraagt NOS Evenementen en NTR |url=https://nos.nl/artikel/2593262-songfestival-toch-te-zien-op-npo-1-npo-vraagt-nos-evenementen-en-ntr |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=nos.nl |keel=nl}}</ref> * {{Elv|Sloveenia}} – 4. septembril 2025 teatas Sloveenia ringhääling [[RTVSLO]], et otsustab 2026. aasta Eurovisioonil osalemise üle pärast EBU otsust Iisraeli osalemise kohta ja hääletuse läbipaistvuse muudatusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=M. |eesnimi=D. S. |pealkiri=Nastop Slovenije na Evroviziji 2026 pod vprašajem, "odločitev odvisna od potez EBU-ja" |keel=sl |väljaanne=rtvslo.si |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/nastop-slovenije-na-evroviziji-2026-pod-vprasajem-odlocitev-odvisna-od-potez-ebu-ja/756560 |vaadatud=2026-05-19}}</ref> Ringhääling teatas 12. septembril ja veel kord 27. novembril, et ei osale, kui Iisraelil lubatakse võistlusest osa võtta.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ma |eesnimi=Al |pealkiri=Osnutek programskega načrta ne predvideva sodelovanja RTV Slovenija na Evroviziji |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/osnutek-programskega-nacrta-ne-predvideva-sodelovanja-rtv-slovenija-na-evroviziji/765384 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVSLO mitte osaleda ega ka võistlust üle kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 2026. aasta aprillis otsustas RTVSLO, et 10.–20. maini näidatakse saatesarja „Palestiina hääled”, millest mõned osad olid eetris ka Eurovisiooni saadete ajal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Služba za komuniciranje RTV |pealkiri=Glasovi Palestine na Televiziji Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/rtv/za-medije/sporocila-za-javnost/glasovi-palestine-na-televiziji-slovenija/780070 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> * {{Elv|Hispaania}} – 2025. aasta mais teatas Hispaania ringhäälingu [[RTVE]] esimees [[José Pablo López]], et riigi esindaja Eurovisioonil valitakse [[Benidorm Fest|Benidorm Festil]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=El ganador del Benidorm Fest 2026 recibirá 150.000 euros con el objetivo de “asegurar la carrera musical” del representante de España en Eurovisión |url=https://www.escplus.es/benidorm-fest/2025/el-ganador-del-benidorm-fest-2026-recibira-150-000-euros-con-el-objetivo-de-asegurar-la-carrera-musical-del-representante-de-espana-en-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 9. septembril teatati, et otsus Hispaania Eurovisioonil osalemise kohta tehakse pärast detsembrikuist EBU üldkogu ning Benidorm Fest toimub sellest hoolimata.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Todas las novedades del Benidorm Fest 2026: habrá ensayos con público y conocemos las claves sobre su escenario |url=https://www.escplus.es/eurovision/2025/todas-las-novedades-del-benidorm-fest-2026-habra-ensayos-con-publico-y-conocemos-las-claves-sobre-su-escenario/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 16. septembril kiitis RTVE juhatus heaks ettepaneku, et Hispaania ei osale konkursil ega edasta seda, kui Iisrael osaleb.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=à 12h08 |eesnimi=Par Marianne Chenou Le 16 septembre 2025 |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=Eurovision 2026 : l’Espagne boycottera bien le concours si Israël est autorisé à participer |url=https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2026-lespagne-boycottera-bien-le-concours-si-israel-est-autorise-a-participer-16-09-2025-VI66MHQNLZEQLPQQTFYUZ22G7I.php |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=leparisien.fr |keel=fr-FR}}</ref> 9. oktoobril ütles RTVE kommunikatsioonijuht María Eizaguirre, et ringhäälingu seisukoht ei ole hiljuti välja pakutud rahuplaanist hoolimata muutunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=en |eesnimi=Por Newsroom InfobaeSeguir |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=RTVE sobre su participación en Eurovisión tras el acuerdo entre Israel y Hamás: "Estamos en la misma posición" |url=https://www.infobae.com/america/agencias/2025/10/09/rtve-sobre-su-participacion-en-eurovision-tras-el-acuerdo-entre-israel-y-hamas-estamos-en-la-misma-posicion/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=infobae |keel=es}}</ref> 27. novembril kinnitas López seda uuesti Hispaania parlamendi [[Saadikute Kongress|saadikute]] [[Saadikute Kongress|kongressi]] ja senati ühiskomisjoni ees.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rodriguez |eesnimi=Gabriel |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Sigue la comparecencia de RTVE sobre la participación de España en Eurovisión |url=https://eurovision-spain.com/comparecencia-rtve-sobre-la-participacion-de-espana-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=eurovision-spain.com |keel=es}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVE konkursil mitte osaleda ega seda ka edastada.<ref name=":3" /> Kõigi kolme saate õhtul oli eetris kanalite tavaprogramm. Finaali algusajal näitas RTVE kanalil [[La 1]] hispaania- ja ingliskeelset teadet, milles oli öeldud: "Eurovisiooni lauluvõistlus on küll võistlus, kuid inimõigused ei ole. Ükskõiksuseks pole ruumi. Rahu ja õiglus Palestiinale.”<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2026-05-16 |pealkiri=El mensaje en RTVE en la noche que no emite Eurovisión: “No hay espacio para la indiferencia” |url=https://elpais.com/television/2026-05-16/el-mensaje-en-rtve-en-la-noche-que-no-emite-eurovision-no-hay-espacio-para-la-indiferencia.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref> === Teised riigid === [[Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Andorra]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heap |eesnimi=Steven |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇩 Andorra: RTVA Will Not Participate in Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/andorra-rtva-will-not-participate-in-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jiandani |eesnimi=Sanjay (Sergio) |kuupäev=2025-06-03 |pealkiri=Andorra: RTVA confirms non participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200923/andorra-rtva-confirms-non-participation-at-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovision News, Polls and Information by ESCToday |keel=en-US}}</ref> [[Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bosnia ja Hertsegoviina]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jiandani |eesnimi=Sanjay (Sergio) |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Bosnia & Herzegovina: BHRT will not return to Eurovision in 2026 |url=https://esctoday.com/201207/bosnia-herzegovina-bhrt-will-not-return-to-eurovision-in-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision News, Polls and Information by ESCToday |keel=en-US}}</ref> [[Põhja-Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ignatiuk |eesnimi=Szymon |kuupäev=2025-12-01 |pealkiri=EXCLUSIVE: 🇲🇰 Macedonia Północna NA PEWNO nie weźmie udziału w 🇦🇹 Eurowizji 2026 |url=https://escspot.pl/2025/12/01/exclusive-macedonia-polnocna-na-pewno-nie-wezmie-udzialu-eurowizja-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ESCSpot |keel=pl-PL}}</ref> ning [[Slovakkia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Slovakkia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=REFRESHER |pealkiri=Ani po 14 rokoch nebudeme súčasťou Eurovízie. Slovenská televízia má iné priority |url=https://refresher.sk/186444-Slovensko-sa-ani-v-roku-2026-nevrati-do-Eurovizie-STVR-vysvetluje-dovody-a-pripusta-mozny-navrat-v-buducnosti |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=refresher.sk |keel=sk}}</ref> EBU liikmesringhäälingud teatasid juba enne osalejate avalikustamist, et nad ei osale 2026. aasta konkursil. Kanada ja Kasahstani EBU assotsieerunud ringhäälingud avaldasid huvi konkursil osaleda,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tunney |eesnimi=Catharine |kuupäev=4. november 2025 |pealkiri=A $78B deficit, public service cuts, new tax measures: Highlights of budget 2025 |url=https://www.cbc.ca/news/politics/budget-highlights-9.6966595 |vaadatud=20. mai 2026 |väljaanne=CBC}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=🇨🇦 Canada: Prime Minister Mark Carney Involved in Push for Eurovision Participation |url=https://eurovoix.com/2025/11/06/prime-minister-mark-carney-involved-push-for-eurovision-participation/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Eurovision 2026: in discussione il debutto del Kazakistan per l'edizione 70 |url=https://www.eurofestivalnews.com/2025/07/09/eurovision-2026-in-discussione-il-debutto-del-kazakistan-per-ledizione-70/ |vaadatud=2026-05-20 |keel=it-IT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-11-29 |pealkiri=🇰🇿 Kazakhstan: EBU to Consider Eurovision Participation in Early 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/11/29/kazakhstan-ebu-to-consider-eurovision-participation-in-early-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> kuid EBU kinnitas, et 2026. aastal nad ei osale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bijuvignesh |eesnimi=Darshan |kuupäev=2026-01-15 |pealkiri=🇰🇿 Kazakhstan & 🇨🇦 Canada: Will Not Debut At Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2026/01/15/kazakhstan-canada-will-not-debut-at-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> == Produktsioon == [[Fail:Wiener Stadthalle before Eurovision 2026 – BT0A9051.jpg|pisi|Viini Linnahalli välisilme Eurovisiooni ajal]] Eurovisiooni 2026. aasta lauluvõistlust produtseeris Austria avalik-õiguslik ringhääling [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF). Korraldusmeeskonda kuulusid: tegevprodutsent Michael Krön, võistluseprodutsent Stefan Zechner, tootmisjuht Daniel Hack, tehniline juht Christine Tichy, kommunikatsioonijuht Roman Horacek, turundusjuht Iris Keutter, ürituse juht Oliver Lingens, tegevassistent Christina Lassnig, peasekretär Christina Heinzle-Conrad ja õigusnõustaja Martin Szerencsi. Zechner, Tichy, Horacek, Keutter, Lingens ja Szerencsi täitsid samasugust või sarnast ametikohta ka [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aasta]] [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisioonil]] Viinis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Welcome to eurovision.com |url=https://www.eurovision.com/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Multikaamera režissöörid olid Michael Kögler ja Robin Hofwander, tunnusmuusika lõid Dorothee Freiberger ja Martin Gellner ning valguskujundaja oli Tim Routledge.<ref name=":14">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Your first look at the Vienna 2026 stage design |url=https://www.eurovision.com/stories/first-look-vienna-2026-stage/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> 2025. aasta juunis lahkus [[Martin Österdahl]] Eurovisiooni tegevjuhi ametikohalt ning tema ülesanded võttis ajutiselt üle Eurovisiooni direktor [[Martin Green]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=Martin Österdahl to step down as Executive Supervisor of the Eurovision Song Contest this summer |url=https://www.ebu.ch/news/2025/06/martin-osterdahl-to-step-down-as-executive-supervisor-of-the-eurovision-song-contest-this-summer |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref> 1. oktoobril nimetati Gert Kark Eurovisiooni referentsgrupi liikmeks, täites Österdahli vabaks jäänud koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-10-01 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Gert Kark Joins The Eurovision Song Contest Reference Group |url=https://eurovoix.com/2025/10/01/gert-kark-joins-the-eurovision-song-contest-reference-group/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Mõni päev hiljem selgus, et ta asub tööle vastloodud Eurovisiooni tegevprodutsendi ametikohal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gert Kark joins the Eurovision Reference Group – as “EBU ESC Executive Producer” |url=https://escxtra.com/2025/10/08/gert-kark-joins-the-eurovision-reference-group-as-ebu-esc-executive-producer/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ESCXTRA.com |keel=en-GB}}</ref> Majandusuuringute instituudi EcoAustria hinnangul oli konkursi eelarve 36 miljonit eurot. Viini linn ja liidumaa eraldasid sellest 22,6 miljonit eurot ning EBU umbes 5 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-21 |pealkiri=So stark profitiert Österreich vom Eurovision Song Contest 2026 in Wien |url=https://www.vol.at/how-austria-benefits-from-the-eurovision-song-contest-2026-in-vienna/9619586 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=VOL.AT |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-20 |pealkiri=Eurovision Song Contest 2026: Ludwig sieht gute Investition für Wirtschaftsstandort Wien |url=https://www.vol.at/ludwig-sees-eurovision-song-contest-2026-as-a-good-investment-for-viennas-economic-location/9617405 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=VOL.AT |keel=en}}</ref> === Hääletussüsteem === 2026. aasta konkurss tõi kaasa mitu muudatust hääletussüsteemis. Poolfinaalide tulemused otsustati taas žürii ja telehääletuse põhjal, nagu see oli ka aastatel [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]–[[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]].{{Efn|Aastatel 2010–2015 liideti žürii ja telehääletuse tulemused üheks, kuid 2016–2022 arvestati žürii- ja telehääli eraldi. 2026. aastal kasutati poolfinaalides taas viimast süsteemi.}} Iga riigi žüriisse kuulub viie liikme asemel seitse. Kaks žüriiliiget peavad olema vanuses 18–25 ning žüriisse lubati inimesi rohkematest valdkondadest. Maksimaalset häälte arvu ühe maksemeetodi kohta vähendati 20-lt 10-le. Hääletusreegleid muudeti, et vähendada ebaõiglasi kampaaniaid, eriti kui neid korraldavad või toetavad kolmandad osapooled, sealhulgas valitsused või riigiasutused.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=EBU announces changes to Eurovision Song Contest voting rules to strengthen trust and transparency |url=https://www.ebu.ch/news/2025/11/ebu-announces-changes-to-eurovision-song-contest-voting-rules-to-strengthen-trust-and-transparency |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref> Reegleid muudeti pärast 2025. aasta vaidlusi seoses Iisraeli tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Eurovision Song Contest changes rules after Israel voting controversy |url=https://www.bbc.co.uk/news/articles/cly2yey51wko |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=BBC News |keel=en-GB}}</ref> === Visuaal ja lavakujundus === [[Fail:Presenters kicking off the 1st Semi-Final of the 2026 Eurovision Song Contest 01.jpg|pisi|Eurovisiooni lava]] 2026. aasta konkursil kasutati uuendatud Eurovisiooni logo, mille kujundas [[Sheffield|Sheffieldi]] brändistuudio Pals Eurovisiooni 70. aastapäeva tähistamiseks. Samuti võeti kasutusele uus kujunduselement „Chameleon Heart” („Kameeleonisüda”). See on [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D]] süda, mis koosneb 70 kihist ning mida saab kohandada vastavalt tulevaste korraldajariikide vajadustele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-08-18 |pealkiri=Eurovision Song Contest gets brand refresh to celebrate 70 years of world’s largest live music event |url=https://www.ebu.ch/news/2025/08/eurovision-song-contest-gets-brand-refresh-to-celebrate-70-years-of-world-s-largest-live-music-event |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-03 |pealkiri=Eurovision unveils new global identity for 70th anniversary designed by a one-woman agency in Sheffield |url=https://www.creativeboom.com/news/eurovision-unveils-new-global-identity-for-70th-anniversary-designed-by-a-one-woman-agency-in-sheffield/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Creative Boom |keel=en}}</ref> Lava kujunduse tegi kolmandat aastat järjest saksa lavakujundaja [[Florian Wieder]], kes on varem loonud kaheksa Eurovisiooni võistluse lava. Lavakujundaja sai inspiratsiooni [[Viini Setsessioon|Viini]] [[Viini Setsessioon|Setsessiooni]] loovast vaimust. ''Greenroomist'' sai mööda teed otse lavale.<ref name=":14" /> ''Greenroomi'' kujundus oli inspireeritud Viini kohvikutest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Eine Melange, bitte“ |url=https://songcontest.orf.at/story/greenroom100/eine-melange-bitte- |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest 2026 Vienna |keel=de}}</ref> Nagu ka eelmisel aastal, loodi võistlusele maskott, mille nimeks oli Auri.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-20 |pealkiri=Meet Auri: the official mascot of Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/meet-auri-the-official-mascot-of-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> === Postkaardid === "Postkaardid" on lühikesed tutvustavad videoklipid, mida näidatakse televisioonis, kui lava valmistatakse ette järgmiseks esinejaks. Postkaardid tootis [[Mödling|Mödlingis]] tegutsev ettevõte Gebhardt Productions ning need filmiti ajavahemikus oktoober 2025 kuni aprill 2026. Klippides paigutati artistid rohelise tausta abil eri Austria paikadesse. Iga klipi jaoks tehti ka füüsiline postkaart.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=ORF announces updates on Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/orf-announces-updates-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> == Võistluse ülevaade == === Esimene poolfinaal === Esimene poolfinaal toimus 12. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. Esimeses finaalis osales kokku 15 riiki. Lisaks võistlevatele riikidele, esinesid selles poolfinaalis ka automaatsed finalistid Itaalia ja Saksamaa, kes astusid lavale vastavalt pärast Gruusiat ja Iisraeli. {{Legend|navajowhite|Kvalifitseerinud riigid}} {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse esimene poolfinaal<ref name="SF1">{{cite web |title=Vienna 2026 – First Semi-Final – Detailed voting results |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/vienna-2026-semi-final/ |publisher=European Broadcasting Union |access-date=17 May 2026}}</ref> |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk.|Esinemis järjekord}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Pealkiri ! scope="col" | Tõlge ! scope="col" | Punktid ! scope="col" | Koht |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 1. | {{Elv|Moldova|}} | Satoshi | "Viva, Moldova!" | ''Elagu Moldova!'' | 208 | 4. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 2. | {{Elv|Rootsi}} | Felicia | "My System" | ''Minu Süsteem'' | 96 | 9. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 3. | {{Elv|Horvaatia}} | Lelek | "Andromeda" | ''Andromeeda'' | 175 | 6. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 4. | {{Elv|Kreeka}} | Akylas | "Ferto" | ''Too ära'' | 159 | 7. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 5. | {{Elv|Portugal}} | Bandidos do Cante | "Rosa" | ''Roos'' | 74 | 12. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 6. | {{Elv|Gruusia}} | Bzikebi | "On Replay" | ''Korduses'' | 5 | 15. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 7. | {{Elv|Soome}} | Linda Lampenius and Pete Parkkonen | "Liekinheitin" | ''Leegiheitja'' | 227 | 3. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 8. | {{Elv|Montenegro}} | Tamara Živković | "Nova zora" | ''Uus koidik'' | 71 | 13. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 9. | {{Elv|Eesti}} | [[Vanilla Ninja]] | "[[Too Epic to Be True]]" | ''Liiga eepiline, et olla tõsi'' | 79 | 11. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 10. | {{Elv|Iisrael}} | Noam Bettan | "Michelle" | – | 269 | 1. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 11. | {{Elv|Belgia}} | Essyla | "Dancing on the Ice" | ''Tantsin jääl'' | 91 | 10. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 12. | {{Elv|Leedu}} | Lion Ceccah | "Sólo quiero más" | ''Tahan lihtsalt rohkem'' | 101 | 8. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 13. | {{Elv|San Marino}} | [[Senhit]]{{Efn|Koos inglise muusikuga [[Boy George]]}} | "Superstar" | ''Superstaar'' | 41 | 14. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 14. | {{Elv|Poola}} | Alicja | "Pray" | ''Palveta'' | 247 | 2. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 15. | {{Elv|Serbia}} | Lavina | "Kraj mene" | ''Minu kõrval'' | 187 | 5. |} === Teine poolfinaal === Teine poolfinaal toimus 14. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. Teises poolfinaalis osales 15 riiki. Lisaks võistlevatele riikidele, esinesid selles poolfinaalis ka automaatsed finalistid Prantsusmaa, Austria ja Suurbritannia, kes astusid lavale vastavalt pärast Tšehhit, Küprost ja Ukrainat. {{Legend|navajowhite|Kvalifitseerinud riigid}} {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse teine poolfinaal<ref name="SF2">{{cite web |title=Vienna 2026 – Second Semi-Final – Detailed voting results |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/vienna-2026-second-semi-final/ |publisher=European Broadcasting Union |access-date=17 May 2026}}</ref> |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk.|Esinemis järjekord}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Pealkiri ! scope="col" | Tõlge ! scope="col" | Punktid ! scope="col" | Koht |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 1. | {{Elv|Bulgaaria|}} | [[Dara]] | "[[Bangaranga]]" | – | 278 | 1. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 2. | {{Elv|Aserbaidžaan}} | Jiva | "Just Go" | ''Lihtsalt mine'' | 2 | 15. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 3. | {{Elv|Rumeenia}} | Alexandra Căpitănescu | "Choke Me" | ''Lämmata mind'' | 234 | 2. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 4. | {{Elv|Luksemburg}} | Eva Marija | "Mother Nature" | ''Emake loodus'' | 60 | 12. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 5. | {{Elv|Tšehhi}} | Daniel Zizka | "Crossroads" | ''Ristteed'' | 142 | 9. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 6. | {{Elv|Armeenia}} | Simón | "Paloma Rumba" | – | 49 | 14. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 7. | {{Elv|Šveits}} | Veronica Fusaro | "Alice" | – | 108 | 11. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 8. | {{Elv|Küpros}} | Antigoni | "Jalla" | ''Veel!'' | 122 | 10. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 9. | {{Elv|Läti}} | Atvara | "Ēnā" | ''Varju'' | 49 | 13. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 10. | {{Elv|Taani}} | Søren Torpegaard Lund | "Før vi går hjem" | ''Enne kui läheme koju'' | 199 | 5. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 11. | {{Elv|Austraalia}} | Delta Goodrem | "Eclipse" | ''Varjutus'' | 222 | 3. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 12. | {{Elv|Ukraina}} | Leléka | "Ridnym" | ''Mu lähedased'' | 174 | 6. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 13. | {{Elv|Albaania}} | Alis | "Nân" | ''Ema'' | 158 | 7. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 14. | {{Elv|Malta}} | Aidan | "Bella" | ''Kaunis'' | 143 | 8. |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 15. | {{Elv|Norra}} | Jonas Lovv | "Ya Ya Ya" | – | 206 | 4. |} === Finaal === Finaal toimus 16. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]], milles osales kokku 25 riiki: võõrustav riik Austria, automaatsed finalistid Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ning kümme parima tulemusega osalejat mõlemast poolfinaalist. Kõik 35 osalevat riiki hääletasid nii žürii kui ka rahva hääletuse alusel. Samuti said hääletada riigid-rahvad, kes ei osalenud Eurovisioonil, "Ülejäänud maailm" koondhääletusena. {{Legend|gold|Võitja}} {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaal<ref name="GF">{{cite web |title=Vienna 2026 – Grand Final – Detailed voting results |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/vienna-2026-grand-final/ |publisher=European Broadcasting Union |access-date=17 May 2026}}</ref> |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk.|Esinemis järjekord}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Pealkiri ! scope="col" | Tõlge ! scope="col" | Punktid ! scope="col" | Koht |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 1. | {{Elv|Taani}} | Søren Torpegaard Lund | "Før vi går hjem" | ''Enne kui läheme koju'' | 243 | 7. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 2. | {{Elv|Saksamaa}} | Sarah Engels | "Fire" | ''Ma põlen'' | 12 | 23. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 3. | {{Elv|Iisrael}} | Noam Bettan | "Michelle" | – | 343 | 2. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 4. | {{Elv|Belgia}} | Essyla | "Dancing on the Ice" | ''Tantsin jääl'' | 36 | 21. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 5. | {{Elv|Albaania}} | Alis | "Nân" | ''Ema'' | 145 | 13. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 6. | {{Elv|Kreeka}} | Akylas | "Ferto" | ''Too ära'' | 220 | 10. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 7. | {{Elv|Ukraina}} | Leléka | "Ridnym" | ''Mu lähedased'' | 221 | 9. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 8. | {{Elv|Austraalia}} | Delta Goodrem | "Eclipse" | ''Varjutus'' | 287 | 4. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 9. | {{Elv|Serbia}} | Lavina | "Kraj mene" | ''Minu kõrval'' | 90 | 17. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 10. | {{Elv|Malta}} | Aidan | "Bella" | ''Kaunis'' | 89 | 18. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 11. | {{Elv|Tšehhi}} | Daniel Zizka | "Crossroads" | ''Ristteed'' | 113 | 16. |-style="font-weight: bold; background: gold;" ! scope="row" style="text-align:center;" | 12. | {{Elv|Bulgaaria|}} | [[Dara]] | "[[Bangaranga]]" | – | 516 | 1. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 13. | {{Elv|Horvaatia}} | Lelek | "Andromeda" | ''Andromeeda'' | 124 | 15. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 14. | {{Elv|Suurbritannia}} | Look Mum No Computer | "Eins, Zwei, Drei" | Üks, kaks, kolm | 1 | 25. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 15. | {{Elv|Prantsusmaa}} | Monroe | "Regarde!" | ''Vaata'' | 158 | 11. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 16. | {{Elv|Moldova|}} | Satoshi | "Viva, Moldova!" | ''Elagu Moldova!'' | 226 | 8. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 17. | {{Elv|Soome}} | Linda Lampenius and Pete Parkkonen | "Liekinheitin" | ''Leegiheitja'' | 279 | 6. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 18. | {{Elv|Poola}} | Alicja | "Pray" | ''Palveta'' | 150 | 12. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 19. | {{Elv|Leedu}} | Lion Ceccah | "Sólo quiero más" | ''Tahan lihtsalt rohkem'' | 22 | 22. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 20. | {{Elv|Rootsi}} | Felicia | "My System" | ''Minu Süsteem'' | 51 | 20. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 21. | {{Elv|Küpros}} | Antigoni | "Jalla" | ''Veel!'' | 75 | 19. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 22. | {{Elv|Itaalia}} | Sal Da Vinci | "Per sempre sì" | ''Igavesti jah'' | 281 | 5. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 23. | {{Elv|Norra}} | Jonas Lovv | "Ya Ya Ya" | – | 134 | 14. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 24. | {{Elv|Rumeenia}} | Alexandra Căpitănescu | "Choke Me" | ''Lämmata mind'' | 296 | 3. |- ! scope="row" style="text-align:center;" | 25. | {{Elv|Austria}} | Cosmó | "Tanzschein" | ''Tantsuluba'' | 6 | 24. |} == Märkused == <references group="lower-alpha"/> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/ Koduleht] eurovision.com {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:2026. aasta muusikas]] 70ws58y7xcx8qhmykayvtw12zgpgphb 0 698377 7168640 6940069 2026-06-07T09:09:18Z Velirand 67997 + kategooria 7168640 wikitext text/x-wiki '''Édouard Valéry''' ([[29. veebruar]] [[1924]] [[La Coquille]] – [[15. september]] [[2010]] [[Sarlat-la-Canéda]]), [[Francs-tireurs et partisans|FTP]] vastupanuvõitleja [[Corrèze'i departemang]]us ja seejärel [[Dordogne'i departemang]]us. FTP osakonnajuhataja Corrèze'is märtsist (või jaanuarist) maini 1944, seejärel saadeti ta poliitilise ohvitserina Dordogne'i ja jäi sinna augustini. Vabastamise ajal oli ta Dordogne'is asuva 1. [[Forces françaises de l'intérieur|FFI]] peakorteri ülem majori auastmes. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Édouard Valéry}} [[Kategooria:Prantsuse vastupanuliikumisest osavõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 1g6fp92hhv97zl7yt1v4msfk4k7ohdr 7168641 7168640 2026-06-07T09:09:59Z Velirand 67997 7168641 wikitext text/x-wiki '''Édouard Valéry''' ([[29. veebruar]] [[1924]] [[La Coquille]] – [[15. september]] [[2010]] [[Sarlat-la-Canéda]]), [[Francs-tireurs et partisans|FTP]] vastupanuvõitleja [[Corrèze'i departemang]]us ja seejärel [[Dordogne'i departemang]]us. FTP osakonnajuhataja Corrèze'is märtsist (või jaanuarist) maini 1944, seejärel saadeti ta poliitilise ohvitserina Dordogne'i ja jäi sinna augustini. Vabastamise ajal oli ta Dordogne'is asuva 1. [[Forces françaises de l'intérieur|FFI]] peakorteri ülem majori auastmes. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Valery, Edouard}} [[Kategooria:Prantsuse vastupanuliikumisest osavõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2010]] qpyi24dfr7foort5u908i0x20064j89 7168642 7168641 2026-06-07T09:10:18Z Velirand 67997 7168642 wikitext text/x-wiki '''Édouard Valéry''' ([[29. veebruar]] [[1924]] [[La Coquille]] – [[15. september]] [[2010]] [[Sarlat-la-Canéda]]) oli [[Francs-tireurs et partisans|FTP]] vastupanuvõitleja [[Corrèze'i departemang]]us ja seejärel [[Dordogne'i departemang]]us. FTP osakonnajuhataja Corrèze'is märtsist (või jaanuarist) maini 1944, seejärel saadeti ta poliitilise ohvitserina Dordogne'i ja jäi sinna augustini. Vabastamise ajal oli ta Dordogne'is asuva 1. [[Forces françaises de l'intérieur|FFI]] peakorteri ülem majori auastmes. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Valery, Edouard}} [[Kategooria:Prantsuse vastupanuliikumisest osavõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2010]] gw71br52mjrjfofcu3wd8p6x6gilsyz 0 706690 7168372 7168316 2026-06-06T13:58:00Z Mona 355 /* Juuni */ 7168372 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93( *5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitika (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] 8cgh0weqle555p83r428ltjawm2ea44 7168456 7168372 2026-06-06T18:47:10Z Mona 355 /* Juuni */ 7168456 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) *5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] pcp0fli8l5f31ylblrkcc8imqd6rcnf 7168502 7168456 2026-06-06T20:50:57Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168502 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) [[Kategooria:2026]] cl2fvmsaymlo30icrykf7f9yv1zxscn 7168591 7168502 2026-06-07T05:34:36Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168591 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) [[Kategooria:2026]] moz1547hdom4xw1sbuv9eeznivywz1o 7168593 7168591 2026-06-07T05:36:36Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168593 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuli – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) [[Kategooria:2026]] l64s6cyp8231ytqlol0hiuj1gwny5p8 7168633 7168593 2026-06-07T08:56:43Z Avjoska 1538 /* Juuni */ 7168633 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) [[Kategooria:2026]] jarvjax54e2mn8939ounl5iikh8bh8o 7168659 7168633 2026-06-07T09:48:22Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7168659 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa endine esimene leedi (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) [[Kategooria:2026]] 05iug4blktoxwfw31iewr4q60f8sqsp 0 707840 7168574 7168054 2026-06-07T04:27:03Z Hannesvalk 176021 /* 5. juuni */ 7168574 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is, Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] n3ues6qvsycplk0faqs7h12mlm45hdz 7168583 7168574 2026-06-07T04:57:47Z Hannesvalk 176021 Hannesvalk teisaldas lehekülje [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)]] pealkirja [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31.mai 2026)]] alla: täpsustus 7168574 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is, Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] n3ues6qvsycplk0faqs7h12mlm45hdz 7168585 7168583 2026-06-07T04:58:50Z Hannesvalk 176021 Hannesvalk teisaldas lehekülje [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31.mai 2026)]] pealkirja [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)]] alla: Kirjaviga pealkirjas 7168574 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is, Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] n3ues6qvsycplk0faqs7h12mlm45hdz 7168587 7168585 2026-06-07T05:04:21Z Hannesvalk 176021 /* Juuni */ 7168587 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] ee3jbqk31xes0torrsfjfub6mchhm2u 0 708868 7168464 7083685 2026-06-06T19:24:08Z ~2026-33657-65 231127 7168464 wikitext text/x-wiki '''Roe''' on perekonnanimi. Inglise keeles võib see sõna tähendada [[metskits]]e (''roe deer''). Tuntud isikutest on seda perekonnanime kandnud *[[Alban Roe]] (1583–1642), Inglise katoliku märter ja pühak *[[Alliott Verdon Roe]] (1877–1958), Inglise lennunduspioneer ja lennukitööstur, [[Avro]] asutaja *[[Francis Asbury Roe]] (1823–1901), USA sõjaväelane *[[Garrett Roe]] (sündinud 1988), USA jäähokimängija *[[Gordon Roe]] (1932–1999), Briti anglikaani vaimulik, [[Huntingdoni piiskop]] *[[Thomas Roe]] (surnud 1642), Inglismaa diplomaat ja poliitik [[John Roe]], [[Richard Roe]] ja [[Jane Roe]] on fiktiivsed nimed, millega võidakse tähistada tundmatuid isikuid (sealhulgas identifitseerimata laipu) või kohtuprotsessi osalisi. [[Kategooria:Perekonnanimed]] 894b2tsn9j7m8i3ii4229anvud7bdjz 0 709607 7168647 7122011 2026-06-07T09:18:43Z Velirand 67997 7168647 wikitext text/x-wiki '''Valeri Fjodorovitš Abramkin''' ([[vene keel]]es ''Вале́рий Фёдорович Абра́мкин;'' 19. mai 1946 Moskva – 25. jaanuar 2013 Moskva) oli Venemaa inimõiguste aktivist, Moskva Helsingi grupi liige. == Elulugu == Sündis 19. mail 1946 Moskvas töölisklassi peres. 1970. aastal lõpetas Moskva Keemiatehnoloogia Instituudi. Ta töötas keemiainsenerina Anorgaaniliste Materjalide Uurimisinstituudis, kus tegeles tuumatehnoloogiaga. Nooruses hakkas ta laule komponeerima ja 1960. aastate keskel sai temast üks Moskva Amatöörlauluklubi (KSP) algatajaid. 1970. aastate keskel jätkas ta KSP-st väljaspool laulukirjutajate kogukonna organiseerimist ja hakkas tegelema tsenseerimata kirjandusliku tööga. Ajaloolase ja kirjaniku Mihhail Gefteri õpilasena tegi ta kaastööd samizdat-ajakirjadele "Voskresenje" (Ülestõusmine) ja "Poiski" (Uuringud). Võimud pidasid seda tegevust nõukogudevastaseks ja see ärritas KGB-d tugevalt.<ref>https://web.archive.org/web/20160304222730/http://rg.ru/2013/01/30/abramkin-site.html</ref> 1979. aasta detsembris arreteeriti esimest korda. Ta veetis peaaegu aasta Butõrka vanglas. Samizdat-ajakirja "Poiski" (Uuringud) levitamise ja nõukogudevastaste materjalide avaldamise eest mõisteti 1980. aasta oktoobris Vene NFSV kriminaalkoodeksi artikli 190-1 alusel ("Nõukogude sotsiaalset ja riiklikku süsteemi halvustavate laimavate väljamõeldiste levitamine") kolm aastat vangulaagrit. Kandis karistust Altai karistusasutuses, kus ta nakatus tuberkuloosi ja teistesse rasketesse haigustesse. 1982. aastal, enne esimese karistuse lõppu, mõisteti ta sama artikli alusel uuesti süüdi ja talle määrati veel kolm aastat range režiimiga sunnitöölaagrit. Ta vabastati 1985. aastal pärast lääne inimõiguste organisatsioonide proteste.<ref>https://web.archive.org/web/20160304222730/http://rg.ru/2013/01/30/abramkin-site.html</ref> Pärast vabanemist 1985. aasta detsembris saadeti asumisele Tveri oblastis asuvasse kaugesse külla, kus ta töötas õpetajana vaimse puudega laste koolis. 1989. aasta alguses lubati tal naasta Moskvasse. Ta hakkas kohe tegelema inimõiguste alase tegevusega, liitus Moskva Helsingi grupiga ja asutas valitsusvälise organisatsiooni "Vangla ja vabadus". 1992. aastal loodi selle alusel Kriminaalõiguse Reformi Abistamise Keskus.<ref>https://web.archive.org/web/20160304222730/http://rg.ru/2013/01/30/abramkin-site.html</ref> 1997–2000 Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva Poliitilise Konsultatiivnõukogu Alalise Inimõiguste Koja liige. Alates 2002. aastast oli ta Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva inimõiguste komisjoni (hiljem muudeti presidendi kodanikuühiskonna institutsioonide ja inimõiguste edendamise nõukoguks) liige. Ta oli ka Venemaa Föderatsiooni justiitsministri juures tegutseva avaliku nõukogu liige (alates 2003. aasta augustist), Moskva linnapea juures tegutseva inimõiguste komisjoni liige ja kriminaalõiguse reformi abistamise keskuse direktor.<ref>https://web.archive.org/web/20121226035440/http://index.org.ru/nevol/2008-16/abra_n16.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Abramkin, Valeri}} [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 60ca8170arwjpplkqvbxzzikti1tpbx 102 710552 7168440 7168049 2026-06-06T16:43:40Z Jikib95 223657 Lisasin pildid 7168440 wikitext text/x-wiki [[Fail:Timber lorry for truck.jpg|pisi|Iselaadiv metsaveohaagis]] '''Metsaveohaagis''' on [[Traktor|traktori]], maastikusõiduki (ATV või UTV) või muu veduki järel haagitav haagis, mida kasutatakse raiutud puidu – palkide, paberipuu ja küttepuude – väljaveoks raielangilt metsatee äärde või laoplatsile. Enamasti on metsaveohaagisel koorma peale- ja mahalaadimiseks hüdrauliline kraana koos palgihaaratsiga.<ref name="atvtehnika">{{Netiviide |Pealkiri=Metsahaagis 2T Pakett 10 |URL=https://atvtehnika.ee/product/metsahaagis-2t-pakett-10/ |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=ATV Tehnika}}</ref> == Ehitus == Metsaveohaagis koosneb tugevast terasraamist, ühest kuni kolmest teljest ning eemaldatavatest palgitugedest, mis hoiavad koormat haagisel paigal. Veduki külge ühendatakse haagis tiisli ja pöörleva veopea abil; pöörlev veopea võimaldab koormaga ohutult manööverdada ka künklikul ja kitsal maastikul.<ref name="motokaubad">{{Netiviide |Pealkiri=ATV metsaveohaagised kraana ja elektrilise vintsiga |URL=https://www.motokaubad.ee/79-haagised |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=Motokaubad}}</ref> Enamik metsaveohaagiseid on varustatud hüdraulilise kraanaga, mille otsas on palgihaarats puidu tõstmiseks, ning sageli ka vintsiga, millega saab puitu haagise juurde tõmmata. Laadimistööde ajaks toetatakse haagis tugijalgade või -ratta abil maapinnale, et see püsiks stabiilsena.<ref name="mehka">{{Netiviide |Pealkiri=IB 1200 metsaveohaagis + kraana + tugijalad + vints + haarats |URL=https://mehka.ee/ee/product/ib-1200-metsaveohaagis-kraana-tugijalad-vints-haarats86-10001 |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=Mehka}}</ref> Kraana ja vintsi hüdraulika saab töövõimsuse kas veduki jõuvõtuvõllilt või haagisele paigaldatud eraldi mootoriga hüdrojaamast.<ref name="atvtehnika" /> == Tüübid == [[Fail:ATV timber lorry.jpg|pisi|Metsakraanaga haagised]] Metsaveohaagiseid liigitatakse eelkõige veduki ja kandevõime järgi. ATV- ja UTV-metsaveohaagis on väike ja kergem haagis, mille kandevõime jääb tavaliselt ühe kuni pooleteise tonni kanti; tänu väiksematele mõõtmetele pääseb see ligi tihedatesse ja kitsastesse metsaaladesse, kuhu suurem tehnika ei mahu. Traktori metsaveohaagis on suurema kandevõimega ja võtab hüdraulika tavaliselt traktorilt, võimaldades vedada raskemaid koormaid. Platvormhaagis on külgede ja katuseta lameda laadimispinnaga haagis, millele puit kinnitatakse pingutusvahenditega. Uuematel metsaveohaagistel on mitmeid tehnilisi täiendusi. Osal mudelitel on jõuvõtuvõllilt veetavad sillad ehk rattavedu, mis parandab läbitavust pehmel pinnasel, ning tiislilukk, millega saab tiisli kindlalt traktori haakeraua külge lukustada, nii et haagis ei vaja laadimisel eraldi toestamist.<ref name="palmse">{{Netiviide |Aeg=24. jaanuar 2018 |Pealkiri=Metsaveohaagis teeb spetsiaalsele väljaveotraktorile silmad ette |URL=https://pollumeheteataja.ee/uudis/2018/01/24/haagis-valjaveotraktorile-silmad-ette/ |Kasutatud=5. juuni 2026 |Väljaanne=Põllumehe Teataja}}</ref> Levinud on ka raadio teel kaugjuhitav vints ja teleskoopkraana, mis ulatub kuni umbes nelja meetri kaugusele.<ref name="atvtehnika" /> == Kasutus == Metsaveohaagist kasutatakse peamiselt väiksemahulises ja erametsanduses, kus suure [[Forvarder|forvarderi]] kasutamine oleks liiga kulukas või kohmakas. Haagis sobib näiteks küttepuude kokkuveoks, harvendusraie puidu väljaveoks ja muudeks talumetsa töödeks, kus on vaja paindlikku ja soodsamat töövahendit. Põllumajandustraktori või maastikusõiduki taha haagituna jõuab metsaveohaagis kohtadesse, kuhu suuremad väljaveomasinad ligi ei pääse.<ref name="mehka" /> Eestis valmistab metsaveohaagiseid muu hulgas Palmse Mehaanikakoda, kelle Palmsi-nimelisi haagiseid müüakse ka mujal Euroopas.<ref name="palmse" /> == Vaata ka == * [[Forvarder]] * [[Metsatraktor]] == Viited == <references><ref name="palmse" /> <ref name="atvtehnika" /> <ref name="mehka" /> <ref name="motokaubad" /></references> jkm3srj8kdsc1v8ea6r5llcuo9hif0c 0 710709 7168563 7168118 2026-06-07T03:41:31Z Hannesvalk 176021 /* 5. juuni */ 7168563 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 0577j115p03k09s0xlkd2xszzz68ii6 0 711963 7168645 7117031 2026-06-07T09:16:09Z Kasparkelk 204517 7168645 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=Moto3|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta MotoGP hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]}}'''2026 FIM Moto3 maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaja väikseim klass. == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|GBR}} Gryd – MLav Racing ! rowspan="10" |[[Honda]] | rowspan="10" |NSF250RW | align="center" |8 |{{flagicon|GBR}} Eddie O'Shea |1–2 |- | align="center" |66 |{{flagicon|AUS}} Joel Kelso |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} Honda Team Asia | align="center" |9 |{{flagicon|Indoneesia}} Veda Pratama |1–2 |- | align="center" |32 |{{flagicon|JPN}} Zen Mitani |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|LUX}} Leopard Racing | align="center" |31 |{{flagicon|SPA}} Adrián Fernández |1–2 |- | align="center" |94 |{{flagicon|ITA}} Guido Pini |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Rivacold Snipers Team | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} Nicola Carraro |1–2 |- | align="center" |54 |{{flagicon|SPA}} Jesús Ríos |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Sic58 Squadra Corse | align="center" |5 | nowrap="" |{{flagicon|AUT}} Leo Rammerstorfer |1–2 |- | align="center" |67 |{{flagicon|IRE}} Casey O'Gorman |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ESP}} Aeon Credit – MT Helmets – MSi ! rowspan="16" |[[KTM]] | rowspan="16" |RC250GP | align="center" |6 |{{flagicon|JPN}} Ryusei Yamanaka |1–2 |- | align="center" |13 |{{flagicon|MAL}} Hakim Danish |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | align="center" |28 |{{flagicon|ESP}} Máximo Quiles |1–2 |- | align="center" |97 |{{flagicon|ARG}} Marco Morelli |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} CIP Green Power | align="center" |11 |{{flagicon|ESP}} Adrián Cruces |1–2 |- | align="center" |19 |{{flagicon|GBR}} Scott Ogden |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ESP}} Code Motorsports | align="center" |14 |{{flagicon|NZL}} Cormac Buchanan |1–2 |- | align="center" |21 |{{flagicon|RSA}} Ruché Moodley |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} LevelUp – MTA | align="center" |18 |{{flagicon|ITA}} Matteo Bertelle |1–2 |- | align="center" |78 |{{flagicon|SPA}} Joel Esteban |1–2 |- | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Liqui Moly Dynavolt Intact GP | align="center" |22 |{{flagicon|SPA}} David Almansa |1–2 |- | align="center" |64 |{{flagicon|ESP}} David Muñoz |1 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FIN}} Red Bull KTM Ajo | align="center" |51 |{{flagicon|ESP}} Brian Uriarte |1–2 |- | align="center" |83 |{{flagicon|ESP}} Álvaro Carpe |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} Red Bull KTM Tech3 | align="center" |27 |{{flagicon|FIN}} Rico Salmela |1–2 |- | align="center" |73 | nowrap="" |{{flagicon|ARG}} Valentín Perrone |1–2 |} === Asendussõitjad === {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|DEU}} Liqui Moly Dynavolt Intact GP |[[KTM]] |RC250GP |88 |{{flagicon|ESP}} Marcos Uriarte<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-25 |pealkiri=Intact GP on red alert in Moto3: Munoz and Almansa out, Uriarte named as an emergency replacement |url=https://www.corsedimoto.com/en/road-racing/intact-gp-on-red-alert-in-moto3-munoz-and-almansa-out-uriarte-named-as-an-emergency-replacement |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=Corsedimoto |keel=en}}</ref> |3 |} == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !5 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !6 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !7 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !8 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !9 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !10 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !11 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !12 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !13 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !14 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !15 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !16 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !17 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} Motul Grand Prix of Japan | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !18 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !19 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !20 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !22 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | data-sort-value="per" |{{flagicon|ARG}} Valentín Perrone | nowrap="" data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | nowrap="" data-sort-value="liq" |{{flagicon|DEU}} Liqui Moly Dynavolt Intact GP | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil | data-sort-value="est" |{{flagicon|ESP}} Joel Esteban | data-sort-value="mor" |{{flagicon|ARG}} Marco Morelli | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States | data-sort-value="carp" |{{flagicon|ESP}} Álvaro Carpe | data-sort-value="pin" |{{flagicon|ITA}} Guido Pini | data-sort-value="pin" |{{flagicon|ITA}} Guido Pini | data-sort-value="leo" |{{flagicon|LUX}} Leopard Racing | data-sort-value="hon" |{{flagicon|JPN}} Honda |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | nowrap="" data-sort-value="fer" |{{flagicon|ESP}} Adrián Fernández | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | nowrap="" data-sort-value="fer" |{{flagicon|ESP}} Adrián Fernández | data-sort-value="ber" |{{flagicon|ITA}} Matteo Bertelle | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya | data-sort-value="per" |{{flagicon|ARG}} Valentín Perrone | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !7 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="uri" |{{flagicon|SPA}} Brian Uriarte | data-sort-value="reda" |{{flagicon|FIN}} Red Bull KTM Ajo | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | | | | |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia | | | | | |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | | | | | |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | | | | | |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | | | | | |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} == Viited == [[Kategooria:2026. aasta spordis]] nl1kv0u3289f6p3z3dxjh17zsxvpooc 7168646 7168645 2026-06-07T09:16:26Z Kasparkelk 204517 /* Asendussõitjad */ 7168646 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=Moto3|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta MotoGP hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]}}'''2026 FIM Moto3 maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaja väikseim klass. == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|GBR}} Gryd – MLav Racing ! rowspan="10" |[[Honda]] | rowspan="10" |NSF250RW | align="center" |8 |{{flagicon|GBR}} Eddie O'Shea |1–2 |- | align="center" |66 |{{flagicon|AUS}} Joel Kelso |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} Honda Team Asia | align="center" |9 |{{flagicon|Indoneesia}} Veda Pratama |1–2 |- | align="center" |32 |{{flagicon|JPN}} Zen Mitani |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|LUX}} Leopard Racing | align="center" |31 |{{flagicon|SPA}} Adrián Fernández |1–2 |- | align="center" |94 |{{flagicon|ITA}} Guido Pini |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Rivacold Snipers Team | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} Nicola Carraro |1–2 |- | align="center" |54 |{{flagicon|SPA}} Jesús Ríos |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Sic58 Squadra Corse | align="center" |5 | nowrap="" |{{flagicon|AUT}} Leo Rammerstorfer |1–2 |- | align="center" |67 |{{flagicon|IRE}} Casey O'Gorman |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ESP}} Aeon Credit – MT Helmets – MSi ! rowspan="16" |[[KTM]] | rowspan="16" |RC250GP | align="center" |6 |{{flagicon|JPN}} Ryusei Yamanaka |1–2 |- | align="center" |13 |{{flagicon|MAL}} Hakim Danish |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | align="center" |28 |{{flagicon|ESP}} Máximo Quiles |1–2 |- | align="center" |97 |{{flagicon|ARG}} Marco Morelli |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} CIP Green Power | align="center" |11 |{{flagicon|ESP}} Adrián Cruces |1–2 |- | align="center" |19 |{{flagicon|GBR}} Scott Ogden |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ESP}} Code Motorsports | align="center" |14 |{{flagicon|NZL}} Cormac Buchanan |1–2 |- | align="center" |21 |{{flagicon|RSA}} Ruché Moodley |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} LevelUp – MTA | align="center" |18 |{{flagicon|ITA}} Matteo Bertelle |1–2 |- | align="center" |78 |{{flagicon|SPA}} Joel Esteban |1–2 |- | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Liqui Moly Dynavolt Intact GP | align="center" |22 |{{flagicon|SPA}} David Almansa |1–2 |- | align="center" |64 |{{flagicon|ESP}} David Muñoz |1 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FIN}} Red Bull KTM Ajo | align="center" |51 |{{flagicon|ESP}} Brian Uriarte |1–2 |- | align="center" |83 |{{flagicon|ESP}} Álvaro Carpe |1–2 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} Red Bull KTM Tech3 | align="center" |27 |{{flagicon|FIN}} Rico Salmela |1–2 |- | align="center" |73 | nowrap="" |{{flagicon|ARG}} Valentín Perrone |1–2 |} === Asendussõitjad === {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|DEU}} Liqui Moly Dynavolt Intact GP ![[KTM]] |RC250GP |88 |{{flagicon|ESP}} Marcos Uriarte<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-25 |pealkiri=Intact GP on red alert in Moto3: Munoz and Almansa out, Uriarte named as an emergency replacement |url=https://www.corsedimoto.com/en/road-racing/intact-gp-on-red-alert-in-moto3-munoz-and-almansa-out-uriarte-named-as-an-emergency-replacement |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=Corsedimoto |keel=en}}</ref> |3 |} == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !5 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !6 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !7 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !8 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !9 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !10 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !11 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !12 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !13 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !14 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !15 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !16 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !17 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} Motul Grand Prix of Japan | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !18 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !19 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !20 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !22 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | data-sort-value="per" |{{flagicon|ARG}} Valentín Perrone | nowrap="" data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | nowrap="" data-sort-value="liq" |{{flagicon|DEU}} Liqui Moly Dynavolt Intact GP | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil | data-sort-value="est" |{{flagicon|ESP}} Joel Esteban | data-sort-value="mor" |{{flagicon|ARG}} Marco Morelli | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States | data-sort-value="carp" |{{flagicon|ESP}} Álvaro Carpe | data-sort-value="pin" |{{flagicon|ITA}} Guido Pini | data-sort-value="pin" |{{flagicon|ITA}} Guido Pini | data-sort-value="leo" |{{flagicon|LUX}} Leopard Racing | data-sort-value="hon" |{{flagicon|JPN}} Honda |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | nowrap="" data-sort-value="fer" |{{flagicon|ESP}} Adrián Fernández | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | nowrap="" data-sort-value="fer" |{{flagicon|ESP}} Adrián Fernández | data-sort-value="ber" |{{flagicon|ITA}} Matteo Bertelle | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya | data-sort-value="per" |{{flagicon|ARG}} Valentín Perrone | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="cfm" |{{flagicon|ESP}} CFMoto Gaviota Aspar Team | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !7 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | data-sort-value="qui" |{{flagicon|ESP}} [[Máximo Quiles]] | data-sort-value="uri" |{{flagicon|SPA}} Brian Uriarte | data-sort-value="reda" |{{flagicon|FIN}} Red Bull KTM Ajo | data-sort-value="ktm" |{{flagicon|AUT}} KTM |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary | data-sort-value="alm" |{{flagicon|ESP}} David Almansa | | | | |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia | | | | | |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | | | | | |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | | | | | |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | | | | | |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} == Viited == [[Kategooria:2026. aasta spordis]] qeksyphjqvfeqlzqcm4f6vyci37slaq 0 712756 7168419 7157567 2026-06-06T15:23:05Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Riistvara]] 7168419 wikitext text/x-wiki '''MagSafe''' on magnetiline toiteühendus, mille on välja töötanud [[Apple]]. Seda tehnoloogiat on [[Apple]] kasutanud kahes tootevaldkonnas: sülearvutite toiteühendustena ja nutitelefonide lisaseadmete kinnitusena.<ref name="patent">Apple Inc. (2006). "[https://patents.google.com/patent/US7311526B2/en Magnetic connector for electronic device.]" US Patent 7,311,526.</ref> [[File:Apple magsafe tight.jpg|thumb|right|Esimese generatsioon MagSafe pistik]] Esimene MagSafe versioon toodi avalikkuse ette 2006. aastal 10. jaanuaril koos esimese generatsiooni [[MacBook Pro]]-ga. Selle üks suuri eeliseid varasema laadija juhtme ees oli ohutus. Kui tõmmata kogemata laadija juhe pistikupesast välja, tuleb see arvutist lahti ilma sülearvutit laualt kaasa tõmbamata.<ref name="macworld">Macworld (2006). "[https://www.macworld.com/article/164771/macbookpro.html Apple's MacBook Pro: The first Intel Mac.]" macworld.com</ref> 2020. aastal tõi [[Apple]] MagSafe uuesti turule [[iPhone]] 12 seeriaga.<ref name="cnet">CNET (2020). "[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.cnet.com/tech/mobile/apples-magsafe-for-iphone-how-it-works-accessories-and-more/// Apple's MagSafe for iPhone: How it works, accessories and more]" cnet.com</ref> Apple tutvustas seda magnetilise juhtmevaba laadimise ja tarvikute kinnitusseadmena.<ref name="forbes">Phelan, D. (2020). "[https://www.forbes.com/sites/davidphelan/2020/10/20/apple-magsafe-for-iphone-12-complete-review/ Apple MagSafe For iPhone 12: Complete Review]." Forbes.</ref> == Ajalugu ja areng == MagSafe'i idee sündis vajadusest lahendada sülearvutite kasutajate üks suuri hirme – seadme kukkumine toitejuhtme taha komistamise tõttu. Enne MagSafe'i ei olnud mingeid ohutusmeetmeid selle vastu. Kui juhtmele avaldati järsk surve, tõmbas see sageli terve arvuti laualt maha, mis tähendas kahjustusi ekraanile, korpusele ja sisestele komponentidele.<ref name="macworld" /> === Originaalne MagSafe (2006–2012) === Apple tutvustas esimest MagSafe'i konnektorit 10. jaanuaril 2006. aastal toimunud [[Macworld Expo]] messil. Seal esitles [[Steve Jobs]] esimest [[MacBook Pro]] mudelit. See tehnoloogia patenteeriti ning selle juured ulatuvad köögiseadmete (nt fritüüride) maailma, kus on sarnaseid lahendusi ohutuse tagamiseks kasutatud ka varem.<ref name="macworld" /> Originaalsel MagSafe'il oli ristkülikukujuline otsik viie sümmeetriliselt paigutatud kontaktiga. Tänu sellele ei olnud vahet, mis pidi pistiku pessa sisestada. Pistiku korpuses asus [[LED]]-indikaatortuli, mis põles oranžilt laadimise ajal ja roheliselt, kui aku oli täis.<ref name="appledev">Apple Developer Documentation. "[https://developer.apple.com/accessories/Accessory-Design-Guidelines.pdf Accessory Design Guidelines for Apple Devices.]" developer.apple.com</ref> [[File:T-shaped and L-shaped MagSafe 1 connectors.jpg|thumb|right|T-kujuline ja L-kujuline MagSafe disain]] Disaini osas oli kaks peamist versiooni. Esimene oli T-kujuline disain. Selle esimesed põlvkonnad kasutasid otsikut, kus juhe väljus pistikupesast otse. See sai kriitikat, kuna ühenduskoht oli suure pinge all, mis viis sageli isolatsiooni purunemiseni ja juhtme katki minekuni.<ref name="bbc">Kessler, Topher "[https://cnet.com/news/apple-agrees-to-magsafe-power-adapter-settlement/ Apple agrees to MagSafe power adapter settlement]" cnet.com</ref> Aastal 2010 anti välja ka järgmine, L-kujuline, disain. Sellel disainil oli juhtmed suunatud piki arvuti külge. See muutis sülearvuti kasutamise süles mugavamaks ja vähendas juhtmele langevat mehaanilist pinget.<ref name="patent" /> 2011. aastal nõustus [[Apple]] hüvitama kahjusid [[USA-s toimunud hagi raames, kus kasutajad süüdistasid ettevõtet vigases disainis. Kohtuotsuse põhjal põhjustas see disain juhtmete ülekuumenemist ja kulumist.<ref name="bbc" /> === MagSafe 2 (2012–2015) === 2012. aasta juunis toimunud [[WWDC]] konverentsil tutvustas [[Apple]] MagSafe 2 standardit. See muudatus oli tingitud [[Apple]]'i soovist muuta sülearvutid veelgi õhemaks. Algne konnektor oli liiga paks, et mahtuda uute [[MacBook Pro]]-de ja [[MacBook Air]]-ide raamidesse. MagSafe 2 pistik oli oluliselt laiem ja madalam ning valmistatud täielikult alumiiniumist. Varemoli see tehtud plastiku ja metalli kombinatsioonidest. MagSafe 2 läks tagasi T-kujulise disaini juurde, kuid seekord vastupidavama konstruktsiooniga. <ref name="ifixit">iFixit (2012). "[https://www.ifixit.com/Teardown/MacBook+Pro+15-Inch+Retina+Display+Mid+2012+Teardown/9462 MacBook Pro with Retina Display Teardown and MagSafe 2 analysis.]" ifixit.com</ref><ref name="cultofmac">Medium(2022). "[https://www.medium.com/macoclock/return-of-magsafe-on-macbooks-6dd4b4bc5598/ Return of MagSafe on macbooks.]" medium.com</ref> Suurimaks kriitikaks sai asjaolu, et MagSafe 2 ei ühildunud vana standardiga. Inimesed, kellel olid kodus vanemad MagSafe 1 adapterid, pidid ostma eraldiseisva adapteri, et vanad laadijad uute arvutitega toimiksid. Kasutajad väitsid ka, et magnetid olid nõrgemad kui esimesel versioonil.<ref name="ifixit" /> === Üleminek USB-C-le (2015–2021) === 2015. aastal tegi [[Apple]] otsuse, mida üldiselt nimetati veaks. [[Apple]] tutvustas uut 12-tollist [[MacBook]]i ning eemaldas kõik pordid peale ühe USB-C pesa, mis tähendas MagSafe'i lõppu sülearvutite jaoks. 2016. aastal tehti sama otsus ka [[MacBook Pro]] seeria osas. [[USB-C]] võimaldas ühest pordist edastada nii andmeid, pilti kui ka toidet ning lubas laadida arvutit mõlemalt küljelt. Selle otsusega kadus aga MagSafe'i peamine ohutusomadus. [[USB-C]] pesad lukustusid füüsiliselt, mistõttu komistamine juhtme otsa tõi taas kaasa ohu, et arvuti lendab põrandale.<ref name="cultofmac" /> Sel perioodil tekkis suur turg kolmandate osapoolte tarvikutele, mis üritasid imiteerida MagSafe'i funktsionaalsust magnetiliste [[USB-C]] adapterite abil. [[Apple]] ise aga eiras kasutajate soove MagSafe tagasitoomiseks peaaegu kuus aastat.<ref name="cultofmac" /> === MagSafe 3 (2021–praeguseni) === [[File:MagSafe and USB-C Cable Charger for iPhone.jpg|thumb|right|MagSafe USB-C laadija]] MagSafe'i "suur tagasitulek" toimus 2021. aasta 18. oktoobril koos [[Apple M1|M1 Pro]] ja [[Apple M1|M1 Max]] kiipidega [[MacBook Pro]] mudelitega. MagSafe 3 tõi kaasa kiirlaadimisvõimaluse, toetades [[ USB Power Delivery]] 3.1 standardit kuni 140W võimsusega.<ref name="verge2021">The Verge (2021). "[https://on.theverge.com/2021/10/18/22733119/apple-new-macbook-pro-magsafe-back Apple brings MagSafe 3 to the new MacBook Pro]" theverge.com</ref> Erinevalt eelmistest versioonidest on MagSafe 3 palju modulaarsem. See kaabel on adapterist eraldiseisev ([[USB-C]] to MagSafe 3), mis tähendab, et purunenud kaabli asendamine ei nõua terve toiteploki väljavahetamist.<ref name="verge2021" /> Kaabel on kaetud punutud tekstiiliga (braided cable), mis üritas lahendada kauakestnud mure kummist isolatsiooni katki minemise kohta. MagSafe 3 on hetkel kasutatav nii [[MacBook Pro]] kui ka uuemate [[MacBook Air]] mudelite puhul. Kasutaja saab ise valida [[USB-C]] laadimise ja MagSafe vahel.<ref name="9to5mac2021">9to5Mac (2021). "[https://9to5mac.com/guides/macbook-pro/page/15/ MacBook Pro: The biggest and baddest Mac laptops]" 9to5mac.com</ref> == MagSafe iPhone'i jaoks (2020–praeguni) == 2020. aastal 13. oktoobril tutvustas [[Apple]] koos [[iPhone 12]] seeriaga uut versiooni MagSafe tehnoloogiast. Erinevalt sülearvutite toitepistikust on see süsteem loodud universaalseks kinnituse ja laadimise ühenduseks nutitelefoni tagaküljel. [[Apple]] liikus seadmete füüsilistelt kaablitelt rohkem juhtmevabamate lahenduste suunas.<ref name="cnet" /> === Tehniline ülesehitus ja komponendid === [[iPhone]]'i MagSafe ei ole lihtsalt üksik [[magnet]], vaid keerukam süsteem, mis on integreeritud telefoni [[emaplaadi]] ja tagakorpuse vahele. MagSafe'i süda on ringikujuline [[neodüümmagnet]]ite massiiv, mis on paigutatud täpse [[Elektriline poolus|polaarsus]]ega. See on põhjusega, et luua tsentreeritud tõmbejõud vastavate seadmetega. See ring tagab, et laadimispool on alati ideaalselt joondatud telefoni sees oleva vastuvõtupooliga. Ringikujulise massiivi all asub veel üks magnetriba, mis hoiab kinnitatud tarvikuid (nt rahakotte ja [[akupank]]u) paigal ja takistab nende pöörlemist.<ref name="chargerlab">ChargerLAB (2025). "[https://www.chargerlab.com/teardown-of-apple-25w-magsafe-charger-hk-a2580/ Teardown of Apple 25W MagSafe Charger ]" chargerlab.com</ref> Süsteemi on ehitatud [[NFC]] (lähiväljaside) antenn, mis võimaldab telefonil suhelda kinnitatud tarvikuga. Samuti võimaldab see "Find My" funktsionaalsust MagSafe rahakottide puhul ja annab teada, kui rahakott telefonist lahti on eemaldatud.<ref name="applesupport">Apple Support. "[https://support.apple.com/et-ee/guide/iphone/iphac0f12e49/iosMagSafe'i laadijad ja akud iPhone'i jaoks]" support.apple.com</ref> Magnetite ja sisemise elektroonika vahel asuvad [[nanokristall]]idest kilbid, mis suunavad magnetvoogu ja kaitsevad telefoni komponente häirete eest.<ref name="chargerlab" /> === Laadimiskiirus ja tarkvaraline integratsioon === Juhtmevabal laadimisel on alati olnud probleeme efektiivsusega. MagSafe üritab lahendada kaks peamist põhjust. Need on poolide vale joondus ja liiga suur distants laadija ja seadme vahel.<ref name="chargerlab" /> Vanematel iPhone mudelitel on võimalik MagSafe laadijaga laadida 15W võimsusega ja iPhone 16 seeriast alates kuni 25W. Tavaline Qi-standardiga juhtmevaba laadimine on iPhone'il piiratud 7,5W peale.<ref name="wpc">Wireless Power Consortium (2022). "[https://www.wirelesspowerconsortium.com/standards/ Standards]" wirelesspowerconsortium.com</ref> MagSafe süsteem jälgib tarkvaraliselt temperatuuri ja aku seisundit. Kui seade kuumeneb, piiratakse laadimiskiirust automaatselt, et säästa aku pikaajalist tervist. Lisaks tuvastab telefon automaatselt, kas tegemist on ametliku MagSafe seadme või standardse Qi-laadijaga. Kui seade ei ole MagSafe-sertifitseeritud, piirab telefon laadimisvõimsuse automaatselt 7,5 vatile, et vältida ülekuumenemist.<ref name="appledev" /> == MagSafe tarvikud == Kui [[Apple]] 2020. aastal MagSafe'i uuesti tutvustas, ei olnud see ainult laadimislahendus. [[Apple]]'i eesmärk oli luua ökosüsteem, mis võimaldab telefoni tagaküljele magnetiliselt kinnitada erinevaid tarvikuid ühe universaalse kinnitussüsteemiga.<ref name="9to5macaccess">9to5Mac. "[https://9to5mac.com/2026/03/06/just-get-a-new-iphone-here-are-my-favorite-magsafe-accessories/ Just get a new iPhone? Here are my favorite MagSafe accessories]" 9to5mac.com</ref> === Ametlikud Apple'i tarvikud === Kõige levinum [[Apple]]'i MagSafe toode on MagSafe laadija. See on ümmargune laadimisplaat [[USB-C]] kaabliga. Esimene versioon tuli välja 2020. aastal koos [[iPhone 12]]-ga ning toetas kuni 15W laadimist. 2024. aastal [[iPhone 16]] seeriaga tutvustati teist põlvkonda, mis toetab kuni 25W.<ref name="cnet" /> [[MagSafe Duo]] oli kokkupandav laadimisalus, mis laadis samaaegselt nii iPhone'i kui ka [[Apple Watch]]i. See oli mugav lahendus neile, kes soovisid öösel mõlemat seadet korraga laadida, kuid üldine arvamus oli, et hind oli selle mugavuse jaoks liialt kõrge.<ref name="vergeDuo">The Verge. "[https://www.theverge.com/2020/11/9/21557152/apples-magsafe-duo-charger-wireless-iphone-12 The Apple MagSafe Duo charger is overpriced and under-delivers]" theverge.com</ref> [[MagSafe Battery Pack]] on akupank, mis kinnitub otse telefoni tagaküljele. Erinevalt tavalistest akupankadest ei pea seda käes hoidma, sest see jääb magnetitega telefoni külge ja laeb samal ajal.<ref name="applesupport" /> MagSafe rahakott on õhuke kaardihoidja, mis kinnitub samuti telefoni tagaküljele. Selle [[NFC]] kiip suhtleb telefoniga ja annab teada, kui rahakott peaks olema telefoni küljest kadunud. [[Apple]] on rahakoti materjali aja jooksul muutnud: algsest nahast mindi üle peennahale, mis tekitas kasutajate seas kahtlusi materjali vastupidavuse üle.<ref name="macrumors">MacRumors (2023). "[https://www.macrumors.com/2023/09/12/apple-announces-finewoven/ Apple Announces 'FineWoven' Material, Will No Longer Make Leather Accessories]" macrumors.com</ref> == Tehnilised spetsifikatsioonid == === MacBooki MagSafe'i kontaktid === [[File:MagSafe-Pinout.svg|right|thumb|MagSafe laadija Pinnid]] [[MacBook]]i MagSafe pistikul on viis sümmeetriliselt paigutatud kontakti. Tänu nendele saab pistiku pessa sisestada mõlemat pidi. Kontaktide ülesanded: kaks välimist on maandus ([[maandamine|GND]]), kaks sisemist edastavad toitepinget ning keskmine on juhtimiskontakt, mille kaudu arvuti tuvastab laadija võimsuse ja kontrollib [[LED]]-tuld.<ref name="appledev" /> Laadijad on ka eri võimsustega: [[MacBook Air]] kasutas 45W adapterit, 13-tolline [[MacBook Pro]] 60W adapterit ning suuremad 15- ja 17-tollised mudelid 85W adapterit. MagSafe 3 toetab kuni 140W laadimist tänu [[USB Power Delivery]] 3.1 standardile.<ref name="9to5mac2021" /> === iPhone'i MagSafe'i spetsifikatsioonid === [[iPhone]]'i MagSafe töötab põhimõtteliselt erinevalt [[MacBook]]i omast, sest energiaülekanne toimub induktsiooni kaudu, ilma et laadija otseselt puutuks telefoni.<ref name="chargerlab" /> Ametlik MagSafe laadija annab vanematele [[iPhone]] mudelitele kuni 15W ning [[iPhone 16]] seeriast alates kuni 25W. Tavaline Qi-laadija on piiratud 7,5W peale. Juhtmega laadimine [[USB-C]] kaudu on endiselt kõige kiirem variant.<ref name="wpc" /> Qi2 on 2023. aastal avaldatud uus juhtmevaba laadimise ülemaailmne standard, mis põhineb otse [[Apple]]'i MagSafe tehnoloogial. See tähendab, et magnetiline joondumine, mis oli aastaid [[Apple]]'i ainuõigus, muutub nüüd avatud standardiks ka teiste tootjate seadmetele.<ref name="vergeQi2">The Verge (2023). "[https://www.theverge.com/2023/1/3/23538131/qi2-wireless-charging-apple-samsung Qi2: how Apple might finally harness MagSafe by giving it away]" theverge.com</ref> == Ohutus == === Meditsiinilised hoiatused === MagSafe sisaldab tugevaid [[neodüümmagnet]]eid, mis tekitavad märkimisväärse magnetvälja. See on enamiku inimeste jaoks ohutu, kuid teatud meditsiiniliste seadmetega võib see probleeme tekitada. [[Apple]] on ametlikult soovitanud hoida MagSafe seadmeid vähemalt 15 sentimeetri kaugusel südamestimulaatoritest ja muudest meditsiiniseadmetest. Laadimise ajal on soovitatav distants 30 sentimeetrit. Meditsiiniajakirjad on avaldanud uuringuid, kus leiti, et [[iPhone 12]] suutis teatud südamestimulaatorite mudeleid kontaktil deaktiveerida. [[Apple]] reageeris sellele täiendavate hoiatustega ning soovitas implanteeritud seadmete kasutajatel konsulteerida oma arstiga.<ref name="appledev" /> === Muu ohutus === Magnetid võivad kahjustada magnetribaga esemeid telefoni läheduses. Pangakaardid, bussikaardid ja teised magnetribaga kaardid võivad tugeva magnetvälja mõjul katki minna. Seetõttu ei tohiks hoida sellist kaarti otse telefoni kõrval.<ref name="appledev" /> == Kriitika == MagSafe on läbi aastate saanud nii kiitust kui ka kriitikat. Mõni probleem on seotud kindla versiooniga, kuid osa kriitikast puudutab probleeme, mis on püsinud läbi kogu MagSafe ajaloo. === Juhtmete vastupidavus === Üks vanemaid ja püsivamaid kaebusi MagSafe'i kohta puudutab juhtmete vastupidavust. Originaalse MagSafe'i kummist isolatsioon ei talunud korduvat painutamist ühes kohas. Probleem oli isegi nii levinud, et [[Apple]] nõustus kahjusid hüvitama USA-s toimunud hagi käigus..<ref name="bbc" /> MagSafe 2 ei lahendanud seda täielikult. [[Apple]] tuli lõpliku lahendusega alles MagSafe 3-ga, mis kasutas punutud tekstiilist kaablit.<ref name="verge2021" /> === Ühilduvusprobleemid === MagSafe 2 tutvustamisel tekitas [[Apple]] olukorra, kus vanemad laadijad uute arvutitega enam ei töötanud. Inimestel, kellel oli kodus varem MagSafe 1 laadija, pidid ostma eraldi adapteri. Kasutajad leidsid, et see oli asjatu lisakulu.<ref name="ifixit" /> Sama probleem kordus [[USB-C]] üleminekul. Kõik varasemad MagSafe laadijad muutusid kasutuks ning uued [[USB-C]] pesad ei pakkunud enam magnetilist eraldumist.<ref name="cultofmac" /> === Laadimise efektiivsus === [[iPhone]]'i MagSafe on saanud kriitikat energiatõhususe osas. Juhtmevaba laadimine on paratamatult vähem efektiivne kui juhtmega laadimine, kuna osa energiast kaob soojusena. See tähendab aeglasemat laadimist ning telefoni ja laadija soojenemist. Liigne soojus mõjub akudele halvasti ning regulaarne kõrge temperatuuriga laadimine kulutab aku mahtu kiiremini. [[Apple]] on seda osaliselt leevendanud tarkvaralise temperatuurijälgimisega.<ref name="forbes" /> === Hind === MagSafe tarvikuid on kritiseeritud ka hinna osas. [[Apple]]'i MagSafe laadija maksab eraldi ostes 39 eurot, samas ei ole see enam [[iPhone]]'i kastis sees. MagSafe rahakott maksab üle 60 euro ning MagSafe Battery Pack on veelgi kallim. Funktsionaalselt sarnaseid kolmandate osapoolte lahendusi saab osta murdosa hinnaga, kuid [[Apple]] ei luba nendel toetada täiskiirusega laadimist.<ref name="9to5macaccess" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Riistvara]] kahnrcn6cm9th3ggc4ultc1dz2swl1a 102 712812 7168687 7168208 2026-06-07T10:49:23Z ~2026-33707-21 231172 Ümber sõnastasin teksti 7168687 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliig, kuna nagu pneumotäitur<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref>, kasutab õhku või gaasi töötamiseks. Vaakumtäitur kasutab alarõhku ehk vaakumit mehaanilise jõu või haarde tekitamiseks. Vaakumtäitureid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labade või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == b135ncw18miucag8rot2qdnz9mwr6yw 7168700 7168687 2026-06-07T11:09:04Z Edgarr emu.ee 226772 7168700 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliig, kuna nagu pneumotäitur<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref>, kasutab õhku või gaasi töötamiseks. Neid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labade või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == cx4llfpqefv6mgssibe2wii852bk35d 7168701 7168700 2026-06-07T11:10:03Z Edgarr emu.ee 226772 7168701 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumotäituri alaliig, kuna nagu pneumotäitur<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref>, kasutab õhku või gaasi töötamiseks. Neid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labade või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == 94ewifof5ofxcfmhbpoodu7pqfpz7z0 7168703 7168701 2026-06-07T11:13:57Z Edgarr emu.ee 226772 Ümbersõnastus 7168703 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumaatilise täituri alaliik, kuna sarnaselt pneumotäiturile kasutab see tööks õhku või gaasi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref> Neid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid toimivad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusel avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labade või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumtäiturite eeliseks on lihtne konstruktsioon, reageerimine juhtsignaalile on kiire ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende piiranguteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus tihendusvõimest. Vaakumi tekitamine toimub sõidukites tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == 139yscv3e9y4g3hqhsl986dnx7xf7a7 7168704 7168703 2026-06-07T11:15:58Z Edgarr emu.ee 226772 Vigade parandamine 7168704 wikitext text/x-wiki '''Vaakumtäitur''' on pneumaatilise täituri alaliik, kuna sarnaselt pneumotäiturile kasutab see tööks õhku või gaasi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TÄITURMEHHANISMID |url=https://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_11.html?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.tthk.ee}}</ref> Neid kasutatakse objektide tõstmiseks, hoidmiseks ja liigutamiseks, eriti tööstusrobotites, pakendamisliinidel ja automaatikasüsteemides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-31 |pealkiri=The Power of Precision: Understanding What a Vacuum Actuator Does - Gizmo Cleaning |url=https://gizmocleaning.com/what-does-a-vacuum-actuator-do/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=en-US}}</ref> == Tööprintsiip'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=How Does A Vacuum Actuator Work? A Detailed Explanation |url=https://wisepickers.com/how-does-a-vacuum-actuator-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=wisepickers.com |keel=en-US}}</ref>''' == Vaakumtäiturid töötavad rõhkude erinevuse põhimõttel. Vaakumi allikas, näiteks pump, eemaldab õhu suletud kambrist, mille tulemusena avaldab kõrgem väline atmosfäärirõhk (merepinnal ligikaudu 101 kPa) jõudu painduvale membraanile, labale või kolvile. Tekkinud liikumine edastatakse varda või hoovastiku kaudu töö tegemiseks, näiteks ventiilide juhtimiseks. Vaakumtäiturite eelisteks on lihtne konstruktsioon, kiire reageerimine juhtsignaalidele ning sobivus õrnade esemete käsitsemiseks. Nende puudusteks on suhteliselt väike tõstejõud ning sõltuvus süsteemi tihedusest. Vaakumi tekitamine sõidukites toimub tavaliselt mootori sisselaskekollektori abil. Tööstuses kasutatakse enamasti spetsiaalseid vaakumpumpasid. == Tüübid == [[Fail:Turbo_Vacuum_Actuator.png|pisi|Kolbtäitur|113x113px]] === Membraan täiturid'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-06 |pealkiri=How Diaphragm Actuators Work: Types and Applications |url=https://engineerfix.com/how-diaphragm-actuators-work-types-and-applications/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Engineer Fix |keel=en-US}}</ref>''' === Kasutavad painduvat membraani, mis rõhkude erinevuse toimel deformeerub. Sobivad väiksema koormusega ja suure täpsusega rakendusteks, näiteks gaasiklapi reguleerimiseks. [[Fail:Vacuum_wiper_motor.jpg|pisi|Vaakumiga pöördtäiturid|113x113px]] [[Fail:Soft Robotics 1.jpg|pisi|Pehme vaakumtäitur|130x130px]] === Kolbtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pneumatic Valve Actuators Selection Guide: Types, Features, Applications {{!}} GlobalSpec |url=https://www.globalspec.com/learnmore/flow_transfer_control/valve_actuators_positioners/pneumatic_valve_actuators |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.globalspec.com}}</ref>''' === Kasutavad silindris liikuvat jäika kolbi, et saavutada suurem jõud raskemates töötingimustes. Nende tööpõhimõte sarnaneb pneumaatiliste ajamitega, kuid liikumine saavutatakse vaakumi abil. === Vaakumiga pöördtäiturid'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=povalve |kuupäev=2025-06-24 |pealkiri=What is a Vane Actuator and How Does it Work |url=https://valves-actuator.com/what-is-a-vane-actuator-and-how-does-it-work/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Pneumatic electric actuator |keel=en-US}}</ref>''' === Tavaliselt võnkuva labaga konstruktsioonid, mis võimaldavad neljandikpöörde liikumist; neid kasutati näiteks ajaloolistes klaasipuhastussüsteemides. === Pehmed vaakumtäiturid'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soft Actuator - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/materials-science/soft-actuator |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref>''' === Mitmest materjalist hübriidkonstruktsioonid robootikas, kus vaakum põhjustab elastsete struktuuride kokkutõmbumise, võimaldades esemete haaramist. == Viited == mdbmpckc8zbz9oyow099m69jji80pbf 0 714611 7168418 7149575 2026-06-06T15:21:54Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti folkloor]]; +[[Kategooria:Eesti klubid]] 7168418 wikitext text/x-wiki '''Folklooriklubi Maatasa''' on 2013. aastal asutatud Tartus tegutsev folklooriklubi. Maatasa spetsialiseerub Lõuna-Eesti folkloorile, uurides peaasjalikult paikkonna pärimuslikke tantse, laule, pillilugusid ning rahvarõivaid. Koosseisu repertuaar hõlmab nii vanemat kui ka uuemat pärimust ning materjali omandatakse arhiivisalvestiste põhjal. Maatasas on ligikaudu 50 liiget, kes tegelevad aktiivselt laulmise, tantsimise ning pillimänguga. Koosseis on jagunenud kolmeks rühmaks: põhirühm (16–30-aastased), noorterühm (12–17-aastased) ning lasterühm. Folklooriklubi juhendajateks on Halliki Pihlap ning Helin Pihlap.<ref>https://www.tartufolk.ee/folklooriklubi-maatasa/</ref> Folklooriklubi nimel on kaks tähendust. Üks nime tähendustest on maatasa kui maadligi, viidates koosseisu pühendumusele uurida oma juuri ning esitada pärimust puhtal, seadmata kujul. Nime teine tähendus on maatasa kui pihuks ja põrmuks, viidates koosseisu vabadusele pärimust seada ning lisada omapoolne nägemus.<ref>https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/folklooriklubi-maatasa-eksperimentaalselt-juurte-juures/</ref> '''Ajalugu''' Folklooriklubi Maatasa asutati 2013. aastal. Folklooriklubi eelkäijateks olid rahvamuusika töötlusega tegelevad kollektiivid, mille liikmed kohtusid Tartu Kristliku Noortekodu kaudu. Kollektiivide hulgas oli rahvamuusikaansambel Sireli, mis tegutses aastatel 2006–2013.<ref>https://www.postimees.ee/1496039/lastekodu-lapsed-volusid-soome-publikut</ref> Sireli astus üles Eestis ja Soomes ning andis 2011. aastal välja ka plaadi „Tulesõnad“.<ref>https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/folgialbum-folgialbum-sireli-tulesonad</ref> Sireli ja juhendaja Halliki Pihlapi eestvedamisel korraldati ka tutvumisüritust „Ühtelaulmine“, mille eesmärk oli võimaldada teismeealistel pärimushuvilistel üksteisega kohtuda ning üksteisele esineda.<ref>https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/folgialbum-folgialbum-sireli-tulesonad</ref> Tartu Kristlik Noortekodu on jätkuvalt Maatasa katusorganisatsioon.<ref>https://www.tartufolk.ee/folklooriklubi-maatasa/</ref> 2013. aastal pani Halliki Pihlap rahvusvahelise festivali Baltica ülevaatuse jaoks kokku projektikoosseisu, kuhu kuulusid nii Sireli kui ka teiste toonaste kollektiivide liikmed, ning ülevaatusel esineti esimest korda Maatasa nime all. Tolle aasta Baltica ülevaatuse kuupäeva, 16.02.2013, peetakse ka folklooriklubi Maatasa sünnipäevaks. Maatasa tegevus on olnud mitmekesine: osaletud on paljudel festivalidel nii Eestis kui ka välismaal, loodud mitu muusikavideot, lavastatud kontserte ning välja antud kaks plaati „Õtak tulõ“ (2018) ning „Tantsime!“ (2025). Folklooriklubi Maatasa on korraldanud festivali „Tartu Folk“ alates 2016. aastast.<ref>https://www.tartufolk.ee/folklooriklubi-maatasa/</ref> '''Tartu Folk''' 2016. aastal korraldas Maatasa esimest korda Tartu Noorte Folkloorifestivali. Festivalil osalesid põhirühmadena koosseisud Eestist, Lätist ning Leedust.<ref>https://noortefestival.wordpress.com/</ref> Festivali eesmärk oli ühendada pärimusega tegelevaid noori rahvusvahelisel tasandil, rõhutades eelkõige seadmata pärimust. <ref>https://noortefestival.wordpress.com/</ref> Festivali peeti igal aastal Tartus ning Luunjas. 2019. aastal peetud IV Tartu Noorte Folkloorifestival, kus osalesid esinejad Eestist, Soomest, Lätist ning Leedust, oli tolleaegse formaadi viimane festival. <ref>https://www.tartu.ee/et/uudised/tana-algab-tartu-noorte-folkloorifestival</ref> 2020. aastal planeeritud festival jäeti koroonapiirangute tõttu ära.<ref>https://www.tartufolk.ee/event/tartu-folk-off-2020/</ref> Koroonapiirangute tõttu asendati Tartu Noorte Folkloorifestival veebisaatega „Tartu Folk-Off 2020“. Veebisaate formaat oli virtuaalne folgilahing, kus varasemad festivalil osalenud rühmad esitasid teineteisele väljakutseid õppida ära üksteise folkloorist pärinev laul või tants. Saate võitja määrati osalejate, žürii ning publiku häälte põhjal. Veebisaadet kanti üle Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskusest.<ref>https://www.tartufolk.ee/event/tartu-folk-off-2020/</ref> 2022. aastal toimus Tartu Folk-Off viimast korda ning otseülekanne tehti Eesti Rahva Muuseumist.<ref>https://tartufolk.ee/event/tartu-folk-off-2022/</ref> 2023. aastal ühendati Tartu Noorte Folkloorifestival ning Tartu Folk-Off ühiseks festivaliks nimega Tartu Folk. Tartu Folk on elavfestival, mille programmis on muu hulgas traditsiooniline galakontsert (2023–2024 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, alates 2025. aastast Vanemuise kontserdimajas) ning otseülekandega lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumis. Festivalil osalevad folkloorirühmad üle Euroopa, Tartumaa rahvatantsurühmad ning väikeansamblid.<ref>https://www.tartufolk.ee/event/festival-tartu-folk-2023/</ref> 2025. aastal toimus festivali 10. juubelifestival.<ref>https://tartufolk.ee/event/tartu-folk-2025/</ref> [[Kategooria:Eesti folkloor]] [[Kategooria:Eesti klubid]] 1tn9wl0hbd1gwiajdeuqb8l0hs4yffu 0 714808 7168709 7151569 2026-06-07T11:30:56Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Norra suusatamise ajalugu]] pealkirja [[Suusatamine Norras]] alla 7151569 wikitext text/x-wiki '''Suusatamise ajalugu Norras''' on traditsiooniliselt tuginenud [[Rabaleiud|rabaleidudele]], [[Kaljujoonis|kaljujoonistele]] ja [[Kirjalikud allikad|kirjalikele allikatele]], kuid [[Kliimamuutus|kliimamuutustest]] tingitud liustike sulamine on avanud uue arheoloogilise valdkonna, mis on pakkunud väärtuslikke [[Suusaleiud|suusaleide]]. Varaseim [[Norra]] liustikujääst pärinev suusaleid avastati [[Vestlandet|Lääne-Norras]] [[Vossaskavlen|Vossaskavlenis]] [[1931]]. aastal ning samast kohast avastati teine sarnane leid [[1963]]. aastal. Hiljem leiti kaks suuska Dalfonnist aastatel [[1980]] ja [[2002]] ning kliimasoojenemisest tingitud jää sulamise tõttu on leitud uusi eelajaloolisi leide Lendbreenist ja Digervardenist. <ref name=":0">Finstad, E., Martinsen, J., Hole, R., & Pilo, L. (2016). Prehistoric and Medieval Skis from Glaciers and Ice Patches in Norway. ''Journal of Glacial Archaeology'', ''3''(1), 43-58. <nowiki>https://doi.org/10.1558/jga.33147</nowiki></ref> Maailma mastaabis on varaseim suusaleid avastatud [[Siber|Siberist]] ja need pärinevad umbes 6000. aastast eKr. [[Põhjamaad|Põhjamaade]] vanimad eksemplarid pärinevad [[Kalvträsk|Kalvträskist]] [[Rootsi|Rootsist]] aastaist 3200 eKr ja Drevjast Norras 3100 eKr. Märkimisväärne osa [[Eelajalooline aeg|eelajaloolistest]] ja [[Keskaeg|keskaegsetest]] suuskadest on avastatud just Rootsist ja [[Soome|Soomest]], umbes 90 mõlemast asukohast, Norrast vaid 23. <ref name=":0" /> Maailma vanimad jäänused suuskadest on avastatud [[Venemaa]] rabadest ning need on umbes 8000 aastat vanad. Sarnased avastused on leitud Rootsist ja Soomest, mis näitab, et mitmeid aastatuhandeid on suusatamine olnud püsiv traditsioon [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. <ref name=":1">Goksøyr, M. (2013). Taking Ski Tracks to the North. The Invention and Reinvention of Norwegian Polar Skiing: Sportisation, Manliness and National Identities. ''The'' ''International Journal of the History of Sport'', ''30''(6), 563-579. <nowiki>https://doi.org/10.1080/09523367.2012.760998</nowiki></ref> === '''Suusatamine Norra pärandis''' === [[19. sajandi lõpukümnendid|19. sajandi lõpukümnenditel]], mil Norra püüdis saavutada iseseisvust, kujunes suusatamisest oluline rahvuslik sümbol. Suusatamine on seotud ka Norra [[Mütoloogia|mütoloogiaga]], kus [[Keskaeg|keskaegseid]] [[Viikingid|viikingeid]] on kirjeldatud enda eriliste suusaoskuste poolest ning mütoloogiliste tegelaste hulgast on suusatamisega otseselt seotud jumal Ull ja jumalanna Skade. Norrast leitud kaljujoonised, mis pärinevad aastast 2600 eKr, viitavad suuskade kasutamisele juba [[Kiviaeg|kiviajal]]. <ref name=":1" /> === '''Sport kui rahvuslik identiteet: esimesed suusatajad põhjas''' === Norra põhjapoolseimas piirkonnas [[Finnmargi maakond|Finnmarkis]] on viimasel paaril sajandil elanud kolm peamist [[Rahvusrühm|rahvusrühma]]: [[saamid]], [[kveenid]] ja [[norralased]]. Saamid on elanud põhja-poolsetel aladel nii Norras, Rootsis, Soomes kui ka Venemaal. <ref name=":1" /> Saame peetakse [[Põhja-Norra]] varaseimateks teadaolevateks asukateks ning nende eluviis oli tihedalt seotud liikumisega lumisel maastikul. Esimene avalik [[suusavõistlus]] toimus [[Tromsø|Tromsøs]] [[1843]]. aastal. Võistluse võitis soome juurtega kveen, kes kasutas ühe suusakepi asemel kahte ehk järgis tehnikat, mis oli iseloomulik saamidele. Saamid olid suusatamises edukad, kuna suusatamine oli nende igapäevaelus oluline ja praktiline liikumisviis. Need varajased võistlused näitavad, et põhjapoolsetel rahvusrühmadel oli suusatraditsioonide kujunemisel ja suusatehnika arengus täita oluline roll. <ref>Pedersen, H. Chr. (2014). Skiing and divergent ethnic identities in the multiethnic Northern Norway. ''National Identities'', ''16''(4), 365-376. <nowiki>https://doi.org/10.1080/14608944.2014.939620</nowiki></ref> == Viited == 30ndsroiryciz6c3u9dt02y799lj6lr 0 714863 7168416 7156183 2026-06-06T15:21:02Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:LGBT]] 7168416 wikitext text/x-wiki [[LGBT|LGBTQ+]] ehk lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja ''queer''-inimeste ning teiste seksuaal- ja sooliste vähemuste liikumine Skandinaavias ning LGBTQ+ noorte vaimse tervise kohta tehtud uuringud näitavad, et seksuaal- ja sooliste vähemuste olukord kujuneb nii poliitiliste muutuste kui ka igapäevaste sotsiaalsete tingimuste koosmõjus. == Õiguste laienemine Skandinaavias == Skandinaavia LGBTQ+ organisatsioonide ajalugu näitab, et õiguste laienemine Taanis, Norras ja Rootsis ei olnud üksnes riigisisese võitluse tulemus, vaid põhines ka pikaajalisel transnatsionaalsel koostööl aktivistide, organisatsioonide ja rahvusvaheliste institutsioonide vahel. Peamised arengusuunad olid gei- ja lesbiliikumise radikaliseerumine 1970. aastatel, kriminaalõiguse reformid ning võitlus abielu- ja perekonnaõiguste eest. Selle tulemusena liikusid Skandinaavia riigid diskrimineerivatest piirangutest samasooliste partnerluste tunnustamise ja täieliku abieluvõrdsuseni. Näiteks sai Taanist 1989. aastal esimene riik maailmas, kus seadustati samasooliste registreeritud partnerlus. P. Edelberg rõhutab, et rahvusvahelised organisatsioonid, nagu [https://www.ilga-europe.org/ ILGA], [[Euroopa Nõukogu]], [[Euroopa Liit]] ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]], mängisid olulist rolli riikide poliitikale surve avaldamisel.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Edelberg |eesnimi=Peter |kuupäev=2025-05-27 |pealkiri=Revolutionaries and Reformists: A Transnational Perspective on the Scandinavian LGBT Movement, 1972–2022 |url=https://doi.org/10.1080/03468755.2024.2430992 |ajakiri=Scandinavian Journal of History |aastakäik=50 |üksiknumber=3 |lehekülg=312–336 |doi=10.1080/03468755.2024.2430992 |issn=0346-8755}}</ref> == Rootsi LGBTQ+ noorte vaimne tervis COVID-19 ajal == Rootsis COVID-19 pandeemia ajal läbi viidud uuring<ref name=":1">{{cite journal|last=Wurm|first=M.|url=https://doi.org/10.1111/sjop.13122|title=Minority stress, general stress, and family support: Associations with mental health and quality of life in LGBTQ+ young adults during the COVID-19 pandemic|journal=Scandinavian Journal of Psychology|volume=66|issue=6|pages=815–825|year=2025|last2=Bergbom|first2=S.|last3=Di Luigi|first3=G.|last4=Della Casa|first4=V.|last5=Malmquist|first5=A.|doi=10.1111/sjop.13122}}</ref> näitas, et vaimse tervise probleemid süvenevad nii üldiste kriisiolukorrast tulenevate stressorite, kui ka nn ''minority stress''’i ehk vähemusstressi mõjul, mis on seotud seksuaalsesse või soolisse vähemusse kuulumisega. Vähemusstress tähendab kroonilist stressi, mis tekib diskrimineerimise, stigmatiseerimise ja sotsiaalse surve tõttu.<ref name=":1" /> Wurmi jt 2025. aasta uuringus osales 244 LGBTQ+ noort täiskasvanut vanuses 18–35 aastat, kellest 65% olid paiksoolised (''cisgender'' LGB), 17% transsoolised ja 17% mittebinaarsed. Tulemused näitasid, et paiksoolistel osalejatel oli madalam ärevuse ja depressiooni tase ning kõrgem elukvaliteet kui transsoolistel ja mittebinaarsetel osalejatel. Näiteks oli paiksooliste rühmas ärevuse keskmine näitaja 3,27, transsoolistel 5,62 ja mittebinaarsetel 5,88; depressiooni näitajad olid vastavalt 5,76, 10,05 ja 9,41 ning elukvaliteedi näitajad 13,72, 9,58 ja 10,33. Regressioonanalüüs näitas, et elukvaliteeti, depressiooni ja ärevust mõjutasid nii väline diskrimineerimine, sisemine vähemusstress kui ka pandeemiaga seotud stress. Samas kõige olulisemaks kaitsvaks teguriks osutus perekondlik toetus.<ref name=":1" /> == Toetavad tegurid ja sotsiaalne keskkond == Uuringute põhjal saab järeldada, et LGBTQ+ inimeste olukorra parandamine sõltub kahest omavahel seotud protsessist: institutsionaalsete õiguste laiendamisest ning toetava sotsiaalse keskkonna kujundamisest. Skandinaavia ajalooline kogemus näitab, et ebavõrdsust on vähendatud näiteks samasooliste partnerluste tunnustamise, abieluvõrdsuse ja diskrimineerivate õigusnormide kaotamise kaudu.<ref name=":0" /> Psühholoogilised uuringud näitavad omakorda, et LGBTQ+ noorte ebavõrdsus väljendub kõrgemas ärevuse, depressiooni ja suitsidaalsuse riskis, mis on seotud kiusamise, stigmatiseerimise, diskrimineerimise ja perekondliku tõrjumisega.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Supportive model for the improvement of mental health and prevention of suicide among LGBTQ+ youth |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/02673843.2022.2025872}}</ref> Wurmi jt 2025. aastal tehtud uuring<ref name=":1" /> lisab, et COVID-19 pandeemia ajal mõjutasid vaimset tervist vähemusstress ja üldine kriisistress, samas kui perekondlik toetus toimis olulise kaitsetegurina. Seega sõltub LGBTQ+ inimeste elukvaliteedi parandamine nii õiguste laienemisest kui ka turvaliste koolide, kaasava tervishoiu, diskrimineerimisvastaste poliitikate ja perekondliku toe olemasolust.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:LGBT]] 0cbtdu0v39p4h6oj86l4pv8ym2ds1dv 0 715494 7168414 7166293 2026-06-06T15:20:39Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]]; +[[Kategooria:Eesti noored]] 7168414 wikitext text/x-wiki '''Koolinoorte vastupanuvõitlus Virumaal''' oli osa Eesti noorte vastupanuliikumisest [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, mis sai alguse 1940. aastal ning jätkus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[Rakvere|Rakveres]] tegutsesid mitmed koolinoorte salajased organisatsioonid, mille eesmärk oli seista vastu okupatsioonivõimule ja hoida elus ideed iseseisvast Eestist. = Taust = Eesti okupeeriti esimest korda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt 1940. aastal ning uuesti 1944. aastal. Sellega kaasnes ulatuslik poliitiline surve, [[tsensuur]] ja [[Repressioon|repressioonid]]. Koolides kehtestati ideoloogiline kasvatus, kuid sellest hoolimata kujunes noorte seas välja vastupanuline hoiak, sest leidus julgeid noori, kes ei lasknud Eestil ning eestlusel ununeda.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Udo Josia |url=http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/45-udo-josia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110920202229/http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/45-udo-josia |arhiivimisaeg=2011-09-20 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.okupatsioon.ee |keel=et-ee}}</ref> Rakveres moodustati esimesed koolinoorte vastupanuorganisatsioonid juba 1940. aasta suvel ja sügisel [[Rakvere Kaubanduskeskkool|Rakvere Kaubanduskeskkoolis]] ning [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere I Keskkoolis]]. Noored tegelesid erinevate Nõukogude Liidu vastaste tegevustega, mille käigus prooviti NSVL-i siseriiklikult õõnestada. Näiteks levitati [[Lendleht (ajakiri)|lendlehti]], rebiti maha nõukogude propagandaplakateid ning kutsuti üles Eesti iseseisvuse taastamisele.<ref name=":0" /> = Tegevus = Rakvere koolinoorte vastupanu hõlmas mitmesuguseid tegevusvorme. Peamisteks tegevusteks olid nõukogudevastaste lendlehtede koostamine ja levitamine, rahvuslike sümbolite kasutamine ning salajaste rühmituste loomine. Noored arutasid poliitilisi küsimusi ja jagasid keelatud informatsiooni, samal ajal lootes taastada Eesti Vabariiki.<ref name=":1">https://5b2a8df7cdebc485223d6779364474c3.eu.r2.cloudflarestorage.com/pilv/f/90/90ab92f320bf7e1c60dfd39ed79a68b463c9de6fa15598810b357ea0e003470b/Kooliinoorte%20vabadusv%C3%B5itlus.%20Tristan-Ronald%20P%C3%B5ldma%20uurimist%C3%B6%C3%B6%20korrigeeritud%20tekst%2020.06%20ja%2025.06.2024.pdf?X-Amz-Algorithm=AWS4-HMAC-SHA256&X-Amz-Credential=91cd4ce49200554f6d123129f0d64a21%2F20260522%2Fauto%2Fs3%2Faws4_request&X-Amz-Date=20260522T115527Z&X-Amz-Expires=240&X-Amz-SignedHeaders=host&X-Amz-Signature=398b51871f080c0c9fc43621767a7d88598fd0329c3aa70448bc10b07b39e90e</ref> '''Vastupanuorganisatsioonid''' Üks tuntumaid organisatsioone oli "[[Raudne käsi]]", mille liikmed viisid 16. novembril 1945 läbi aktsiooni, mille käigus õhiti Rakveres punamonument. See oli üks silmapaistvamaid koolinoorte vastupanuakte Eestis ning inspireeris ka teiste linnade noori, kes sarnaselt kommunistide okupatsiooni vastu võitlesid.<ref name=":0" /> “[[Roheline käsi]]” oli vastupanuorganisatsioon, mille tegevus oli suunatud peamiselt propaganda levitamisele ja rahvusliku meelsuse hoidmisele. Selle liikmed koostasid ja levitasid käsitsi kirjutatud või paljundatud lendlehti, milles kritiseeriti nõukogude võimu ning kutsuti üles Eesti iseseisvuse taastamisele. Näiteks levitati lendlehti koolide ja avalike hoonete ümbruses öisel ajal, et vältida vahelejäämist.<ref name=":0" /> Samuti kirjutasid "Rohelise käe" liikmed loosungeid, milles väljendati nõukogudevastaseid seisukohti ning püüti kaasata oma tegevusse teisi õpilasi. Selline tegevus nõudis suurt ettevaatlikkust, kuna julgeolekuorganid jälgisid aktiivselt noorte tegevust ning vähimgi kahtlus võis viia arreteerimiseni.<ref name=":0" /> '''Tegevus hilisematel okupatsioonikümneditel''' Rakvere koolide õpilased levitasid lendlehti ja avaldasid oma rahvuslikke veendumusi ka 1950.-1980. aastatel, kuigi selline tegevus oli rangelt karistatav.<ref name=":1" /> = Repressioonid = Nõukogude julgeolekuorganid ([[NKVD]] ja hiljem [[KGB]]) jälgisid aktiivselt koolinoorte tegevust. Paljud vastupanuliikumises osalenud noored arreteeriti, sageli öiste haarangute käigus nende kodudes või koolides. Arreteerimistele järgnesid ülekuulamised, mille käigus püüti välja selgitada kogu rühmituse liikmeskond ning tegevuse ulatus. Ülekuulamised olid sageli ranged ning noortelt nõuti ülestunnistusi ja kaaslaste nimede avaldamist.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Rakvere jäädvustab vaprate koolipoiste mälestuse |url=https://www.imelineajalugu.ee/lood/2026/03/30/rakvere-jaadvustab-vaprate-koolipoiste-malestuse |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref> Karistused olid karmid ning võisid hõlmata pikki vanglakaristusi, asumisele saatmist või haridustee katkestamist. Näiteks "Raudse käe" liikmetele määrati kuni 15-aastased vanglakaristused.<ref name=":2" /> = Mälestamine ja tähendus = Virumaa koolinoorte vastupanu oli oluline osa Eesti laiemast vastupanuliikumisest. Nende tegevus näitas, et noored olid valmis riskima oma tulevikuga, et seista iseseisva Eesti eest. Koolinoorte vastupanuvõitlusele Rakveresse mälestusmärgi rajamise idee autor [[Peep Aru|Peep Varju]] soovis ideekonkursi välja kuulutada juba Rakvere Vabaduse kooli 105. aastapäevaks (2017. aastaks). Tollal jäi projekt [[Rakvere Riigigümnaasium|Rakvere Riigigümnaasiumi]] rajamise ning möödarääkimiste tõttu linnavalitsuses pooleli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kultuur ja Elu - kultuuriajakiri |url=https://kultuur.elu.ee/ke534_Rakvere_riigigymnaasium.htm |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=kultuur.elu.ee}}</ref> Peep Varju idee võttis uuesti üles [[Rakvere linnavolikogu]] liige ja Rakvere Riigigümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja [[Heli Kirsi]]. Tema eestvedamisel on [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Vabaduse Kooli]] juurde kavas rajada mälestusmärk vaprate noorte mälestamiseks. Mälestusmärgile kuulutati Rakvere linna poolt välja ideedekonkurss, mis lõpeb 27. juulil 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere kuulutas välja vaprate koolinoorte skulptuuri ideekonkursi {{!}} Rakvere Linnavalitsus |url=https://www.rakvere.ee/uudised/rakvere-kuulutas-valja-vaprate-koolinoorte-skulptuuri-ideekonkursi |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.rakvere.ee |keel=et}}</ref> = Viited = [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] [[Kategooria:Eesti noored]] at5cx6lwfced78ilcwggamlrs0s7jue 7168415 7168414 2026-06-06T15:20:50Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Virumaa]] 7168415 wikitext text/x-wiki '''Koolinoorte vastupanuvõitlus Virumaal''' oli osa Eesti noorte vastupanuliikumisest [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, mis sai alguse 1940. aastal ning jätkus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[Rakvere|Rakveres]] tegutsesid mitmed koolinoorte salajased organisatsioonid, mille eesmärk oli seista vastu okupatsioonivõimule ja hoida elus ideed iseseisvast Eestist. = Taust = Eesti okupeeriti esimest korda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt 1940. aastal ning uuesti 1944. aastal. Sellega kaasnes ulatuslik poliitiline surve, [[tsensuur]] ja [[Repressioon|repressioonid]]. Koolides kehtestati ideoloogiline kasvatus, kuid sellest hoolimata kujunes noorte seas välja vastupanuline hoiak, sest leidus julgeid noori, kes ei lasknud Eestil ning eestlusel ununeda.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Udo Josia |url=http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/45-udo-josia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110920202229/http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/45-udo-josia |arhiivimisaeg=2011-09-20 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.okupatsioon.ee |keel=et-ee}}</ref> Rakveres moodustati esimesed koolinoorte vastupanuorganisatsioonid juba 1940. aasta suvel ja sügisel [[Rakvere Kaubanduskeskkool|Rakvere Kaubanduskeskkoolis]] ning [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere I Keskkoolis]]. Noored tegelesid erinevate Nõukogude Liidu vastaste tegevustega, mille käigus prooviti NSVL-i siseriiklikult õõnestada. Näiteks levitati [[Lendleht (ajakiri)|lendlehti]], rebiti maha nõukogude propagandaplakateid ning kutsuti üles Eesti iseseisvuse taastamisele.<ref name=":0" /> = Tegevus = Rakvere koolinoorte vastupanu hõlmas mitmesuguseid tegevusvorme. Peamisteks tegevusteks olid nõukogudevastaste lendlehtede koostamine ja levitamine, rahvuslike sümbolite kasutamine ning salajaste rühmituste loomine. Noored arutasid poliitilisi küsimusi ja jagasid keelatud informatsiooni, samal ajal lootes taastada Eesti Vabariiki.<ref name=":1">https://5b2a8df7cdebc485223d6779364474c3.eu.r2.cloudflarestorage.com/pilv/f/90/90ab92f320bf7e1c60dfd39ed79a68b463c9de6fa15598810b357ea0e003470b/Kooliinoorte%20vabadusv%C3%B5itlus.%20Tristan-Ronald%20P%C3%B5ldma%20uurimist%C3%B6%C3%B6%20korrigeeritud%20tekst%2020.06%20ja%2025.06.2024.pdf?X-Amz-Algorithm=AWS4-HMAC-SHA256&X-Amz-Credential=91cd4ce49200554f6d123129f0d64a21%2F20260522%2Fauto%2Fs3%2Faws4_request&X-Amz-Date=20260522T115527Z&X-Amz-Expires=240&X-Amz-SignedHeaders=host&X-Amz-Signature=398b51871f080c0c9fc43621767a7d88598fd0329c3aa70448bc10b07b39e90e</ref> '''Vastupanuorganisatsioonid''' Üks tuntumaid organisatsioone oli "[[Raudne käsi]]", mille liikmed viisid 16. novembril 1945 läbi aktsiooni, mille käigus õhiti Rakveres punamonument. See oli üks silmapaistvamaid koolinoorte vastupanuakte Eestis ning inspireeris ka teiste linnade noori, kes sarnaselt kommunistide okupatsiooni vastu võitlesid.<ref name=":0" /> “[[Roheline käsi]]” oli vastupanuorganisatsioon, mille tegevus oli suunatud peamiselt propaganda levitamisele ja rahvusliku meelsuse hoidmisele. Selle liikmed koostasid ja levitasid käsitsi kirjutatud või paljundatud lendlehti, milles kritiseeriti nõukogude võimu ning kutsuti üles Eesti iseseisvuse taastamisele. Näiteks levitati lendlehti koolide ja avalike hoonete ümbruses öisel ajal, et vältida vahelejäämist.<ref name=":0" /> Samuti kirjutasid "Rohelise käe" liikmed loosungeid, milles väljendati nõukogudevastaseid seisukohti ning püüti kaasata oma tegevusse teisi õpilasi. Selline tegevus nõudis suurt ettevaatlikkust, kuna julgeolekuorganid jälgisid aktiivselt noorte tegevust ning vähimgi kahtlus võis viia arreteerimiseni.<ref name=":0" /> '''Tegevus hilisematel okupatsioonikümneditel''' Rakvere koolide õpilased levitasid lendlehti ja avaldasid oma rahvuslikke veendumusi ka 1950.-1980. aastatel, kuigi selline tegevus oli rangelt karistatav.<ref name=":1" /> = Repressioonid = Nõukogude julgeolekuorganid ([[NKVD]] ja hiljem [[KGB]]) jälgisid aktiivselt koolinoorte tegevust. Paljud vastupanuliikumises osalenud noored arreteeriti, sageli öiste haarangute käigus nende kodudes või koolides. Arreteerimistele järgnesid ülekuulamised, mille käigus püüti välja selgitada kogu rühmituse liikmeskond ning tegevuse ulatus. Ülekuulamised olid sageli ranged ning noortelt nõuti ülestunnistusi ja kaaslaste nimede avaldamist.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Rakvere jäädvustab vaprate koolipoiste mälestuse |url=https://www.imelineajalugu.ee/lood/2026/03/30/rakvere-jaadvustab-vaprate-koolipoiste-malestuse |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref> Karistused olid karmid ning võisid hõlmata pikki vanglakaristusi, asumisele saatmist või haridustee katkestamist. Näiteks "Raudse käe" liikmetele määrati kuni 15-aastased vanglakaristused.<ref name=":2" /> = Mälestamine ja tähendus = Virumaa koolinoorte vastupanu oli oluline osa Eesti laiemast vastupanuliikumisest. Nende tegevus näitas, et noored olid valmis riskima oma tulevikuga, et seista iseseisva Eesti eest. Koolinoorte vastupanuvõitlusele Rakveresse mälestusmärgi rajamise idee autor [[Peep Aru|Peep Varju]] soovis ideekonkursi välja kuulutada juba Rakvere Vabaduse kooli 105. aastapäevaks (2017. aastaks). Tollal jäi projekt [[Rakvere Riigigümnaasium|Rakvere Riigigümnaasiumi]] rajamise ning möödarääkimiste tõttu linnavalitsuses pooleli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kultuur ja Elu - kultuuriajakiri |url=https://kultuur.elu.ee/ke534_Rakvere_riigigymnaasium.htm |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=kultuur.elu.ee}}</ref> Peep Varju idee võttis uuesti üles [[Rakvere linnavolikogu]] liige ja Rakvere Riigigümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja [[Heli Kirsi]]. Tema eestvedamisel on [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Vabaduse Kooli]] juurde kavas rajada mälestusmärk vaprate noorte mälestamiseks. Mälestusmärgile kuulutati Rakvere linna poolt välja ideedekonkurss, mis lõpeb 27. juulil 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere kuulutas välja vaprate koolinoorte skulptuuri ideekonkursi {{!}} Rakvere Linnavalitsus |url=https://www.rakvere.ee/uudised/rakvere-kuulutas-valja-vaprate-koolinoorte-skulptuuri-ideekonkursi |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.rakvere.ee |keel=et}}</ref> = Viited = [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] [[Kategooria:Eesti noored]] [[Kategooria:Virumaa]] abtpbmujhhlw4ugt0txxwmisjrwx17p 0 715814 7168631 7165753 2026-06-07T08:48:28Z Metsavend 738 7168631 wikitext text/x-wiki '''Juuni 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[esmaspäev]]al ja lõppeb 30 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[1. juuni]]== *... ==[[2. juuni]]== * [[New York City]]s valis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] täiskogu [[Bangladesh]]i välisministri [[Khalilur Rahman]]i 99 häälega 193st [[ÜRO Peaassamblee]] järgmiseks esimeheks. ==[[11. juuni]]== *[[Ameerika Ühendriigid|USA]]s, [[Mehhiko]]s ja [[Kanada]]s algavad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 6]] et79smohi5t3v4ud20gpg64ox88hpvm 0 715916 7168663 7167746 2026-06-07T09:58:29Z Velirand 67997 7168663 wikitext text/x-wiki '''Ado Kullamaa''' (31. august 1930 - 1. september 2013) oli sõjajärgses Eestis raadioamatörismile alusepanijaid 1960. aastal Viljandimaal ning hiljem Pärnus. Tema kutsung oli ES8FI ja spordijärk meistrikandidaat. Ta kuulus 1960. aastatel Pärnu Tehniliste Spordialade Klubi "Kajakas" raadiospordi sektsiooni juhtkonda. Tema aktiivne tegevus raadiojaamade ehitamisel, klubilisel tegevusel ja raadioside võistlustega pani tugeva aluse Pärnu raadioamatööride kogukonnale. Ta oli [https://www.erau.ee/et/ Eesti Raadioamatööride Ühingu] liige. Nõukogude ajal juhendas ta Pärnu pioneeride majas (Vahtra tänav 3) raadio-ja tehnikaringe, milles kasvasid üles paljud tehnikahuvilised. Tänapäeval jätkab pioneeride maja traditsioone Pärnu Kunstide Maja (Pühavaimu 8). Hilisematel aastatel oli Ado Kullamaa Eesti Mulkide Seltsi Pärnu kogukonna üks eestvedajaid olles esimene vanem ja hiljem asevanem. Selts korraldas liikmetele ühiseid kultuuriüritusi ja hoidis elus mulkide ajaloolist identiteeti. == Viited == [https://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/renno_jt_opetajatest_2_kk.pdf Viljandi II Keskkooli 1950-ndatel lõpetanute mälestusi] https://sakala.postimees.ee/377670/kui-mustlas-tehti-pesulokse [https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19550922.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Artikkel tööst Mustlas] [https://www.erau.ee/images/ERAU_ajalugu/50%20a%20amatrismi%20algusest%20viljandimaal_koond.pdf 50 aastat raadioamatörismi algusest Viljandimaal] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19840808.2.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Üleliiduline raadiovõistlus "Välipäev'84"] [https://es8zp.erau.ee/club.htm Pärnumaa raadioklubi] [https://es8zp.erau.ee/ajalugu/tekst-1.html Pärnu raadioamatöörid aastatel 1960-1990] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19690426.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Pioneeride Maja 20 aastane] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19711027.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meistrite kool alustab] [https://es8zp.erau.ee/ajalugu/tekst-2.htm PIldialbum raadioamatööridest] https://parnu.postimees.ee/2383077/raadioamatorism-sundis-80-aastat-tagasi-parnus https://www.erau.ee/images/ES_QTC/qtc_9.pdf https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC-2010-02.pdf https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC-2010-01.pdf https://parnu.postimees.ee/271706/lugeja-kiri-mulkide-tegemistest [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meieelukanada20000126.2.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kanada eestlaste ajalehe artikkel Mulkide Seltsist] [https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC_2014print.pdf In memoriam] [https://artiklid.elnet.ee/record=b2658113 Mulkide Almanak, in memoriam Ado Kullamaa] [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 4ahhl38wdv9v4acwb477ykzq7swings 7168670 7168663 2026-06-07T10:06:16Z Velirand 67997 7168670 wikitext text/x-wiki '''Ado Kullamaa''' (31. august 1930 – 1. september 2013) oli sõjajärgses Eestis raadioamatörismile alusepanijaid 1960. aastal Viljandimaal ning hiljem Pärnus. Tema kutsung oli ES8FI ja spordijärk meistrikandidaat. Ta kuulus 1960. aastatel Pärnu Tehniliste Spordialade Klubi "Kajakas" raadiospordi sektsiooni juhtkonda. Tema aktiivne tegevus raadiojaamade ehitamisel, klubilisel tegevusel ja raadioside võistlustega pani tugeva aluse Pärnu raadioamatööride kogukonnale. Ta oli [https://www.erau.ee/et/ Eesti Raadioamatööride Ühingu] liige. Nõukogude ajal juhendas ta Pärnu pioneeride majas (Vahtra tänav 3) raadio-ja tehnikaringe, milles kasvasid üles paljud tehnikahuvilised. Tänapäeval jätkab pioneeride maja traditsioone Pärnu Kunstide Maja (Pühavaimu 8). Hilisematel aastatel oli Ado Kullamaa Eesti Mulkide Seltsi Pärnu kogukonna üks eestvedajaid olles esimene vanem ja hiljem asevanem. Selts korraldas liikmetele ühiseid kultuuriüritusi ja hoidis elus mulkide ajaloolist identiteeti. == Viited == [https://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/renno_jt_opetajatest_2_kk.pdf Viljandi II Keskkooli 1950-ndatel lõpetanute mälestusi] https://sakala.postimees.ee/377670/kui-mustlas-tehti-pesulokse [https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19550922.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Artikkel tööst Mustlas] [https://www.erau.ee/images/ERAU_ajalugu/50%20a%20amatrismi%20algusest%20viljandimaal_koond.pdf 50 aastat raadioamatörismi algusest Viljandimaal] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19840808.2.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Üleliiduline raadiovõistlus "Välipäev'84"] [https://es8zp.erau.ee/club.htm Pärnumaa raadioklubi] [https://es8zp.erau.ee/ajalugu/tekst-1.html Pärnu raadioamatöörid aastatel 1960-1990] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19690426.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Pioneeride Maja 20 aastane] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19711027.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meistrite kool alustab] [https://es8zp.erau.ee/ajalugu/tekst-2.htm PIldialbum raadioamatööridest] https://parnu.postimees.ee/2383077/raadioamatorism-sundis-80-aastat-tagasi-parnus https://www.erau.ee/images/ES_QTC/qtc_9.pdf https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC-2010-02.pdf https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC-2010-01.pdf https://parnu.postimees.ee/271706/lugeja-kiri-mulkide-tegemistest [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meieelukanada20000126.2.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kanada eestlaste ajalehe artikkel Mulkide Seltsist] [https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC_2014print.pdf In memoriam] [https://artiklid.elnet.ee/record=b2658113 Mulkide Almanak, in memoriam Ado Kullamaa] [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2013]] m1tkiylz70ijm566ccyksvqmdz5t6sn 0 715931 7168368 7165388 2026-06-06T13:45:11Z Mona 355 7168368 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jackson 5 1974.jpg|pisi|Kuus Jacksoni venda [[1974]]. aastal. Päripäeva alt vasakult: Tito, Jermaine, Jackie, Marlon, Randy ja Michael (keskel).]] '''The Jackson 5''' (hiljem '''The Jacksons''') oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] pärit perekondlik [[Popmuusika|pop]]- ja [[soulmuusika]] ansambel, mis kujunes üheks 20. sajandi tuntumaks [[Vokaalansambel|vokaalansambliks]]. Ansambel loodi [[1964]]. aastal [[Indiana]] osariigis [[Gary]] linnas ning selle moodustasid vennad [[Jackie Jackson|Jackie]], [[Tito Jackson|Tito]], [[Jermaine Jackson|Jermaine]], [[Marlon Jackson|Marlon]] ja [[Michael Jackson]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-12-30 |pealkiri=The Jackson 5 {{!}} Motown Museum {{!}} Home of Hitsville U.S.A. |url=https://www.motownmuseum.org/artist/the-jackson-5/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Motown Museum |keel=en}}</ref> Ansambli looja ja mänedžer oli nende isa [[Joe Jackson]], kes suunas poegi varakult esinema. Alguses astuti üles kohalikel talendivõistlustel ja klubides. 1960. aastate lõpus sõlmis ansambel lepingu plaadifirmaga [[Motown]], mis tõi neile kiiresti üleriigilise ja seejärel rahvusvahelise tuntuse.<ref name=":0" /> The Jackson 5 saavutas suure edu juba esimestel tegutsemisaastatel. Nende esimesed neli singlit – "[[I Want You Back]]", "ABC", "[[The Love You Save]]" ja "[[I'll Be There]]" – jõudsid kõik Ameerika edetabeli esikohale, mis oli tol ajal haruldane saavutus. Ansambli muusikat iseloomustasid popi, souli ja [[R&B]] mõjutused, ning energilised lavaesinemised, millele olid omased sünkroniseeritud tantsunumbrid. 1970. aastatel oli The Jackson 5 üks populaarsemaid ansambleid ning nende edu aitas kaasa Michael Jacksoni hilisemale karjäärile sooloartistina. [[1975]]. aastal lahkus ansambel Motownist ja jätkas teise plaadifirmaga nime all '''The Jacksons'''. Koosseis muutus: Jermaine Jackson jäi Motowni juurde ning tema asemele tuli vend [[Randy Jackson]]. 1980. aastate lõpus ansambli ühistegevus vähenes, kuna liikmed keskendusid üha enam soolokarjääridele. Ansambli looming ja mõju popmuusikale on siiski säilinud; nende salvestisi on müüdud miljoneid eksemplare ning nad on arvatud [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://thejacksons.live/ Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] ix5oya055dm7maxuu6qglog14t29hom 0 715944 7168420 7166021 2026-06-06T15:23:22Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Meditsiin]] 7168420 wikitext text/x-wiki '''Meditsiinieriala''' on konkreetne [[spetsialiseerumine]] meditsiiniteenuse või arstiabi osutamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Medical Specialty - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/medical-specialty |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref> == Eestis seaduslikult praktiseeritavad erialad == Eriarstide erialad on: * [[Anestesioloogia]] * [[Allergoloogia]]-[[immunoloogia]] * Dermatoveneroloogia * [[Endokrinoloogia]] * [[Erakorraline meditsiin]] * [[Gastroenteroloogia]] * Hematoloogia * [[Nakkushaigused|Infektsioonhaigused]] * Kardiokirurgia * [[Kardioloogia]] * Kardiovaskulaarkirurgia * Kohtuarstiteadus * [[Laborimeditsiin]] * Lastekirurgia * Meditsiinigeneetika * [[Nefroloogia]] * [[Neurokirurgia]] * [[Neuroloogia]] * [[Oftalmoloogia]] * [[Onkoloogia]] (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses) * [[Ortopeedia]] * Otorinolarüngoloogia * [[Patoloogia]] * [[Pediaatria]] * Peremeditsiin * [[Plastikakirurgia|Plastika]]- ja rekonstruktiivkirurgia * [[Psühhiaatria]] * [[Pulmonoloogia]] * [[Radioloogia]] * [[Reumatoloogia]] * Sisehaigused * Sünnitusabi ja [[günekoloogia]] * [[Taastusravi]] * [[Torakaalkirurgia]] * [[Töötervishoid]] * Uroloogia * Vaskulaarkirurgia * Üldkirurgia * Suu-, näo- ja lõualuukirurgia Erihambaarstide erialad on: * Suu-, näo- ja lõualuukirurgia * [[Ortodontia]] * Restauratiivne [[hambaravi]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128062022010?leiaKehtiv Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu. Riigi Teataja. Sõnastuse jõustumine: 01.07.2022.]</ref> == Viited == [[Kategooria:Meditsiin]] 8mqmv3ddzbwhd5hlp9woqki8819slpe 0 716170 7168428 7167146 2026-06-06T15:40:46Z Teext 225241 emc on mittevajalik siin 7168428 wikitext text/x-wiki [[File:Kamberkuivati.jpg|thumb|Näide kamberkuivatist Leies]] '''Kamberkuivatamine''' on meetod, millega saavutatakse puidus soovitud [[niiskus]]tase kontrollitud tingimustes. Kuivatamise meetod määrab puidu mõõtmete stabiilsuse, tugevuse ja vastupidavuse.<ref name="Keey2000" /> Kamberkuivati loob ühtlase ja kontrollitava keskkonna, kus [[temperatuur]], [[õhuniiskus]] ja õhu liikumine on täpselt reguleeritud.<ref name="Walker2006" /> Kamberkuivati süsteem tagab kvaliteetse tulemuse ilmastikust sõltumatult ning võimaldab saavutada prognoositavat kuivatuskvaliteeti. Kamberkuivati töö põhineb puidu loomulikul omadusel niiskust tasakaalustada.<ref name="Siau1995" /> Kuivatus algab soojendatud õhu liikumisega puidupakkide vahelt, et puidust niiskus ühtlaselt eemaldada. Puidu sisemine niiskus liigub [[difusioon]]i teel puidu välispinnale, mille käigus vabaneb niiskus puidust. Ühtlase kuivamise tagamiseks muudetakse kambris temperatuuri ja õhuniiskust järk-järgult. Kuivatamine kestab, kuni soovitud puidu niiskuse protsent on saavutatud.<ref name="FPL2010" /> Liiga kiire kuivamine tekitab puidus pingeid, mis võivad põhjustada kõverdumist ja pragusid.<ref name="Simpson2010" /> Seetõttu tõstetakse teatud perioodidel õhuniiskust, et puidu pind ja sisemus kuivaksid ühtlase kiirusega. Ventilaatorite pöörlemissuunda muudetakse regulaarselt, et vältida puidu ebaühtlast kuivamist. Pidev temperatuuri, niiskuse ja õhuringluse reguleerimine tagab ühtlase kuivamise kogu materjali ulatuses ning vähendab kuivatusvigade riski. == Kamberkuivati == Kamberkuivati on isoleeritud ja suletud ruum, mis hoiab ühtlast sisekliimat ka kõrgetel temperatuuridel. Seinad on tavaliselt metallist või komposiitpaneelidest, mille sees on [[soojusisolatsioon]]. See vähendab energiakadu ja hoiab temperatuuri ühtlasena.<ref name="Denig2000" /> Seinte sisemine kate on [[korrosioon]]ikindel, sest kuivatusprotsessis kasutatakse kõrget temperatuuri ja kõrget õhuniiskust. Ventilaatorid tagavad ühtlase õhuvoolu läbi küttekehade ja puitmaterjali. Väljatõmbeavad või kondensatsioonisüsteemid eemaldavad õhust niiskuse.<ref name="COST2005" /> Kaasaegsed kuivatid kasutavad automaatikat, mis mõõdab temperatuuri, õhuniiskust ja õhuvoolu ning kohandab kuivatusrežiimi vastavalt puidu kuivamiskiirusele. == Kütteallikad == Kamberkuivateid köetakse erinevate energiaallikatega. Levinumad on kuuma vee ja auruküte, elektrilised küttekehad ning [[soojuspump]]ad. Suurtes puidutööstustes kasutatakse ka [[biokütus]]el töötavaid katlaid, mis võimaldavad ära kasutada tootmisjääke, näiteks saepuru ja höövlilaastu.<ref name="EMU2018" /> Kuivatus nõuab märkimisväärselt palju soojusenergiat, seetõttu kasutatakse üha enam süsteeme, mis suunavad osa soojusest tagasi ringlusse. Eestis on biokütusel põhinevaid lahendusi, mis on kuluefektiivsed ja toetavad puidutööstuse [[ringmajandus]]t. == Kamberkuivatamise eelised == Kamberkuivatamise peamine eelis on kuivatuskiirusus: puit saavutab vajaliku niiskustaseme kiiremini kui atmosfäärkuivatuse puhul.<ref name="Keey2000" /> Kõrge temperatuur ja kontrollitud õhuniiskus kiirendavad niiskuse liikumist puidu sisemusest pinnale, mis vähendab hallituse, sinetuse ja muude kahjustuste riski. Ühtlane kuivatuskeskkond tagab, et puit kuivab kogu ristlõikes ühtlasema niiskus jaotusega, mis vähendab kõverdumist, pragusid ja sisepingete teket.<ref name="FPL2010" /> Kuna kuivatus ei sõltu ilmast, on võimalik saavutada sama kvaliteet igal kuivatus korral. Kuivati töö parameetreid saab täpselt kohandada puidu liigi ja puitmaterjali paksuse järgi, mis tagab stabiilse tulemuse. == Viited == <references> <ref name="Keey2000">Keey, R. B.; Langrish, T. A. G.; Walker, J. C. F. (2000). ''Kiln‑Drying of Lumber''. Springer.</ref> <ref name="Walker2006">Walker, J. C. F. (2006). ''Primary Wood Processing: Principles and Practice''. Springer.</ref> <ref name="Siau1995">Siau, J. F. (1995). ''Transport Processes in Wood''. Springer.</ref> <ref name="FPL2010">Forest Products Laboratory (2010). ''Wood Handbook – Wood as an Engineering Material''. USDA Forest Service.</ref> <ref name="Simpson2010">Simpson, W. T. (2010). ''Drying Wood''. In: ''Wood Handbook – Wood as an Engineering Material''. USDA Forest Service.</ref> <ref name="Denig2000">Denig, J.; Wengert, E. M.; Simpson, W. T. (2000). ''Drying Hardwood Lumber''. USDA Forest Service.</ref> <ref name="COST2005">European Drying Group (2005). ''COST Action E15: Advances in the Drying of Wood''.</ref> <ref name="EMU2018">Eesti Maaülikool (2018). ''Puidukuivatus: õppevahend''. EMÜ metsanduse ja maaehituse instituut.</ref> </references> i9yornxq5ttpfzu5mfbtesf4k8ctscn 0 716259 7168530 7168242 2026-06-06T21:50:45Z Kruusamägi 1530 7168530 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (1757 Tallinn – 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi]] ja [[Alutaguse vald|Alutaguse]] pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} powsp9rxdb031pbmdgemydyltytmejs 7168533 7168530 2026-06-06T21:56:14Z ~2026-33657-65 231127 7168533 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (1757 Tallinn – 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] 2d6208odp3d5q5dtmlwncm837uzajf0 7168534 7168533 2026-06-06T21:57:46Z ~2026-33657-65 231127 7168534 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (1757 Tallinn – 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] tudzarnemidf3tqfal9gphp66utwjvo 7168535 7168534 2026-06-06T21:58:56Z ~2026-33657-65 231127 7168535 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (8. juuni 1757 Tallinn – 20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] deihu390d3i2hrl3rsjr9t3p4zcb27j 7168537 7168535 2026-06-06T22:01:56Z ~2026-33657-65 231127 7168537 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] 75xuhchmvdp9s8g07rgw6l5shycxky0 7168538 7168537 2026-06-06T22:02:16Z ~2026-33657-65 231127 7168538 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvi juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter Johann}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] rxrkkzh63j8y2xh20tv74zz9lgrkssj 7168539 7168538 2026-06-06T22:02:39Z ~2026-33657-65 231127 7168539 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvis juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter Johann}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] e8zqd3f14x6d8mde11bwz8towcwn06h 7168540 7168539 2026-06-06T22:05:34Z ~2026-33657-65 231127 Praost 1798, aga kui kaua? 7168540 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvis juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter Johann}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Alutaguse praostid]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] k3xgn3fpvy9l92nkmi5tcutyrkpajjg 7168541 7168540 2026-06-06T22:06:50Z ~2026-33657-65 231127 7168541 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvis juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Berend Heinrich Koch (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> Talle järgnes Jõhvi koguduse õpetajana tema poeg Carl Friedrich Koch. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter Johann}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Alutaguse praostid]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] rrc2siv1tokibq5pbfd8sd2w0hhxc9j 7168542 7168541 2026-06-06T22:07:57Z ~2026-33657-65 231127 7168542 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor, ordineeritud Jõhvis juuni lõpus 1721. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Tallinna raehärra [[Berend Heinrich Koch]] (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> Talle järgnes Jõhvi koguduse õpetajana tema poeg Carl Friedrich Koch. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter Johann}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Alutaguse praostid]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] nz6ahkput50ce0we6i4frcuqepmbnso 7168545 7168542 2026-06-06T22:18:50Z ~2026-33657-65 231127 1721 ei ole küll õige aasta 7168545 wikitext text/x-wiki '''Peter Johann Koch''' (28. mai/8. juuni 1757 Tallinn – 8/20. mai 1814 Tallinn) oli [[Jõhvi kogudus]]e pastor. Kochi sünnikanne registreeriti Olevistes, tema isa oli Paides sündinud Tallinna raehärra [[Berend Heinrich Koch]] (1722–1780) ja ema 1734 Tallinnas sündinud Gertrutha Thomasia Koch, neiupõlvenimega Saleman. Peter Koch oli abielus ja tal oli 9 last.<ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://www.geni.com/people/Peter-Johann-Koch/6000000033889902580}}</ref> Koch sai gümnaasiumihariduse Tallinnas ja õppis seejärel Saksamaal [[Jena ülikool|Jena ülikoolis]] 1774–1778. Peter Kochi sõber oli [[Johann Joachim Bellermann]], sündinud 1754. aastal Saksamaal [[Erfurt|Erfurdis]] villavabrikandi pojana. Koch ja Bellermann tulid koos Eestisse 1778. aastal, Bellermann oli alates 1778 vabahärra [[Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburgi]] perekonna koduõpetaja [[Kloodi mõis|Kloodi mõisas]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84–86 |keel=eesti}}</ref> Talle järgnes Jõhvi koguduse õpetajana tema poeg Carl Friedrich Koch. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Koch, Peter Johann}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Alutaguse praostid]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1757]] [[Kategooria:Surnud 1814]] a75272j840ylzgnxi09n71h6a5julsd 0 716263 7168608 7168256 2026-06-07T06:41:14Z Velirand 67997 7168608 wikitext text/x-wiki '''Johann Joachim Bellermann''' (1754 Erfurt – 1842 Berliin) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768-1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} o4u7y4s1rf94kzw4osge4d71xytf237 7168609 7168608 2026-06-07T06:43:35Z Velirand 67997 + pilt 7168609 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Joachim Bellermann 1820.jpg|pisi|Johann Joachim Bellermann]] '''Johann Joachim Bellermann''' (1754 Erfurt – 1842 Berliin) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768-1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} j891by1eqsik71g5n16c23ntclu8l9o 7168610 7168609 2026-06-07T06:44:13Z Velirand 67997 7168610 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Joachim Bellermann 1820.jpg|pisi|Johann Joachim Bellermann]] '''Johann Joachim Bellermann''' (23. september 1754 [[Erfurt]] – 1842 Berliin) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768-1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} mukm0yz7end912ob63su73fwjho0m3w 7168611 7168610 2026-06-07T06:44:38Z Velirand 67997 7168611 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Joachim Bellermann 1820.jpg|pisi|Johann Joachim Bellermann]] '''Johann Joachim Bellermann''' (23. september 1754 [[Erfurt]] – 25. oktoober 1842 [[Berliin]]) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768-1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} ed0dn2m9ekyqcj9c4lf3jap0wmx31k2 7168612 7168611 2026-06-07T06:46:11Z Velirand 67997 7168612 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Joachim Bellermann 1820.jpg|pisi|Johann Joachim Bellermann]] '''Johann Joachim Bellermann''' (23. september 1754 [[Erfurt]] – 25. oktoober 1842 [[Berliin]]) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768–1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} 8ybuc9ivri85rt1fujqu2k6pjbrondw 7168613 7168612 2026-06-07T06:46:26Z Velirand 67997 7168613 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Joachim Bellermann 1820.jpg|pisi|Johann Joachim Bellermann]] '''Johann Joachim Bellermann''' (23. september 1754 [[Erfurt]] – 25. oktoober 1842 [[Berliin]]) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768–1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} 79c806x2op8k16smwg8a4m09om2jrrg 7168616 7168613 2026-06-07T07:00:14Z Velirand 67997 7168616 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johann Joachim Bellermann 1820.jpg|pisi|Johann Joachim Bellermann]] '''Johann Joachim Bellermann''' (23. september 1754 [[Erfurt]] – 25. oktoober 1842 [[Berliin]]) oli saksa kirikuõpetaja, kirjanik ja rännumees, [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikooli]] teoloogia professor. Bellermann sündis Saksamaal Erfurdis villakaupmehe pojana 1754. aasta septembris.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-104 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Joachim_Bellermann |vaadatud=6. juuni 2026}}</ref> Õppis evangeelses koolis, seejärel 1768–1772 augustiinlaste kloostris, järgnesid õpingud teoloogias ja filosoofias Erfurdi ülikoolis kuni 1775. Sooritas kirikuõpetaja eksami, lahkus Göttingeni ülikoolist 1778 ja suundus koos Tallinnas sündinud sõbra Peter Kochiga Eestimaale, algul [[Kloodi mõis|Kloodi mõisa]] koduõpetajaks. On oma kirjades kirjeldanud 18. sajandi lõpu Eestimaa paiku, näiteks Jõhvit ja Narvat.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |koht=Tallinn |lehekülg=84-94 |keel=eesti}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Bellermann, Johann Joachim}} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1754]] [[Kategooria:Surnud 1842]] 9n5nynhbyl0rpjvqeui7aenepxcool2 0 716266 7168602 7168283 2026-06-07T06:22:09Z Ojassaar 206682 7168602 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Pruunpelikan | värvus = linnud | pilt = Pelecanus occidentalis Caye Caulker 03.JPG | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pelecanus occidentalis | ID = 22733989 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae'' | perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus'' | liik = '''Pruunpelikan''' | binaarne = ''Pelecanus occidentalis'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1766 | levikukaart = Pelecanus occidentalis map.svg | levikukaardi_seletus = Pruunpelikani levila<br/>{{värviruut|#5f8dd3}} – talvitusala<br/>{{värviruut|#8d5fd3}} – aasta läbi }} '''Pruunpelikan''' (''Pelecanus occidentalis'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. ==Välimus== Pruunpelikan on 117–132 cm pikk. Tiibade siruulatus on 203 cm.<ref name='Schulenberg'/> Emaslind on veidi väiksem kui isaslind.<ref name='del Hoyo'/> Puhkesulestikus on pea ja kael valged, otsaesine on kollane. Väiksed ja keskmised pealtiiva kattesuled ning õla- ja seljasuled on helehallid tumepruunide servadega. Labahoosuled on mustad. Küünrahoosuled ja tüürsuled on hallid. Alapool on pruun. Nokatüvik on hall, nokaots oranž. Nokapaun on hallikasroheline. Jalad on tumehallid.<ref name='Johnsgard'/> Hundsulestikus on kukal ja kael tumepruun. Nokatüvik on hall või hallikasroheline. Nokaots on kollane, oranž või punane. Nokapaun on must või tumepruun, ''P. o. californicus''<nowiki/>'el erepunaste triipudega. Jalad on mustad.<ref name='Johnsgard'/> Noorlinnu ülapool on pruun, alapool on valge.<ref name='Johnsgard'/> Vastkoorunud pojad on sulgedeta. 10 päevaga kasvavad neile valged udusuled.<ref name='Johnsgard'/> ==Alamliigid ja levik== Liigil on viis alamliiki:<ref name='IOC'/> *''P. o. californicus'' <small>[[Robert Ridgway|Ridgway]], 1884</small> – [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul Lõuna-[[California]]st [[Mehhiko]] keskosani *''P. o. carolinensis'' <small>[[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789</small> – [[Atlandi ookean]]i rannikul [[Maryland]]ist [[Panama]]ni *''P. o. murphyi'' <small>[[Alexander Wetmore|Wetmore]], 1945</small> – Lääne-[[Colombia]]s ja [[Ecuador]]is *''P. o. occidentalis'' <small>[[Linnaeus]], 1766</small> – [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]] *''P. o. urinator'' <small>Wetmore, 1945</small> – [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] [[Guaanopelikan]] arvati varem pruunpelikani alamliigiks ''P. o. thagus''.<ref name='del Hoyo'/> Pruunpelikanid elavad rannikul. Eelistavad [[laht]]esid ja [[lehtersuue|lehtersuudmeid]], väldivad [[avameri|avamerd]]. Pesitsevad väikestel saartel ja rannikul. Erinevalt teistest pelikanidest on pruunpelikanid täielikult merelise eluviisiga. Sisemaal kohatakse neid harva.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Pruunpelikanid toituvad peamiselt [[kalifornia anšoovis|kalifornia]] ja [[peruu anšoovis]]test ning [[sardinops]]idest kuid ka [[menheden]]idest, [[krevetilised|krevettidest]], [[haigurlased|haigru]]<nowiki/>poegadest ning raibetest.<ref name='del Hoyo'/> Tänu [[soolanäärmed|soolanäärmetele]] saavad pruunpelikanid juua merevett.<ref name='Schmidt-Nielsen'/> Pruunpalikanid püüavad kala sukeldudes. Kui vees on vähem kalu, sukelduvad nad kõrgemalt.<ref name='Arnquist'/> Tavaliselt toituvad nad lehtersuuetes madalas vees, kuid neid on nähtud toitumas ka kaldast 60 km kaugusel. Toituvad varahommikul ja hilisel pärastlõunal.<ref name='Johnsgard'/> ==Pesitsemine== Pruunpelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa asub maapinnal või puu otsas. Pesa ehitamiseks kulub 7–10 päeva.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 2–3 muna mõõtmetega 75 × 50 mm. Muna kaalub 103 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 11–12 nädala vanuselt.<ref name='Johnsgard'/> ==Looduslikud vaenlased== Pruunpelikani mune ja poegi söövad [[lõunakajakas|lõuna-]], [[peruu kajakas|peruu]] ja [[kiltkajakas|kiltkajakad]], [[ronk|rongad]], [[kalavares]]ed, [[kalkunkondor]]id,<ref name='Johnsgard'/> [[kass]]id<ref name='Anderson'/> ja [[kanada saarmas|kanada saarmad]].<ref name='Carroll'/> ==Eluiga== Pruunpelikanid võivad vangistuses elada 31-aastaseks.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=311 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Johnsgard'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=387–397}}</ref> <ref name='Schulenberg'>{{Raamatuviide |pealkiri=Birds Of Peru |perekonnanimi=Schulenberg |eesnimi=Thomas S. |kirjastus=Princeton University Press |aasta=2007 |isbn=978-0-691-13023-1 |lehekülg=54 |url=https://archive.org/details/birds-of-peru |perekonnanimi2=Stotz |eesnimi2=Douglas F. |perekonnanimi3=Lane |eesnimi3=Daniel F. |perekonnanimi4=O'Neill |eesnimi4=John P. |perekonnanimi5=Parker |eesnimi5=Theodore A.}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Arnquist'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Brown Pelican Foraging Success Related to Age and Height of Dive |ajakiri=Condor |perekonnanimi=Arnquist |eesnimi=Goran |kuupäev=1992 |url=https://digitalcommons.usf.edu/condor/vol94/iss2/21 |aastakäik=92 |üksiknumber=4}}</ref> <ref name='Schmidt-Nielsen'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Function of the Salt Gland in the Brown Pelican |ajakiri=The Auk |perekonnanimi=Schmidt-Nielsen |eesnimi=Knut |kuupäev=1958 |url=https://web.archive.org/web/20171023230659/http://cescos.fau.edu/gawliklab/papers/Schmidt-NielsenKandRFange1958.pdf |aastakäik=75 |üksiknumber=3 |lehekülg=282–289 |perekonnanimi2=Fange |eesnimi2=Ragnar |doi=10.2307/4081974}}</ref> <ref name='Anderson'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Introduced Small Ground Predators in California Brown Pelican Colonies |ajakiri=Colonial Waterbirds |perekonnanimi=Anderson |eesnimi=Daniel W. |kuupäev=1989 |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=98–103 |perekonnanimi2=Keith |eesnimi2=James O. |perekonnanimi3=Trapp |eesnimi3=Gene R. |perekonnanimi4=Gress |eesnimi4=Franklin |perekonnanimi5=Moreno |eesnimi5=Leopoldo A. |doi=10.2307/1521317}}</ref> <ref name='Carroll'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=North American River Otter (Lontra canadensis) Predation on Brown Pelicans (Pelecanus occidentalis) at Abbotts Lagoon, Point Reyes National Seashore |ajakiri=IUCN/SSC Otter Specialist Group Bulletin |perekonnanimi=Carroll |eesnimi=Terence |kuupäev=2025 |url=https://riverotterecology.org/wp-content/uploads/Carroll_Isadore_2025.pdf |aastakäik=42 |üksiknumber=2 |lehekülg=71–84 |perekonnanimi2=Isadore |eesnimi2=Megan}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Pelecanus occidentalis}} [[Kategooria:Pelikanlased]] qhecachini697ts40i3pkgix3o6602j 0 716269 7168344 2026-06-06T12:57:30Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: 'Maria Ilda da Costa Figueiredo (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1948]] [[Troviscal]]is) on [[Portugal]]i poliitik, ta on [[Portugali Kommunistlik Partei|Portugali Kommunistliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[1999]]–[[2012]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulus ta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1948]] [[Troviscal]]is (asub Oliveira do Bairro vald...' 7168344 wikitext text/x-wiki Maria Ilda da Costa Figueiredo (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1948]] [[Troviscal]]is) on [[Portugal]]i poliitik, ta on [[Portugali Kommunistlik Partei|Portugali Kommunistliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[1999]]–[[2012]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulus ta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1948]] [[Troviscal]]is (asub [[Oliveira do Bairro vald|Oliveira do Bairro vallas]] [[Aveiro ringkond|Aveiro ringkonnas]]), kus ta veetis oma lapsepõlve ja nooruse. Teismeeas kolis ta koos perega [[Chaves]]i linna. Ta elas seal kuni Aveirosse naasmiseni ja hiljem, 19-aastaselt abielludes, [[Vila Nova de Gaia]]sse. Lõpetanud algkooliõpetaja koolituse, töötas ta algkooliõpetajana kuni – pärast majandusteaduse kraadi omandamist [[Porto Ülikool]]i majandusteaduskonnas – keskkooliõpetajana, ametikohal, mida ta pidas kuni 1970. aastatel Porto Tekstiililiidu vanemtehnikuks saamiseni. Õpetajana õpetas ta Oliveira Martinsi Kommertskoolis, kus ta oli juhtkonna liige, ja Almeida Garretti Keskkoolis. Aastakümneid hiljem õpetas ta ka erakõrgkoolis Jean Piaget' Kõrgemas Instituudis Vila Nova de Gaia ülikoolilinnakus. == Poliitiline tegevus == Aveiros sai ta katoliikliku töölisnoorte liikmeks ja hiljem, olles juba [[Porto]]s sisse elanud, liitus ta kohe pärast [[25. aprill]]i [[1974]] Portugali Kommunistliku Parteiga. [[1979]]. aastal debüteeris ta parlamendiliikmena Vabariigi Assamblees (Portugali parlamendis), valides ta PCP poolt Porto valimisringkonnas, kus ta valiti tagasi ka teistesse seadusandlikesse kogudesse kuni oma viimase ametiaja lõpuni [[1991]]. aastal. Samal ajal oli ta aastatel [[1983]]–[[1990]] [[Vila Nova de Gaia]] linnavolikogu liige, vastutades keskkonna- ja aiandusosakonna eest. 1994. aastal naasis ta kohalikku omavalitsusse, seekord [[Porto]] linnavolikokku, kus ta valiti tagasi [[1997]]. aastal. Oma esimesel ametiajal juhtis ta mõnda aega tervishoiu- ja kanalisatsiooniosakonda ning kuulus munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste juhatusse. Teisel ametiajal, pärast lahkarvamust linnapea, sotsialistist [[Fernando Gomes]]iga, ei määratud talle ühtegi portfelli. 1999. aastal valiti ta [[Euroopa Parlament]]i PCP (Portugali Kommunistliku Partei) nimekirjas, kus ta kuulus Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni, mille asepresidendiks ta sai. Ta valiti tagasi aastatel 2004 ja 2009, olles kõigis kolmes kandidaadis alati CDU (Ühtne Demokraatlik Koalitsioon) nimekirja eesotsas. Seal pidas ta erinevaid ametikohti ning oli mitme Euroopa Parlamendi komisjoni ja delegatsiooni liige. Viimasel aastal sai ta 379 787 häält (10,6%). Lõpuks astus ta 2012. aastal tagasi oma Euroopa Parlamendi liikme mandaadist. Ta ühendas aga oma Euroopa Parlamendi liikme ametikoha kohaliku omavalitsuse ametikohtadega Vila Nova de Gaias. Aastatel 2001–2004 oli ta omavalitsuse saadik ja Porto linnakogu liige. Aastatel 2004–2008 oli ta taas Vila Nova de Gaia linnavolikogu liige, ilma portfellideta. 2013. aastal kandideeris ta Viana do Castelo linnavolikokku ja 2017. aastal Porto linnavolikokku, alati CDU eest. Mõlemas omavalitsuses valiti ta volikogu liikmeks. Ta on olnud Portugali Rahu- ja Koostöönõukogu riikliku juhatuse president alates 2011. aastast. Ta on osalenud erinevates kultuuri edendamise tegevustes, näiteks kultuurikogunemistel [[Viana do Castelo]]s ja kultuurikogunemiste modereerimisel Agostinho Santose stuudios Vila Nova de Gaias. Ta teeb regulaarselt kaastööd erinevatele meediaväljaannetele ning on kirjutanud raamatud *Kodanikuks harimine* (1999) ja *Merel pole puid* (2003), mis kajastavad Portugali ja maailma pärast 11. septembrit. Ta on avaldanud mitu luulekogu ning tekste majanduse ja Euroopa integratsiooni kohta. {{JÄRJESTA:Figueiredo, Ilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] cqazxiomfkbnorxqh1hu70umwusq9ua 7168348 7168344 2026-06-06T13:05:35Z Juhan121 25066 7168348 wikitext text/x-wiki Maria Ilda da Costa Figueiredo (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1948]] [[Troviscal]]is) on [[Portugal]]i poliitik, ta on [[Portugali Kommunistlik Partei|Portugali Kommunistliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[1999]]–[[2012]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulus ta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1948]] [[Troviscal]]is (asub [[Oliveira do Bairro vald|Oliveira do Bairro vallas]] [[Aveiro ringkond|Aveiro ringkonnas]]), kus ta veetis oma lapsepõlve ja nooruse. Teismeeas kolis ta koos perega [[Chaves]]i linna. Ta elas seal kuni Aveirosse naasmiseni ja hiljem, 19-aastaselt abielludes, [[Vila Nova de Gaia]]sse. Lõpetanud algkooliõpetaja koolituse, töötas ta algkooliõpetajana kuni – pärast majandusteaduse kraadi omandamist [[Porto Ülikool]]i majandusteaduskonnas – keskkooliõpetajana, ametikohal, mida ta pidas kuni 1970. aastatel Porto Tekstiililiidu vanemtehnikuks saamiseni. Õpetajana õpetas ta Oliveira Martinsi Kommertskoolis, kus ta oli juhtkonna liige, ja Almeida Garretti Keskkoolis. Aastakümneid hiljem õpetas ta ka erakõrgkoolis Jean Piaget' Kõrgemas Instituudis Vila Nova de Gaia ülikoolilinnakus. == Poliitiline tegevus == Aveiros sai ta katoliikliku töölisnoorte liikmeks ja hiljem, olles juba [[Porto]]s sisse elanud, liitus ta kohe pärast [[25. aprill]]i [[1974]] Portugali Kommunistliku Parteiga. [[1979]]. aastal debüteeris ta parlamendiliikmena Vabariigi Assamblees (Portugali parlamendis), valides ta PCP poolt Porto valimisringkonnas, kus ta valiti tagasi ka teistesse seadusandlikesse kogudesse kuni oma viimase ametiaja lõpuni [[1991]]. aastal. Samal ajal oli ta aastatel [[1983]]–[[1990]] [[Vila Nova de Gaia]] linnavolikogu liige, vastutades keskkonna- ja aiandusosakonna eest. 1994. aastal naasis ta kohalikku omavalitsusse, seekord [[Porto]] linnavolikokku, kus ta valiti tagasi [[1997]]. aastal. Oma esimesel ametiajal juhtis ta mõnda aega tervishoiu- ja kanalisatsiooniosakonda ning kuulus munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste juhatusse. Teisel ametiajal, pärast lahkarvamust linnapea, sotsialistist [[Fernando Gomes]]iga, ei määratud talle ühtegi portfelli. 1999. aastal valiti ta [[Euroopa Parlament]]i PCP (Portugali Kommunistliku Partei) nimekirjas, kus ta kuulus Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni, mille asepresidendiks ta sai. Ta valiti tagasi aastatel 2004 ja 2009, olles kõigis kolmes kandidaadis alati CDU (Ühtne Demokraatlik Koalitsioon) nimekirja eesotsas. Seal pidas ta erinevaid ametikohti ning oli mitme Euroopa Parlamendi komisjoni ja delegatsiooni liige. Viimasel aastal sai ta 379 787 häält (10,6%). Lõpuks astus ta 2012. aastal tagasi oma Euroopa Parlamendi liikme mandaadist. Ta ühendas aga oma Euroopa Parlamendi liikme ametikoha kohaliku omavalitsuse ametikohtadega Vila Nova de Gaias. Aastatel 2001–2004 oli ta omavalitsuse saadik ja Porto linnakogu liige. Aastatel 2004–2008 oli ta taas Vila Nova de Gaia linnavolikogu liige, ilma portfellideta. 2013. aastal kandideeris ta Viana do Castelo linnavolikokku ja 2017. aastal Porto linnavolikokku, alati CDU eest. Mõlemas omavalitsuses valiti ta volikogu liikmeks. Ta on olnud Portugali Rahu- ja Koostöönõukogu riikliku juhatuse president alates 2011. aastast. Ta on osalenud erinevates kultuuri edendamise tegevustes, näiteks kultuurikogunemistel [[Viana do Castelo]]s ja kultuurikogunemiste modereerimisel Agostinho Santose stuudios Vila Nova de Gaias. Ta teeb regulaarselt kaastööd erinevatele meediaväljaannetele ning on kirjutanud raamatud *Kodanikuks harimine* (1999) ja *Merel pole puid* (2003), mis kajastavad Portugali ja maailma pärast 11. septembrit. Ta on avaldanud mitu luulekogu ning tekste majanduse ja Euroopa integratsiooni kohta. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4466/ILDA_FIGUEIREDO/history/7 Ilda Figueiredo Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Figueiredo, Ilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 8re1suqvoi2rcxjrih4xasu5u6x3wkd 7168398 7168348 2026-06-06T14:46:14Z Velirand 67997 7168398 wikitext text/x-wiki '''Maria Ilda da Costa Figueiredo''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1948]] [[Troviscal]]is) on [[Portugal]]i poliitik, ta on [[Portugali Kommunistlik Partei|Portugali Kommunistliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[1999]]–[[2012]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulus ta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1948]] [[Troviscal]]is (asub [[Oliveira do Bairro vald|Oliveira do Bairro vallas]] [[Aveiro ringkond|Aveiro ringkonnas]]), kus ta veetis oma lapsepõlve ja nooruse. Teismeeas kolis ta koos perega [[Chaves]]i linna. Ta elas seal kuni Aveirosse naasmiseni ja hiljem, 19-aastaselt abielludes, [[Vila Nova de Gaia]]sse. Lõpetanud algkooliõpetaja koolituse, töötas ta algkooliõpetajana kuni – pärast majandusteaduse kraadi omandamist [[Porto Ülikool]]i majandusteaduskonnas – keskkooliõpetajana, ametikohal, mida ta pidas kuni 1970. aastatel Porto Tekstiililiidu vanemtehnikuks saamiseni. Õpetajana õpetas ta Oliveira Martinsi Kommertskoolis, kus ta oli juhtkonna liige, ja Almeida Garretti Keskkoolis. Aastakümneid hiljem õpetas ta ka erakõrgkoolis Jean Piaget' Kõrgemas Instituudis Vila Nova de Gaia ülikoolilinnakus. == Poliitiline tegevus == Aveiros sai ta katoliikliku töölisnoorte liikmeks ja hiljem, olles juba [[Porto]]s sisse elanud, liitus ta kohe pärast [[25. aprill]]i [[1974]] Portugali Kommunistliku Parteiga. [[1979]]. aastal debüteeris ta parlamendiliikmena Vabariigi Assamblees (Portugali parlamendis), valides ta PCP poolt Porto valimisringkonnas, kus ta valiti tagasi ka teistesse seadusandlikesse kogudesse kuni oma viimase ametiaja lõpuni [[1991]]. aastal. Samal ajal oli ta aastatel [[1983]]–[[1990]] [[Vila Nova de Gaia]] linnavolikogu liige, vastutades keskkonna- ja aiandusosakonna eest. 1994. aastal naasis ta kohalikku omavalitsusse, seekord [[Porto]] linnavolikokku, kus ta valiti tagasi [[1997]]. aastal. Oma esimesel ametiajal juhtis ta mõnda aega tervishoiu- ja kanalisatsiooniosakonda ning kuulus munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste juhatusse. Teisel ametiajal, pärast lahkarvamust linnapea, sotsialistist [[Fernando Gomes]]iga, ei määratud talle ühtegi portfelli. 1999. aastal valiti ta [[Euroopa Parlament]]i PCP (Portugali Kommunistliku Partei) nimekirjas, kus ta kuulus Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni, mille asepresidendiks ta sai. Ta valiti tagasi aastatel 2004 ja 2009, olles kõigis kolmes kandidaadis alati CDU (Ühtne Demokraatlik Koalitsioon) nimekirja eesotsas. Seal pidas ta erinevaid ametikohti ning oli mitme Euroopa Parlamendi komisjoni ja delegatsiooni liige. Viimasel aastal sai ta 379 787 häält (10,6%). Lõpuks astus ta 2012. aastal tagasi oma Euroopa Parlamendi liikme mandaadist. Ta ühendas aga oma Euroopa Parlamendi liikme ametikoha kohaliku omavalitsuse ametikohtadega Vila Nova de Gaias. Aastatel 2001–2004 oli ta omavalitsuse saadik ja Porto linnakogu liige. Aastatel 2004–2008 oli ta taas Vila Nova de Gaia linnavolikogu liige, ilma portfellideta. 2013. aastal kandideeris ta Viana do Castelo linnavolikokku ja 2017. aastal Porto linnavolikokku, alati CDU eest. Mõlemas omavalitsuses valiti ta volikogu liikmeks. Ta on olnud Portugali Rahu- ja Koostöönõukogu riikliku juhatuse president alates 2011. aastast. Ta on osalenud erinevates kultuuri edendamise tegevustes, näiteks kultuurikogunemistel [[Viana do Castelo]]s ja kultuurikogunemiste modereerimisel Agostinho Santose stuudios Vila Nova de Gaias. Ta teeb regulaarselt kaastööd erinevatele meediaväljaannetele ning on kirjutanud raamatud *Kodanikuks harimine* (1999) ja *Merel pole puid* (2003), mis kajastavad Portugali ja maailma pärast 11. septembrit. Ta on avaldanud mitu luulekogu ning tekste majanduse ja Euroopa integratsiooni kohta. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4466/ILDA_FIGUEIREDO/history/7 Ilda Figueiredo Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Figueiredo, Ilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] tkdfddak40azvfrx7j9pixflv2swfob 7168407 7168398 2026-06-06T14:55:13Z Velirand 67997 7168407 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ilda Figueiredo | pilt = Ilda Figueiredo 2011 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ilda Figueiredo (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 20. juuli 1999 | ametiajalõpp = 17. jaanuar 2012 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Maria Ilda da Costa Figueiredo | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|10|30}} | sünnikoht = [[Troviscal]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Portugali Kommunistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Porto Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Maria Ilda da Costa Figueiredo''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1948]] [[Troviscal]]is) on [[Portugal]]i poliitik, ta on [[Portugali Kommunistlik Partei|Portugali Kommunistliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[1999]]–[[2012]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Euroopa Parlamendis kuulus ta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1948]] [[Troviscal]]is (asub [[Oliveira do Bairro vald|Oliveira do Bairro vallas]] [[Aveiro ringkond|Aveiro ringkonnas]]), kus ta veetis oma lapsepõlve ja nooruse. Teismeeas kolis ta koos perega [[Chaves]]i linna. Ta elas seal kuni Aveirosse naasmiseni ja hiljem, 19-aastaselt abielludes, [[Vila Nova de Gaia]]sse. Lõpetanud algkooliõpetaja koolituse, töötas ta algkooliõpetajana kuni – pärast majandusteaduse kraadi omandamist [[Porto Ülikool]]i majandusteaduskonnas – keskkooliõpetajana, ametikohal, mida ta pidas kuni 1970. aastatel Porto Tekstiililiidu vanemtehnikuks saamiseni. Õpetajana õpetas ta Oliveira Martinsi Kommertskoolis, kus ta oli juhtkonna liige, ja Almeida Garretti Keskkoolis. Aastakümneid hiljem õpetas ta ka erakõrgkoolis Jean Piaget' Kõrgemas Instituudis Vila Nova de Gaia ülikoolilinnakus. == Poliitiline tegevus == Aveiros sai ta katoliikliku töölisnoorte liikmeks ja hiljem, olles juba [[Porto]]s sisse elanud, liitus ta kohe pärast [[25. aprill]]i [[1974]] Portugali Kommunistliku Parteiga. [[1979]]. aastal debüteeris ta parlamendiliikmena Vabariigi Assamblees (Portugali parlamendis), valides ta PCP poolt Porto valimisringkonnas, kus ta valiti tagasi ka teistesse seadusandlikesse kogudesse kuni oma viimase ametiaja lõpuni [[1991]]. aastal. Samal ajal oli ta aastatel [[1983]]–[[1990]] [[Vila Nova de Gaia]] linnavolikogu liige, vastutades keskkonna- ja aiandusosakonna eest. 1994. aastal naasis ta kohalikku omavalitsusse, seekord [[Porto]] linnavolikokku, kus ta valiti tagasi [[1997]]. aastal. Oma esimesel ametiajal juhtis ta mõnda aega tervishoiu- ja kanalisatsiooniosakonda ning kuulus munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste juhatusse. Teisel ametiajal, pärast lahkarvamust linnapea, sotsialistist [[Fernando Gomes]]iga, ei määratud talle ühtegi portfelli. 1999. aastal valiti ta [[Euroopa Parlament]]i PCP (Portugali Kommunistliku Partei) nimekirjas, kus ta kuulus Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsiooni, mille asepresidendiks ta sai. Ta valiti tagasi aastatel 2004 ja 2009, olles kõigis kolmes kandidaadis alati CDU (Ühtne Demokraatlik Koalitsioon) nimekirja eesotsas. Seal pidas ta erinevaid ametikohti ning oli mitme Euroopa Parlamendi komisjoni ja delegatsiooni liige. Viimasel aastal sai ta 379 787 häält (10,6%). Lõpuks astus ta 2012. aastal tagasi oma Euroopa Parlamendi liikme mandaadist. Ta ühendas aga oma Euroopa Parlamendi liikme ametikoha kohaliku omavalitsuse ametikohtadega Vila Nova de Gaias. Aastatel 2001–2004 oli ta omavalitsuse saadik ja Porto linnakogu liige. Aastatel 2004–2008 oli ta taas Vila Nova de Gaia linnavolikogu liige, ilma portfellideta. 2013. aastal kandideeris ta Viana do Castelo linnavolikokku ja 2017. aastal Porto linnavolikokku, alati CDU eest. Mõlemas omavalitsuses valiti ta volikogu liikmeks. Ta on olnud Portugali Rahu- ja Koostöönõukogu riikliku juhatuse president alates 2011. aastast. Ta on osalenud erinevates kultuuri edendamise tegevustes, näiteks kultuurikogunemistel [[Viana do Castelo]]s ja kultuurikogunemiste modereerimisel Agostinho Santose stuudios Vila Nova de Gaias. Ta teeb regulaarselt kaastööd erinevatele meediaväljaannetele ning on kirjutanud raamatud *Kodanikuks harimine* (1999) ja *Merel pole puid* (2003), mis kajastavad Portugali ja maailma pärast 11. septembrit. Ta on avaldanud mitu luulekogu ning tekste majanduse ja Euroopa integratsiooni kohta. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4466/ILDA_FIGUEIREDO/history/7 Ilda Figueiredo Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Figueiredo, Ilda}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 3cd1v06jiytsno1u8zjwmgz50880r4d 0 716270 7168347 2026-06-06T13:05:05Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn "[[angry young men]]" põlvkonda. Hiljem sai temast üks Briti uue laine ([[British New Wave]]) olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] j...' 7168347 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn "[[angry young men]]" põlvkonda. Hiljem sai temast üks Briti uue laine ([[British New Wave]]) olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks. Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "Tom Jones" (1963), mis võitis Oscari parima filmi ja parima režissööri kategoorias. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 3tq1pxo2ufzncbex48c0i6uljzsmyvv 7168359 7168347 2026-06-06T13:30:58Z Mona 355 7168359 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn "[[angry young men]]" põlvkonda. Hiljem sai temast üks Briti uue laine ([[British New Wave]]) olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks. Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis Oscari parima filmi ja parima režissööri kategoorias. == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] fswir9c0tcns2qy1r4y9wspbr8ybm8o 7168365 7168359 2026-06-06T13:38:01Z Mona 355 7168365 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn "[[angry young men]]" põlvkonda. Hiljem sai temast üks Briti uue laine ([[British New Wave]]) olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks. Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis [[Oscar]]i [[Parima filmi Oscar|parima filmi]] ja [[Parima lavastaja Oscar|parima režissööri]] kategoorias. == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] dvptmm5kpaopfqezvjnjqge3i9ffr8h 7168369 7168365 2026-06-06T13:48:55Z Mona 355 7168369 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn ''[[angry young men]]'' põlvkonda. Hiljem sai temast üks Briti uue laine ([[British New Wave]]) olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks. Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis [[Oscar]]i [[Parima filmi Oscar|parima filmi]] ja [[Parima lavastaja Oscar|parima režissööri]] kategoorias. == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] gewxhhfjz6ll4ireion8xskuzzscpaj 7168443 7168369 2026-06-06T17:26:41Z Raamaturott 56450 7168443 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn [[noored vihased mehed|noorte vihaste meeste]] põlvkonda. Hiljem sai temast üks [[Briti uus laine|Briti uue laine]] olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks. Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis [[Oscar]]i [[Parima filmi Oscar|parima filmi]] ja [[Parima lavastaja Oscar|parima režissööri]] kategoorias. == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] ckeh9o7l367tmskpkgnmbqx3gi5uoiu 7168459 7168443 2026-06-06T19:11:09Z Mona 355 7168459 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn [[noored vihased mehed|noorte vihaste meeste]] põlvkonda. Hiljem sai temast üks [[Briti uus laine|Briti uue laine]] olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Tony Richardson: British Director Who Revolutionized Cinema with Iconic Films - Dailybloid.com |url=https://www.dailybloid.com/news/tony-richardson--british-director-who-revolutionized-cinema-with-iconic-films |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.dailybloid.com |keel=en}}</ref> Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis [[Oscar]]i [[Parima filmi Oscar|parima filmi]] ja [[Parima lavastaja Oscar|parima režissööri]] kategoorias. == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 7tcmzwtiwz8njzgyyju7upn14ubh1om 7168461 7168459 2026-06-06T19:13:56Z Mona 355 7168461 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn [[noored vihased mehed|noorte vihaste meeste]] põlvkonda. Hiljem sai temast üks [[Briti uus laine|Briti uue laine]] olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Tony Richardson: British Director Who Revolutionized Cinema with Iconic Films - Dailybloid.com |url=https://www.dailybloid.com/news/tony-richardson--british-director-who-revolutionized-cinema-with-iconic-films |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.dailybloid.com |keel=en}}</ref> Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis [[Oscar]]i [[Parima filmi Oscar|parima filmi]] ja [[Parima lavastaja Oscar|parima režissööri]] kategoorias.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 4dw2dr9rkr1yi7r19k9n4cypabativ5 7168462 7168461 2026-06-06T19:15:25Z Mona 355 /* Isiklikku */ 7168462 wikitext text/x-wiki '''Cecil Antonio Richardson''' (tuntud kui '''Tony Richardson'''; [[5. juuni]] [[1928]] [[Shipley]], [[Lääne-Yorkshire]] – [[14. november]] [[1991]] [[Los Angeles]]) oli Briti teatri- ja filmirežissöör. Ta oli üks 1950.–1960. aastate Briti filmi uuendusliikumise keskseid kujusid ning kuulus nn [[noored vihased mehed|noorte vihaste meeste]] põlvkonda. Hiljem sai temast üks [[Briti uus laine|Briti uue laine]] olulisemaid lavastajaid. Richardson alustas karjääri [[teater|teatris]] ja [[televisioon]]is. Ta juhtis lavastajana mitmeid [[London]]is [[Royal Court Theatre]]'is esietendunud näidendeid, sealhulgas [[John Osborne]]'i "Look Back in Anger", mis kujunes oma ajastu oluliseks teatriteoseks. Filmilavastajana saavutas ta tuntuse 1960. aastate alguses sotsiaalrealistlike teostega nagu "[[Look Back in Anger]]" (1959), "[[The Entertainer]]" (1960), "[[A Taste of Honey]]" (1961) ja "[[The Loneliness of the Long Distance Runner]]" (1962), mida peetakse Briti uue laine klassikaks.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Tony Richardson: British Director Who Revolutionized Cinema with Iconic Films - Dailybloid.com |url=https://www.dailybloid.com/news/tony-richardson--british-director-who-revolutionized-cinema-with-iconic-films |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.dailybloid.com |keel=en}}</ref> Tema suurim rahvusvaheline edu saabus filmiga "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1963), mis võitis [[Oscar]]i [[Parima filmi Oscar|parima filmi]] ja [[Parima lavastaja Oscar|parima režissööri]] kategoorias.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Aastatel 1962–1967 oli Richardson abielus teatri- ja filminäitleja [[Vanessa Redgrave]]'iga. Sellest abielust sündisid tütred [[Natasha Richardson|Natasha]] ja [[Joely Richardson]], kes mõlemad tegutsesid näitlejatena.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Richardson, Tony}} [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1991]] smue7jpexs0n6rkofl14aormw5dj144 0 716271 7168352 2026-06-06T13:16:59Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Tony Richardson]] 7168352 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tony Richardson]] t4lmq60ysh0xbo5nzn892vpwemxah61 0 716272 7168378 2026-06-06T14:06:14Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: '{{Infokast seriaal | nimi = Tagasitulek | originaalnimi = The Comeback | pilt = The Comeback (logo).svg | žanr = Komöödia<br>[[Satiir]]<br>Mokumentaal | peaosades = Lisa Kudrow<br>[[Malin Akerman]]<br>Robert Bagnell<br>[[Lance Barber]]<br>[[Robert Michael Morris]]<br>[[Laura Silverman]]<br>[[Damian Young]]<br>[[Dan Bucatinsky]]<br>[[Jack O'Brien]] | hooaegu = 3 | jagusid = 29 | kestus = 25–55 minutit | kanal = [[HBO]] | esmalinastus = 5. juuni 2005 | autor = Lisa Kud...' 7168378 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Tagasitulek | originaalnimi = The Comeback | pilt = The Comeback (logo).svg | žanr = Komöödia<br>[[Satiir]]<br>Mokumentaal | peaosades = Lisa Kudrow<br>[[Malin Akerman]]<br>Robert Bagnell<br>[[Lance Barber]]<br>[[Robert Michael Morris]]<br>[[Laura Silverman]]<br>[[Damian Young]]<br>[[Dan Bucatinsky]]<br>[[Jack O'Brien]] | hooaegu = 3 | jagusid = 29 | kestus = 25–55 minutit | kanal = [[HBO]] | esmalinastus = 5. juuni 2005 | autor = [[Lisa Kudrow]]<br>[[Michael Patrick King]] | riik = Ameerika Ühendriigid | keel = inglise | tegevprodutsent = [[John Melfi]] (1. ja 3. hooaeg)<br>Michael Patrick King<br>Lisa Kudrow<br>Dan Bucatinsky | kaamera = Ühe kaamera režii | tootja = Working Class Films (1. hooaeg)<br>Michael Patrick King Productions (2.–3. hooaeg)<br>Is or Isn't Entertainment (1.–2. hooaeg)<br>Rialto Films (3. hooaeg)<br>Always, Valerie Cherish (3. hooaeg)<br>Warner Bros. Television<br>HBO Original Programming | viimane_linastus = 10. mai 2026 }} "'''Tagasitulek'''" (originaalpealkirjaga "The Comeback") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[HBO]] toodetud [[Situatsioonikomöödia|situatsioonikomöödiasari]]. Sarja peaosatäitja on [[Lisa Kudrow]], kes kehastab Los Angeleses elavat telenäitlejat Valerie Cherishit. Sarja autorid on Kudrow ja endine "[[Seks ja linn|Seks ja linna]]" tegevprodutsent [[Michael Patrick King]]. Kudrow ja King on ühtlasi ka sarja stsenaristid ja tegevprodutsendid; lisaks on King olnud mitme osa režissöör. Sarja esimene hooaeg, mis koosnes 13 osast, oli eetris 5. juunist 4. septembrini 2005, misjärel tootmine lõpetati. Üheksa aastat hiljem toodeti sarjale teine, kaheksaosaline hooaeg, mis oli eetris 9. novembrist 28. detsembrini 2014.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-09-09 |pealkiri=HBO confirms November 9 Premieres for 'The Newsroom', 'The Comeback' & 'Getting On' |keel=en-US |väljaanne=TVbytheNumbers |url=http://tvbythenumbers.zap2it.com/2014/09/09/hbo-confirms-november-9-premieres-for-the-newsroom-the-comeback-getting-on/301246/ |vaadatud=2026-06-06}}</ref> Kümme aastat hiljem tehti sarjale kolmas ja viimane, samuti kaheksaosaline hooaeg, mis algas 22. märtsil 2026 ja lõppes 10. mail 2026. „Tagasitulek“ on [[Satiir|satiiriline]] ja humoorikas pilguheit meelelahutustööstuse telgitagustesse. Sari on üles võetud kahe kaameraga. Sari on pälvinud kriitikutelt suure tunnustuse. Eriti on kiidetud stsenaariumi ja Lisa Kudrow näitlejatööd, mis on toonud talle kaks [[Primetime Emmy|Emmy]] nominatsiooni parima komöödiasarja naispeaosatäitja kategoorias. == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]] [[Kategooria:HBO telesaated]] h6zywlzn9j6hr1fhnmw2vatlyuzs3bt 0 716273 7168380 2026-06-06T14:09:30Z Mona 355 Uus lehekülg: '[[Pilt:Bernadette Chirac 1 (2009).jpg|pisi|Bernadette Chirac (2009)]] '''Bernadette Chirac''' (sünninimi '''Chodron de Courcel'''; [[18. mai]] [[1933]] [[Pariis]] – [[5. juuni]] [[2026]] Pariis) oli Prantsuse poliitik ja avaliku elu tegelane. Ta oli [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Jacques Chirac]]i abikaasa ning täitis aastatel 1995–2007 riigipea abikaasa rolli. Samal ajal arendas ta ka oma poliitilist karjääri: ta oli pikaajaliselt Corrèze'i...' 7168380 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernadette Chirac 1 (2009).jpg|pisi|Bernadette Chirac (2009)]] '''Bernadette Chirac''' (sünninimi '''Chodron de Courcel'''; [[18. mai]] [[1933]] [[Pariis]] – [[5. juuni]] [[2026]] Pariis) oli Prantsuse poliitik ja avaliku elu tegelane. Ta oli [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Jacques Chirac]]i abikaasa ning täitis aastatel 1995–2007 riigipea abikaasa rolli. Samal ajal arendas ta ka oma poliitilist karjääri: ta oli pikaajaliselt [[Corrèze'i departemang]]u kohalik poliitik ning kuulus väheste Prantsuse presidendiprouade hulka, kes on olnud valitud ametikohal. Bernadette Chirac osales aktiivselt oma abikaasa poliitilises tegevuses ning aitas kaasa tema valimiskampaaniates. Hiljem kujunes temast iseseisev ja mõjukas avaliku elu tegelane, kes oli tuntud nii poliitilise tegevuse kui ka heategevuse poolest. Eriti tuntuks sai ta heategevusliku kampaania "Opération Pièces jaunes" eestvedajana, mille eesmärk on toetada haiglates ravil olevate laste tingimuste parandamist. Tema juhtimisel kujunes sellest algatusest kogu Prantsusmaal tuntud ja laialt toetatud kampaania. Bernadette Chirac suri 93-aastaselt 5. juunil 2026. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Chirac, Bernadette}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] cfuncw1unkyu4uglfmug2h1xn3m4scw 7168383 7168380 2026-06-06T14:12:51Z Mona 355 7168383 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernadette Chirac 1 (2009).jpg|pisi|Bernadette Chirac (2009)]] '''Bernadette Chirac''' (sünninimi '''Bernadette Chodron de Courcel'''; [[18. mai]] [[1933]] [[Pariis]] – [[5. juuni]] [[2026]] Pariis) oli Prantsuse poliitik ja avaliku elu tegelane. Ta oli [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Jacques Chirac]]i abikaasa ning täitis aastatel 1995–2007 riigipea abikaasa rolli. Samal ajal arendas ta ka oma poliitilist karjääri: ta oli pikaajaliselt [[Corrèze'i departemang]]u kohalik poliitik ning kuulus väheste Prantsuse presidendiprouade hulka, kes on olnud valitud ametikohal. Bernadette Chirac osales aktiivselt oma abikaasa poliitilises tegevuses ning aitas kaasa tema valimiskampaaniates. Hiljem kujunes temast iseseisev ja mõjukas avaliku elu tegelane, kes oli tuntud nii poliitilise tegevuse kui ka heategevuse poolest. Eriti tuntuks sai ta heategevusliku kampaania "Opération Pièces jaunes" eestvedajana, mille eesmärk on toetada haiglates ravil olevate laste tingimuste parandamist. Tema juhtimisel kujunes sellest algatusest kogu Prantsusmaal tuntud ja laialt toetatud kampaania. Bernadette Chirac suri 93-aastaselt 5. juunil 2026. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Chirac, Bernadette}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] o77b2b3169qn2o0y924z7f2bdf4zai6 7168389 7168383 2026-06-06T14:22:48Z Mona 355 7168389 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernadette Chirac 1 (2009).jpg|pisi|Bernadette Chirac (2009)]] '''Bernadette Chirac''' (sünninimi '''Bernadette Chodron de Courcel'''; [[18. mai]] [[1933]] [[Pariis]] – [[5. juuni]] [[2026]] Pariis) oli Prantsuse poliitik ja avaliku elu tegelane. Ta oli [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Jacques Chirac]]i abikaasa ning täitis aastatel 1995–2007 riigipea abikaasa rolli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-06 |pealkiri=Bernadette Chirac, widow of former French president, dies at 93 |url=https://www.france24.com/en/france/20260606-bernadette-chirac-widow-of-former-president-dies-age-93 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=France 24 |keel=en}}</ref> Samal ajal arendas ta ka oma poliitilist karjääri: ta oli pikaajaliselt [[Corrèze'i departemang]]u kohalik poliitik ning kuulus väheste Prantsuse presidendiprouade hulka, kes on olnud valitud ametikohal. Bernadette Chirac osales aktiivselt oma abikaasa poliitilises tegevuses ning aitas kaasa tema valimiskampaaniates. Hiljem kujunes temast iseseisev ja mõjukas avaliku elu tegelane, kes oli tuntud nii poliitilise tegevuse kui ka heategevuse poolest. Eriti tuntuks sai ta heategevusliku kampaania "Opération Pièces jaunes" eestvedajana, mille eesmärk on toetada haiglates ravil olevate laste tingimuste parandamist. Tema juhtimisel kujunes sellest algatusest kogu Prantsusmaal tuntud ja laialt toetatud kampaania. Bernadette Chirac suri 93-aastaselt 5. juunil 2026. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Chirac, Bernadette}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] nm44h9tkxfg8oa5dqrqr10k9hcm5816 7168394 7168389 2026-06-06T14:30:17Z Mona 355 7168394 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bernadette Chirac 1 (2009).jpg|pisi|Bernadette Chirac (2009)]] '''Bernadette Chirac''' (sünninimi '''Bernadette Chodron de Courcel'''; [[18. mai]] [[1933]] [[Pariis]] – [[5. juuni]] [[2026]] Pariis) oli Prantsuse poliitik ja avaliku elu tegelane. Ta oli [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Jacques Chirac]]i abikaasa ning täitis aastatel 1995–2007 riigipea abikaasa rolli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-06 |pealkiri=Bernadette Chirac, widow of former French president, dies at 93 |url=https://www.france24.com/en/france/20260606-bernadette-chirac-widow-of-former-president-dies-age-93 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=France 24 |keel=en}}</ref> Samal ajal arendas ta ka oma poliitilist karjääri: ta oli pikaajaliselt [[Corrèze'i departemang]]u kohalik poliitik ning kuulus väheste Prantsuse presidendiprouade hulka, kes on olnud valitud ametikohal. Bernadette Chirac osales aktiivselt oma abikaasa poliitilises tegevuses ning aitas kaasa tema valimiskampaaniates. Hiljem kujunes temast iseseisev ja mõjukas avaliku elu tegelane, kes oli tuntud nii poliitilise tegevuse kui ka [[heategevus]]e poolest. Eriti tuntuks sai ta heategevusliku kampaania "[[Opération Pièces jaunes]]" eestvedajana, mille eesmärk on toetada [[haigla]]tes ravil olevate laste tingimuste parandamist. Tema juhtimisel kujunes sellest algatusest kogu [[Prantsusmaa]]l tuntud ja laialt toetatud kampaania. Bernadette Chirac suri 93-aastaselt 5. juunil 2026. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Chirac, Bernadette}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 5g1q0b6zlx7gc2huujqbdbtgfdky1mw 0 716274 7168381 2026-06-06T14:10:19Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Bernadette Chirac]] 7168381 wikitext text/x-wiki #suuna[[Bernadette Chirac]] o8ewhr7bkx0gvl8y9vxdidtpt04me4f 0 716275 7168384 2026-06-06T14:13:24Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Bernadette Chirac]] 7168384 wikitext text/x-wiki #suuna[[Bernadette Chirac]] o8ewhr7bkx0gvl8y9vxdidtpt04me4f 0 716276 7168388 2026-06-06T14:20:15Z Metsavend 738 Ümbersuunamine lehele [[Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium]] 7168388 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium]] lojypxyglmxf02g6i4rgaoghomo4x2n 0 716277 7168399 2026-06-06T14:47:11Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Ilda Figueiredo]] 7168399 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ilda Figueiredo]] 7iqht4f8hpz7p6a2lav7r92ijnvhdw1 0 716278 7168431 2026-06-06T15:49:03Z ~2026-33431-90 231121 Uus lehekülg: '[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] võttis 31. oktoobril 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325. Resolutsioon võeti vastu ühehäälselt. Resolutsiooni vastuvõtmine tähendas WPS-agenda ametlikku algust. WPS (Naised, Rahu ja Julgeolek - ''Women, Peace and Security'') on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] algatatud rahvusvaheline tegevuskava. Resolutsiooni peamine eesmärk on tunnustada naiste rolli sõjaolukorr...' 7168431 wikitext text/x-wiki [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] võttis 31. oktoobril 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325. Resolutsioon võeti vastu ühehäälselt. Resolutsiooni vastuvõtmine tähendas WPS-agenda ametlikku algust. WPS (Naised, Rahu ja Julgeolek - ''Women, Peace and Security'') on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] algatatud rahvusvaheline tegevuskava. Resolutsiooni peamine eesmärk on tunnustada naiste rolli sõjaolukorras. Esimest korda hakati naisi nägema olulise osana konfliktide ennetamisel ja lahendamisel. Resolutsioon kehtestab põhimõtte, et naiste sisukas osalemine rahuprotsessides on hädavajalik. == Naised, Rahu ja Julgeolek (WPS) tegevuskava neli sammast == # Ennetamine - konfliktiolukorras peavad osapooled ennetama igasugust vägivalda naiste ja tüdrukute vastu. Sooline võrdsus aitab enneteda konfliktide esilekerkimist. Võimalusel tuleb konflikte vältida. # Kaitse # Osalus # Abi ja taastumine WPS (Naised, Rahu ja Julgeolek - ''Women, Peace and Security'') on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] algatatud rahvusvaheline tegevuskava, mis sai alguse 2000. aastal vastu võetud Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1325. Selle peamine eesmärk on tunnustada naiste olulist rolli konfliktide ennetamisel ja lahendamisel. Samuti aitab see tagada naiste kaasamist rahuprotsessidesse ning tagab võrdse kaitse sõjaolukorras. ning tagada nende kaasamine rahuprotsessidesse ja võrdne kaitse sõjaolukorras. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon "1325" võeti vastu 2000. aastal. Resolutsiooni eesmärgiks on tagada ehk WPS- agenda (inglise keeles ''women, peace and security'') on rahvusvaheline tegevuskava, mis toob naiste rolli julgeoleku ja rahu keskmesse. hnxh2qqaq1432lz373ikz3oehaihwms 7168629 7168431 2026-06-07T08:32:57Z Andreas003 7485 7168629 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Täienda|kuu=juuni|aasta=2026}} '''ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325''' on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i (ÜRO) algatatud rahvusvaheline [[tegevuskava]], mis võeti [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] poolt vastu 31. oktoobril 2000. aastal. Resolutsioon võeti vastu ühehäälselt. Resolutsiooni vastuvõtmine tähendas WPS-agenda (''Women, Peace and Security'' ehk naised, rahu ja julgeolek) ametlikku algust. Resolutsiooni peamine eesmärk on tunnustada [[Naine|naiste]] rolli sõjaolukorras ja garanteerida neile võrdne kaitse sõjaolukorras. Esimest korda hakati naisi nägema olulise osana [[Sõjaline konflikt|konfliktide]] ennetamisel ja lahendamisel. Resolutsioon kehtestab põhimõtte, et naiste sisukas osalemine [[rahuprotsess]]ides on hädavajalik. == Naised, Rahu ja Julgeolek (WPS) tegevuskava neli sammast == # Ennetamine - konfliktiolukorras peavad osapooled ennetama igasugust vägivalda naiste ja tüdrukute vastu. [[Sooline võrdsus]] aitab enneteda konfliktide esilekerkimist. Võimalusel tuleb konflikte vältida. # Kaitse # Osalus # Abi ja taastumine [[Kategooria:ÜRO resolutsioonid]] 1iuq6nbu39b72yndunq2zh9pbk48659 1 716279 7168441 2026-06-06T16:46:21Z ~2026-33657-65 231127 Uus lehekülg: 'See on suguvõsa, millel kindlasti on olnud ka teisi olulisi liikmeid peale Bernadette'i. https://fr.wikipedia.org/wiki/Famille_Chodron_de_Courcel ~~~~' 7168441 wikitext text/x-wiki See on suguvõsa, millel kindlasti on olnud ka teisi olulisi liikmeid peale Bernadette'i. https://fr.wikipedia.org/wiki/Famille_Chodron_de_Courcel [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 19:46 (EEST) li34i8g2x8pn8xgl0brfzpxxrk1zrxy 7168476 7168441 2026-06-06T20:00:48Z Mona 355 7168476 wikitext text/x-wiki See on suguvõsa, millel kindlasti on olnud ka teisi olulisi liikmeid peale Bernadette'i. https://fr.wikipedia.org/wiki/Famille_Chodron_de_Courcel [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 19:46 (EEST) : Ja, on küll. Tegin kiirelt suunamise, aga selle võib ka ära kustutatada --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 23:00 (EEST) 6lqll9hr8ibfn83ljilkknr3nqfk54u 7168478 7168476 2026-06-06T20:02:16Z Mona 355 7168478 wikitext text/x-wiki See on suguvõsa, millel kindlasti on olnud ka teisi olulisi liikmeid peale Bernadette'i. https://fr.wikipedia.org/wiki/Famille_Chodron_de_Courcel [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 19:46 (EEST) : Ja, on küll. Siin peaks rääkima suguvõsast. Tegin kiirelt suunamise, aga selle võib ka ära kustutatada --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 23:00 (EEST) stfmy0lpne1ckr47ixynh5il1zcfq0r 102 716280 7168450 2026-06-06T18:15:57Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1342686680|Johnny "Hammond" Smith]]" tõlkimisel 7168450 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Johnny "Hammond" Smith | sünninimi = John Robert Smith | alias = Johnny Hammond | sünniaeg = 16. detsember 1933 | sünnikoht = [[Louisville]], [[Kentucky]], U.S. | surmaaeg = 4. juuni 1997 | surmakoht = [[Victorville]], [[California]], U.S. | stiil = [[Hard bop]], [[Soul jazz]] | amet = Muusik | pill = [[Orel]] }} '''John Robert "Johnny Hammond" Smith''' (16. detsember 1933&nbsp;– 4. juuni 1997) oli Ameerika ''soul''-džässi ja ''hard bop''i [[organist]]. Ta sündis Kentucky osariigis Louisville'is. Smith oli tuntud [[Hammondi orel|Hammond B-3]] oreli mängija, mille tõttu sai ta endale hüüdnime "Hammond", mis aitas vältida segiajamist džässkitarristi Johnny Smithiga, kuid teda võis mõnikord ajada segi teise Hammondi suurkuju Jimmy Smithiga. == Biograafia == Enne oma ansambli loomist mängis Smith koos Paul Williamsi ja Chris Columboga. Temal mängisid lauljad Etta Jones, Byrdie Green, saksofonistid Houston Person, Earl Edwards, kitarristid Eddie McFadden, Floyd Smith, James Clark ja vibraator Freddie McCoy. Tema karjäär sai alguse laulja Nancy Wilsoni saatejuhina. Üks tema viimaseid saavutusi oli samuti koos Nancy Wilsoniga. Ta kirjutas laulu "Quiet Fire" tema 1988. aastal ilmunud albumile ''"''Nancy Now!". Pärast kümneaastast koostööd Prestige Recordsiga 1960. aastatel, mille ajal ilmus mitu albumit, sõlmis ta 1971. aastal lepingu Creed Taylori tunnustatud [[Džäss|džässiplaadifirma]] CTI Records soul/R&B mõjutustega Kudu plaadifirmaga. Tema esimene Taylori album "Breakout" valiti sel aastal Kudu käivitamiseks. Albumil oli kõrvalmängija Grover Washington Jr. enne kui ta alustas oma eduka karjääri sooloartistina. Seejärel ilmus veel kolm albumit, kus Taylor oli Kudu liige, kusjuures Johnny otsustas maha jätta oma nime "Smith" ning hakkas iseennast nimetama "Johnny Hammondiks".<ref>{{Cite web|url=https://concord.com/artist/johnny-hammond-smith/|title=Johnny Hammond - Concord|website=concord.com|access-date=2024-02-24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Myers|first=Marc|url=https://www.jazzwax.com/2017/08/mrs-johnny-hammond-smith.html|title=Mrs. Johnny "Hammond" Smith}}</ref> Tema stiil muutus aina ''[[funky]]''liseks, kohandudes muusikas toimuvate stiilimuutustega. See viis kahe populaarse albumi tekkeni, mida tehti koos Mizell Brothersiga: "Gambler's Life" (1974), mis ilmus CTI haru Salvationi alt, seejärel "Gears" (1975), mis ilmus pärast tema liitumist teise džässi plaadifirmaga Milestone Records. Lisaks oma tuntud instrumendile hakkas ta kasutama elektrilisi ja akustilisi klavereid, alustades ''"''Gambler's Life'ist". Hammondi lugu "Shifting Gears" oli ''breakbeat''i kogumikul "Ultimate Breaks and Beats" ja see oli ka 2006. aasta [[Videomäng|videomängu]] "Driver: Parallel Lines" heliribal.<ref>{{Cite AV media|url=https://www.imdb.com/title/tt0795374/soundtrack/|title=Driver: Parallel Lines (Video Game 2006) - Soundtracks - IMDb|language=en-US|access-date=2026-03-10}}</ref> Tema laulu "Conquistadores Chocolates" kaverdas BadBadNotGood ja see oli kaasas [[Rockstar Games|Rockstar Gamesi]] loodud "Grand Theft Auto Online: The Cayo Perico Heisti" uuenduses. Smith õpetas mitu aastat ka Cal Poly Pomona muusikaosakonnas, alates jaanuarist 1987. Ta suri 63-aastaselt vähki Californias Victorville'is.<ref>{{Cite web|url=https://johnnyhammondsmith.com/?page_id=55|title=Bio|website=JohnnyHammondSmith.com|access-date=October 7, 2022}}</ref> == Diskograafia == === Juhina === * "Have You Heard" (Arrow ALP-1200, 1958) * "Imagination" (Warwick W-2003, 1959) * ''"''All Soul" (New Jazz NJ 8221, 1959) * "That Good Feelin'" (New Jazz NJ 8229, 1959; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1993. aastal) * "Talk That Talk" (New Jazz NJ 8241, 1960; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1993. aastal) - koos Oliver Nelsoniga * "Stimulatsioon" (Prestige PR 7203, 1961) - koos Freddie McCoyga * "Gettin' the Message" (Prestige PR 7217, 1960) - koos Lem Winchesteriga * "Johnny "Hammond" Cooks with Gator Tail" [ilmus ka nime all "Good 'Nuff"] (Prestige PR 7239, 1962) - koos Willis Jacksoniga * "Look Out!" (New Jazz NJ 8288, 1962) - koos Seldon Powelliga * "Black Coffee" [otseülekanne] (Riverside RS 9442, 1962) - koos Seldon Powelliga * "Mr. Wonderful" (Riverside RS 9466, 1963) - koos Houston Personiga * "Open House!" (Riverside RS 9482, 1963) - koos Thad Jonesi ja Seldon Powelliga * "A Little Taste" (Riverside RS 9496, 1963) - koos Virgil Jonesiga, Houston Person * "The Stinger" (Prestige PR 7408, 1965) - koos Houston Personi ja Floyd Smithiga * "Opus De Funk" (Prestige PR 7420, 1961 [väljalase 1966]) - koos Freddie McCoyga * "The Stinger Meets the Golden Thrush" (Prestige PR 7464, 1966) - koos Byrdie Greeniga * "Love Potion #9" (Prestige PR 7482, 1966) - koos Virgil Jonesiga * "Gettin' Up" [ilmus ka nime all "Ebb Tide"] (Prestige PR 7494, 1967) - koos Virgil Jonesiga, Houston Person * "Soul Flowers" (Prestige PR 7549, 1967) - koos Houston Personiga * "Dirty Grape" (Prestige PR 7564, 1968) - koos Houston Personiga * "Nasty!" (Prestige PR 7588, 1968) - koos Houston Personi, [[John Abercrombie]] ja Grady Tate'iga * "Soul Talk" (Prestige PR 7681, 1969) - koos Rusty Bryanti ja Bernard Purdiega * "Black Feeling!" (Prestige PR 7736, 1969) - koos Virgil Jonesi ja Rusty Bryantiga * "Here It 'Tis" (Prestige PR 10002, 1970) - koos Houston Personi ja Bernard Purdiega * "What's Going on" (Prestige PR 10015, 1971) - koos Grover Washington Jr.-ga. * "Breakout" (Kudu/ CTI KU-01, 1971; uuesti välja antud Epic/Legacy 2002. aastal) * "Wild Horses Rock Steady" (Kudu/CTI KU-04, 1971; uuesti välja antud Sony Masterworksi alt 2011. aastal) * "The Prophet" (Kudu/CTI KU-10, 1972) * "Higher Ground" (Kudu/CTI KU-16, 1973; CBS Associatedi poolt uuesti välja antud 1987. aastal) * "Gambler's Life" (Salvation/CTI SAL-702, 1974; uuesti välja antud Soul Brother [UK] Recordsi alt 2001. aastal) * "Gears" (Milestone M-9062, 1975; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1992. aastal) * "Forever Taurus" (Milestone M-9068, 1976; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1992. aastal) * "Storm Warning" (Milestone M-9076, 1977) * "Don't Let the System Get You" (Milestone M-9083, 1978) === LP/CD-kogumikud === * "The Best Of Johnny "Hammond" Smith" (Prestige PR 7705, 1969) * "The Best Of Johnny "Hammond" Smith For Lovers" (Prestige PR 7777, 1970) * "Talk That Talk" (Prestige, 1995) ("Talk That Talk" + "Gettin' The Message" kogumik) * "That Good Feelin'" (Prestige, 1996) ("All Soul" + "That Good Feelin'" kogumik) * "Legends of Acid Jazz: Johnny "Hammond" Smith" (Prestige, 1996) ("Soul Talk" + "Black Feeling!" kogumik) * "Black Coffee" (Milestone, 1997) ("Black Coffee" + "Mr. Wonderful" kogumik) * "Legends of Acid Jazz: Johnny "Hammond" Smith - Soul Flowers" (Prestige, 1999) ("Soul Flowers" + "Dirty Grape" kogumik) * "The Soulful Blues" (Prestige, 2000) ("Ebb Tide" ''+ "''Nasty!" kogumik) * "Open House" (Milestone, 2001) ("Open House!" + "A Little Taste" kogumik) * "Good 'Nuff" (Prestige, 2003) ("Cooks With Gator Tail" + "The Stinger") * "Opus De Funk"(Prestige, 2004) ("Stimulation" +"Opus De Funk" kogumik) === Kõrvalmängijana === '''Koos Gene Ammonsiga''' * "Velvet Soul" (Prestige, 1960/1961/1962 [ilm. 1964]) * "Angel Eyes" (Prestige, 1960/1962 [väljalase 1965]) '''Koos Byrdie Greeniga''' * "The Golden Thrush Strikes at Midnight" (Prestige PR 7503, 1966) * "I Got It Bad (And That Ain't Good" (Prestige PR 7509, 1967) * "Sister Byrdie''"'' (Prestige PR 7574, 1968) '''Teistega koos''' * Billy Butler, "Night Life" (Prestige, 1971) * Chris Columbus, "Jazz: Re-Discovering Old Favorites" [ilmunud ka nime all "Summertime"] (Strand, 1962) * Oliver Nelson, "Taking Care of Business" (New Jazz, 1960) * Sylvia Syms, "For Once in My Life" (Prestige, 1967) == Viited == {{Viited}} * Johnny "Hammond" Smith at AllMusic * Johnny "Hammond" Smith discography at Discogs {{Johnny "Hammond" Smith}} [[Kategooria:Surnud 1997]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] 8s08z68a9uci2fn210f871k6f8n1zyk 7168452 7168450 2026-06-06T18:39:05Z AljonaTamm 177174 7168452 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Johnny "Hammond" Smith | sünninimi = John Robert Smith | alias = Johnny Hammond | sünniaeg = 16. detsember 1933 | sünnikoht = [[Louisville]], [[Kentucky]], U.S. | surmaaeg = 4. juuni 1997 | surmakoht = [[Victorville]], [[California]], U.S. | stiil = [[Hard bop]], [[Soul jazz]] | amet = Muusik | pill = [[Orel]] }} '''John Robert "Johnny Hammond" Smith''' (16. detsember 1933 – 4. juuni 1997) oli Ameerika ''soul''-džässi ja ''hard bop''i [[organist]]. Ta sündis Kentucky osariigis Louisville'is. Smith oli tuntud [[Hammondi orel|Hammond B-3]] oreli mängija, mille tõttu sai ta endale hüüdnime "Hammond", mis aitas vältida segiajamist džässkitarristi Johnny Smithiga, kuid teda võis mõnikord ajada segi teise Hammondi suurkuju Jimmy Smithiga. == Biograafia == Enne oma ansambli loomist mängis Smith koos Paul Williamsi ja Chris Columboga. Temal mängisid lauljad Etta Jones, Byrdie Green, saksofonistid Houston Person, Earl Edwards, kitarristid Eddie McFadden, Floyd Smith, James Clark ja vibrafroni mängija Freddie McCoy. Tema karjäär sai alguse laulja Nancy Wilsoni saatejuhina. Üks tema viimaseid saavutusi oli samuti koos Nancy Wilsoniga. Ta kirjutas laulu "Quiet Fire" tema 1988. aastal ilmunud albumile ''"''Nancy Now!". Pärast kümneaastast koostööd Prestige Recordsiga 1960. aastatel, mille ajal ilmus mitu albumit, sõlmis ta 1971. aastal lepingu Creed Taylori tunnustatud [[Džäss|džässiplaadifirma]] CTI Records soul/R&B mõjutustega Kudu plaadifirmaga. Tema esimene Taylori album "Breakout" valiti sel aastal Kudu käivitamiseks. Albumil oli kõrvalmängija Grover Washington Jr. enne kui ta alustas oma eduka karjääri sooloartistina. Seejärel ilmus veel kolm albumit, kus Taylor oli Kudu liige, kusjuures Johnny otsustas maha jätta oma nime "Smith" ning hakkas iseennast nimetama "Johnny Hammondiks".<ref>{{Cite web|url=https://concord.com/artist/johnny-hammond-smith/|title=Johnny Hammond - Concord|website=concord.com|access-date=2024-02-24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Myers|first=Marc|url=https://www.jazzwax.com/2017/08/mrs-johnny-hammond-smith.html|title=Mrs. Johnny "Hammond" Smith}}</ref> Tema stiil muutus aina ''[[funky]]''liseks, kohandudes muusikas toimuvate stiilimuutustega. See viis kahe populaarse albumi tekkeni, mida tehti koos Mizell Brothersiga: "Gambler's Life" (1974), mis ilmus CTI haru Salvationi alt, seejärel "Gears" (1975), mis ilmus pärast tema liitumist teise džässi plaadifirmaga Milestone Records. Lisaks oma tuntud instrumendile hakkas ta kasutama elektrilisi ja akustilisi klavereid, alustades ''"''Gambler's Life'ist". Hammondi lugu "Shifting Gears" oli ''breakbeat''i kogumikul "Ultimate Breaks and Beats" ja see oli ka 2006. aasta [[Videomäng|videomängu]] "Driver: Parallel Lines" heliribal.<ref>{{Cite AV media|url=https://www.imdb.com/title/tt0795374/soundtrack/|title=Driver: Parallel Lines (Video Game 2006) - Soundtracks - IMDb|language=en-US|access-date=2026-03-10}}</ref> Tema laulu "Conquistadores Chocolates" kaverdas BadBadNotGood ja see oli kaasas [[Rockstar Games|Rockstar Gamesi]] loodud "Grand Theft Auto Online: The Cayo Perico Heisti" uuenduses. Smith õpetas mitu aastat ka Cal Poly Pomona muusikaosakonnas, alates jaanuarist 1987. Ta suri 63-aastaselt vähki Californias Victorville'is.<ref>{{Cite web|url=https://johnnyhammondsmith.com/?page_id=55|title=Bio|website=JohnnyHammondSmith.com|access-date=October 7, 2022}}</ref> == Diskograafia == === Juhina === * "Have You Heard" (Arrow ALP-1200, 1958) * "Imagination" (Warwick W-2003, 1959) * ''"''All Soul" (New Jazz NJ 8221, 1959) * "That Good Feelin'" (New Jazz NJ 8229, 1959; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1993. aastal) * "Talk That Talk" (New Jazz NJ 8241, 1960; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1993. aastal) - koos Oliver Nelsoniga * "Stimulatsioon" (Prestige PR 7203, 1961) - koos Freddie McCoyga * "Gettin' the Message" (Prestige PR 7217, 1960) - koos Lem Winchesteriga * "Johnny "Hammond" Cooks with Gator Tail" [ilmus ka nime all "Good 'Nuff"] (Prestige PR 7239, 1962) - koos Willis Jacksoniga * "Look Out!" (New Jazz NJ 8288, 1962) - koos Seldon Powelliga * "Black Coffee" [otseülekanne] (Riverside RS 9442, 1962) - koos Seldon Powelliga * "Mr. Wonderful" (Riverside RS 9466, 1963) - koos Houston Personiga * "Open House!" (Riverside RS 9482, 1963) - koos Thad Jonesi ja Seldon Powelliga * "A Little Taste" (Riverside RS 9496, 1963) - koos Virgil Jonesiga, Houston Person * "The Stinger" (Prestige PR 7408, 1965) - koos Houston Personi ja Floyd Smithiga * "Opus De Funk" (Prestige PR 7420, 1961 [väljalase 1966]) - koos Freddie McCoyga * "The Stinger Meets the Golden Thrush" (Prestige PR 7464, 1966) - koos Byrdie Greeniga * "Love Potion #9" (Prestige PR 7482, 1966) - koos Virgil Jonesiga * "Gettin' Up" [ilmus ka nime all "Ebb Tide"] (Prestige PR 7494, 1967) - koos Virgil Jonesiga, Houston Person * "Soul Flowers" (Prestige PR 7549, 1967) - koos Houston Personiga * "Dirty Grape" (Prestige PR 7564, 1968) - koos Houston Personiga * "Nasty!" (Prestige PR 7588, 1968) - koos Houston Personi, [[John Abercrombie]] ja Grady Tate'iga * "Soul Talk" (Prestige PR 7681, 1969) - koos Rusty Bryanti ja Bernard Purdiega * "Black Feeling!" (Prestige PR 7736, 1969) - koos Virgil Jonesi ja Rusty Bryantiga * "Here It 'Tis" (Prestige PR 10002, 1970) - koos Houston Personi ja Bernard Purdiega * "What's Going on" (Prestige PR 10015, 1971) - koos Grover Washington Jr.-ga. * "Breakout" (Kudu/ CTI KU-01, 1971; uuesti välja antud Epic/Legacy 2002. aastal) * "Wild Horses Rock Steady" (Kudu/CTI KU-04, 1971; uuesti välja antud Sony Masterworksi alt 2011. aastal) * "The Prophet" (Kudu/CTI KU-10, 1972) * "Higher Ground" (Kudu/CTI KU-16, 1973; CBS Associatedi poolt uuesti välja antud 1987. aastal) * "Gambler's Life" (Salvation/CTI SAL-702, 1974; uuesti välja antud Soul Brother [UK] Recordsi alt 2001. aastal) * "Gears" (Milestone M-9062, 1975; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1992. aastal) * "Forever Taurus" (Milestone M-9068, 1976; uuesti välja antud BGP/Ace'i alt 1992. aastal) * "Storm Warning" (Milestone M-9076, 1977) * "Don't Let the System Get You" (Milestone M-9083, 1978) === LP/CD-kogumikud === * "The Best Of Johnny "Hammond" Smith" (Prestige PR 7705, 1969) * "The Best Of Johnny "Hammond" Smith For Lovers" (Prestige PR 7777, 1970) * "Talk That Talk" (Prestige, 1995) ("Talk That Talk" + "Gettin' The Message" kogumik) * "That Good Feelin'" (Prestige, 1996) ("All Soul" + "That Good Feelin'" kogumik) * "Legends of Acid Jazz: Johnny "Hammond" Smith" (Prestige, 1996) ("Soul Talk" + "Black Feeling!" kogumik) * "Black Coffee" (Milestone, 1997) ("Black Coffee" + "Mr. Wonderful" kogumik) * "Legends of Acid Jazz: Johnny "Hammond" Smith - Soul Flowers" (Prestige, 1999) ("Soul Flowers" + "Dirty Grape" kogumik) * "The Soulful Blues" (Prestige, 2000) ("Ebb Tide" ''+ "''Nasty!" kogumik) * "Open House" (Milestone, 2001) ("Open House!" + "A Little Taste" kogumik) * "Good 'Nuff" (Prestige, 2003) ("Cooks With Gator Tail" + "The Stinger") * "Opus De Funk"(Prestige, 2004) ("Stimulation" +"Opus De Funk" kogumik) === Kõrvalmängijana === '''Koos Gene Ammonsiga''' * "Velvet Soul" (Prestige, 1960/1961/1962 [ilm. 1964]) * "Angel Eyes" (Prestige, 1960/1962 [väljalase 1965]) '''Koos Byrdie Greeniga''' * "The Golden Thrush Strikes at Midnight" (Prestige PR 7503, 1966) * "I Got It Bad (And That Ain't Good" (Prestige PR 7509, 1967) * "Sister Byrdie''"'' (Prestige PR 7574, 1968) '''Teistega koos''' * Billy Butler, "Night Life" (Prestige, 1971) * Chris Columbus, "Jazz: Re-Discovering Old Favorites" [ilmunud ka nime all "Summertime"] (Strand, 1962) * Oliver Nelson, "Taking Care of Business" (New Jazz, 1960) * Sylvia Syms, "For Once in My Life" (Prestige, 1967) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Surnud 1997]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Džässmuusikud]] 1g2kw50nsrtl1rri6rejdiogtdmmcxp 102 716281 7168467 2026-06-06T19:38:44Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1325523418|Yevgeny Brusilovsky]]" tõlkimisel 7168467 wikitext text/x-wiki [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi all.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> == Karjäär == 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ|Alma-Atasse]] Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna kogu oma ülejäänud eluks. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9 "Брусиловский | Composers | Kazakhstan"]. ''Scribd''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]] ) alates 1944. aastast, saades 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9 "Брусиловский | Composers | Kazakhstan"]. ''Scribd''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> == Surm == Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu|Kuntsevo kalmistule]]. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Kyz Zhibek" (1934) ** "Zhalbyr" (1935) ** "Er Torgyn" ("Er-Targhin") (1936) ** "Aiman-Sholpan" (1938) ** "Golden Grain" (1940) ** "The Guard, forward!" (1942) ** "Amangeldy" (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Dudarai" (1953) ** "Pärijad" (1962) * 4 balletti ** "Gulyandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Kozy Korpesh and Bojan Sulu" (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazy teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Üksildane kask" orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Želdrme pamjati Baizkova" rahvaorkestrile<ref name="russ" /> * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat<ref name="russ" /> * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver) <ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://dschjournal.com/cd-reviews-17 "CD Reviews 17"]. ''DSCH JOURNAL''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref> * "Scherzo", viiul ja klaver * suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile<ref name="russ" /> ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester<ref name="russ" /> ** "Elulaulud" häälele ja klaverile<ref name="russ" /> * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] ezxqkih8l29u9mh2ehzmdq1abj1s5si 7168477 7168467 2026-06-06T20:01:48Z AljonaTamm 177174 Transkribeerisin ja tõlkisin 7168477 wikitext text/x-wiki [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi all.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> == Karjäär == 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ|Alma-Atasse]] Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna kogu oma ülejäänud eluks. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9 "Брусиловский | Composers | Kazakhstan"]. ''Scribd''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]] ) alates 1944. aastast, saades 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9 "Брусиловский | Composers | Kazakhstan"]. ''Scribd''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> == Surm == Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu|Kuntsevo kalmistule]]. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Кыз-Жибек" ("Kõz Žibek") (1934) ** "Жалбыр" ("Žalbõr") (1935) ** "Ер-Таргын" ("Er Torgyn", "Er-Targhin") (1936) ** "Айман-Шолпан" ("Aiman-Šolpan") (1938) ** "Золотое зерно" ("Zolotoe zerno" ehk "Kuldne tera")(1940) ** "Гвардия, вперед!" ("Valvurid, edasi!") (1942) ** "Амангельды" ("Amangeldõ") (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Дуда-рай" ("Duda-rai")(1953) ** "Наследники" ("Nasledniki" ehk "Pärijad") (1962) * 4 balletti ** "Guljandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Козы-Корпеш и Баян-Сулу" ("Kozõ-Korpeš ja Bajan-Sulu") (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazõ teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Одинокая берез" ("Üksildane kask") orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Желдірме. Памяти Байзакова" ("Želdirme. Pamjati Baizakova" ehk "Želdirme. Baizakova mälestused") rahvaorkestrile<ref name="russ" /> * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat<ref name="russ" /> * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver) <ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://dschjournal.com/cd-reviews-17 "CD Reviews 17"]. ''DSCH JOURNAL''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref> * "Scherzo", viiul ja klaver * Suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile<ref name="russ" /> ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester<ref name="russ" /> ** "Elulaulud" häälele ja klaverile<ref name="russ" /> * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] hv1j6ynqvki08lxh3nusbadimxenafn 7168696 7168477 2026-06-07T11:04:00Z AljonaTamm 177174 7168696 wikitext text/x-wiki [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi all.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> == Karjäär == 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ|Alma-Atasse]] Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna elama. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9 "Брусиловский | Composers | Kazakhstan"]. ''Scribd''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]]) alates 1944. aastast, saades 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9 "Брусиловский | Composers | Kazakhstan"]. ''Scribd''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> == Surm == Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu|Kuntsevo kalmistule]]. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Кыз-Жибек" ("Kõz Žibek") (1934) ** "Жалбыр" ("Žalbõr") (1935) ** "Ер-Таргын" ("Er Torgyn", "Er-Targhin") (1936) ** "Айман-Шолпан" ("Aiman-Šolpan") (1938) ** "Золотое зерно" ("Zolotoe zerno" ehk "Kuldne tera")(1940) ** "Гвардия, вперед!" ("Valvurid, edasi!") (1942) ** "Амангельды" ("Amangeldõ") (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Дуда-рай" ("Duda-rai")(1953) ** "Наследники" ("Nasledniki" ehk "Pärijad") (1962) * 4 balletti ** "Guljandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Козы-Корпеш и Баян-Сулу" ("Kozõ-Korpeš ja Bajan-Sulu") (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazõ teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Одинокая берез" ("Üksildane kask") orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Желдірме. Памяти Байзакова" ("Želdirme. Pamjati Baizakova" ehk "Želdirme. Baizakova mälestused") rahvaorkestrile<ref name="russ" /> * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat<ref name="russ" /> * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver) <ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://dschjournal.com/cd-reviews-17 "CD Reviews 17"]. ''DSCH JOURNAL''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-12-10</span></span>.</cite></ref> * "Scherzo", viiul ja klaver * Suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile<ref name="russ" /> ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester<ref name="russ" /> ** "Elulaulud" häälele ja klaverile<ref name="russ" /> * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] j1qb5xdhjiwsvhyptr6nf674420fm1a 7168697 7168696 2026-06-07T11:05:51Z AljonaTamm 177174 Parandasin viited. 7168697 wikitext text/x-wiki [[Fail:Brusilovskiy.jpg|pisi|Jevgeni Brusilovski Kasahstani margil]] Jevgeni Grigorjevitš Brusilovski ([[Vene keel|Vene keeles]]: '''Григорьевич Брусиловский''' {{VanaKalendriAeg|12 November|1905|30 October}} – 9. mai 1981) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ja [[Vene NFSV|Vene]] helilooja, kes asus elama [[Kasahstan|Kasahstani]]. Ta kirjutas esimese Kasahstani ooperi, oli Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümni muusika kaasautor ning oli Kasahhi NSV rahvakunstnik.<ref>{{Cite web|url=https://www.kino-teatr.ru/kino/composer/sov/31002/bio/|title=Евгений Брусиловский|website=Кино-Театр.РУ|access-date=2020-12-10}}</ref> == Varajane elu ja haridus == Brusilovski sündis 1905. aastal [[Rostov Doni ääres|Rostov-na-Doni]] linnas.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.kazpravda.kz/articles/view/nasledie-evgeniya-brusilovskogo|title=Наследие Евгения Брусиловского|website=www.kazpravda.kz|date=|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> Ta õppis [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Moskva konservatooriumis]] ja hiljem [[Peterburi konservatoorium|Leningradi konservatooriumis]] Maximilian Steinbergi all.<ref name="scribd">{{Cite web|url=https://www.scribd.com/document/96538713/%D0%91%D1%80%D1%83%D1%81%D0%B8%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9|title=Брусиловский {{!}} Composers {{!}} Kazakhstan|website=Scribd|access-date=2020-12-10|language=en}}</ref> == Karjäär == 1933. aastal saadeti ta [[Almatõ|Alma-Atasse]] Kasahstani (tollal [[Kasahhi NSV|Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]) piirkonna rahvamuusikat õppima ja jäi sinna elama. Aastatel 1934–1936 oli ta Kasahstani Rahvusteatri muusikajuht ning aastatel 1949–1951 Filharmoonia kunstiline juht.<ref name="scribd" /> Ta asutas 1934. aastal [[Abaj-nimeline Kasahhi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|Abay ooperimaja.]]<ref name=":0">{{Cite web|url=http://dschjournal.com/cd-reviews-17|title=CD Reviews 17|website=DSCH JOURNAL|access-date=2020-12-10|language=en-US}}</ref> Brusilovski õpetas Alma-Ata konservatooriumis (nüüd [[Kasahstani muusika|Kurmangazõ Kasahstani Riiklik Konservatoorium]]) alates 1944. aastast, saades 1955. aastal kompositsiooniprofessoriks. Tema õpilaste hulgas olid [[Aleksandr Zatsepin|A. Zatsepin]], B. Baikadamov, M. Tulebaev, B. Jerzakovitš, K. Kuzhamyarov, E. Rakhmadijev ja S. Mukhamedžanov.<ref name="scribd" /><ref>{{Cite web|url=https://mk-kz.kz/culture/2020/04/22/geniy-evgeniya-brusilovskogo-podarivshiy-kazakhstanu-kyzzhibek.html|title=Гений Евгения Брусиловского, подаривший Казахстану «Кыз-Жибек»|website=mk-kz.kz|access-date=2020-12-10|language=ru}}</ref> == Surm == Ta suri Moskvas 1981. aastal 75-aastaselt. Ta maeti [[Kuntsevo kalmistu|Kuntsevo kalmistule]]. == Teosed == Jevgeni Brusilovski kasutas oma kompositsioonides sageli Kasahstani muusikat ja legende.<ref>{{Cite web|url=https://kipd.kz/ru/brusilovskiy-evgeniy-grigorevich-1905-1982-gg|title=Брусиловский Евгений Григорьевич (1905-1982 гг.) {{!}} НАО «Казахстанский институт общественного развития «Рухани жаңғыру»|website=kipd.kz|access-date=2020-12-10}}</ref> Nende hulka kuuluvad: * 9 ooperit ** "Кыз-Жибек" ("Kõz Žibek") (1934) ** "Жалбыр" ("Žalbõr") (1935) ** "Ер-Таргын" ("Er Torgyn", "Er-Targhin") (1936) ** "Айман-Шолпан" ("Aiman-Šolpan") (1938) ** "Золотое зерно" ("Zolotoe zerno" ehk "Kuldne tera")(1940) ** "Гвардия, вперед!" ("Valvurid, edasi!") (1942) ** "Амангельды" ("Amangeldõ") (1945, kaasautor M. Tulebajev) ** "Дуда-рай" ("Duda-rai")(1953) ** "Наследники" ("Nasledniki" ehk "Pärijad") (1962) * 4 balletti ** "Guljandom" (1940; esimene Usbekistani rahvusballett) ** "Козы-Корпеш и Баян-Сулу" ("Kozõ-Korpeš ja Bajan-Sulu") (1967) * 8 sümfooniat ** "Sümfoonia nr 1" (1931) ** "Sümfoonia nr 2" (1932) ** "Sümfoonia nr 3 Kuldne stepp" (1944) ** "Sümfoonia nr 4 c-moll" (1957) ** "Sümfoonia nr 5 d-moll" (1961) ** "Sümfoonia nr 6 G-duuris "Kurmangazõ teemal"" (1965; Kasahstani riiklik preemia, 1967) ** "Sümfoonia nr 7" (1969) ** "Sümfoonia nr 8" (1972) * Lüüriline poeem "Одинокая берез" ("Üksildane kask") orkestrile (1942) * Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi hümn (1945, koos M. Tulebajevi ja L. Hamidiga) * Klaverikontsert d-moll (1947) * Trompetikontsert (1967) * Tšello- või vioolakontsert (1969) * "Желдірме. Памяти Байзакова" ("Želdirme. Pamjati Baizakova" ehk "Želdirme. Baizakova mälestused") rahvaorkestrile<ref name="russ" /> * 2 keelpillikvartetti (1944, 1951) * Viiulisonaat<ref name="russ" /> * "Boz Aygir" (''"''Metsik hobune", viiul ja klaver)<ref name=":0" /> * "Scherzo", viiul ja klaver * Suur hulk koori- ja vokaalteoseid ** "Dzhambul", tsükkel tenorile ja orkestrile<ref name="russ" /> ** "Nõukogude Kasahstani kantaat", jutustaja, solistid, koor ja orkester<ref name="russ" /> ** "Elulaulud" häälele ja klaverile<ref name="russ" /> * 500 laulu ja ballaadi == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] n1bnni1o059dbqm1c29yi26dticvduu 0 716282 7168474 2026-06-06T19:58:13Z HannaHanni 202686 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1357673946|Bridges (Alika song)]]" tõlkimisel 7168474 wikitext text/x-wiki {{Laulu info|album=Alika|pikkus=3:05|esitaja=[[Alika]]|pealkiri=Bridges|avaldatud=2. detsember 2022|plaadifirma=[[Universal Music|Universal Music Oy]]|autor=[[Alika Milova]], [[Wouter Hardy]], [[Ravvel|Nina Sampermans]]|kaas=Eurovision 2023 - Jury Semi-final 2 - Estonia - Alika (02).jpg}} '''Bridges''' on [[Alika]] [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2023. aasta Eurovisooni lauluvõistlusel]] [[Eesti|Eestit]] esindanud laul, mis tuli 8. kohale.<ref>{{Cite web|last=Adams|first=William Lee|url=https://wiwibloggs.com/2022/12/02/estonia-all-20-eesti-laul-2023-songs-available-now/274055/|title=Estonia: All 20 Eesti Laul 2023 songs available now|website=[[Wiwibloggs]]|date=2 December 2022|access-date=12 February 2023|language=en-US}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Eesti eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:2022. aasta singlid]] [[Kategooria:2022. aasta laulud]] pzd3il1n33hsx04a777q5oqb9blnrmd 0 716283 7168480 2026-06-06T20:05:31Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Ki...' 7168480 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne sinine värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mineraalid]] qwvdvioyw9fz7blyhsl24n1f3bm7yzt 7168481 7168480 2026-06-06T20:07:10Z Evlper 104506 /* Viited */ 7168481 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne sinine värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{peakiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Mineraalid]] 2n4yikr5qcmio8p6vll9grmf9suyef0 7168482 7168481 2026-06-06T20:07:20Z Evlper 104506 /* Viited */ 7168482 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne sinine värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Mineraalid]] 99wh435p618877g9walj1xw3h40tjyu 7168491 7168482 2026-06-06T20:19:09Z Evlper 104506 /* Koostis */ 7168491 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Mineraalid]] 0wngb8pvjoy1l8hlt6r9i23o9m49zsd 7168503 7168491 2026-06-06T20:51:01Z Evlper 104506 /* Viited */ 7168503 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kivimid]] dcacwdrymc79sso824kwujktvgsnn0k 7168532 7168503 2026-06-06T21:54:17Z Evlper 104506 /* Värvipigment */ 7168532 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole<ref>[https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ The Book of Kells. - smarthistory.com]</ref>, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kivimid]] mut4imzk7bo2ce70q2qmjvbtbqepwjd 7168536 7168532 2026-06-06T21:59:08Z Evlper 104506 /* Värvipigment */ 7168536 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. S•−3 radikaalanioonil on nähtav neeldumisriba vahemikus 595–620 nm, mis annab sellele erksa sinise värvuse. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole<ref>[https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ The Book of Kells. - smarthistory.com]</ref>, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast<ref>[https://sites.courtauld.ac.uk/illuminating-objects/objects/17th-c-frame/lapis-lazuli/ Lapis Lazuli. - Illuminating Objects]</ref><ref>[https://www.noteaccess.com/Texts/Cennini/2a.htm Cennino D' Andrea Cennini. On The Character of Ultramarine Blue, and How to make it. Chapter LXII. - Il Libro dell' Arte. Second Section. ]</ref>. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kivimid]] ca21vgfyeqno6eqd6e8d83gbzyfmk3a 7168558 7168536 2026-06-07T03:07:32Z Evlper 104506 /* Koostis */ 7168558 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Kokcha oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole<ref>[https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ The Book of Kells. - smarthistory.com]</ref>, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast<ref>[https://sites.courtauld.ac.uk/illuminating-objects/objects/17th-c-frame/lapis-lazuli/ Lapis Lazuli. - Illuminating Objects]</ref><ref>[https://www.noteaccess.com/Texts/Cennini/2a.htm Cennino D' Andrea Cennini. On The Character of Ultramarine Blue, and How to make it. Chapter LXII. - Il Libro dell' Arte. Second Section. ]</ref>. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kivimid]] 3dzcde7kv63x7wosnhbdsx71taad364 7168559 7168558 2026-06-07T03:08:14Z Evlper 104506 /* Vääriskivi */ 7168559 wikitext text/x-wiki [[File:Lapis_lazuli_block.jpg|thumb|Poleeritud lasuurkivitükk]] '''''Lapis lazuli''''', tuntud ka kui '''lasuurkivi''', on looduslikult esinev erksa [[ultramariinsinine|ultramariinsinise]] värvusega [[moondekivim]] ja [[vääriskivi]], mis olenevalt leiukohast koosneb eri proportsioonides [[mineraal]]idest [[lasuriit|lasuriidist]], [[püriit|püriidist]] ja [[kaltsiit|kaltsiidist]], võib lisandina sisaldada väiksemas koguses [[diopsiid]]i, [[sodaliit]]i jt mineraale. Kivi sügavsinises värvuses kulgevad kuldsed püriidi- ja valged kaltsiidisooned ja -laigud. ''Lapis'' on ladina keeles kivi ja ''lazuli'' on omastav vorm keskladina sõnast ''lazulum'' 'sinine'. ''Lazulum'' on nagu ''lazurium'' ja vanakreeka ''lazoúrion'' tulnud araabia-puštu sõnast لازورد ''lāzaward'' 'taevasinine'. Eesti keeles on kivi nimetus sünonüümne lasuriidi nimetusega<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/lasuurkivi/1/est Sõnaveeb]</ref>. == Koostis == [[File:Lapis-Lazuli microscope x240.jpg|thumb|''Lapis lazuli'' mikroskoobi all 240-kordse suurendusega]] Lasuurkivi kõige olulisem mineraalne komponent on [[lasuriit]] (tavaliselt 30% kuni 40% kogumassist), [[sodaliit]]ide perekonna sinine [[Feldšpatoidid|feldšpatoidne]] [[silikaatmineraal]] valemiga Na₇Ca(Al₆Si₆O₂₄)(SO₄)(S₃)·H₂O. Lisaks sisaldab lasuurkivi valget [[kaltsiit]]i ja kuldse metallihelgiga [[püriit]]i. Mõned lasuurkivi proovid sisaldavad [[augiit]]i, [[diopsiid]]i, [[enstatiit]]i, [[vilgukivi]], [[haüiin]]i, [[küünekivi]], [[noseaan]]i ja väävlirikast [[löllingiit]]i. Lasuurkivi esineb tavaliselt kristallilises [[marmor]]is [[Moondekivim|kontaktmoonde]] tulemusena. Intensiivne [[sinine]] värvus on tingitud kristallis sisalduvast triväävliradikaalanioonist (S•−3). Diväävli (S•−2) ja tetraväävli (S•−4) radikaalide olemasolu võib värvi vastavalt kollase või punase suunas nihutada. Need radikaalanioonid asendavad sodaliidi struktuuris kloriidioonioone. == Leiukohad == Kõige kuulsamad lasuurkivi maardlad asuvad Afganistani [[Badakhshāni provints]]is Lääne-[[Hindukuš]]is. [[Koktša jõgi|Koktša jõe]] orus [[Sar-e Sang]]i lähedal asuvad kaevandused olid kasutusel juba [[Vana-Egiptus]]e ajal. Kivi lõhuti puulõkkel: järsk külma veega kustutamine tekitas pragusid, mis võimaldas kivi hiljem välja tükeldada. Tänapäeval kasutatakse Badakhshāni kaevandustes lõhkeainet. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani sõja]] ajal mängis [[Panjshayri org|Panjshayri oru]] kontroll olulist rolli lisaks tema strateegilisele tähtsusele; väärtusliku lasuurkivi tarne oli relvade ostmise sissetulekuallikas. Olulised maardlad asuvad ka [[Venemaa]]l. Parimad lasuurkivisordid pärinevad [[Baikali järv]]e lähedal asuvast Malobõstrinskoje maardlast. Sljudjanka jõe ääres asuva leiukoha avastas Erich G. Laxmann aastatel 1784–1785 tsaari Teaduste Akadeemia tellimusel Baikali järvel teaduslikke uuringuid tehes. Teised leiukohad asuvad [[Tadžikistan]]is Ljajvar-Dara lähedal [[Pamiir]]is Badakhšani/Šahdara ahelikus. Samuti on leiukohti Ovalle lähedal [[Tšiili]]s, [[Iraan]]is ja Cascade'i kanjonis San Bernardino maakonnas Californias USAs. == Kasutamine == === Vääriskivi === Kuldselt sädelevate püriidiosakestega ''lapis lazuli''{{'}}t on vääriskivina kasutatud juba esiajast vähemalt 7000 aastat tagasi. Vanim ''lapis lazuli'' kasutus ehtekivina on leitud [[Induse kultuur]]i eelses [[Lõuna-Aasia]] [[Mehrgarhi kultuur]]is umbes 5000. aastal eKr, kusjuures kivim pärines vanimatest Afganistani kaevandustest. Koktša oru mäenõlvadel asuvad kaevanduskäigud 1500–5000 meetri kõrgusel. Siit kaevandatud ''lapis lazuli'' müüdi töötlemata plokkide, aga ka poleeritud [[helmes]]te kujul Aasia kaugematesse piirkondadesse. Struktuurianalüüsid on näidanud, et Ida-Iraanis [[Shahr-e Sūkhté]] muistisest (umbes 2700.–2300. aastad eKr) leitud materjal pärineb Koktša orust, samuti importisid lasuurkivi Põhja-Iraanis asuva [[Tepe Hissar]]i elanikud. Mõlemas kohas on leitud töökodasid 3. aastatuhande keskpaigast, kust lisaks ''lapis lazuli'' tükkidele leiti ka töötlemisriistu nagu [[tulekivi]]st puurid ja terad ning [[jaspis]]est nuiad ja silurid. Lasuurkivil oli juba vanaajal sümboolne tähendus. Selle mineraali importi [[Vana-Egiptus]]esse on dokumenteeritud alates [[1. dünastia]]st [[Djer]]i valitsemisajal (umbes 2980 eKr). Lasuurkivi leidub regulaarselt [[Uus riik|Uue riigi]] vaaraode haudades. [[Tutanhamoni surimask|Tutanhamoni kuldsel surimaskil]] koosnevad [[panustehnika]]s silmaääred ja kulmud lasuurkivitükkidest. Lasuurkivid on paigutatud ka rinnal laia kraesse ja vasaku käe sõrmusesse. Tutanhamoni maski teistes osades kasutati ultramariinsinist värvi klaasist panuseid, näiteks [[nemes]]-peakatte triipudes. Egiptlaste seas olid populaarsed lasuurkivist [[skarabeus]]ed. Umbes 2200. a eKr asusid Induse kultuuri inimesed elama Põhja-Afganistanis asuvasse [[Shortugai]]sse, et valmistada sealsest lasuurkivist helmeid ja nendega kaubelda. [[Mesopotaamia]]s leitud ''lapis lazuli'' pärineb samuti Põhja-Afganistanist. [[Ur]]i [[Uri kuningahauad|kuninglikest haudadest]] leitud ehted näitavad selle laialdast kasutamist [[Sumerid|sumerite]] seas umbes 2000 eKr. Assüüria kuningas [[Šamši-Adad I]] ([[18. sajand eKr]]) mainis lasuurkivi teistest riikidest pärit väärismaterjalide hulgas. On teada, et [[Assüüria]] pealinnas [[Aššur]]is maksis see pool hõbeda hinnast. Vääriskivi levis edasi läände, Aššurist toodi ''lapis lazuli'' [[Hetiidid|hetiitide]] linna [[Kaneš]]isse, kus see maksis kolm korda enam kui hõbe. [[Ugarit]]i hauakambrites on lasuurkivihelmeid leitud õmmelduna pidulikele rõivastele. Lasuurkivi mainitakse mitu korda umbes samast ajast pärnevas [[Gilgameši eepos]]es. Kesk- ja Põhja-Euroopa hilise pronksiaja sinistes klaashelmestes on reeglina värviandjaks [[koobalt]], ent 2017. aastal avastati esmakordselt oletatavasti ultramariiniga värvitud klaashelmes. === Dekoratiivkivi === [[File:GuentherZ 2009-07-24 0626 Wasserwellen-Lebens-Brunnen.jpg|thumb|Ühest lasuurkiviplokist tehtud Wasserwellen-Lebens-Brunnen Viinis]] 1591. aastal surnud püha [[Aloisius Gonzaga]] maeti lasuurkiviurni. [[Rooma]] [[Il Gesù kirik|Gesù kirikus]] kaunistati Püha Ignatiuse kabeli altar umbes 1700.aastal lasuurkivist sammaste ja kullaga kaetud lasuurkivist gloobusega. Pikka aega peeti seda looduks ühest lasuurkiviplokist, kuid hiljem on leitud, et tegemist on tegemist rohkelt seda kivimit sisaldava mördiseguga. [[Peterburi]] [[Iisaku katedraal]]i [[ikonostaas]]i keskmised sambad on u 1800. aastal valmistatud sellest kivist. 1851–1864 ehitatud [[Potsdam]]i [[Orangerieschloss]]is tellis [[Friedrich Wilhelm IV]] lasuurtoa, mille mööbel oli vääriskividega kaunistatud. 20. sajandi lõpus loodi [[Viin]]is purskkaev 18,3-tonnisest Tšiilist pärit suurimast kunagi leitud lasuriit[[Monoliit|monoliidist]]. === Värvipigment === [[File:Natural_ultramarine_pigment.jpg|thumb|Peenestatud lasuurkivi ehk looduslik ultramariin]] ''Lapis lazuli'' mängis lääne kunstis olulist rolli, kuna sellest tehti erksinist valguskindlat [[värvipigment]]i ([[kuningsinine]], [[ultramariin]]). Keskaegsetes kunstiteostes ei kasutatud seda massiliselt, kuna pigment oli erakordselt kallis. Nimetus "ultramariin" viitab, et seda tuli hankida kaupmeestelt "üle mere". Renessansiajal maksis unts kvaliteetset ultramariinsinist umbes sama palju kui unts kulda. Kuigi varem arvati, et juba [[Kellsi evangeliaar]]is kasutati ultramariini lisaks indigole<ref>[https://smarthistory.org/the-astonishing-book-of-kells/ The Book of Kells. - smarthistory.com]</ref>, on tänapäeval selgunud, et värvaine pärines [[Sinerõigas|sinerõikast]]. Kuid [[Ottode kunst|Ottode]] [[raamatumaal]]is, näiteks ''[[Codex Aureus Epternacensis]]''es, on sellega maalitud taevane sfäär ja vähem tähtsad sinised pinnad on maalitud [[Asuriit|asuriidiga]]. ''Lapis lazuli'' kasutamisest pigmendina võib näiteid leida ka [[Berry hertsogi tundideraamat]]ust, ühest märgilisemast 15. sajandi raamatuillustratsioonikogumikust. Alates Itaalia renessansist (''[[quattrocento]]'') on ''lapis lazuli'' ja kulla kasutamine [[maalikunstnik]]e ja [[patroon]]ide vahelistes lepingutes selgesõnaliselt sätestatud, eriti [[neitsi Maarja]] rüü sinise värvuse kujutamisel. [[Padova|Padua]] [[Scrovegni kabel]]i [[Fra Angelico]] ja [[Giotto di Bondone|Giotto]] freskode erksinine taevas on maalitud peenestatud ''lapis lazuli'' pigmendiga. Pigmendi saamise tehnoloogia on kirjas [[Cennino Cennini]] ülestähendustes u 1400. aastast<ref>[https://sites.courtauld.ac.uk/illuminating-objects/objects/17th-c-frame/lapis-lazuli/ Lapis Lazuli. - Illuminating Objects]</ref><ref>[https://www.noteaccess.com/Texts/Cennini/2a.htm Cennino D' Andrea Cennini. On The Character of Ultramarine Blue, and How to make it. Chapter LXII. - Il Libro dell' Arte. Second Section. ]</ref>. [[Albrecht Dürer]] kasutas ultramariini mitmes oma tellimustöös. [[Helleri altar]]i tellijale kirjutab ta kirjas suurtest kulutustest peenele ultramariinpigmendile, mille unts maksab kümme-kaksteist tukatit. <gallery> Folio 38v - The Visitation.jpg |Maarja külastus [[Très Riches Heures|Berry hertsogi tundideraamatus]] fo 38v :Giotto di Bondone - Joachims Dream - Capella degli Scrovegni.jpg |[[Giotto di Bondone|Giotto]] Joakimi unenägu Johannes Vermeer (1632-1675) - The Girl With The Pearl Earring (1665).jpg |Ultramariin rätiku värvina [[Jan Vermeer]]i maalil "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" 色景 (Landschaft).jpg |Hiroshi Ōnishi: ''View of Remembrance I'' (2009) </gallery> Kesk-Aasia islami arhitektuuris kasutati ''lapis lazuli'' pigmenti erksiniste keraamiliste plaatide valmistamiseks, mida on kasutatud näiteks [[Bibi-Hanumi mošee]]s ja [[Ulugbeki medrese]]s [[Samarkand]]is või [[Mir-i-Arabi medrese]]s [[Buhhaara]]s. Kivim toodi Koktša oru leiukohtadest Põhja-Afganistanis ja seda viidi ka läände mööda [[Siiditee]]d. Lapis lazuli pigmenti on leitud ka [[Pärsia]] [[keraamika]]lt 12.–14. sajandil, samuti 18. sajandi [[Meisseni portselan]]ilt. Kui 1828. aastal avastati sünteetilise ultramariinisinise tootmisprotsess, kaotas looduslik pigment Euroopas järk-järgult oma majandusliku tähtsuse. Looduslik ''lapis lazuli'' pigment, mis on keeruka ekstraheerimisprotsessi tõttu endiselt väga kallis, kasutavad jätkuvalt Euroopa restauraatorid. Ida-Aasias, eriti Jaapanis ja Hiinas, samuti Araabias hinnatakse looduslikku ultramariini kui taevalikku ja seetõttu kuninglikku sinist samuti jätkuvalt kõrgelt. Jaapani kunstnik [[Hiroshi Ōnishi]] lõi 2009. aastal ''lapis lazuli'' pigmenti kasutades maaliseeria, muuhulgas Kyotos asuva Nanzen-ji templi jaoks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kivimid]] p1xkenwjsh1aofowuydcn038qna3ar6 0 716284 7168484 2026-06-06T20:09:36Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Lapis lazuli]] 7168484 wikitext text/x-wiki #suuna[[lapis lazuli]] nnvg5jskog6t89ivukmiz73cmhx6h10 1 716285 7168495 2026-06-06T20:34:31Z Evlper 104506 /* Lasuriit */ uus alaosa 7168495 wikitext text/x-wiki == Lasuriit == Eesti keele sõnastikes on sünonüüm lasuriidiga, samas paljudes vikides eraldi sellest. Hetkel ei oska otsustada. Lapis lazuli on rohkem ajalooline nimetus kultuuriga seoses, lasuriit selline teaduslikum. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 23:34 (EEST) fxlpqktnapjkdexx19xjlesgo1qhxzc 7168516 7168495 2026-06-06T21:19:17Z Evlper 104506 /* Lasuriit */ Vastus 7168516 wikitext text/x-wiki == Lasuriit == Eesti keele sõnastikes on sünonüüm lasuriidiga, samas paljudes vikides eraldi sellest. Hetkel ei oska otsustada. Lapis lazuli on rohkem ajalooline nimetus kultuuriga seoses, lasuriit selline teaduslikum. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 23:34 (EEST) :Nad kindlasti pole üks ja sama, sest lasuriit on mineraal, aga lasuurkivi on mitme mineraalkomponendiga kivim. "Tavakeeles samastatud mineraali lasuriidiga"? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:19 (EEST) rgz8vbo67d1jm8kmlz1d139cykq54lj 2 716286 7168520 2026-06-06T21:24:34Z MYPOWENYNOW 231147 Uus lehekülg: '{{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisai...' 7168520 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | tegevusaastad = 2007-... | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | veebileht = https://golfwang.com }} ''' Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias) on Ameerika Ühendriikide räppar, laulukirjutaja, plaadiprodutsent ja moedisainer. == Elulugu == Tyler Gregory Okonma sündis 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias. Ta kasvas üles üksikemana ning ei näinud kunagi oma isa. Tal on Aafrika-Ameerika ja Euroopa-Kanada (ema poolt) ning Nigeeria (isa poolt) juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 kooli. 14-aastaselt õppis ta ise klaverit mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega FedExis ja kaks aastat Starbucksis baristana. == Muusikakarjäär == 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi '''[[Odd Future]]''' (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum '''Bastard''' ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album '''Goblin''' ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast horrocorist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud džässist, soulist ja R&B-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid '''Flower Boy''' (2017), '''Igor''' (2019) ja '''Call Me If You Get Lost''' (2021), millest viimased kaks võitsid Grammy auhinna parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''Bastard'' (2009) * ''Goblin'' (2011) * ''Wolf'' (2013) * ''Cherry Bomb'' (2015) * ''Flower Boy'' (2017) * ''Igor'' (2019) * ''Call Me If You Get Lost'' (2021) * ''Chromakopia'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid '''Golf Wang''' ja '''Le Fleur''', teinud koostööd Converse'i ja Louis Vuittoniga. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali '''Camp Flog Gnaw Carnival''', mis toimub igal aastal Los Angeleses. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [Koduleht: golfwang.com] {{DEFAULTSORT:Tyler, the Creator}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide plaadiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide moedisainerid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Elus isikud]] mmhobba0fn39il73ejaiqqvum1juxz2 7168522 7168520 2026-06-06T21:29:13Z MYPOWENYNOW 231147 panin õige peal kirja 7168522 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Tyler, The Creator }} {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | tegevusaastad = 2007-... | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | veebileht = https://golfwang.com }} ''' Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias) on Ameerika Ühendriikide räppar, laulukirjutaja, plaadiprodutsent ja moedisainer. == Elulugu == Tyler Gregory Okonma sündis 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias. Ta kasvas üles üksikemana ning ei näinud kunagi oma isa. Tal on Aafrika-Ameerika ja Euroopa-Kanada (ema poolt) ning Nigeeria (isa poolt) juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 kooli. 14-aastaselt õppis ta ise klaverit mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega FedExis ja kaks aastat Starbucksis baristana. == Muusikakarjäär == 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi '''[[Odd Future]]''' (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum '''Bastard''' ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album '''Goblin''' ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast horrocorist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud džässist, soulist ja R&B-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid '''Flower Boy''' (2017), '''Igor''' (2019) ja '''Call Me If You Get Lost''' (2021), millest viimased kaks võitsid Grammy auhinna parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''Bastard'' (2009) * ''Goblin'' (2011) * ''Wolf'' (2013) * ''Cherry Bomb'' (2015) * ''Flower Boy'' (2017) * ''Igor'' (2019) * ''Call Me If You Get Lost'' (2021) * ''Chromakopia'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid '''Golf Wang''' ja '''Le Fleur''', teinud koostööd Converse'i ja Louis Vuittoniga. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali '''Camp Flog Gnaw Carnival''', mis toimub igal aastal Los Angeleses. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [Koduleht: golfwang.com] {{DEFAULTSORT:Tyler, the Creator}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide plaadiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide moedisainerid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Elus isikud]] mwbnjuansphkp5qdgj5c5urvrijowbz 0 716287 7168523 2026-06-06T21:34:48Z MYPOWENYNOW 231147 Uus lehekülg: '{{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisai...' 7168523 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | tegevusaastad = 2007-... | veebileht = https://golfwang.com }} ''' Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias) on Ameerika Ühendriikide räppar, laulukirjutaja, plaadiprodutsent ja moedisainer. == Elulugu == Tyler Gregory Okonma sündis 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias. Ta kasvas üles üksikemana ning ei näinud kunagi oma isa. Tal on Aafrika-Ameerika ja Euroopa-Kanada (ema poolt) ning Nigeeria (isa poolt) juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 kooli. 14-aastaselt õppis ta ise klaverit mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega FedExis ja kaks aastat Starbucksis baristana. == Muusikakarjäär == 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi '''[[Odd Future]]''' (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum '''Bastard''' ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album '''Goblin''' ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast horrocorist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud džässist, soulist ja R&B-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid '''Flower Boy''' (2017), '''Igor''' (2019) ja '''Call Me If You Get Lost''' (2021), millest viimased kaks võitsid Grammy auhinna parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''Bastard'' (2009) * ''Goblin'' (2011) * ''Wolf'' (2013) * ''Cherry Bomb'' (2015) * ''Flower Boy'' (2017) * ''Igor'' (2019) * ''Call Me If You Get Lost'' (2021) * ''Chromakopia'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid '''Golf Wang''' ja '''Le Fleur''', teinud koostööd Converse'i ja Louis Vuittoniga. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali '''Camp Flog Gnaw Carnival''', mis toimub igal aastal Los Angeleses. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [Koduleht: golfwang.com] o753guy4oqfops2y6nqsfclebtos4k9 7168544 7168523 2026-06-06T22:15:38Z MYPOWENYNOW 231147 7168544 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | tegevusaastad = 2007-... | veebileht = https://golfwang.com }} ''' Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias) on Ameerika Ühendriikide räppar, laulukirjutaja, plaadiprodutsent ja moedisainer. == Elulugu == Tyler Gregory Okonma sündis 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias. Ta kasvas üles üksikemana ning ei näinud kunagi oma isa. Tal on Aafrika-Ameerika ja Euroopa-Kanada (ema poolt) ning Nigeeria (isa poolt) juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 kooli. 14-aastaselt õppis ta ise klaverit mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega FedExis ja kaks aastat Starbucksis baristana. == Muusikakarjäär == 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi '''[[Odd Future]]''' (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum '''[[Bastard.|Bastard]]''' ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album '''Goblin''' ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast horrocorist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud džässist, soulist ja R&B-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid '''Flower Boy''' (2017), '''Igor''' (2019) ja '''Call Me If You Get Lost''' (2021), millest viimased kaks võitsid Grammy auhinna parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''[[Bastard.|Bastard]]'' (2009) * ''Goblin'' (2011) * ''Wolf'' (2013) * ''Cherry Bomb'' (2015) * ''Flower Boy'' (2017) * ''Igor'' (2019) * ''Call Me If You Get Lost'' (2021) * ''Chromakopia'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid '''Golf Wang''' ja '''Le Fleur''', teinud koostööd Converse'i ja Louis Vuittoniga. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali '''Camp Flog Gnaw Carnival''', mis toimub igal aastal Los Angeleses. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [Koduleht: golfwang.com] 91af4zdvdg4sx446684xaebvwqpolub 7168550 7168544 2026-06-06T22:35:21Z MYPOWENYNOW 231147 /* Diskograafia */ 7168550 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | tegevusaastad = 2007-... | veebileht = https://golfwang.com }} ''' Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias) on Ameerika Ühendriikide räppar, laulukirjutaja, plaadiprodutsent ja moedisainer. == Elulugu == Tyler Gregory Okonma sündis 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias. Ta kasvas üles üksikemana ning ei näinud kunagi oma isa. Tal on Aafrika-Ameerika ja Euroopa-Kanada (ema poolt) ning Nigeeria (isa poolt) juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 kooli. 14-aastaselt õppis ta ise klaverit mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega FedExis ja kaks aastat Starbucksis baristana. == Muusikakarjäär == 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi '''[[Odd Future]]''' (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum '''[[Bastard.|Bastard]]''' ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album '''[[Goblin]]''' ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast horrocorist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud džässist, soulist ja R&B-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid '''Flower Boy''' (2017), '''Igor''' (2019) ja '''Call Me If You Get Lost''' (2021), millest viimased kaks võitsid Grammy auhinna parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''[[Bastard.|Bastard]]'' (2009) * ''[[Goblin]]'' (2011) * ''Wolf'' (2013) * ''Cherry Bomb'' (2015) * ''Flower Boy'' (2017) * ''Igor'' (2019) * ''Call Me If You Get Lost'' (2021) * ''Chromakopia'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid '''Golf Wang''' ja '''Le Fleur''', teinud koostööd Converse'i ja Louis Vuittoniga. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali '''Camp Flog Gnaw Carnival''', mis toimub igal aastal Los Angeleses. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [Koduleht: golfwang.com] 5bn9eiwvevin1knzkorc38jerkbbn8h 7168635 7168550 2026-06-07T08:57:37Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Tyler the creator]] pealkirja [[Tyler, the Creator]] alla ümbersuunamist maha jätmata 7168550 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|hiphop|alternatiivne hiphop|jazz-räpp| R&B}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | tegevusaastad = 2007-... | veebileht = https://golfwang.com }} ''' Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias) on Ameerika Ühendriikide räppar, laulukirjutaja, plaadiprodutsent ja moedisainer. == Elulugu == Tyler Gregory Okonma sündis 6. märtsil 1991 Hawthorne'is Californias. Ta kasvas üles üksikemana ning ei näinud kunagi oma isa. Tal on Aafrika-Ameerika ja Euroopa-Kanada (ema poolt) ning Nigeeria (isa poolt) juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 kooli. 14-aastaselt õppis ta ise klaverit mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega FedExis ja kaks aastat Starbucksis baristana. == Muusikakarjäär == 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi '''[[Odd Future]]''' (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum '''[[Bastard.|Bastard]]''' ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album '''[[Goblin]]''' ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast horrocorist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud džässist, soulist ja R&B-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid '''Flower Boy''' (2017), '''Igor''' (2019) ja '''Call Me If You Get Lost''' (2021), millest viimased kaks võitsid Grammy auhinna parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''[[Bastard.|Bastard]]'' (2009) * ''[[Goblin]]'' (2011) * ''Wolf'' (2013) * ''Cherry Bomb'' (2015) * ''Flower Boy'' (2017) * ''Igor'' (2019) * ''Call Me If You Get Lost'' (2021) * ''Chromakopia'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid '''Golf Wang''' ja '''Le Fleur''', teinud koostööd Converse'i ja Louis Vuittoniga. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali '''Camp Flog Gnaw Carnival''', mis toimub igal aastal Los Angeleses. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [Koduleht: golfwang.com] 5bn9eiwvevin1knzkorc38jerkbbn8h 7168698 7168635 2026-06-07T11:07:52Z Andreas003 7485 7168698 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}} {{Muusikute info | nimi = Tyler, the Creator | pilt = Tyler_The_Creator_in_his_music_video_(2025).jpg | pildiallkiri = Tyler The Creator oma muusikavideos (2025) | sünninimi = Tyler Gregory Okonma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1991|3|6}} | sünnikoht = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | päritolu = Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|[[hiphop]]|[[alternatiivne hiphop]]|[[džäss-räpp]]|[[R&B]]}} | amet = {{hlist| räppar|laulukirjutaja|plaadiprodutsent| moedisainer}} | plaadifirma = [[Odd Future]], Columbia | seotud_esitajad = [[Odd Future]], [[Frank Ocean]] | tegevusaastad = 2007-... | veebileht = https://golfwang.com }} '''Tyler Gregory Okonma''' (esinejanimega ''' Tyler, the Creator'''; sündinud 6. märtsil 1991 [[Hawthorne]]'is [[California|Californias]]) on Ameerika Ühendriikide [[räppar]], [[laulukirjutaja]], plaadiprodutsent ja [[moedisain]]er. == Elulugu == Okonma kasvas üles üksikemaga ning ei ole kunagi näinud oma isa. Ta on ema poolt [[Afroameeriklased|afroameerika]] ja [[Eurooplased|euroopa]]-[[Kanadalased|kanada]] ning isa poolt [[Nigeerlased|nigeeria]] juured. Lapsepõlves vahetas ta 12 korda kooli. 14-aastaselt õppis ta ise [[klaver]]it mängima. Enne muusikukarjääri töötas ta lühikest aega [[FedEx]]is ja kaks aastat [[Starbucks]]is baristana. === Muusikakarjäär === 2007. aastal asutas ta koos sõpradega hiphopikollektiivi [[Odd Future]] (OFWGKTA). Kollektiiv sai tuntuks oma mässumeelse ja provokatiivse loominguga. Tema debüütalbum [[Bastard (Tyler, the Creatori album)|Bastard]] ilmus 2009. aastal ja pälvis tähelepanu muusikakriitikutelt. Läbimurdeks sai 2011. aastal ilmunud album [[Goblin]] ja selle singel "Yonkers", mille muusikavideo muutus kiiresti populaarseks. Järgmistel albumitel muutus Tyleri muusikaline stiil vägivaldsemast [[horrorcore]]'ist soojemaks ja meloodilisemaks, olles mõjutatud [[džäss]]ist, [[Soul (muusikastiil)|soulist]] ja [[R&B]]-st. Kriitikute ja publiku seas enim tunnustatud on albumid Flower Boy (2017), Igor (2019) ja Call Me If You Get Lost (2021), millest viimased kaks võitsid [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima räpialbumi kategoorias. == Diskograafia == * ''[[Bastard (Tyler, the Creatori album)|Bastard]]'' (2009) * ''[[Goblin]]'' (2011) * ''[[Wolf (Tyler, the Creatori album)|Wolf]]'' (2013) * ''[[Cherry Bomb (Tyler, the Creatori album)|Cherry Bomb]]'' (2015) * ''[[Flower Boy (Tyler, the Creatori album)|Flower Boy]]'' (2017) * ''[[Igor (Tyler, the Creatori album)|Igor]]'' (2019) * ''[[Call Me If You Get Lost (Tyler, the Creatori album)|Call Me If You Get Lost]]'' (2021) * ''[[Chromakopia (Tyler, the Creatori album)|Chromakopia]]'' (2024) == Muu tegevus == Lisaks muusikale on Tyler loonud moebrändid [[Golf Wang]] ja Le Fleur, teinud koostööd [[Converse]]'i ja [[Louis Vuitton (firma)|Louis Vuittoniga]]. Samuti asutas ta 2012. aastal muusikafestivali [[Camp Flog Gnaw Carnival]], mis toimub igal aastal [[Los Angeles]]es. == Vaata ka == * [[Odd Future]] * [[Earl Sweatshirt]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://golfwang.com/ Muusiku koduleht] {{JÄRJESTA:Okonma, Tyler Gregory}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] o9szeodyxaxomhb85sex8gy91kvmayb 0 716288 7168543 2026-06-06T22:14:49Z MYPOWENYNOW 231147 Uus lehekülg: '{{Albumi info | nimi = Bastard | liigitus = Mixtape | esitaja = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i [[Pilt:BASTARD Cover.png|pisi|BASTARD cover pilt]] | väljaantud = 25. detsember 2009 | lindistatud = 2007–2009 | stiil = alternatiivne hiphop | pikkus = 55:51 | plaadifirma = ise välja antud | produtsent = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]] }} '''Bastard''' on Ameerika Ühendriikide räppari [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i debüütstuudioalbum. See...' 7168543 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Bastard | liigitus = Mixtape | esitaja = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i [[Pilt:BASTARD Cover.png|pisi|BASTARD cover pilt]] | väljaantud = 25. detsember 2009 | lindistatud = 2007–2009 | stiil = alternatiivne hiphop | pikkus = 55:51 | plaadifirma = ise välja antud | produtsent = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]] }} '''Bastard''' on Ameerika Ühendriikide räppari [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i debüütstuudioalbum. See anti välja 25. detsembril 2009. == Lugude nimekiri == {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Bastard" || Tyler Okonma || 6:09 |- | 2. || "Seven" || Okonma || 3:29 |- | 3. || "Odd Toddlers" (featuring Casey Veggies) || Okonma, Casey Jones || 3:36 |- | 4. || "French!" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:03 |- | 5. || "Blow" || Okonma || 2:55 |- | 6. || "Pigs Fly" (featuring Domo Genesis) || Okonma, Dominique Cole || 3:35 |- | 7. || "Parade" || Okonma || 2:23 |- | 8. || "Slow It Down" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Long || 3:08 |- | 9. || "AssMilk" (featuring Earl Sweatshirt) || Okonma, Thebe Kgositsile || 3:40 |- | 10. || "VCR / Wheels" || Okonma || 3:28 |- | 11. || "Session" (featuring Hodge Beats, Brandun DeShay, and Mike G) || Okonma, Long, Brandun DeShay, Michael "Mike G" Griffin II || 3:35 |- | 12. || "Sarah" || Okonma || 4:47 |- | 13. || "Jack and the Beanstalk" || Okonma, Long, Shawn Carter || 3:51 |- | 14. || "Tina" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:07 |- | 15. || "Inglorious" || Okonma || 4:05 |} '''Kogupikkus:''' 55:50 == Viited == <references /> [[Kategooria:2009. aasta muusikaalbumid]] [[Kategooria:Tyler, the Creatori albumid]] 4kiuzyddc09a899nqgxq5yrr18xi06d 7168552 7168543 2026-06-06T22:38:39Z MYPOWENYNOW 231147 7168552 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Bastard | liigitus = Mixtape | esitaja = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i [[Pilt:BASTARD Cover.png|pisi|BASTARD cover pilt]] | väljaantud = 25. detsember 2009 | lindistatud = 2007–2009 | stiil = alternatiivne hiphop | pikkus = 55:51 | plaadifirma = ise välja antud | produtsent = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]] }} '''Bastard''' on Ameerika Ühendriikide räppari [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i debüütstuudioalbum. See anti välja 25. detsembril 2009. == Lugude nimekiri == {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Bastard" || Tyler Okonma || 6:09 |- | 2. || "Seven" || Okonma || 3:29 |- | 3. || "Odd Toddlers" (featuring Casey Veggies) || Okonma, Casey Jones || 3:36 |- | 4. || "French!" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:03 |- | 5. || "Blow" || Okonma || 2:55 |- | 6. || "Pigs Fly" (featuring Domo Genesis) || Okonma, Dominique Cole || 3:35 |- | 7. || "Parade" || Okonma || 2:23 |- | 8. || "Slow It Down" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Long || 3:08 |- | 9. || "AssMilk" (featuring Earl Sweatshirt) || Okonma, Thebe Kgositsile || 3:40 |- | 10. || "VCR / Wheels" || Okonma || 3:28 |- | 11. || "Session" (featuring Hodge Beats, Brandun DeShay, and Mike G) || Okonma, Long, Brandun DeShay, Michael "Mike G" Griffin II || 3:35 |- | 12. || "Sarah" || Okonma || 4:47 |- | 13. || "Jack and the Beanstalk" || Okonma, Long, Shawn Carter || 3:51 |- | 14. || "Tina" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:07 |- | 15. || "Inglorious" || Okonma || 4:05 |} '''Kogupikkus:''' 55:50 == Koosseis == * [[tyler the creator|Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * [[Casey Veggies]] – vokaal (lugu 3) * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood 4, 8, 11) * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu 6) * [[Earl Sweatshirt]] – vokaal (lugu 9) * [[Brandun DeShay]] – vokaal (lugu 11) * [[Mike G – vokaal]] (lugu 11) * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu 14) * [[Taco.|Taco]] – vokaal (lugu 14) * [[Syd tha Kyd]] – lisavokaal (lugu 5) == Viited == <references /> [[Kategooria:2009. aasta muusikaalbumid]] [[Kategooria:Tyler, the Creatori albumid]] hsgb7gh5qofe0ui9h632nj23rvewtye 7168638 7168552 2026-06-07T09:03:04Z Andreas003 7485 7168638 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Albumi info | nimi = Bastard | liigitus = Mixtape | esitaja = [[Tyler, the Creator]]i | väljaantud = 25. detsember 2009 | lindistatud = 2007–2009 | stiil = [[alternatiivne hiphop]] | pikkus = 55:51 | plaadifirma = ise välja antud | produtsent = [[Tyler, the Creator]] | kaas = BASTARD Cover.png | pildi kirjeldus = Bastardi kaanekujundus }} '''Bastard''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] räppari [[Tyler, the Creator]]i debüütstuudioalbum. See anti välja 25. detsembril 2009. == Lugude nimekiri == {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Bastard" || Tyler Okonma || 6:09 |- | 2. || "Seven" || Okonma || 3:29 |- | 3. || "Odd Toddlers" (featuring Casey Veggies) || Okonma, Casey Jones || 3:36 |- | 4. || "French!" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:03 |- | 5. || "Blow" || Okonma || 2:55 |- | 6. || "Pigs Fly" (featuring Domo Genesis) || Okonma, Dominique Cole || 3:35 |- | 7. || "Parade" || Okonma || 2:23 |- | 8. || "Slow It Down" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Long || 3:08 |- | 9. || "AssMilk" (featuring Earl Sweatshirt) || Okonma, Thebe Kgositsile || 3:40 |- | 10. || "VCR / Wheels" || Okonma || 3:28 |- | 11. || "Session" (featuring Hodge Beats, Brandun DeShay, and Mike G) || Okonma, Long, Brandun DeShay, Michael "Mike G" Griffin II || 3:35 |- | 12. || "Sarah" || Okonma || 4:47 |- | 13. || "Jack and the Beanstalk" || Okonma, Long, Shawn Carter || 3:51 |- | 14. || "Tina" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:07 |- | 15. || "Inglorious" || Okonma || 4:05 |} '''Kogupikkus:''' 55:50 == Koosseis == * [[Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * [[Casey Veggies]] – vokaal (lugu 3) * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood 4, 8, 11) * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu 6) * [[Earl Sweatshirt]] – vokaal (lugu 9) * [[Brandun DeShay]] – vokaal (lugu 11) * [[Mike G]] – vokaal (lugu 11) * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu 14) * [[Travis Bennett|Taco]] – vokaal (lugu 14) * [[Syd tha Kyd]] – lisavokaal (lugu 5) == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] l6dnpcawt42lwj8cl738w2082qppxkp 7168689 7168638 2026-06-07T10:51:13Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Bastard.]] pealkirja [[Bastard (Tyler, the Creatori album)]] alla ümbersuunamist maha jätmata 7168638 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Albumi info | nimi = Bastard | liigitus = Mixtape | esitaja = [[Tyler, the Creator]]i | väljaantud = 25. detsember 2009 | lindistatud = 2007–2009 | stiil = [[alternatiivne hiphop]] | pikkus = 55:51 | plaadifirma = ise välja antud | produtsent = [[Tyler, the Creator]] | kaas = BASTARD Cover.png | pildi kirjeldus = Bastardi kaanekujundus }} '''Bastard''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] räppari [[Tyler, the Creator]]i debüütstuudioalbum. See anti välja 25. detsembril 2009. == Lugude nimekiri == {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Bastard" || Tyler Okonma || 6:09 |- | 2. || "Seven" || Okonma || 3:29 |- | 3. || "Odd Toddlers" (featuring Casey Veggies) || Okonma, Casey Jones || 3:36 |- | 4. || "French!" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:03 |- | 5. || "Blow" || Okonma || 2:55 |- | 6. || "Pigs Fly" (featuring Domo Genesis) || Okonma, Dominique Cole || 3:35 |- | 7. || "Parade" || Okonma || 2:23 |- | 8. || "Slow It Down" (featuring Hodge Beats) || Okonma, Long || 3:08 |- | 9. || "AssMilk" (featuring Earl Sweatshirt) || Okonma, Thebe Kgositsile || 3:40 |- | 10. || "VCR / Wheels" || Okonma || 3:28 |- | 11. || "Session" (featuring Hodge Beats, Brandun DeShay, and Mike G) || Okonma, Long, Brandun DeShay, Michael "Mike G" Griffin II || 3:35 |- | 12. || "Sarah" || Okonma || 4:47 |- | 13. || "Jack and the Beanstalk" || Okonma, Long, Shawn Carter || 3:51 |- | 14. || "Tina" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:07 |- | 15. || "Inglorious" || Okonma || 4:05 |} '''Kogupikkus:''' 55:50 == Koosseis == * [[Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * [[Casey Veggies]] – vokaal (lugu 3) * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood 4, 8, 11) * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu 6) * [[Earl Sweatshirt]] – vokaal (lugu 9) * [[Brandun DeShay]] – vokaal (lugu 11) * [[Mike G]] – vokaal (lugu 11) * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu 14) * [[Travis Bennett|Taco]] – vokaal (lugu 14) * [[Syd tha Kyd]] – lisavokaal (lugu 5) == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] l6dnpcawt42lwj8cl738w2082qppxkp 0 716289 7168549 2026-06-06T22:34:37Z MYPOWENYNOW 231147 Uus lehekülg: '{{Albumi info | nimi = Goblin | liigitus = stuudio | esitaja = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i [[Pilt:Goblin_Cover.jpg|pisi|Goblin cover pilt]] | kaas = | väljaantud = 10. mai 2011 | lindistatud = 2008–2011 | stuudio = Opra Music, The Trap (Los Angeles) | stiil = alternatiivne hiphop, horrorcore | pikkus = 73:49 | plaadifirma = XL Recordings | produtsent = Tyler, the Creator, Lef...' 7168549 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Goblin | liigitus = stuudio | esitaja = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i [[Pilt:Goblin_Cover.jpg|pisi|Goblin cover pilt]] | kaas = | väljaantud = 10. mai 2011 | lindistatud = 2008–2011 | stuudio = Opra Music, The Trap (Los Angeles) | stiil = alternatiivne hiphop, horrorcore | pikkus = 73:49 | plaadifirma = XL Recordings | produtsent = Tyler, the Creator, Left Brain }} '''Goblin''' on Ameerika Ühendriikide räppari [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i teine stuudioalbum ja esimene suure plaadifirma ([[XL Recordings]]) alt välja antud album. See ilmus 10. mail 2011. aastal. Album jätkab Tyleri dialooge oma fiktiivse terapeudi dr TC-ga, mida kuuldi esmakordselt tema 2009. aasta albumil ''[[Bastard.|Bastard]]'' Albumi produtseeris peaaegu täielikult Tyler ise, välja arvatud loo "Transylvania", mille produtseeris tema kolleeg Left Brain [citation:1][citation:3]. Albumil teevad kaasa teised Odd Future liikmed nagu Frank Ocean, Hodgy Beats, Domo Genesis ja Mike G == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit [citation:1][citation:3]: * "Sandwitches" (8. oktoober 2010) * "Yonkers" (14. veebruar 2011) * "She" (10. mai 2011) "Yonkers" osutus läbimurdehitiks – selle muusikavideo muutus veebis väga populaarseks ja tõi Tylerile laiemat tuntust [citation:1][citation:9]. Tyleri enda sõnul tegi ta loo instrumentaali vaid kaheksa minutiga, parodeerides New Yorgi räpibeatide stiili == Vastuvõtt == Album jõudis USA edetabelis Billboard 200 viiendale kohale ning esikohale Top R&B/Hip-Hop Albumsi ja Top Independent Albumite edetabelites [citation:3][citation:10]. Kriitikutelt sai ''Goblin'' üldiselt positiivseid hinnanguid == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit: * "Sandwitches" * "Yonkers" * "She" == Lugude nimekiri == Kõik lood produtseerinud [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]. {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Goblin" || Tyler Okonma || 6:48 |- | 2. || "Yonkers" || Okonma || 4:09 |- | 3. || "Radicals" || Okonma || 7:18 |- | 4. || "She" (featuring Frank Ocean) || Okonma, Frank Ocean || 4:13 |- | 5. || "Transylvania" || Okonma || 3:12 |- | 6. || "Nightmare" || Okonma || 5:22 |- | 7. || "Tron Cat" || Okonma || 4:13 |- | 8. || "Her" || Okonma || 3:31 |- | 9. || "Sandwitches" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:51 |- | 10. || "Fish" || Okonma || 6:19 |- | 11. || "Analog" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Long || 2:54 |- | 12. || "Bitch Suck Dick" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:36 |- | 13. || "Window" (featuring Domo Genesis, Frank Ocean, Hodgy Beats and Mike G) || Okonma, Dominique Cole, Ocean, Long, Michael Griffin II || 8:00 |- | 14. || "AU79" || Okonma || 3:40 |- | 15. || "Golden" || Okonma || 5:43 |} '''Kogupikkus:''' 73:49 === Deluxe Edition lisalood === {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 16. || "Burger" || Tyler Okonma || 3:49 |- | 17. || "Untitled 63" || Okonma || 1:06 |- | 18. || "Steak Sauce" || Okonma || 3:22 |} '''Kogupikkus:''' 82:06 (Deluxe Edition) == Viited == <references /> [[Kategooria:2011. aasta muusikaalbumid]] [[Kategooria:Tyler, the Creatori albumid]] == Koosseis == * Tyler, the Creator – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * [[Left Brain]] – produtseerimine (lugu "Transylvania") * [[Frank Ocean]] – vokaal (lood "She", "Window") * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood "Sandwitches", "Analog", "Window") * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu "Window") * [[Mike G]] – vokaal (lugu "Window") * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") * [[Taco.|Taco]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") == Viited == <references /> [[Kategooria:2011. aasta muusikaalbumid]] [[Kategooria:Tyler, the Creatori albumid]] [[Kategooria:XL Recordingsi albumid]] j6qjvlsrb10b1jz76iwo3esd5ek2a1r 7168551 7168549 2026-06-06T22:36:15Z MYPOWENYNOW 231147 /* Koosseis */ 7168551 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Goblin | liigitus = stuudio | esitaja = [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i [[Pilt:Goblin_Cover.jpg|pisi|Goblin cover pilt]] | kaas = | väljaantud = 10. mai 2011 | lindistatud = 2008–2011 | stuudio = Opra Music, The Trap (Los Angeles) | stiil = alternatiivne hiphop, horrorcore | pikkus = 73:49 | plaadifirma = XL Recordings | produtsent = Tyler, the Creator, Left Brain }} '''Goblin''' on Ameerika Ühendriikide räppari [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]i teine stuudioalbum ja esimene suure plaadifirma ([[XL Recordings]]) alt välja antud album. See ilmus 10. mail 2011. aastal. Album jätkab Tyleri dialooge oma fiktiivse terapeudi dr TC-ga, mida kuuldi esmakordselt tema 2009. aasta albumil ''[[Bastard.|Bastard]]'' Albumi produtseeris peaaegu täielikult Tyler ise, välja arvatud loo "Transylvania", mille produtseeris tema kolleeg Left Brain [citation:1][citation:3]. Albumil teevad kaasa teised Odd Future liikmed nagu Frank Ocean, Hodgy Beats, Domo Genesis ja Mike G == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit [citation:1][citation:3]: * "Sandwitches" (8. oktoober 2010) * "Yonkers" (14. veebruar 2011) * "She" (10. mai 2011) "Yonkers" osutus läbimurdehitiks – selle muusikavideo muutus veebis väga populaarseks ja tõi Tylerile laiemat tuntust [citation:1][citation:9]. Tyleri enda sõnul tegi ta loo instrumentaali vaid kaheksa minutiga, parodeerides New Yorgi räpibeatide stiili == Vastuvõtt == Album jõudis USA edetabelis Billboard 200 viiendale kohale ning esikohale Top R&B/Hip-Hop Albumsi ja Top Independent Albumite edetabelites [citation:3][citation:10]. Kriitikutelt sai ''Goblin'' üldiselt positiivseid hinnanguid == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit: * "Sandwitches" * "Yonkers" * "She" == Lugude nimekiri == Kõik lood produtseerinud [[tyler the creator|Tyler, the Creator]]. {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Goblin" || Tyler Okonma || 6:48 |- | 2. || "Yonkers" || Okonma || 4:09 |- | 3. || "Radicals" || Okonma || 7:18 |- | 4. || "She" (featuring Frank Ocean) || Okonma, Frank Ocean || 4:13 |- | 5. || "Transylvania" || Okonma || 3:12 |- | 6. || "Nightmare" || Okonma || 5:22 |- | 7. || "Tron Cat" || Okonma || 4:13 |- | 8. || "Her" || Okonma || 3:31 |- | 9. || "Sandwitches" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:51 |- | 10. || "Fish" || Okonma || 6:19 |- | 11. || "Analog" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Long || 2:54 |- | 12. || "Bitch Suck Dick" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:36 |- | 13. || "Window" (featuring Domo Genesis, Frank Ocean, Hodgy Beats and Mike G) || Okonma, Dominique Cole, Ocean, Long, Michael Griffin II || 8:00 |- | 14. || "AU79" || Okonma || 3:40 |- | 15. || "Golden" || Okonma || 5:43 |} '''Kogupikkus:''' 73:49 === Deluxe Edition lisalood === {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 16. || "Burger" || Tyler Okonma || 3:49 |- | 17. || "Untitled 63" || Okonma || 1:06 |- | 18. || "Steak Sauce" || Okonma || 3:22 |} '''Kogupikkus:''' 82:06 (Deluxe Edition) == Viited == <references /> [[Kategooria:2011. aasta muusikaalbumid]] [[Kategooria:Tyler, the Creatori albumid]] == Koosseis == * [[Tyler the creator|Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * [[Left Brain]] – produtseerimine (lugu "Transylvania") * [[Frank Ocean]] – vokaal (lood "She", "Window") * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood "Sandwitches", "Analog", "Window") * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu "Window") * [[Mike G]] – vokaal (lugu "Window") * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") * [[Taco.|Taco]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") == Viited == <references /> [[Kategooria:2011. aasta muusikaalbumid]] [[Kategooria:Tyler, the Creatori albumid]] [[Kategooria:XL Recordingsi albumid]] f1erx5skrptuatu3vgmgyzvke8awojz 7168634 7168551 2026-06-07T08:56:59Z Andreas003 7485 7168634 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}} {{Albumi info | nimi = Goblin | liigitus = stuudio | esitaja = [[Tyler, the Creator]]i | kaas = Goblin_Cover.jpg | väljaantud = 10. mai 2011 | lindistatud = 2008–2011 | stuudio = Opra Music, The Trap ([[Los Angeles]]) | stiil = [[alternatiivne hiphop]], [[horrorcore]] | pikkus = 73:49 | plaadifirma = [[XL Recordings]] | produtsent = [[Tyler, the Creator]], Left Brain | pildi kirjeldus = Goblini kaanekujundus }} '''Goblin''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] räppari [[Tyler, the Creator]]i teine [[stuudioalbum]] ja esimene suure plaadifirma ([[XL Recordings]]) alt välja antud [[album]]. See ilmus 10. mail 2011. aastal. Album jätkab Tyleri dialooge oma fiktiivse terapeudi dr TC-ga, mida kuuldi esmakordselt tema 2009. aasta albumil ''[[Bastard.|Bastard]]'' Albumi produtseeris peaaegu täielikult Tyler ise, välja arvatud loo "Transylvania", mille produtseeris tema kolleeg Left Brain. Albumil teevad kaasa teised [[Odd Future]] liikmed nagu [[Frank Ocean]], [[Hodgy Beats]], [[Domo Genesis]] ja Mike G == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit: * "Sandwitches" (8. oktoober 2010) * "Yonkers" (14. veebruar 2011) * "She" (10. mai 2011) "Yonkers" osutus läbimurdehitiks – selle muusikavideo muutus veebis väga populaarseks ja tõi Tylerile laiemat tuntust. Tyleri enda sõnul tegi ta loo instrumentaali vaid kaheksa minutiga, parodeerides [[New York|New Yorgi]] räpibeatide stiili == Vastuvõtt == Album jõudis Ameerika Ühendriikide edetabelis Billboard 200 viiendale kohale ning esikohale [[Top R&B/Hip-Hop Albums]] ja Top [[Independent Albums]] edetabelites. Kriitikutelt sai ''Goblin'' üldiselt positiivseid hinnanguid == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit: * "Sandwitches" * "Yonkers" * "She" == Lugude nimekiri == Kõik lood on produtseerinud [[Tyler, the Creator]]. {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Goblin" || Tyler Okonma || 6:48 |- | 2. || "Yonkers" || Okonma || 4:09 |- | 3. || "Radicals" || Okonma || 7:18 |- | 4. || "She" (featuring Frank Ocean) || Okonma, Frank Ocean || 4:13 |- | 5. || "Transylvania" || Okonma || 3:12 |- | 6. || "Nightmare" || Okonma || 5:22 |- | 7. || "Tron Cat" || Okonma || 4:13 |- | 8. || "Her" || Okonma || 3:31 |- | 9. || "Sandwitches" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:51 |- | 10. || "Fish" || Okonma || 6:19 |- | 11. || "Analog" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Long || 2:54 |- | 12. || "Bitch Suck Dick" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:36 |- | 13. || "Window" (featuring Domo Genesis, Frank Ocean, Hodgy Beats and Mike G) || Okonma, Dominique Cole, Ocean, Long, Michael Griffin II || 8:00 |- | 14. || "AU79" || Okonma || 3:40 |- | 15. || "Golden" || Okonma || 5:43 |} '''Kogupikkus:''' 73:49 === Deluxe Edition lisalood === {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 16. || "Burger" || Tyler Okonma || 3:49 |- | 17. || "Untitled 63" || Okonma || 1:06 |- | 18. || "Steak Sauce" || Okonma || 3:22 |} '''Kogupikkus:''' 82:06 (Deluxe Edition) == Koosseis == * [[Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * Left Brain – produtseerimine (lugu "Transylvania") * [[Frank Ocean]] – vokaal (lood "She", "Window") * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood "Sandwitches", "Analog", "Window") * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu "Window") * Mike G – vokaal (lugu "Window") * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") * [[Travis Bennett|Taco]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] 2uuu6g1dez9vh68qwkjmp9bmwx5vkev 7168690 7168634 2026-06-07T10:51:48Z Andreas003 7485 7168690 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}} {{Albumi info | nimi = Goblin | liigitus = stuudio | esitaja = [[Tyler, the Creator]]i | kaas = Goblin_Cover.jpg | väljaantud = 10. mai 2011 | lindistatud = 2008–2011 | stuudio = Opra Music, The Trap ([[Los Angeles]]) | stiil = [[alternatiivne hiphop]], [[horrorcore]] | pikkus = 73:49 | plaadifirma = [[XL Recordings]] | produtsent = [[Tyler, the Creator]], Left Brain | pildi kirjeldus = Goblini kaanekujundus }} '''Goblin''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] räppari [[Tyler, the Creator]]i teine [[stuudioalbum]] ja esimene suure plaadifirma ([[XL Recordings]]) alt välja antud [[album]]. See ilmus 10. mail 2011. aastal. Album jätkab Tyleri dialooge oma fiktiivse terapeudi dr TC-ga, mida kuuldi esmakordselt tema 2009. aasta albumil ''[[Bastard (Tyler, the Creatori album)|Bastard]]'' Albumi produtseeris peaaegu täielikult Tyler ise, välja arvatud loo "Transylvania", mille produtseeris tema kolleeg Left Brain. Albumil teevad kaasa teised [[Odd Future]] liikmed nagu [[Frank Ocean]], [[Hodgy Beats]], [[Domo Genesis]] ja Mike G == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit: * "Sandwitches" (8. oktoober 2010) * "Yonkers" (14. veebruar 2011) * "She" (10. mai 2011) "Yonkers" osutus läbimurdehitiks – selle muusikavideo muutus veebis väga populaarseks ja tõi Tylerile laiemat tuntust. Tyleri enda sõnul tegi ta loo instrumentaali vaid kaheksa minutiga, parodeerides [[New York|New Yorgi]] räpibeatide stiili == Vastuvõtt == Album jõudis Ameerika Ühendriikide edetabelis Billboard 200 viiendale kohale ning esikohale [[Top R&B/Hip-Hop Albums]] ja Top [[Independent Albums]] edetabelites. Kriitikutelt sai ''Goblin'' üldiselt positiivseid hinnanguid == Singlid == Albumit toetasid kolm singlit: * "Sandwitches" * "Yonkers" * "She" == Lugude nimekiri == Kõik lood on produtseerinud [[Tyler, the Creator]]. {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 1. || "Goblin" || Tyler Okonma || 6:48 |- | 2. || "Yonkers" || Okonma || 4:09 |- | 3. || "Radicals" || Okonma || 7:18 |- | 4. || "She" (featuring Frank Ocean) || Okonma, Frank Ocean || 4:13 |- | 5. || "Transylvania" || Okonma || 3:12 |- | 6. || "Nightmare" || Okonma || 5:22 |- | 7. || "Tron Cat" || Okonma || 4:13 |- | 8. || "Her" || Okonma || 3:31 |- | 9. || "Sandwitches" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Gerard Long || 4:51 |- | 10. || "Fish" || Okonma || 6:19 |- | 11. || "Analog" (featuring Hodgy Beats) || Okonma, Long || 2:54 |- | 12. || "Bitch Suck Dick" (featuring Jasper Dolphin and Taco) || Okonma, Davon Wilson, Travis Bennett || 3:36 |- | 13. || "Window" (featuring Domo Genesis, Frank Ocean, Hodgy Beats and Mike G) || Okonma, Dominique Cole, Ocean, Long, Michael Griffin II || 8:00 |- | 14. || "AU79" || Okonma || 3:40 |- | 15. || "Golden" || Okonma || 5:43 |} '''Kogupikkus:''' 73:49 === Deluxe Edition lisalood === {| class="wikitable" ! Nr !! Pealkiri !! Autor(id) !! Pikkus |- | 16. || "Burger" || Tyler Okonma || 3:49 |- | 17. || "Untitled 63" || Okonma || 1:06 |- | 18. || "Steak Sauce" || Okonma || 3:22 |} '''Kogupikkus:''' 82:06 (Deluxe Edition) == Koosseis == * [[Tyler, the Creator]] – vokaal, produtseerimine, kirjutamine * Left Brain – produtseerimine (lugu "Transylvania") * [[Frank Ocean]] – vokaal (lood "She", "Window") * [[Hodgy Beats]] – vokaal (lood "Sandwitches", "Analog", "Window") * [[Domo Genesis]] – vokaal (lugu "Window") * Mike G – vokaal (lugu "Window") * [[Jasper Dolphin]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") * [[Travis Bennett|Taco]] – vokaal (lugu "Bitch Suck Dick") == Viited == <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] b7cpw7ycx1gfy5ijkptixdpw7hdx39s 0 716290 7168557 2026-06-06T23:15:41Z ~2026-33692-13 231154 Tegin lehekülje antud raadiole 7168557 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam|nimi=Legendaarne Raadio|logo=|linn=Tallinn|riik=Eesti|sagedus=99,3 MHz (Tallinn ja Harjumaa)|keel=eesti keel|žanr=hiphop, räpp, urban-kultuur|alustas=1. detsember 2024|veebileht=https://legendaarne.fm}} '''Legendaarne Raadio''' on Eesti hiphopi- ja räpimuusikale keskenduv raadiojaam. Raadio alustas tegevust veebiraadiona 1. detsembril 2024. aastal ning levib FM-sagedusel 99,3 MHz Tallinnas ja Harjumaal.<ref>{{Cite web|url=https://legendaarne.ee/legendaarne-raadio-nuud-fm-sagedusel/|title=Legendaarne Raadio nüüd FM sagedusel|website=legendaarne.ee|date=2025-10-17|access-date=2026-06-07}}</ref> == Ajalugu == Legendaarne Raadio kasvas välja Eesti Hip-Hop Festivali jaoks loodud ajutisest festivaliraadiost. Positiivse vastukaja tõttu loodi püsiv veebiraadio, mis alustas tegevust 2024. aasta lõpus.<ref>{{Cite web|url=https://legendaarne.ee/alustab-uus-rapiraadio-legendaarne-raadio/|title=Alustab uus räpiraadio Legendaarne Raadio|website=legendaarne.ee|access-date=2026-06-07}}</ref> 2025. aastal võitis raadio konkursi korras endise Nõmme Raadio FM-sageduse ning sai meedialoa hiphopi ja urban-kultuuri tutvustavale raadiojaamale.<ref>{{Cite web|url=https://www.err.ee/1609691168/endise-nomme-raadio-tegevusloa-sai-hiphopi-fookusega-legendaarne-raadio|title=Endise Nõmme raadio tegevusloa sai hiphopi fookusega Legendaarne Raadio|website=ERR|date=2025-05-12|access-date=2026-06-07}}</ref> == Programm == Raadio keskendub peamiselt Eesti ja välismaisele hiphopi- ning räpimuusikale. Programmis on muusikasaadete kõrval ka intervjuud, kultuuri- ja spordisisu.<ref>{{Cite web|url=https://legendaarne.ee/legendaarne-raadio-nuud-fm-sagedusel/|title=Legendaarne Raadio nüüd FM sagedusel|website=legendaarne.ee|date=2025-10-17|access-date=2026-06-07}}</ref> == Välislingid == * https://legendaarne.fm – ametlik veebileht lbk598lmpbxd9r26mo0w6bxs3vlsr2o 0 716291 7168581 2026-06-07T04:53:27Z Hannesvalk 176021 Uus lehekülg: '{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == ===...' 7168581 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is, Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] a2uibse7i0jm5x0zrotapciqti3ey1f 7168590 7168581 2026-06-07T05:32:23Z Hannesvalk 176021 /* 6. juuni */ 7168590 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] gqpir7wv2m64ngq6kb777kg0spxk9ir 7168592 7168590 2026-06-07T05:35:47Z Hannesvalk 176021 /* 3. juuni */ 7168592 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] t8mvww8y8fihce7on8703dbjzzfkw5o 7168679 7168592 2026-06-07T10:13:43Z Hannesvalk 176021 /* 6. juuni */ 7168679 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla ja [[Tjumen]]i naftatehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 5um588r95ro1o1ykvoknn4ba92nzya0 7168680 7168679 2026-06-07T10:15:54Z Hannesvalk 176021 /* 6. juuni */ 7168680 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] h306ak73nx49gbyw89c6e7e2yvjudzg 0 716292 7168584 2026-06-07T04:57:47Z Hannesvalk 176021 Hannesvalk teisaldas lehekülje [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)]] pealkirja [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31.mai 2026)]] alla: täpsustus 7168584 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31.mai 2026)]] tj64tdb7wxw4e04hr2vuu4m9ih4y0b1 0 716293 7168586 2026-06-07T04:58:51Z Hannesvalk 176021 Hannesvalk teisaldas lehekülje [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31.mai 2026)]] pealkirja [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)]] alla: Kirjaviga pealkirjas 7168586 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)]] 94ae8ki8h0p9nf2n32h6kmx00bo0aeh 0 716294 7168595 2026-06-07T05:56:33Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = India nafta- ja maagaasiministeerium | omakeelne_nimi = Ministry of Petroleum and Natural Gas | embleem = Ministry of Petroleum India.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = MoPNG | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter...' 7168595 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = India nafta- ja maagaasiministeerium | omakeelne_nimi = Ministry of Petroleum and Natural Gas | embleem = Ministry of Petroleum India.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = MoPNG | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Delhi]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Nafta- ja maagaasiminister | juht_nimi = [[Hardeep Singh Puri]] | juht2_nimetus = Nafta- ja maagaasi aseminister | juht2_nimi = [[Suresh Gopi]] | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[India valitsus|Valitsus]] | emaorg = | allorg = | eelarve = u 304 mld [[India ruupia|INR]] (2026–2027) <br/> (u 2,8 mld €) | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://mopng.gov.in/en www.mopng.gov.in] | ideoloogia = | märkused = }} '''India nafta- ja maagaasiministeerium''' ([[inglise keel]]es ''Ministry of Petroleum and Natural Gas'' ('''MoPNG''')) on [[India Vabariik|India Vabariigi]] [[ministeerium]], mis tegeleb riigi maagaasi- ja naftavarude ekspluateerimise, tootmise, rafineerimise, transpordi, turustamise, ekspordi ja hoiustamisega. Ministeeriumit juhib nafta- ja maagaasiminister. India nafta- ja maagaasiminister on alates aastast 2021 [[Hardeep Singh Puri]] ([[Bharatiya Janata Partei]]). ==India nafta- ja maagaasiministrite loend== ===Terase- kaevanduste- ja kütuseministrid=== * 1957–1962: [[Swaran Singh]] ===Kaevanduste- ja kütuseministrid=== * 1962–1963: Keshav Dev Malviya * 1963: [[Swaran Singh]] * 1963: [[O. V. Alagesan]] ===Nafta- ja kemikaalideministrid=== * 1963–1966: [[Humayun Kabir (India Rahvuskongressi poliitik)|Humayun Kabir]] * 1966–1967: [[O. V. Alagesan]] * 1967–1968: [[Asoka Mehta]] * 1968–1969: [[Kotha Raghuramaiah]] ===Nafta-, kemikaalide-, kaevanduste- ja metallideministrid=== * 1969–1971: [[Triguna Sen]] ===Nafta-, kemikaalide- ja mitteraudmetallideministrid=== * 1971: Dajisaheb Chavan ===Nafta- ja kemikaalideministrid=== * 1971–1972: [[Prakash Chandra Sethi]] * 1972–1973: H. R. Gokhale * 1973–1974: [[D. K. Barooah]] * 1974–1975: Keshav Dev Malviya ===Naftaministrid=== * 1975–1977: Keshav Dev Malviya ===Nafta-, kemikaalide- ja väetisteministrid=== * 1977: [[Hemwati Nandan Bahuguna]] * 1979: [[Morarji Desai]] * 1979: [[T. A. Pai]] * 1979: Aravinda Bala Pajanor * 1979–1980: Shyam Nath Kacker ===Nafta- ja kemikaalideministrid=== * 1980: [[Prakash Chandra Sethi]] * 1980: [[Veerendra Patil]] ===Nafta-, kemikaalide- ja väetisteministrid=== * 1980–1982: [[Prakash Chandra Sethi]] * 1982: [[P. Shiv Shankar]] ===Naftaministrid=== * 1984–1985: [[Nawal Kishore Sharma]] ===Nafta- ja maagaasiministrid=== * 1985–1986: [[Nawal Kishore Sharma]] * 1986: [[Chandrashekhar Singh]] * 1986: [[N. D. Tiwari]] * 1986–1989: Brahm Dutt ===Nafta- ja kemikaalideministrid=== * 1989–1990: [[M. S. Gurupadaswamy]] * 1990–1991: Satya Prakash Malaviya ===Nafta- ja maagaasiministrid=== * 1991–1993: [[B. Shankaranand]] * 1993–1996: [[Satish Sharma]] * 1996: [[Atal Bihari Vajpayee]] * 1996–1997: [[H. D. Deve Gowda]] * 1997: [[Inder Kumar Gujral]] * 1997–1998: [[Janeshwar Mishra]] * 1998–1999: [[Vazhappady K. Ramamurthy]] * 1999–2004: [[Ram Naik]] * 2004–2006: [[Mani Shankar Aiyar]] * 2006–2011: [[Murli Deora]] * 2011–2012: [[Jaipal Reddy]] * 2012–2014: [[Veerappa Moily]] * 2014–2021: [[Dharmendra Pradhan]] * 2021– : [[Hardeep Singh Puri]] ==Vaata ka== * [[India elektrisektor]] * [[Energeetikaõigus]] * [[Tuumaenergia Indias]] * [[India nafta- ja gaasisektor]] * [[Päikeseenergia Indias]] * [[Tuuleenergia Indias]] * [[Taastuvenergia Indias]] ==Välislingid== * [https://mopng.gov.in/en Koduleht] [[Kategooria:Ministeeriumid]] [[Kategooria:India poliitika]] pdv57sjee0b2ezct99dtpqkgpb5x7qh 0 716295 7168597 2026-06-07T05:58:20Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[India nafta- ja maagaasiministeerium]] 7168597 wikitext text/x-wiki #suuna [[India nafta- ja maagaasiministeerium]] iulavamyi34dlwdya5y2cbpckkpm8nr 0 716296 7168606 2026-06-07T06:35:30Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hamburgi pommitamine | osa = [[teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] | pilt = Royal Air Force Bomber Command, 1942-1945. CL3400.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Hamburg]]i [[Eilbek]]i linnaosa (ilmselt 1945) | aeg = Juuli 1943 | koht = [[Hamburg]], [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | al...' 7168606 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Hamburgi pommitamine | osa = [[teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] | pilt = Royal Air Force Bomber Command, 1942-1945. CL3400.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Hamburg]]i [[Eilbek]]i linnaosa (ilmselt 1945) | aeg = Juuli 1943 | koht = [[Hamburg]], [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = {{riigi ikoon|Kolmas riik}} [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] | osaline2 = {{pisilipp|Suurbritannia}} <br/> {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] <br/> {{pisilipp|Austraalia}} <br/> {{flagicon image|Canadian Red Ensign 1921-1957 (with disc).svg}} [[Kanada]] <br/> {{flagicon image|Flag of South Africa (1928–1994, dark colors).svg}} [[Lõuna-Aafrika Liit]] <br/> {{pisilipp|Uus-Meremaa}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 40 000 inimest | kaotused2 = 104 lennukit | kaotused3 = | märkused = }} '''Hamburgi pommitamine''' ('''Operatsioon Gomorrah''') oli [[pomm]]irünnakute kampaania [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] linnale [[Hamburg]]ile [[Teise maailmasõja liitlased|Liitlaste]] poolt [[teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] 1943. aasta juulis. Peamised sihtmärgid olid laeva- ja allveelaevatehased ning naftarajatised. Juulis 1943 tekkis [[Suurbritannia]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] õhulöökidest sõja suurimaid tuletorme, milles hukkus 34 000 inimest, sai viga 180 000 inimest ning hävis 60% linna hoonetest.<ref name="NatGeo">{{cite web |url=https://www.nationalgeographic.com/history/article/the-bombing-of-hamburg-foreshadowed-the-horrors-of-hiroshima |archive-url=https://web.archive.org/web/20210722181412/https://www.nationalgeographic.com/history/article/the-bombing-of-hamburg-foreshadowed-the-horrors-of-hiroshima |url-status=dead |archive-date=22 July 2021 |work=[[National Geographic]] |title=The bombing of Hamburg foreshadowed the horrors of Hiroshima |first=Erin |last=Blakemore |date=22 July 2021}}</ref> Hamburg valiti sihtmärgiks, kuna seda peeti süütepommide vastu eriti kaitsetuks. Britid olid [[The Blitz|sakslaste rünnakutest]] õppinud, et süütepommid olid tõhusamad kui tavalised lõhkepead. Samuti oli Hamburgis palju sõjatööstusrajatisi ning seda oli lennukitel lihtne leida. [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi]] (RAF) ja [[Ameerika Ühendriikide maaväe õhuvägi]] (USAAF) tegid mahuka uurimistöö, et leida optimaalne süüte- ja kildmoona vahekord. Juulikuisele tulekahjule eelnes ka pikk põuaperiood. Tulekahju jaoks soodsa ilma ja väga konsentreeritud pommitamise koosmõjus tekkis 460 meetri kõrgune tuletornaado.<ref>{{Cite web |date=2024-01-18 |title=Fire Whirl Research {{!}} US Forest Service Research and Development |url=https://research.fs.usda.gov/firelab/projects/firewhirl |access-date=2026-03-18 |website=research.fs.usda.gov |language=en}}</ref> Juulis 1943 läbi viidud kampaania viis rivist välja Saksamaa suuruselt teise linna relvatööstuse ning oli Saksa juhtkonnale šokk. Sakslased tõid selle tagajärjel rindelt sisemaale juurde õhutõrjesüsteeme ja sõjalennukeid. See omakorda pärssis sakslaste võimekust rinnetel. ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{Citation |last1=Bahnsen |first1=Uwe |first2=Kerstin von |last2=Stürmer |title=Die Stadt, die sterben sollte, Hamburg im Bombenkrieg, Juli 1943 |page=41}} * {{Citation |last=Brunswig |first=Hans |year=1978 |title=Feuersturm über Hamburg | publisher = Motorbuch Verlag |location=Stuttgart |isbn=3-87943-570-7 |page=195}} * {{Citation |last=Dyson |first=Freeman |author-link=Freeman Dyson |date=1 November 2006 |title=Part I: A Failure of Intelligence |url=https://www.technologyreview.com/2006/11/01/227625/a-failure-of-intelligence/ |journal=Technology Review |access-date=13 May 2020}} * {{Citation |last1=Frankland |first1=Noble |last2=Webster |first2=Charles |year=1961 |title=The Strategic Air Offensive Against Germany, 1939–1945, Volume II: Endeavour, Part 4 |location=London |publisher=Her Majesty's Stationery Office |pages=260–261}} * {{Citation |last=Levine |first=Alan J |year=1992 |title=The Strategic Bombing of Germany, 1940–1945 |url=https://books.google.com/books?id=LZ99c7ZlxxQC |page=149 |publisher=Bloomsbury Academic |isbn=978-0-275-94319-6}} * {{cite book |last=Lowe |first=Keith |year=2007 |title=Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943 |publisher=Viking |isbn=978-0-670-91557-6}} * {{Citation |last=McKillop |first=Jack |date=2 July 2004 |title=United States Army Air Forces in World War II: Combat Chronology of World War II |url=http://permanent.access.gpo.gov/lps51153/airforcehistory/usaaf/chron/index.htm |publisher=U.S. Federal Depository Library Program Electronic Collection (FDLP/EC) Archive}} * {{Cite book |last=Middlebrook |first=Martin |title=Hamburg Juli '43 |publisher=Ernst Kabel Verlag |year=1983 |isbn=3-921909-72-4 |language=de}} * {{Cite book |last1=Middlebrook |first1=Martin |title=The Bomber Command War Diaries. An operational reference book 1939–1945 |last2=Everitt |first2=Chris |publisher=Midland Publishing |year=1996 |isbn=1-85780-033-8}} * {{Citation |date=5 January 2009 |url=http://www.nationalarchives.gov.uk/cabinetpapers/help/glossary-b.htm |title=The Cabinet Papers 1915–1978: Glossary – B |publisher=The National Archives |access-date=13 May 2020 |ref={{harvid|NA staff|2009}}}} * {{Citation |last1=Overy |first1=Richard |title=The Bombing War, Europe 1939–45 |date=2013 |publisher=Penguin |location=London |isbn=978-0-141-92782-4 |edition=Kindle, 2014}} * {{Citation |last=Pauls |first=Simone |date=17 August 2006 |title=So paradiesisch schön ist Hamburgs Osten |newspaper=Hamburger Morgenpost |url=http://archiv.mopo.de/archiv/2006/20060817/hamburg/panorama/so_paradiesisch_schoen_ist_hamburgs_osten.html |publisher=ARCHIV: Hamburgs grüne Oasen}}{{Dead link|date=November 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} * {{Citation |last=Preller |first=Fred |year=2014 |chapter=384th BG Mission 2 |title=384th Bomb Group (Heavy) |chapter-url=http://www.384thbombgroup.com/_content/_pages/One384thMission.php?MissionKey=2 |publisher=384thbombgroup.com |access-date=9 September 2014}} * {{Cite book |last=Rohwer |first=J. |title=Chronology of the War at Sea 1939–1945 |publisher=Naval Institute Press. |year=2005 |isbn=978-1-59114-119-8}} * {{Citation |date=6 April 2005a |title=Hamburg, 28th July 1943 |url=http://www.raf.mod.uk/bombercommand/hamburg.html |work=Royal Air Force Bomber Command 60th Anniversary |publisher=UK Crown |access-date=22 March 2009 |archive-url=http://webarchive.nationalarchives.gov.uk/20070706011932/http://www.raf.mod.uk/bombercommand/hamburg.html |archive-date=6 July 2007 |ref={{harvid|RAF staff|2005a}}}} * {{Citation |last=Wilson |first=Kevin |year=2005 |title=Bomber Boys |publisher=Weidenfeld & Nicolson |location=London |isbn=978-0-297-84637-6}} ==Kirjandus== * {{cite web |last=Alm |first=Margit |year=2003 |title=Death Came from the Skies |work= |volume=|number= |pages= |url=https://archive.org/details/death-came-from-the-skies-hamburg-1943-by-margit-alm |location=Berlin |publisher=Deutschherrenklub |issn=}} * {{cite web |last=Doebler |first=Joachim |year=1995 |title=Life beneath the Facades of bombed-out streets. Housing Situation in post-war Hamburg |work= Indian Architect & Builder |volume=IX |number=3 |pages=102–107 |url=http://www.doebler-online.de/pdf/dfg-en.pdf |publisher=Doebler-online.de |issn=0971-5509}} * {{cite book |last=Hansen |first=Randall |author-link=Randall Hansen |title=Fire and Fury: The Allied Bombing of Germany |year=2009 |location=New York |publisher=New American Library |isbn=978-0-451-22759-1}} * {{cite book |last=Middlebrook |first=Martin |title=The Battle of Hamburg: Allied Bomber Forces against a German City in 1943 |year=1981 |url=https://archive.org/details/battleofhamburga00midd |url-access=registration |via=Archive Foundation |publisher=Scribners |location=New York |edition=1st US |isbn=0-684-16727-1}} * {{cite book |last=Nossack |first=Hans |author-link=Hans Erich Nossack |year=2004 |title=The End: Hamburg 1943 |publisher=University of Chicago Press |location=Chicago |url=https://archive.org/details/endhamburg194300noss |url-access=registration |via=Archive Foundation |isbn=0-226-59556-0}} * {{cite book |last=Sebald |first=Winfried |author-link=W. G. Sebald |year=2003 |title=On the Natural History of Destruction |publisher=Random House |location=New York |isbn=0-375-50484-2}} *{{cite web |url=http://www.anesi.com/ussbs02.htm |title=Interrogation of Captured Prisoners, United States Strategic Bombing Survey, Summary Report, (European War), 30 September 1945}} * {{cite book |last=Spaight |first=James M. |url=https://archive.org/details/BombingVindicated |title=Bombing Vindicated |publisher=G. Bles |year=1944 |oclc=1201928}} (Spaight was Principal Assistant Secretary of the UK [[Air Ministry]]) *{{cite web |last=Sindel |first=Elfriede |date=2020-09-28 |title=Feuersturm in Hamburg 1943. Erinnerung einer damals Vierzehnjährigen |trans-title=Firestorm in Hamburg 1943. Memories of a Girl Aged 14 at the Time |lang=de |website=SeniorenNet in Hamburg |url=https://www.seniorennet-hamburg.de/zeitzeugen/vergessen/sindel5.htm |access-date=2025-10-05 }} *{{cite web |title=The Terrible Land. Hamburg Burning |website=Shaw.ca |url=http://terribleland.shawwebspace.ca/ |url-status=unfit |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220084358/http://terribleland.shawwebspace.ca/ |archive-date=2016-12-20 |access-date=2025-10-05 }} [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Suurbritannia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksamaa Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1943]] [[Kategooria:Sõjalised operatsioonid]] [[Kategooria:Hamburg]] smqgj3ia5qqz2pcuu8yxhvv1fg9465d 0 716297 7168702 2026-06-07T11:12:28Z ~2026-33615-88 231173 Uus lehekülg: 'Laura Rannaväli (sündinud 28. september, 2005) on Eesti sisulooja ja sotsiaalmeediategelane, kes on tuntud oma tegevuse poolest platvormidel nagu Instagram ja TikTok. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/rannavalilaura/?hl=en |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Rannaväli alustas oma sisuloometeekonda YouTube'is koos oma õega [[Maria Rannaväli]], millega pandi alus nende varajasele avalikule nähtavusele sotsiaalmee...' 7168702 wikitext text/x-wiki Laura Rannaväli (sündinud 28. september, 2005) on Eesti sisulooja ja sotsiaalmeediategelane, kes on tuntud oma tegevuse poolest platvormidel nagu Instagram ja TikTok. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/rannavalilaura/?hl=en |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Rannaväli alustas oma sisuloometeekonda YouTube'is koos oma õega [[Maria Rannaväli]], millega pandi alus nende varajasele avalikule nähtavusele sotsiaalmeedias Ta on tegutsenud sisuloome valdkonnas juba lapsest saati ning kogunud oma kanalites sadu tuhandeid jälgijaid. Rannaväli alustas sisuloomega varjases nooruses ning lõi oma karjääris läbi tehes koostöoid rahvusvaheliste ettevõtete ja brändidega, sealhulgas [[:en:Yves_Saint_Laurent_(fashion_house)|Yves Saint Laurent]] Beauty ja [[:en:Kérastase|Kerastase]]. Tema töö on aidanud tal kinnistuda kui üks Eesti nähtavamaid noorema põlvkonna sisuloojaid ilu- ja moemaastikul. <ref>{{Netiviide |pealkiri=13aastaselt sisuloomeäriga alustanud Laura Rannaväli murdis end välja rahvusvaheliste luksusbrändideni. “Kui sul on kirg, jõuab edu sinuni” |url=https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2026/04/18/13aastaselt-sisuloomeariga-alustanud-laura-rannavali-murdis-end-valja-rahvusvaheliste-luksusbrandideni-kui-sul-on-kirg-jouab-edu-sinuni |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Lisaks on ta osalendus rahvusvahelistel üritustel ja festivalidel, seahulgas [[Coachella festival|Coachella]] muusikafestivalil, mis on üks maailma tuntumaid popkultuuri ja muusika sündmusi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=KLÕPS {{!}} Unistuste sihtkoht! Sisulooja Laura Rannaväli väisas üht maailma kuumimat ja eksklusiivsemat festivali |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120370887/klops-unistuste-sihtkoht-sisulooja-laura-rannavali-vaisas-uht-maailma-kuumimat-ja-eksklusiivsemat-festivali |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Rannaväli on seotud ka meediaprojektide ja avalike aruteludega sotsiaalmeedia mõju, noorte digikultuuri ning sisuloometöö argipäeva teemadel. Ta on jaganud intervjuudes kogemusi avaliku elu, eneseväljenduse ja sotsiaalmeedia töö psühholoogiliste aspektide kohta. <ref>{{Netiviide |pealkiri=DIALOOG {{!}} Laura Rannaväli: ma ei julge sotsiaalmeedias olla sada protsenti mina ise |url=https://www.ohtuleht.ee/noored/1153691/dialoog-laura-rannavali-ma-ei-julge-sotsiaalmeedias-olla-sada-protsenti-mina-ise |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 8e344c6661wy1sbnhij58rpokw53t3f 0 716298 7168705 2026-06-07T11:16:31Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=2026. aasta Harley-Davidsoni Baggersite maailmakarikavõistlused|eelmine=-|järgmine=2027}} '''2026. aasta Harley-Davidsoni Baggersite maailmakarikavõistlused''' (inglise keeles: '''2026 Harley-Davidson Bagger World Cup''') on võistlussarja esimene hooaeg.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-08-15 |pealkiri=Introducing: the Harley-Davidson Bagger World Cup |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/08/15/introdu...' 7168705 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=2026. aasta Harley-Davidsoni Baggersite maailmakarikavõistlused|eelmine=-|järgmine=2027}} '''2026. aasta Harley-Davidsoni Baggersite maailmakarikavõistlused''' (inglise keeles: '''2026 Harley-Davidson Bagger World Cup''') on võistlussarja esimene hooaeg.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-08-15 |pealkiri=Introducing: the Harley-Davidson Bagger World Cup |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/08/15/introducing-the-harley-davidson-bagger-world-cup/www.motogp.com/en/news/2025/08/15/introducing-the-harley-davidson-bagger-world-cup/756437 |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Võistluseid peetakse mõnedel [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] etappidel Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Võistlussarjas kasutatakse võistlemiseks valmistatud [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] ''touring'' mootorrattaid.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-01-22 |pealkiri=Harley-Davidson Bagger World Cup confirms more teams, reveals weekend format, and opens ticket sales |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/01/22/harley-davidson-bagger-world-cup-confirms-more-teams-reveals-weekend-format-and-opens-ticket-sales/www.motogp.com/en/news/2026/01/22/harley-davidson-bagger-world-cup-confirms-more-teams-reveals-weekend-format-and-opens-ticket-sales/825952 |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" |Võistkond ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|USA}} Saddlemen Racing<ref name=":0" /> |10 |{{Riigi ikoon|USA}} Travis Wyman |1-2 |- |13 |{{Riigi ikoon|USA}} Cory West |1-2 |- |85 |{{Riigi ikoon|USA}} Jake Lewis |1-2 |- | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Indoneesia}} Niti Racing<ref name=":0" /> |20 |{{Riigi ikoon|Indoneesia}} Dimas Ekky Pratama |1-2 |- |29 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Andrea Iannone]] |2 |- |99 |{{Riigi ikoon|SPA}} Oscar Gutierrez |1-2 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} Parkingo Team<ref name=":0" /> |27 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} Filippo Rovelli |1-2 |- | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|AUS}} Joe Rascal Racing<ref name=":0" /> |34 |{{Riigi ikoon|USA}} Cody Wyman |1-2 |- |51 |{{Riigi ikoon|BRA}} [[Eric Granado]] |1-2 |- |69 |{{Riigi ikoon|AUS}} Archie Mcdonald |1-2 |} == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !2 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy |Autodromo Internazionale del Mugello |- !3 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !4 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !5 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !6 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |} == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond |- ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States | rowspan="2" nowrap="" data-sort-value="zac" |{{flagicon|BRA}} [[Eric Granado]] | data-sort-value="man" |{{flagicon|BRA}} [[Eric Granado]] | data-sort-value="gut" |{{flagicon|AUS}} Archie Mcdonald | data-sort-value="axx" |{{flagicon|AUS}} Joe Rascal Racing |- | data-sort-value="cas" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | data-sort-value="cas" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | data-sort-value="lcr" |{{flagicon|INA}} Niti Racing |- ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | rowspan="2" data-sort-value="cas" |{{flagicon|BRA}} [[Eric Granado]] | align="left" data-sort-value="man" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | align="left" data-sort-value="man" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | nowrap="" data-sort-value="kli" |{{flagicon|INA}} Niti Racing |- | align="left" nowrap="" data-sort-value="zac" |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Iannone]] | align="left" nowrap="" data-sort-value="zac" |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Iannone]] | data-sort-value="aru" |{{flagicon|INA}} Niti Racing |- ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | rowspan="2" data-sort-value="fer" | | data-sort-value="gut" | | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fel" | |- | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fel" | |- ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | rowspan="2" data-sort-value="cas" | | data-sort-value="bal" | | data-sort-value="cas" | | data-sort-value="lcr" | |- | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="cas" | | data-sort-value="lcr" | |- ! rowspan="2" |5 | rowspan="2" |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | rowspan="2" data-sort-value="gra" | | data-sort-value="spi" | | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="lcr" | |- | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="lcr" | |- ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | rowspan="2" data-sort-value="gra" | | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="zac" | | data-sort-value="aru" | |- | data-sort-value="gar" | | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fel" | |} == Viited == e0mqmezt9v2btal4t8lscev5gwh54a5 0 716299 7168710 2026-06-07T11:30:56Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Norra suusatamise ajalugu]] pealkirja [[Suusatamine Norras]] alla 7168710 wikitext text/x-wiki #suuna [[Suusatamine Norras]] 1aho5vmvxm71ox7vus8oi1t4xox0wl2 0 716300 7168714 2026-06-07T11:44:36Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: '{{Persoon | nimi = Elina Vaara | pilt = Vaaskivi-Vaara.jpg | pildiallkiri = Abikaasad [[Tatu Vaaskivi]] ja Elina Vaara. | sünniaeg = [[29. mai]] [[1903]] | sünnikoht = [[Tampere]] | surmaaeg = [[26. detsember]] [[1980]] | surmakoht = [[Helsingi]] | a1 = Elukutse | a2 = luuletaja, prosaist, tõlkija | b1 = ''Alma mater'' | b2 = [[Turu ülikool]] | c1 = Esikteos | c2 = "Kallio ja...' 7168714 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Elina Vaara | pilt = Vaaskivi-Vaara.jpg | pildiallkiri = Abikaasad [[Tatu Vaaskivi]] ja Elina Vaara. | sünniaeg = [[29. mai]] [[1903]] | sünnikoht = [[Tampere]] | surmaaeg = [[26. detsember]] [[1980]] | surmakoht = [[Helsingi]] | a1 = Elukutse | a2 = luuletaja, prosaist, tõlkija | b1 = ''Alma mater'' | b2 = [[Turu ülikool]] | c1 = Esikteos | c2 = "[[Kallio ja meri]] (1924) | d1 = Rühmitus | d2 = [[Tulekandjat]] | e1 = Tunnustus | e2 = [[Soome riiklik kirjandusauhind]] 1928, 1930, 1933<br>[[Soome Kirjanduse Selts]]i auhind 1948<br>[[Pro Finlandia]] medal 1959<br>[[Aleksis Kivi auhind]] 1968 | f1 = Abikaasa | f2 = [[Lauri Viljanen]] (1926–1930)<br>[[Väinö Vormala]] (1930–u 1937)<br>[[Tatu Vaaskivi]] (1937–1942)<br>[[Aarne Einari Wehmas]] (1944–1955) }} [[Pilt:Elina_Vaara.jpg|pisi|[[Yrjö Ollila]], "Luuletaja Elina Vaara portree" (1929)]] '''Elina Vaara''' (pärisnimi '''Kerttu Elin Vehmas''', neiupõlvenimi '''Sirén'''; 1926. aastast '''Viljanen''', 1930. aastast '''Virtanen''', 1937. aastast '''Vaaskivi''', 1944. aastast '''Vehmas'''; [[29. mai]] [[1903]] [[Tampere]] – [[26. detsember]] [[1980]] [[Helsingi]]) oli soome luuletaja, prosaist ja tõlkija.<ref name=kb>[[Kerttu Saarenheimo]], [https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/5774 "Vaara, Elina (1903–1980)"], sari "Suomen kansallisbiografia", osa 10, lk 194–196. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007. ISBN 978-951-746-451-2 (vaadatud 07.06.2026)</ref> ==Haridus ja töö== Elina Vaara vanemad olid töödejuhataja ja masinatehase omanik [[Hugo Sirén]] ning Elin Cecilia Mäkelä. Ta lõpetas [[Tampere ühisgümnaasium]]i [[1923]]. aasta kevadel, õppis seejärel [[Turu Ülikool]]is, kuid ei kaitsnud kraadi, ning kolis [[1926]]. aastal Helsingisse. 1920. aastatel osales ta kirjandusrühmituse [[Tulekandjad]] (Tulenkantajat) tegevuses.<ref name="pekkanen">Toivo Pekkanen – Reino Rauanheimo (toim), "Kailaasta Meriluotoon: suomalaisten kirjailijain elämäkertoja", Porvoo–Helsinki: WSOY, 1947, lk 37</ref> Vaarat on nimetatud unenäoliste, lummavate ja romantiliste uduste maastike luuletajaks. Tema 100. sünniaastapäeval 2003. aastal tekkis ta loomingu vastu taas suurem huvi, mida võimendas ka [[Kerttu Saarenheimo]] kirjutatud Vaara elulooraamat, kuid muidu on Vaara suuresti unustusse jäänud. ==Isiklikku== Elina Vaara esimene abikaasa oli luuletaja [[Lauri Viljanen]] aastatel 1926–1930. Pärast lahutust abiellus Vaara samal aastal kunstnik [[Väinö Vormala]]ga (endine Virtanen). Abielu lagunemise järel abiellus ta [[1937]]. aastal kirjanik [[Tatu Vaaskivi]]ga. Vaaskivi suri [[1942]]. aasta sügisel. Neljanda abielu sõlmis Vaara [[1944]]. aastal kunstnik [[Aarne Einari Wehmas]]ega. Abielust Väinö Vormalaga sündis Elina Vaaral üks poeg.<ref name="pekkanen"/> Alates 1968. aastast elas Vaara Hyvinkääl.<ref>[https://www.hyvinkaa.fi/kulttuuri-ja-vapaa-aika/kirjasto/kokoelmat/hyvinkaalaisia-kirjailijoita/vaara-elina/ "Elina Vaara"] Hyvinkää linn, 09.06.2022 (vaadatud 07.06.2026)</ref> Elina Vaara on maetud Kunstnike mäele [[Hietaniemi kalmistu]]l<ref>[https://web.archive.org/web/20210714143856/https://www.helsinginseurakunnat.fi/includes/file_download.asp?deptid=3923&fileid=10026&file=020121A_Taiteilijam%C3%A4ki_10.pdf&pdf=1 "Taiteilijainmäki V21A"](PDF) Helsingi koguduste ühendus. Arhiivikoopia Internet Archive'is (14.07.2021). (vaadatud 07.06.2026)</ref>. == Tunnustus == * [[Soome riiklik kirjandusauhind]] 1928, 1930, 1933 * [[Soome Kirjanduse Selts]]i auhind 1948 * [[Pro Finlandia]] medal 1959 * [[Aleksis Kivi auhind]] 1968 == Teoseid== * "Kallio ja meri" (1924) * "Satu sydämestä ja auringosta" (1925) * "Hopeaviulu" (1928) * "Pilven varjo" (1930) * "Kohtalon viulu" (1933) * "Yön ja auringon kehät" (1937) * "Loitsu" (1942) * "Huone holvikaaren päällä" (1943) * "Äiti ja lapsi" (1943) * "Elämän armo" (1946) * "Kaupunki ja erämaa" (1948) * "Sadunkertoja" (1954) * "Salaisuuksien talo" (1955) * "Valikoima runoja" (1958) * "Valitut runot" (1959) * "[[Mimerkki]]" (1963) * "Lokikirja" (1965) * "Suru" (1980) * "Radanvarren Fuuga" (1981) === Ühisteostes === * Kolme, 1930 (kaasautorid [[Katri Vala]] ja [[Katri Suorant]]) == Tõlkeid == * [[Torquato Tasso]], [[Vabastatud Jerusalemm]]", 1954 * [[Dante Alighieri]], "Jumalainen näytelmä" ("[[Jumalik komöödia]]", "Divina Commedia"), WSOY, 1963 * [[Francesco Petrarca]], "Sonetteja Lauralle" ("Sonetid Laurale", "Canzonieri"), WSOY, 1966 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Satu Koskimies]], "Hurmion tyttäret", Tammi, 2009. * [[Kerttu Saarenheimo]], "Elina Vaara: Lumotusta prinsessasta itkuvirsien laulajaksi", SKS 2001. * Elina Vaara, "Muinasjutt armastusest", tlk V. L. (Virve Laurits), Karuohakas (Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi õpilaskonna ajakiri), märts 1933, nr 7, lk 11-12 ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} {{commonskat}} * Elina Vaara [https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19371110.2.55&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Surmapäike"], Uus Eesti, nr. 306, 10 november 1937 (tlk [[Mart Raud]]) * Elina Vaara, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19420404&type=staticpdf "Hommikune akord", "Uni kevadest"], tlk A. Mägi, Postimees, 23. juuni 1942, lk 1 * [http://www.kirjastokaista.fi/millaista_oli_olla_nuori_naisrunoilija_20-luvulla/ "Satu Koskimies kirjoitti romaanin Elina Vaarasta ja Katri Valasta"] Kirjastokaista * [https://www.uppslagsverket.fi/sv/sok/view-170045-VaaraElina "Vaara, Elina"] koguteoses "Uppslagsverket Finland", 2012 * Ain'Elisabeth Pennanen [https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1710256?page=14 ""Sininen tunti Puistolassa." Käynti Elina Vaaran luona"], Aamulehti, 12.04.1931, nr 98, lk 14, Soome Rahvusraamatukogu {{JÄRJESTA:Vaara, Elina}} [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Soome luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1980]] t5t2rjswa8saaaaropqvjbvtl446cui 0 716301 7168716 2026-06-07T11:49:27Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Diviis (Eesti)]] 7168716 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Diviis (Eesti)]] rkmwqiqmvpt4eqazgularqbg23ghp62